Professional Documents
Culture Documents
Relatoriu Pre Eliminariu
Relatoriu Pre Eliminariu
A. KONSEITU TEORIA
1. Definisaun
Tuir Brain Injury Association Of America (2009), trauma ulun hanesan estragus
ida ne’ebe mak akontese ba ulun, la’os ho nia karakteristika congenital ka degenerative,
maibe kauza husi soke fiziku ne’ebe husi li’ur ne’ebe bele hamosu estragus ba
kapasidade kongenitivu ka fiziku nian.
Trauma ulun hanesan disturbiu ba iha funsaun normal kakutak nian tanba trauma,
bele trauma kontusu(tumpul) ka trauma ne’ebe kroat. Defisit neurologia akontese tanba
nakles (robek) iha substansia alba, iskemia, no hamosu hemoragia no mos edema serebral
iha ita nia tesidu kakutak nian (Batticaca, 2008).
Trauma ulun hanesan prosesu ida ne’ebe akontese trauma direta ka deselerasaun
ba iha ulun ne’ebe mak kauza estragus ba iha ita nia kraniu no kakutak (Pierce Agrace &
Neil R. Borlei, 2006).
Tuir sientista nain tolu nia hanoin ne’ebe iha leten ne’e atu konklui de’it katak
trauma ulun ne’e hanesan trauma ida ne’ebe akontese direta ba ulun ho nune’e nia bele
estragus ba iha ita nia funsaun kakutak nian.
2. Klasifikasaun
Klasifikasaun trauma ulun tuir ( Arif Muttaqin, 2008 )
a. Trauma ulun primariu
Trauma ulun primariu kompostu husi : fratura ba iha ruin, lesaun fokal, estragus
ba iha kakutak.
b. Estragus kakutak sekundariu
Trauma ulun todan ne’ebe hamosu sintoma hanesan abnormalidade/disturbiu
sistemiku tanba kauza husi hipoksia no hipotensaun, ne’ebe kondisaun ne’e sai hanesan
kauza ba iha estragus kakutak sekundariu nian.
1
c. Edema serebral
Tipu ne’ebe akontese ba iha trauma ulun nian m ak edema vazogeniku no edema
eskemiku.
d. Dislokamentu kakutak (Brain Shift)
Iha tempu sei iha periodu dezenvolvidu sai boot hanesan (hematoma, abses ka
mosu bubu iha kakutak), iha lokalidade iha kavidade intra cranial bai-bain sei hamosu
movimentasaun distorsaun ba kakutak.
2
Tuir Wahjoepramono (2005) klasifikasaun trauma ulun bazeia ba ba valor Skala Glasgow
(GCS) mak hanesan:
Kamaan GCS 13 – 15. Bele akontese lakon konsiensia ka amnesia maibe menus husi
30 minutu. Laiha kontusiu cranial, laiha fratura serebral no hematoma.
Natoon GCS 9 – 12. Lakon konsiensia no amnesia mais husi 30 minutu menus husi
24 oras.bele sofre fratura cranial.
Todan GCS 3 – 8. Lakon konsiensia ka akontese amnesia liu husi 24 oras . Akontese
kontusio selebral ka hematoma intracranial.
3. Etiologia
Trauma ulun bele kauza husi akontesementu sira mak hanesan tuir mai ne’e :
Asidente trafiku
Soke(benturan) ba iha ulun
Monu husi fatin ne’ebe naruk
Halo ezersisiu ne’ebe todan
Hetan baku/sona husi sasan ne’ebe kroat
Hetan tiru
4. Manifestasaun klinika
Tuir Brunner no Suddart (2002) manifetasaun klinika kompostu husi :
Lakon konsiensia menus husi 30 minutus ka bele liu
Konfuzaun
Iritabel
Kamutis
Laran sa’e no muta
Ulun moras
Oin halai
Susar dada iis
Iha hematoma,
Ansiedade
3
Karik iha fraktura eziste likidu serebrospinal ne’ebe sai husi inus (rhinorrohea) no
inus (otorrhea) karik fratura iha ruin temporal.
5. Anatomia no fisiologia
a. Anatomia
Kraniu forma husi ruin sira exseptu ruin mandibula. Kraniu hanesan box ida
ne’ebe mak falun ita nia kakutak. Iha ulun kontein SCALP (skin/kulit, connective tissue,
apoleuretic, loose areolar no pericarniu). Eziste variasaun ne’ebe mak forma ba espesura
(ketebalan) ruin iha kraniu nian entre individu. Kraniu ida ne’ebe mahar tebes mak ida
ne’ebe proteje husi muskulu (Westmoreland, 1994).
Tipu ruin cranial mak hanesan :
Frontal
Parietal dextra no sinistra
Osipital
Temporal dextra no sinistra
Ethmoidale
Spenoidale
Maxila
Mandibula
Zigomatikum dextra dan sinistra
Platinum dextra dan sinistra
Nasal dextra dan sinistra
Lacrimale dextra dan sinistra
Vomer
Concha dextra dan sinistra
b. Fisiologia
Funsaun cranial tuir (Westmoreland, 1994) mak hanesan:
Atu proteje kakutak, indra vizaun nian no indra audisaun nian
Hanesan fatin muskulu ne’ebe halo servisu ba ulun belit (melekat) ba
Hanesan fatin armazena nehan
4
6. Patofisiologia
a. Faze primeiru estragus serebral depois de akontese trauma ba iha ulun akompanha
ho estragus ba iha tesidu diretamente no mos disturbiu ba regulasaun sirkulasaun
ran no mos prosesu metabolismu iha kakutak. Padraun iskemika-like kauza
asumsi ba asidu laktat hanesan efeitu husi akontese glikolisis anaerob. Tuir mai
akontese aumentu ba permeabilidade vazu sanguine ne’ebe akompanha ho
formasaun ba edema. Efeitu husi akontese metabolism anaerobiku ne’e, selula iha
kakutak menus energia rezervadu ne’ebe mak bele hamosu mos faillansu ba iha
bomba iaun iha selula membrane ne’ebe ho karakteristika energia dependente
(Werner dan Engelhard, 2007).
b. Faze segundu ne’ebe hetan akompanha depolarizasaun membrane terminal ne’ebe
akompanha ho pelepasan neurotransmitter eksitatori (glutamate no asparat) ne’ebe
barak liu.(Werner dan Engelhard, 2007).
5
7. Pathway
Trauma Trauma
ulun primariu ulun sekundariu
Trauma
Ulun
S
Lakon konfuzaun Laran sa’e kamutis
konsiensia susar dada no muta
6
8. Ezame diagnostiku
a. CT-SCAN
Indikasaun CT-SCAN mak hanesan :
Ulun moras no laran sa’e ne’ebe nunka lakon
Diminuisaun ba GCS akontese tanba shok, febris nst
Kanek ne’ebe tembus tanba kauza husi sasan kroat sira
Kuidadus ne’ebe durante loron tolu ne’ebe laiha mudansa.
b. Magnetic Resonance Imaging (MRI)
Utilize ba pasiente ne’ebe ho abnormalidade atu identifika lesaun non hemoragia.
c. X-Ray
Funsaun atu detekta mudansa estrutura ruin (fraktur), hemoragia, edema no
fragmentu ruin.
d. BGA ( Blood Gas Analyze)
Atu detekta ba problema respirasaun (oksigenasaun) karik akontese aumentu ba
presaun intra cranial.
e. Kadar elektrolit
Atu halo koresaun ba iha ekilibriu likidu hanesan kauza ba presaun intra cranial
(Musliha, 2010).
9. Komplikasaun
Komplikasaun ne’ebe mosu tuir Wahjoepramono (2005) mak hanesan tuir mai
ne’e:
Hemoragia intra cranial
Konvulsaun
Meningitis ka abses kakutak
Infeksaun
Edema serebral
Derrame (kebocoran) likidu serebrospinal
Hidrosefalus
7
B. KONSEITU TEORIA KUIDADUS ENFERMAGEM
1. Asesmentu
Asesmentu mak hanesan akumula hamutuk dadus husi pasiente hanesan dadus subjektivu
no dadus objektivu ba iha trauma ulun depende ba forma, lakalidade, tipu husi injuri no karik
iha komplikasaun ba iha orgaun vital sira seluk. Iha asesmentu ita sei halo anamnesa ba :
a. Identidade pasiente inklui identidade resposavel,
b. Keiza principal kona ba trauma ne’ebe nia sofre
c. Istoria moras agora mak hanesan trauma ulun ne’ebe nia sofre karik iha mudansa ba
iha diminuisaun nivel konsiensia.
d. Istoria moras pasadu ne’ebe presiza anamnesam mak hanesan moras hada’et sira
TBC, HIV SIDA, Hep B no moras sira seluk hanesan hipertensaun, DM, Moras fuan
nst.
e. Istoria moras familia presiza husu mak iha familia ruma ne’ebe hetan moras hanesan
sira ne’ebe temi ona iha leten.
f. Avalia ba iha padraun sira
2. Diagnosa enfermagem
8
3. Intervensaun enfermagem
Diagnóstiko
No Objetivo no krteria
Intervensaun enfermagem Rasional
enfermagem reslutadu
1 RiObjetivo : 1. Monitor estatutu 1. Atu
neurologia .
skDurante halao kuidadus bele hatene
2. Monitor estatutu
u enfermagem espera respirasaun,frekuensia pasiente nia
la no aprofunidade
katak pasiente la estatutu
respirasaun
ef
iha aumentu ba neorolojia.
ek 3. Monitor karik iha
presaun serebral. 2. Atu
tiv konfuzaun no oin halai .
KR: 4. Fo informasaun bele hatene
u
ba pasiente nia familia .
pe laiha edema pasiente nia
5. Hamenus
rfu serebral estimulasaun ambiente frekensia
za laiha aumentu ba respiratoriu.
un presaun serebral 3. Atu
tes identifika
id pasiente nia
u problema
ser
neorolojia.
eb
4. Atu
ral
bele aumenta
rel
konesimentu
asi
on pasiente nian.
a 5. Atu fo
ho fatin seguru
ed ba pasiente.
e
m
a
ser
eb
ral
9
,
au
m
en
tu
pr
es
au
n
int
ra
cr
an
ial
2 Padraun Objetivo : 1. Atu
1. Monitor PA,P,RR no
respiratoriu la
Durante halao kuidadus bele hatene
Temperatura
efektivu enfermagem espera 2. Identifika kauza husi pasiente nia
relasiona ho katak pasiete bele mudansa sinais vitais
kondisaun
3. Monitor karik iha
faillansu iha dada iis ho di’ak ulun moras oin halai jeral.
muskulu laran sa’e no muta
2. Atu
4. Fo pozisaun head-up
KR: respiratorio 30-40 grau atu identifika
asegura ventilasaun
efetivu fila fali. kauza husi
5. Hasai sekreta liu husi
suction mudansa
6. Monitor ekipamentus sinais
ventilador ba
pasiente. sintomas.
7. Mantein dalan 3. Atu
respiratoriu ho diak.
8. Monitor kanal bele identifika
oksigeniu. ba pasiente
9. Monitor karik iha
sinal hipoventilasuan nia kondisaun
10. Kolaborasaun ho agora.
mediku sira 4. Atu
bele asegura
10
ba
ventilasaun.
5. Atu
bele hasai
sekreta.
6. Atu
bele kontrola
ventilador
pasiente nian.
7. Atu
bele kontrola
dalan
respiratoriu.
8. Atu
bele kontrola
kanal
oxigeniu.
9. Kontro
la ba sinal
hipoventilasau
n.
10. Atu fo
oxigenio.
11
hormonal Kriteria resultadu: 4. Kolabora ho doutor eletrolitu.
mantein likidu hodi fo likidu no 3. Atu bele hatene
eletrolitu eletrolitu sira. balansu intake no
balansu nafatin. output.
Turgor 4. Atu bele fo suporta
elastiku,membr likidu sira.
ane mukosa
bokon
.
4. Implementasaun enfermagem
Implementasaun enfermagem hanesan asaun enfermagem ne’ebe mak ita atu implementa
tuir planu ne’ebe iha ona ne’ebe mak kompostu husi asaun indempendente no asaun
kolaborasaun. Asaun enfermagem indempendente hanesan asaun ne’ebe ita halo bazeia ba
analiza ka konkluzaun enfermeiru/a nian la’os mai husi ekipa pesoal saude sira seluk. Maibe
asaun kolaborasaun hanesan asaun enfermagem ne’ebe bazeia ba rezultadu husi mediku sira
ka ekipa pesoal saude sira seluk ( Mitayani,2010).
5. Avaliasaun enfermagem
Avaliasaun enfermagem hanesan rezultadu huis dezenvolvimentu bazeia ba objetivu
enfermagem ne’ebe atinji ona (Mitayani, 2010). Avaliasaun ne’ebe utilize kompostu husi
avaliasaun formativu ne’ebe hanaran mos avaliasaun prosesu no avaliasaun sumativu mak
hanesan avaliasau ne’ebe mak avalia hela de’it ba iha asaun enfermagem ne’ebe ita halo.
Avaliasuan ba kazu ida ne’e bazeia ba objetivu no kriteria ne’ebe mak forma ona tuir nia
diagnosa enfermagem.
12
REFERENSIA
Brunner dan Suddarth. 2001. Buku Ajar Keperawatan Medikal Bedah. Volume II. Edisi
8. Jakarta: Penerbit Buku Kedokteran EGC.
Carpenito, L.J. 1999. Rencana Asuhan dan Dokumentasi Keperawatan dan Masalah
Kolaborasi. Edisi 8. Jakarta: Penerbit Buku Kedokteran EGC.
Doenges, M.E. 1999. Rencana Asuhan Keperawatan. Edisi 3. Jakarta: Penerbit Buku
Kedokteran EGC.
13
Hudak dan Gallo. 1996. Keperawatan Kritis Pendekatan Holistik. Volume II. Edisi 6.
Jakarta: Penerbit Buku Kedokteran EGC.
Marion Johnson, dkk. 2000. Nursing Outcomes Classification (NOC) SecondEdition.
Mosby.
Mc. Closkey dan Buleccheck. 2000. Nursing Interventions Classification (NIC) Second
Edition. Mosby.
NANDA. 2005. Nursing Diagnosis: Definition and Classification. Philadelphia: North
American Nursing Diagnosis Association.
14