You are on page 1of 167

1

Alfabétu Káuberdiánu
Un prupósta di skrita ku
stória

voltádu pa futuru

IPC T. V. da Silva
2
3

Alfabétu Káuberdiánu

Un prupósta di skrita ku stória

voltádu pa futuru
4

OTUS LIBRU DI OTOR

1. Finasons di Nha Nasia Gomi 1, «Tradisons Oral di Káuberdi», Institutu Káuberdiánu di


Libru, Praia, 1985;
2. Kumunhon d’Áfrika: onti oxi manhan, «Poesia», Instituto Caboverdiano do Livro, Praia,
1986;
3. Na bóka noti, vulumi I, «Tradisons Oral di Káuberdi», Instituto Caboverdiano do Livro,
s/l [Praia], 1987; 2u idison, «Língua Cabo-Verdiana», Instituto da Biblioteca Nacional e
do Livro, Praia, 2005;
4. Kardisantus, «Poesia», Instituto Caboverdiano do Livro, s/l [Praia], 1987;
5. Nha Bibinha Kabral: bida y óbra (ku kolaborason di H. Santos y A. Semedo), «Tradisons
Oral», Instituto Caboverdiano do Livro, s/l [Praia], 1988;
6. Natal y kontus, «Ficção», Instituto Caboverdiano do Livro, Praia, 1988;
7. Escada de Luz, «Poesia», Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco, Praia, 1989;
8. Nha Gida Mendi: simenti di onti na txon di manhan, «Tradições Orais», Instituto
Caboverdiano do Livro e do Disco, Praia, 1990;
9. Tenpu di tenpu, «Tradições Orais», Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco, s/l
[Praia], 1992;
10. Na altar di nha petu, AEC Editora, s/l [Praia], 1997;
11. Konparason di konbérsu, «Tradições Orais», Instituto Caboverdiano do Livro e do
Disco, Praia, 1997;
12. Forsa di amor, Publicom, s/l [Praia], 1999;
13. Na kaminhu..., idison di Otor, Praia, 2000;
14. Antologia da ficção cabo-verdiana: vol. III – pós-claridosos, AEC Editora, Praia, 2002;
15. (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolviméntu), idison di Otor, Praia, 2005;
16. Na bóka noti, vulumi II, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do Património
Culturais, Praia, 2007;
17. Na bóka noti, vulumi III, «Língua Cabo-Verdiana», Instituto da Biblioteca Nacional e do
Livro, Praia, 2008;
18. Na bóka noti, vulumi IV, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do Património
Culturais, Praia, 2010;
19. Na bóka noti, vulumi V, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do Património
Culturais, Praia, 2010;
20. Na bóka noti, vulumi VI, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do Património
Culturais, Praia, 2011.

1
Grafiâ di nómi di librus na káuberdiánu ki, orijináriamenti, skrebeda ku bázi na prupósta di Kulóki di
Mindélu, ta atxádu (di li pa diánt)i, senpri atualizádu na Alfabétu Káuberdiánu, propodu i rakumendádu
na Mésa-Rodondu di valaiason di “ALUPEC” (Alfabétu Unifikádu pa Skrita di Káuberdiánu), ki kontise
na Praia, na dizenbru di 2008, sérka di 10 ánu dipos di ofisializason sprimental di “ALUPEC”.
5

Alfabétu Káuberdiánu
Un prupósta di skrita ku stória

voltádu pa futuru

IPC T. V. da Silva

2014
6

Fixa Tékinu

Titlu: Alfabétu Káuberdiánu: un prupósta di skrita ku stória, voltádu pa futuru

Otor: T. V. da Silva

© 2013, Tomé Varela da Silva

Idison:

Kuleson:

Patrosinu:

Kápa:

Nprison:

Dáta:

Tiráji:

ISBN:
7

DIDIKATÓRIA

Pa pasádu,

prezenti

i futuru

di nos Língua,

nos Povu

i Nason!
8
9

BREVIATURA I SIGLA

1u = purmeru (primeru)

2u = sugundu (sigundu)

3u = tirseru (terseru o turseru)

4u = kuártu (kuártumu)

5u = kintu (kíntumu)

6u = sestu (sêstumu)

7u = sétimu (sétumu)

“coord.” = “coordenado por” o “coordenação de”

kord. = “kordenádu pa” o “kordenason di”

dir. = “dirijidu pa” o “direson di”

id. = idem (=”kel mé” o “omesmu”)

ibd. = ibidem (= “na omesmu lokal”, istué: “na omesmu óbra”)

in = “na” (“em”)

NB = nota bene (“ozerbason nportánti” o “ki debe dádu atenson”)

op. cit. = “óbra sitádu” (“obra citada”)

org. = “organizádu pa” (“organizado por”) o “organizason di” (“organização de”)

orgs. = “organizadoras”

pes. = “pesuâ” (“pessoa”)

pl. = “plural”
10

sing. = “singulár” (“singular”)

trad. = “traduzidu pa” (“traduzido por”) o “traduson di” (“tradução de”)

(?) = dúvida na dáta di publikason, óra ki el sta dipos di nómi di otor(is).

INAC = “Instituto Nacional da Cultura”

INIC = “Instituto Nacional de Investigação Cultural”

IPC = “Instituto de Promoção Cultural”

IIPC = “Instituto da Investigação e do Património Culturais”

sic = “mesmu si”, istué: “skrebedu mesmu si”


11

P R I Z E N T A S O N2

Ideia di skrebe es nsáiu ku nómi di Alfabétu Káuberdiánu: un prupósta di skrita


káuberdiánu, voltádu pa futuru parse-m duránti nha frekuénsa (di sérka di dos mes) di
kursu di mestrádu na Kiriolístika i Língua Káuberdiánu, ki Universidádi di Káuberdi
(“Uni-CV”) toma nisiativa di kíria i nplimenta, apartir di ánu letivu di 2010-2011.

El ta sérba tema di nha disertason di mestrádu, si N kontinuába nel. Nfilismenti, N


ka kontínua na kel mestrádu la pa razons ki N ka ta spoi li. Entritántu, pa otus razon ki
ta avansádu más pa diánti (kfr. 0.1 i 0.2), N disidi na tráta kel tema li, inda ki ku
abordáji diferenti di kel ki el ta tenba na ánbitu di mestrádu.

Kel diferénsa di tratamentu li tene na kónta várius aspétu. Entri es, tipu di linguáji
(undi ta prifiridu fasilidádi di kumunikason, nbes di rigurozidádi sientífiku), tékina di
spozison (ventualmenti diferenti di kel ki disertason o tézi di mestrádu ta iziji o
konsedja), liberdádi di análizi i spozison (undi N ta sigi nha ntuison i nhas konviniénsa
pesual di abordáji), senpri ku prokupason di ser asesivi i útil pa tudu kenha ki pode sta
nteresádu na konxe más un opinion i pozisionamentu, sobri alfabétu i skrita
káuberdiánu.

Kándu N pensa na skrebe es trabádju, N ta konfesa ma nha ntenson i dizeju más


fórti éra di kontribui pa tarse algun fasilidádi i lijeramentu na skrita di nos língua.
Sobrutudu na tarseba algun lijeramentu i fasilidádi na uzu di asentus gráfiku (diakritis),
dja ki N sta konbensedu ma e undi ki atualmenti ta xintidu más diskonfortu, pa fálta di
sufisienti sklaresimentu i adikuádu konximentu i uzu di régras ki dja ten na matéria, len
di algun nkuerénsa, dizorientason i rizisténsa, albes musturádu ku algun dózi di má-fé.

Oxi, N sta konbensedu ma nha kontribuson nes trabádju li, más di ki na fasilita
skrita (kusa ki éra un di nhas dizeju primeru), nomiádamenti através di un prupósta di

2
Pa midjór konprenson i purbetamentu di nórmas di skrita, nomiádamenti ralasionádu ku utilizason di
diakritis (asentus gráfiku), N ta sujiriba ki ledor dába un sáltu ti kapitu-3 des trabádju i léba (ku algun
atenson), sobrutudu di pontu 3.3 ti pontu 3.4.3.3.3, nkluzivi, ántis di kontínua letura.
12

uzu más moderádu di diakritis, sta sobrutudu na sklarese (através di prupósta di régras
talbes más kláru i más abranjenti) skrita i uzu di diakritis, através di prupósta di un
sistema más abranjenti i kuerenti di utilizason di diakritis, na divérsus situason
morfolójiku, nomiádamenti.

N ta kridita, entritántu, ki kes sklaresimentu li (si, difátu, es konsigidu) pode tarse,


komu un di si konsakuénsa, prisizamenti fasilidádi na skrita, konprenson i kumunikason
di mensáji, sobrutudu pa ledor ki, naturalmenti, e álvu final (enprinsipi) di kalkér
ntenson di skrebe.

Si kel la kontise, ledor pode sta sértu ma nha obujetivu final i últimu sta konsigidu i,
konsakuentimenti, nha satisfason ta ser kuázi total, inda ki N sta konsienti di un grándi
kaminháda ki prusésu di dizenvolvimentu di skrita di/na nos língua matérnu inda ten
pa frenti, kusa ki ta ba iziji inda txeu trabádju ku txeu disgásti (i disgostu) fíziku,
ntilekitual i sosial di txeu káuberdiánu didikádu i ki ta fase di dizenvolvimentu i
promuson di/na língua káuberdiánu un kiston pesual i di ónra, len di un obrigason di
sidadaniâ, di solidariadádi i patriotismu.

E ku kel speránsa i fé grándi na un futuru midjór i di konkórdia nasional sufisienti


sobri kel más nportánti patrimóni imaterial di Káuberdi, ki N ta fika pa li nes brévi
prizentason, sendu sértu ki nes trabádju N ta fla kel ki N ta pensa i xinti di asuntu, inda
ki N ta tenta ten i toma na kónta kel ki otus dja pensa o ta pensa sobri omesmu asuntu.

Praia, 29.09.13

T. V. da Silva
13

0- N T R U D U S O N

0.1. Anbienti i ánbitu

Tema di kel trabádju li N prupoba-el pa sérba nha disertason di mestrádu, na un


altura ki N stába tudu ntuziasmádu na kel primeru fornáda di formason di mestris na
Kiriolístika i Língua Káuberdiánu, ki Universidádi Públiku di Káuberdi (“Uni-CV”) toma
nisitiva (ki N ta konsidera filis) di promove i ki komesa na novenbru di 2010.

Nfilismenti, na metádi febreru di 2011 N dizisti di kontínua kel mestrádu la, pa


razons ki, na kel okazion, N da kordenadoris di mestrádu i nhas anton koléga di
mestrádu i ki, li, ka e lugár pa N torna pontá-s.

Nbóra nha dizisténsa di mestrádu pása ta ser un spésia di travon pisikulójiku


nportanti na materializason des trabádju, N ka dizisti del (apezár di nha priparason – di
pontu di vista sientífiku – fika naturalmenti más poku ku nha dizisténsa), pa tres razon
ki ta peza txeu na mi i ki N ta ponta asigir:

1) E un opurtunidádi di, más un bes, N izersita i partidja ku nteresádus nhas


konximentu i spiriénsa di língua káuberdiánu (papiádu i skrebedu), pa un bánda
i, pa otu bánda, di, nes izersisi i partidja di konximentus i spiriénsas, N prende
un poku más (pelumenu) sobri nha língua matérnu, si utilidádi i utilizason
papiádu i skrebedu;
2) E tanbê un xánsi di, pa un ládu, N tenta ivita algun frustason di un grándi amigu
(di-meu i di Káuberdi) di más di vinti ánu, ki stába pa ser un di nhas orientador
di disertason di mestrádu, ki e un grándi kiriolista i linguista olemon di rinómi
nternasional, ki ben ta da valiozus kontributu na/pa konximentu i promuson di
língua káuberdiánu na mundu. N sa ta pâpia di Profesor Dotor Jürgen Lang. Pa
otu ládu i omesmu tenpu, e tanbê un xánsi bodóna di N prende mutu mas ku es
nha grándi amigu ki, mesmu fóra di anbienti di mestrádu – el ki, len di professor
14

nes mestrádu, e un di ses kordenador –, el seta ser nha orientador nes trabádju
li;
3) Kelotu razon di N ka dizisti des trabádju sta ligadu ku posibilidádi di N ben
kontribui (ku djuda di nhas konximentu, spiriénsa, prátika, studu i sprimentason
kontinu na skrita di nha língua matérnu, pa un ládu i, pa otu ládu, ku djuda di
tudu kenha ki, nes trabádju o fóra del, ben ta da-m di algun módi ses
kontributu i vizon), pa un bánda, pa midjoriâ di konximentu i prátika di língua
káuberdiánu (variadádi di Santiágu) i, pa otu bánda, pa midjoriâ di stromentu di
skrita (nomiádamenti na utilizason di alfabétu), ku alguns prupósta ki N ta ben
fase na sintidu di fasilita skrita di nos língua i, des manera, djuda disperta más
nteresi, ntuziásmu i diterminason na lé i skrebe nos língua nasional.

Sima sabedu, nos língua nasional ki ben ta fase un kaminháda nteresánti dipos di
ndipendénsa di país, ku alguns momentu divéra nportánti i markánti, di algun tenpu pa
li el ben ta ser motivu di txeu ntervenson. Sima tudu na bida, si txeu des ntervenson
pode konsiderádu pozitivu, tanbê txeu des sértamenti pode katalogádu di ménus
pozitivu, pa ka fládu negativu.

E dentu des anbienti más o menu krítiku, turbulentu i albes até konflitozu, frutu di
un pulítika linguístiku konfuzu (pa ka fládu nizistenti) ki, pa si bes, ta ravela (diréta o
ndirétamenti) grou di alienason kultural ki inda kontínua ta fase strágu (bastánti sériu)
na dizenvolvimentu umánu i konómiku di nos povu i país, ki N sa ta assumi kel dizafiu li
di, ku umildádi própi di kenha ki kre prende más i kre sirbi, pa un bánda, más tanbê, pa
otu bánda, ku diterminason própi di kenha ki (asumindu konplétamenti si sidadaniâ) ka
pode dexa di fase kel ki sta na si alkánsu (i, sima ta fládu, kenha ki da kel ki el pode, el
ka sta obrigádu da más), através des trabádju, kontribuindu pa avánsu (más un
bokadinhu ki-seja), na afirmason, promuson i dizenvolvimentu di nos língua nasional.

Ánbitu di kel trabádju li sta ralasionádu fundamentalmenti ku prusésu di skrita di


nos língua matérnu, nomiádamenti ku prupóstas di alfabétu (na pasadu i na prezenti) i
ses utilidádi i utilizason, inda ki di fórma más o menu rizumidu.
15

0.2. Ntenson

Ntenson des trabádju e ponta kaminháda ki dja fasedu; analiza, inda ki


rizumidamenti, es kaminháda; diskuti prupóstas ki dja parse, ralasionádu o nau ku es
kaminháda; i prupoi ventualmenti un o otu alterason (nomiádamenti ralasionádu ku
asentuason gráfiku di palábras) ki pode ben benefísia prusésu di skrita (i di letura),
uzándu Alfabétu Káuberdiánu (AK).

Dizanvolvimentu des trabádju kre fasedu ku txeu rasponsabilidádi, bastánti


npenhamentu, ku sientifisidádi ralativu i posivi, sen perde ntenson di sirbisu públiku,
dja ki ta pretendedu ku el alkánsa i sirbi maiór nunbru posivi di káuberdiánu (i otus
nteresádu) na pulítika nasional di nos língua matérnu, sobrutudu na si vertenti
skrebedu.

Sima sabedu, Alfabétu Káuberdiánu e nómi ki “ALUPEC” (Alfabétu Unifikádu pa


Skrita di Káuberdiánu) pása ta ten, apartir di kel Mésa-Rodondu di si valiason ki fasedu
na Praia, pa prupósta di partisipantis nel (i ki, através di Ministru di Kultura di kel
altura, nfilismenti so foi ruspetádu parsialmenti pa Govérnu), i ki kontise na purmeru
kinzéna di dizenbru di 2008, organizádu pa Ministeri di Kultura di Káuberdi.

Kel alfabétu li fika ofisialmenti nstituídu, na mársu di 2009 (kfr. “Decreto-Lei nº


8/2009, in B.O. nº 11, I séri, di 16 di mársu). Ku el kába renádu sprimental di “ALUPEC”,
ki dja stába ku más di 10 ánu di izisténsa.

0.3. Aspétus metodolójiku

Pa obujetivu ki pretendedu ku es trabádju, pode konsiderádu natural ki


metodolojiâ sigidu ser variádu i diversifikádu. Na verdádi, pamódi stádu nun ária di
siénsa sosial i umánu, undi ki linguístika ta nkuádra, ta ba ten nisisáriamenti
konbinason di divérsus metodolojiâ, sima ozerbason i análizi di skritus publikádu na
jornâis ku rivistas i na nternéti, análizi i diskuson di pozisionamentus sientífiku,
akadémiku o otu publikádu na livrus i/o piriódikus (désdi séklu dizanóvi ti gósi),
ntrivistas ku divérsus algen (akadémika i/o sientifikamenti priparádu o nau),
16

spozisons/diskusons di ideias, sujestons, prupóstas i pozisionamentus di própi otor des


trabádju.

Purisu, pode konsiderádu ma stádu diánti di un trabádju ki pensádu ku abertura di


spritu, di odju i di obidu atentu pa tudu ki pode nteresa i kontribui pa ntende midjór
nos língua i si prusésu di skrita através di tenpu i lugár, un trabádju ki ta pretende fika i
kontínua abértu pa tudu kenha ki kre prunúnsia i djuntamô ku tudu kenha ki kre studa,
diskuti i viabiliza un skrita di nos língua kada bes más konsistenti i konsensual, más
sientífiku, konómiku, raprizentativu i prátiku na saporta i nplimenta prusésu di
sosializason, asunson, afirmason i diginifikason di nos língua nasional (variadádi di
Santiágu), na si dos vertenti: papiádu i skrebedu.

N ta riafirma li, apezár di N ten un linha di pensamentu i pozisionamentu sobri nos


língua i si skrita más-o-menu konxedu di kenha ki ben (di algun módi) ta matimati ku
mi i ta lé nhas skritu, ma N kre mante bastánti abertura di spritu pa N obi i dialoga ku
tudu kenha ki ten o kre ten algun kusa fla aruspetu di kel kontribuson li pa un av ánsu
más grándi i más rápidu di nos língua matérnu, na si prusésu di kodifikason skritu.

Si, entritántu, ten di nha párti tudu kel abertura li, kel li ka kre siginifika ma N ta
seta tudu prununsiamentu sen ki N pasa-l nun penera krítiku. Pa un ládu, pamódi nha
dizeju di es trabádju ser partisipádu i kapás di sirbi maiór nunbru posivi di nteresádus
(káuberdiánu o nau) ka e más grándi ki di es trabádju ser (ti sértu pontu)
sientifikamenti sustentávi, inda ki sientifikamenti diskordánti di alguns otu
pozisionamentu (di otoridádis na matéria) pa ventualidádi di prisupostus diferenti ki
sértamenti ten i/o ta ba ten. Pa otu ládu, pamódi mi N ten tanbê, naturalmenti, un
pozisionamentu (ki pode konsiderádu bastánti) pesual, inda ki N ka ta ngunora (i N ta
tenta toma na devidu kónta) kontribuson di otus.

Língua ki ta stromentalizádu nes trabádju li, dja sta kláru ma e káuberdiánu. Pode
parse un kóntrasénsu, si konsiderádu ma uzu di língua ngles sa ta bira un prátika
obrigatóri (o kuázi) pa tudu piskizador ki kre fase algun trabádju sientífiku skrebedu, si
el kre ser konxedu i si trabádju rakonxedu nternasionalmenti.
17

Pamódi ki, anton, N skodje káuberdiánu komu veíku des trabádju li? Sabendu (sima
sabedu) ma, apezár di el ser un língua nportánti (pamódi provávelmenti e di kes língua
kiriolu más bédju – si ka más bédju! – di mundu), más ku sérka di mei milion di falánti
nativu na mundu, inda txeu di nhas konpatrióta ta odja-l ku algun diskonfiánsa,
nsuguránsa, burgónha, ngunoránsa o mesmu disprézu (pamódi pézu di alienason ki
inda sa ta karagádu), nomiádamenti óra ki el sa ta uzádu na skrita. Lendisu, tanbê ta (o
pode) nvokádu difikuldádi (más pisikulójiku – pa N ka fla pisikótiku – ki real) di lé-l,
sobrutudu, óra ki el skrebedu na “ALUPEC” o anton na si subustitutu atual i (un
bokadinhu) más modérnu, ki e Alfabétu Káuberdiánu, ki sa ta uzádu li.

Bon, purmeru, N debe sklarise ma (len di nha ngles ser dimaziádu fióta) si, pa un
bánda, N pode fla (sen fálsu umildádi) ma N ten algun pretenson di sientifisidádi nes
trabádju, ka sta na nha pensamentu, pa otu bánda, ninhun ideia (prékonsebedu) di N
ser rakonxedu nternasionalmenti, nomiádamenti ku es trabádju. Sugundu, nha
ntenson prinsipal (ku es trabádju na káuberdiánu) e presta (pa nhas konpatrióta,
sobrutudu) un sirbisu ki pode da-m txeu satisfason si el sirbi pa omenta orgudju di nu
ser káuberdiánu, orgudju (más grándi inda) di nu ser kiriador i dónu di kel nos prinsipal
stromentu nasional di kumunikason entri nos, i ki e sinblu di nos identidádi di povu i
nason. Un tirseru pretenson (ki pode konsiderádu disnisisári!) des trabádju (fetu na
káuberdiánu) e poi na dispozison di studiozus (nasional i stranjeru) di língua
káuberdiánu i di kiriolístika (tanbê) un material ki pode ben kontribui, di algun manera,
pa prufundamentu di studus nes ária i pa un midjór konximentu di nha língua matérnu
i di si kiriatividádi i funsionalidádi. Un kuártu pretenson e di N dexa spedjádu (di algun
módi) orgudju ki N ten di ser fidju, nétu, trisnétu, tétranétu (i tudu réstu) di
káuberdiánu, apezár di tudu ki povu káuberdiánu pása pa el i alimenta del pa el ser
nason ki nu e, i pamódi tudu kel la ki tenprá-nu i fasê-nu ser káuberdiánu, dándu pa
nos tudu un identidádi so di-nos, ki ka ta dexá-nu konfundi ku ningen. Un kintu
pretenson e di sujiri (sen fla), pa tudu stranjeru (i tanbê pa tudu káuberdiánu) ki kre
konxe es povu i kultura (inkuántu povu i nason), ma konxe i domina língua káuberdiánu
e un di kes kaminhu más suguru pa atinjidu kel obujetivu la.

Linguáji ki ta ser utilizádu li, ta konbina antigu (o tradisional) – mas pértu di bazilétu
– ku modérnu (o atual) – mas pértu di akrolétu –, sima bida sosial (na diâ-diâ) ta
18

konbina (kuazi sen dádu kónta) antigu i tradisional ku modérnu i atual. Entritántu, N ta
tenta sigi i ruspeta na skrita, senpri ki posivi, kes kázu di, na kiriolizason di palábras (di
oriji purtuges, sobrutudu) komesádu pa vugal nazal átunu (istué, sen asentu tóniku),
kuázi senpri ta disparse kel vugal la, sen ki si nazalason kai. E ki kel nazalason la ta
ngruda na konsuánti oral ki ta sigi-l, ki, des módi, ta fika nazalizádu (iz.: “npára”, nbes
di “anpára”; “nkánta”, nbes di “enkánta”; “nforma”, nbes di “informa”; ets.).

E ki kel konportamentu li ta parse-m ma ta konstitui (o, pelumenu, ta konstituíba)


un di kes nórma (nplísitu) kláru na prusésu di kiriolizason di kes tipu di palábra la 3.
Prusésu semelhánti ta sigi kes palábra ki orijináriamenti (na purtuges) ta komesába (o
ta komesa) pa sílaba “es” o “ex” (átunu), undi, na ses prusésu di kiriolizason, purmeru
pásu, e kel sílaba la (“es” o “ex”) pása pa “is”, ántis di es perde vugal i dexa kel “s” la
ngrudádu na konsuánti ki ta sigi-l, entrándu 4 des fórma na strutura silábiku di kel
konsuánti li.

0.4. Struturason

Kel trabádju li sta struturádu di siginti manera. Len di «Ntruduson» ki stádu nel i di
«Prizentason» ki ta antisede-l, el sta divididu na sax (6) kapitu:

«Kapitu-1», ki ta tráta di «Jeneralidádi», sta divididu na 3 parágrafu (kfr.);

«Kapitu-2», ki ta tráta di «Alfabétu Káuberdiánu», divididu na 4 parágrafu, sendu 3u


parágrafu divididu na 5 subuparágrafu, 1 íten ku 3 subuíten, i 4 u parágrafu divididu na 2
subuparágrafu (kfr.);

«Kapitu-3», ki ta tráta di «Alfabétu Káuberdiánu i prublemátika di skrita», divididu


na 4 parágrafu, ku 3u parágrafu divididu na 2 subuparágrafu; 4 u parágrafu sta divididu
na 3 subuparágrafu, sendu 3u subuparágrafu divididu na 3 íten i si 3 u íten divididu na 3
subuíten (kfr.). Kel párti li, pa si própi nómi, faximenti el pode i el debe konsideradu
komu fundamenta-l i justifikativu des trabádju li. Di li ki el ta dispensádu más atenson;

3
Aprupóstu, kfr. «Fonética e fonologia», más própiamenti na subuíten “Os fonemas consonânticos
nasalizados”, di Jürgen Lang, na si Gramática do crioulo de Santiago (Cabo Verde).
4
Stádu diánti di un di kes kázu undi vugal nazal di sílaba nisial di palábra ta mante.
19

«Kapitu-4», ki ta tráta di «Lei di menór sforsu versus prinsipis di konomiâ», ku 2


parágrafu, sendu 2u parágrafu divididu na 3 subuparágrafu (kfr.);

«Kapitu-5», ki ta tráta di «Alguns konsiderason sobri fonétika/fonolojiâ i


morfosintási na skrita», ku 2 parágrafu, sendu 1 u divididu na 3 subuparágrafu i 2 u
divididu na 2 subuparágrafu (kfr.);

«Kapitu-6», undi ta trádu «Konkluzon», ten 2 parágrafu, sendu kel 1 u ku 2


subuparágrafu (kfr.).

E si ki kel trbádju li konsebedu i ta pretendedu si dizenvolvimentu. Pode ser ki, na


dikorer di si fetura, ben ser ntruduzidu alterasons, konsedjádu pa fatoris divérsu. Si kel
la ben kontise, N ta nprista di ruspetádu, soudozu i dimirádu Abílio Duarte si spreson
karatirístiku pa N konklui ku el: “vuluson di pensamentu!”

0.5. Limiti

Pa kel ki fládu na pontus (parágrafus) antirior des «Ntruduson», ka debe ser difisi
persebe alguns limiti des trabádju. Na verdádi, len di algun pretenson sientífiku na
sértus abordáji di kistons i pozisionamentus, si karáti disididamenti divulgativu
(nomiádamenti na linguáji i na splorason di konsetus) pode konsiderádu un obustáklu
o difikuldádi na alkánsa kel grou di sientifisidádi obujetivu ki sértamenti ta kredu.

Otus limiti pode tanbê pontádu nes trabádju. Entri es sértamenti ki ta figura
diterminádus aspétu ki dexádu di ládu i ki podeba (na ntender di alguns) ser tratádu;
un otu limiti pode odjádu na stenson (tamanhésa o pikinotésa) i/o profundidádi di
tratamentu ki dádu sértus asuntu; un otu pode ser própi variadádi utilizádu (kel di
Santiágu, dundi otor e orijinári, ki el – otor – ta domina midjór) di nos língua nasional;
un otu limiti, inda (entri otus, sima dja fládu), pode ser públiku-alvu.

Na verdádi, otor ta dizeja ki es trabádju ser lédu i disfrutádu pa un públiku-alvu


bastánti grándi. Más otor ten konsiénsa ma kel li e un di kes kázu undi kre ka pode! Pa
txeu razon: nunbru riduzidu di ledor (káuberdiánu o nau), dja ki el sta skrebedu na
20

káuberdiánu; mesmu entri ledor káuberdiánu ki pode lé-l, sértamenti ki ta ba atxádu


kes ki, pa prikonsetu, diskonximentu (di língua, di régras ki ta nortia-l o di kódigu ki el
sta skrebedu nel – na kázu di kes káuberdiánu nasedu fóra di Káuberdi i ki, pa un razon
o otu, ka konxe kel sistema di skrita li), diskonfiánsa, rizisténsa o disprézu (di un párti di
káuberdiandádi, ki e kel variadádi linguístiku li), ka ta ba kre (o ka sabe) lé-l, so pamódi
el sta na variadádi di Santiágu.

Ku kes ozerbason li, ta tirminádu es «Ntruduson» i ta pasádu pa párti ki ta sigi.


21

KAPITU-1

Jeneralidádi
22
23

1- Jeneralidádi

Nes purmeru kapitu li, sima si própi titlu ta fla, N ta pretende tráta, inda ki
rizumidamenti, di aspétus jenériku ligádu ku sosiadádi, língua i skrita en-jeral i ku
sosiadádi, língua i skrita káuberdiánu en-partikular, pasándu pa un mutu lijeru
konsiderason sobri sosiadádi, língua i skrita purtuges, inkuántu sosiadádi, língua i skrita
ki sta (inda parsialmenti) na oriji di sosiadádi, língua i skrita káuberdiánu.

Justifikason ki N ta da pa es kapitu li, e tentativa di poi un lisérsi na tudu


konstruson ki kel trabádju li ta (o pode) raprizenta. Na verdádi, si asuntu sensial des
trabádju e “Alfabétu Káuberdiánu”, kel spreson li ta sinála siginifikativamenti dos
rialidádi fundamental: 1) skrita, raprizentádu pa “Alfabétu”; 2) un diterminadu
sosiadádi (povu, o nason), raprizentádu pa “Káuberdiánu”.

Komu es sosiadádi (povu i nason) ka parse di jerason spontáni, kel li ta nplika ki


rafiridu alguns otu sosiadádi (nomiádamenti purtuges, dja ki skrita txiga na nos através
di purtuges i non di kelotu kontinjenti umánu – di Áfrika – ki entra na povuamentu di
Káuberdi), inda ki di pasáji. I komu kalker sosiadádi umánu konkrétu ta nkuádra dentu
di un sosiadádi maiór ki e umanidádi, ta fika tanbê justifikádu kes raferénsa ki ta ba
atxádu na kel tres pontu ki ta ntegra es kapitu li. Así:

1.1. Sosiadádi, língua i skrita

Un di kes kusa ki ta karatiriza kalker sosiadádi umánu e kapasidádi ki si ntegrantis


ten di kumunika ku kunpanheru através di pâpia, istué, tudu sosiadádi umánu sta
munidu di un stromentu rei di nportánti di kumunikason, ki e fála o linguáji oral. Óra ki
fládu “linguáji oral”, ta fika subntendedu ma ten otu o otus linguáji. Entri es, linguáji
jestual (ki ka ta papiádu del li) i linguáji skrebedu o skritu, ki parse mutu más tárdi.
24

Komu na linguáji skrebedu o skritu fika sinaládu, na dikorer di stória, várius tipu i
fórma del (pikitográfiku, idiográfiku, ieroglífiku, i otus) ti txiga alfabétiku, dja sta dja
sklarisedu (pa própi titlu des trabádju) ma skrita ki ta konsiderádu li e kel alfabétiku, pa
sínplis razon di el ta raprizenta fázi más avansádu na vuluson di skrita, len di ser el ki
más spádja na mundu (pa si sinplisidádi i ifikásia), i ki konsakuentimenti asumidu pa
txeu povu, nason i kultura.

Nbóra ta parse disnisisári pa studu ki es trabádju ta raprizenta, ta tomádu li


liberdádi di distingi linguáji di língua. Na verdádi, linguáji, len di más jenériku, e mutu
más abranjenti ki língua. Difátu, si dentu di “linguáji” pode distingidu, len di linguáji
oral i jestual (ki dja rifiridu di pa riba), pode papiádu inda di linguáji muzikal, popular,
iruditu (entri otus), língua e sértamenti un di kes aspétu partikulár i spesífiku di linguáji,
sensialmenti karatirizádu pa si aspétu oral, sendu kel stromentu di kumunikason más
uzádu pa umanidádi, ndipendentimenti di si spesifisidádi, diversidádi i multiplisidádi, ki
ta vâria txeu bes di povu pa povu, di kultura pa kultura, ndipendentimenti di
kontinenti.

Si e verdádi ki tudu sosiadádi umánu ten un (o más) língua komu stromentu sensial
pa kumunikason entri si ntegrantis i até pa kumunikason ku ntegrantis di otu(s)
kumunidádi umánu, skrita ta parse mutu más tárdi: «uma vez que (…) não satisfaz uma
necessidade elementar da vida do homem, a sua invenção surge tardiamente na
história da humanidade», opinion di Marcel Cohen5.

Nprégu di skrita ki, konfórmi ta rakonxe Marcel Cohen, inda oxi ka sta jeneralizádu
na mundu, «(…) desenvolveu-se e aperfeiçoou-se com o progresso das civilizações
mais avançadas e ainda em razão dos progressos intelectuais que nelas se
verificaram»6.

Ralasionádu ku stória di skrita (di ki – na dizer di Marcel Cohen – kes más antigu i
verdaderu ten dja sérka di sax mil anu), omesmu Marcel Cohen ta afirma ma el «tem
lacunas e é complicada»7. Entritántu, el ta rakonxe i el ta difini splisitándu si grándi

5
Marcel Cohen, A escrita, p. 34.
6
Idem, ibidem, p. 34.
7
Idem, ibidem, p. 34.
25

vantáji, kándu el fla ma el ta «consiste (…) numa representação visível e perdurável da


linguagem, que por este meio se torna transportável e conservável» 8.

Pa tudu kel ki kabádu di fla i pa otus razon ki ka pontádu li, ta parse-m ma grándi
nportánsa di língua skrebedu sta kláramenti subntendedu. Purisu i sen más
konsiderason, N ta pása pa pontu siginti.

1.2. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita purtuges

Sima sabedu, sosiadádi káuberdiánu e ralativamenti bastánti nóbu. El ten menus di


kinhentus ánu, sendu razultádu di skrabatura i kolonizason purtuges ki komesa na
sigundu metádi di séklu kinzi.

Sima storiadoris (nomiádamenti purtuges) ben ta fla, kándu purtuges txiga txon di
Káuberdi ka atxádu li ningen. Pa si lokalizason i pa nteresis sobrutudu komersial di
povuadoris, povuamentu di Káuberdi (ku afrikanus i oropeus), sima tanbê sabedu,
komesa dos ánu dipos ki purtuges txiga li, istué, na 1462.

Si povus ki sta na oriji di populason káuberdiánu e sensialmenti afrikánu (skrábu) i


purtuges (dónu), si, pa otu ládu, línguas afrikánu ki entra (ku kel povuamentu la) na
txon di Káuberdi éra ton txeu sima etiniâs afrikánu di ki tarsedu alguns algen pa li 9,
língua ofisial ki vinga li e purtuges (pamódi npodu pa povuadoris), pa razons ki
faximenti ta ntendedu.

Entritántu, kel la ka npidi ki, pa otus razon, i, sobrutudu, pamódi nisisidádis di


kumunikason, sérka di un séklu i meiu dipos di povuamentu (sigundu storiador António
Carreira10) surji na Káuberdi un otu stromentu nportánti di kumunikason oral, ki e
língua káuberdiánu, frutu di un jenial kiriason di povu káuberdiánu, na un síntizi
bastánti filis i kiriativu di língua purtuges (sobrutudu) ku várius língua afrikánu, ki éra
língua di kes skrábu tarsedu aforsa pa txon di Káuberdi.

8
Idem, ibidem, p. 34.
9
António Carreira, aprupóstu di etiniâs afrikánu ki entra na povuamentu di Káuberdi, e’ nforma: «(…)
verificamos terem entrado nas ilhas 27 grupos étnicos e alguns subgrupos (…)», in Cabo Verde:
formação e extinção de uma sociedade escravocrata (1460-1878), 2ª edição, Instituto Caboverdiano do
Livro, s/l, 1983, p. 321.
10
Kfr. António Carreira, O crioulo de Cabo Verde: surto e expansão, Lisboa, 1982.
26

Konvivénsa di kel dos língua la (purtuges ku káuberdiánu), inda ki ka pasífiku, foi


sosialmenti npostu pa nisisidádis prementi di kumunikason entri gentis ki ta viveba li,
na kes sirkunstánsa i situason.

Otoridádis purtuges, apezar di sédu es da kónta di izisténsa i forsa di língua


káuberdiánu na kumunikason nformal entri rizidentis na txon di Káuberdi, es adota
língua purtuges komu úniku ki tenba statutu di língua, ngunorándu, a nivi ofisial, língua
káuberdiánu ki, des módi kába pa ser bastánti pujilikádu na si kaminháda, vuluson,
dizenvolvimentu, afirmason i spanson. Purkonsiginti, pa len di ser língua ofisial,
purtuges foi (dduránti txeu tenpu) úniku língua ki ta nxináda na skólas i ta skrebeda na
Káuberdi.

1.3. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita káuberdiánu

Sosiadádi káuberdiánu (na si prusésu di maturason), entritántu, kontínua ta


dizenvolve si sentimentus di káuberdiandádi, apezar di (juridikamenti i legalmenti) el ta
konsideráda purtuges, ku tudu ki kel la ta raprizentába di duplisidádi na asunson di si
própi personalidádi di povu i nason.

Si el kontínua tudu tenpu ta pâpia, ta dizenvolve i ta konsientiza si rialidádi


pisikusosial i kultural, so na sugundu metádi di séklu 19, talves frutu di rizisténsa
kóntra agresividádi ki dizinkadiádu na Káuberdi (na purmeru metádi di kel séklu la) pa
kondena i ventualmenti kába ku uzu i prátika di língua káuberdiánu, pa un ládu; talves
pamódi konsiénsa ki tomádu di ki éra prisizu nfrenta kel agresividádi la (ki ta kabába pa
ser kóntra izisténsa i diginidádi di própi povu i falántis di káuberdiánu) skrebendu
káuberdiánu, na un spésia di dimostrason i afirmason prátiku di potensialidádi di kel
língua li, pa otu ládu; i, pa otu ládu inda, talves konbensedu di ki un língua ki ka ta
skrebedu ta kóre sériu risku di (ku tenpu) disparse, na sugundu metádi di séklu 19 – N
ta ripiti –, alguns studiozu (entri es, Francisco Adolfo Coelho) i kuriozu (entri es,
António de Paula Brito) komesa ta izersita i ta prupoi skrita di káuberdiánu na
káuberdiánu.
27

Pa kel la, uzádu (ku algun adapitason) alfabétu purtuges. António de Paula Brito (ki
ka éra sientista di língua), ku un ozadiâ, koráji i vizon straordinári, el prupoi, apartir di
alfabétu purtuges, un alfabétu nóbu pa skrebe língua káuberdiánu11.

Kel prupósta di alfabétu li pode konsiderádu ravolusionári pa épuka, pamódi, len di


kontrâria fórtimenti skrita di bázi etimulójiku ki ta faseda (i ta fasedu) ku kel alfabétu la
na skrita di purtuges, éra un alfabétu (fonolójiku, sima kalker alfabétu) ki pensádu pa
un skrita tanbê fonolójiku. Kel li éra sértamenti un grándi nobidádi i, nobidádi más
grándi inda, pa raprizenta sons di un língua ki ka tenba stória nen tradison di skrita.

Kuriozu e ki, len di es prupósta ser uzádu (kuerentimenti) apéna i unikamenti pa si


otor, (talves purisu mesmu) el mante ngunorádu pa tudu otu algen ki skrebe o tenta
skrebe na káuberdiánu ti últimu kuártu di séklu 20, mesmu pa kes ki, dipos dl A. de
Paula Brito, tanbê tevi atrevimentu di sujiri o prupoi un alfabétu pa skrita di
káuberdiánu, sima e kázu di Pedro Cardoso.

Na Kapitu-2, ta ratomádu konsiderasons sobri prupóstas di kel dos otor la. Purisu,
ta findádu li konsiderasons sobri «Jeneralidádi», ki konstitui es Kapitu-1 ki sta na fin.

11
Kfr. A. de Paula Brito, «Apontamentos para a gramática do crioulo que se fala na ilha de Santiago de
Cabo Verde» (1885), in Estudos linguísticos: Crioulos, Academia Internacional da Cultura Portuguesa,
Lisboa, 1967.
28

KAPITU-2

Alfabétu Káuberdiánu
29
30

2- Alfabétu Káuberdiánu

Ántis di N pâpia di Alfabétu Káuberdiánu (AK), parse-m ma ta justifika ratóma di un


raferénsa (inda ki rápidu i lijeru) sobri kalker alfabétu en-jeral.

Sima N fla na pontu 1.1 (kapitu antirior), skrita alfabétiku ta raprizenta kel fázi más
avansádu di skrita. Stádu lenbrádu di raferénsa ki N fase na kel pontu la sobri divérsus
tipu di skrita ki uzádu ti txiga skrita alfabétiku ki e kel ki más spádja na mundu, pamódi
si sinplisidádi i ifikásia. E ki alfabétu e úniku sistema di skrita ki ta tenta raprizenta kada
son ki ta prununsiádu (el so o na palábra) na pâpia kalker língua. Kel li ta rapruduzi i sta
sinplismenti di akordu ku Victorie Fronkin i Robert Rodman, kándu es fla ma «os
sistemas alfabéticos são sistemas em que cada símbolo representa um fonema» 12.

Aprupóstu di nportánsa i avánsu des sistema pa umanidádi, kes otor la sta


konbensedu ma «os sistemas de escrita alfabética foram um dos maiores feitos da
civilização. São fáceis de aprender, práticos de usar e extremamente eficientes na
descrição de qualquer língua humana.»13 I kel li sértamenti peza txeu, bastánti txeu
mesmu, na adoson di atual Alfabétu Káuberdiánu.

Pasándu góra pa kel alfabétu li, N ta komesa pa fla ma el e, inkuántu tal, bastánti
nóbu. Si ofisializason kontise na mársu di 200914. El ta korporiza últimu vuluson i
avánsu, ralasionádu ku prupóstas di alfabétu i di skrita ki, ti gósi, dja fasedu pa língua
káuberdiánu.

Fla ma el e fonolójiku, istué, ma na skrita e’ ta sigi kel prinsipi ki ta difende (na


midida di posivi) pa kada létra (sinblu) un son i pa kada son un raprizentason, pode
parse un nobidádi. Difátu, pa kenha ki sta abituádu ku un alfabétu (nes kázu, purtuges)

12
Victorie Fronkin/Robert Rodman (1993) – Introdução à linguagem, Coimbra, Almedina, p. 160.
13
Idem, ibidem, p. 164.
14
Kfr. «Decreto-Lei nº 8/2009», di 16.03.09, in Boletim Oficial, nº 11, I série.
31

undi albes un létra ta (o pode) raprizenta sons diferenti 15 i un son pode raprizentádu pa
létras diferenti16, fla ma AK e fonolójiku pode parse un grándi nobidádi.

Grándi vantáji des alfabétu li pa nos língua ki, ti sértu pontu, pode inda
konsiderádu kuázi ágrafu, istué, kuázi sen skrita (apezár di désdi ánus oiténta di séklu
19 ki el ben timidamenti ta skrebedu, un o otu bes pa un o otu algen), e ki el pode sirbi
pa skrebe, sen grándi difikuldádi, kalker variadádi i variánti di káuberdiánu. Más es
vantáji, sima na tudu kusa, ten tanbê si disvantáji: nbes di el kontribui pa unifikason di
raprizentason skritu di nos língua matérnu, vizualizason di skrita di nos língua na si
divérsus variadádi (di Santiágu, Sonbisenti, Sanikulau, Santanton i otus) ta (o pode)
dexa algun sensason (ki té pode ser di mal-star), ka so di diferénsa, más tanbê té un
fálsu npreson ma stádu diánti di un otu língua ki ka omesmu káuberdiánu.

Nes altura, talbes N debe sklarise – na un spésia di entri-parenti i ratomándu


konsiderason sobri aparenti nobidádi ki AK pode siginifika pa txeu káuberdiánu – ma,
dja ki kalker alfabétu ta pretende raprizenta sons di palábras di un diterminádu língua,
tudu alfabétu, pa sínplis fátu di el ser alfabétu, e disertéza fonolójiku, na algun midida.
E di si naturéza raprizenta sons di palábras, através di sinblus (létras). Aes prupóstu i
sobri sistemas alfabétiku di skrita, V. Fronkin i R. Rodman ta afirma ma «é evidente que
estes sistemas são primordialmente fonológicos e não fonéticos (…)»17. E ki, sigundu
kes otor li, «(…) quase todos, se não mesmo todos, os alfabetos foram concebidos com
base no princípio fonológico»18. I e kel prinsipi li ki ta nôrtia AK, na si konseson,
kiriason i utilizason.

Sendu erderu más prósimu i dirétu di “ALUPEC”, el ten poku diferénsa di kel
prupósta li (di ki ta papiádu midjór más pa diánti), ralasionádu ku sínblus i régras, di tal
módi ki kuázi es ta konfundi ku kunpanheru. Ses semelhánsa ku diferénsa ta ben
djobedu mas pa diánti.

15
E kázu, purizenplu, di létra s ki pode raprizenta son [s] o [z] i di létra x ki pode raprizenta son [ks], [s],
[∫] i [z].
16
E kázu di son [s] ki pode raprizentádu pa létra c, ç, s, ss, i x, i son [z] ki pode raprizentádu pa létras s, x
i z.
17
Op. cit., p. 160.
18
Op. cit., p. 164.
32

Si utilizason debeba ser sínplis i konbidativu pa tudu o kuázi tudu káuberdiánu ki ta


skrebe, pa fálta di sklarisimentu sufisienti i sensibilizason nisisári ki própi Stádu
káuberdiánu (através di nstitusons konpitenti) debeba promove, kába pa ser mal
ntendedu o difisientimenti ntendedu pa grándi nunbru di kes ki debeba ser purmeru
nteresádu na ntende-l i fase del uzu prátiku na izersisi di skrebe.

Kel fádja di Stádu li i di si nstitusons, N ta kridita ma pode sta bastánti ligádu ku


prusésu alienatóri ki kultivádu i nstaládu ka so na Káuberdi, más na própi spritu di
káuberdiánu (skolarizádu o nau), através di pulítika adukativu i kultural kolonialista ki
nplantádu na Káuberdi, nomiádamenti ku ofisializason di nxinu i nstalason di nprénsa
skritu dja kuázi na fin di purmeru metádi di séklu 19. Prublema e ki es prusésu
alienatóri ka pára ku ndipendénsa pulítiku.

Si na 1975 konkistádu ndipendénsa pulítiku pa Káuberdi, povu káuberdiánu fika pa


fase konkista di un munti otu kusa i na txeu domini nportánti pa afirmason i
konsolidason di povu komu nason soberánu, ndipendenti, libri, ruspetozu, ruspetádu i
nterdipendenti na si ralason di Stádu i nason ku otus nason, povu, nstitusons stranjeru
i nternasional.

Liberdádi pulítiku di un povu debe prisupoi liberdádi ntirior i ndividual di kada


algen, di kada sidadon di es povu-nason. Na kázu káuberdiánu, konkistádu kuázi so pa
forsa di ármas libertason pulítiku. Es libertason ki debeba ser konpletádu ku libertason
di ntirioridádi di kada sidadon des país, nfilismenti es trabádju nportánti pratikamenti
skesedu del o podu na alsapon di konsiénsa, ku ndipendénsa pulítiku. Kel li, pamódi
pézu di alienason simiádu na txon di spritu i di konsiénsa di tudu o kuázi tudu
káuberdiánu ka dexa disizoris pulítiku toma konsiénsa des rialidádi i fitxa koráji sobri
nisisidádi orijenti des tipu di libertason i liberdádi. Es tipu di libertason i liberdádi e ton
nisisári pa sidadaniâ, pa forma i konsientiza kada sidadon di si própi forsa ntirior i pa
dizenvolvimentu alargádu i armuniozu di país, sima mestedu kumida pa bariga i saúdi
di tudu káuberdáanu, pa afirmason i sustentason di própi povu i nason.

Sen kel libertason i liberdádi li, país ta fika ta mánka pa tenpu sen kónta, pamódi un
povu alienádu ta ngunora si própi kabésa i, konsakuentimenti, si própi forsa i kusé ki el
33

pode fase i kíria ku si forsa, pa el i pa otus. Madiskontu ta fládu, si boi sabeba forsa ki el
ten, ningen ka ta poba-el kánga (pa el trabádja pa algen)!

Língua di un povu e un árma mutu nportánti pa liberdádi i libertason di es povu. Un


língua ki ta papiádu i ka ta skrebedu, e un língua ki tene ása kortádu i ki, purisu, ka ta
dexa-l bai lonji. E un língua ki ka ta toma bentu, ki ka ta rafreska, ka ta dizenvolve; e un
língua burgonhós na si ralasionamentu ku otus língua, ki ka ta konsigi mostra dretu si
potensialidádi pa otus língua i povu. E un língua ki pode sta kondenádu na fika sen
stória, sen si stória, sen stória di si falántis, di si povu, pamódi fitxádu na gabéta di si
akanhamentu.

I un povu sima povu káuberdiánu, un povu nóbu, más un povu riku di stória i di
kultura, pa si própi formason i dizenvolvimentu, sértamenti ki el ta merese un otu
tratamentu, un otu lugár na stória di umanidádi. Kel tratamentu i konximentu universal
li pode sértamenti ser fetu através di língua ki ka di-sel. Más disertéza ki es tratamentu
i konximentu ta ser mutu más riku i konvinsenti pa es própi povu i pa réstu di
umanidádi, si es fasedu apartir di língua des povu, di ki el e spedju.

Na verdádi, un kusa e algen pâpia di nos, na si língua; otu kusa ben diferenti e nos
própi nu fase otu konxê-nu, ntendê-nu, através di nos própi, di nos língua. Un kusa e
un povu ta pâpia di si kabésa na un língua ki ka di-sel, pamódi el ka ta ntendedu na si
língua pa si nterlokutor; otu kusa e es povu pâpia di si kabésa na língua ki ka di-sel,
pamódi el ka ta da (o el ta da poku) valor pa si língua (kusa ki pode siginifika ma el ka ta
da – o el ta da poku – valor pa si kabésa, ma el ka ten – o el ten poku – ruspetu pa si
kabésa, ma el ka ta merese ruspetu di ningen), o pamódi el ten burgónha di si própi
língua (kusa ki ravela un áltu grou di alienason, di diskonsiderason pa si própi kabésa).

Un kusa e un povu ka ten un stromentu adikuádu pa skrebe i raprizenta si língua,


otu kusa e es povu nstála na komodidádi di ka buska kel stromentu la, pamódi el pode
sirbi di otu língua pa el kumunika kusa ki el ta pensa o el ta xinti (ki e un fórma di el ba
ta diskonsidera si kabésa, omesmu tenpu ki el ta pensa – nganádu – ma promovendu
língua di otu, el sa ta promove si kabésa, kuándu el pode sa ta promove si própi
disprézu, ku disprézu di si língua). Otu kusa e es povu, tendu kel stromentu la (kiriádu
pa sforsu konsienti di alguns sidadon di-sel ku dizeju di sirbi midjór si povu), ka fasedu
34

uzu del pa alienason i diskázu di disizoris pulítiku, pa un bánda, i, pa otu bánda, pamódi
própi Stádu (alienádu) dexa di ládu (o ka fase kázu di) si dever di kontribui fórtimenti
pa liberdádi i libertason di povu, através di sistemas di sklarisimentu, di sensibilizason i
di adukason pa tudu povu, sobri nportánsa, valor i nisisidádi di língua di povu ser
asumidu, nxinádu, disiplinádu, skrebedu i difundidu pa nason interu, pa rejistu i
dizenvolvimentu di si própi stória, pa un ládu, i, pa otu ládu, pa stímulu di égu di es
povu i di si orgudju nasional, na si kaminháda pa un futuru onrozu, vitoriozu i
konpensador, i na si prusésu di ntegrason kada bes más grándi i midjór na kumunidádi
nternasional.

Ratomándu konsiderasons sobri AK, N ta lenbra li ma el e konstituídu pa 23 létra 19 i


4 dígrafu20 ki N ta ponta asigir: a, b, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, ñ, o, p, r, s, t, u, v, x, z, dj,
lh, nh, tx21, omesmu kontidádi di létra i di dígrafu ki “ALUPEC”. Si raparádu dretu, ta
parse-m ma e fáxi dádu kónta ma el e konstituídu pratikamenti pa kes omesmu létra ki
ta forma alfabétu purtuges (ki, pa si bes, e erderu di alfabétu latin), si dexádu di fóra
alguns létra di kel alfabétu li (e kázu di c, ç, q, w, y) i, na Alfabétu Káuberdiánu, létra ñ i
kes dígrafu ki pontádu di pa riba.

Aruspetu di nobidádi ki AK ta prizenta (ralasionádu ku alfabétu purtuges, más


sobrutudu ku “ALUPEC”), N ta sklarise: 1) na “ALUPEC”, <y> ki ta raprizentába
konjunson kopulativu <e> (na purtuges), subustituídu pa <i> (un fórma di ivita ki
omesmu son ser raprizentádu pa dos létra diferenti); 2) vérbu <é> (na “ALUPEC”) pása
ta skrebedu <e>, dja ki si son ta flútua entri abértu i simi-fitxádu (mesmu dentu di
omesmu variánti, albes); 3) prunómi pesual di sujetu <e> (verson di <el>), na
“ALUPEC”, subustituídu pa <e’> na AK (pa ka konfundi ku <e>, vérbu na AK, pa un
bánda, i, pa otu bánda, pa dexa kláru kéda di kel <l> di prunómi ntegral); 4)
rakumendádu studu prufundádu pa sklarisedu si e dígrafu <lh> ki ta prununsiadu o (na
si lugár) <li>; 5) diskutidu i ponderádu sobri régras di asentuaason, más pamódi es
19
Vinti i tres létra e kel ki propodu na Mésa-Rodondu di valiason di “ALUPEC” ki, sima sabedu, kontise
na dizenbru di 2008. Entritántu, pa un ntervenson otoritári i nfilis di Ministru di Kultura di kel altura,
Govérnu (através di si Konsedju di Ministru) aprova ofisializason di kel omesmu alfabétu, ku un létra
amás (i disnisisári), istué, ku 24 létra i 4 dígrafu.
20
Djuntamentu o konbinason di 2 sinblu (létra) pa raprizenta un diterminádu son di língua.
21
Korispondénsa fonolójiku pa kada un di kes létra i dígrafu: a=/a/ o /ɐ/; b=/b/; d=/d/; e=/ɛ/
o /e/; f = / f /; g = /g/; h = / ø /; i = /i/; j = /ʒ/; k = /k/; l = /lm = /m/; n = /n/; ñ =
/ŋ/; o = /ɔ/ o /o/; p = /p/; r = /r/; s = /s/; t = /t/; u = /u/; v = /v/; x = /∫/; z = /z/; dj = /dʒ/; lh = / nh
= /ɲ /; tx = /t∫/.
35

asuntu fika nkonkluzivu, en-prinsipi ta kontínua kes ki propodu na “ALUPEC”; 6)


sujiridu ki aséntus gráfiku (diakritis) pása ta uzádu ku moderason (pa ka sobrikarega
skrita), más ka stabalisedu ninhun kritéri pa kel la.

Nes altura, sikadjár e bon lenbrádu li konstatason siginti di V. Fronkin i R. Rodman:


«Muitas línguas têm o seu próprio alfabeto e cada uma desenvolveu determinadas
convenções para converter séries de caracteres alfabéticos em sequências de sons
(isto é, leitura) e converter as sequências de sons em séries de caracteres alfabéticos
(isto é, escrita).»22

Na omesmu linha di pensamentu i ku sintidu semelhánti, kes otor la kirsenta:


«Muitos dos alfabetos europeus usam caracteres latinos (romanos) com pequenos
ajustamentos de modo a incluir as características individuais de cada língua em
particular.»23 Kel li, ta parse-m, ta justifika sértamenti kes partikularidádi ki atual
Alfabétu Káuberdiánu ten, nomiádamenti na uzu di diakritis i ka so.

Désdi ki komesádu ta skrebedu i ta studádu kiriolu káuberdiánu (1880, ku purtuges


Francisco Adolfo Coelho i olemon Hugo Schuchardt 24) ti txigádu na ofisializason
difinitivu di kel alfabétu li (2009) komu stromentu fundamental pa skrebe nos língua
matérnu, fasedu un kaminháda di más di 130 anu.

Rapizándu konsiderasons ki fasedu di pa riba, N debe sklarise, un bes más, ma


désdi ki káuberdiánu komesa ta skrebedu, sistema di skrita ki uzádu foi senpri
alfabétiku, inda ki npristádu. Na verdádi, désdi senpri sirbidu di alfabétu purtuges (di
bázi latin) pa skrebe na káuberdiánu. Kel li ka debe atxádu stránhu, pa própi matris di
povu káuberdiánu ki ten txeu di purtuges, tántu na si etiniâ i língua sima na si kultura i
kósmuvizon, mesmu sendu un povu i nason diferenti, ku un stória i kultura própi, sima
un fidju ta erda di si pai ku mai txeu aspétu i karatirístika fíziku, ntilekitual i moral, sen
ki el dexa di ser un otu algen, un algen diferenti, ku personalidádi i vizon própi, di-sel.

Si e si, pamódi ki ta notádu oxi bastánti dizinkontru na pozisionamentu entri


káuberdiánus sobri “ALUPEC” i, konsakuentimenti, sobri AK, ki e erderu imidiátu di

22
Op. cit., p. 165.
23
Op. cit., p. 165.
24
Sigundu Jürgen Lang, fundadoris di kiriolístika foi kel dos ómi la: F. Adolfo Coelho i Hugo
Schuchardt.
36

“ALUPEC”? Sértamenti ki algun di kes dizinkontru la pode atxádu na kes vantáji i


disvantáji ki N pâpia del más pa trás. Más, N ta kridita, razons fundamental pa kes
dizinkontru la sta sértamenti ligádu más ku skrita etimulójiku di palábras di ki ku
alfabétu uzádu na skrita. I kel li ta kontise, di nha pontu di vista, óra ki prokupason na
skrebe sta sobrutudu na dexa (o poi) márka di oriji di palábras, nbes di raprizenta na
skrita sons ki palábras ten, óra ki es ta prununsiádu na pâpia o es ta raprizentádu na
skrita.

Vantáji di skrita etimulójiku (alfbétu etimulójiku ka ten), pa un língua sima di nos,


sta sobrutudu na si ventual kontribuson pa midjór i más fáxi ntendimentu na skrita
entri falántis di kel língua li, désdi ki es konxe dretu oriji di palábras skrebedu (kusa ki
ta iziji un grou di skolarizason bastánti áltu i ki sta lonji di skolarizason di grándi párti di
falántis di nos língua), pa un bánda, i, pa otu bánda, pamódi es ta identifika (ku ralativu
fasilidádi) palábras skrebedu, dja ki es ka meste sabe variadádi (o variánti) ki kada ledor
ta domina o ta uza na diâ-diâ.

Aprupóstu di kes konsiderason ki N kába di fase, N ta lenbra li un pasáji di V.


Fronkin i R. Rodman (1993) ki fla ma, «enquanto a pronúncia diferir, a ortografia
comum garante que nos possamos entender uns aos outros.» 25 I, pa un kázu sima di
nos (undi língua ten txeu dialétu), kes omesmu otor la ta konsidera: «Uma ortografia
comum permite que os falantes dos dialectos (…) possam comunicar através da escrita
(…)»26

Purtántu, pa raflesons ki N ben ta fase di algun tenpu pa li, ta parse-m ma (apezár


di disvirtuamentu di palábras papiádu) skrita di bázi etimulójiku pode raprizenta i
kontribui di algun manera pa unidádi nasional di falántis, inkuántu ka konsiensalizádu
fasilidádi i libertason di mimória ki skrita di bázi fonolójiku ta raprizenta, pa un ládu, i,
pa otu ládu, ka konsensualizádu variadádi ki debe ser (i ta ba) tomádu komu padron na
skrita, na nómi di nason, pa unifika i fasilita tudu káuberdiánu na prublemátika di
skrebe i di sirbi país, na konvikison di ki nu ten un úniku língua ku nóvi variadádi (ki
sértamenti ta kontínua ta papiádu), sima nu ten un úniku povu i nason spadjádu pa nos
nóvi ilha i na kelotus ilha di diáspura.

25
Op. cit., p. 171.
26
Op. cit., p. 173.
37

Apezár di tudu i na konvikison ki AK e midjór ki (ti gósi) dja parse, dja sa ta uzádu
AK na skrita, désdi 2008, dáta ki el prupodu, na sigimentu di avaliason di “ALUPEC”. So
otor des linhas, utilizándu AK, el publika dja tres libru27, na un total di dos mil trezentus
i sinku pájina di tamánhu A5. Apéna pa dimonstrason i izenplifikason, N ta dexa asigir
algun strátu:

1) Di Na bóka noti IV:

«Es vulumi IV (…), sima kelotu tres antirior di kel óbra li, el ta pretende divolve povu
(…) kusa ki povu da, na un inisiativa i atitudi (…) di rasgata i konserba, pa un ladu, i di,
pa otu ladu, divulga i provoka studu di kes tradison la.» 28

2) Di Na bóka noti V:

«N ta purbeta pa alerta ma ntruduson di “y” ben tarse un sértu purturbason pa un di


kes prinsipi linguístiku ki ta nôrtia AK, i ki e, sima dja sabedu, pa kada létra un son i pa
kada son un raprizentason.»29

3) Di Na bóka noti VI:

«Ku kes konsiderason li, ta dexadu ledor ku kel sertéza (…) li: tenpu ki ledor ben gasta
na spreme sumu i xinti gostu di bianda des libru, ka ta ser suguramenti tenpu
perdedu!»30

Sabendu, sima sabedu, ma nes kaminháda txeu kusa kontise i, sértamenti, ta


kontínua ta kontise, ta ben djobedu i papiádu di algun di kes kusa la, na pontus ki ta
sigi. Así:

2.1. Désdi kándu?

Apezár di N fla di pa riba ma senpri uzádu skrita alfabétiku na skrebe


káuberdiánu, Alfabétu Káuberdiánu, ku es nómi li, so komesa ta izisti, ofisialmenti,
apartir di mársu di 2009, sima tanbê dja fládu.
27
Na bóka noti IV (2010), Na bóka noti V (2010) i Na bóka noti VI (2011).
28
Na bóka noti, vulumi IV, “Tradições Orais”, Instituto da Investigação e do Património Culturais, Praia,
2010, p. 9.
29
Na bóka noti, vulumi V, “Tradições Orais”, Instituto da Investigação e do Património Culturais, Praia,
2010, p. 8.
30
Na bóka noti, vulumi VI, “Tradições Orais”, Instituto da Investigação e do Património Culturais, Praia,
2011, p. 16.
38

Ti kel altura la, apezár di tentativas di adota i/o di nstitusionaliza ki ben ta


fasedu na dikorer di tenpu (désdi séklu 19), Káuberdi ka tevi ninhun alfabétu ofisial
própi, di-sel.

Tentativas más fórti i konsistenti na sintidu di da Káuberdi i si povu un


stromentu adikuádu pa skrita di si língua kontise txeu bes, ántis di ofisializádu un
alfabétu di-sel. Di kes tentativa la (entri otus) ta papiádu más pa diánti, na otus pontu
ki ta sigi inda dentu des kapitu.

2.2. Pamódi?

Pamódi ki so na 2009 Káuberdi pása ta ten si alfabétu própi ofisializádu? Entri


otus motivu i razon, pamódi mesteda un disizon pulítiku ofisial (nes kázu di Govérnu),
ki so kontise na kel ánu la.

Ántis di kel disizon la, txeu kusa kontise. Algun bes, na djuda i kontribui pa un
prusésu di skrita ku ntenson di prumove dizenvolvimentu di skrita na nos língua. Otu
bes, nen purisu.

Pézu di alienason na tudu es kaminháda ki nu ben ta fase komu povu i nason,


sértamenti ki ka dexa di djuga si papel na tráva, di algun módi, adoson di un alfabétu
pa skrita kondizenti di nos língua matérnu, sima tanbê txeu bes na tráva prusésu di
asunson di nos identidádi di povu i nason, ku un língua própi ki debe ser skrebedu pa
nos própi afirmason di povu i pa konsientizason prufundu di nason ki nu e, len di
kontribui pa prusésu di kumunikason i di dizenvolvimentu, na tenpu prezenti i futuru, i
na spásu nasional, stranjeru i nternasional.

Si éra prisizu tudu kel la nes kaminháda ki povu i nason káuberdiánu fase pa
txiga na kel alfabétu li, N ka sabe. I nen ka e kel la ki ta nteresa gósi. Nportánti e ki, inda
ki (pode konsiderádu) tárdi, nu kába ku txiga la. I kel li e so más un pásu na prusésu di
afirmason di skrita di/na nos língua; e so más un pásu na prusésu di dizenvolvimentu di
nos povu, di nos identidádi, di nos país.
39

Ki es prusésu ta ba pása inda pa txeu transformason, sima nos própi língua i nos
própi (inkuántu povu), N ka ten dúvida. Nportánti e ki, konsienti di nos identidádi di
povu i nason, nu ka skese i nu ka pára nunka di kontínua es prusésu. Razultádu ta ser,
sértamenti, ki nos tudu i nos disendenti ta ba ser (ta kontínua ta ser) orgudjozu di nos
rialidádi (na tudu nivi i na skrita tanbê) ki tudu diâ nu ta transforma, nes kaminháda pa
kel futuru rizonhu i gloriozu ki nu debe kontínua ta trbádja ku forsa pa el.

2.3. Antisedentis

Kuázi sima na tudu kusa, Alfabétu Káuberdiánu ka kapri di séu. El ta konstitui un


formalizason rasenti di un longu kaminháda (di más di un séklu, N ta ripiti) fetu di txeu
tentativa di átxa un prupósta di skrita ki e raspósta satisfatóri pa povu káuberdiánu
pása ta skrebe si sentimentus i si pensamentus, si stória i si kultura, na si língua
nasional.

Purisu, e natural ki el ten antisedentis. Fasedu dja, inda ki lijeramenti, raferénsa


pa algun di ses protagonista, kándu limiádu Francisco Adolfo Coelho, Hugo Schuchardt
i António di Paula Brito. Dexándu di ládu F. Adolfo Coelho i H. Schuchardt (ki, len di ka
ser káuberdiánu, nunka es ka stevi na Káuberdi), N ta ben ponta i tráta di alguns nómi,
kontisimentus i atuasons ki pode konsiderádu nportánti i ki sértamenti kába pa ser, di
algun fórma, nportántis kontributu na prusésu ki ben ser koruádu ku Alfabétu
Káuberdiánu. Así:

2.3.1. António de Paula Brito

Na prifási ki F. Adolfo Coelho fase (na máiu di 1888) di «Apontamentos para a


gramática do crioulo que se fala na ilha de Santiago de Cabo Verde» 31, de A. de Paula
Brito32, kel studiozu la ki, na dizer di Jürgen Lang (N ta lenbra), e (ku H. Schuchardt)
31
Publikádu pa Academia Internacional da Cultura Portuguesa, in Estudos Linguísticos: Crioulos, Lisboa
1967, sendu «reedição de artigos publicados no Boletim da Sociedade de Geografia de Lisboa».
32
Dádus biográfiku di António de Paula Brito, nfilismenti, e bastánti misgu. Len di kes ki prifasiador di si
«Apontamentos (…)» fla del na própi korpu di prifási, e Jürgen Lang ki, na si Gramática do crioulo de
Santiago (Cabo Verde), ta fla ma el foi diretor di Kureiu i resebedor partikulár di Konsedju di Praia. N ta
raseia ma, si ka éra si «Apontamentos (…)», el ta sérba un ilustri diskonxedu. Aliás, el stevi sukundidu di
públiku káuberdiánu, ti ánus oiténta di séklu pasádu, altura ki Manuel Veiga, na un viáji ki el fase pa
40

fundador di Kiriolístika, ta afirma: «O trabalho do sr. A. de Paula Brito (…) merece a


publicidade, porque contém muitos dados novos e, sobretudo, porque tem por
objecto o estudo especial do dialecto de Santiago, que o autor fala desde a infância.»
Ki N sabe, e (stórikamenti) purmeru tentativa sprésu di kontribui pa skrita di un
gramátika di káuberdiánu papiádu pa santiages.

Pa len di meresimentu ntrínsiku di kel trabádju la (di A. de Paula Brito),


rakonximentu di kel linguista purtuges la, na kontestu sosiupulítiku di kel altura, ta
ponta kláramenti pa nportánsa grándi di kel «Apontamentos (…)», apezár di difisiénsas
ki, tántu otor komu prifasiador, ravela ma kel studu la ten.

Difátu, pa tudu limitason ki es trabádju di A. de Paula Brito pode ten, e’ ka ta


dexa di ser un kontributu nportánti (inkuántu prupósta di alfabétu) pa skrita di
káuberdiánu, na kontestu ki el fasedu.

Na «Dedicatória» (sic) (pa si patrísius), fetu pa el na «Xidadi Praia di Cabu-Berdi» 33 i


datádu di 8 di dizenbru di 1885, e’ ta fla ku alegriâ: «É ku más grãdi gôstu k’ ĩ ta-
prizẽtâ’ nhos ês istudu pâ nu podê’ fazê’ gramátika di nós lĩgua34.» I el ta kirsenta, la
mé, ku umildádi: «Nhôs lê-‘l ku tẽsã, i nhôs mẽdâ’-‘l ku rezã.

«Nhôs lẽbrâ’ k’é promèru trabajhu d’ês kólidadi ki nu tẽ, sẽdu sertu ki pâ’m fazê’-‘l ĩ ka
achâ’ ũ só iskritu kiriôl pâ sirbi’-‘m di moldi.»

Kel la ta pâpia, di algun módi (inda ki ndirétamenti), di npenhu, kudádu i


atenson ki otor tevi na priparason di publikason di kel nsáiu la, di ki tanbê tenpu ki el
leba, désdi dáta di si didikatória (8 di dizenbru di 1885), pasándu pa dáta di ntruduson
ki el fase-l (8 di janeru di 1888), ti dáta ki el prifasiádu (16 di máiu di 1888), sértamenti
ta siginifika algun kusa, pa trabádju kunsa ser publikádu.

Prupósta di skrita ki A. de Paula Brito fase ta toma na kónta tres rialidádi i un


konvenson, pa txiga na un sigundu konvenson ki e kel alfabétu ki el prupoi. Kel tres
rialidádi e: língua purtuges ku língua káuberdiánu, pa un bánda, i ses diferénsa, pa otu
bánda. Di diferénsa entri kel dos língua la, nase (pa A. de Paula Brito) nisisidádi di un

Mérka, el kába pa konxe, kazualmenti, si «Apontamentos (…)».


33
“Cabu-Berdi”, sic.
34
Kel testu li sta rupruduzidu sima, orijináriamenti, el skrebedu pa A. de Paula Brito.
41

sigundu konvenson (alfabétu ki el prupoi) ki (na si pensar) podeba raprizenta midjór (ki
kel purmeru konvenson – alfabétu purtuges) sons di língua káuberdiánu.

Sigidamenti ta pontádu prupósta di alfabétu ki A. de Paula Brito dexa: a, b, ch,


d, e, f, g, i, jh, j, k, l, m, nh, n, o, p, r, rr, s, t, u, v, x, z, na un total di 25 raprizentason,
entri (sima el fla) létra singélu (istué, sínplis) i dobrádu (ki, oxi, nu ta fla «dígrafu»). Na
kel 25 raprizentason li, sta (na linguáji di oxi) 21 létra i 4 dígrafu. Menus 2 létra ki na
Alfabétu Káuberdiánu i omesmu nunbru di dígrafu ki na kel alfabétu li.

Kel 2 létra amás na Alfabétu Káuberdiánu e <h> ku <ñ>. Na 3 di kel 4 dígrafu,


sima dja raparádu, ta entra <h> ki, inkuántu «létra singélu», ka ta izisti (ku sértu lójika)
na alfabétu di A. de Paula Brito, inkuántu na AK, <h>, len di ser létra (pa konviniénsa di
raprizenta un palábra – <óra> – ku un sinblu konsagrádu nternasionalmenti), e’ ta
entra na formason di 2 dígrafu (<lh> i <nh>).

Dígrafu ch35 di A. de Paula Brito, konstituídu pa 2 sinblu di ki ninhun ka ta izisti


na si alfabétu komu «létra singélu», so ka ta parse abusurdu (pamódi sen justifikason
aparenti) nes alfabétu, si konsiderádu própi alfabétu purtuges (undi es ta izisti komu
létra), ki e undi A. de Paula Brito ba nspira.

Na AK, létra <ñ> (ki ta raprizenta son |ŋ|) kuriózamenti ka ten korispondenti na
alfabétu di A. de Paula Brito. Pamódi? E verdádi ki kel son li ten poku prudutividádi na
káuberdiánu santiages i inda sta pa ser provádu si izisténsa na kelotus variadádi di
káuberdiánu. Más: N ten dúvida si kel son la ka ta rializáda (na kel tenpu la), na
papiamentu di diâ-diâ santiages. Talbes pa si prudutividádi mutu báxu, talbes pa
difikuldádi ki kel otor la nfrenta na átxa sinblu pa raprizenta-l 36, talves pa un ventual
diskonximentu ki kel otor la podeba ten di si rializason na pâpia, dja ki (mesmu entri
santiages) ta atxádu (inda oxi) algen ki, ka so ta diskonxe kel son la, komu inda ten
difikuldádi real na rializa-l.

35
Konstituídu pa 2 sinblu (pa raprizenta son |t∫|) ki siparádamenti ka ta izisti nes alfabétu, na AK kel
omesmu son sta raprizentádu tanbê pa un dígrafu, tx, más ki si konponentis ta izisti komu létra,
siparádamenti.
36
N ta lenbra di txeu izitason ki kiriadoris di “ALUPEC” tevi na konsagrason di si raprizentason na kel
alfabétu li. Dja na prupósta pa AK, si raprizentason ki pása ta ser diferenti, leba bastánti tenpu di diskuson
i ponderason, ántis di el ser adotádu.
42

Tanbê na prupósta de A. Brito, un otu nobidádi (kuerentimenti ku prinsipi ki el


difende) e ki konjunson kopulativu, raprizentádu pa <e> (na purtuges), ta raprizentádu
pa <i> na káuberdiánu. Sima sabedu, désdi prupósta di Kulóki di Mindélu (di ki ta ba
papiádu más pa diánti) ti “ALUPEC” (nkluzivi, más tirándu prupósta di Dulce Pereira pa
Fóru di Alfabetizason Bilingi – kfr. más pa diánti – ki sinbuliza-l ku <i>) senpri uzádu <y>
pa raprizenta kel konjunson la.

Entritántu, na valiason di “ALUPEC” (dizenbru di 2008), lebándu na kónta


inkuerénsa di kel raprizentason la (ki ta kontrâria prinsipi fundamental di prupósta di
skrita konságradu di Kulóki di Mindélu ti “ALUPEC”), pa un bánda, i, pa otu bánda,
konsiderándu difikuldádis ki profesoris ben ta nfrenta diánti di nkonprenson di alunus
(kiriánsas i adultus, na país i na diáspura) di son |i| ser raprizentádu pa dos létra,
fasedu unanimimenti prupósta di son |i| pása ta ser raprizentádu apéna pa létra <i>,
na kalker kontestu, rapondu des módi kel kuerénsa di, pa kada son, un raprizentason.
Des fórma i ku es pontu di vista, rakonxedu (nplisitamenti) méritu di A. de Paula Brito
(ki, klarividentimenti i 123 ánu ántis, dja odjába pirtinénsa di kel raprizentason li), pa
un bánda, i di Dulce Pereira, pa otu bánda (ki fase omesmu prupósta di raprizenta kel
son li, na 1989).

Nfilismenti (sima tanbê sabedu), Govérnu di Káuberdi tevi un dismeresimentu


singulár kándu (ralasionádu ku raprizentason di kel konjunson la), konkordándu –
difisilmenti el podeba ten otu atitudi, N ta rakonxe! – ku nfilisidádi di prupósta di si
Ministru di Kultura, el aprova (na mársu di 2009) manutenson di <y> (des bes até komu
létra ntegranti di alfabétu, kusa ki désdi Kulóki di Mindélu ti “ALUPEC”, nkluzivi, ka
kontiseba), mantendu ka so kel inkuerénsa la, más tanbê ofisializándu kes difikuldádi di
konprenson i ntendimentu di alunus na prusésu di prendizáji di skrita di/na nos língua
matérnu.

Voltándu (más un bes) pa alfabétu ki A. de Paula Brito prupoi, ta parse-m ma


pode fládu (ku algun suguransa) ma el e kuerenti, inda ki el ta ferese alguns difikuldádi
(di pézu), di pontu di vista di si utilizason prátiku. Na verdádi, pa djuda atinji si
obujetivu konkrétu, A. Brito fase rakursu di otus stromentu, len di kes létra («singélu i
dobradu»), nomiádamenti ku uzu di diakriti.
43

Purizenplu, pa nazaliza vugal, el uza senpri til (~); uzu di aséntu gudu (´) i
sirkunflékusu (^) pa mostra grou di abertura di vugal (ki, algun bes, pode konsiderádu
diskutivi); uzu di sinal (‘) pa ndika sílba tóniku di vérbu i, otu bes, komu apóstrofi (pa
dexa ntende kéda di létra, nomiádamenti vugal); uzu di ífen (-) pa liga (senpri) partíkula
<ta> ku vérbu i vérbu ku prunómi pesual di konplimentu (ki ta sigi-l).

Un otu purmenór nportánti: pa raprizenta prunómi pesual átunu di 1 u pesuâ di


singulár (sujetu, na pozison proklítiku), A. Brito uza senpri <i> ku til (~) di pa riba,
inkuántu pa raprizenta kel omesmu prunómi la (más na situason di konplimentu,
purtántu, na pozison nklítiku), el uza senpri <’m>.

N ta tirmina es parágrafu sobri kontribuson di A. de Paula Brito, ku sigintis


komentári:

1) Talves pamódi difikuldádis ki uzu di kes diakriti ta nplikába, A. Brito foi úniku
algen na utiliza i más-o-menu kuerentimenti (si dexádu di ládu un konjuntu
di pikénus grádja o distrason) si prupósta, dja ki kes grádja o distrason pode
konsiderádu frutu talbes di un trenu nsufisienti (sobrutudu pa kenha ki,
sima el, debeba stába abituádu ku lé i skrebe na purtuges);
2) Sikadjár, kes difikuldádi la (na uzu di diakritis) kontribui txeu pa fomenta
dizinteresi di ventual nteresádus (si kontenporáni o nau) na sprimenta kel
manera diferenti di skrebe na káuberdiánu;
3) Talbes A. Brito ka éra un algen sosialmenti mutu distakádu o nfluenti,
nomiádamenti na skrita (len di si «Apontamentos (…)», konxedu del –
sigundu Jürgen Lang37 – apéna un libru38), dja ki el foi (i si testus tanbê)
totalmenti ngunorádu (pelumenu na Káuberdi) duránti sérka di 100 ánu;
4) Mesmu si (i apezár di tudu), ka debe dexádu di odja nel un vizionári (ku si
prupósta di alfabétu pa káuberdiánu) bastánti atrevedu pa kel épuka i un
otêntiku prikursor di prupóstas (di Kulóki di Mindélu, di “ALUPEC” i di
Alfabétu Káuberdiánu) ki, sérka di un séklu dipos, ta ben parse pa muda
atitudi i konportamentu di sidadons káuberdiánu sobri nos língua nasional i
si skrita.

37
In Gramática do crioulo de Santiago (Cabo Verde).
38
Ntitládu Subsídios para a corografia da ilha de São Tiago de Cabo Verde (Lisboa: Imprensa Nacional).
44

2.3.2. Pedro Cardoso

Na 1933, Pedro Cardoso publika (na “Edição Maranus” – Portu, Purtugal) si


Folcore caboverdeano, ki ta nklui, na parti ki el txoma di «Noções elementares de
gramática», un konjuntu di prupósta i konsiderason sobri língua káuberdiánu, ki ta
komesa prisizamenti pa alfabétu. E ku bázi na kel párti li di kel si libru la, ki ta fasedu
konsiderasons ki ta sigi.

Ralasionádu ku alfabétu, Pedro Cardoso ta afirma: «O nosso alfabeto compõe-


se de tantas letras quantas as da língua portuguesa.» 39 Purtántu, na si konseson, língua
káuberdiánu ka ten(ba) un alfabétu di-sel.

Entritántu, el ta rakonxe ma ten (na káuberdiánu) alguns diferénsa di prunúnsia


na sértus konbinason di létras. E kázu di <ch> i <lh> ki, sigundu el, ta prununsiádu
<tch> (raprizentádu pa <tx>, na AK) i <dj> (raprizentádu na AK, tanbê pa <dj>),
ruspetivamenti.

Pa fátu di dígrafu <lh> ta raprizenta fonéma /dʒ/ pode kre siginifika ma Pedro
Cardoso ta ngunorába, na kriolu káuberdiánu di si tenpu (istué, di ánus 30 di séklu
pasádu), rializason di fonéma //, ki oxi ta raprizentádu prisizamenti pa kel dígrafu la.
Até purkí el ka fase ninhun menson na kel si «Noções elementares de gramática» sobri
ventual raprizentason di kel son la.

Apezar di, pa skrebe káuberdiánu, Pedro Cardoso ka odja nisisidádi di otu


alfabétu ki ka purtuges, el ka dexa di sinála algun modifikason fonolójiku na algun son
di kes létra la40, na diterminádu kontestu. Un otu purmenór nportánti na prupósta di
Pedro Cardoso e raprizentason di prunómi pesual átunu senpri pa <m’> (tántu na
situason di sujetu – pozison proklítiku –, sima na di konplimentu – pozison nklítiku).

Pa kel ki dja fládu ti li, tudu ta ponta ma Pedro Cardoso ta ngunorába


konplétamenti prupósta alfabétiku di A. de Paula Brito i, provávelmenti, própi izisténsa
(antirior) di kel ómi li. Ka so pamódi el ka rifiri-l un úniku bes (i prupósta di A. Brito éra
39
Op. cit., p. 53.
40
E kázu di diferentis grou di abertura di létras a, e i o, len di diferentis valor fonolójiku di létra j,
konsuánti el sta na prinsipi (/dʒ/) o na meiu (/ʒ/) di palábra.
45

bastánti inovador), más tanbê pa própi alfabétu ki el adota (di purtuges), inda ki ku
algun alterason fonétiku na konbinason di sértus létra.

Kel ngunoránsa la ta fika más stránhu inda, si konsiderádu ma entri publikason


di «Apontamentos (…)», di A. de Paula Brito (1888), i publikason di Folclore
caboverdeano, di Pedro Cardoso (1933) ta bai un spásu tenpural di apéna 45 ánu, len
di kel dos otor la pode konsiderádu kuázi kontenpuráni, inda ki di jerason diferenti.

Konsiderándu ki Pedro Cardoso ka tarsê-nu un prupósta, nen di alfabétu nóbu i


(mutu menu) nen di un nobidádi na linha di kel ki Alfabétu Káuberdiánu ta konsagra,
módi ki pode odjádu na kel otor li un antisedenti di AK? So inkuántu algen ton
prokupádu ku rajistu skritu di si língua di diâ-diâ ki, nbes di ka fase nada i fika ta
lamúria, el prifiri kóre risku di tenta adápita (di algun manera) alfabétu di un otu língua
pa raprizenta i rajista (na skrita) sons di língua di si povu.

Sima sabedu, nfluénsa etimulójiku na skrita di purtuges (apezár di ser skrita


alfabétiku) inda e grándi. Abituádu na skrebe ku prusésus di purtuges (i mentalidádi
inerenti), Pedro Cardoso ka skápa (sikadjár nen el ka kreba skápa) di kel nfluénsa
etimulójiku la, apezár di si tentativa di adapitason di alfabétu purtuges na skrita
káuberdiánu. I kel la kába, nisisáriamenti, pa ntruduzi algun limitason fonétiku i
fonolójiku na ntenson di si prupóosta di skrita káuberdiánu.

Prupósta di skrita di Pedro Cardoso debe ter parsedu na segimentu di tudu un


izersisi prátiku ki el (i otus, Eugénio Tavares, purizenplu) dja stába ta fase. E so djobe
testus puétiku, purizenplu, ki el publika na kel si óbra ki N ben ta rifiri. Talbes pamódi
un prupósta ki razulta di un prátika (ki ka éra so di-sel), ka foi difisi átxa sigidoris (inda
ki ku algun transgreson) entri si kontenporáni i skritoris di jerasons siginti, mesmu ti
diâs di oxi. Alguns izenplu:

1) Di própi Pedro Cardoso:

«Quem casâ na terra stranho,


S’êl tem na dissé co quem,
Ó êl ta sér inganado,
Ó êl ta inganâ arguêm.41

41
In Folcore caboverdeano, edição Maranus, Pôrto, 1933, p. 72.
46

2) Di Eugénio Tavares:

«Se é pam vivê na es mal


De ca tem
Quem que q’rem,
Ma’n q’re morrê sem luz
Na nha cruz,
Na es dor
De dâ nha bida
Na martirio de amor!»42

3) Di Kaoberdiano Dambará43:

«Dexam tchorabo
Ritratado na nha sufrimento,
dexam vivebo
na bodji-bodji’l nha korassan,
dexam kantabo
na speransa di kaba djunto

Peli ta barsa osso


pa morê pertado na labada,
ami ê tchon di Kaoberdi
nha corpo ê si terá,
ki nha sangue ta rega
nh’alma ê si bida maguado.»44

4) Di Emanuel Braga Tavares:

«N’tera nez tchom arma di ferro,


N’ subi na prego’l kutelo
N’ guemia dedo na tchon di ceu di bóka
N’ sibia, bento fasse, katchor ladra,
N’ tchoma n’kudido na k’elem,
N’ da rekado grandi…
N’tom,
Sabi djondjo na terra,
Korda aldia ku Bisinhanssa.»45

5) Di Gabriel Mariano:

«Guentis branco di mõ na bolso,


m’ câ invejâ nhôs riqueza;
s’ê pã comê padoã barriga

42
In Eugénio Tavares: poesia contos teatro, “Documentos”, Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco,
Praia, 1996, p. 111.
43
Nómi literári di Felisberto Vieira Lopes.
44
In Luis Romano, Contravento – Antologia bilingue de Poesia Caboverdiana, Atlantis Publishers,
Taunton, 1982, p. 114.
45
Op. cit., p. 96.
47

dixã djudjú, corpo singuelo.»46

6) Di Oswldo Osório:

«Nô ta bibê grog


Pa nô skecê
Pa nô nimâ
Lvantâ spirt
Pa tráns ess’ gost d’fel na boca

Nô ta toká vilão
Fazê geada
Pa sukdi tristeza
Ta sbi pa kabeça

Nô era tud lienód


Até nõ ta krê ser o knô ka era»47

7) Di Arménio Vieira:

«Céu é grandi, mundo é largo


alto é monti Pico ‘Ntoni
bo dôr ka tem komparaçom
na mei’ di fúria bento lesti!

Teteia bai pâ nunca más


roça longi di San Tomé
Nha Kumá, Toti Kadabra
ústi mundo d’amargura

Toka cimbôa, rapika tambôro


Kanta ku alma, sem ser magoado»48

8) Di Ovídio Martins:

«’M tem um cosa


pa dzêbe
cosa sabe
moda nunca bô uvi
na tude bo vida
Qond lua parcê na cêu
bo ta bem ter c’mim
e nôs dôs ta bá
p’areia branca
Bô ta ser de meu
e ‘m ta ser de bossa
má note
esse ta ser de nôs dôs
46
Op. cit., p. 144.
47
Op. cit., p. 276.
48
Op. cit., p. 48.
48

…c’tude sês sêgrêde


trazide na vente
da banda d’África»49

9) Di Artur Vieira:

«Dindjim
sintâ ligo perto di mi
Xa’m ‘scansâ cabeça
na ragaz di nha.
Sintâ ligo
conta’m quese stória
qui bem di longe.
Mai
xa’m papiâ co nhá
Dixâ pa trás momentos runho,
no combersâ djunto
só cusa sabe.»50

10) Di Luis Romano:

«Oh Nha Mẽ-Preta que bambú-me na costa


escrava – criada na Terra-Alhêi
tem temp com’ arêa na Mund!
M’tem fê q’um dia, q’and me soltá dess’ géma,
bô ta despertá desse peçonha que tens cativ
e c’ajuda de bôs maçõ de famía,
- cara levantad e cabeça erguid pa Mund’Inter –
bô tem de vrá bô camin pa nôs casa!»51

Na kel sintidu li, pode konsiderádu ma prupósta di Pedro Cardoso e (di lonji)
más filis ki kel di A. de Paula Brito, dja ki kel di es otor li so foi uzádu pa el própi i pa
más ningen, apezár di si aparenti kuerénsa ntérnu i di un nportánti dózi di inovason,
inovason es ki (sikadjár) kába pa stroba-l kaminháda pa susésu.

Purtántu, ralasionádu ku Pedro Cardoso, más ki méritu di si prupósta ki (sima


dja odjádu) ta parse ma ka éra txeu, ta parse-m ma debe konsiderádu kel nisisidádi i
vontádi xintidu i pratikádu (pa un nunbru ralativamenti konsiderávi di káuberdianu
letrádu) di uza un sistema di skrita pa skrebe i spresa kauberdiandádi.

49
Op. cit., p. 286.
50
Op. cit., p. 54.
51
Op. cit., p. 218.
49

Nes sintidu, sikadjár, más ki pâpia na méritu di prupósta di Pedro Cardoso,


debeda pâpia, ántis, na méritu di si nisiativa di prupósta ki debeba ser un fórma di
konsensualiza i jeneraliza tudu un prátika ki dja sa ta faseda, frutu di un nisisidádi di
manifesta i kultiva identidádi di un povu, através di un skrita más pértu di rialidádi
sosial káuberdiánu.

Mesmu ki ninhun otu méritu Pedro Cardoso ka tenba, so kel li dja éra un grándi
méritu di sidadaniâ i patriotismu, kusas ki (apezár di el ter vivedu na un situason sosial i
anbienti pulítiku di grándi i fórti anbigidádi) ta parse-m ma poku algen oxi pode ten
dúvida del, si tomádu na kónta tudu pozisionamentu ki el tevi i ki sta bastánti ratratádu
na si pruduson literári ki el dexá-nu.

Pa tudu kel la, más sobrutudu pa si prokupason, sforsu i prupósta na sintidu di


Káuberdi pása ta ten (sima povu di ki nu éra dipendenti) un skrita alfabétiku pa língua
nasional di si povu, ta parse-m ma e justu ki prupósta di Pedro Cardoso tomádu komu
un di kes antisedenti di atual Alfabétu Káuberdiánu.

2.3.3. Kulóki di Mindélu

Na abril di 1979, pa nisiativa di enton Direson-Jeral di Kultura, dipos di algun


tenpu di kudadozu priparason i finansiadu pa «UNESCO» (Organizason di Nasons Unidu
pa Adukason, Siénsa i Kultura), fasedu na sidádi di Mindélu (ilha di Sonbisenti) un
nportánti i nternasional Colóquio Linguístico sobre a Problemática do Estudo e da
Utilização do Crioulo (de Cabo Verde) ki, di li pa diánti, N ta txoma-l di «Kulóki».

Kulóki nternasional, pamódi el konta ku prezénsa i kontribuson di várius


personalidádi i linguista stranajeru, len di prezénsa (naturalmenti) di txeu káuberdiánu
(natural i rizidenti na divérsus konsedju i ilha di país i na diáspura), di divérsus ária
kultural, profisional i di saber, tudu es nteresádu na partisipa i kontribui puzitivamenti
pa susésu di kel kontisimentu la.

Kál ki éra obujetivu di Kulóki? N ta dexa palábra pa Manuel Veiga, un di si


partisipantis ativu, ki skrebe: «Se a finalidade geral do CLCV (Colóquio Linguístico sobre
50

o Crioulo de Cabo Verde) era a valorização da nossa língua materna, a finalidade


específica, porém, era a harmonização de um alfabeto para a escrita.» 52

Si finalidádi jeral di Kulóki éra sértamenti nportánti, si finalidádi spesífiku dja


éra un nisisidádi bastánti grándi, diánti di un dizórdi nstaládu na skrita di nos língua
matérnu, undi kada skritor o skrebenti, uzándu alfabétu purtuges (ku modifikason
semelhanti kel ki Pedro Cardoso prupoi), ben ta skrebe di si manera i
dispriokupádamenti, di tal módi ki (omesmu otor, albes na omesmu pájina i albes ti na
omesmu parágrafu) un mesmu palábra ta parse skrebedu di manera diferenti (uzándu
létras diferenti pa raprizenta omesmu son).

Ku ntenson di ivita (sinon kába ku) kel tipu di dizórdi la (pa un bánda) i ku
speransa na kontribui pa un nisisári i dizejávi armunizason através di nórmas bastánti
kláru di skrita (pa otu bánda), ki debeba pása, nisisáriamenti, pa stabalisimentu di un
alfabétu adikuádu ki debeda ser sigidu i ruspetádu pa jeneralidádi di káuberdiánu ki ta
skrebe, na nómi di i pamódi nos identidádi di povu i nason. Kel li, pa ruspetu i
konsiderason ki tudu káuberdiánu debe ten pa si kabésa (primeramenti), pa valoris ki
ta sustenta kultura di si povu (omesmu tenpu) – dja ki e si própi kultura – i pa dever
moral di sidadaniâ ki (en-prinsipi) kada káuberdiánu konsienti debe ten di kontribui pa
promuson i dizenvolvimentu di si kabésa, di si povu i ruspetivus valor (si identidádi i
kosmuvizon), di si país.

Prupósta di alfabétu ki razulta des Kulóki, bai na linha di prupósta di A. de Paula


Brito (kuriózamenti, sen ki pruponentis tenba konximentu del) i afásta un bokádu di kel
ki Pedro Carodoso sigi.

Na verdádi, prupósta ki sai di Kulóki i ki (sima dja fládu) tenba ntenson di


armuniza skrita di nos língua matérnu, tenta ser más kuerenti na raprizenta fonémas di
nos língua ki kel ki sigidu pa Pedro Cardoso (i pa totalidádi di skritor i skrebenti
káuberdiánu, ti kel altura), na skrita di kontiudus i mensájis xintidu i pensádu na nos
língua.

52
In 1º Colóquio linguístico sobre o crioulo de Cabo Verde, organização e coordenação de Manuel Veiga,
Instituto Nacional de Investigação Cultural, s/l, 2000, p. 10.
51

Pa kel la, prupósta di Kulóki ta pretendeba ki kada son konstituinti di palábras di


nos língua ser senpri raprizentádu ku omesmu graféma, si ka na totalidádi, pelumenu
na jeneralidádi di situason real o majinári. I kel li bai di akordu ku konsedjamentu di
linguistas ki partisipa nel, ki difende ma (pa un língua ki ka tenba skrita
nstitusionalizádu) éra prifirivi ki adotáda un skrita fonolójiku, istué, pa kada son, un
raprizentason.

E nes linha di pensamentu i ku un grándi ntenson i prokupason di


sistematisidádi, konomiâ, fasilidádi (na memoriza) i funsionalidádi, ki prupodu kel
alfabétu ki pása ta konxedu komu “Prupósta di Mindélu”, konstituídu pa 26 létra 53
siginti: a, b, d, e, f, g, i, j54, k, l, ^l55, m, n, ^n56, ¨n57, o, p, c58, r, s, ŝ59, t, u, v, z, ẑ60. Sima
dja raparádu, 4 di kes 26 graféma li ta resebe un diakriti (^) 61. Es ta funsiona komu sinal
di palatalizason.

Si, di pontu di vista linguístiku, es alfabétu éra mutu konómiku, sistemátiku i


funsional ki, pa kes razon li, el pode konsideráda un xsilenti stromentu pa skrebe nos
língua, dja di pontu di vista sosiulinguístiku el tevi txeu difikuldádi di setason, pa párti
di públiku letrádu. Abituádu sima stáda na uza i sigi “prupósta” di Pedro Cardoso, ki ta
pirmitiba ki kada un skrebe sima el kre, na fundu undi kada un ta skrebe sen
(prátikamenti) ninhun disiplina o kontrolu normativu ki ka si vontádi, nobidádis gráfiku
ki Kulóki tarse, sobrutudu na raprizenta sons palatal, kába pa siginifika (na prátika) un
pédra bastánti xátu na sapátu di kel prupósta la.

Di li ki Manuel Veiga rakonxe, sklarisidamenti, ma «(…) funcionalidade da


PA/7962 contrastava (sic) assim com a sua disfuncionalidade sociolinguística.» 63 Na un
spésia di konfirmason di kel situason la, M. Veiga kirsenta: «Assim, a elite cultural

53
Más un ki kel di A. de Paula Brito.
54
Atual “dj”. Dipos di Kulóki i na sintidu di uniformiza raprizentason di tudu palatal, el bira ta ser
raprizentádu pa “Ĵ”.
55
Atual “lh”. Pa ivita konfuzon ku “l”.
56
Atual “nh”. Pa ivita konfuzon ku “n”.
57
Atual “ñ”. Pa ivita konfuzon ku “n” i ku “^n”.
58
Atual “tx”. Tanbê el ben pása ta ser raprizentádu pa “ĉ”.
59
Atual “x”. Pa ivita konfuzon ku “s”.
60
Atual “j”. Pa ivita konfuzon ku “z”.
61
Es debeba fika pa riba di kada un des. Nfilismenti, pugráma di word ki N sa ta uza, ka ta seta kel
diakriti la riba di kes graféma la. Omesmu kusa kontise ku “¨n”.
62
Prupósta di alfabétu di 1979.
63
Op. cit., p.11.
52

ignorou-a; a comunicação social nem sequer tomou conhecimento dela; na


administração e no ensino tinha as portas fechadas; alguns jovens escritores elegeram-
na como elemento de humor para brincar com os que a praticavam.» 64

Apezár di kel konstatason li, debe rakonxedu (mesmu si) ma foi markánti
kontribuson ki dádu ku es alfabétu, através dun nportánti i txeu uzu ralativu ki fasedu
del. Na verdádi, várius otor káuberdiánu (na país i na diáspura) sprimenta-l na
produson di várius óbra ki pode konsiderádu siginifikativu, tántu pa asuntu ki tratádu
nes, sima pa stenson o tamanhésa di kes óbra la. N ta sita asigir algun di kes óbra la i
ruspetivus otor. E kázu di: Kau Berdi sen mantxontxa65 (1981), di Ariki Tuga66; Cantigas
de trabalho67 (1982?), di Oswaldo Osório; Diskrison strutural di lingua kabuverdianu
(1982), di Manuel Veiga; Disionariu preliminariu kriolu (1983), di João Pires/John
Hutchinson; Vinti xintidu letrádu na kriolu68 (1984), di Káká Barbosa; Finasons di Nha
Nasia Gomi (1985), di T. V. da Silva; Kumunhon d’Áfrika: onti oxi manhan (1986), di T.
V. da Silva; Odju d’agu (1987), di Manuel Veiga; Na bóka noti I (1987), di T. V. da Silva;
Kardisantus (1987), di T. V. da Silva; Kuza ma kuza? (1988), di João Pires/John
Utchinson/Ulisses Gonçalves; Nha Bibinha Kabral: bida y óbra 69 (1988), di T. V. da Silva;
Natal y kontus (1988), di T. V. da Silva; Escada de luz70 (1989), di T. V. da Silva; Nha
Gida Mendi: simenti di onti na txon di manhan (1990), di T. V. da Silva; Na kantar di sol
(1991), di Euricles Rodrigues; Tenpu di tenpu (1992), di T. V. da Silva; Kunba (1993), di
Badiu Branku71

Kel kontribuson la foi markánti na dos sintidu. Di un ládu, pa tomádu konsiénsa


di limitason di kel prupósta la, omesmu tenpu ki (kuázi nkonsientimenti) ba ta tomádu
konsiénsa di nportánsa ki skrebe na nos língua ten, pa orgudju nasional i pa própi
konximentu i afirmason di nos identidádi di povu i nason. Di otu ládu, kel dos tomáda
di konsiénsa la kába pa ravela orijénsa di nisisidádi di ka pára buska midjór soluson

64
Id. ib., p. 11.
65
Un libru stóriku, pamódi e primeru ki publikádu uzándu kel alfabétu li.
66
Henrique Lopes Mateus, un purtuges ki bira (ki naturaliza komu) káuberdiánu i ki troka si país di oriji
pa Káuberdi.
67
Rakódjas di tradison oral na káuberdiánu, ku tratamentu nsaístiku na purtuges.
68
Skrebedu orijináriamenti sigundu skrita tradisional i podu na alfabétu prupodu na Kulóki di Mindélu, na
si purmeru publikason.
69
Ku kolaborason di Horácio Santos i Alexandre Semedo.
70
Titlu na purtuges, pamódi puemas na purtuges e más txeu ki kes ki sta nel na káuberdiánu.
71
Otu nómi (literári) di Ariki Tuga.
53

komu alternativa sosiulinguistikamenti más armuniozu i, konsakuentimenti, más ifikás


pa obujetivu pretendedu.

E des manera ki pode odjádu prupósta di Kulóki, na stera di kel di A. de Paula


Brito, komu un kontributu npulsionador di prusésus konstrutivu ki dizenkâdia otus
midida i prupósta di ki N ta pâpia na parágrafus siginti i ki kába pa dizinboka na
Alfabétu Káuberdiánu (AK).

2.3.4. Fóru Nternasional di Alfabetizason Bilingi

Dés ánu dipos di Kulóki di Mindélu (1989), pa nisiativa di Direson-Jeral di


Adukason Éstra-Skolár72 (di kel altura), rializádu na Praia un «Forum Internacional de
Alfabetização Bilingue», ku dos obujetivu prinsipal: di un ládu, diskuti i ponta prusésu i
metodolojiâ ki (len di konsília nxinu di purtuges ku nxinu di káuberdiánu) ki ta prumove
rápidamenti un priparason adikuádu di alfabetizadoris na káuberdiánu pa adukason di
adultus; di otu ladu, Fóru ta vizába un abordáji di alfabétu prupodu na Kulóki di
Mindélu, inkuántu stromentu ki podeba ser uzádu i aplikádu, tántu na priparason di
alfabetizadoris, sima na própi nxinu di adultus.

Konsiderándu ki asuntu sensial des trabádju e alfabétu i skrita káuberdiánu, e


natural ki nos atenson ser diresionádu pa sugundu obujetivu di kel Fóru la, istué, pa
kiston di aplikabilidádi prátiku di prupósta di alfabétu di Kulóki.

Na diskuson, rafleson i ponderason ki fasedu la aprupóstu di kel sigundu nteresi


di Fóru, ka podeba fálta kes prublema ki dja stába identifiáadu, nomiádamenti kes
ligádu ku poku setason sosial di kes sinblu ki prupoda pa raprizenta na skrita sons
palatal, sobrutudu pa párti di un bon nunbru di skritoris nasional.

Na verdádi, prupósta di ikipa tékinu (nkabesádu pa linguista Dulce Fanha 73) ki


pripára dokumentu báziku pa es Fóru la, konsiderándu kel nportánti rajeson sosial di
prupósta di raprizentason di palatais, bai na sintidu di ratoma siginifikativamenti kes
raprizentason tradisionalmenti konxedu i uzádu i ki sosiadádi káuberdiánu, na pesuâ di

72
«Éstra-Skolár», istué, fóra di skóla.
73
Oxi Dulce Pereira.
54

kes ki ta léba i ta skrebeba, dja stába di algun módi bastánti abituádu. Éra un fórma
ralativamenti prátiku di ultrapasáda kel prublema di rajeson, pa un bánda, i di
konsigiba, pa otu bánda, obujetivu sensial ki éra setason i aplikason (na prátika di
nxinu) di un alfabétu sosialmenti funsional na skrita.

Di pontu di vista alfabétiku, kuázi tudu ki prupoda na Kulóki di Mindélu


prupósta di ikipa tékinu asumi. Mênus raprizentason di palatais, di konjunson
kopulativu <i> di ventualidádi di (nalguns kázu) kontínua ta uzádu alguns létra di
alfabétu purtuges ki ka stába ntegrádu na kel alfabétu prupodu pa Fóru. Na verdádi,
ralasionádu ku raprizentason di palatais, rakoredu (nen senpri 74) pa kes
tradisionalmenti konxedu, pamódi sosialmenti es ta parseba ku más xánsi di setason;
konjunson kopulativu <e> (na purtuges) pása ta raprizentádu pa <i> (sima A. Brito
prupoba), nbes di <y> (prupodu na Kulóki di Mindélu, ratomádu pa Komison Konsultivu
di Fóru i pa “ALUPEC”); ralasionádu ku nómis stranjeru i mesmu di káuberdiánu
(rajistádu na purtuges), ikipa tékinu di Fóru prupoi ventualidádi di uza alguns létra di
alfabétu purtuges, sima ç, y, w, x i q.

Pamódi tenba diskordánsa entri prupósta di ikipa tékinu i difensoris di prupósta


di Kulóki, disididu na Fóru kiriason di un Komison Konsultivu ki ta ba studába manera di
armuniza kel dos prupósta la, di módi ki, di konsiliason posivi, ta saíba un razultádu
konsistenti útil i aplikavi.

Di kel Komison Konsultivu la, sai un «Parecer» 75 ki, na tentativa di armunizason


di skrita tradisional ku prupósta di Kulóki di Mindélu, seta alfabétu prupodu pa ikipa
tékinu di Fóru, ku manutenson di <y> pa raprizenta konjunson kopulativu <i>, i rakuza
di utilizason di létras ç, y, w, x, q (di alfabétu purtuges), pamódi diferénsa di kontestu
na utilizason di nómis (di algen o stranjeru), apezár di N ta rakonxe algun pirtinénsa na
prupósta di Fóru, dja ki nómis ofisial i jurídiku di káuberdiánu (nasedu i rajistádu na
Káuberdi) sta tudu es (o kuázi) na alfabétu i nórmas di skrita purtuges, kusa ki (sikadjár)
ta kontínua ta ser si, timenti ka ofisilizádu língua káuberdiánu.

74
Purizenplu, son |∫| (ki, tradisionalmenti, ta raprizentáda pa ch i pa x) pása ta ser raprizentádu pa ch.
75
Kfr. «Projecto experimental de alfabetização bilingue: Parecer da Comissão Consultiva» (inédito),
agosto/1989.
55

Pa kel ki dja fládu di kontribuson di prupósta di Fóru (inkuántu antisedenti di


AK), sértamenti ki dja dádu fé (aliás, dja fládu própi) ma el debe prupósta di Kulóki di
Mindélu txeu. Apezár di el sta na omésmu linha sensial di ntenson i funsionalidádi, el
ta tarse algun avánsu (nomiádamenti) sosiulinguístiku, kándu el ratoma (ku algun
kiriatividádi) raprizentason tradisional di palatais, ki fase-l sosialmenti más setavi ki
prupósta di Kulóki.

Sértamenti ki podedu konklui ma prupósta di Fóru (na linha di kel di A. de Paula


Brito, di Pedro Cardoso i di Kulóki di Mindélu), apezár di ka interamenti konsensual, el
sta (mesmu si) na kaminhu ki ben ta andádu pa ba ta prosimádu senpri i kada bes mas
di AK. Inda ki ku aspétus ki pode konsiderádu di nfluensiason (natural o
ntensionalmenti) resebedu di alfabétu i skrita purtuges, sértamenti ki el ka ta dexa di
raprizenta algun avánsu pirtinenti (ralasinádu ku si antisedentis) na kaminháda disizivu
i inparávi pa Alfabétu Káuberdiánu.

Purtántu, na es prusésu di afirmason di língua káuberdianu i na konstruson i


afirmason di AK, lugár di prupósta di Fóru sta garantidu i méritu di si kontribuson ka
debe skesedu.76 Sima na konstruson i afirmason di un país debe kontabilizádu i tomádu
na devidu kónta kontribuson i méritu di si sidadons di pasádu, si tanbê debe tenedu na
kónta (na konstruson i surjimentu di Alfabétu Káuberdiánu) kontribuson i méritu di
tudu si antisedenti i, konsakuentimenti, di prupósta di Fóru.

2.3.5. Nicolas Quint

Linguista franses ki tevi xánsi di vive alguns ánu na Káuberdi, na ánus novénta di
séklu pasádu, el ki ben na kolidádi di njinheru agrómu el kába pa diskubri un grándi
nteresi pa nos língua nasional i, di kel nteresi la, kába pa sai di si mo i kabésa un
kontributu di grándi alkánsi pa konximentu i avánsu di língua káuberdiánu.

Di si piskiza linguístiku voltádu sobrutudu pa variadádi di ilha di Santiágu, tanbê


konxedu pa badiu (nómi popular di si falántis), na un spásu di tenpu di sérka di dos
76
So otor di kel trabádju li, di abril di 1992 ti otubru di omesmu ánu, el publika, na jornal káuberdiánu
Voz di Povo, un total di 14 artigu pikinóti di opinion (skrebedu ku bázi na parser di Komison Konsultivu
sobri es prupósta di alfabétu i skrita),sobri várius asuntu (na un total di 51 pájina), na un kuluna quinzenal
ki el alimenta la i ki tenba pa titlu jenériku “Aprupóstu di…” (kfr.).
56

ánu, el komesa ta pruduzi óbras linguístiku nteresánti i nportánti. Di kel si kontinuádu i


pirsistenti ntuziásmu (pa N ka fla paxon) nvistigador, ben razulta (ánus dipos) si tézi di
dotoramentu sobri língua káuberdiánu (variadádi di Santiágu), difendedu ku susésu (na
1998), la na si país, i ki publikádu na dos vulumi77 pa iditóra franses «L’Harmattan», na
ánu 2000.

Na si várius trabádju di linguista (publikádu na libru) sobri nos língua, si alfabétu


e pratikamenti kel ki dja sa ta sigida apartir di Fóru, skrita ki el uza nen senpri ka ta
ruspeta kel prinsipi di pa kada son un raprizentason, apezár di kándu el komesa studa i
nteresa pa língua káuberdiánu, dja stáda na un fázi adiantádu di prupóstas di alfabétu i
di skrita pa nos língua. Dja kontiseba, bédju na tenpu, Kulóki di Mindélu (1979) i tanbê
dja rializáda (sugundu N dexa ntende di pa riba) Fóru di Alfabetizason Bilingi (1989).

Tudu ta ndika ma el tenta sigi di pértu prupósta ki prizentádu na Fóru. Más,


mesmu si, di si manera, na várius aspétu di ki N ta ponta alguns, asigir. Así:

1) Pa raprizenta prunómi pesual di sujetu, di 1u pesuâ di singulár (un di kes


grándi konkista ki skrita di nos língua gánha, désdi Kulóki di Mindélu i ki
mante ti gósi, raprizentádu pa <N>), el ta uza <m-> i <-m> (óra ki ántis ta
ben algun priposzison o prunómi – i ka so – tirminádu na vugal), sinblu ki
tanbê el ta uza pa raprizenta kel omesmu prunómi pesual, más na funson di
konplimentu, i senpri na verson <-m> (omesmu raprizentason ki – nes kázu
– el ben ta ten, désdi Kulóki di Mindélu). Izenplus: «(…) m-obi stranjerus ku
koperantis (…)»78; «(…) déski-m tchiga na Kau-Berdi(…)»79; «el flá-m»80.
2) Pa raprizenta prunómi pesual (sujetu) di 3 u pesuâ di singulár, na si fórma
riduzidu (ilididu), el ta uza <e>, nbes di <e’>. Iz.: «(…) k-e podi midjora»81.
3) Pa nazaliza vugal (di un sílaba), okontrári di na Fóru undi (dipos di
kóntraprupósta i rakumendason di Kumison Konsultivu di Fóru) konsagrádu
<n> na tudu kontestu i dimitidu posibilidádi di til (~) (nalgun kázu), Quint

77
Kel purmeru ku nómi di Grammaire de la langue cap-verdienne – étude descriptive et compréhensive
du créole afro-portugais des îles du Cap-Vert i kelotu ku nómi di Le cap-verdien: origines et devenir
d’une langue métisse.
78
Nicolas Quint, Lexique créole de Santiago-français, s/iditor, Praia, 1996, p. V.
79
Id., ib., p. V.
80
Id., ib., p. XIII.
81
Id., ib., p. V.
57

ben ta uza <n> na prinsipi i dentu di palábra, más tanbê <m> ántis di /b/ i di
/p/ i na fin di palábra. Izs.: «(…) ta da pa ntendi (…)» 82; «També (…)»83; «Tem
tcheu izemplu (…)»84.
4) Pa raprizenta son palatal /t∫/, el prifiri sigi tradison kándu el adota <tch>,
nbes di <tx>. Iz.: «Tcheu bés (…)»85.
5) Pa raprizenta konjunson kopulativu <i>, ki dja uzáda pa A. de Paula Brito, ki
Fóru tanbê prupoi, más ki Kumison Konsultivu kóntraprupoi <y> (ki dja
benba di Kulóki di Mindélu), Quint adota <i>. Iz.: «(…) 1800 palávra i tal
(…)»86.
6) Pa raprizenta vérbu “e”, Quint toma “é” (ki “ALUPEC”, dipos, ben adota),
okontrári di Fóru ki prupoi “e”. Iz.: «Ti inda kiriolu ka é língua ofisial (…)»87.

So pa kes diferénsa ki N kába di ponta li, ta parse-m ma ta justifika plénamenti


ki Nicolas Quint ser konsiderádu komu un kázu partikulár na kuádru di prupóstas di
skrita ki, dipos di ndipendénsa nasional, ben ta fasedu pa língua káuberdiánu, mesmu
sigindu (sima el ta sigi) prinsipis di skrita fonolójiku.

Aprupóstu di skrita fonolójiku, N ta purbeta pa N fla ma Quint kuázi pode


konsiderádu ma el ta bai un poku más lonji na si prupósta, dja ki si skrita di nos língua
ta fka (di sértu fórma) más pértu di fonétiku ki di fonolójiku, pa si izijénsa di raprizenta
(ku maiór prosimidádi posivi) sons papiádu. Iz.: «(…) é p-ês manda fla-nh-el pa kása
editór.»88 I, na si Gramátika di língua kauberdianu, el ta justifika kel si konportamentu i
pozisionamentu li, di siginti manera:

«J’ai mis au point mon propre système de transcription, en avant à l’esprit


trois objectifs:

-a. rendre compte avec fidélité de l’ensemble du systéme phonologique


badiáis;

82
Id., ib., p. V.
83
Id., ib., p. V.
84
Id., ib., p. V. Aprupóstu di nazalason, ta parse-m oportunu lenbra li pozisionamentu di Jürgen Lang: «O
problema da representação gráfica da nasalidade das vogais e consoantes foi solucionado [désdi Kulóki di
Mindélu, N ta fla] de uma maneira genial: a nasalidade é sempre indicada por un n.» (in Dicionário do
crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen, 2002, p. XXVI).
85
Id., ib., p. V.
86
Id., ib., p. V.
87
Id., ib., p. V.
88
Id., ib., p. V.
58

-b. établir un systéme orthographique simple, rigoureux et respectueux des


habitudes graphiques locales de la population badiaise. Or, de nos jours, la langue
écrite des Baidais est le portuguais, et ce sont ses règles orthographiques que les
enfants de Santiago apprennent à l’école. Si le créole doit devenir un jour une
langue de culture au Cap-Vert, il devra de toutes façons coexister avec le
portuguais. Aussi, j’ai pensé que, por des raisons didactiques, il valait mieux ne pas
trop dévier des normes portuguaises.

-c. m’éloigner le moins possible des systèmes déjà mis au point par mes
prédécesseurs et en particulier celui de M. Manuel Veiga.» 89

Ta parse-m ma e pamódi kel pretenson li, ki el ta fase uzu di txeu ilizon na


palábras skrebedu, dja ki na pâpia (di akordu ku prinsipi di konomiâ, ki káuberdiánu
santiages ta uza senpri o kuázi senpri), txeu bes ka ta prununsiádu palábra na si
totalidádi. Purisu, ta fika-m npreson ma prunómis pesual di sujetu (nomiádamenti) ta
fika, des módi, ku mênus otonomiâ, dja ki nbes di es sta senpri ligádu ku vérbu, es ta
kába pa fika txeu bes (di pontu di vista di skrita) dipendenti di sirkunstánsas i situasons,
i más ligádu (sértamenti pamódi ses atonisidádi) na palábras tóniku ki sta ántis des.

Tanbê N ta txoma atenson, kuázi pa N tirmina kel brévi subuparágrafu li, ma ta


konstatádu (através di si skrita) ma Nicolas Quint ta manifesta un sértu prublema di
obidu ralasionádu ku rializason fonétiku di várius palábra santiagensi. N ta kridita ma e
kel la ki ta justifika si prunúnsia (i, purkonsiginti, si skrita) di “bés” (nbes di “bes”), “nós”
(nbes di “nos”), “nhós” (nbes di “nhos”), “dispós” (nbes di “dispos”), “editór” (nbes di
“editor”), “el flá-m” (nbes di “el fla-m”), ets.

N ta konfesa ma ka dexa di fika-m stránhu ki Nicolas Quint ka fase nun jéstu di


solidariadádi i konsakuenti adapitason di si skrita, kándu dipos di ofisializádu “ALUPEC”
(inda ki so pa sprimenta) i tanbê kándu nstituídu AK. Kel li, sobrutudu pamódi N sabe
ma el ta rakonxe txeu virtualidádi di “ALUPEC” i, sikadjar, tanbê el ta rakonxe algun
grou maiór di virtualidádis nes últimu prupósta di alfabétu, ki e AK.

Nton, sen kre di ninhun manera ofende, más sértamenti npulsionádu pa algun
kuriozidádi pesual ki kel orgudju aparenti di Nicolas Quint kre fika el so, istué, izoládu
(el ki izola i el sa ta izola si kabésa) nes prusésu di skrita, ta sakeda-m na spritu sigintis
nturugason: Apezár di si splikason dádu di pa riba, pamódi es spésia di vontádi (pa N ka
fla orgudju) di sta izoládu? Arogánsa? Dimaziádu otosufisiénsa?
89
Nicolas Quint, Grammaire de la langue cap-verdienne: Étude descriptive et compréhensive du créole
afro-portuguais des îles du Cap-Vert, L’Harmattan, Paris, p.45.
59

2.3.6. “ALUPEC”

Prokupádu ku situason permanisenti ralasionádu ku skrita di língua


káuberdiánu, apezár di kontribusons di Kulóki di Mindélu i di Fóru Nternasional di
Alfabetizason Bilingi i si konsakuenti Komison Konsultivu 90, Dipartamentu di Linguístika
di anton “INAC”91, na pesuâ di si xéfi92, prupoi kiriason di un grupu di trabádju,
txomadu Grupu pa Padronizason di Alfabétu, pa, nun spásu di sax mes, koloka na mo di
Govérnu, un prupósta di alfabétu ku pretenson di armuniza tudu ki dja prupoda (ti kel
altura) sobri alfabétu i skrita káuberdiánu i ku obujetivu di kontribui, pa un ládu, pa
uniformiza, disiplina i stimula prátika di un skrita padronizádu di/na nos língua
matérnu, pa otu ládu, fornise un stromentu nportánti na/pa batádja i nisisidádi di
ofisilaizason di língua káuberdiánu.

Kel grupu la, ki pensádu i struturádu nisialmenti pa tenba nóvi algen (Manuel
Veiga, linguista; Dulce Duarte, filóloga; Eduardo Cardoso, linguista; Alice Matos,
profesóra; José Luís Hopffer, nsaista i puéta; Inês Brito, profesóra; Mário Fonseca,
puéta; Moacyr Rodrigues, profesor; Tomé Varela, skritor), ben funsiona ku séti algen
(mênus dos pesuâ, más prisizamenti Mário Fonseca i Moacyr Rodrigues).

Na prázu stabalisedu, Grupu pa Padronizason (ki komesa funsiona na novenbru


di 1993) ntrega Govérnu (na máiu di 1994), formalmenti, rizultádu di si trabádju ki fika
rizumidamenti konsubustansiádu na kel ki pása ta konxedu (nasional i
nternasionalmenti) komu “ALUPEC” i ki dja rifiridu alguns bes, na pájinas antirior.

Sima dja sabedu, sigla “ALUPEC” ta siginifika (na kiriolu) Alfabétu Unifikádu pa
Skrita di Káuberdiánu. El ten 23 létra i kuátu dígrafu, ki ordenádu di siginti manera: a,
b, s, d, e, f, g, h, i, j, dj, l, lh, m, n, nh, ¨n93, o, p, k, r, t, u, v, x, tx, z. Ti okazion ki el
pruduzidu i prizentádu Govérnu di Káuberdi, el ta raprizentába fázi i pontu mas áltu di
tudu kaminháda ki prusésu di skrita di/na língua káuberdiánu pása pa el.

90
Prizididu pa Manuel Veiga.
91
Nstitutu Nasional di Kultura.
92
Manuel Veiga, ki éra úniku tékinu i úniku algen di kel dipartamentu la.
93
Trema (¨)fika na ladu, pamódi pugráma di Word, na nha konputador, ka seta-l riba di létra n, ki éra undi
el debeba fika.
60

Konsebedu pa ten korispondénsa senpri biunívuku entri sinblu (ki ta raprizenta


son) i son (raprizentádu pa sinblu), el éra (pa si kiriadoris) un stromentu ki pensádu
komu ifikas i di grándi alkánsu, pa obujetivus prátiku ki sa ta pirsigida ku el.

Pamódi el ta bâzia na prinsipi fonolójiku (natural na kalker alfabétu) di pa kada


létra un son i pa kada son un raprizentason, el sta na linha di kel prinsipi ki nôrtia
prupóstas di A. de Paula Brito, di Kulóki di Mindélu i di Fóru Nternasional di
Alfabetizason Bilingi. I pamódi ku kel prinsipi nortiador la, tenda ideia ma el podeba ser
un stromentu kapás di sirbi kalker sidadon di kalker ilha di Káuberdi (i di diáspura
káuberdiánu) pa rajistu skritu di si sentimentus, pensamentus i posturas, i di kalker atu
kiriativu literáriamenti manifestádu.

Aprovádu ofisial i provizóriamenti pa Govérnu94, pa ser sprimentádu duránti


sinku ánu, el kába ku spéra dés ánu pa el ser valiádu. Aprupóstu di valiason, nfilismenti
ka materializádu kel (i otus) rakumendason di Grupu pa Padronizason na sintidu di
kiriádu (pa Govérnu) un Kumité di Sigimentu i Valiason di aplikason di “ALUPEC”, ki ta
tenba un papel nportánti na konkretizason di tudu un pugráma di sensibilizason i
stromentalizason na prátika di skrita, djuntu di nstitusons nasional i di divérsus setor di
sosiadádi sivil.

Ozénsa di kel Kumité la pode konsiderádu un di kes grándi fádja di Stádu


káuberdiánu ki kába pa kontribui fórtimenti pa “ALUPEC” ka ser sufisientimenti
konxedu i lárgamenti sprimentádu pa maiór párti di literátus káuberdiánu, kifari pa
otus utilizador di skrita na nos língua matérnu.

Un di kes konsakuénsa grávi des fadja monumental peránti un prujétu di ton


grándi relevánsa pa língua i pa sosiadádi káuberdiánu, foi pruduson dizordenádu
(alguns bes pa ngunoránsa, otus bes maldózamenti) di antikorpus sosial kóntra
“ALUPEC”. Tudu ngunoránti di kel prupósta la pása ta ser si grándi sientista, na taréfas
ki debeba ser (purmeru) di es konxe-l pa (dipos) es pâpia del, si ka lujiózamenti,
pelumenu ku un mínimu di si real konximentu.

Anton, un prujétu pensádu i struturádu ku ntenson i npenhamentu sidadon di


presta un sirbisu públiku di grándi alkánsu i di kolidádi afabor di língua i nason
94
Kfr. «Decreto-Lei nº 67/98», di 31 di dizenbru.
61

káuberdiánu, kába pa ser injusta i ngunorantimenti (pa ka fládu maldózamenti)


konfundidu ku un o otu algen (pa un ládu) ki stevi na grupu ki pruduzi-l, na un tentativa
kuázi duentiu (pa otu ládu) di fulanizason i diabulizason di prujétu, i di un pretensu
nbadíamentu pretendedu, ka so di skrita, más tanbê di dialétus káuberdiánu.

Kes atitudi i konportamentu nfilis ki, di sértu fórma, alimentádu ku kel fádja di
Govérnu na si papel di divulgason i sensibilizason di sosiadádi sobri naturéza,
funsionalidádi, pertinénsa, sistematisidádi, konomiâ, ifikásia i utilidádi di prupósta fetu
pa Grupu pa Padronizason, ki própi Govérnu assumi kándu el ofisializa-l (inda ki
provizóriamenti), ka dexa di tarse nbarásu (ralativamenti grándi) pa Govérnu na si
konprimisu i dizeju di promove i dizenvolve língua nasional, pa un dizejavi i más ki
nisisári si ofisializason difinitivu i konsakuenti ofisializason di si skrita.

Apezár di tudu konfuzon lansádu i di tudu nbarásu pa Stádu ki es konfuzon kíria,


“ALUPEC” pode konsiderádu ma, di tudu prupósta antirior di alfabétu (pa nos língua
matérnu) i ruspetivu skrita, e kel ki tevi susésu más grándi, na plánu di utilizason. Na
verdádi, inda ki ku algun variason na si utilizason prátiku (ki e skrita) pa divérsus otor i
uzuári, e kel ki (ti gósi) más uzádu na pruduson literári i sientífiku, i na divérsus órgu di
kumunikason skritu.

Pa konfirma kel la, básta prestádu un poku di atenson na librus di divérsu


naturéza (pueziâ, fikison, nsáiu, tézis), skrebedu más-o-menu ku rakursu di “ALUPEC” ki
dja publikádu, len di txeu artigu publikádu na jornal i ravista, dentu i fóra di país, pa
nasionâis i stranjerus, ku omesmu rakursu. 95 Otus konfirmason ta atxádu, sértamenti,
na ítens i kapitus siginti.

Entritántu i ántis di N pása pa kes íten la, N kre lenbra un kusa ki tudu algen (ki
ta lé i ta skrebe, uzándu alfabétu) dja sabe: régra jeral, ninhun alfabétu (el so) ka e
sufisienti pa skrebe un língua; ta mestedu un konjuntu di régras o nórmas (sobri módi
ki ta skrebedu kurétamenti kel língua la) i di un konjuntu di sinâis osiliár pa spresa (ku
más prosimason i fidelidádi) diterminádus partikularidádi ki língua ten, na tentativa di

95
So otor des trabádju li publika, uzándu “ALUPEC”, sigintis libru: Na altar di nha petu (1997),
Konparason di konbérsu (1997), Forsa di amor (1999), Na kaminhu… (2000), Na bóka noti I (2u idison,
2004), (Kon)Tributu – pa libertason i dizanvolvimentu (2005), Na bóka noti II (2007) i Na bóka noti III
(2008), na un total di 2.827 pájina, di formátu A5. Otor komesa ta izersita na “ALUPEC”, lógu ki Grupu
pa Padronizason ntrega Govérnu kel prupósta la.
62

midjór ruspeta si fonétika i fonolojiâ i si morfosintási. Kel lenbránsa li di algun módi dja
manifestádu (más pa trás) na un sitason di V. Fronkin i R. Rodman, kándu es alerta:
«Muitas línguas têm o seu próprio alfabeto e cada uma desenvolveu determinadas
convenções para converter séries de caracteres alfabéticos em sequências de sons
(isto é, leitura) e converter as sequências de sons em séries de caracteres alfabéticos
(isto é, escrita).»96

E purisu ki, len di kel 23 létra i 4 dígrafu, “ALUPEC” ta konsedja uzu di diakritis,
sima asentu gudu (´), asentu sirkunflékisu (^), til (~) i trema (¨), di akordu ku régras
stabalisedu97, más sinâis di pontuason, entri otus kusa.

2.3.6.1. Kontributus

Sendu “ALUPEC” konsebedu pa sirbi di midjór manera posivi sosiadádi i kultura


káuberdiánu na prusésu di rajistu skritu, tomádu na si konseson tudu kontribuson
antirior, désdi alfabétu purtuges, pasándu pa prupósta di A. de Paula Brito i di Pedro
Cardoso, ti prupósta di Kulóki di Mindélu i di Fóru di Alfabetizason Bilingi.

Sendu últimu prupósta di alfabétu ántis di AK, el ta raprizenta (sima dja fládu)
maiór avánsu posivi ralasionádu ku prupóstas antirior na prusésu di skrita káuberdiánu
i, purkonsiginti, e el ki sta más pértu i más sintonizádu ku AK, kér na ntenson i
pretenson, kér na rakursus stromentalizádu i na npenhamentu ifetivu di si
proponentis, kér inda na si sistemátika, konomiâ i funsionalidádi prátiku, di pontu di
vista sosiukultural.

Nes subuparágrafu i si subuítens ta pretendedu pâpia, inda ki ku bastánti


brevidádi, di adezon ki “ALUPEC” resebe di skritoris, studiozus i kuriozus na si
divulgason, através di livrus i artigus publikádu i mensájis skrebedu, albes ku ntenson
(konfesádu o nau) di izersita, promove i divulga, otus bes (más-o-menu diskrétamenti)
pa kontraria-l i, otus bes inda, ku ntenson i pretenson di apéna kumunika (na
káuberdiánu), disprokupádamenti.

96
Kfr. op. cit., p. 165.
97
Kfr. Grupo para a Padronização do Alfabeto, Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita
do Cabo-verdiano, IIPC, Praia, 2006, pp. 35-41.
63

N ta purbeta pa lenbra li un txomáda di atenson di un káuberdiánu paxonádu


na promove i difende skrita káuberdiánu na “ALUPEC”, ki e Marciano Moreira, ki fase
siginti ozerbason:

«Pa bu fla ma bu ta uza alfabetu kabu-verdianu ofisial bu ten ki sigi


so kel parti ki sta rilasionadu ku se nomi (Alfabetu). Istu e, parti ki bu
e obrigadu sigi e so kel ki ta mostra ku ki sinal (letra) nu debe skrebe
nos língua i kal ki e son ki kada sinal (letra) ta raprizenta. Es e parti
prinsipal (…). 2º parti (ku nomi ‘Relação do ALUPEC com a escrita’
(…)) e sujiston di ‘algumas formas possíveis’ di ortografia – purtantu,
nu pode sigi-l si nu kre»98.

Na omesmu linha di pensamentu bai Dulce Pereira, kándu el fla:

«A actual grafia oficial, proposta em 1998 e consignada num decreto


conhecido por ALUPEC (Alfabeto unificado para a escrita do Crioulo [sic]), é, como
o próprio nome indica, essencialmente um alfabeto, não tendo havido ainda uma
normalização generelaizada da representação gráfica das unidades lexicais que
tenha como modelo uma variedade escolhida como padrão.» 99

Kel dos strátu li ta dexa transparse ma, uzándu “ALUPEC”, pode skrebedu di
manera diferenti, sobrutudu óra ki nórmas prupodu pa “ALUPEC” pode (obujetivu o
subujetivamenti) stroba o tarse algun nsuguransa o diskonfortu na skrebe. Kel ideia li,
len di algun difikuldádi nisial na ntende i sigi régras di skrita prupodu na “ALUPEC” pa
Grupu di Padronizason, pode xintidu na variason ki ta ben odjádu na aplikason prátiku
ki fasedu di kel alfabétu li, pa algun skritor, studiozu o kuriozu ki, na ítens siginti, ta
sitádu o transkrebedu.

Kel adezon la pode konsiderádu, di algun manera i apezár di tudu, komu


kontributu pa afirmason i promuson di “ALUPEC”, dja ki e sinal kláru di si setason, inda
ki diferensiádu (pa kes skritor, studiozu i kuriozu), komu stromentu útil pa skrebe na
káuberdiánu, omesmu tenpu ki es utilizason (pa más diferensiádu ki el e) ta ser,
sértamenti, un átu ki ta raforsa promuson i afirmason di língua káuberdiánu, pa
orgudju i notoriadádi di dónu di língua, ki e povu i nason káuberdiánu.

Nes taréfa (di ponta adezon di kel gentis la) undi otor ka ten, nen di lonji, kalker
pretenson di ser izostivu, debe konsiderádu nómis i óbras rifiridu, apéna komu

98
«Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja liberta-nu di dikora? (IV)», in A Nação, nu 11 (15-
21.11.2007), p. 8.
99
Dulce Pereira, «O crioulo de Cabo Verde», p. 8, in CD1 – Diversidade Linguística na Escola
Portuguesa, ILTEC, 2005.
64

izenplifikason. Kes ki ka nomiádu o pontádu, ka debe xintidu komu menu nportánti o


siginifikativu. Nes ozénsa pode sta tántu posibilidádi di otor des trabádju ka ten (o el ka
tene) na si poder o (mesmu) el ka konxe kes otor i óbra la, pa un bánda, sima tanbê
pode sta un skesimentu (momentáni o nau), pa otu bánda, o até (kusa más provávi)
ntenson di otor na ka bai pa len di izenplus, apéna.

2.3.6.1.1. Di skritoris

Ta konsiderádu li apéna algun di kes óbra literári na sintidu stretu, sima pueziâ,
fikison i tiátu. Nes sintidu li, tanbê so ta konsiderádu skritor kes ki ten libru publikádu
na un o más di kel tres jéneru literári li. Skritoris ku nsáiu(s) publikádu en-libru ta
odjádu li komu studiozus.

Purisu, es i ses óbra nsaistu sobri nos língua matérnu ta ben mensionádu na
íten 2.3.5.1.2. Kel li pode siginifika ma un skritor “studiozu” ku óbras (literári i
nsaístiku) publikádu, pode parse tántu na kel íten ki stádu nel li, sima na kel ki ta ben
asigir.

Ántis di kalker posivi komentári, N ta transkrebe di otoris algun strátu di ses


libru, undi pode dádu kónta di ses apropriason di “ALUPEC” i, ti sértu pontu, di AK, dja
ki diferénsa e poku entri kel dos prupósta di alfabétu li, i mesmu di ses utilizason na
skrita. Así:

1- Na pueziâ:

1) Di T. V. da Silva:

«Sta djuntu di bo
e sonbra kabésa
baxu di asa
di flisidadi!

Sonbradu pa lisidadi
bejadu pa amor
N tene-bu xintadu
65

na altar di nha petu!

Ku duedju finkadu
na tenpu
mi N ta adora-bu
ti ki tenpu móre!»100

«Matu di floris
di tudu spésia
nase-m na petu!

BEBÉLA e
ses Txuba
ses Sól
ses Jardineru
Don di terenu!»101

«’Ómi ka ta mididu
pa palmu!’

Verdadi?...

Dipende…

Ómi ka ta mididu:
E ka ten midida:
é midida!»102

2) Di Euricles Rodrigues:

«Si bida
é kurason
ta bate-m na petu
ó sangi ta kore-m na veia
nton nha bida é bó
pamô bu sta-m spadjadu
pa tudu nha korpu.

Si paraízu é mórti
nton N kré móre
ku bo na nhas brasu
pa djuntu
nu disfruta mel di paraízu.»103

100
In Na altar di nha petu, idison AEC Editora, s/l [Praia], 1997, p. 45.
101
In Forsa di amor, Publicom, Lda, s/l [Praia], 1999, p. 60.
102
In Na kaminhu…, idison di otor, Praia, 2000, p. 13.
103
In Adon y Éva i otus puemas, kuleson “Poesia”, Instituto da Promoção Cultural, s/l [Praia], 2000, pp.
66-67.
66

2- Na fikison:

1) Di Eutrópio Lima da Cruz:

«Ministrador de Konsedje fazé primeira leitura. Eliza, aktivista na komunidadi


katólika de Stanxa, fazé sigunda leitura. Ordenandu lé Evanjelhe. Durante
kuarénta y sinku minute, D. Kulau prega teolojia de saserdósiu, teolojia pura si
mo é si stile, antes de pasâ ta tra uns konkluzonzinha de moral na uns sigunde.
Pa rematâ, Senhor Bispe fla mo el, felisitâ ordenandu é so dalí a trinta óne…
…»104

2) Di Danny Spínola:

«’Ali ben ténpu ki pinton ta nasi sen galinha… Ali ben ténpu ki séu ta bira
stráda y ómi ta bira pásu…’.
E si ki kel ómi dja bédju, má inda nóbu, ta staba ta anda ta fla, sima k’e ta stá
ta bota dibinha ó k’e ta stá ta faze prufesia.
Tudu algen ta flaba m’e tinha majia ku-el, ó nton, ma el éra fitiseru.» 105

«Kel noti éra un véu prétu na róstu d’un préta. Ker dizer, stába sukuru sima
bréu. Na nha kabésa, N tinha un purgunta ta pokenta-m, un-prégu.bai. Nhas
odjus stába serénu ta djobe sukuru.Silénsiu sta tumába kónta di tudu. Só un
ruídu, lébi, di már ta kebra na areia, la lonji, sta kebrába kel silénsiu, ti ki ta poi
algen ku inprison di xinti se txeru sima k’e sta djuntu nós.» 106

3) Di Manuel Veiga:

«Zé di Béba, fase sima kusa ki es fase-l kórda. Si mai, e bai, e ben, e ka atxa. Si
pai, dodu baredu, na ospital, ta pasaba dia ku noti metedu na kamizóla di
forsa.
Sen rakursu, sem kenha nin prakenha, Zé ntristise unbês, e bandona skóla pa
nunka más, e stara na bibida, e lansa na fumu di padjinha. Pa más e bebe, da-l
más vontadi; pa más e fuma, da-l más gana.
Bai, bai, e bira nin ka ta bai odja si pai más. – Pakê ba djobe-l, si e ta odja-m e
ka ta konxe, e ta koba-m sô fédi, sima ki N ka jera na si sangi?!»107

104
In Perkurse de sul d’ilha (romanse), idison AEC – Associação de Escritores Cabo-verdianos, Praia,
1999, p. 262.
105
In Piskador di stréla d’alba (kontus), idison di otor, s/l [Praia], 2002, p. 41.
106
In Lagoa gémia (kontus), Spleen Edições, Praia, 2004, p. 125.
107
In Odju d’agu, 2u idison (na “ALUPEC”), Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2009, p.
99.
67

3- Na tiátu:

1) Di Armindo Martins Tavares:

«IDITI – Ka ten nada na es mundu ki ta fase-m konvense ma kel ralason di bo


ku kel fidju di sapateru la, ma é ka más di ki xuxadera.
IMÍLIA – Ka parse-m ma é si, mamá. Mamadú gosta di mi… o midjór, nu gosta
di kunpanheru.
IDITI – Mamadú! Ki porkariâ di nomi! Nhos gosta di kunpanheru. A-bo é
tolobaska, el é sa ta purbeta.
IMÍLIA – Mamá, a-mi N sabe modi ki N sa ta gosta del, i N ta xinti ti ki pontu el
é gosta di mi tanbe.»108

«RABULINA – Sima N sa ta flaba bo, bespa diâ ki Duku ta nbarka, nu deta tardi.
N bati-l si ropa moku, N liza, N dôbra N poi na maleta. Dásdi tardi-sedu N subi-l
si bindi kuskus, N kêbra N poi na sol pa sêka. Di noti N nburdia-l el ben
nburdiadu na un sakutelu di plásti. N kunpra-l si litru mel, si bordon di kana ki N
rodônda kanodu-kanodu, si boionsinhu di grogu, N arma-l si marmita di karni-
asadu, N ila midju, N pila N fase-l kamoka pa e bai ku el.
DJUANA SUANKA – Era so pa e ka skeseba di bo.
RABULINA – Spera N kaba konta-bu.
DJUANA SUANKA – Diskulpa-m.
RABULINA – Kantu ki nu kaba ruma kusas moku, ki nu bai deta, dja staba kuazi
meâ-nôti. N fla-l pa nu durmi un-txos pa nu kunsa dispidi di kunpanheru.
Minina…! A-nos dentu’l madorna sonu, algen konko-nu na porta.» 109

«PEDRU – (pa Xuxus ki ta kaba di kanba) A-nhos?! Kuse ki nhos kre? Nhos ben
kunpra karni?
UN XUXU – Nau, sinhor Pedru. Xefi ki manda-nu pa nu ben toma si koroâ ki bu
tene, pa nu leba-l.
PEDRU – Aaaan! Go dja N ntende! Mas nhos spéra-m so un bokadinhu. (Pa si
armunsis) Palu ku Manel, nhos djunta tudu kel karni li, tudu tripa, ku peli, ku
txoris, ku bosta, ku kabelu i ku osu, N ta poi kabésa na txon, kadera pa riba,
nhos ta nsoli-m es fépu dentu’l kadera. (Xuxus ta komesa dismarka) Kaba, a-bo
Manel, bu ta bai fika la un pónta, Palu ta bai fika la kel-otu, nhos ta pega tudu
kes Xuxus li, nhos ta soti-m es dentu kadera. (Xuxus ta trapadja, ta tranka na
kunpanheru, ta kai, ta rabida).»110

2.3.6.1.2. Di studiozus
108
In Trilojiâ: Perdon, Imília; Fonseka nha Suzana; Manduku bibu (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l,
2010, p. 23.
109
In Trilojiâ II: Duku dja ben, Pedrinhu nha Juana, Katxor ku makaku (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l,
2010, p. 31.
110
In Trabesuras di Pedru ku Palu ku Manel, vulumi I (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l, 2011, p. 35.
68

Sima fládu di pa riba, li ta fasedu strátus di trabádjus nsaistu publikádu na libru.


Di Dulce Pereira, apezár di el ten várius libru publikádu na domini linguístiku i sobri nos
língua matérnu, N prifiri (pa razon di konviniénsa) toma un padás di si testu publikádu
na rivista Kultura.

Ku kel sklaresimentu li, N ta pása pa strátus, ratomándu órdi di nunbrason di


katigoriâs literári ki pontádu na prinsipi di tratamentu di subuíten antirior. Así:

4- Na nsáiu:

1) Di Manuel Veiga:

«Obi li, Kaká, si bu ka fika, subi séu bu latxi kabésa na txon. Un bês, mininu
pikinóti ta obiba si manu mas grandi. Gósi li, tudu kusa dja rabida pa
diparbésa. Fladu m’é mundu nobu, mas… N ten ki po-bu na bu lugar.» 111

«nu simia midju, nu simia nos fixon, txuba ka ben, nada ka da pa da pa limárias
kume»112

«’Pai di Ntóni rafliti y el disidi: ka baleba péna gasta tantu dinheru ku un fidju ki
ka sa ta studa’.»113

«Pa tudu mininu di Indipendénsia, pa tudu kenha ki prende ama nos Téra, nos
Kultura y nos Língua, ónti na Luta y oxi na Liberdadi.» 114

2) Di Dulce Pereira:

«Sodadi nha rubera, rubera undi nos tudu nos nu ta tene nos odju na munti, mo
na nxada, kurason la di riba, alma na txon. Sodadi kel diskansu baxu sonbra
tambrina mei-dia dipos almosu monda, kel fogeti na festa kazamentu, kel
badju di noti ti manxi, ku mudjeris ta pila tornu na tereru, ku rapasis, ku
mininas ta badja badju, ta badja batuku ku funaná ti palmanhan, di kes gentis
di kurason sima agu laxidu…»115

111
In Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição, kuleson “Estudos Caboverdianos”, Instituto
Caboverdiano do Livro e do Disco, s/l [Praia], 1996, p. 438.
112
In Le créole du Cap-Vert: Étude grammaticale descriptive et contrastive, Éditions Karthala/Instituto
de Promoção Cultural, Paris/Praia, 2000, p. 324.
113
In O caboverdiano em 45 lições, INIC, s/l, 2002, p. 166.
114
In Dicionário caboverdiano-português, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2011, p. 7.
115
In «Fla crioulo papia português», na Kultura – Revista de estudos caboverdianos, nu spesial, setenbru
di 2001, p. 159.
69

3) Di Marlyse Baptista:

«Fidju, N ten txeu, es e oitu.»116

«Propi abitu dikiridu di le na purtuges ta privini pisikulojikamenti grandi nunbri


di ledores kontra letura na Kriolu kauberdianu.» 117

«N ka sabe kuse ki tene-m duenti.»118

«E bebe se vinhu i e bai se kaminhu.»119

4) Di Jürgen Lang:

«Odipos el intrega-l un kartuxu brumedju, un azul, un berdi, y un barinha di


kondon, … (…)»120

«N sa ta bá merkádu kunpra berdura pa N ben kusia inda p’almusu (…)» 121

«Ómi kada bes más karankudu y mudjer kada bes más tristi, … (…)» 122

«Dipos, éra prisizu djoronbo, gran pa gran, pa po na pilon, pa kotxi ti sai farélu,
pa pila ti moku motxóku, pa tente, pa po na bindi, pa subi ti da kuskus (…)» 123

«E átxa midju modjádu, e tra midju d’águ, e pila ti ki e ká pila, e subi, e fase
kuskus, e nborka bindi pa e poi na balai, … (…)» 124

5) Di Manuel da Luz Gonçalves y Lelia Lomba de Andrade:

«Ónti N laba un monti ropa. Da-m gana bate na sedja (tina). Nha Maria sa ta
matuta; fla-m kumó bida nes téra é sabi: mákina di bate (laba) ropa, di seka, di
faze tudu kusa.
Na Kabuverdi Nha Maria ta karegaba zingi na kabésa. ‘N ta karegaba sedja
ropa pa laba k’un ordidja mofinu. Fórti pasa mal.’
Ma N ta xinti txeu sodadi di nha téra. Kel labanta sédu, kel kotxiba kel midju
téra pa fze kuskus, tudu fika-m na mimória.

116
In The syntax of cape verdean creole: The sotavento varieties, John Benjamins Publishing Company,
Amsterdam/Philadelpia, 2002, p. 148.
117
In op. cit., p. 187. N ta txoma atenson pa algun fálta di fidelidádi na strátu, si ralasionádu ku fonti di
undi el trádu.
118
In op. cit., p. 256.
119
In op. cit., p. 261.
120
In Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen,
2002, p. 71.
121
In op. cit., p. 71.
122
In op. cit., p. 71.
123
In op. cit., p. 75.
124
In op. cit., p. 75.
70

Ta ten ténpu ki N ta fika dodu. Sodadi ta fronta-m. Un dia N ta bai la. N ta ben
pensa kumódi ki N ta bai.»125

6) Di Fernanda Pratas:

«Antigamenti era pe na txon kabesa maradu kampuneza. Benson, oki nhu ben
di grexa nhu ta dadu, benson, la sin, na porta. Ku algen, ta batidu bandera.
Batidu bandera e pa Deus presta-nu bida ku saudi, p’-es goza largus anu di
bida, p’-es goza kunpanheru so na gostu di nos tudu, p’-es ka po na rua, p’-es
ka po kunpanheru na rua, p’-es ka po dentu.
(…)
Noibu ta manxe ku pe di kalsa ramangadu, dja kusa (…) ka sabi, dja txoru ta
fitxa (…). Ka ta dadu fugeti, ka ta dadu nada, dja festa ta kaba.» 126

7) Di T. V. da Silva:

«(…) es kuletánia, len di ser un forma di konserba y divulga párti di nos


literatura oral, e tánbe un sirbisu pa nrikise imajinason di nos kiriánsas y pa
stimula kuriozidádi di potensial studiozus di nos rialidádi sósio-kultural. E inda,
konsakuentimenti, un kontributu (…) pa promuson di nos kultura, pa límia y
raforsa konsiénsa nasional di nos Povu y pa dizanvolvimentu, apartir di dentu y
intigral, di nos País.»127

«Káuberdiánu, inkuántu língua papiádu, e’ ta izisti désdi ki na txon di nos ilhas


toma korpu Nason káuberdiánu. El e, sima nos povu, un língua mestisu, un
língua fidju di kazalamentu di línguas na txon di nos téra, na dikorer di
séklus.»128

8) Di Carlos Alberto Delgado:

«N ka txemá-l nada»129

«kel koza ke bo dá-me e poke»130

«no trazê-l un ketxada de kaneta» 131

«N ti ta levá-s un mozada de lenha»132

125
In Pa nu papia kriolu, M&L Enterprises, Boston/Portland, 2003, p. 62.
126
In O sistema pronominal do caboverdiano (variante de Santiago) – Questões de gramática, kuleson
“Estudos”, Edições Colibri, s/l [Lisboa], 2004, p. 54.
127
In Na bóka noti, vulumi-I, 2u idison, kuleson “Língua Cabo-Verdiana”, Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro, s/l [Praia], 2004, p. 13.
128
In (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolvimentu), idison di otor, s/l [Praia], 2005, p. 138.
129
In Crioulo de Cabo Verde – Situação linguística da zona do barlavento, “Estudos e Pesquisas”,
Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2008, p. 132.
130
In op. cit., p. 132.
131
In op. cit., p. 133.
132
In op. cit., p. 133.
71

«ese xá ke bo dá-me ta margose»133

«N ti ta falá ma nha/nhe kretxeu.»134

«Jon Nhonhô e un ome drete»135

«el trazê kel menine kaskóde na lonbe» 136

«Lá fora txuva ti ta dá txope-txope.»137

«el ka dá-me el, min ke e se pai, kontamás bo.» 138

9) Di Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia:

«Es libru li é un libru kunpanheru pa professor, ki ta splika módi ki kada lison


debe ser inxinadu na kel ‘Primeru Libru di Alunu’, pa faze intoduson di alfabétu
ku ortugrafia kabuverdianu di Dikrétu-Lei nº 67/98 y nº 8/2009.» 139

«(…) kantu nu odja manera ki povu kabuverdianu ta prende lê ku skrebe txeu


otu língua, ki ten txeu iregularidadi ortugráfiku, nu sabe ma ka ten razon pa
algen fla ma es ta ten difikuldadi na prende lê ku skrebe ses língua matérnu.» 140

«Kel ‘um dia’, na kel testu di Amílcar Cabral, dja txiga na Kabu Verdi!!! Na
altura ki Amílcar Cabral fla kel testu li, kada algen, ki ta skrebeba língua
‘Crioulo’, ta skrebeba di se manera. Amílcar Cabral sabeba ma ta mesteba uns
studu prufundu pa djobe kes régra fonétiku di língua ‘Crioulo’, pa tudu algen
pasa ta skrebe-l di manera regularizadu y sistematizadu.» 141

N ta komesa es komentári sobri strátus ki N kába di transkrebe ku un


sklaresimentu: mutu más nportánti ki asuntu abordádu nes, e aplikason i utilizason di
“ALUPEC” i si nórmas na skrita. Un otu sklaresimentu pa ledor disprivinidu e ki, entri
studiozu pontádu, sta algun personalidádi stranjeru. E kázu di Jürgen Lang (nháku

133
In op. cit., p. 135.
134
In Crioulos de base lexical portuguesa como factores de identidade em África: O caso de Cabo Verde
(subsídios para uma abordagem), “Estudos e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro,
Praia, s/d [2010], p. 194.
135
In op. cit., p. 195.
136
In op. cit., p. 195.
137
In op. cit., p. 198.
138
In op. cit., p. 199.
139
In Kartidja kabuverdianu pa nu inxina lê traduson di Bíblia na nos língua: Libru di professor pa
primeru libru di alunu, Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia, s/l, 2009, p. 2. Dikrétu-Lei n u
67/98 ofisializa “ALUPEC”; kelotu, nu 8/2009, ofisializa difinitivamenti Alfabétu Kauberdianu.
140
In op. cit., p. 4.
141
In op. cit., kóntra-kapa.
72

kiriolista i linguista olemon), Dulce Pereira i Fernanda Pratas (nportántis linguista


purtuges) i Stebu ku Trina (kazal di linguistas merkánu ki sta ta asesora Asosiason
Káuberdiánu pa Traduson di Bíblia).

Pa strátus transkrebedu, ta parse-m ma ka e difisi átxa diversidádi na aplikason


di kel stromentu kumun la, ku algun antisipason di AK o, anton, konkordánsa ku A. de
Paula Brito o ku Fóru di Alfabetizason Bilingi (kázu di Marlyse Baptista ki adota <i> pa
konjunson kopulativu).

I li ta fika konfirmádu dos kusa, pelumenu: 1) kel ozerbason di nhu Marciano


Moreira, kándu el fla ma “ALUPEC” e alfabétu i el dexa kláru o subuntendedu ma
alfabétu, pa si so, ka ta ditirmina régras di skrita, kusa ki fika provádu na transkrison ki
fasedu di pa riba, tántu di testus di pueziâ i fikison, sima di tiátu i nsáiu; 2) nsufisiénsa
di régras ki prupodu i/o si diskonximentu pa uzuáris di “ALUPEC”; 3) sentimentu (o
konsiénsa) di konplikason na aplikason más-o-menu kuerenti di kes régra la na átu di
skrita.

Kel li tudu, sen konsidera izersisi nsufisienti di kel stromentu li na skrita, pa párti
di un bon nunbru di si uzuáris, ku tudu ki kel la ta raprizenta, ralasionádu ku grádjas ki
kometedu, o pa distrason di skritor (pa un bánda), o (pa otu bánda) pa própi
pugramason di konputador ki ta iziji un vijilánsa atentu i konstánti di kenha ki sa ta uza-
l na skrebe káuberdiánu, vijilánsa es ki provávimenti ka konsigidu mante-l senpri.

Entri kel diversidádi ki N pâpia del di pa riba (sima sértamenti raparádu) sta: 1)
utilizason (o nau) diferensiádu di diakritis pa raprizenta omesmu son; 2) kolokason di
diakritis undi proponentis di “ALUPEC” ta konsedja ka poi i ozénsa di diakritis undi kes
proponenti la ta rakumenda ki podu142; 3) algun disnortiamentu o indisiplina na uza
diakritis143; 4) palábras ku omesmu kontiúdu skrebedu di manera diferenti (kusa ki nen
senpri ka sta ligádu ku flutuason na prunúnsia o na izisténsa di variánti di kes palábra
la); 5) tirminason di vérbus di sugundu konjugason na -i, na uns otor144, i na -e, na otus

142
Situason ki ta atxádu, nomiádamenti, na strátus ki fasedu di pésas di tiátu.
143
Ibidem, sobrutudu.
144
Konkrétamenti na kázu di Danny Spínola.
73

(prublemas di fonolojiâ); 6) raprizentason di konjunson kopulativu pa <y> i pa <i>,


mesmu ántis di AK (kázu di Marlyse145), entri otus kusa.

E verdádi ki régras ki prupodu na “ALUPEC” e inda nsufisienti pa un skrita


izijenti. Un di kes nsufisiénsa pontádu pa Jürgen Lang, kándu el fla ma «uma certa
incoerência reside no facto de as duas vogais centrais se grafarem de modo idênctico; a
fim de a corrigir, assinalamos também a pronúncia aberta do /a/ com um acento
agudo.»146 Es prupodu apéna pa osília un utilizason más-o-menu kuerenti i ntilijenti di
kel alfabétu la. Kel li ta (o pode) siginifika ma dizenvolvimentu i prufundamentu di kes
régra la debe o pode fasedu dipos.

Sabendu ma proponentis di AK ka entra o, midjór, ka toma pozison sobri régras


di skrita (taréfa ki, sikadjár, sta más ndikádu pa gramátikus), kel li kre fla ma, inkuántu
ka kunpridu kel mison li, stádu di sértu fórma kondenádu na un utilizason diferensiádu
di AK, mesmu dentu di omesmu variadádi di nos língua matérnu. Kel li kre fla ma ten
alguns taréfa orijenti ki mestedu i ki debe ser dizenvolvedu pa otoridádis i gentis
konpitenti, pa nu txiga na un skrita sistemátiku, kláru i disiplinádu ki nason interu
(konsienti o nkonsientimenti) sa ta spéra, pa si própi orgudju i kuezon kada bes más
grándi i más fórti.

Pa tudu kel la i otus kusa nportánti pa nos kumunidádi nasional, povu


káuberdiánu i si otoridádis pulítiku, literári i sientífiku meste sériamenti assumi, di un
bes pa senpri, si unidádi i unisidádi linguístiku komu un grándi trásu, lástru i áasu di si
própi union, i dexa pa sigundu plánu kistons más ilhádu o lokalizádu di variadádis ki si
língua ten, kiriádu sértamenti ku un fórti kontribuson di nos már ki (ta) uní-nu siparádu
na ilhas.

Nu ka debe skese ma variadádis (ki pode sa ta kontribui – sen razon! – pa


sipará-nu) e di nos língua. Sen nos língua ka ten nen ka ta ser posivi pensa un úniku
variadádi di-sel. Purkonsiginti, e nos língua ki e mai di si variadádis, inda ki el komesa

145
Aprupóstu di Marlyse Baptista, ozénsa di asentus gráfiku na tudu kes palábra ki el uza na testus ki N
transkrebe del i ki, sigundu “ALUPEC” (ki el sigi), debeba leba asentu, N ta suponha ma sta ralasionádu
ku pugráma di konputador ki el (ta) uza.
146
Jürgen Lang (direcção), Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag
Tübingen, Tübingen, 2002, p. XXVI.
74

pa un di si variadádis: el ki parí-s, dipos di ngravidádu pa kontestus i situasons sósiu-


kultural i jiográfiku.

N ta fika pa li ku es komentári, aprupóstu di strátus ki N prizenta di pa riba, i N


ta pása pa:

2.3.6.1.3. Di kuriozus

N ta komesa pa sklarise siginifikádu ki palábra «kuriozu» ten li. El ta aplikádu li


na sintidu di algen ki, tomándu konximentu di un prupósta nóbu pa ser uzádu na skrita
di língua káuberdiánu, el tevi kuriozidádi di izersita-l na skrita (através di artigus
publikádu na piriódis: jornal, ravista) pa el berefika si utilidádi i ifisiénsa, pa un bánda, i,
konprovándu kel dos aspétu la, el disidi ka so na uza-l, más na difende-l i promove-l.

So pa kel difinison ki N kába di da li, parse-m ma ta fika subntendedu nportánsa


i valor di ses kontribuson, mésmu ántis di kontenpládu alguns strátu di ses skritu, ki
pode konsiderádu tistimunha kláru di ses izersisi afabor di prupósta di “ALUPEC” i si
utilizason, i undi tanbê pode persebedu algun di ses diferensiason ralasionádu ku
akatamentu o nau di nórmas ki avansádu na kel prupósta la.

Di nha pontu di vista i pa strátus ki N ta ben fase asigir, kes kuriozu li pode
purfetamenti ser konsiderádu nsaístas. So es ka kolokádu na kel grupu la (kfr.
2.3.5.1.2), pamódi N ka konxe ses pozisionamentu sobri nos língua matérnu publikádu
na libru, sima tanbê N ka konxe (inda) ninhun libru publikádu sinádu pa es.

Pasándu pa strátus:

1) Di António Melício Pires (Toní Pires):

«Dispos di uns dos anu sen bota kabésa pa fóra, ali Xatiadu Si otu bes na ruá pa tenta
kontinua se mison, se luta, pa djuda labanta nos lingua, nos kultura, na prusésu natural
di konstruson y konsolidason di nos Indipendénsa Nasional ki ka ta konfundi ku es
ditadura di língua ku kultura di Purtugal ki nu ta kontinua ta vive na el.» 147

147
«Iditorial», in Xatiadu si, anu XI, seri II, nu 1 (julhu di 2006), p. 1.
75

«Kriolu, istué Lingua Kabuverdianu, sa ta móre manenti manenti, pabia di dusprézu ku


diskriminason ki el kontinua ta sufri, mésmu dispos di 31 anu di Indipendénsa, pabia di
konpléksu di inferioridadi ki nos klasi pulítiku ku intilektual (orgániku y gregari) ten di
lingua ku kultura di Purtugal.»148

«Mésmu 31 anu dispos di proklamason di nos indipendénsa, inda ten kenha ki tene
koraji di purgunta si nu debe o nou ofisializa nos própi lingua, istué, si nu debe o nou da
nos própi kabésa balor! Kel-li so pode ser sinal ma algun kusa sta mariadu! Talbes,
nasiméntu di kel ómi nobu sunhadu y prujetadu pa Amílkar Kabral?
«Nu ka ten nun dúvida ma nasiméntu di es ómi nobu ta pasa, obrigatóri, pa
‘balorizason di tudu aspétu puzitivu di nos kultura’, k’e marka mas grandi di nos
identidadi y na undi kriolu e Rainha. Rainha pamódi el ta karega na se bariga di mai
tudu kes otu balor di nos ser.»149

2) Di Marciano Moreira:

«Exkluzon di asentus pode leba-bu a era un bes na bida – obrigason di uza asentus
pode xatia-bu duranti tudu bu bida! Kada pesoa meste, duranti se vida, 1 o 2 bes di
splikason sobri prununsia di un palavra i non tudu santu dia di se bida! Pelus vistu – ku
rilason a lingua purtuges, atraves di susesivus alterason ortografiku, sa ta ten kada bes
menus asentus… Na internet txeu utilizador di ALUPEC – partikularmenti kes jovens –
ka ta uza asentus…»150

«Na un jornal ‘on-line’ des prasa ben un notisia, dia 21/09/2007, ma Ministra di
Edukason, nun serimonia di abertura di anu skolar, fla ma revizon kurikular en kursu ta
ben introduzi ensinu di kabu-verdianu i di purtuges, i ma purtuges debe nxinadu sima
un língua sugundu.
«Un ativu kumentarista ‘on-line’ des prasa fika ta trosa di Ministra, pamodi el,
kumentarista, ta atxa ma nxina língua ofisial sima língua sugundu e maior
inkongruensia di tenpus mudernu.»151

3) Di Agnelo A. Montrond:

«Nu ta rapara ku algun priokupason ma kabuverdianus sta divididu: tantu na Kabu


Verdi komu na stranjeru, ten divizionismu pulítiku-partidáriu: uns ta torse pa ‘MpD’,
otus pa ‘PAICV’, y kes otu pa ‘UCID’; ten rijionalismu, ó seja, bairrismu, entri
Sanpadjudu y Badiu; ten diitinson entri algen di fóra y di sidadi; entri algén di Ponta
Belen y algen di riba Praia; enfin…
«Sima ki tudu kel la ka basta, inda nu sta divididu en relason a várius otu aspétu ki
devia uniba nos. Nos lingua matérnu é un d’es. (…) Ten uns ki ta fla ma Kriolu é ka
língua, nen m’e ka pode ser língua pamódi é dialétu di purtuges. Otus ta fla ma é
língua, má so papiadu, pamódi Kriolu ka ta skrebe, nen e ka pode ser skrebedu pamódi
Kriolu ka ten régra. Y óras ki es fladu ma dja ten régras, ma alfabétu ‘ALUPEC’ dja foi
aprovadu y gósi el é ofisial, es ta risponde y es ta fla ma ningen ka ta inxina-s skrebe
148
Ibidem, p. 1.
149
«Ofisializason di kriolu», in Xatiadu si, anu XII, seri II, nu 2 (agostu di 2006), p. 1.
150
«Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja liberta-nu di dikora? (III)», in A Nação, nu 9 (01-
07.11.2007), p. 32.
151
«Kal ki e língua sugundu di kabu-verdianus?», in A Nação, nu 18 (04-09.01.2008), p. 31.
76

Kriolu, pamodi ningen ka pode sabe Kriolu más di ki es: es nase ta papia Kriolu,
purtantu, es sabe tudu sobri Kriolu y es ka ten nada pa prende di ningen.» 152

«Nos língua é kriolu. El é nos língua di bérsu y é nos raís. Nu ta papia-l ku língua lebi
pamó el sta-nu na miolu, y nen si Luís De Camões staba bibu é ka ta kurijiba nos kriolu.
Purtugês pa nos é un língua stranjêru! Pamódi é só na skóla ki nu ta inxinadu papia un
lamiré di purtugês. Y só skóla ka ta txiga pa txeu kabuverdianus prendi papia purtugês,
pamodi pa nos é un língua stranjêru. Má alguns, pa bazofaria ó pa grandeza, armadu
en bon ó en intelektual, es ten mania di papia só purtugês.
«Y ten otus ki ta tâtia ó ta tuntunha na purtugês. Má simé es ta arma en brajêru, y ku
txeu ixforsu es ta fla ‘Bom dia. O senhor está boa?’» 153

Entri kes ki, di akordu ku nuson avansádu di pa riba, N txoma di kuriozu, N


mensiona li tres káuberdiánu konxedu pa ses pozisionamentu na diféza i promuson di
“ALUPEC”, pa órdi di ses manifestason públiku: Anónio Pires (Toní), natural di
Santanton, radikádu na Santiágu (más própiamenti na Praia); Marciano Moreira,
natural di Santiágu; i Agnelo Montrond, natural di Fogo.

Apezár di, na strátus ki N fase di ses skritu, ta nteresa-m sobrutudu aplikason


prátiku i konkrétu ki kada un des fase di “ALUPEC”, ka ta dexa di transparse
diterminason, forsa i paxon di ses adezon na utilizason, diféza i promuson di kel
stromentu li na skrita.

Entritántu, ta parse-m ma ka e difisi kalker un da kónta di diferénsas ki pode


atxádu na aplikason konkrétu ki kada un des fase di “ALUPEC”, na ses izersisi di skrita.
Kel li pode sta ligádu ku domini ki kada un des ten di kel stromentu li, pa un bánda; pa
otu bánda, pode sta nplikádu konximentu i domini ki kada un des ten di konsetus i
katigoriâs gramatikal en-jeral; pa otu bánda inda, pode ser tanbê un spésia di ravelason
(más-o-menu konsienti) ma es ka ta seta o ma es ten algun ralutánsa na seta tudu ki
prupodu na “ALUPEC”, talikual es prupodu; pode kontise inda ki es ten un ntenson
(más-o-menu kláru) di toma pozison, nomiádamenti na sintidu di un dizejádu
fasilitason di prusésu di skrita na káuberdiánu, pa tudu káuberdiánu ki kre o ki sta
neresádu na skrebe na o sobri nos língua matérnu.

«Sinpatia ó antipatia pa ‘ALUPEC’?», in A Nação, nu 27 (06-12.03.2008), p. 32.


152

153
«Kriolu é nos matris!», in A Nação, nu 31 (03-09.04.2008), p. 33.
77

Di kes konsiderason ki N kába di fase komu posivis nterferenti na utilizason


konkrétu di kel stromentu di skrita la, kel últimu ta aplika (sen sónbra di dúvida) na
skritus di Marciano Moreira, pa disizon pensádu ki el própi el toma, ku ntenson kláru di
el própi fasilita si skrita (kusa ki pode ka siginifika fasilidádi di letura), pa un ládu, i di
fasilita prusésu di skrita pa tudu otu káuberdiánu nteresádu (kusa ki ka e ton ividenti),
pa otu ládu.

Kel ntenson di Marciano Moreira la (ki sta ralasionádu ku utilizason o nau di


diakritis), dja spresádu nes trabádju li dos bes: purmeru bes foi kándu (na pontu
2.3.5.1) N fase un strátu (di un testu di-sel) di ki N ta sita góra un padas: «Pa bu fla ma
bu ta uza alfabetu kabu-verdianu ofisial bu ten ki sigi so kel parti ki sta rilasionadu ku
se nomi (Alfabetu). Istu e, parti ki bu e obrigadu sigi e so kel ki ta mostra ku ki sinal
(letra) nu debe skrebe nos língua i kal ki e son ki kada sinal (letra) ta raprizenta.» 154;
sugundu bes, e di pa riba li, na ánbitu di strátus ki N fase di skritus di kel tres “kuriozu”
ki N ponta (kfr.).

Ratomándu konsiderasons sobri strátus di kel tres “kuriozu” prizentaáu di pa


riba, apezár di ses otor ser orijinári di 3 ilha diferenti (ku konsakuenti diferénsas di
dialétu), pode xintidu na tudu es un sabor bastánti santiages. Si dexádu di fóra strátus
di Marciano Moreira undi, di akordu ku si disizon i konvikison, el ka ta fase uzu di
diakritis, na strátus di kelotus “kuriozu” utilizason di diakritis sta senpri prezenti, inda ki
régras ki “ALUPEC” prupoi pa ses aplikason, nen senpri ka ruspetádu, talbes pa
distrason, pa algun ntendimentu diferenti o mesmu pa algun malntendedu, entri otus
posivi motivu.

Ku kes ozerbason li, N ta pára li es pontamentu sobri divérsus kontributu


resebedu pa “ALUPEC” na izersisi di si aplikason konkrétu di i skrita di káuberdiánu, pa
divérsus personalidádi nasional o nau i na txeu domini literarári i di kumunikason.
Purisu, N ta pása pa:

2.4. Diversidádi di alfabétu i di skrita na atualidádi

154
In A Nação, nu 11 (15-21.11.2007), p.8.
78

Sima kabádu di odja, ku própi utilizason di “ALUPEC” i AK ben ta berefikádu un


sértu diferensiason di skrita. Alguns razon o motivu pa kel diversifikason la dja pontádu
na ítens antirior sobri divérsus kontributu ki “ALUPEC” ben ta resebe di sientistas di
língua, skritoris i kuriozus, na dikorer di tenpu.

Entritántu, ka dexádu (pa txeu razon i pa várius algen, nkluzivi skritoris) di uza
(na algun skritus káuberdiánu) kel alfabétu i prusésu ki abituádu txoma di tradisional,
ki ta rakóre i sakóre di alfabétu purtuges, pa un bánda, i di prinsipis más-o-menu
etimulójiku, di kelotu bánda.

Pa kel ki dja fládu ti li, ta parse-m ma N ka sta mutu lonji di verdádi si N afirma
ma un di kes márka o karatirístika atual (notóri) di skrita na káuberdiánu e ndisiplina.
Ndisiplina ki ta parenta ser un di kes aspétu pisiku-sosial nportánti ki ta karatiriza txeu
manera di ser, postura i identidádi di káuberdiánu, nomiádamenti na si atuason
ndividual.

E verdádi ki nórmas ki prupodu na “ALUPEC” pa djuda un skrita kuerenti,


sistemátiku, konómiku i ifikás ta ravela (kuázi naturalmenti) algun nsufisiénsa prátiku,
sobrutudu si pensádu na prinsipis linguístiku ki ta nortia-l i ki ta difende ma kada son
debe ten un úniku raprizentason. Ta lenbrádu li, ku Manuel Veiga, ma «o facto de se
ter um alfabeto convencional, uniforme e funcional em termos de pertinência e de
oposição distintiva, não quer dizer, automaticamente, que já se tem também uma
escrita uniforme e funcional.»155

Len di kel nsufisiénsa la (ki pode sta, en-párti, na própi régras ki prupodu), ka
debe tanbê dexádu di fóra algun nsufisiénsa di atenson i konprenson ki pode sta na
própi utilizador (tióriku, mas sobrutudu prátiku) di kel prupósta di alfabétu la i
ruspetivu skrita.

Riba di kes nsufisiénsa la sta inda, sértamenti, ozénsa di un pulítika di


divulagason, sosializason i konsensualizason kunpanhádu i kontroládu di kel prupósta
la ki, di algun módi, dja rifiridu más pa trás.

155
In Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano, Instituto da
Investigação e do Património Culturais, Praia, 2006, p. 157.
79

Si dja e kuázi un sigundu naturéza di káuberdiánu (inkuántu ndividu) el ser


ndisiplinádu (pézu di nos stória di povu?), ka ta ser difisi konklui (ku algun suguránsa)
ma tudu es situason i sirkunstánsa ki N kába di ponta, ben ta favorise i alimenta kel
ndisiplina la, apontu di el bira un spésia di árma kóntra própi unidádi i unisidádi
linguístiku ki ta karatiriza nos povu, na un prusésu di kuázi gerilha kóntra un atitudi
sensátu i ndispensávi di nos tudu nu kontribui pa un skrita konsensual (si posivi) di nos
língua.

Káuberdi sa ta meste (di pontu di vista kultural, ntilekitual i até mesmu spritual)
un sistema di skrita ki tudu (o kuázi tudu) si sidadon ta odja si kabésa nel, ta seta, ta
ruspeta i ta difende, kuázi sima ta buskádu kumida pa bóka. Pa len di fator di raforsu di
unidádi i kuezon nasional, el ta omenta otostima i orgudju ndividual i koletivu, i el ta
liberta nos kapasidádi kiriativu i nventivu na nos prusésu di dizenvolvimentu i di
kumunikason ku nos própi i ku otus kumunidádi i povu, len di ser fator di ruspetu,
studu i promuson di nos rialidádi sósiu-kultural pa gentis i nstitusons stranjeru i
nternasional.

Na verdádi, na diâs di oxi, pode konsiderádu un povu ki ka ten un skrita


(kuerenti i asumidu), ki ta spedja-l inkuántu povu, un spésia di povu sen stória (o ku
stória mal konxedu) i, purkonsiginti, un povu bastánti dizinkuadrádu di kumunidádi
nternasional, dja ki sen raprizentason kondígunu i rakonxedu di si vós natural.

N ka ten dúvida ma un skrita, más-o-menu konsensual, prupodu pa un grupu di


gentis (priparádu, konxedor i konprimitidu ku stória i kultura nasional), setádu (dipos di
dividamenti sosializádu), ruspetádu i asumidu pa nason interu, ta ben djudá-nu
fórtimenti na nos prusésu di dizenvolvimentu nasional, através di un rajistu, ravelason,
studu i promuson dígunu, sériu i konsakuenti di nos stória, nos literatura, nos árti, nos
kultura, nos identidádi di povu i nason.

E tendu na kónta tudu kel ozerbason li, ki N ta pása ta konsidera es diversidádi


di alfabétu i di skrita na atualidádi, di un fórma más konkrétu, na kel dos kontestu
sosial siginti.
80

2.4.1. Na país

Na país, stádu ku ndisiplina na alfabétu i na skrebe ki sa ta pása márka: tendu


gostu pa tudu disgostu! Len di própi “ALUPEC” i AK ta uzádu diferensiádamenti mesmu
pa kenha ki ta konxe-s dretu i ki ta difende-s ku diterminason, amor i paxon, ten kes ki
o pa kontestason, o pa pirgisa, o pa ábitu, o pa ngunoránsa, o pa alienason, o pa otu
motivu kalker, ta uza kel alfabétu i skrita tradisional. Aes ruspetu, pode konfiridu
(komu izenplu), maiór parti di kes otor i ruspetivu strátu di testus ki pontádu na
2.3.6.1, 2.3.6.1.1, 2.3.6.1.2, 2.3.6.1.3, mesmu sabendu ki algun des sta na diáspura,
sima e kázu di Armindo Martins Tavares (na Purtugal), Marlyse Baptista, Manuel da
Luz/Lelia Lomba i Agnelo Montrond (tudu es na Mérka).

Ten kes ki, na ses komodidádi (distrutivu) i poku rasponsávi pa valoris di nos
povu i nos kultura, sikadjár até pensándu (ngunorantimenti) ma es sa ta uza “ALUPEC”
o AK, es ta fase saláda rusu ku un musturu disgastánti i konfuzentu di ábitus i kustumus
tradisional ku ngridientis piskádu na “ALUPEC”/AK, nomiádamenti na divérsus testu di
publisidádi spadjádu na órgus di kumunikason sosial skritu i televizivu, na autidór i otus
prupaganda publisitári.

Ten inda kes ki, na ses diskóntra, es ta uza (na skrebe káuberdiánu) sinblus ki
pasá-s pa kabésa (o pa mo) na óra di skrebe (undi tanbê ta musturádu divérsus
prupósta di alfabétu i di skrita), ku ntenson apéna di poi na papel (o na konputador)
ses ideia, sen ninhun prokupason di sistemátika i (mutu menu) di kalker prupósta di
pedagojiâ di skrita, undi ses úniku nteresi e kumunika.

Alguns izenplu di tudu es situason pontádu di pa riba:

1)

«Grinha asin, M resebê ultme livre de bosê. Só gora pakê M tive fora, na Univ de
Orleans, donde M ti ta fazê nha dotoramente.   
M ti ta respondê rapte pa bosê oiá ma (…) da-m livre, sô oje ke nô oiá dis ke M voltá.
Más log M tá dá un fidbék  devera.»156

2)

156
Strátu di un mensáji iletróniku ki N resebe di un profesóra di Linguístika na «Uni-CV», diâ 22.05.06.
Pa N prizerba privasidádi des algen i di algen ki el rifiri, N ta dexa di ládu ses nómi, até pamódi N ka
pidi-l otorizason pa N sirbi di si mensáji komu ilustrason. Omesmu atitudi N ta sigi, di li pa diánti, na
tudu otu strátu di naturéza i sirkunstánsa semelhánti.
81

«Pa (…) y tudu konpanherus ki sta nês luta pa fala y skrebe un kiriolu fundu, ki ka
traduzidu di portugês: 
N rai di kontenti ku kel prukupason li, pamódi nos lingua ten si identidadi, di strutura
y di konsepson. Si nu ka finka pé na es verdadi, nu ta bira dialétu faxi, faxi, sima (…)
fla. N dura ta txoma atenson pa kel pirigu la, mas N ten konsiensa ma prublema ki ta
trapadja intelektual kiriolu oras ki ê papia un linguaji un kuzinha mas fora di konbersu
di tudu dia ê ki el prende kel linguaji na portugês, nau na kiriolu. Anton, ta fika'l mas
faxi traduzi di portugês pa kabuverdianu ki pensa na midjor manera di fazi omesmu
rasiosíniu na si língua.
Pur isu, N ta fazi un apelu: anos ki ta difendi língua kabuverdianu, nu fazi un sforsu pa
papia'l y skrebe'l komu un língua indipendenti di portugês. Di otu manêra, mó ki nos
mininu ki ta studa na portugês al prende ses língua drêtu?»157

3)

«N' passa li pa dou 2 parabens! Um pa aniversário di nos (…), kelotu pa nascimentu di


mas um fidjo - Na Boka Noti vol 5. Muita forsa na es mison di priserva nos cultura,
um preciosu contribuison ki bu ten dadu!»158

4)

«cabo verde da un grande pasu, di anu pasadu pa es anu...poku argen ki sabi mas
kolegas di mestradu di serteza ki dja xinti ma oxi es é otu argen nhos nu kiria rede (pa
informason, kumunikason y partilha na kes otu konsedju, ilha y instituison)» 159

5)

«karus alunu:
N ta manda nhos kel slidi di últimu aula.»160

6)

«Karus,
Ta bai, na aneksu, kel lista di konseitus i abriviatura, konformi N konbina ku nhos.» 161

7)

«Bon dia, gentis!


N fase skaneamentu di kel aula di kinta-fera e N sa ta manda-l nhos (ou N sa ta manda
nhos es aula? Kal é kuretu?).
Bon fin di semana pa tudu nhos!»162

8)

«Maria bonita

santa Maria mudjer.


157
Strátu di un mesáji iletróniku ki N resebe di un linguista káuberdiánu konxedu i ruspetádu, diâ
01.01.10.
158
Strátu di un mensáji iletróniku ki un amiga manda-m, diâ 03.03.11.
159
Strátu di un mensáji iletróniku resebedu di un mestrándu na Kiriolístika i Língua Káuberdiánu na
«Uni-CV», diâ 11.11.2011.
160
Strátu di un mensáji iletróniku ki N resebe di un profesor di Linguístika na «Uni-CV», diâ 13.01.12.
161
Strátu di un otu mensáji iletróniku resebedu di un profesor di Linguístika na «Uni-CV», diâ 18.02.12.
162
Strátu di un mensáji iletróniku resebedu di un mestrándu na Kiriolístika i Língua Kauberdianu na
«Uni-CV», diâ 19.02.12.
82

Alma xintido

na corpo dorido

na sedja ta laba

na monti na lenha

sempri Maria

Maria bonita

santa Maria mudjer.

Virgem de amor

cansado

di cama di tudo senhor

mãe parida

di tudo dor

Maria bonita

Santa Maria mudjer

mãe di cristo di tudo cor.»163

Si djobedu ku algun atenson kada un di kes strátu ki N kába di fase, ta parse-m


ma e fáxi dádu kónta di ses diversidádi, na kontiudu i obujetivu (ki ka e relevanti pa
ntenson ki prizidi kes strátu la), más sobrutudu na alfabétu (i ruspetivus prinsipi
orientador) i sistemátika, disiplina i kuerénsa intérnu di si utilizason.

Aliás, kes strátu la fasedu apéna pa dimostra i konfirma afirmasons fetu na kel
subuparágrafu li. Nteresánti di nota e ki strátus 1), 2), 4), 5), 6) i 7) sai di mo di kenha

163
Strátu di un puema ki un amigu manda-m na un mensáji iletróniku, diâ 27.12.12.
83

ki, en-prinsipi, ta presupodu ma ten obrigason di konxe i di domina stromentu


linguístiku ki es uza o ki es pretendeba uza – “ALUPEC” o AK. Entritántu, sálvu ráru
xseson – kázu di strátus 5) i 6) –, fika pa konfirma kel domini la. Kel li si ka konsider ádu
prunúnsia purtuges (dinunsiádu na skrita di txeu palábra), kándu podeda (o debeda
mesmu) káuberdianiza prunúnsia di kes palábra la.

Na strátu 8), entritántu, uzádu kláramenti (i, sikadjár, propozitádamenti) skrita


etimulójiku. Razon pa kel la pode ser txeu. Entri es, nhos pirmiti-m majina algun: 1)
ábitu dikiridu di skrebe káuberdianu pa prusésu etimulójiku; 2) diskonximentu di
“ALUPEC” i di vantaji ki el ta ferese pa skrita na káuberdiánu; 3) rizisténsa peránti un
stromentu (“ALUPEC”) nóbu di skrita; 4) pirgisa peránti algun sforsu nisisári pa konxe,
domina i utiliza kel stromentu nóbu la; 5) dizinteresi (pa razon di komodidádi, bedjisa
di spritu, o otu) na konxe, domina i uza un kusa nóbu.

2.4.2. Na diáspura

Situasons semelhánti kes ki rifiridu na subuparágrafu antirior ta atxádu tanbê


ku frekuénsa i abundántimenti na diáspura. Afinal stádu diánti di un nason global (sima
stádu abituádu na fla, oxi-en-diâ) i di un aspétu (ndisiplina) ki, karatirizándu kada
káuberdiánu a nivi ndividual, ka ta dexa di marká-nu koletivamenti. E un spésia di
karatirístika (o márka) nasional, di ki nos tudu nu meste toma konsiénsa pa, nun sforsu
ndividual i koletivu, nu ba ta ultrapasa-l, inda ki poku-poku, más disididamenti. Pa ben
di kada un di nos i di futuru di nos kumunidádi nasional.

Na un spésia di dimostrason i konfirmason di kes situason la, N ta prizenta


alguns izenplu na strátus ki ta sigi. Así:

1)

«Si tudu quel li podu na kaminhu,dja nu tene "Condições" ki Stadu debe garanti pa
ofisializa nos Língua.
Nu ka pode dexa disinformason instala. Nu ten ki konbate-l. I nu ta konbate-l
ku sabedoria pa kala ignorânsia.
Kenha ki ka sabe, ta komesa ta inventa i ta spadja mintira.
Nu ten ki konbate-s ku verdadi.» 164
164
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha amiga na diáspura manda-m, diâ 30.06.09. Pa N prizerba
privasidádi des algen, N ta dexa di ládu si nómi i país undi el sa ta vive, até pamódi N ka pidi-l otorizason
84

2)

«N ka stranha ma inda el ka kontata ku bo. Kabesa di argen nobu! Moda N manda fra-
bu, el ta trabadja na Peace Corps < Korpu di Pas>, ki parse-m ta sta na Prainha. Bu
sabe ken ki pode da-bu paraderu del? E (…). Es e mutu amiga di kunpanheru.
Manda-m fla-m si bu ka konsigi kontata-l.» 165

3)

«obrigádu tanbé pa bu palabra sinséru y amigávi. Nu ta sperâ amá kes anu nobu ta
inkontra ku bo n mumentu justu. Mésmu si n sa ta bai pa Purtugal na Natal, N ta spera
amá N ta konsigi fazê argun kusa pa nha tési. Féria ka txeu, mas é kel ki N ten.» 166

4)

«Papa, nha karton txiga oxi li na kaza... Nta fika ta spera kel kodigu ki bu fika kuel y
ka bu skesi ma dia 28 di otubru ta kai sesta fera, Nta atxa me bon lembra gentis di
banku pes ka da moleza na poi dinheru na konta na dia. Nta spera ma tudu sta koreu
dretu y ma bu saudi sta spetaklu. Um grandi abrasu Papa y obrigadu pa tudu.» 167

5)

«Mo ki bu sta? N´ta spera ma bu sta dretu. Ami n´sta dretu pa li, nha ólas ta retorna
segunda fera dia 14. Bu entra ano 2013 dretu? N´ta desejabu ki es ano li ser un ano
xeiu di saúdi, ki bus desejus realiza fepu moku i ki Deus kontinua ta abensou i
protejeu sénpri.»168

6)

«Min skeci de acrescenta ma nem menssagem di  (…)  ka ta interessan recebi tb


pamodi è ta aproveita manda pa (…) pamodi dje sabi ma (…) ta tranferire pa otus
alguèm inclusive abo e foi o ki contice, bu podi atxa stranhu pamodi talvez bu ka sabi
o ki  passa entre mi  (…) ku kel piranha de bu gera, mandis min txomal nu tevi um
pequeno bati papo e (…) sta babaca de si lado n'ton nta prefire dechas pa la mesmo
pan podi fica trankuilo en vez d'in fica ta perde tempo kuez (…)» 169

7)

«Txeu interesanti... 
(…) bu sta komesa fazi um bom trabadju i bu tem txeu putensial pa splora...! N stive
ta visita (…) i n kurti nhos perfil... Tudu di bom i susésu na bu karera.» 170

8)

pa N sirbi di si mensáji komu ilustrason. Omesmu atitudi N ta sigi, na tudu otu strátu di naturéza i
sirkunstánsa semelhánti.
165
Strátu di un mensáji iletróniku ki un otu nha amiga na diáspura manda-m, diâ 01.01.10.
166
Strátu di otu mensáji iletróniku ki N resebe di un otu amiga na diáspura, diâ 01.01.10.
167
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha fidju (studánti universitári) na stranjeru manda-m, diâ
19.10.11.
168
Strátu di un mensáji iletróniku ki otu nha fidju (studánti universitári) na stranjeru manda-m, diâ
10.01.13.
169
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha familiar na diáspura manda-m, diâ 10.01.13.
170
Strátu di un mensáji iletróniku ki un amigu na diáspura manda pa un di nhas fidju, ku konximentu pa
mi, diâ 11.01.13.
85

«Oxi dja-N ka tem bus frézia purfumadu p’es lumia-N kaza i alivia-N es dor ki bu
dixa-N na korason. N tem, kel sin, vibrason, lus, tudu amor di mundu ki bus poemas
tem i korason lebi, pamodi bu izisti y bu ta ba izisti senpri, na trigu, na sigaras, na
txeru dosi di figu maduru, na brilhu di kal pertu d’agu.»171

Tanbê ta parse-m ma e fáxi di nota prezénsa di AK na tudu kes strátu ki


prizentádu nes subuparágrafu. Na strátu 6), fálta di domini di kel stromentu li e
sértamenti bastánti más grándi. Npreson ki N fika ku el, e ma otor di kel strátu li sta
lonji di konxe sufisientimenti “ALUPEC” i, mênus inda, AK. Nes kázu, ta parse-m natural
ki el fase konfuzon ki el komete (entri prupósta di AK i di skrita tradisional), apezár di ta
fika-m npreson ma dja el da kónta (más-o-menu) di vantájis ki kel stromentu li ta tarse
pa spreson skritu di káuberdiánu, na káuberdiánu.

Strátus 1) i 2) ta dexa persebe ma ses otor ta konxe i ta domina dretu AK,


apezár di un o otu distrason na skrita ki strátu 1) (nomiádamenti) ta manifesta, sima e
kázu di grafiâ di “quel” i “disinformason”, nbes di “kel” i “dizinformason”,
ruspetivamenti.

Ralasionádu ku manera di rajista konjunson kopulativu raprizentádu pa <e> na


purtuges, ta dádu kónta di kel dos verson di AK (kel ki prupodu na Mésa-Rodondu di
valiason di “ALUPEC” – dundi sai AK – i kel ki publikádu pa Govérnu, na sigimentu di kel
valiason la). Difátu, si na strátus 1), 5) i 7) kel konjunson la sta raprizentádu pa <i>, dja
na strátus 3) i 4) el raprizentádu pa <y>. Na strátu 8), entritántu, ta atxádu kel
konjunson la raprizentádu di tudu dos manera, istué, ki <i> i ku <y>.

Un otu purmenór nteresánti, ki sta prezenti tántu na strátu 4) sima na 5), e


prunómi pesual di konplimentu ki ta parse ligádu na vérbu. Un tendénsa ki, Toní Pires,
un algen ki sigi “ALUPEC” désdi purmeru óra i ki partisipa ativamenti na kel Mésa-
Rodondu di valiason di “ALUPEC” (i, purkonsiginti, na stabalisimentu di AK), ben ta
izersita-l, désdi lógu dipos di kel Mésa-Rodondu la, até purkí, na kel runion la, el txiga
di avánsa kel ipótizi li.

171
Carlota de Barros, Sonhu sunhadu Sonho sonhado Dreamt dream, “Artes e Letras”, Instituto da
Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2010, pp. 64-65.
86

Es tendénsa ki (sima sabedu) e nórma na skrita spanhól, el ben ta figura (ku


algun frekuénsa) na skrita tradisional di alguns otor káuberdiánu. Na kázu di strátus 4) i
5), ligason di prunómis pesual di konplimentu na vérbus ta parse-m ma e rizultádu di
dos situason ki N ta ndika asigir: 1) diskonximentu di nórma aplikávi i 2) más fasilidádi i
komodidádi na skrita.

Na strátu 8), entritántu, ta parse un otu nobidádi: prunómi pesual di purmeru


pesuâ (tántu óra ki el e sujetu, sima óra ki e konplimentu) sta senpri raprizentádu pa
<N>, ku un úniku diferénsa: óra ki el e konplimentu, e’ sta senpri ligádu na palábra ki ta
antisede-l pa ífen (-), ndipendentimenti di katigoriâ gramatikal di palábra ki ta antisipa-l
(ki debeba ser senpri vérbu).

Ku kes komentári li, N ta finda es «Kapitu-2».


87

KAPITU-3

Alfabétu Káuberdiánu i prublemátika di skrita


88
89

3- Alfabétu Káuberdiánu
i prublemátika di skrita

Pa kel ki fládu i izenplifikádu na kapitu antirior, sértamenti ki ledor dja da kónta


ma, apezár di konomisidádi, sistematisidádi, kuerénsa i funsionalidádi di AK, pa
diversidádi ki dja berefikádu na izenplus ki spodu na kes strátu prizentádu, ta parse-m
normal ki ledor sa ta sprimenta gósi algun sensason di diskonfortu (pa N ka fla di
diskréditu) sobri utilidádi prátiku di kel stromentu la. Kel senason li pode fase-l
purgunta si kabésa si bale péna gásta tenpu na konxe dretu kel stromentu la pa, dipos,
pása ta uza-l komu útil i nisisári na/pa rajistu skritu di nos kultura i otus rizultádu o
konsakuénsa di nos kultura (na sintidu más lárgu posivi).

Un di kes konkluzon ki provávimenti pode trádu (i kurétamenti) di kel npreson


la, e ma ka e sufisienti un alfabétu (pa midjór ki el e) pa skrebe un língua papiádu pa
povu. Kel konkluzon li dja afirmádu dja, ripitidamenti, na otus spásu des trabádju.

Ku kel konstatason li, sértamenti ki ka e difisi di ntende razon di ser des kapitu
ki stádu nel, ki ta tráta di nos alfabétu (AK) i prublemátika di skrita ki inda sa ta
nfrentádu na utilizason di kel alfabétu li. E ki dja dádu kónta ma uzu di AK, inkuántu
prupósta midjór konsigidu (ti gósi), pa skrebe nos língua matérnu, ten inda alguns
prublema nportánti ki meste diskutidu, trabadjádu, rafletidu, sosializádu,
konsensualizádu i razolvedu.

E na algun di kes prublema li i na alguns prupósta ki ta bai na sintidu di atxádu


soluson ki midjór pode rusponde-s, ki sta razon di ser di kel kapitu li. Ku kes
konsiderason ntrudutóri ki N kaba di fase, N ta komesa pa:

3.1. Nisisidádi di ofisializason di língua


90

Sima sabedu, nisisidádi di ofisializason di nos língua matérnu dja bédju ki un


bon nunbru di káuberdiánu ben ta xinti-l. Ta parse-m ma, ku algun suguránsa, pode
fládu ma kel nisisidádi li ten pelumenu idádi di ndipendénsa pulítiku di nos país. Na
verdádi, sima stádu sértamenti lenbrádu, na mársu di 1979 (menu di 4 ánu dipos di
ndipendénsa di Káuberdi) fasedu kel Kulóki di Mindélu sobri prublemátika di kiriolu.
Nel, entri otus kusa, publikamenti konfesádu i difendedu nisisidádi di skrita i di nxinu
na língua matérnu, dádu nportánsa ki kel língua li ten i ta dizinpenha na bida di
sidadons i di kumunidádi nasional, dentu i fóra di país. Fátu di el ser língua purmeru di
tudu sidadon káuberdiánu (pelumenu di kel párti ki ta rizidi na Káuberdi) djuga i
kontínua ta djuga un papel nportánti, apezár di es papel li inda ka konsigi konvense
otoridádis di país di orijénsa i pirtinénsa di kel nisisidádi la.

Di kel tenpu la pa gósi, pode fládu (tanbê ku suguránsa) ma es nisisidádi xintidu


bira kada bes más prementi i jeneralizádu, nomiádamenti li, na país. Pode tanbê fládu
ma na tudu kes prusésu ki (dipos di ndipendénsa) tarsê-nu prupóstas di alfabétu i di
skrita pa nos língua nasional (désdi kel Kulóki di Mindélu – 1979, pasándu pa Fóru di
Alfabetizason Bilingi – 1989, ti “ALUPEC” – 1998 i AK – 2009) sta senpri más-o-menu
prezenti, na un spésia di pánu di fundu, ideia i nisisidádi (kada bes más nsistenti) di
ofisializason di língua káuberdiánu.

Na fundu, stádu diánti di un sentimentu profundu di povu kauberdiánu ma si


libertason inda ka sta konplétu, inkuántu si stória i si sforsu di dizanvolvimentu (ki ta
nklui tudu si kiriatividádi ndividual i koletivu) ka pása ta ser rajistádu na un skrita
ofisializádu pa poder nstituidu pa povu i na nómi di povu. Na dizer di Dulce Almada
Duarte, «a verdadeira libertason de um povo passa necessariamente pela libertason da
sua cultura, de que a língua é uma componente essencial.»172 Kusé ki pode siginifika
libertason di kultura di un povu, sinon rakonximentu, ofisializason i utilizason (na tudu
tipu di rajistu skritu) di si stromentu prinsipal di spreson i kumunikason ki e si língua?

Pa es ratardamentu di ofisializason ki un diâ ta kába pa kontise, ta parse-m ma


e fáxi di dádu kónta di un munti difikuldádi ki ben i sa ta kontribui pa el. So pa
izenplifika, N ta ponta algun des ki ta parse-m más ividenti:

172
Dulce Almada Duarte, Bilinguismo ou diglossia?, Spleen Edições, s/l, 1998, p. 31.
91

Na purmeru lugár, un áltu grou di alienason (simiádu pa skrabatura i


kolonialismu) ki inda sa ta peza txeu na spritu di un grándi nunbru di káuberdiánu, pa N
ka fla na tudu. Kel alienason li (djuntu ku médu ki el ta jára i el ta fomenta sobri nos
kapasidádi i nkapasidádi) pode sa ta npidí-nu da pásus nportánti i nisisári ki nu debe i
nu ten ki da, pa sínplis fátu di (más-o-menu nkonsientimenti) el ta fasê-nu xinti
intimamenti órfu i karenti di proteson di kenha ki duránti séklus senpri disidi pa nos, ka
so kusé, más tanbê módi ki nu debe fase i konporta.

Na sugundu lugár, nos frakéza i frajilidádi konómiku i finanseru (inkuántu povu i


país), kumandádu pa kel dózi fórti (más-o-menu nkonsienti) di alienason, ki kuázi
senpri ta sirbí-nu di diskulpa pa nu nstála na komodismu ki ta fasê-nu kontínua ta âdia
kusa ki dja adiádu dimás (nos libertason kultural i sosial), inkuántu nu ta ba ta nvisti (ti
nos frajilidádi konómiku) na kusas ki ta alimenta i ta ngorda nos própi alienason, ki
pode tenê-nu marádu na fase-di-kónta i na márka-pásu, ku npreson di nu sa ta ánda
(sen sabe sértu si pa diánti o pa trás).

Na tirseru lugár, sta nos amor pa ngunoránsa ki ta fasê-nu sta kuázi senpri
konbensedu ma nu sabe sufisientimenti di tudu ki ta flá-nu ruspetu (nomiádamenti di
nos língua), ku konsakuenti dizinteresi i/o disruspetu pa rizultádu di piskizas ki un o otu
nos konsidadon fase ku konpiténsa i sakrafisi sobri nos rialidádi sósiu-linguístiku o
kultural. Pegádu ku es nos amor di ngunoransa sta tanbê nos médu di konximentu i
nos pirgisa di nvistiga ku konsakuénsas semelhánti kel ki N ponta ralasionádu ku nos
amor pa ngunoránsa.

Na kuartu lugár, sta nos imidiatismu ki ta npidí-nu fase plánu di médiu i longu
prázu i ki, óra ki nu fase algun plánu (ki txeu bes ta konsebedu más pa bunitu i pa
konsta, ki realista i materializávi), kel omesmu imidiatismu ta fasê-nu ba ta dexa-l
rumádu na pratilera, inkuántu nu ta ba ta nproviza o ta nventa diskulpa pa disviu o
nkunprimentu di plánu trasádu.

Na kintu lugár, sta nos médu di nu ser nos ki, musturádu ku médu di nu ka ser
konprendedu, ta fasê-nu gásta txeu tenpu (ki debeba ser pa plânia ason i stabalise
stratéjia pa materializa-l) na majina kusé ki pode sa ta pensádu (o ki ta ba pensádu) di
nos i na tenta konporta di manera ki nu majina ma ta (o debe, o ki nu kre pa) pensádu
92

di nos, nbes di nu ser nos própi na assumi nos kabésa (ku tudu limitason o vantáji ki nu
pode ten), nos atitudi, nos stória, nos kultura, ku rasponsabilidádi i konsakuenti ason.

Entritántu, N ta kridita ma dja nu sta mutu más pértu di ofisializason di nos


língua nasional ki ántis, i ma txeu káuberdiánu dja sa ta spera-l kun ansiadádi más-o-
menu grándi, inkuántu otus sa ta spera-l dja ku bastánti npasiénsa. Aprupóstu di kel
sentimentu li, N ta pirmiti nha kabésa fase di Manuel Veiga siginti sitason:

«Num passado não mui longínquo, se alguém falasse da oficialização do Ccv


[Crioulo de Cabo Verde] seria objecto de escárnio. Entretanto, em Julho de 1999, na
última revisão constitucional, a bancada do PAICV reclamou a oficialização do
Crioulo. Esta reclamação representa o desiderato de um número significativo de
cidadãos que gostariam de ver a sua língua materna com um estatuto de prestígio
e de dignidade à altura das funções que desempenha e que pode desempenhar na
sociedade cabo-verdiana.»173

Pa nason káuberdiánu ki ten es úniku língua nasional, dja ku séklus di izisténsa,


diversifikádu na bunitésa i rikésa di si nóvi variadádi linguístiku, ofisializason des língua,
len di ser un nisisidádi nportánti, e un diretu umánu divéra nportánti ki dja sa ta meste
i sa ta iziji ku orijénsa ser asumidu i ruspetádu pa povu interu (na país i na diáspura).

E ki, «quando um povo que adquiriu um certo grau de consciência nacional se


une fortemente à volta de um ideal político [nes kázu, di libertason kultural, pa
konkista kel verdaderu dizenvolvimentu nasional], a sua língua torna-se um símbolo da
sua unidade.»174

Pa kel ofisializason la (ton nisisári, kuántu orijenti), e prisizu ki otoridádis


pulítiku di país (osiliádu i apoiádu pa sientistas di língua – nasional i stranjeru –, pa
skritoris i profesoris nasional – di divérsus nivi di nxinu –, pa jornalistas, pa juristas, pa
fasidoris di opinion) ten kel koráji (sufisienti) di toma disizons prátiku i konkrétu di kíria
kes kondison mínimu nisisári (ki debe prupodu pa kenha ki ta ntende di asuntu) pa
dizinboka (más sédu posivi) na ofisializason di nos língua matérnu.

Na verdádi, N sta fórtimenti di akordu ku Carlos Delgado, kándu, aprupóstu di


ofisializason di káuberdiánu, el afirma ma «(…) essa língua, tem, neste momento, todas
as condições para ser oficializada, pois apresenta uma estrutura própria e possui uma
173
Manuel Veiga, na «Introdução» di Iº Colóquio linguístico sobre o crioulo de Cabo Verde, Instituto
Nacional de Investigação Cultural (INIC), s/l [Praia], 2000, p. 21.
174
Dulce Almada Duarte, op. cit., p. 109.
93

raíz cultural e identitária muito fortes [sic] no seio dos cabo-verdianos.»175 Kontinuándu
na kel linha la di pensamentu, Carlos Delgado ta konfesa:

«(…) a oficialização da língua cabo-verdiana parece ser irreversível, tendo em conta


não só o seu peso social e cultural, como também o trabalho que, desde há vários
anos, principalmente depois da independência, se vem fazendo, visando a sua
padronização.»176 I el ta kirsenta ku konvikison: «Neste momento, embora ainda
persistam algumas resistências (…), a questão da oficialização ou não do crioulo
não se coloca.»177

I Carlos Delgado, disididu, ta konklui: «(…) na questão de oficialização do


crioulo, embora se exija (…) um consenso nacional, a decisão é política e deve ser
tomada.»178

Tomándu na kónta ma ofisializason di nos língua matérnu (ki, tanbê, sima


sabedu, e nos úniku língua nasional), di un fórma sínplis (kuázi sinplista), ta ruzumi nun
diklarason legal (fetu pa otoridádi nasional konpitenti na matéria) ki ta fla ma língua
káuberdiánu e un di kes língua ofisial di Káuberdi, pesualmenti N ta kridita (sima Carlos
Delgado i otus) ma dja tenpu ki tudu kes kondison sósiu-kultural, stóriku i sinbóliku
(minimamenti nisisári) dja sta kiriádu. So sta ta fálta kel vontádi i koráji pulítiku di
disizoris konpitenti pa kel la kontise.

Gánhu ki ofisializason di nos língua ta ben tarse pa nason káuberdiánu,


sértamenti ki ta ser difisi di midi, más konsertéza ki ka ta ser difisi di majina, pelumenu
na alguns vertenti, nomiádamenti na vertenti pisiku-sosial i kultural (aspétu sinbóliku),
undi ka so el ta sinbuliza kel libertason ki povu káuberdiánu inda sa ta spéra, más tanbê
el ta dinamiza (di fórma straordinári i durádu) tudu prusésu di dizenvolvimentu di país
(undi sértamenti ta figura tudu prusésu di priparason: di padronizason di un variadádi
di nos língua pa skrita ofisial nasional; di tudu material didátiku i pedagójiku; di
formason di tudu pesual dosenti, len di sosializason, sensibilizason i priparason di tudu
sosiadádi, órgus di poder nstituídu i kumunikadoris sosial pa un konplétu asunson di
nos língua nasional), pa própi grou di konfiánsa ki povu ta pása ta ten na si própi

175
Carlos Alberto Delgado, Crioulo de Cabo Verde: situação linguística da zona do barlavento, “Estudos
e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2008, p. 182.
176
Idem, ibidem, p.190.
177
Op. cit., p. 190.
178
Op. cit., p. 191.
94

kabésa i pa ntensidádi di inerjiâ ki es konfiánsa ta pruduzi i ta kába pa kontamina tudu


sidadon káuberdiánu.

3.2. Nisisidádi di padronizason di un variadádi di língua

Sabendu ma padronizason di un variadádi di nos língua nasional ta ser un


nisisidádi prementi i orijenti ki ta ba xintidu sin ki ofisializádu língua (si ka ántis!), meste
sabedu (o pelumenu tomádu algun konsiénsa di) kusé ki ta siginifika i ta nplika es
padronizason. Na verdádi, ka ta fase sintidu ofisializa un língua si el ka ta ben uzádu
formal i nformalmenti na tudu spásu sósiu-kultural i pulítiku, na tudu nstánsia di
otoridádi i di poder, na tudu nivi di nxinu i na tudu spásu i anbienti di kumunikason oral
i skritu.

Ku kel afirmason li dja debe sa ta ponta kabésa na konsiénsa di ledor siginti


prublema: Si e si, ka ta sérba midjór pripára i padroniza purmeru un variadádi di língua,
sigidu di padronizason di skrita di variadádi ki skodjedu pa, so dipos, tratádu di
ofisializa língua?

Ku es purgunta, sa ta mexedu (di nha pontu di vista) dirétamenti na pozison di


kes ki ben ta difende ma, anivi di nxinu, debe tomádu (nun primeru mumentu) komu
raferénsa kel dos grupu sosiulinguistu (ki ta koinsidi ku kel dos grupu jiográfiku di ilha
na país): kel di nórti pa nórti (barlabentu), ku bázi na variadádi di Sonbisenti, i kel di sul
pa sul (sotabentu), ku bázi na variadádi di Santiágu, pa nun últimu fázi (dja di
unifikason), tentádu un ntegrason di kontribuson di kes nxinu na dos pólu la na un
sistema raunidu na un úniku pólu nórti-sul179.

Kel pozisionamentu li, len di kuázi ta kontrâria izisténsa di un úniku língua


nasional na Káuberdi (dja ki el ta sérba un spésia di dismintidu konkrétu di kel
konstatason la), ta kabába pa promove kuázi surjimentu (si inda ka ten) di un sigundu
língua nasional, ku tudu konsakuénsa ki kel la sértamenti ta ba tenba, tántu na un sértu
dizorientason di konsiénsa nasional, sima na un konsakuenti multiplikason di material
didádiku (entermus linguistu) i na nplimentason di dos sistema di formason di
Kfr. Manuel Veiga, A contrução do bilinguismo, “Língua Cabo-Verdiana”, Instituto da Biblioteca
179

Nacional e do Livro, Praia, 2004, pp. 142-143.


95

profesoris, entri otus konsakúensa más-o-menu grávi pa país, di pontu di vista sósiu-
kultural, finanseru i pulítiku, di ki difisimenti pode ben razulta unifikaosn di língua. Na
fundu, di nha pontu di vista, sa ta omentáda prublemas (ki dja e txeu, di pontu di vista
linguistu), riba kes ki dja nu tene.

Di li ki N ta konsede ma kel kiston ki kolokádu di pa riba, pode ser pirtinenti.


Más, si lebádu na kónta ma, désdi 1999 ki podu na Konstituson di Repúblika ma «o
Estado promove as condições para a oficialização da língua materna cabo-verdiana,
em paridade com a língua portuguesa (…)»180, ka fasedu pratikamenti más náda (len di
kel diklarason la), talves pamódi fátu di língua ka ofisializádu; si pamódi língua ka
ofisializádu, própi otoridádis kába pa fika disprokupádu i/o dislexádu ku prusésu di
kíria kes kondison la, pa kes razon la i pa otus (sima, purizenplu, fálta di disernimentu
kultural i/o di koráji pulítiku di otoridádis konpitenti), ta parse-m más diterminánti
(pamódi forsa di kárga sinbóliku) i vantajozu (pamódi e’ ta kíria un nisisidádi prementi)
ki, purmeru, ofisializádu língua pa, lógu asigir, dizenkadiádu tudu prusésu ki debe
dizenboka na padronizason (di un variadádi i di si skrita), na más kurtu spásu di tenpu
posivi, kustu ki ta kusta.

Pa ndividualismu islenhu o di sidadon di kada ilha (bairismu, bastánti konxedu i


albes até promovedu pa alguns entri nos), prusésu di padronizason di un variadádi di
nos língua nasional ta parse-m ma ka ta ba ser fáxi i (mutu menu) pasífiku. E un
prusésu ki ta ba iziji un sintidu fórti i grándi di koráji i rasponsabilidádi nasional di tudu
algen nvolvedu, di tudu nstituson i di povu interu, na sintidu di nos tudu nu pása ta da
mênus nportánsa pa aspétus rijional (i lokal) i bira ta da mutu más nportánsa pa kes
kusa nasional ki ta (i debe) uní-nu, sima e kázu di nos língua nasional (ki ta fasê-nu
káuberdiánu), nbes di kada si variadádi ki (sen perde nportánsa ki el ten na el mesmu i
pa kada sidadon ki ta papia-l i ta identifika ku el) ta ponta (sobrutudu) pa un padás di
es nos grándi patrimóni imaterial.

Pamódi el ta ba ser un prusésu divéra izijenti i ventualmenti bastánti dolorozu


(pa kenha ki inda sta mutu marádu na motivus ndividual i bastánti disprokupádu ku
nteresis nasional), ta ba ser nisisári un grándi kapasidádi di mobilizason di vontádis. Kel

Assembleia Nacional, Constituição da República de Cabo Verde – 1ª revisão ordinária-1999, idison di


180

Asenbleia Nasional, Praia, 2000, p. 12.


96

mobilizason di vontádis li ta pása pa un grándi sforsu (ndividual i nasional) di


sensibilizason, piskiza, organizason, dibáti i sosializason di tudu ki pode sta ralasionádu
ku es grándi i disizivu nteresi kultural i pulítiku di padroniza un variadádi di nos língua i
di dota-l di un ortografiâ pirtinenti i konsakuenti ki ta pirmiti-l (na tudu nivi) un
kaminháda di susésu i gloriozu, pa orgudju di kada káuberdiánu i di nason interu.

Sobri es prusésu li N ta sujiri ki tomádu na devidu kónta algun di kes sujeston di


Carlos Alberto Delgado patentiádu na si disertason di mestrádu, di ki N ta distáka:

«(…) embora a questão de oficialização seja da competência do poder político, a


decisão sobre a variante a ser adoptada é, e deve ser, tomada com base em alguns
critérios que a ciência linguística recomenda em questões dessa natureza. Estamos
a falar de critérios, para além de linguísticos, de ordem sociocultural, geográfica,
histórica, demográfica, entre outras.»181

Inda sobri prusésu di padronizason, Carlos Delgado, dja na si tézi di


dotoramentu i ratomándu di algun módi si pozisionamentu difendedu na si disertason
di mestrádu, el ta alerta:

«(…) a padronização de uma língua não é decisão tomada di qualquer maneira. (…)
é preciso considerar alguns critérios, de entre eles, os de ordem linguística e extra-
linguística. Nos de natureza linguística, falaríamos do factor histórico e do
contexto, enquanto que, para os de natureza extra-linguística, referir-nos-íamos às
questões que se relacionam com a geografia, demografia, economia, capitalidade,
sede do poder político, entre outros.»182

Entritántu, el ta alerta, ku razon i pirtinénsa, pa un pormenor nportánti: «(…)


qualquer reforma, seja de que natureza for, é sempre passível de resistências, receios,
preconceitos, entre outros.»183 Tudu kes konsiderason li e na sintidu di privini
nteresádus pa difikuldádis ki nu pode ben ten ki nfrenta nes prusésu di padronizason di
un variadádi di nos língua, vizándu kiriason di un ortografiâ ki ta ngája, ta mobiliza i ta
stimula tudu káuberdiánu na uza, difende i standardiza skrita di língua nasional, komu
un meiu nportánti di salvaguárda i promove es patrimóni identitári di povu i nason
káuberdiánu ki, di un módi straordinári, e sértamenti un di kes fator más nportánti di
unidádi i orgudju nasional.

181
Op. cit., p. 193.
182
Carlos Alberto Delgado, Crioulos de base lexical portuguesa como factores de identidade em África: o
caso de Cabo Verde, “Estudos e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, s/d, p.
383.
183
Id., ib., p. 378
97

Na ánus 90 di séklu pasádu, na dikorer di prusésu ki ben da na kiriason di


“ALUPEC”, Eduardo Cardoso ka dexa di fase siginti ozerbason, sértamenti pirtinenti: «A
caminhada para a unificação gráfica deverá implicar, mais cedo ou mais tarde, a opção
por uma das variantes como língua oficial e, dentro da variante escolhida, deve-se
escolher o sociolecto mais genuíno.»184

Kontudu, N debe sklarise ma padroniza un variadádi di nos língua ka ta siginifika


di ninhun manera sakrafika utilizason (na pâpia o na skrita) di kalker di kelotus
variadádi i variánti ki nos língua ten, na kontestu ka ofisial o meiu-ofisial. E bon lenbra,
ku José Luís Hopffer Almada, ma «(…) a diversidade é também a nota caracterizadora
no interior das diferentes variedades regionais do Crioulo.»185 Na verdádi, variadádis i
variántis di nos língua e un diversidádi i rikéza (linguístiku i sósiu-kultural) ki ta
karatiriza i ta nforma nos identidádi nasional. Purisu, es debe ser tratádu ku ruspetu i
karinhu ki ses própi utilizador i falánti ta (i debe) merese senpri, len di kontribusons
nportánti ki disertéza es ta tarse pa nrikisimentu i primoramentu di variadádi ki ben
skodjedu i tomádu pa padron ofisial.

Es variadádi padron ta ba ser sinplismenti kel ki ofisialmenti ta ba skrebedu nel i


ta ba publikádu kusas ofisial nel, len di (naturalmenti) ser uzádu na skóla, na nxina
skrebe ku lé i na átus ofisial, tántu nasional (sobrutudu) komu nternasionalmenti.

Ralasionádu ku nportánsa, nisisidádi i vantáji di padronizason di un gafiâ (mi N


ta kirsentába: di un ortografiâ) pa nos língua (mi N ta bába más lonji pa N flába: pa un
variadádi ki skodjedu komu padron di nos língua), José Luís H. Almda ta distáka:

«a) uma grafia padronizada é indispensável para a livre emergência de


uma literatura escrita (…)»186;

«b) uma grafia padronizada é crucial para a introdução do Crioulo no


ensino formal e na alfabetização de adultos (…)»187;

184
Eduardo Cardoso, «Alfabeto Unificado: aceitabilidade e implicações», in Proposta de bases do
Alfabeto Unificado para a Ecrita do Cabo-Verdiano, Instituto da Investigação e do Património Culturais,
Praia, 2006, p. 183.
185
José Luís Hopffer C. Almada, «A importância da padronização para a língua e a cultura cabo-
verdianas», in Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Ecrita do Cabo-Verdiano, Instituto da
Investigação e do Património Culturais, Praia, 2006, p. 203.
186
Id. ib., p. 207.
187
Id. ib., pp. 207-208.
98

«c) uma grafia padronizada com fundamento nas características


intrínsecas do Crioulo é de extrema eficácia no combate à descrioulização e na
afirmação do Crioulo face ao Português (…)»188;

«d) uma grafia padronizada pode contribuir para uma melhor fixação das
variantes dialectais e possível detectação das suas semelhanças e diferenças da
sua estrutura profunda e de superfície (…)»189;

«e) uma grafia padronizada pode ser um momento fulcral para o


surgimento de um Cabo-verdiano-padrão em Cabo Verde, por permitir a fixação
escrita dos diferentes dialectos por um alfabeto comum.»190

I, na un spésia di prupósta i aprupóstu di káuberdiánu-padron rifiridu di pa riba,


José Luís ta alerta:

«(…) o Cabo-verdiano-padrão a surgir deverá poder incorporar as


contribuições de todas as variantes regionais da língua cabo-verdiana, sem
prejuízo da adopção de um dos dialectos como a língua-base.»191

3.3. Nisisidádi di régras

Sima sabedu, si na pâpia (kalker língua) ka ta pode dispensádu izisténsa di


nórmas (sima na maiór párti di kusas ki ta kontise na bida sosial), mesmu tomándu na
kónta ma na pâpia tudu jéstu, spreson vizual i korpu interu ta djuda spresa kusa ki
kredu fla, na skrita anton nisisidádi di stabalise régras (ki debe ser konxedu i ruspetádu
sobrutudu pa kenha ki ta skrebe, pa un bánda, más, pa otu bánda, tanbê pa kenha ki ta
lé) e fundamental, pa pode ten kumunikason i konprenson.

Na kázu di língua káuberdiánu, nisisidádi di splisita nórmas pa papia-l


kurétamenti na diâs di oxi, inda e grándi. Até purkí nfluénsa di purtuges na gentis
skolarizádu (ki ta fasê-s, pa diskonximentu di strutura di nos língua, pâpia i uza nos
língua mal), riba di nos konpatriótas ménus skolarizádu ta stimula i ta promove
tentativas di purtugesamentu (o diskiriolizason) di língua káuberdiánu.

Óra, si pa pâpia káuberdiánu kurétamenti es nisisidádi ki tendu di nórmas e


inda bastánti grándi na diâs di oxi, ka debe ser difisi di majina tamanhésa (mutu más

188
Id. ib., p. 208.
189
Id. ib., p. 208.
190
Id. ib., p. 208.
191
Id. ib., p. 209.
99

grándi) di nisisidádi di splisita régras na prusésu di skrita, si kredu skrebe-l ku izijénsa ki


própi uzu kurétu di língua ta pidi.

Anton, ta parse-m oportunu ki N debe dexa Eduardo Cardoso lenbrá-nu: «Um


conjunto de usos e de regras é fundamental para o estabelecimento da grafia de uma
língua, visto que regula o modo de representação gráfica das unidades sonoras e
lexicais dessa língua.»192

Entritántu, Eduardo Cardoso ta alertá-nu: “Apesar de haver uma tradição de


escrita em Cabo Verde, ela faz-se sem obedecer a uma norma, o que equivale a dizer
que ela não se encontra padronizada.»193

Un di kes prublema ki dádu kónta del na kapitu antirior, e sértamenti


diversidádi di skrita, mesmu dentu di diterminádus prupósta di alfabétu i/o di skrita. Pa
ka bádu más lonji i pa fikádu so na un di kes prupósta la, N ta lenbra kes izenplu ki
dádu, aruspetu di “ALUPEC”, na divérsus jéniru literári (kfr.).

Pa ultrapása kel situason li, Eduardo Cardoso ta konsedja:

«O número de falantes por variante dialectal do Crioulo, a importância relativa das


variantes entre si, o grau de divulgação de cada variante no contexto nacional e
igualmente na diáspora, o prestígio das variantes de maior influência, o número de
falantes bilingues (Crioulo/Português) são aspectos de capital importância tanto
na escolha dos sinais que representarão graficamente o Crioulo, como no
estabelecimento das normas em que se fará a combinação desses sinais.» 194

I el ta kirsenta: «Deve-se por conseguinte manter a variação na unidade


fundamental, porque o essencial é captar o sistema, representá-lo, fazendo a
abstracção de certas diferenças.»195

Apezár di N sta sértu ma ta mestedu mutu más nes kaminháda ki debe lebá-nu
ti stabalisimentu di nórmas kláru di un ortografiâ konsistenti pa skrita di nos língua
nasional, N ta pensa ma es konsedjamentu i pozisionamentu di Eduardo Cardoso ka ta
dexa di sirbí-nu di algun djuda na buska soluson ki sa ta mestedu.

192
Op. cit., p. 177.
193
Op. cit., p. 178.
194
Op. cit., p. 178.
195
Op. cit., p. 178.
100

3.3.1. Nisisidádi di ses konximentu

Stabalise régras kláru, branjenti, sínplis i konsistenti e mutu nportánti na/pa


padronizason di skrita di káuberdiánu. Más e un prusésu ki debe ser testádu na prátika,
através di uzu pa kenha ki ta skrebe na káuberdiánu, nomiádamenti gentis di létra,
sima skritoris, jornalistas, más tanbê pa ntegrantis di divérsus nstitusons, sima skólas
(di divérsus nivi), sistemas judisiári i jurídiku, órgus di poder pulítiku i nstitusons
rilijozu.

Désdi lógu, un nisisidádi grándi ta ponta na nos sistema sosial: si stabalise


régras nes prusésu di padronizason di skrita e nportánti, igualmenti nportánti ta ser
konximentu (más purfetu posivi) di tudu kes régra la. Kázu kontrári ta ser un pérda di
tenpu i di dinheru, len di natiliza tudu sforsu mental ki fasedu na kiriason i
stabalesimentu di kes régra la.

Aprupóstu, N ka ta dexa di alerta i di lenbra kel kusa ki kontise ku kuázi tudu


prupósta ki ben ta fasedu (désdi A. de Paula Brito), na sintidu di Káuberdi pása ta ten
un sistema di-sel pa skrita di káuberdiánu, di ki kázu más rasenti e kel ki kontise ku
“ALUPEC” i di ki dja papiádu (N ta pensa sufisientimenti) más pa trás: fálta di un
pulítika di sensibilizason pa otoridádis konpitenti, ki debeba pása pa divulgason,
konximentu i promuson di ses utilizason prátiku, na divérsus kontestu i situason i até
ku insentivus pa ses aplikason, komu fórma di disperta un grándi nteresi nasional pa
skrita di káuberdiánu.

Kel dinámika li na prusésu di konximentu i utilizason di nórmas kiriádu,


sértamenti ki el ta sirbi di tésti pa konfiridu ifikásia prátiku di kes régra la. Si kel ifikásia
la ka ser sufisienti pa nstitusionaliza nórmas ki prupodu, naturalmenti ki ta fika kláru
ma prusésu di buska di midjóris nórma, prusésu ki so debe pára, óra ki atxádu kes maá
ifikás i más konsensual posivi, di pontu di vista tióriku i prátiku.

Pa kel la, mesmu ki nos tudu nu sta ku présa pa es padronizason di skrita


kontise más sédu ki pode, nu debe ten paxénxa i prisisténsa sufisienti pa kontínua ta
buska i ta izersita, ku un ideia kláru di nisisidádi i ben koletivu i ku spritu di sirbisu
nasional, ti ki konsigidu kes nórma ki midjór ta sirbi es grándi káuza nasional, ki e
101

padronizason kongregador di skrita di nos língua nasional, ki ta ser kel fórma más ifikás
i duradoru di salvaguárda i promove es sinblu maiór di nos identidádi di povu i nason.

3.3.2. Nisisidádi di konxe i domina konsetus gramatikal

Si konxe régras ki stabalisedu na prusésu di padronizason di ortografiâ pa skrita


na káuberdiánu e divéra nportánti pa ivita ki kada un kontínua ta skrebe di si manera,
inda ki tudu algen uza Alfabétu Káuberdiánu, ta ser tanbê nportánti ki skrebentis (na si
sintidu etimulójiku) konxe i domina dretu konsetus gramatikal, sobrutudu di pontu di
vista morfolójiku i sintátiku, omesmu tenpu ki es debe da tamánhu nportánsa pa
konximentu i ruspetu pa strutura di língua nasional.

Sen es konximentu i domini, kenha ki ta skrebe ta ten, naturalmenti,


difikuldádis ki, sikadjár, nen el ka ta da kónta ma e’ tenê-s. Na verdádi, si algen ka ta
distingi dretu entri sujetu, predikádu, konplimentu dirétu i otus katigoriâ sintátiku, si es
algen ka ta distingi dretu katigoriâs morfolójku, sima subustantivu, dijetivu, prunómi,
vérbu, adivérbi, pripozison i konjunson, sértamenti ki ta ser difisi pa el da kónta
(nomiádamenti) di segimentason di palábras, istué, undi kada palábra ta komesa i ta
finda (ki na skrita debe ruspetádu), pa el pode skrebê-s kurétamenti i ku sintidu ki es
debe ten na frázis, pa frázis ten sintidu.

Tanbê skrebenti meste sabe kláramenti siginifikádu i valor di sinâis di


pontuason i tanbê siginifikádu i valor di diakritis (asentus), pa ivitádu konfuzon di (ku
ses utilizason) skrebenti pretende fla un kusa i ledor ntende otu. Kel li kre fla tanbê ma
ledor debe sabe siginifikádu i valor di tudu kes kusa ki dja N fla aruspetu di skrebenti,
inda ki el pode ka meste sabê-s ton ben sima kenha ki ta skrebe, dja ki kel ki ta skrebe
ten dos papel nportánti ki el debe dizinpenha omesmu tenpu: kel di kumunikánti
(inkuántu algen ki kre kumunika algun kusa) i kel di ledor (ki kre konprende, ntende i/o
xinti kusa ki skrebedu).

3.4. Régras ki dja ten


102

Na pâpia nos língua matérnu, tenba i (sikadjár) inda ten gentis ki ta fla ma
kiriolu ka ten gramátika: “e rátxa, bai!...” E kláru ki kenha ki ta fla i/o ta pensa si, ka sta
dretu. Istué, e’ ka tene verdádi di si ládu. Si es gentis ki ta pensa o ta fla si, e di kes ki ta
pensa ma nos kiriolu ka língua (nfilismenti dja nu tevi di kes genti li!), ta parse-m ma (di
pontu di vista lójiku) es sta ku más razon ki kes ki, setándu ma nos kiriolu e língua, es ta
afirma ma “kiriolu ka ten gramátika”.

Mesmu si, tudu dos katigoriâ di kes gentis li sta sértamenti erádu. Tántu kes ki
ta seta ma nos kiriolu e língua, más ki ta treve fla (nsultándu ti ses própi kabésa,
inkuántu papiadoris ki es e di kel língua li!) ma el ka ten gramátika, pa un bánda, sima
kes ki ta átxa (ngunorántimenti o alienádamenti) ma nos kiriolu ka língua, pa otu
bánda. Na verdádi, si kiriolu ka éra língua, ka ta tenba kumunikason oral (i skritu) entri
si falántis (i skrebentis), pa un bánda. Pa otu ládu, inkuántu língua ki el e, el ten ki ten
nisisáriamenti gramátika (régras). Kázu kontrári, ningen ka ta ntendeba kunpanheru,
tántu na pâpia sima na skrebe, kusa ki sikadjár ta tenba omesmu siginifikádu di ningen
ka ta papiába i, konsakuentimenti, ningen ka ta podeba skrebe, dja ki skrita e apéna un
fórma di raprizenta kusas papiádu, pensádu, xintidu.

Ku kel dos dimostrason ntrudutóri li, N ta pensa ma dja stádu kapasitádu i


nisisitádu di komesa ta papiádu di régras ki dja ten, istué, ki dja sta más-o-menu
stabalisedu, konxedu i ki (más-o-menu ruspetádu) dja ben ta ser aplikádu na prátika.
Kel li más-o-menu splisitamenti, dja ki nplisitamenti tudu algen ta fase uzu des
(pelumenu na pâpia), ku konsiénsa o nau des i ku ruspetu o nau pa es.

Di kes régra ki ta fasedu uzu na pâpia, es sta subntendedu (di algun manera) na
skrita, inda ki ku txeu npurfeson dikorenti di grou di konsiénsa, di splisitason i di
kapasidádi ki tendu di ses aplikason prátiku.

Sabendu ma, di nórmas pa skrebe nos língua matérnu, inda stádu na tentativa
(más-o-menu filis o nau) di ses splisitason i aplikason; sabendu ma nisisidádi (ki oxi ta
xintidu) di padroniza un ortografiâ pa nos língua (di ki dja papiádu más pa trás) e un
fórma di manifesta i konfesa nsufisiénsa i/o até nkuerénsa di régras ki dja ben ta uzádu
na skrita, anton ledor ta pirmiti-m ki N purbeta kel okazion li pa, len di N ponta (inda ki
mutu pur-altu) kes nórma ki dja konxedu i ki dja (ku algun tenpu) ben ta uzádu, N tenta
103

bai na sintidu di partidja alguns prokupason (pa un bánda) i di (na kelotu bánda) buska
alguns prupósta di posivis soluson pa prublemas ki sa ta konstatádu, dja di algun tenpu
pa li. Pode ser un otu manera di ba ta kontribui pa ba ta andádu na kaminhu ki pode
tarse pugrésu pa klarifikason, nrikisimentu i konsolidason di un skrita ortográfiku pa
sirbi midjór sidadons káuberdiánu i kumunidádi nasional (i ka so), na país i na
stranjeru.

Tudu prupósta di alfabétu ki dja fasedu, désdi A. de Paula Brito (na séklu
dizanóvi) ti AK (nes prinsipi di séklu vinti i un), ben senpri kunpanhádu di algun
prupósta di skrita, inda ki mutu poku dizenvolvedu (ki, na maiór párti di bes,
prátikamenti pode rizumidu na própi utilizason di alfabétu prupodu), ndipentimenti di
si pratisidádi i ifikásia na ses aplikason. Komu N ka sa ta ben gásta tenpu, spásu i
paxénxa ku maiór párti di kes prupósta la, N ta ramete nteresádus pa konsulta kapitu-2
des trabádju li, más prisizamenti apartir di parágrafu 2.3. (undi ta komesádu pâpia di
antisedentis di Alfabétu Káuberdiánu), pa midjór situádu i lenbrádu des.

Li N ta ben tenta da más atenson sobrutudu pa dos prupósta (di alfabétu i di


skrita) ki e “ALUPEC”, pa un bánda, i AK, pa kelotu bánda. Istué, kel dos últimu
prupósta di alfabétu i di skrita ki dja fasedu pa nos língua i ki, purkonsiginti (sigundu dja
fládu ripitidamenti más pa trás), es e mas avansádu i (sértamenti), más ben konsigidu
nes prusésu dja bastánti kunpridu di buska i tenta stabalise i standardiza un alfabétu i
ruspetivu skrita padronizádu, pa nos língua nasional.

Papiándu di “ALUPEC”, N ta komesa (na un spésia di ntruduson) pa un strátu di


kel trexu ki «Segunda parte» di Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita
do Cabo-verdiano, ki txomádu “Relação do ALUPEC com a escrita”, ta prinsípia ku el:

«A padronização do ALUPEC não significa a existência de uma escrita


unificada. Na verdade, a padronização do alfabeto é a 1ª fase da padronização da
língua cabo-verdiana.

«A interdialectalização da escrita, a realização nasal e ditongal, a


segmentação das unidades monemáticas e morfemáticas, a uniformização de cada
unidade lexical, a opção por uma das variantes de base, a identificação das formas
estruturais que possam funcionar como variantes livres, a fixação de diacríticos, o
controle de neologismos e de empréstimos lexicais são outros tantos aspectos da
padronização do Crioulo. A mesma é uma tarefa multifacética, a curto, médio e
longo prazos, que ultrapassa o âmbito do presente Grupo de trabalho. É
104

indispensável que haja uma política linguística que favoreça a estandardização


global da língua e que estimule a participação da sociedade, de forma orientada e
dinâmica.

«Convindo nesta 1ª fase de padronização facilitar minimamente que seja a


escrita, toma-se a liberdade de propor algumas formas de que a padronização da
escrita do Crioulo poderá revestir-se, tendo em conta as necessidades imediatas
que neste momento se fazem sentir (…)»196

Kel strátu li (di ki N ta pidi disklupa pa si kunpridésa, sértamenti justifikádu pa si


nportánti kontiúdu), ki ta ponta un spésia di pugráma di kusas ki inda sa ta fálta pa
skrita di nos língua nasional fika tudu padronizádu, e bastánti sklarisidor sobri, pa un
bánda, obujetivu ki sa ta pirsigida na kel sugundu párti di libru sitádu (purtántu,
bastánti modéstu, diánti di nisisidádis grándi i txeu ki debe satisfasedu dipos), i, na
kelotu bánda, sobri kusas ki ta fika pa fase, dipos di kel lamiré la, pa obujetivu di un
skrita normalizádu di nos língua ser alkansádu.

Pa listáji prizentádu, ta parse-m difisi di fika dúvida sobri izijénsa di tenpu i


spásu, di vontádi pulítiku i tékinu, di meius umánu i finanseru, di sensibilizason i
sosializason, len di txeu kabésa-friu, umildádi i pirsisténsa, pa kel objetivu nisisári i
patriótiku di normaliza i nstitusionaliza, ofisial i difinitivamenti, skrita di língua
káuberdiánu.

E na sintidu di kontribui, inda ki minimamenti, pa utilidádi i aplikason prátiku di


“ALUPEC” ki fasedu kel sugundu párti di libru sitádu. Kel sugundu párti la (kfr.) ten so
séti páji. Kel li dja ta fla, kláramenti, ma pretenson di Grupu pa Padronizason ka éra
mutu grándi. Entritántu, el ka dexa di manifesta nel alguns prokupason ku skrita na
variadádis di língua (kázu di skrita dentu i entri dialétus) i di da nel alguns orientason
pa un prátika di skrita ku algun spreson di uniformidádi.

Konsiderándu ki mi N sa ta uza AK (ki N kustuma txoma di “ALUPEC”


midjorádu), N ta remete ledor (ki kre konxe orientasons ki dádu) pa kel sugundu párti
di Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano, inkuántu
mi N ta konsentra na diferénsas ki AK ten di “ALUPEC”.

Kes diferénsa la ka e txeu:

196
Op. cit., p. 35.
105

1. Sobri alfabétu própiamenti:

1.1. Na “ALUPEC”, ka dáda nómi pa létras i sinblus, inkuántu na AK dádu;


1.2. Na “ALUPEC”, ordenason di létras i dígrafus fika tudu musturádu (inda ki ku
algun pretenson – na midida di posivi! – di sigi di pértu ordenason di alfabétu
purtuges), inkuántu na AK podu purmeru létras (i na órdi ki es ten na alfabétu
purtuges, dexándu di fóra kes létra ki AK ka toma) i dígrafus, ki (sima dja sabedu) e
so kuátu (<dj>, <lh>, <nh>, <tx>), fika na fin;
1.3. Subustituídu létra <¨n> pa <ñ>;

2. Ralasionádu ku skrita:

2.1. Konjunson kopulativu ki (na “ALUPEC”) ta raprizentáda pa <y>, pása ta


raprizentádu pa <i> na AK;
2.2. Prunómi pesual sujetu di 3u pesuâ di singulár ki, óra ki el stába ilididu, ta
raprizentáda pa <e> na “ALUPEC”, pása ta raprizentádu pa <e’> na AK;
2.3. Fórma verbal ki ta raprizentáda pa <é> na “ALUPEC”, pása ta raprizentádu pa
<e> na AK;
2.4. Sobri <e> mudu, ki konsiderádu si utilizason na “ALUPEC” (pensándu sobrutudu
na variadádis di barlabentu), ka konbersádu sufisientimenti sobri el na
stabalisimentu di AK. Purisu, e un di kes situason ki fika pa ben djobedu dipos;
2.5. Na omesmu situason fika prublemátika di asentuason, dja ki diskuson ki fasedu
sobri el (na kuádru di kiriason di AK) ka foi konkluzivu. Apéna rakumendádu ki
asentuason gráfiku pása ta ser uzádu ku moderason.

Ántis di avansádu más, sikadjár pode ser pirtinenti algun sklaresimentu sobri algun
di kes diferénsa entri “ALUPEC” i AK, ki N kába di ponta. Así:

Sinblu <¨n>, pamódi difikuldádi di raprizenta-l através di konputador (undi


pugráma di Word ta rajeta-l), prupodu (unánimimenti) si subustituson pa <ñ>, ki
konputador ta seta;
106

Subustituídu, unánimimenti, kopulativu <y> pa <i>, pa kába ku kistionamentu


(lejítimu) sobri omesmu fonema /i/ ser raprizentádu pa dos sinblu (<y>, na kopulativu,
i <i> na tudu otu kázu), kusa ki ta siginifika sértamenti más un konomiâ, len di ka
kontrâria kel prinsípi linguístiku (ki asumidu tántu na “ALUPEC” sima na AK) di, pa kada
son, un raprizentason;

Prunómi pesual di 3u pesuâ di singulár, óra ki el ka sta ntegral, ta raprizentáda na


“ALUPEC” pa <e>, pása ta raprizentádu (na AK) pa <e’> ki, len di ndika ma palábra
perde algun kusa (nes kazu <l>, di <el>), tanbê ta ivita posivi konfuzon ku vérbu <e> ki,
pa si bes, pása ta raprizentádu si (nbes di <é>, ki “ALUPEC” prupoba), dja ki vérbu <e>
pode prununsiádu (mesmu dentu di omesmu variadádi linguístiku), albes abértu (<é>),
albes fitxadu (<ê>), istué, si son inda e, di algun manera, flutuánti na pâpia.

Ku kes konsiderason li sobri régras ki dja ten i ki (ku más-o-menu kuerénsa, más-o-
menu ifikásia, más-o-menu frekuénsa) ben ta pratikádu pa maiór párti di sigidoris
konsienti di “ALUPEC” i di AK, N ta pása pa:

3.4.1. Vantájis

Naturalmenti ki régras ki dja ten, es pensádu i kiriádu pa tarse benefisis o


vantájis, tántu pa kenha ki ta skrebe, sima pa kenha ki ta ba lé testus skrebedu.

Sima na tudu kusa ki ten régra o nórma, un di kes vantáji di régra e ponta
manera módi debedu fase (nes kázu, skrebe), kontribui pa kureson na prosedimentu
(nes áazu, na skrita) i kíria i kultiva disiplina na si utilizason prátiku. Kel li, di un bánda.
Di kelotu bánda, konximentu di régra, ta kontribui i ta kíria privizibilidádi di riason,
konprenson i di aplikason prátiku pa kenha ki ta akata-l i ta sirbi del.

Si régras ki prupodu e sínplis i di fáxi konprenson i aplikason tántu pa kenha ki


ta uza-l sima pa kenha ki ta nterpreta-l, es ta ser un kontributu ki ta fasilita bida i
ntendimentu, di un bánda i di otu. Kázu kontrári, o es ta npodu, kusa ki ta ba iziji
npenhamentu i forsa di otoridádi (pamódi tendénsa más natural di kalker ser umánu e
di, kántu menu sforsu, midjór), o (na un atitudi di solidariadádi, di konprenson i di
107

dimokrasiâ) es ta mudádu pa otu, ventualmenti, más di akordu ku tendénsa más


natural, ki e (sima dja fládu) kántu menu sforsu izijidu, midjór.

Pa kel ki N kába di fla, pa nunbru kirsenti di utilizador ki kes régra la ben ta ten,
pa trabádjus publikádu ki sokóre (más-o-menu) di kes régra la, pa algun spritu
dimokrátiku raveládu na várius tentativa di torna kes régra la más funsional i,
konsakuentimenti, más setávi pa uzuári i, purkonsiginti, pa avánsus ki kes própi régra la
ben ta pruduzi i ta revela ku tenpu, ka ta ser difisi (N ta kridita) di rakonxe ma, apezár
di tudu, kes régra la (désdi ses stabalisimentu ti gósi) tevi alguns vantáji. Entri es,
pelumenu, vantájis di ponta pa un sértu orientason i organizason di skrita na nos língua
matérnu, pa un sértu dispertar di algun tendénsa nasionalista di djuntádu i trabadjádu
pa rializason di algun ben kumun, len di tarse ilimentus nóbu i rafreskánti pa pensa,
rafliti i diskuti, apartir di nos rialidádi sósiu-kultural, tudu ki pode sta ralasionádu ku
prusésu di skrita i di prizerbason di língua káuberdiánu, i di ba ta dádu pásu (inda ki ku
algun dór, algun nsuguránsa i, purkonsiginti, ku un sértu trapadjason na meiu) ki,
sértamenti, ta ba ta kontribui pa más kuezon nasional i más sidadaniâ.

3.4.2. Difikuldádis

Sima tanbê sabedu, e difisi (pa ka fládu inposivi) átxa vantájis sen ki dádu kónta
di disvantájis (ki li N ta prifiri dá-s nómi di difikuldádis). Sikadjár, pode até fládu (o
pensádu) ma vantájis ku disvantájis e dos armun ki, apezár di gémia, es ka ta da ku
kunpanheru, dja ki es ta sta senpri ta kontrâria kunpanheru, sima ki es ten nveja di
kunpanheru, undi vitória di un ta minimizádu pa dizagrádu o insusésu di otu.

Ka e difisi dádu kónta di txeu difikuldádis ki régras stabalisedu pa skrebe nos


língua tarse o ten. Di kes difikuldádi la ta pâpia ti própi alterason ki kes régra ben ta
sufri na dikorer di tenpu, pa txeu razon, sendu razon prinsipal tenta ser más setávi i,
purkonsiginti, más uzádu pa más grándi nunbru posivi di sidadon káuberdiánu, ki e si
distinatári fundamental.

Más ki difikuldádis obujetivu di ntende i ntirioriza kes régra la, sta difikuldádis di
karáti sósiu-pisikulójiku i kultural dikorenti di ábitus dikiridu pa gentis skolarizádu. Sima
108

sabedu, désdi senpri i ti atualidádi, língua ki ben ta uzádu na Káuberdi pa nxina lé i


skrebe e purtuges. Kel li ka e ninhun nobidádi pa ningen. Konsakuentimenti, e
konprensivi tudu kárga di rizisténsa pisikulójiku, sosial i kultural ki un bon nunbru di
káuberdiánu ben ta kontrâria ku el tudu sforsu di kíria i adota un sistema nóbu i más
kuerenti (linguístika i kulturalmenti) di raprizenta (através di skrita) língua ki nos povu
kíria (dja ten séklus) i ki, ku un sértu orgudju, nason káuberdiánu interu ta pâpia.

Len di kes difikuldádi ki ábitus dikiridu (através di tenpu, na skóla i ku skóla), ten
inda difikuldádis ki sta na própi sistema di skrita prupodu, undi inda pode notádu txeu
nperfeson, dikorenti di txeu kusa. Entri kes nperfeson pode pontádu algun nkuerénsa
ntérnu (ki pode atxádu na utilizason di diakritis), izisténsa di nóvi variadádis na língua
nasional (len di idiolétus), konximentu nsufisienti di própi alfabétu i nórmas di si
utilizason, ozénsa di un nisisári i pirsistenti sensibilizason ki debeba atinji tudu kamáda
di populason káuberdiánu (na país i na diáspura), fálta di un nisisári padronizason di
skrita (kusa ki ta iziji stabalisimentu di nórmas kláru, asumidu i npodu nasionalmenti,
pa otoridádis konpitenti).

Pode kirsentádu (entri otus) inda kel fálta di sidadaniâ (ki inda ta konstatádu) na
várius nivi di sosiadádi káuberdiánu, ki ten na si bázi txeu ngunoránsa ki pode sa ta ser
promovedu (até pa ndividualismu i pirgisiti), len di un sistema skolár montádu ku bázi
na un eránsa sósiu-kultural kolonial (ki ta mante inda fidelidádi – más-o-menu duentiu i
alienánti – di spritu di txeu káuberdiánu – skolarizádu o nau – kolonizádu i
mentalmenti dipendenti di sistema stabalisedu i fomentádu pa antigu kolonialista).

3.4.3. Asentuasons gráfiku

Ántis di pâpia di asentuasons gráfiku própiamenti, talves pode ser konvinienti


lenbra ma tudu palábra ten un sílaba tónikamenti asentuádu 197. Istué, un sílaba undi ta
kai si aséntu tóniku. Purizenplu: <denti>, <bariga>, <kabésa>, <katxór>, <prátika>, ets.

Aprupóstu di sílaba tóniku di palábras, alguns konsiderason sobri kusas ki dja


sabedu i, purisu, dja sta ben stabalisedu:
197
Sílaba ki ta prunusiádu ku más forsa i klaréza i ki tudu kelotu sílaba (na palábras ki ten dos o más
sílaba) ta dipende del o ta fika na si sirbisu.
109

1) Sima na purtuges, tanbê na káuberdiánu penúltimu sílaba ki e tóniku na


maiór párti di palábra, nomiádamenti di kes ki ta finda na vugal. E purisu ki
ta i pode fládu ma, na nos língua matérnu (pelumenu na variadádi di
Santiágu), maiór párti di palábra e grávi i, purisu (pa lei di priditividádi),
nórmalmenti es ka meste asentu gráfiku, sinon pa ndika grou di abertura di
di kel vugal tóniku. Izenplu: <pâpia>, <palábra>; <bexu>, <matérnu>;
<biku>, <bitxu>; <posa>, <bóka>; <buru>, <butxu>;
2) Tanbê sima na purtuges, na káuberdiánu ten palábras undi sílaba tóniku e
kel últimu. Len di palábras ki ten un sílaba (ki ka ten ramédi di ka ser gudu:
<mai>, <sal>, <séu>, <ben>, <briu>, <piu>, <so>, <sól>, <kru>, <sul>), sta
nes situason maiór párti di palábra tirminádu na konsuánti (-l, -n, -r, -s). Kes
palábra li ta txomádu gudu. Inkuántu tal i pa priditividádi inerenti, es ka
meste asentu gráfiku, anonser pa ndika abertura di vugal (a, e i o) di sílaba
tóniku. Izenplu: <poial>, <papél>, <baril>, <patrol>, <Saul>; <kalman>,
<xeren>, <binbirin>, <bidón>, <atun>; <sikadjár>, <kudjér>, <profesor>,
<djurdjur>; <kapás>, <derés>, <karis>, <fidjós>, <kuskus>;
3) Inda sima na purtuges, ten palábras na káuberdiánu ki asentu tóniku ta kai
na antipenúltimu sílaba. Kes palábra li ta fládu ma es e sdrúxulu. Izenplu:
<tóniku>, <prátiku>, <últimu>;
4) Ten inda palábras na káuberdiánu (kel li go e nobidádi!) ku asentu tóniku na
ántis di antipenúltimu sílaba, kusa ki ka ta atxádu na purtuges. Ses nómi
tékiniku (o, más téra-téra, “tékinu”) inda ka pensádu nel. Izenplu:
<tékiniku>, <lékisiku>;

Sima dja da sértamenti pa persebe, funson di aséntus gráfiku e di osília i fasilita


letura i konprenson di kusa ki lédu. Purkonsiginti, apezár di pode fikádu ku npreson
(nun primeru momentu) ma es ta sobrikarega skrita (i, konsakuentimenti, skritor),
enprinsipi es idializádu pensándu sobrutudu na fasilidádis pa ledor, na óra di lé i
nterpreta testu.

Ta parse-m natural ki kada língua (ku sistema di skrita alfabétiku) ten o ka ten
un ditirminádu sistema di raprizentason di si sons i palábras. E verdádi ki nes
110

raprizentason pode ka ser obrigatóri izisténsa di diterminádus sinal osiliár di skrita i


letura.

Si e verdádi ki (na skrita alfabétiku) tudu língua ta uza un o otu sinal osiliár,
nomiádamenti alguns sinal di pontuason (sima vírgula (,) , pontivírgula (;), pontu (.),
dospontu (:), pontu-nturugason (?), pontu-sklamason (!), ritisénsa (…), entriparenti (),
traveson (–), ífen (-)); si e verdádi ki un o otu língua ka ta uza (prátikamenti) aséntus
gráfiku (kázu di ngles, purizenplu), tudu (?) língua latinu ta fase uzu (más-o-menu) di
diakritis, nomiádamenti purtuges, spanhól, franses, italiánu, ets.

Sendu língua káuberdiánu erderu di várius língua (undi pézu más grándi e,
sértamenti i sen dúvida, di língua purtuges), e natural ki uzádu (na si raprizentason
gráfiku) asentuasons gráfiku (más konxedu linguistikamenti pa diakritis), pa razons di
stória, ábitu i prosimidádi kultural (entri otus), un poku sima ta kontise na skrita di
purtuges. Si ka sa ta prosededu di omesmu manera na utilizason di alfabétu (undi ta
pretendedu pa kada son un raprizentason), e pamódi, len di stádu diánti di un língua
kuázi ágrafu198, e más konómiku – lei di menór sforsu – i más kuerenti ntérnamenti, ku
nplikason vantajozu na prendizáji i na prátika (di letura i di skrita).

Sima sabedu, tudu o kuázi tudu grafema ki ta atxádu na AK tanbê ta atxádu na


alfabétu purtuges. E kláru ma ka e purakázu ki kel la ta kontise. Utilizason di diakritis na
skrita di káuberdiánu, tanbê ta parse-m ma ka e purakázu, sobrutudu si konsiderádu
razons stóriku, kultural i literári.

Na verdádi, sima fidju ta erda jénis di pai ku mai (di pontu di vista biolójiku), sen
ki el pode ntirfiri o ndipendentimenti di si vontádi, tanbê káuberdiánu (inkuántu povu)
difisimenti pode skápa di un konjuntu di erdánsa (biolójiku, étiniku i otus), djuntádu ku
otus nfluénsa purtuges (sobrutudu) i di otus povu (ki tanbê sta na si oriji), di ki kustumu
i prátika kultural di séklus ten stádu (di algun fórma) prezenti na tudu si stória, pa ben
o pa mal.

Ka segredu pa ningen ki konxe minimamenti línguas káuberdiánu i purtuges ma


kuázi totalidádi di palábra di nos língua matérnu ben di purtuges. Tudu káuberdiánu

198
Ki kuazi ka ta skrebedu.
111

skolarizádu stevi i sta más-o-menu familiarizádu ku asentus gráfiku (diakritis) i ku ses


ruspetivu valor na skrita (tántu di purtuges, sima di káuberdiánu).

Purisu, N ta kridita ma, tendensialmenti, ten poku (pa N ka fla mutu poku)
káuberdiánu (letrádu) ki ka ta átxa normal uzu di diakritis na skrebe nos língua
nasional. Di nha párti, so N konxe un káuberdiánu ki, len di ka ta uzá-s, e totalmenti
kóntra si utilizason. Des algen i di motivus di si pozisionamentu N ta ben pâpia más pa
diánti.

Asentus gáfiku o diakritis na káuberdiánu e más poku ki na purtuges. Dexandu


di ládu trema (¨) ki dja so na purtuges brazileru inda ta uzádu, diakritis kumun na
purtuges e: asentu agudu o, sinplismenti, gudu (´), asentu grávi (`), asentu sirkunflékisu
(^) i til (~). Na káuberdiánu, ta uzádu tudu kes diakriti la, ménus asentu grávi (`). Uzu di
til (~) e mas kumun na variadádis di barlabentu, pamódi ses tirminason purtugesádu di
palábras (di oriji purtuges) tirminádu na -ão i na -ãe, kusa ki oxi sa ta kontise ku
bastaáti frekuénsa tanbê na fála konkrétu di diâ-diâ santiages, pa nfluénsa (negativu) di
gentis letrádu (na ses mimetismu irifletidu di purtuges, frutu di diskonximentu –
kulpádu o nau – di strutura di língua káuberdiánu – ki, des módi, ta fika disruspetádu –
pa un bánda, i di pézu di alienason, pa otu bánda).

Sabendu ma diakritis di ki sa ta papiádu ta uzádu so riba di vugal (fóra til, óra ki


el ta uzádu komu sinal di velarizason riba di n), valor sonóru di diakritis uzádu na
káuberdiánu e omesmu di ses korispondenti na purtuges: gudu (´) ta ndika vugal
abértu; sirkunflékisu (^) ta ndika vugal fitxádu o mênus abértu; til (~) ta ndika
nazalason di vugal.

Sima sértamenti sa ta lenbrádu, duránti valiason di “ALUPEC” (di ki sai AK) ka


konsigidu ninhun prupósta konkrétu sobri diakritis, ki ka kel dos li: 1) subustituídu
trema (¨) pa til (~) riba di n, pa ndika velarizason di kel létra li (izénplu: <ñanhi>); 2)
konsedjádu uzu moderádu di diakritis. Na tudu réstu, mesmu ku alguns difisiénsa ki
pode notádu (di ki alguns ta pontádu oportunamenti), mante kes régra di asentuason
gráfiku ki “ALUPEC” stabalise i di ki N ta lenbra li alguns prinsipi jeral:
112

1) Na tudu palábra undi ta parse e ku o abértu, kes létra li debe (enprinsipi)


leba asentu gudu (´). Izenplu: <pértu>, <bróka>, <pé>, <pó>, <séti>, <póti>,
<dizértu>, <korispondénsa>. Óra ki es ka leba o es ka podu kel asentu li, e
sinal ma ses son e fitxádu (priditividádi). Izenplu: <boronseti>, <pontu>,
<seti>, <fonti>, <penti>, <korpu>;
2) Tudu a, na “ALUPEC”, e konsiderádu komu senpri abértu, razon pamódi si
asentuason gráfiku (na kalker palábra undi el ta parse) ta siginifikába ma el
sta na sílaba tóniku, sen ninhun ntenson di spresa naturéza di kel vugal la.
Izenplu: <prátika>.
3) Tudu a, e, i, o, u ki ta fase párti di sílaba tónikamenti asentuádu di palábra
sdrúxulu, debe leba asentu gudu o sirkunflékisu, konfórmi naturéza (abértu
o fitxádu) di kel vugal la, sendu sértu ki i ku u so pode leba asentu gudu (dja
ki es ta konsiderádu senpri abértu). Izenplu: <prátiku>, <prédika>,
<parêntizi>, <prínsipi>, <pródigu>, <stúpidu>;
4) Tudu palábra gudu (di un o más sílaba199) tirminádu na vugal (sen ser
ditongu) debe leba asentu gráfiku na es últimu vugal li, di akordu ku
naturéza des omesmu vugal. Izenplu: <pé>, <mô>, <pó>, <pô>, <barapó>;
5) Tudu palábra (di un o más sílaba 200) tirminádu na ditongu (oral) diskirsenti
(sobrutudu) e gudu, razon pamódi es ka meste asentu gráfiku (priditividádi),
anonser ki mestedu ndika abertura des ditongu (dja ki es e kuázi senpri
fitxádu, razon tanbe ki ta dispensa diakriti). Izenplu: <mai>, <pai>, <sibiu>,
<Bonkoi>, <boi>, <poi>. Mas dja, <molói>...
6) Tudu palábra tirminádu na konsuánti (más ki ka -s di plural, dja ki -s di plural
ka ta muda sílaba tóniku di palábra 201), sima dja fládu ántis, e gudu. Purisu,
enprinsipi (priditividádi), es ka meste diakriti, anonser pa ndika abertura di
kel últimu vugal. Izenplu: <xeren>, <baril>, <kalor>, <franses>, <formós>.

199
N ta kirsenta.
200
Kfr. nóta antirior.
201
Dipos di ofisializason di “ALUPEC”, Nicolas Quint i, más tárdi, Manuel Veiga, es bira ta difende ma
tudu palábra tirminádu na konsuánti e gudu, mênus kes ki ta finda na -s, ki (pa kel dos linguísta la) pása ta
ser grávi i, óra ki es e gudu, es debe leba diakriti. Raspósta ki kel dos linguísta la da-m (kándu N
purguntá-s pamódi di kel mudánsa di pozison la), ka konvense-m, pamódi N ka odja ninhun benefisi di
ses pozison, ralasionádu, pa un bánda, ku konomiâ na skrita (ka ten ninhun statístika ki prova ma palábras
ki, na singulár, ta finda na -s, e más poku) i, pa otu ládu, ka splikádu módi ki apéna un dizinénsa di plural
pode altera naturéza tóniku di un palábra, dja ki palábra grávi na singulár ta rakonxedu komu tal (na pâpia
i na skrita), mesmu stándu na plural.
113

Mas, óra ki palábra tirminádu pa -s ka e gudu, vugal di si sílaba tóniku debe


leba asentu gráfiku korispondenti, un fórma di mostra kláramenti ma e’ ka
gudu. Izenplu: <ántis>, <sínplis>.

Pa kel ki dja fládu ti gósi sobri asentuason gráfiku, ta da pa persebe ma stádu


diánti di un di kes aspétu más konplikádu na skrita atual di káuberdiánu. Kel
konplikason li ta fika omentádu, konsiderávelmenti, si tomádu na kónta (entri otus)
dos situason: di un bánda, algun flutuason (na alguns palábra) entri sons abértu ku
sons fitxádu (e kázu di <spera> i <spéra>, i e kázu di própi vérbu <e> ki ta vâria di
prunúnsia ti na omesmu algen, konfórmi kontestu fráziku); di otu bánda, nfluénsa di
purtuges ka so na skódja di palábras uzádu (na pâpia i na skrebe), sima na prunúnsia
(purtuges o kuázi) di palábras ki dja bédju di sta káuberdianizádu. E kázu di:
<influênsia> (nbes di <nfluénsa>), <korispondênsia> (nbes di <korispondénsa>); e kázu
di <dor>, nbes di <dór>.

Len di kes difikuldádi li (i otus), ka debe skesedu izisténsa di algun falta di


sklarisimentu prufundádu sobri vugal abértu i fitxádu i sobri ses raprizentason na
skrita. Na verdádi, ka e senpri fáxi (pa kalker algen) distingi un e i o abértu di un e i o
fitxádu. Omesmu kusa ta o pode kontise (i, sikadjar, bastánti más bes), entri a abértu i
a fitxádu.

Pamódi N ten konstatádu algun konfuzon na utilizason di kes asentu gráfiku di


ki dja papiádu di pa riba, sima (purizenplu) aséntu sirkunflékisu (^) pa ndika abertura
(kuándu es aséntu – tántu na káuberdiánu, sima na purtuges – e pa sinala vugal
fitxádu), nbes di asentu gudu (´) i visi-vérsa, N ta purbeta pa N lenbra li (más un bes)
nportánsa di un konximentu kláru di tudu diakriti i ses valor funsional o siginifikádu, pa
es pode ser utilizádu kurétamenti.

Pamódi e nportánti ki fika más sklarisedu posivi (ti undi e posivi sklarise na
prezenti situason) es prublemátika di asentuason gráfiku (pa pézu ki el ten o pode ten
na skrita di nos língua matérnu), N ta kontínua ta da más algun atenson pa es
subuparágrafu (através di si ítens i subuítens ki ta ben asigir) sobri régras di skrita (ki
dja ten o pode ten), na xintidu di kontribui pa djuda i fasilita prusésu di skrita i di letura
di/na nos língua. E si ki N ta ben pása pa:
114

3.4.3.1. Arguméntus pró

Afabor di utilizason di diakritis, N ta remete ledor pa kes argumentu prizentádu


na pontu 3.4.3 ki saídu del, sobrutudu na párti ki ta antisede prizentason jenériku di
régras ki “ALUPEC” prupoi. Otus argumentu o sklarisimentu afabor ta ben prizentádu
na pontu 3.4.3.3. Más, ántis, N ta purbeta kel okazion li pa N fase sigintis konsiderason,
afabor di uzu di diakritis:

Sima pa própi kumunikason oral di kalker sentimentu i pensamentu, nteresádu


debe organiza ntiriormenti, ántis di fase kel kumunikason la, si tanbê ta ser nisisári (pa
un kumunikason skritu organizádu, kuerenti, kláru) un organizason ki ta pása pa skódja
di palábras konvinienti i pirtinenti, i sigimentu di régras stabalisedu pa garanti klaréza
di kumunikason i konasakuenti konprenson di mensáji pa si distinatári.

N debe lenbra li ma, jeralmenti, kenha ki ta skrebe ten, di algun manera, na si


spritu, ntenson di kumunika, di transmiti, pa otu algen kusa ki el sa ta kre rejista
através di skrita. Kel li ta dexa kláru ma na skrita ta prisupodu dos situason
(ndispensávi), dikorenti di dos pozison: situason i pozison di skrebenti, di un bánda i, di
otu bánda, situason i pozison di ledor. Istué, sen ledor (inda ki ledor e kel própi skritor
– kázu undi skritor kre rejista si mimória sobrutudu pa si kabésa), ta fika sen
justifikason (pa N ka fla nkonsebivi) izisténsa di skrebenti o skritor.

Kel li ta lebá-nu konklui siginti: pode konsiderádu (negativamenti) iguista kel


skritor (o skrebenti) ki, na si pretenson i ason di skrebe, ta pensa so na si fasilidádi di
skrita i ta dexa pa ledor obrigason di el ba disgobedja (si el kre o pode), ku más o menu
difikuldádi, na ntende i konprende mensáji ki el (skritor) kre transmiti. Na fundu, e
sima ki kel skrebenti li sta unikamenti nteresádu na skrebe pa si kabésa, nbes di pensa
na presta un sirbisu (más-o-menu agradávi) pa ledor.

Na verdádi, un skritor ki ta prosede di kel manera la, el pode sta sértu ma el sa


ta transfiri pa ledor difikuldádis ki el sa ta kre ivita pa si kabésa, mésmu óki el sa ta
pensa ma, des módi, el sa ta alivia tanbê ledor, skesendu ma ledor e sobrutudu un
115

nterpretador di kusa ki el ta lé 202. Nes kázu, ledor, len di nterpreta mensáji skrebedu, el
pode sa ta ser obrigádu gásta tenpu na tenta diskubri i konprende própi kontiudu i
siginifikádu di palábras, pa (so dipos) el txiga na nterpretason di mensájis ki palábras ta
veikula.

Tudu es konsiderason ta pretende lenbra ma pode purfetamenti kontise ki


ntenson di skrebenti fika lonji di si pretenson, ki debe ser djuda ledor na konprende i
disfruta mensáji ki el (skrebenti) kre transmiti.

Na verdádi, si e mutu más fáxi pa skritor skrebe sen fase uzu di diakritis, letura
pode fika mutu más difisi i konplikádu pa ledor, peránti dúvidas dikorenti di fálta di
asentus gráfiku na palábras ki, sen diakriti, pode lédu di un manera i ku un ditirminádu
siginifikadu i, ku diakriti, ta o pode lédu di otu manera i ku otu siginifikádu. E kázu di
<fronta> (vérbu) i <frónta> (subustantivu), di <ponta> (vérbu) i <pónta>
(subustantivu), di <strela> (vérbu) i <stréla> (subustantivu), di <pratika> (vérbu) i
<prátika> (subustantivu), di <tóniku> (dijetivu) i <toniku> (nómi), ets.

Konsiderándu ma un palábra ki ten tres o más sílaba, si el ka ten asentu gráfiku i


el ta tirmina na vugal, tendénsa e di lé-l ku asentu tóniku na penúltimu sílaba
(priditividádi di palábras grávi), más si stádu diánti di un skrita ki ka ta fase uzu di
diakritis, ledor pode meste pára pa pensa (primeru) si el konxe kel palábra (dipos, si el
konxe-l) na siginifikádu ki el ten, pa (so dipos) el disidi módi ki kel palábra debe lédu.

Pa kel konsiderason li (ki, sértamenti, sta lonji di ser un puru majinason), parse-
m ma ta fika kláru ma skritor pode sa ta transfiri pa ledor un difikuldádi ki el ka kre
assumi, pa un o otu motivu o razon. Es difikuldádi transfiridu di skritor pa ledor ta
torna situason di ledor mutu poku konfortávi, pa razons ki dja N ponta di pa riba.

Di kalker manera, N ta pása pa:

3.4.3.2. Argumentus kóntra

202
Kfr. nes trabádju, 3.3.2.
116

N sabe ma txeu algen afabor di “ALUPEC” ten, entritántu, txeu difikuldádi na


utilizason kurétu di asentus gráfiku, entri otus kusa. Sikadjár, kes difikuldádi la até ta
kontribui pa algun báxa di sinpatiâ pa skrita di káuberdiánu na kel prupósta di grafiâ la,
diminuindu des manera algun pruduson literári na káuberdiánu.

Aprupóstu, ka debe ser purakázu ki un di kes maiór prudutor (di uns tenpu pa li)
di testus na káuberdiánu uzándu “ALUPEC”(o AK?), ka so ka ta uza diakritis, sima tanbê
e abértamenti kóntra uzu di kalker asentu gráfiku na skrita di/na káuberdiánu.

Na verdádi, utilizason di diakritis, len di ses konximentu razuávi, ta iziji un


atenson grándi (inkuántu ka stádu sufisientimenti familiarizádu, abituádu i atentu na
situasons kontestual, undi grou di abertura di vugal na palábra ta o pode vâria txeu), di
párti di kenha ki sa ta skrebe i ki ten algun pretenson di kureson. Kel atenson la pode
(duránti algun tenpu) distrai kenha ki sa ta skrebe di si obujetivu prinsipal, ki debe ser
rejista (pa kumunika o pa guárda) kontisimentu, pensamentu, sentimentu.

Pode sta li motivus más ki sufisienti pa es algen ki, ka so ka ta uza diakritis, sima
tanbê e frontalmenti kóntra si uzu, nomiádamenti na skrita promovedu pa “ALUPEC”.
Até purkí es algen (úniku ki N konxe ku es pozison), nhu Marciano Moreira, ku bázi na
própi nómi des prupósta di skrita (Alfabétu Unifikádu pa Skrita di Káuberdiánu), ta
difende (ku algun kuerénsa) ma ki e obrigatóri sigi (nes prupósta) e so utilizason di
létras prupodu, sklarisendu asigir ma (dja ki diakritis ka e létra) ka pode ser obrigatóri
ses uzu, sendu, purisu, fakultativu ses utilizason (kfr. stratus di pozison di M.Moreira,
na 2.3.6.1 i alínia 2) di 2.3.6.1.3, nes trabádju).

Lendisu, pode izibidu inda arguméntus kóntra uzu di diakritis, konsiderándu


izisténsa di línguas ki, uzándu sitema alfabétiku di skrita, tanbê ka ta uza diskritis.
Purizenplu, ngles, língua más universal di mundu, na diâs di oxi.

Entritántu, nu pás apa:

3.4.3.3. Soluson: prupósta


117

Partindu di prinsipi ma, ralasionádu ku uzu o nau di diakritis, ten posibilidádi di


(pelumenu) dos pozisionamentu (di ka uzá-s i di uzá-s). Entri kes k ta pozisiona afabor
di uzá-s, pode inda distingidu (tiórikamenti) dos grupu: 1) di kes ki ta átxa ma ses uzu
debe ser txeu moderádu; 2) di kes ki ta pensa ma ses uzu pode ser poku moderádu.

Amí, sendu di kes ki ta ntegra na sugundu pozisionamentu, istué, di kes ki ta


pensa ma debe uzádu diakritis, N ta difende ma es debe uzádu na tudu situason ki
pirtinénsa i klaréza fonolójiku di skrita i kumunikason ta justifika ses uzu.

Purisu, nes pontu li, N ta ben tenta dexa algun kontribuson na xintidu di atxádu
un soluson pa tudu es prublemátika ki sta ligádu ku uzu di asentuasons gráfiku o nau,
apezár di ta parse-m ma soluson própriamenti so ta ben atxádu, na kuádru di un
padronizason ifetivu di skrita di nos língua, ki (sima dja sabedu) ta ba iziji (prumeru)
skódja di un di kes variadádi di nos língua matérnu pa variadádi-padron di língua
káuberdiánu203.

Nes prupósta di soluson ki N sa ta ben prizenta, N ta ratoma (di algun manera i


na algun aspétu) prupóstas ki fasedu na “ALUPEC” i ki dja rifiridu algun bes, más
sobrutudu na pontu 3.4.3, prinsipalmenti na si párti final (kfr.). Riba di kes prupósta, N
ta kirsenta nhas prupósta di alterason, ku komentáris ki, di nha pontu di vista, ta o
pode justifika. Así:

1) Ralasionádu ku e i o abértu, N ta kirsenta ma es debe leba asentu gudu,


senpri ki es e abértu, ndipendentimenti di es sta na sílaba tóniku o nau. N ta
purbeta pa N lenbra ma tántu asentu gudu sima asentu sirkunflékisu, más di
ki ndika sílaba tóniku (ki, albes, e ses funson), es ta sklarise naturéza (abértu
o fitxádu) di vugal ki es sta riba del. Izenplu: <béku>, <pórta>,
<konkrétamenti>; <pô>, <nglóriamenti>, <norôstia>;
2) Ralasionádu ku a ki (na “ALUPEC”) ta konsiderádu senpri abértu i ki, purisu,
ta fládu ma el ka meste diakriti, sinon pa ndika sílaba tóniku (na palábras
gudu di más di un sílaba i na palábras sdrúxulu). Kel pozisionamentu li txiga
di atxádu komu nkuerenti204, dja ki (fonétikamenti) ta distingidu na txeu

Kfr. 3.2, des trabádju, ki ta pâpia di prublemátika di padronizason.


203

Kfr. Jürgen Lang, Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag
204

Tübingen, Tübingen, 2002, p. XXVI.


118

palábra (ku algun fasilidádi) a |a| (abértu) di a |ɐ| (fitxádu). Nha própi
konstatason, más letura di «Breve esboço da gramática do crioulo da ilha de
Santiago (Cabo Verde)»205 fase-m, entritántu, konklui (i konfirma, des
manera, pozisionamentu di Jürgen Lang i Nicolas Quint 206) ma ten a más
abértu ki otu207, sendu kel más fitxádu mutu más txeu ki kel abértu,
pelumenu na variadádi linguístiku santiages. Izenplu: <palábra>, <karapáti>,
<báka>, kása>, <kantádu>, <amizádi>. Dja Manuel Veiga (pelumenu ti gósi)
ten bádu más na sintidu di “ALUPEC”. Izenplu: <mama>, <fama>, <mapa>,
<maskra>, <tanbra>, <banana>;
3) Ralasionádu ku tudu palábra gudu tirminádu na vugal (sen ser ditongu) ki,
sigundu prupósta di “ALUPEC”, debe leba diakriti na es últimu vugal, di
akordu ku naturéza des omesmu vugal, N ta prupoi siginti:
(i) Na kázu di palábras ku un so sílaba, so debe leba diakriti (nes kázu
asentu gudu) kes ki ta finda na vugal (-a, -e i -o) abértu208. Tudu kel
ki ta finda na kes omesmu vugal la fitxádu, ka meste ninhun diakriti,
dja ki ta funsiona (sima na palábras grávi) kel régra jeral (di
priditividádi) ki ta fla ma, óra ki es ka abértu, es e fitxádu. Purtántu,
N ta konkorda plénamenti (nes matéria) ku Jürgen Lang 209. Izenplu:
<pá> (subustantivu), <pa> (pripozison), <fé>, <pé>, <pe> (nómi di
létra), <pó>; <po> (vérbu), <go> (adivérbi), <mo>, <bu>, <ku>;
(ii) Na kázu di palábras ku más di un sílaba, tudu palábra gudu
tirminádu na vugal (sen ser ditongu) debe leba diakriti, konfórmi si
naturéza vukáliku. Izenplu: <Kaká> (nómi di algen), <Gagá> (nómi di
algen), <kafé>, <bébé>, <barapó>, <abô>210, <Pitó> (nómi di algen),

205
Kfr. Op. cit. na nóta antirior.
206
Kfr. ses óbra sobri kiriolu káuberdiánu.
207
Kfr. T. V. da Silva, Na bóka noti, vulumi-II, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do
Património Culturais, Praia, 2007, i vulumi-III, «Língua Cabo-Verdiana», Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro, Praia, 2008.
208
Kfr. Jürgen Lang, op. cit., p. XLVIII.
209
Kfr. Ibidem, in op. cit., p. XLIX.
210
Okontrári di kel ki prupodu na “ALUPEC”, mi N ta difende ma tudu prunómi pesual (di sujetu) ki ten
más di un sílaba i ki ta tirmina na vugal, debe podu diakriti na vugal di últimu sílaba (di akordu ku
naturéza di kel vugal li). Pa un bánda, pamódi es e tudu gudu. Pa otu bánda, pamódi N ka ta odja razon pa
ka aplikádu nel régra jeral, nbes di un iseson ki ka meste (el ta tarseba un sobrikarga mental di mimória,
na sintidu di lenbra razon pamódi ka ta sigidu nel régra jeral, ki sendu rakonxedu komu régra jeral, ta
aplikádu – prátikamenti sen pensa – na tudu situason aplikávi).
119

<Kaló> (nómi di algen), <Kalú> (nómi di algen), <Djudjú> (nómi di


algen);
4) Tudu palábra tirminádu na ditongu (oral) dikirsenti (sobrutudu) e gudu, i es
ka meste diakriti (priditividádi), anonser ki mestedu ndika abertura des
ditongu (dja ki es e kuázi senpri fitxádu i, nes kázu, ta funsiona priditividádi).
Izenplu: <pai>, <mai>, <balai>, <Djermai>, <séu>, <pitéu>, <txapéu>,
<sibiu>, <pixiu>, <briu>, <boi>, <poi>, <Bonkoi>, <Ribon-boi>, <molói>, <lói-
lói>, <nói-nói>, <Rui>, <pului>;
5) Na palábras tirminádu na -ia i -ua, ten tres possibilidádi di asentuason
gráfiku:
(i) O kel tirminason la e un ditongu211, anton:
a) Palábra pode ser gudu i diakriti ta fika riba di últimu vugal, i el ta
ndika naturéza fitxadu (^) des ditongu. Izenplu: <Biâ>, <Mariâ>,
<basiâ>, <porkariâ>, <pontariâ>, <sabedoriâ>; <luâ>, <buâ>,
<muâ>, <koruâ>, <xaruâ>, <laguâ>, <Ganbuâ>, <Lisbuâ>;
b) Palábra pode ser grávi i diakriti (ki pode ser gudu o sirkunflékisu,
di akordu ku grou di abertura di vugal ki el sta riba del) ta fika na
vugal di sílaba ki ta antisede kel undi palábra ta tirmina. Izenplu:
<pâpia>, <kânpia>, <pêntia>, <prinsípia>, <bízia>, <límia>,
<língua>; <mágua>, <lágua>, <kontínua>, <xágua>, <nkôrua>;
(ii) O kel tirminason la e un iátu212, anton palábra e tanbê grávi i el debe
leba asentu gudu na penúltimu vugal ki e, tanbê, si penúltimu sílaba.
Izenplu: <inisía>, <porkaría>, <sabedoría>, <kontinúa>, <falkatrúa>,
<xarúa>.

Sobri palábras tirminádu na konsuánti, nomiádamenti -l, -n, -r i -s, N ta mante


kel ki fládu na párti final di 3.4.3 (kfr.) i N ta raforsa ku pozison di Jürgen Lang 213, sen
kirsenta nen altera nada, anonser ki debe podu asentu gudu na vugal (a, e i o) ki ta
antisede algun di kes konsuánti (nomiádamenti -l i -s), si kel vugal la e abértu. Na

211
Dos vugal djuntu ki ta prununsiádu kun úniku imison di vós, razon pamódi es ta konstitui senpri un
úniku sílaba. Izenplu: <Mariâ>, <môntia>.
212
Dos vugal djuntu, más ki kada un ta konserba si própi son i, purisu, kada un ta forma un sílaba
ndipendenti. Izenplu: <María>, <kontinúa>.
213
Kfr. Jürgen Lang, op.cit., p. XLVIII.
120

fundu, e más un aplikason di kes régra jeral ki ta fla ma tudu a ku e i ku o abértu debe
leba asentu gudu, undi ki es parse na palábra (ndipendentimenti di sta na sílaba tóniku
o nau), pa sinála ses abertura sonoru (kfr. alínia 1) i 2) des pontu 3.4.3.3).

Na kázu di vérbus i ruspetándu kes régra di asentuason gráfiku ki N kába di


pâpia des, N ta prupoi, len di kel ki dja sta stabalisedu pa tudu a ku e i ku o abértu leba
senpri asentu gudu na kalkér sirkunstansa, ki:

1) Tudu vérbu ki ta tirmina na -a (purmeru konjugason) debe leba asentu gudu


na kel a final, óra ki kes vérbu la (konjugádu na ndikativu) sta sigidu di
prunómi pesual di konplimentu (átunu 214) na sugundu pesuâ di singulár, na
primeru di plural i na tirseru di plural, pa ndika abertura di kel vugál la, dja ki
na kelotus pesuâ el ta mante fitxádu, nbóra tónikamenti asentuádu 215.
Izenplu: <… dá-bu> o <… dá-u>216, <… dá-nu>, <… dá-s>; <… amá-bu> o <…
amá-u>217; <… amá-nu>, <… amá-s>;
2) Tudu vérbu di más di un sílaba tirminádu na -e (sugndu konjugason) i na -o
(kuártu konjugason)218 debe leba asentu sirkunflékisu na kes vugál final la,
óra ki kes vérbu la (konjugádu na ndikativu) sta sigidu di prunómi pesual di
konplimentu (átunu) na sugundu pesuâ di singular i na primeru di plural 219,
pa ndika naturéza (fitxádu) di kes vugál la, len di ses sílaba tóniku. Izenplu:
<skrebê-bu> o <skrebe-u>, <skrebê-nu>; <konpô-bu> o <konpo-u>, <konpô-
nu>220;
3) Tudu vérbu di más di un sílaba tirminádu na -i (tirseru konjugason) i na -u
(kintu konjugason) debe leba asentu gudu na kes vugal final la, óra ki kes
214
Sen ser tóniku.
215
Mênus na sugundu pesuâ di plural, undi asentu tóniku ta volta pa si lugár oijinal, nomiádamenti na
vérbus di más di un sílaba.
216
Ki, na oralidádi, txeu bes ta rializádu <… do-u>. Ku ilizon di <b>, ta dexa di ser nisisári diakriti,
pamódi (apezár di ífen) vugal final di vérbu ta djunta ku <u> (dipos di kéda di <b>), formándu ditongu
dikirsenti.
217
Sima na nóta antirior, tanbê, na oralidádi, txeu bes ta rializádu <… amo-u>, kusa ki ta kontise ku tudu
vérbu tirminádu na -a, na situason semelhánti.
218
N ta purbeta pa sklarise li ma vérbus tirminádu na ditongu -oi tanbê ta pertense kel kuártu konjugason
li, até purkí kel <i> di ditongu ta kai, tántu na ses konjugason prunominal, sima na pritéri nperfetu i na
partisipi pasádu. Izenplu: <poi>, <prupoi>, <konpoi> o <konpo> (es últimu li e grávi, tónikamenti
falándu, dja ki el ka finda na ditongu).
219
Tirseru pesuâ di plural ka meste diakriti, pa dos razon: 1) kel vugal final e fitxádu (ta aplika régra
jeral); 2) apezár di vugal final sta siparádu pa ífen di prunómi (raprizentádu pa -s), kel dos ilimentu la ta
forma un unidádi fonolójiku i, purkonsiginti, es ta prununsiádu sima ki es e un palábra so.
220
Tántu kel -e final sima kel -o final di vérbus tirminádu na -e i na -o, ruspetivamenti, es ta mante senpri
ses naturéza di vugal fitxádu (ki es e), na tudu sirkunstaánsa.
121

vérbu la (konjugádu na ndikativu) sta sigidu di prunómi pesual di


konplimentu (átunu) na sugundu pesuâ di singular i na primeru di plural 221,
pa ndika ses sílaba tóniku. Izenplu: <pidí-bu> o <pidi-u>, <pidí-nu>; <pusuí-
bu> o <pusui-u>, <pusuí-nu>; <lanbú-bu>, <lanbú-nu>.

Dipos di kes splisitason ki N kába di fase, apéna N ta lenbra ma, mutu


provávelmenti (i até ki fasedu padronizason di skrita i si es padronizason disidi na otu
sintidu), stádu diánti di un di kes aspétu di skrita di nos língua ki, sikadjár, ta iziji más
atenson na distinson di tonisidádi di palábras i di grou di abertura di vugal tónikamenti
asentuádu.

Pa kel ki N kába di fla li, ta fika más konvinsenti inda kel konviniénsa di pusta
kóntra utilizason di asentus gráfiku. Aparentimenti, ta ultrapasáda un konjuntu di
konstranjimentu na skrita di káuberdiánu, raprizentádu pa nisisidádi di (pa un ládu)
mimoriza kes régra la i (pa otu ládu) di ten na kónta kes situason undi es debe
aplikádu. Más, tanbê (sima dja fládu), ta transfirida pa ledor un konjuntu más pisádu di
trabádju ntilekitual pa (el própi) el stabalise kontiúdu di palábras i ruspetivu konsetu,
na un prusésu konplékisu di nterpretason ki pode ser, len di kansativu i disgastánti pa
ledor, dizistimulánti i poku konvidativu pa si prazer i gostu di letura. Dos izenplu
kodjedu na oralidádi i raprizentádu na skrita: 1) <Dja’u lá kabé?> o <djou lá kabé?>; 2)
<Dja’u lá kabê?> o <djou lá kabê?>222.

Ku kel dos izenplu li, ki (mesmu ku asentu gráfiku) pode ka ser ton fáxi pa un
ledor kumun da kónta di si sintidu lógu nun prumeru letura, sértamenti ki ledor dja sta
alertádu sobri difikuldádi grándi ki el ta tenba na nterpreta, istué, na persebe kál ki e
real siginifikádu di kes frázi la, si ka uzáda diakritis na ses skrita. Ratomándu kes izenplu
la, más sen diakriti: 1) <Dja’u la kabe?> o <djou la kabe?>; 2) <Dja’u la kabe?> o <djou
la kabe?>223.

Aprupóstu, pode ser pirtinenti sita li Dulce Pereira, kándu el fla ma, di pontu di
vista linguístiku, «a relação língua/grafia é convencional mas deve ser regulada por

221
Kfr. sugundu nóta di alínia 2) imidiátamenti antirior.
222
Skrita ntegral di izenplus di alínia 1) ta sérba: <dja bu lába kabésa?> i di alínia 2) ta sérba: <dja bu
lába kabélu?>.
223
Sen diakriti, kel dos frázi li, es e purfetamenti idéntiku, tántu di pontu di vista sonoru, sima na ses
siginifikádu. Módi ki ledor ta fika, entermu di konprenson des?
122

regras explícitas, gerais, coerentes, exaustivas e simples»224, i el ponta sinplisidádi,


uniformidádi i diversidádi, komu kes karatirístika nportánti na stabalisimentu,
nomiádamenti, di grafiâ di língua káuberdiánu. Na tentativa di fase konprende midjór
es pozisionamentu, ledor ta pirmiti-m ki N partidja ku el un poku más di kel tres
karatirístika pontádu di pa riba li. Así:

Aruspetu di sinplisidádi (na letura i na skrita), Dulce Pereira fla ma el ta


konsigidu di dos manera: 1) através di un korispondénsa biunívuku (i konsakuenti
transparénsa o fálta di anbigidádi) na ralason entri son i si raprizentason gráfiku (nun
prumeru momentu) i entri palábra (konstituídu pa un o más son) i si raprizentason
gráfiku (na momentu siginti); 2) através di fáxi rakonximentu di palábras, ki ta dikóre di
ralasons morfolójiku ki es ten ku kunpanheru225.

Ralasionádu ku uniformidádi, kel otóra la alerta ma kel li ta nplika skódja di un


variánti rijional i sosial, kusa ki (na fundu) ta siginifika (o ta nplika) disizon pa un
variánti padron (ki, sértamenti, pode ba dizinboka, más tárdi, na padronizason di língua
i di si skrita)226.

Sobri diversidádi, Dulce Pereira ki (aruspetu di grafiâ) ta átxa ma debe ser


obrigatóri ruspetu pa prinsipi di uniformidádi (istué, ki omesmu palábra skrebedu
senpri di omesmu manera), el ta ntende ma (ralasionádu ku lékisiku) diversidádi (di
palábras ku omesmu sintidu) pode i debe ser kontenpládu, inkuántu manera di rafliti i
garanti rikéza vokabulár di nos língua.

Dipos di konsiderasons fetu sobri kes rafleson di Dulce Pereira aruspetu di


ralason di língua ku grafiâ, N ta lenbra ma, sima na tudu kusa, tanbê na kel dos
pozisionamentu la (di ser pró i kóntra asentuason gráfiku) sértamenti ki ta atxádu
vantáji i disvantáji. Más, nbes di dexádu ki tenpu ben razolve es situason li, ta parse-m
ma ta ser más ntilijenti i prudutivu (pa un bánda) i mênus disgastánti i kóntra-
prudusenti (pa otu bánda) ki, dipos di labantamentu (fetu más rápidu i konplétu posivi)

224
Dulce Pereira, in «Estudo sobre a língua cabo-verdiana», p. 4, párti ntegránti di dukumentu «Projecto
experimental de alfabetização bilingue», Ministério da Educação, Direcção Geral de Educação Extra-
Escolar, s/l, s/d, dukumentu ki sirbi di bázi na Fóru nternasional di alfabetizason bilingi, ki (sima dja
sabedu) kontise na 1989.
225
Ibidem, p. 4-5.
226
Ibidem, 5-6.
123

di konviniénsa i nkonviniénsa, di vantáji i disvantáji di kel dos pozison la (na un spésia


di studu statístiku sósiu-literári i kultural), disididu konsakuentimenti, ku konximentu
nisisári i sufisienti, pa un des, ku gánhu pa país interu.

Inkuántu kel la ka kontise, N ta prupoi ki, na nómi di klaréza di skrita na spreson


di ideia, pensamentu i sentimentu, di un bánda, i, di outu bánda, na nómi di un maiór
ntrozamentu entri skrita i letura, istué, entri skritor i ledor (na sintidu di kel la fasilita
bida di kel li), ku gánhu pa tudu dos bánda, N ta prupoi – N ta ripiti – ki kontinuádu ta
fasedu uzu di diakritis, tendu na kónta kel konjuntu di sklarisimentu (nkluindu kes
alterason ki N avánsa, ki ta parse-m ma pode ser un djuda), na un spésia di izersisi
prátiku, ki pode (i debe) kontrbui pa un ultrapasáji (más-o-menu) difinitivu di atual
situason.

N ta ramáta kes konsiderason li sobri prupósta di soluson, ku strátu ki ta sigi:

«A prupóstu di sobrikárga gráfiku [ki utilizason di diakritis pode


raprizenta], otor ten konsiénsa kláru ma, ku kel nórma di asentuason li,
ta ten oméntu siginifikativu di mántxa gráfiku. Más, e’ ta prifiri
sakrifika kel aspétu li (stétiku?), afabor di klaréza y sertéza di letura
[raprizentason más fiel?] di son di palábra di nos Língua Nasional.» 227

3.4.3.3.1. Sen rotura ku stória

Si raparádu dretu, dja notádu ma soluson ki N prupoi ta tenta konsília nobidádi


ku stória.

Nobidádi sta sobrutudu na alterason ki N prupoi pa régras jeral di asentuason


gráfiku, undi própi nórmas prupodu na “ALUPEC” kába pa sufri adapitason, un
adapitason ki ta pretende sobrutudu torna kes nórma la más klaru, más konsistenti,
más jeral i mas konómiku.

Tentativa di konsilia kes nobidádi la ku stória sta raveládu sobrutudu di dos


manera: 1) kándu konserbádu kuázi tudu asentu gráfiku erdádu di skrita purtuges (ki
ten un stória bastánti kunpridu), undi so fika di fóra trema (¨) ki dja so sa ta uzádu
(prátikamenti) na purtuges brazileru; 2) kándu ratomádu kes diakriti ki “ALUPEC” ba

227
T. V. da Silva, (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolviméntu, idison di Otor, s/l [Praia], 2005, p. 14.
124

buska na purtuges i el ruspeta, tomándu na kónta ábitus sósiulinguístiku dikiridu na


dikorer di tenpu i pézu sósiu-kultural i literári ki kes asentu gráfiku la ten na stória di
skrita na Káuberdi, tántu di purtuges, sima di káuberdiánu skrebedu pa prusésus ki
txomádu di tradisional.

Kel tentativa di konsiliason la ta justifika pa própi prusésu stóriku di povu i


nason káuberdiánu i e sértamenti un fórma di mante algun kontinidádi i armuniâ na
prusésu sósiu-stóriku, kultural i literári entri káuberdiánu i purtuges, até purkí Káuberdi
ten pretenson di konserba lásus stóriku i kultural ku Purtugal, kusa ki ta siginifika
(nisisáriamenti) mante kes lásu la entri sidadons i povus di kel dos país li.

3.4.3.3.2. Ku sinplifikason sistematizádu

Kes prupósta di soluson avansádu na 3.4.3.3, ku sistematizason ki es dádu, es ta


parse ku algun vantáji di ralativu sinplifikason. Na verdádi, ndipendentimenti di
flutuason di prunúnsia (i skrita koruspondenti) di palábra, ndipendentimenti di palábra
ser baziletal228, mezoletal229 o akroletal230, pamódi prevedu prátikamenti tudu (o maiór
párti di) situason undi palábra debe ser (o nau) asentuádu gráfikamenti i ku ki tipu di
diakriti, es ta konstitui sértamenti un fasilidádi (tántu pa kenha ki ta skrebe, sima pa
kenha ki ta lé), dja ki privizibilidádi (tántu pa un sima pa kelotu) ta fika mutu más kláru i
konsistenti.

Pa otus palábra, N ta ripiti kel omesmu ideia li ku afirmason di Jürgen Lang (ki N
ta transkrebe asigir), kándu el fla: «As regras para a utilização dos acentos gráficos
(agudo e circunflexo) são tais que a grafia de uma palavra permite determinar
inequivocamente onde recai o seu acento tónico.»231

Diánti di tudu ki dja spodu na kel trabádju li sobri asentuason gráfiku di palábra
na káuberdiánu, talbes pode konkluídu ma, más ki sinplifikason, konsigidu li splisitason,
sklarisimentu i sistematizason ki, sikadjár, inda ka faseda, na tudu perkursu ki alfabétu i

228
Ralasionadu ku kiriolu fundu.
229
Kiriolu papiádu (o skrebedu) ki sta mei-kaminhu entri kiriolu fundu i kiriolu bastánti purtugezádu.
230
Kiriolu más rakuádu di bazilétu i más pértu di akrolétu.
231
In Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen,
2002, p. XXVI.
125

skrita di káuberdiánu ben ta alkánsa, na dikorer di tenpu. Naturalmenti ki, pa kel ki dja
fládu nes trabádju li, inda stádu lonji di txiga na perfeson, un obujetivu sértamenti difisi
di un diâ ser atinjidu, pamódi própi naturéza des material ki e língua, e ton pasivi di
perfeson sima própi ómi (si kiriador) i, purkonsiginti, sima naturéza umánu na si
kaminháda sen fin pa perfeson.

3.4.3.3.3. Ku jeneralizason

Di nha pontu di vista, sen ki omentádu nunbru di diakritis (ki kontínua ta ser so
tres: gudu (´), sirkunflékisu (^) i til (~)), splisitádu i sklarisedu un konjuntu di situason
undi debe i ka debe uzádu diakritis, ki tipu di diakriti pode i debe uzádu (i pamódi) na
ditirminádus situason o sirkunstánsa, i fasedu un sistematizason (más-o-menu)
abranjenti di kes régra i situason ki ta o debe nplika utilizason di diakritis.

Si tomádu na kónta tudu kes ilimentu li i konsiderádu kes razon i vantáji ki dja
pontádu sobri uzu (kurétu i adikuádu) di diakritis, ta resta un tomáda firmi di konsiénsa
sklarisedu i konximentu ifetivu des i di ses valor i siginifikádu, vizándu un prátika sosial
jeneralizádu i konsistenti di ses utilizason ki, sértamenti, ta o pode kontribui pa fase di
ses uzu un ábitu ndividual i sosial di/na skrita di nos língua nasional.

Afinal i pa ruzumi tudu (o kuázi tudu) situason undi debe utilizádu diakritis, N ta
lenbra ma, len di so tres aséntu gráfiku diferenti (gudu, sirkunflékisu i til 232), sabedu dja
ma: 1) ten so tres vugal (a, e, o) ki pode ser (di pontu di vista sonoru) abértu o fitxádu;
2) kel tres vugal la pode resebe dos (asentu gudu ku sirkunflékisu) di kel tres diakriti,
konfórmi ses naturéza vukáliku o pa ndika sílaba tóniku; 3) kel tres vugal la (senpri ki es
e abértu), es debe resebe asentu gudu, ndipentimenti di lugár ki es ta okupa na
palábra o di es ta fase párti di sílaba tóniku; 4) úniku diakriti ki létra i ku u pode resebe,
e asentu gudu i so pa ndika sílaba tóniku; i, finalmenti, 5) pa ivita anbigidádi o
konfuzon (di son, di sintidu o di asentuason tóniku), debe uzádu diakriti, tántu pa
klarifika sílaba tóniku, sima pa ndika naturéza vukáliku di vugal enkáuza.

232
Til (~), na variadádi santiages, so ta parse pa nfluénsa disnisisári di purtuges (iperkureson).
126

Anton, N ta kridita ma, si pezádu tudu vantáji i pirtinénsa di uzu di diakritis na


skrita di nos língua, konsiderándu stória i kultura erdádu, prátika i ábitu sosialmenti
nstaládu di utiliza (désdi senpri) diakritis na prusésu di nxina lé ku skrebe; si ka skesedu
omentu subustansial di privizibilidádi (na skrita i na letura) ki utilizason di diakritis ta
pruporsiona, N ta kridita – N ta ripiti – ma ta bale péna un jeneralizason (atenpádu i
ofisial) di uzu di asentuason gráfiku, mesmu sabendu di algun sforsu (adisional) mental
i prátiku ki ta ba izijidu na prusésu di ses aprendizáji i aplikason prátiku.

Kel li pode ser motivu pa algun dismotivason? N ta kridita ma sin, pa kenha ki ta


reje si bida, skudádu na lei di prigisozu (di menor sforsu): kántu menu sforsu, midjór!
Mas tanbê, sima sabedu, disvantáji di prigisozu e ki el ta prende poku i,
konsakuentimenti, el sta kondenádu na ten poku, na tudu nivi (material, fíziku i
mental). Purkonsiginti, prigisozu ka debe ser modélu di ningen ki kre pugrésu i
dizanvolvimentu.

Purisu, N ta sujiri ki tomádu na devidu kónta ventual posibilidádi di nvistimentu


na sensibilizason i sklarisimentu di tudu káuberdiánu skrebenti i ledor (nteresádu o
dizinteresádu) sobri vantájis di utilizason kurétu i jeneralizádu di diakritis. Ta ser un
manera sosialmenti útil di, djuntu, nu kontínua ta trabádja kulturalmenti pa nos país,
através di un konbáti nasional disididu i disizivu pa/na nos língua, omésmu tenpu ki
(através di kel postura li) nu ta ba ta raforsa nos kuezon nasional i nos spritu di nason
káuberdiánu.

Di kel konsientizason li i des kaminháda (ki ka ta dexa di ser sósiu-pulítiku) ku


nos língua i pa nos língua, N sta sériamenti konbensedu ma nos tudu ta sai ta gánha i,
orgudjozu di nos batádja ki ta tarsê-nu vitória, Káuberdi ta sai gánha ku es stromentu ki
ta posibilita-l skrebe si stória ku tinta sagrádu di si vós.
127

KAPITU-4

Lei di menór sforsu versus prinsipis di


konomiâ
128
129

4- Lei di menór sforsu versus


prinsipis di konomiâ

Nes kapitu li, N sa ta ben pâpia di dos aspétu mutu kumun i bastánti ividenti na
káuberdiánu santiages papiádu. N sa ta pensa na kel un munti pérda ki palábras ta
sufri, tántu na linguáji oral (e kázu di: <e’>, nbes di <el>; <nel>, nbes di <na el>; <dá-u>
o <dou>, nbes di <dá-bu>; <po-u>, nbes di <po-bu>; <kou bai>, nbes di <ka bu bai>;
<pou bai>, nbes di <pa bu bai>; <mó ku sta>, nbes di <módi ki bu sta>, ets.), sima
tanbê na skrita (e kázu di: <dá-u>, nbes di <dá-bu>; <da-l>, nbes di <da-el>; <dá-s>,
nbes di <da-es>, ets.), nun pruséssu ki ledor ta pirmiti-m txoma-l di konomiâ di linguáji.

Pamódi na skrita ten txeu kusa ki debe splisitádu pa midjora konprenson di kusa
ki kredu fla, e natural ki ser na pâpia undi ki más frekuentimenti ta kontise kel prusésu
di konomiâ o di raduson di kontiúdu sonoru ki kredu kumunika.

Nhos ta pirmiti-m ki N txoma di prinsipis di konomiâ kumandádu pa un spésia di


lei di menór sforsu tudu es prusésu di riduson 233 na pâpia ku na skrebe ki ta parse-m
ma ten na si bázi un spésia di lei natural, dja ki e un prusésu ki (di algun manera) ta
parse-m ma ta kontise na kalker língua, pa N ka fla na kalker linguáji umánu.

Pamódi, sima N ta pensa, bastánti kumun na língua di kalker povu, más ku


nsidénsa sikadjár más grándi na língua káuberdiánu (pamódi un língua, inda, sobrutudu
di oralidádi), dja debe sa ta odjádu razon di ser di nómi des kapitu li. Así:

4.1. Lei di menór sforsu i prinsipis di konomiâ

233
Aprupóstu i apezár di ku algun diferénsa di sintidu i aplikason, ta parse-m konvinienti lenbra li kel “lei
di mínimu” (lei di konomiâ?) ki Nicolas Quint pâpia del na si Grammaire de la langue cap-verdienne:
étude descriptive et compréhensive du créole afro-portuguais des Îles du Cap-Vert, p. 321, di un bánda i,
di otu bánda (i más pértu di situason ki N ta pâpia del li), kel “lei di menór sforsu” ki Manuel Veiga ta
pâpia del na páji 40 di si Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição.
130

Di sértu manera, lei di menór sforsu pode konsiderádu un spésia di lei natural. Lei
natural, pamódi dja ki (na Naturéza) el ta nôrtia sikadjár tudu ser bibu, na sintidu di el
fase menór sforsu posivi pa el atinji obujetivu ki el ten.

I prinsipis di konomiâ? Es ta bai na omesmu sintidu di lei di menór sforsu: gásta


mênus posivi pa atinji más (o midjór) razuladu posivi.

Pa kel ki N kába di skrebe, lei di menór sforsu i prinsipis di konomiâ es sta


karapatidu na kunpanheru, sendu posivi konsidera prinsipis di konomiâ un spésia di
ifetu, undi káuza ta sérba prisizamenti lei di menór sforsu. Más, tanbê pode atxádu
algen ki ta pensa ma e pamódi prinsipis di konomiâ ki ten lei di menór sforsu, kusas ki
N k asa ta ben diskuti li.

Nes sintidu li, pode trádu konkluzon ma stádu diánti di kel bédju diléma di sabe kál
ki e más bédju o kál k’e primeru: óbu o galinha?

4.2. Preferénsa pa prinsipis di konomiâ

Sima sabedu, língua (papiádu o skrebedu) e manifestason di un di kes kapasidádi


inátu (ki nasedu ku el) ki, enprinsipi, tudu algen ten.

Partindu di prinsipi ma ser umánu, inkuántu un di kes ser di Naturéza, ta giádu (na
si bida di diâ-diâ) pa lei natural, di ki lei di menór sforsu e un manifestason; partindu di
prinsipi ma prinsipis di konomiâ e un di kes konsakuénsa di lei di menór sforsu na bida
prátiku di diâ-diâ; konsiderándu ma stádu diánti di un rialidádi umánu imaterial ki e
língua, undi (tántu na pâpia sima na skrebe) lei di menór sforsu ta manifesta
kláramenti através di prinsipis di konomiâ, ta parse-m normal (i konsakuenti) ki nha
preferénsa bai pa prinsipis di konomiâ, na abordájis ki ta sigi.

4.2.1. Nportánsa di prinsipis di konomiâ na pâpia

Ralasionádu ku língua káuberdiánu papiádu, e fáxi dádu kónta di nportánsa


grándi ki prinsipis di konomiâ ta dizinpenha nel, através di ilizon o kéda di sons (ki pode
131

ser vugal o konsuánti), di sílabas i mesmu di palábras. Izenplu: <Dja’u ben?>234 o


<djou235 ben?>, nbes di <dja bu ben?>; <mó ki’u txoma?> o <mó k’u txoma?>, nbes di
<módi ki bu txoma?>; <bu tá ká?>, nbes di <bu ta bai kása?>; <ka’u ba ká!> o <kou ba
ká!>, nbes di <ka bu bai kása!>; <dja’u lá kabé?> o <djou lá kabé?>, nbes di <dja bu
lába kabésa?>; <dja’u lá kabê?> o <djou lá kabê?>, nbes di <dja bu lába kabelu?>; <e’
te kabel kunpridu>, nbes di <el tene kabelu kunpridu>.

Sabendu ma, na pâpia, kusa más nportánti ki debe kontise, e ki mensáji (ki
kredu kumunika) pása i pása fáxi, ta parse-m ma ka ta konstitui grándi difikuldádi
rakonxe ma aplikason di prinsipis di konomiâ na átu di pâpia ta o pode tarse txeu
vantáji. Nomiádamenti, vantáji di fla txeu, ku poku son o palábra. Kel li, si nterlukutor
sta minimamenti familiarizádu ku kel prátika linguístiku la.

Si, entritántu, nterlokutor ka sta sufisientimenti familiarizádu ku kel konomiâ la,


e natural ki lokutor té pode sa ta kre kumunika un kusa, más pode kontise ki si
nterlokutor bá ta ntende otu kusa, konplétamenti diferenti, ku tudu nplikason negativu
(nomiádamenti konfuzon) ki kel la ta o pode raprizenta.

Di li ki supostu vantáji di konomiâ pode kába pa siginifika omentu di difikuldádi


na konprenson di mensáji i na nterkumunikason entri falántis. Di li ki pode, justamenti,
konkluídu ma un konomiâ ki ta konplika pode ser tudu, mênus konomiâ.

4.2.2. Konplikason di prinsipis di konomiâ na skrita

Na skrita, tanbê ta o pode aplikádu prinsipis di konomiâ. Afinal, dikorenti di lei


di menór sforsu ki, sima dja fládu, ta funsiona na bida umánu komu párti di si própi
naturéza, e normal ki prinsipis di konomiâ sta prezenti na skrita, dja ki un di kes
karatirístika di skrita e, ka so fla kusa ki sa ta pensádu o xintidu, más tanbê fla-l di
manera más rápidu i kurtu posivi.

“Dja’u”: kéda di <b> di prunómi “bu”.


234
235
“Djou”: kéda di <b> di prunómi “bu”, ku postirior transformason di ditongu oral <a’u> (rizultánti di
nkontru di <a> di “dja” ku <u> di “bu”) na un otu ditongu oral <ou>. Kel transformason li e bastánti
kumun entri káuberdiánus, nomiádamenti di Santiágu (mesmu na pâpia purtuges, undi e kuázi normal obi
káuberdiánu ta fla: “outônumo”, nbes di “autónumo”; “outocrítica”, nbes di “autocrítica”, ets.).
132

Entritántu, prinsipis di konomiâ pode tarse konplikason na skrita. Kel li, óra ki sa
ta skrebedu na káuberdiánu (nomiádamenti), pode kontise di txeu manera i na txeu
situason. Sobrutudu si konsiderádu situason atual di nos língua, undi inda el ka sta
ofisializádu, pa un ládu, kifari padronizádu, pa otu ládu, kalker di si variadádi.

Na atual fázi di dizenvolvimentu, e fáxi notádu i xintidu un prezénsa fórti di


oralidádi na skrita, nomiádamenti através di ilizon, nbes di skrebe palábras
ntegralmenti. Nes konportamentu, pode sta nfluénsa di un sértu ndifinison na
segimentason di palábras, ndifinison ki (sikadjár) ta ba mante (mesmu ku língua
ofisializádu), inkuántu ka skodjedu un variadádi pa funsiona komu si variadádi-padron,
pa un bánda, i, pa otu bánda, inkuántu ka padronizádu skrita di kel variadádi skodjedu.

Ten dja algun ilizon i djuntamentu di palábras ki pode dja konsiderádu


konsensualizádu i tomádu komu privizivi na si siginifikádu i kontiúdu. E kázu di <nel>
(na el), <nes> (na es); <del> (di el), <des> (di es); <pel> (pa el), <pes> (pa es), ets. Más
dja: <kel>, tántu pode ser un prunómi (<kel>), sima el pode ser dos prunómi (<ki> i
<el>), kusa ki, pa ivita konfuzon o paráji (pa letura kontestual sobri kál di kel dos kázu la
ki ta aplika), ta leba-m prupoi skrita ntegral, tántu nun kázu, sima na otu.

Kel li ta ponta na sintidu di un kláru distinson entri oralidádi (undi prinsipis di


konomiâ ta sta nisisáriamenti más prezenti i patenti) i skrita (undi tanbê ta atxádu
prezénsa di prinsipis di konomiâ, inda ki bastánti más moderádu). Purtántu, e prifirivi
algun sforsu di, na skrita, palábras uzádu mutu más na ses fórma ntegral, anonser ki sa
ta pretendedu rapruduzi un átu konkrétu di pâpia, raprizentándu spreson(s) di
oralidádi.

Fórma ntegral di palábras, na káuberdiánu, ka kre siginifika rapruduzi kes


palábra la sima es ta parse na língua di ki es ben (purtuges, purizenplu), o más pértu
posivi di ses étimu. Na verdádi, tomándu na kónta i ruspetándu spritu i manera própi di
ser i funsionamentu di língua káuberdiánu, ten un konjuntu di transformason ki
palábras (txeu bes) ta sufri na ses káberdianizason, apartir di ses étimu (stranjeru). E
kázu di: <ndipendénsa>, nbes di <indipendênsia>; <nformasons>, nbes di
<informasôins>; <ntende>, nbes di <intende>; <diakriti>, nbes di <diakrítiku>;
133

<otonomiâ>, nbes di <autonomia> o <otonomía>; <karénsa>, nbes di <karênsia>;


<dór>, nbes di <dor>; <margós>, nbes di <amargu> o <amargozu>, ets.

Entritántu, ta parse txeu palábra ki, pamódi si prusésu di káuberdianizason inda


sta berdi, si rajistu skritu inda sta bastánti marádu na ses étimu ki, prátikamenti, ta
rapruduzidu na skrita. E provávi ki, ku tenpu, si prusésu di káuberdianizason ben da-l
(más tárdi) kel txeru i gostu más kirioládu.

Kel preferénsa pa skrita ntegral di palábras di ki papiádu di pa riba, ten un otu


vantáji, ki e ses vizualizason mental, na totalidádi di ses ilimentu konstitutivu. Kel li ta
tarse (komu otu konsakuénsa) menór posibilidádi di konfundi palábras un ku otu, i,
konskuentimenti, maiór klaréza i rapidez na kumunikason.

E ki, na oralidádi, tántu palábras sima kontiúdu di mensájis ki sta nes pode ser
lijerádu, sen ki strobádu kumunikason ntegral di un i otu, pamódi un konjuntu di fator
di spresividádi ta sta nvolvedu (sima jéstu, spreson di róstu, ton di vós, movimentu di
korpu), dja na skrita (undi ta tentádu raprizenta tudu kel konplékisidádi kumunikativu
la), úniku rakursu (na kázu di língua káuberdiánu) e alfabétu (ku si létras i dígrafus) i
sinâis osiliár (diakritis i sinâis di pontuason).

Kel li tudu pode pirmiti ki konkluídu ma sértus aplikason di prinsipis di konomiâ


na skrita (entri es pode sta ozénsa di utilizason di diakritis), okontrári di na oralidádi ta
o pode tarse más konplikason na disifrason i konprenson di mensájis (ki debe ser un di
kes finalidádi maiór di skrita) pa ledor i, konsakuentimenti, ta o pode iziji mutu más
sforsu mental (pa párti di ledor). Purkonsiginti, kel konomiâ la na skrita (pa skritor)
pode siginifika (pa ledor) mutu más sforsu i disgásti fíziku i mental, ku konsakuenti
dizinteresi (privizivi) di si párti pa letura.

4.2.3. Diferensiason na aplikason di prinsipis di konomiâ na pâpia ku na skrebe:


prupósta

Tendu na kónta ma prinsipis di konomiâ (dikorenti di lei di menór sforsu) ta sta i


debe sta senpri prezenti, tántu na pâpia sima na skrebe, pa un bánda; tendu na kónta
ma prusésu i obujetivu di pâpia i di skrebe e diferenti, pa otu bánda, apezár di es tudu
134

dos ten senpri algun kusa (nomiádamenti obujetivu di kumunikason) enkumun; tendu
na kónta, inda, ma finalidádi últimu di skrita e raprizenta átus di pâpia, anton ta
mestedu átxa algun konprimisu entri es, ki ta ruspeta ses diferénsa di naturéza i ses
obujetivu kumun ki, sima dja fládu, e kumunikason.

Pa kel konprimisu li, sikadjár debe sklarisedu i tomádu komu raferénsa alguns
aspétu diferensiador di kel dos situason la (di pâpia i di skrebe).

Sima dja fládu, na pâpia ta entra un konjuntu di ilimentus éstra-linguístiku ki ta


djuda txeu na kumunikason, konprenson i nterpretason di kusa ki fládu, sima jéstu,
movimentu korporal, ton di vós, spreson di róstu, ets. Na skrebe (nomiádamenti na
skrita alfabétiku, ki e nos kázu), N ta lenbra, rakursu ki tendu ta ruzumi na létras,
diakritis i sinâis di pontuason, len di ntilijénsa i majinason na ses utilizason, tántu pa
kenha ki ta skrebe, sima pa kenha ki ta lé.

Diánti di kel dos situason diferenti li i konsiderándu konomiâ ki (naturalmenti, N


ta flába) senpri ta kába pa fasedu (dja ki npodu pa lei di menór sforsu), pa un ládu, i
diánti di obujetivu fundamental (tántu di pâpia, sima di skrebe) ki e kumunikason
(kuerenti i prisizu) di un asuntu, ideia, sentimentu o pensamentu, konprimisu ki debe
tomádu (di nha pontu di vista) e di leba di pâpia pa skrita tudu ki (konómikamenti
falándu) pode skrebedu ku sinplisidádi, sen tarse konplikason pa konprenson i
nterpretason, istué, tudu ki (skrebedu) ta viabiliza (ku algun suguránsa) un
kumunikason rápidu, ifikás i ifisienti.

Kel li, ruspetándu senpri (o, pelumenu, na midida posivi) spritu i manera di ser
própi di nos língua matérnu, ki sértamenti debe sta senpri prezenti (tántu na pâpia,
sima na skrebe), inda ki ka debe skesedu nunka naturéza diferenti di kel dos nivi di
linguáji la.

Entritántu, N kre txoma atenson pa un konjuntu di spreson ki ta uzádu (na diâ-


diâ) na pâpia nos língua, spresons ki tomádu npristádu di purtuges i ki, di sértu módi,
es pode konsiderádu dja káuberdianizádu, inda ki sonóramenti es kontínua (más-o-
menu) purtugesádu. E kázu di: <purizenplu> (“por exemplo”), <pelumenu> (“pelo
menos”), <amênuski> (“a menos que”), <anonser> (“a não ser”), <purkonsiginti> (“por
135

conseguinte”), <enprinsipi> (“em princípio”), <enkumun> (“em comum”), <aruspetu>


(“a respeito”), <anivi> (“a nível”), <apárti> (“à parte”), <engrándi> (“em grande”), i
otus spreson semelhánti o di naturéza parsedu, ki N ta prupoi pa skrebedu senpri
pegádu (nbóra N ta dimiti ma pode tenba otu soluson ki ta sérba skrebe kada spreson
ligádu pa ífen), dja ki, pa len di kada un des ta konstitui un unidádi siginifikánti, es ta
fikába sima kabelu na sopa (pamódi disruspetu i agreson di spritu i manera di ser di
nos língua), si es skrebeda siparádamenti, sen ninhun sinal ndikativu ma es ta forma
unidádi siginifikánti.

Sima sértamenti dja raparádu, kes spreson la e kuázi tudu konstituídu pa un


prumeru párti ki e pripozison sínplis purtuges, prununsiádu purtugésamenti, más
skrebedu na káuberdiánu. E kázu di: <pur> (“por”), <pelu> (kontrason di “por” ku
artigu “o”), <a> (“a”), <en> (“em”), si konsiderádu izenplus ki avansádu di pa riba.
136

KAPITU-5

Alguns konsiderason sobri fonétika/fonolujiâ

i morfosintási na skrita
137
138

5- Alguns konsiderason sobri fonétika/fonolujiâ

i morfosintási na skrita

Nes kapitu li, N ta pretende partidja, di un fórma rápidu, kel ki ta parse-m


sensial tenedu na kónta na skrita, di pontu di vista di fonétika, fonolojiâ i morfosintási.

Kel li kre fla ma, más ki analiza o djobe katigoriâs gramatikal di nos língua
matérnu, N sta nteresádu na djobe i prupoi módi ki debe (pasádu ta) skrebedu
palábras di divérsus katigoriâ di grmátika di nos língua, na ses aspétu pertinenti di
fonétika, fonolojiâ i morfosintási.

Pa sítua minimamenti (i di manera bastánti sínplis) ledor poku nformádu, nhos


ta pirmiti-m ki N prizenta un rápidu i brévi nuson di fonétika, fonolojiâ i morfosintási,
ántis di N avánsa más. Así:

1) Fonétika pode fládu ma e kel párti di gramátika ki ta studa sons di un língua,


na si vertenti fíziku (inkuántu son) i na si aspétus papiádu (artikulatóri)236;
2) Fonolojiâ pode difinidu komu studu di sons di un língua, na ses aspétu
funsional (di funsionamentu) i distintivu (ki ta distingi sons entri es)237;
3) Morfosintási pode ntendedu komu studu di fórmas ki palábras pode ten
(morfolojiâ), djuntu ku lugár, pozison i distribuson ki es (palábras) pode ten
(sintási) na frázi (prununsiádu o skrebedu).

Sabendu (sima dja sabedu) ma nha prokupason e sobrutudu ku skrita, N ta


privini ledor ma N ka sa ta sigi órdi di palábras na klásis gramatikal, sima (normalmenti)
ta atxádu na kalker gramátika. Nha prokupason e más di konsidera (atitlu di izenplu)
kes palábra ki, di nha pontu di vista, pode sa ta meste (ventualmenti) di algun sujeston
pa normalizason di skrita, uzándu AK.

236
Kfr. Manuel Veiga, in Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição, Instituto Caboverdiano do Livro e
do Disco/Instituto Nacional da Cultura, s/l [Praia], 1996, p. 39.
237
Id., ib., p. 77.
139

Ku kes brévi konsiderason li, N ta pása pa:

5.1. Fonétika i fonolojiâ

5.1.1. Fonétika

N ta lenbra li ma, dipos di Kulóki di Mindélu (1979), kuázi senpri ki ta papiáda di


prupósta di alfabétu ki fasedu nel, ta fláda ma el éra di karáti fonétiku-fonolójiku, istué,
un alfabétu ki ta prupoba un skrita ki ta konbina, ti sértu pontu, fonétika ku fonolojiâ.

Kel konbinason la inda ta purmanise, inda ki ta dádu más primaziâ pa fonolojiâ.


E si ki algun bes (pa N ka fla txeu bes, dja ki ta falta-m un statístika nes matéria) i na
sértus situason, nbes di raprizentádu sons prununsiádu, istué, fonétikamenti artikuládu
(sons di superfisi), ta raprizentádu fonolójikamenti na skrita kes son ki, na lójika
profundu di palábras ki sta na ses oriji, debe ser ruspetádu, pa própi lójika natural i
konprensivu di kes palábra la.

E si ki spresons sima: |máz un|, |doz ása|, |trez ómi|, |da-mel| o |da-nhel| (i
otus semelhánti), fonétikamenti rializádu na pâpia, debe raprizentádu fonolójikamenti
na skrita pa: /más un/, /dos ása/, /tres ómi/, /da-m el/, ruspetivamenti. Na verdádi, kel
sonorizason di /s/ na |z| i kel aglutinason sonoru di prunómi pesual di konplimentu
ndirétu (obujétu ndirétu) ku prunómi pesual di konplimentu dirétu (obujétu dirétu), es
e apéna un asidenti fonétiku kontestual (di ligason), dja ki palábras orijinal ki es ta
pertense, e: “más”, “dos”, “tres”, len di vérbu <da> konjugádu na sigundu pesuâ di
singulár di nperativu, ku konplimentus prunominal (ndirétu i dirétu, sendu kel prumeru
– nazal – prununsiádu bilabialmenti o palatalizádu), ruspetivamenti.

5.1.2. Fonolojiâ
140

Es omesmu linha di konbinason di skrita fonétiku ku fonolójiku (más senpri ku


primaziâ pa aspétu fonolójiku) ta kontínua na divérsus vertenti, ruspetándu (di algun
módi) prusésu stóriku di vuluson di skrita (i prunúnsia) káuberdiánu.

E si ki vérbus tirminádu na -e (ki abitualmenti – pa nfluénsa di purtuges – ta


fládu ma es e di sigundu konjugason), sima <skrebe>, <resebe>, <pode>, <lenbe>, ets.,
debe skrebedu si (fonolójikamenti), nbes di <skrebi>, <resebi>, <podi>, <lenbi>,
ruspetivamenti, apezár di, na pâpia, kel -e final (di kes vérbu la) ta (doxikádamenti)
rializádu -i, fonétikamenti.

Omesmu kusa debe kontise ku maiór párti di vérbus tirminádu na -o (kázu di


<konpo>, <djongo>, <oronbo> o <djoronbo>, <djongoto>, ets.), ki tanbê ta fládu (pa
nfluénsa di purtuges) ma es e di kuártu konjugason i ki, purkonsiginti, debe skrebedu
(fonolójikamenti) ku -o na fin, nbes di -u, inda ki na pâpia (fonétikamenti) ta
prununsiádu -u, nbes di -o.

E ku bázi nes postura ki própi subustantivu <fonolojiâ> (ki, txeu bes, na


konbérsu di diâ-diâ, ta prununsiádu <fonolujiâ>) sta li rajistádu di kel manera la, tendu
na kónta si konportamentu fonolójiku, nomiádamenti óra ki el ta muda di katigoriâ
gramatikal, sima na kázu di: <fonolójiku> (dijetivu), <fonolójkamenti> (adivérbi),
<fonolôjia> (vérbu).

Sértamenti ki otus kázu semelhánti ta atxádu na divérsus situason di pâpia i


skrebe, undi ta sakrifikádu fonétika na altár di fonolojiâ, pa raís di palábras ser (senpri
ki posivi, pelumenu na skrita) salvaguardádu. Kel li ta prezerba identidádi profundu di
palábras, omesmu tenpu ki el ta da algun konsisténsa na rajistu skritu di palábras,
através di modifikason ki kes palábra la pode sufri, di akordu ku funson ki es pode ten,
na ses divérsus katigoriâ gramatikal.

Aprupóstu di vérbus ki na nfinitu ta termina na -e i na -o (di ki N pâpia del di pa


riba), N ta purbeta kel xánsi li pa N lenbra ma, len di kes tirminádu na -a (purmeru
konjugason), ten inda vérbus tirminádu na -i (tirseru konjugason) – kázu di <fri>, <ri>,
<pidi>, <kurti>, <djangrabi>, ets. – i vérbus tirminádu na -u (kintu konjugason) – kázu
di <lanbu> o <lonbu>, <banbu> o <bonbu>, ets., fóra otus vérbu sima <ser>, <ter> i
141

<ten>238 ki pode (o debe) ntendedu komu irigulár i, purisu, ku tratamentu spesial.


Konsiderándu ki, na pâpia, prunúnsia di kel <e> final di vérbus tirminádu na -e ta rializa
|i| ki ta konfundi (fonétikamenti) ku |i| di vérbus tirminádu na -i, N ta dexa li un
sujeston pa distingi-s: básta tentádu konjuga pritértu nperfetu o konstruídu partisipi
pasádu di vérbu ki sa ta pretendedu, pa fika ta sabedu si stádu diánti di vérbu
tirminádu na -e (nperfetu: -eba; partisipi: -edu) o na -i (nperfetu: -iba; partisipi: -idu).

Omesmu prusésu debe sigidu pa distingidu vérbus tirminádu na -o (nperfetu: -


oba; partisipi: -odu) di na -u (nperfetu: -uba; partisipi: -udu).

5.1.3. Distáki pa prinsipis di konomiâ

Konsiderándu kel ki fládu na kapitu antirior (kapitu-4) sobri lei di menór sforsu i
prinsipis di konomiâ (kfr.), e natural ki (na skrita) kes prinsipi li ten aplikason prátiku,
tántu fonétikamenti sima fonolójikamenti, kusa ki dja berefikádu di algun manera (inda
ki mutu lijeramenti) na 5.1.1 i na 5.1.2 (kfr.).

Nportánti e ki (senpri ki posivi) ruspetádu spritu di língua, diferensiason ki debe


ten entri prusésus i organizason di pâpia (pa un ládu) i skrebe (pa otu ládu), len di
ruspetu pa segimentason di palábras i nórmas (splísitu o nau) sósiu-kultural di nprista i
káuberdianizason di palábras stranjeru.

Entritántu, N kre lenbra li, tomándu na devidu kónta un di kes diferensiason


notóri entri linguáji papiádu i kel skrebedu, ki sta (sobrutudu) na splisitason (na skrita)
di un konjuntu di spreson i situason ki (na pâpia) pode ser dispensádu (o konpensádu)
pa jéstu di mo, movimentu di korpu, spreson di róstu, ton di vós, ets., len di riduson di
palábras, kéda di sílabas, palábras i até frázis, N ta lenbra li – N ta ripiti – ma debe podu
na prátika (na skrita) kel prinsipi jenériku i orientador di skrebe (senpri ki posivi)
palábras na ses ntegralidádi, ivitándu (des módi) ilizon i fazendu uzu di diakritis i sinâis
di pontuason, pa prisizamentu i klarifikason di kumunikason.

238
Di nha pontu di vista (ki até pode sta erádu, N ta dimiti), vérbu <ten> ta parse-m ma el debe
konsiderádu di sigundu konjugason (tirminádu na -e), désdi ki kel <n> final tomádu komu sinal di
nazalason (apéna). Ka e kázu pa konsideráda vérbu <ten> komu <te> + nazalason? I (dja go), ralasionádu
ku vérbu <ter>: ka stádu diánti di un kázu semelhánti (di <te> + r)?
142

Kel li pa dos razon fundamental: di un bánda, el ta pirmiti midjora kolidádi di


kumunikason; di kelotu bánda, el ta ativa prusésu di mimorizason di palábras skrebedu
(através di ses vizualizason), kusa ki ta tarse pa ledor (i pa skritor tanbê) un omentu
konsiderávi na identifikason di palábras i, konsakurentimenti, un omentu di rapides na
letura.

N debe sklarise li ma skrebe palábras na ses ntegralidádi (pa ruspetu pa spritu


di língua káuberdiánu), ka kre siginifika rakupera palábras na ses maiór prosimidádi
etimulójiku posivi, sima, purizenplu, skrebe <esklarise> o <esklarese>, nbes di
<sklarise> o <sklarese>; <iskreve>, nbes di <skrebe>; <integralidádi>, nbes di
<ntegralidádi>; <gulozu>, nbes di <golós>; <formozu>, nbes di <formós>, ets. Atitlu di
izenplu, N ta kirsenta ma e prifirivi skrebe <módi>, nbes di <mó>; <pamódi>, nbes di
<pamó>; <djobe>, nbes di <djo>; <el>, nbes di <e’> (nbóra kel fórmula li dja sta
gramtikalmenti adotádu i konsagrádu), ets.

5.2. Morfosintási

Pa kel ki N fla na prinsipi di kel kapitu li (kfr.), sta kláru ma na palábra


“morfosintási” sta konbinádu dos otu: “morfolojiâ" (sinbulizádu pa <morfo>) i
“sintási”. Purkonsiginti, ku un so (o na un so) térmu, sa ta papiádu di dos konsetu ki, na
gramátika tradisional, ta konstituíba dos párti nportánti di kel gramátika li: un ki ta
tratába di “morfolojiâ” (ki ta studa fórmas di palábras) i kelotu ki ta tratába di “sintási”
(ki ta studa órdi, lugár i funson ki palábras ten o debe ten na frázi).

Komu txigádu konkluzon ma fórmas ki palábras (nomiádamenti subustantivu,


dijetivu i prunómi) pode ten, txeu bes sta intimamenti ligádu o dipendenti di lugár i
funson ki es ten o pode ten na frázi (albes di tal manera ki so ta ntendedu dretu ses
fórma pa funson ki es ta dizinpenha o visivérsa), N ta pensa ma ka foi difisi átxa o kíria
“morfosintási” komu kel palábra ki ta fase un kasamentu bastánti filis di kel dos
konsetu gramatikal la.

5.2.1. Morfolojiâ: distáki pa prinsipis di konomiâ


143

Sima dja fládu di pa riba, morfolojiâ ta tráta di fórmas (divérsu) ki palábras pode
toma. N ta lenbra li ma ten divérsus katigoriâ di palábras (artigu, numeral,
subustantivu, dijetivu, prunómi, vérbu, adivérbi, pripozison, nterjeson i konjunson).
Tanbê N ta alerta pa algun transformason i disgásti (entri es, nomiádamenti pérda di
vugal inisial, óra ki es vugal ká e tóniku: <npára>, <spórti>, <nforma>, <nteresi>,
<nkádja>, <sta>, <nxuga>, <spritu>, ets.) ki palábras ben ta sufri, kér na si prusésu di
káuberdianizason, kér na si komodason i adapitason na nóbus kontestu sósiu-kultural,
undi sta senpri (di algun manera) prezenti nfluénsas baziletal, mezoletal i akroletal (ki
dja rifiridu más pa trás),

Aprupóstu di kes nfluénsa li, N debe sklarese un kusa ki, sértamenti, ledor dja
ben ta rapára, di tántu ividenti ki el sta nes trabádju li: N sa ta pâpia di nha própi
linguáji uzádu nes trabádju li, undi ta atxádu musturádu (na un spésia di konsiliason)
nfluénsas di bazilétu, mezolétu i akrolétu. Pode purguntádu: Pamódi es musturu, na
omesmu trabádju, fetu pa omesmu otor?

N ta rusponde, mutu rápidamenti: 1) Nfluénsa i prezénsa di bazilétu, ten si trás


nha kláru ntenson di (pa un ládu) rasgáta palábras ki pode sa ta kóre risku di disparse
(pa falta di uzu), sen dexa raferénsa (kusa ki ta rapizentába un pobréza pa nos língua,
kultura i povu) i di (pa otu ládu) ponta i alerta (di algun manera) pa prusésu ki pode (o
debe) sigi káuberdianizason di palábras resebedu di otus língua; 2) Nfluénsa i prezénsa
di mezolétu ka ta dexa di ponta (di algun manera) pa nha ntegrason sósiulinguístiku
(kuázi nkonsienti) na kumunidádi santiagensi (ki e nha matris); 3) Nfluénsa i prezénsa
di akrolétu ta manifesta (di algun manera) ntromison sósiulinguístiku di kumunidádi
undi nha bida sósiu-kultural di diâ-diâ ta rializa, ku tudu pézu (pozitivu i negativu) ki kel
nfluénsa la ta izerse na mi, nomiádamenti na dikirison i káuberdianizason di palábras
nóbu, ku márka kláru di ses entrada rasenti na vokabulári káuberdiánu, márka ki ta ba
sufri (disertéza) tudu un prusésu natural di disgásti i transformason pa ses adikuason i
ntegrason na vokabulári santiagnesi (o mesmu nasional), ku ruspetu (na midida posivi)
pa spritu di nos língua matérnu.

Pa obujetivu di kel trabádju li – ki e tráta di skrita di nos língua matérnu na AK –,


ta parse-m natural ki ka entrádu na purmenór di kada un di kes katigoriâ gramatikal ki
144

N ponta di pa riba. Des, so ta ben papiádu di kes aspétu (más-o-menu) relevánti pa


skrita di un o otu fórma ki un o otu di kes katigoriâ la ta (o pode) toma.

Así, ralasionádu ku artigu, N kre sklarese ma difinidu ka ten, sendu si funson


dizinpenhádu pa dijetivu dimonstrativu. Izenplu: “Kel la e kel mudjer bunita ki sa ta
papiáda del”. Sobri artigu ndifinidu (na singular), e ráru bes ki N ka ta fika ku algun
dúvida si stádu diánti di artigu o di numeral. Izenplu: “Un bes …” (tántu pode ser un
spreson adiverbial di tenpu, siginifikándu “antigamenti” o “na kel tenpu pasádu”, sima
el pode ser un numeral ndikándu nunbru di bes ki ditirminádu kusa kontise); “un kása
grándi” (e otu izenplu undi sta prezenti algun anbigidádi).

Pasándu pa numeral, N kre lenbra li (ántis di más i rakorendu pa nomenklatura


purtuges, di undi ben ses nómi) ma:

Kardinal ta prusesa sima na purtuges i kiriolizándu (pur-stensu) nunbrason


purtuges: zéru, un, dos, tres, kuátu, sinku, sâis239 o sax, séti, oitu, nóvi, dés, ónzi, duzi
o dozi, trizi o trezi, katurzi o katorzi, kinzi, dizasâis o dizasax, dizaséti, dizóitu,
dizanóvi, vinti, vinti i… o vint’i…; trinta, tint’i… o trinta i…; korénta, korent’i… o
korénta i…; sinkuénta, sinkuent’i… o sinkuénta i…; sasénta, sasent’i… o sasénta i…;
saténta, satent’i… o saténta i…; oiténta, oitent’i… o oiténta i…; novénta, novent’i… o
novénta i…; sen, sent’i…; duzentu, duzent’i…; trezentu, trezent’i…; kuátusentu,
kuátusent’i…; kinhentu, kinhent’i…; saisentu o saxsentu, saisent’i… o saxsent’i…;
sétisentu o sétusentu, sétisent’i… o sétusent’i…; oitusentu, oitusent’i…; novisentu o
novusentu, novisent’i… o novusent’i…; mil, mil i…; dos mil, dos mil i…; un milhon o un
milion, un milhon i… o un milion i…; un bilhon o un bilion, un bilhon i… o un bilion i…;
un kuatrilhon o un kuatrilion, un kuatrilhon i… o un kuatrilion i…, ets.

Ordinal (na diâs di oxi) sta ku algun tendénsa (ki sa ta bá ta omenta, diâ pa diâ, i
ta ba ta jeneraliza) di sigi tanbê nomenklatura purtuges. E si ki ta atxádu (dja di algun
tenpu pa gósi): purmeru o prumeru o primeru, sugundu o sigundu, tirseru o terseru o
turseru, kuártu o kuártumu, kintu o kíntumu, sestu o sêstumu, sétimu o sétumu240,

239
Podu asentu (sirkunflékisu) na a pa ndika naturéza di kel vugal la, más sobrutudu pa ivita ki disfasedu
kel ditongu ai, dja ki, sendu palábra tirminádu na konsuánti, tendénsa (di akordu ku régra dja stabalisedu)
ta sérba di disfase ditongu i poi aséntu tóniku na -is.
240
Diziginason “kuártumu”, “kíntumu” i “sêstumu” (ki oxi pode konsiderádu arkáiku, pamódi dja el kai
na dizuzu), N ta kridita ma es parse pa nfluénsa dirétu di palábra “sétumu”, na un spésia di tendénsa di
145

talbes pa nfluénsa di skóla, nomiádamenti di liséu, ku si nomenklatura konsagrádu di


(na purtuges): primeiro, segundo, terceiro, quarto, quinto, sexto i sétimo (ánu di liséu).
Tradisionalmenti, difisimenti ta atxáda es tipu di nunbrason ordinal pa riba di sétimu o
sétumu, talbes pa razon ki N kába di ponta. Normalmenti, (pa ndikádu órdi) ta uzáda
spreson “na di”, sigidu di nunbru kardinal ki ta fla ruspetu. Izenplu: “Bai un, na di dos el
bai.”; “Bai un, bai dos, na di tres N bai mi, na di dés bu ta bai, na di kinzi ta bai ken ki
kre.”

Frasional tenba uzu inda más póbri (ki numeral ordinal), na prátika sosial
tradisional di pâpia na nos língua matérnu. Algun izenplu di kes ki N sta sienti i N sa ta
lenbra: metádi, térsa-párti, kuárta-párti, kinta-párti, sésta-párti, sétima-párti, oitava-
párti, désima-párti241. Na kelotus kázu i mésmu na kes ki N kába di ponta, ta uzáda
spreson “…párti di”, antisededu i sigidu di nunbrus kardinal raferenti. Izenplu: “N
resebe un párti di tres, dos párti di sinku, kuátu párti di dés”, ki ta korusponde,
ruspetivamenti: “térsa-párti”, “dos kintu”, “kuátu désimu” (na linguáji atual di
skolarizádus). Na un otu kontestu (más virádu pa mundu rural), ta sirbida di otus
fórmula pa sprimi un prátika ki éra bastánti kumun na sosiadádi santiagensi i ki oxi sa
ta berefika kada bes menu, konsubustansiádu na spresons sima: un pur-un, dos pur-
un, tres pur-un, kuátu pur-un, sinku pur-un, sâis/sax pur-un, séti pur-un, ets. Éra un
prátika di dividi rizultádu di trabádju-di-partidu 242, sobrutudu entri propetáris di txon i
kanpunesis, na ilha di Santiágu.

Na un káuberdiánu más vernáklu, éra di spéra spresons “un pa un”, “dos pa


un”, “tres pa un”, ets., ki entritántu ka ta obidu, nbes di “un pur-un”, ets., ki fika
konsagrádu. Di kalker manera, na diâs di oxi, mestedu rakonxe ma tendénsa más

jeneralizason di sértus sonoridádi.


241
Sáltu di “oitava-párti” pa “désima-párti” ka e asidental. Na verdádi, N ka ten mimória di (na pasádu)
obi ta fládu “nóna-párti”. Koinsidénsa o nau, difátu N ka ta lenbra di, na nha mininésa o dolisénsa, ter
obidu (un algen ki-seja) fla, nalgun sirkunstánsa, “nóna-párti”. Un otu kusa ventualmenti nteresánti pa
buskádu si razon di ser, e fátu di kada un di kes fórmula la mante na purtuges (pelumenu fonétikamenti).
Razon pa skrebe kel dos párti di kes spreson la ligádu pa ífen, e pamódi kada un di kes spreson ta
konstitui (na kel sirkunstánsa la) un unidádi siginifikánti.
242
“Trabádju-di-partidu” (ki míngua txeu ku lei di rafórma agrári) éra trabádju undi propetári di txon ta
“kontratába” un o más kanpunes (jeralmenti sen txon) pa trabádja si txon di-partidu, istué, na maré di
disfruta es ta partiba entri es (dónu di txon i kanpunes) sima éra ses akordu, ántis di txon trabadjádu. Si
akordu éra “un pur-un”, divizon ta sérba metádi pa kada un; si éra “dos pur-un”, ta sérba: dos pa donu di
txon, un pa ken ki trabádja txon; si éra “tres pur-un”, ta sérba tres pa donu di txon, un pa kel ki trabádja
txon, ets.
146

kumun e di (nes i na otu matéria) nprista nomenklatura di purtuges, pa prenxe baziu ki


(di sértu fórma) inda ta atxádu na nos língua.

Multiplikativu, oxi, bira kumun atxádu (pa nfluénsa kláru di purtuges, língua
konstánti di kontátu na Káuberdi, désdi tenpu bédju): dobru, triplu i otus di omesmu
natureza (sima kuádruplu, kíntuplu, ets.), inda ki mênus uzádu ki kel dos prumeru ki N
kába di ponta. Antigamenti, entritántu, ta sirbida más di spresons sima: dos bes más
(pa siginifika “dobru”), tres bes más (pa siginifika “triplu”), kuátu bes más (pa siginifika
“kuádruplu”), sinku bes más (pa siginifika “kíntuplu”), ets.

Ralasionádu ku subustantivu i dijetivu, alguns raferénsa mutu brévi, atitlu di


lenbránsa:

1) Di pontu di vista di jéneru, mátxu ku fémia (óra ki sa ta papiádu di algen o di


limária) ta distingidu (sobrutudu) pa sékisu o pa nómi (subustantivu kumun) sigidu (i
siparádu pa ífen) di palábra “mátxu” o “fémia”. Izenplu: “ómi” / “mudjer”, “boi” /
“báka”, “bódi” / “kábra”; más, “katxór-mátxu” / “katxór-fémia” (nunka “katxóra”243),
“txóta-mátxu” / “txóta-fémia”, “bitxu-mátxu” / “bitxu-fémia”, ets.

2) Dijetivu (di pontu di vista di jéneru), óra ki el ta tirmina na -u, -inhu o -on na
kolifika un algen (o nómi di un algen), kel -u, -inhu o -on (supóstamenti maskulinu) ta
muda (jeralmenti) pa -a, -inha o -óna, ruspetivamenti, kusa ki ta ndika sékisu o jéneru,
na un spésia di konkordánsa. Izenplu: “ómi bunitu” / “mudjer bunita”, “ómi bunitinhu”
/ “mudjer bunitinha”, “ómi buniton” / “mudjer bunitóna”244.

3) Di pontu di vista di nunbru 245, N ta ripiti li kel ki dja sabedu: e fálta di ruspetu
pa spritu di língua i, purkonsiginti, e un éru poi na plural (omesmu tenpu) tántu
subustantivu sima si dijetivu. Purtántu, si un des (subustantivu o dijetivu) sta na plural,
243
Tántu “katxóra”, sima “kadéla”, es ten un siginifikádu ki, len di pejorativu, pode ser mesmu nsultozu,
nbóra “kadéla” albes ta uzádu pa gentis skolarizádu (inda ki ráramenti) komu fimininu di “katxór”.
244
N ka ta konsidera li kes kázu undi subustantivu kumun tirminádu na -u i na -a ta toma (kuázi senpri)
diminutivu -inhu i -inha, ruspetivamenti (ndipendentimenti di ses sékisu o jéneru: “kanderu” –
“kanderinhu”, “kasa” – “kasinha”, “bitxu” – “bitxinhu”, “kamisa” – “kamisinha” ), nen kes kázu undi
omentativu -on i -óna ta aplikádu, tántu na mátxu sima na fémia (undi -on pode siginifika más omentu ki
-óna, i visivérsa: “omon” / “omóna”, “mudjeron” / “mudjeróna”, “kudjeron” / “kudjeróna”).
245
N sa ta lenbra li di un amigu (António Pires) ki ta difende ma, di un fórma jeral, plural sta nplísitu na
nómi di kada subustantivu kumun, di tal módi ki (óra ki kredu pâpia di un kusa so) ta xintidu nisisidádi di
antisipa kel kusa la di numeral kardinal, un. Izenplu: “Txáda tene báka!” (ideia di txáda tene báka txeu);
“txáda tene un báka!” (so un báka sta na txáda). E un kiston ki pode ben iziji txeu rafleson i diskuson
entri genti ki ta ntende di asuntu, pa txigádu un konkluzon (si posivi) difinitivu.
147

kelotu debe fika na singulár, sendu más frekuenti bai pa plural kel ki parse purmeru
(subustantivu o dijetivu).

Ralasionádu ku prunómi, nha atenson ta bai pa skrita di prunómis pesual


(sujetu i konplimentu) i posesivu (prunómi i dijetivu), inda ki di un manera bastánti
brévi.

Sobri prunómis pesual di sujetu, apéna un lenbránsa através di ses nunbrason:


N, bu (nhu/nha), el/e’, nu, nhos, es, ki pode ser raforsádu pa: mi o amí, bo o abô (nho
o anho/nha o anhâ246), el o ael, nos o anos, nhos o anhos, es o aes, konfórmi sigintis
izenplu: “mi/amí N…”, “bo/abô bu…” (“nho/anhô nhu…”, “nha/anhâ nha...”247),
“el/ael el/e’…”, “nos/anos nu…”, “nhos/anhos nhos…”, “es/aes248 es…”.

Sobri prunómis pesual di konplimentu, N sa ta ben konsiderá-s so na dos


vertenti: kel átunu249 i kel tóniku250. Ántis di más, debe sklarisedu ma prunómis pesual
di konplimentu (tántu átunu, sima kes tóniku), es ta parse senpri (sobrutudu kes ki e
konplimentu ndirétu) lógu dipos di vérbu (ki es ta konpleta) i es debe sta ligádu na kel
vérbu la (senpri) através di ífen.

Ratomándu sobri kel dos vertenti (átunu i tóniku), N ta pása ta prizentá-s. Kes
átunu: -m, -bu/-u (-nho/-nha), -l, -nu, -s251 (izenplu djuntu ku vérbu: “…da-m”, “…dá-
bu” / “…dá-u”, “…da-l”, “…dá-nu”, “…dá-s”252); kes tóniku253: -mi, -bo (-nho, -nha), -el, -
nos, -nhos, -es (izenplu djuntu ku vérbu: “…dába-mi”, “…dába-bo”, “…dába-el”, “…
dába-nos”, “…dába-nhos”, “…dába-es”).

Pasándu pa dijetivus i prunómis posesivu, N ta komesa pa lenbra ma diferénsa


entri es (prunómi i dijetivu) e ki inkuántu prunómi ta parse na bes di nómi

246
Sima sabedu, tántu “nho” / “nha” sima “anhô” / “anhâ”, es e fórmula di tratamentu ruspetozu.
247
Pamódi es e palábra gudu tirminádu na vugal, tántu “amí” sima “abô”, “anhâ” i “anhô”, es ta leba
diakriti (di akordu ku naturéza di kel vugal final), na un stretu ruspetu pa régra jeral di sentuason dja
stabalisedu (kfr. 3.4.3 i 3.4.3.3).
248
Obadisendu tanbê régra jeral di sentuason, “anos”, “anhos”, “aes” ka ta leba diakriti, pamódi es ta
finda na konsuánti (kfr. 3.4.3 i 3.4.3.3).
249
Sen asentu tóniku na el própi.
250
Ku asentu tóniku na el própi.
251
Sértamenti ki dja raparádu ma ka parse na lista prunómi pesual di konplimentu di sigundu pesuâ di
plural. E ki el e ka átunu, más, sin, tóniku (dja ki el ten asentu na el própi).
252
Diakriti na vérbu (nes kázu i na kázus semelhánti) ta ndika apéna naturéza di vugal ki el sta riba del.
253
Normalmenti es ta parse dipos di vérbu konjugádu na nperfetu di ndikativu i tanbê nalgun kázu di
konjugason di vérbu ser.
148

(subustantivu), dijetivu ta parse djuntu di nómi pa kolifika (o ndika diterminánti di) kel
subustantivu la. Sigidamnti N ta prizentá-s. Dijetivus: nha, bu, si/se254, nos, nhos, ses.
Izenplu: “Nha kása”, “bu kása”, “si/se kása”, “nos kása”, “nhos kása”, “ses kása”. Debe
sklarisedu li ma, óra ki subustantivu ta parse purmeru, kes dijetivu la ta toma fórma ki
es ten na prunómi, istué: “nha” ta bira “di-meu”, “bu” ta bira “di-bo”, “si” o “se” ta
bira “di-sel” o “di-seu”255, “nos” ta bira “di-nos”, “nhos” ta bira “di-nhos”, “ses” ta bira
“di-ses”.

Góra, e bes di prunómis ki, ndirétamenti, N kába di prizenta, kándu N pâpia di


dijetivu kolokádu dipos di subustantivu: di-meu, di-bo, di-sel o di-seu, di-nos, di-nhos,
di-ses. Sima dja raparádu, kada un des e un spreson konstituídu pa dos ilimentu: kel
purmeru ki e pripozison “di” i kel sigundu ki e própiamenti prunómi, sendu sértu ki kel
di purmeru pesuâ di singulár (“di-meu”) e stránhu (di pontu di vista lójiku) 256, nbóra si
ividenti oriji na dijetivu i prunómi posesivu purtuges, meu. Sima ses própi nómi ta dexa
ntende, es ta parse na bes di nómi. Izenplu: “-Kel káru la e di kenha?” “-E di-meu.” o “-
E di-bo.” o “-E di-sel.” o “E di-nos.” o “-E di-nhos.” o “-E di-ses.”

Ralasionádu ku vérbu i senpri konsiderándu aspétu di skrita (obujetivu prinsipal


des trabádju), N sa ta ben txoma atenson sobrutudu pa uzu di diakriti, istué, pa
situason undi diakriti debe (o ka debe) uzádu, di akordu ku régras ki dja stabalisedu pa
trás (kfr. 3.4.3 ti 3.4.3.3.3).

Ántis di más, N ta txoma atenson pa kes vérbu di tema (jeralmenti) na -a i ki ta


tirmina na ditongu dikersenti, -ia i -ua (e kázu di <kíria>, <pâpia>, <límia>, <inísia>,
<kontínua>, <púrdua>), ki, pa nfluénsa di purtuges (di undi es ben) o di prunúnsia ki es
ten na variadádis di barlabentu, algun des ten stádu ta rializádu (txeu bes), na pâpia, di
dos manera: 1) mantendu ditongu (<inísia>, <kontínua>) o 2) kiriándu iátu (<inisía>,
<kontinúa>). Di kel lista di sâis vérbu pontádu di pa riba, apéna kel dos li (<inísia> i
254
Sendu “se” variánti di “si”, N sta ku npreson ma (na diâs di oxi) “se” sa ta uzádu, sikadjár, ku más
frekuénsa ki “si”, mesmu li na Santiágu undi uzu di kel últimu li éra kuázi skluzivu. Debe raparádu inda
ma “se” sta ividentimenti más pértu di si oriji purtuges (se), len di el ta konbina midjór ku
dijetivu/prunómi posesivu “di-sel” o “di-seu”. Un kaminháda natural pa si uzu universal na Kaubérdi
interu, dja ki “se” (si N ka sta erádu) ta uzádu na tudu variadádi di nos língua matérnu?
255
“Di-seu” pode konsiderádu oxi un fórmula arkáiku, dja ki mutu difisimenti el ta obidu, oxi, na
konbérsu. Más, na nha mininésa i mesmu dolisénsa, N ta obiba-el txeu na bóka di un sinhóra di Piku Sior
di Mundu, dja bastánti idóza (na altura), ki ta frekuentába kása di nha pâis txeu (éra kumádri di nha mai).
256
Pa lójika di omesmu prunómi na kelotus pesuâ, debeba ser “di-mi”, nbes di “di-meu”. Más un bes ta
fika provádu ma na língua, sima na algen, nen tudu ka ten (pelumenu aparentimenti) lójika.
149

<kontínua>) ta seta kel duplisidádi di sílaba tóniku, dikorenti di konserbádu ditongu


(<inísia>, <kontínua>) o di disfasedu ditongu (<inisía>, <kontinúa>), inda ki (na tudu dos
kázu) kes palábra la ta kontínua grávi, di pontu di vista di asentu tóniku. Na tudu
kelotus, ditongu ta mante.

Tudu ta ndika ma fórma kurétu di kes vérbu la (na káuberdiánu santiages) debe
ser kel ki ta konserba ditongu i non kel ki ta disfase ditongu. Até purkí, di kel lista
prizentádu di pa riba (un konjuntu di sâis vérbu), so dos ta dimiti transformason di kel
ditongu final na iátu. Difátu, ka ta fládu (nunka) – na káuberdiánu santiages – “papía”,
“kiría”, “limía”, “purdúa”, nbes di “pâpia”, “kíria”, “límia”, “púrdua”.

Entritántu, N ta alerta góra pa singularidádi di kalker vérbu (ku un o más sílaba),


óra ki el sta kunpanhádu di prunómi pesual di konplimentu. Si vérbu ten so un sílaba,
ka ten módi si asentu tóniku muda di lugár 257, kunpanhádu o nau di prunómi pesual di
konplimentu. Si es omesmu vérbu di un sílaba e di tema na -a i el sta kunpanhádu di
prunómi pesual di konplimentu, el debe leba asentu gudu na kel -a final (pa sinála si
naturéza abértu), ántis di prunómi pesual di konplimentu na: 1) sigundu pesuâ di
singulár; 2) purmeru pesuâ di plural; 3) tirseru pesuâ di plural. Izenplu, ku vérbu da: …
da-m, …dá-bu (…dá-u), …da-l, …dá-nu, …da-nhos, …dá-s. Si vérbu ten más di un sílaba i
di tema na -a, omesmu kusa ta kontise. Más, des bes, aséntu gudu, len di márka
naturéza di vugal ki el sta riba del, el ta ndika tanbê sílaba tóniku na konjugason.
Izenplu, ku vérbu mánda: …manda-m, …mandá-bu (…mandá-u), …manda-l, …mandá-
nu, …mánda-nhos258, …mandá-s.

Ta sigi kes modélu (ki N kába di pâpia del) tudu vérbu regular, di kalker
konjugason (1u, 2u, 3u, 4u i 5u konjugason259), ku sigintis alterason:

1) Pa kes di un sílaba, más ki ka di tema na -a, es ka meste diakriti. Izenplu: ku


vérbu kre: …kre-m, …kre-bu (…kre-u), …kre-l, …kre-nu, …kre-nhos, …kre-s;

257
Na konjugason di prezenti di ndikativu, pelumenu.
258
Ku es prunómi pesual di konplimentu (“-nhos”) ki e tóniku, vérbu ta konserba asentu tóniku na sílaba
ki, na nfinitivu, el tenba el.
259
N debe sklarese ma N ka konxe (o, pelumenu, N ka sa ta lenbra di) ninhun vérbu di un sílaba so, di 5 u
konjugason.
150

ku vérbu fri: …fri-m, …fri-bu (…fri-u), …fri-l, …fri-nu, …fri-nhos, …fri-s; ku


vérbu po260: …po-m, …po-bu (…po-u), …po-l, …po-nu, …po-nhos, …po-s.
2) Pa vérbus di 2u i 4u konjugason, di más di un sílaba, tanbê es ta resebe
diakriti riba di vugal temátiku (-e i -o, ruspetivamenti), más so ántis di
prunómi pesual di konplimentu di 2u pesuâ di singulár i di 1u pesuâ di plural,
sendu sértu ki kel diakriti la e asentu sirkunflékisu 261, ku funson di ndika
(omesmu tenpu) naturéza di kel vugal la i sílaba tóniku 262. Izenplu: ku vérbu
bende: …bende-m263, …bendê-bu (…bende-u), …bende-l, …bendê-nu, …
bende-nhos, bende-s; ku vérbu konpo: …konpo-m, …konpô-bu (…konpo-
u), …konpo-l, …konpô-nu, …konpo-nhos, konpo-s.
3) Pa vérbus di 3u i 5u konjugason, di más di un sílaba, tanbê es ta resebe
diakriti (des bes, aséntu gudu) riba di vugal temátiku (-i ku -u,
ruspetivamenti), na kes omésmu situason pontádu na alínia imidiátamenti
anterior, pa ndika sílaba tóniku. Izenplu: ku vérbu pidi: …pidi-m, …pidí-bu
(…pidi-u), …pidi-l, …pidí-nu, …pidi-nhos, …pidi-s; ku vérbu lonbu: …lonbu-
m, …lonbu-bu (…lonbu-u), …lonbu-l, …lonbu-nu, …lonbu-nhos, …lonbu-s.

Ralasionádu ku adivérbi, pripozison i konjunson, N ka sa ta lenbra di ninhun


situason ki pode sa ta meste algun sklaresimentu, txomáda di atenson o prupósta, len
di kes jeneralidádi pontádu pa trás, undi pode distakádu nórmas di sentuason gráfiku.
Purisu, pa diánti!

Dja ralasionádu ku nterjeson, nhos ta pirmiti-m ki N alerta pa nisisidádi di ka


raprizenta ninhun di kes “h” (mudu) ki ta parse na ntejesons (purtuges), pa sínplis

260
Ki, na nfinitu i na prezenti di ndikativu (i sen kunpanhamentu di prunómi pesual di konplimentu), ten
tanbê fórma <poi> (mutu uzádu na Santiágu), kusa ki ta (o pode) kontise ku tudu vérbu konpostu di “poi”,
sima “dispoi”, “inpoi” (“npoi”), “konpoi”, “prupoi”, “kóntraprupoi”, ets.
261
Ka senpri, dja ki entri vérbu di 2u konjugason ta atxádu vérbus di tema na -e simi-fitxádu (sima “kre”),
ki ta resebe kel diakriti la, i vérbus di tema na -e abértu (sima “lé”), undi kel diakriti la debe subustituídu
pa asentu gudu.
262
Priditividádi di sílaba tóniku di kalker vérbu ku más di un sílaba, konjugádu prunominalmenti (na
prezenti di ndikativu), e senpri kel sílaba ki ta finda na vugal temátiku di vérbu, ménus na 2 u pesuâ di
plural (ki ta konserba asentu tóniku senpri na lugár ki el ten el na nfinitu).
263
Priditividádi di sílaba tóniku di “…bende-m”, “…bende-u”, “…bende-l”, “…bende-s”; di “…konpo-
m”, “…konpo-u”, “…konpo-l”, “…konpo-s”, i di otus vérbu di más di un sílaba (di kalker konjugason i
prunominalmenti konjugádu na prezenti di ndikativu) sta intimamenti ligádu ku dos situason: 1)
tirminason fonolójikamenti na konsuánti (-m, -l, -s); 2) tirminason fonolójikamenti na ditongu dikirsenti,
formádu pa vugal temátiku di vérbu más -u (di -bu, dipos di kéda di “b”) (kfr. 3.4.3 ti 3.4.3.3.3).
151

razon di (fonétikamenti) es ka ta izisti na káuberdiánu. Purkonsiginti, básta poi un (o


más) pontu di sklamason (!), dipos di kel vugal ku funson nterjetivu.

Sobri distáki pa prinsipis di konomiâ, N ka sa ta ben avánsa más náda, sinon


remete ledor pa kel ki dja fládu na kapitu-4 i na 5.1, 5.1.1, 5.1.2 i 5.1.3 di kel trabádju li
(kfr.). Purisu, N ta pása pa:

5.2.2. Sintási: Distáki pa prinsipis di konomiâ

Sima dja fládu (na 5.2), sintási e kel párti di gramátika ki ta studa órdi, lugár,
funson i kureson na kolokason di palábras na frázi. Tanbê sabedu dja ma órdi báziku di
konstituintis di frázi e: sujetu-vérbu-obujétu (o konplimentu). Dentu di obujétu o
konplimentu ta distingidu tres tipu (ki pode i debe konsiderádu sensial): dirétu, ndirétu
i sirkunstansial.

Komu obujétu di kel nha trabádju li e skrita na AK, N kre pidi diskulpa pa
frustason di kes ki (pa titlu di kel íten li) provávelmenti sa ta sperába un tratamentu di
sintási minimamenti kondizenti. Pa len di kel mutu brévi sklaresimentu ki dja dádu li
sobri sintási (pa sítua minimamenti ledor), ta sérba (sikadjár) un disviu (di obujetivu
des trabádju) kontínua ku un abordáji strutural di (sobri) sintási. Mesmu rakonxendu
pirtinénsa i nportánsa ki el ta tenba na prusésu di un skrita kurétu (ki ka debe fase más
ki ripruduzi kurétamenti un fála o konbérsu kurétu), vizándu un kumunikason kláru,
obujetivu i ifisienti.

Entritántu, ledor ta dexa-m lenbra-l li un kusa (mutu nportánti) na sintási di nos


língua (variadádi di Santiágu), dirivádu di fálta di flekison verbal. N sa ta rifiri nisisidádi
di sujetu (di vérbu) sta senpri sprésamenti prezenti (o izibidu) na frázi, nbóra un o otu
bes (mutu ráramenti, N ta rakonxe) el pode ser subntendedu, sobrutudu óra ki ka ta
fika dúvida ma e omesmu sujetu (antiriormenti rifiridu) ki ta kontínua sujetu di párti di
kel frázi la (sen sujetu sprésu), o anton na 2 u pesuá di singulár di nperativu, óra ki es
sujetu e algen tratádu pa bo pa si nterlokutor (undi nunka ka ta izibidu sujetu,
sprésamenti). Más, óra ki es algen ta resebe tratamentu di ruspetu o sirimoniozu, kel
sujetu la ta spresádu (senpri) pa “nhu” o “nha” (si, nes kázu, e mudjer), sigidu di vérbu
152

ruspetivu. Pa 2u pesuâ di plural di nperativu, sujetu (“nhos”, ki ta aplikádu


ndipendentimenti di tratamentu ser ruspetozu o nau) ta spresádu senpri.

Purisu, nha txomáda di atenson ta bai pa nisisidádi di un konximentu


fundamental di strutura di nos língua, inkuántu stromentu sósiu-kultural mutu
nportánti di kumunikason di nos povu ku si própi kabésa i ku mundu. Kel li e kel
mínimu ki ta mestedu i ta izijidu pa un kumunikason skritu ruspetador di nos povu i nos
kultura, i guardador di nos rikéza imaterial pa futuru di umanidádi.

Ralasionádu ku prinsipis di konomiâ na sintási i pa N ka ser dimaziádu ripititivu,


ledor ta pirmiti-m ki N remete-l pa tudu kel ki dja fládu ántis sobri prinsipis di konomiâ,
nomiádamenti na kapitu-4 i na 5.1.3, 5.2.1 (kfr.).
153

KAPITU-6

Konkluzon
154
155

6- Konkluzon

Pa konklui es trabádju li ki fase-m pensa txeu (nkluzivi sobri nha kapasidádi o


nau di leba-l ti fin i di el kunpri si obujetivu264) i ki N entra nel ku spritu di sirbisu públiku
(sobrutudu pa nha povu), N ta ben fase, na kel últimu kapitu li, más algun konsiderason
sobri Alfabétu Káuberdiánu (AK). Así:

6.1. Un prupósta di skrita ku stória

Pa kel ki fládu na dikorer des trabádju, sobrutudu na 1.3 i na kapitu-2 i kapitu-3


(kfr.), ta parse-m ma ka ten ninhun zajéru nes nha afirmason konkluzivu di ki stádu
diánti di un prupósta di skrita ku stória, inda ki es stória pode ka ser di agrádu di sértus
algen. Más, stória di kalkér kusa e senpri si stória, ndipendentimenti di el ser agradávi o
nau, ndipendentimenti di sufrimentu i sabura ki pode atxádu o sta metedu na si
prusesamentu.

I es prupósta di skrita pa língua káuberdiánu, kredu o ka kredu, ta kába pa ser


(di algun módi) un stória:

6.1.1. Di nos sosiadádi

Dja ki, désdi sigundu metádi di séklu 19 ti diâ di oxi, undi dja nu tene un
alfabétu ofisiálizádu (désdi mársu di 2009), e un stória di txeu buska, txeu
sprimentason, txeu rizisténsa, txeu diskuson, txeu leba ku tarse i diskonfortu, ki so ka
pára (nen ka ta pára) pamódi temoziâ, rizisténsa i speránsa fórti ki move, ta move (i ta
promove) fidjus disididu di es sosiadádi, di es povu umildi, batadjador, sufridor,
rizistenti i (sértamenti) vensedor, pamódi el ka dizisti (nen el ka ta ba dizisti) di si
kabésa i di si obujetivus, más tanbê orgudjozu (na umildádi) di si konkistas (na divérsus
264
Kfr. 0.2 i 0.5 des nsáiu li.
156

kánpu), apezár di tudu kontrariadádi ki (désdi senpri) ka ten popádu el i ki, na un spésia
di ábitu (sértamenti mau!), ka sa ta ba popa-l.

6.1.2. Di nos skrita

Naturalmenti ki, más di ki stória di nos sosiadádi (di nos povu) ki (ndirétamenti i
di algun módi) fika rafletidu na el, Alfabétu Káuberdiánu, sendu últimu prupósta di
skrita ki parse na Káuberdi, e, ántis di más i sobrutudu, kel pontu más áltu (i más
rasenti) di tudu prupósta pa skrebe nos língua ki stória di Káuberdi dja rajista.

Komu, na si stabalesimentu, tomádu na kónta tudu kes prupósta antirior di


skrebe nos língua matérnu, ta parse-m ma N ka sta lonji di verdádi si N konsidera AK
komu párti final (atualmenti) di stória sobri prupóstas di skrita pa língua káuberdiánu.

6.2. Un prupósta voltádu pa futuru

Pa tudu si antisedenti, Alfabétu Káuberdiánu ta kába pa ser un prupósta di


skrita voltádu pa futuru di nos língua i, konsakuentimenti, di nos povu i nason.

Kel li pamódi kaminháda linguístiku di nos povu (sima, aliás, di tudu otu povu) e
un prusésu ki ka ta pára di bá ta ser adapitádu pa/na rialidádi di diâ-diâ, ki ta sta senpri
ta altera, ku konsakuénsa pa/na tudu manifestason, spiriénsa i vivénsa sósiu-kultural di
kumunidádi umánu ruspetivu.

Len di kel li, AK e inda un prupósta voltádu pa futuru, pamódi si própi prusésu
inda sta ta prusesádu i sa ta spéra mutu más dizenvolvimentu, si lenbrádu tudu ki fládu
del na kapitu-3 des trabádju, ku distáki pa 3.1, 3.2 i 3.3 (kfr.).

Anton, e ku tudu abertura di spritu i atenson ki AK debe nkarádu. Na verdádi, e


un stromentu kultural di nos povu ki inda mal kába di nase i ki nos tudu, inkuántu fidju
des povu i nason, nu debe trata-l ku karinhu, midjora-l si kapasidádi i ifisiénsa di
kumunika i rajista kiriatividádi, mimória i stória di nos povu.
157

Senpri ku kel speránsa i fé ki (normalmenti) ta tendu na futuru di kalkér kiriánsa


(kiridu) ki kába di nase, ki (enprinsipi) ta tratádu ku tudu atenson, amor i proteson ki si
kirsimentu i transformason ta iziji.

Nbóra sabendu di pâis ki (nfilismenti) ten fidju ndizejádu i ki, konskuentimenti,


ta prifiri maltráta (i albes até máta) es fidju, nbes di da-l proteson, amor i atenson, di ki
tántu el ta meste pa si kirsimentu i transformason saudávi i útil (pa si kabésa i
kumunidádi), N kre kridita i N ta kridita ma kel li ka e (nen ka ta ba ser) kázu di es
nportánti i útil stromentu kultural di nos povu i nason, ki e Alfabétu Káuberdiánu.

Purisu, N ta tirmina kel nsáiu li ku un vótu nasedu na fundu di nha álma: apezár
di tudu divirjénsa di pontus di vista ki prusésu “idukativu” di nos língua pode ten,
através di kel stromentu linguístiku li; apezár di tudu kontrariadádii ki kalkér sidadon
des pais pode sufri nes kaminháda di primoramentu des stromentu i di nos própi língua
nasional, ka nu pára di ten i dizenvolve amor pa nos kabésa, através di amor pa nos
língua i di kudádu i atenson ki nu debe koloka na tratamentu di Alfabétu Káuberdiánu!

Kel stromentu li sta sértamenti disponivi pa djudá-nu omenta nos amor i


divoson pa nos kabésa, nos povu i nason, através di kultura i kultivu di língua di nos
povu; i pa djudá-nu alkánsa mutu más konkista i vitória saborozu (inda ki albes
dolorozu) pa nos kabésa, nos kumunidádi, nos povu i nason, pa orgudju di nos tudu i
(sikadjár) di umanidádi interu.
158
159

B I B L I O G R A F I Â265

1. ALMADA, José Luís Hopffer C. (1994) - «A importância da padronização para a


língua e a cultura cabo-verdianas», in (2006) Proposta de bases do Alfabeto
Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano, Praia: Instituto da Investigação e do
Património Culturais.
2. Assembleia Nacional (2000) – Constituição da República de Cabo Verde: 1ª
revisão ordinária – 1999, Praia: Assembleia Nacional.
3. Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia (2009) – Kartidja kabuverdianu
pa nu inxina lê traduson di Bíblia na nos língua: libru di professor pa primeru
libru di alunu, s/l: Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia.
4. BAPTISTA, Marlyse (2002) – The syntax of cape verdean creole: the sotavento
varieties, Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company.
5. BARBOSA, Kaká (1984) – Vinti xintidu letradu na kriolu, Praia: Institutu
Kabuverdianu di Livru.
6. BARROS, Carlota de (2010) – Sonhu sunhadu Sonho sonhado Dreamt dream,
“Artes e Letras”, Praia: Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
7. BRANKU, Badiu (Henrique Lopes Mateus) (1993) – Kunba, “Poesia”, Praia:
Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
8. BRITO, A. de Paula (1888) - «Apontamentos da gramática do crioulo que se fala
na ilha de Santiago de Cabo Verde», in Estudos linguísticos: Crioulos
(reedição/1967), Lisboa: Academia da Cultura Portuguesa.
9. BRITO, A. de Paula (1890) – Subsídios para a corografia da ilha de São Thiago
de Cabo Verde, Lisboa: Imprensa Nacional.
10. CARDOSO, Eduardo (1994) - «Alfabeto unificado: aceitabilidade e implicações»,
in (2006) Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-
verdiano, Praia: Instituto da Investigação e do Património Culturais.
11. CARDOSO, Pedro (1933) – Folclore caboverdeano, Porto: Maranus.

265
Referensiádu o konsultádu.
160

12. CARREIRA, António (1983) – Cabo Verde: formação e extinção de uma


sociedade escravocrata (1460-1878), 2ª edição, s/l: Instituto Caboverdiano do
Livro.
13. CARREIRA, António (1982) – O crioulo de Cabo Verde: surto e expansão, Lisboa.
14. COHEN, Marcel (1961) – A escrita, trad. Rui Cabeçadas, “Saber”, Lisboa:
Publicações Europa-América.
15. CRUZ, Eutrópio Lima da (1999) – Perkurse de sul d’ilha (romanse), Praia: AEC –
Associação de Escritores Cabo-verdianos.
16. «Decreto-lei nº 67/1998», in Boletim Oficial nº 48 (I série), de 31.12.1998,
Praia.
17. «Decreto-lei nº 8/2009», in Boletim Oficial nº 11 (I série), de 16.03.2009, Praia.
18. DELGADO, Carlos Alberto (2008) – Crioulo de Cabo Verde: situação linguística
da zona do barlavento, “Estudos e Pesquisas”, Praia: Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro.
19. DELGADO, Carlos Alberto (s/d) – Crioulos de base lexical portuguesa como
factores de identidade em África: o caso da Cabo Verde (subsídios para uma
abordagem), “Estudos e Pesquisas”, Praia: Instituto da Biblioteca Nacional e do
Livro.
20. DUARTE, Dulce Almada (1998) – Bilinguismo ou diglossia?, s/l: Spleen Edições.
21. Enciclopédia luso-brasileira de cultura (1969), vol. 8º, Lisboa: Verbo.
22. Enciclopédia luso brasileira de cultura (1983), vol. 13º, Lisboa: Verbo.
23. FRONKIN, Victorie/RODMAN, Robert (1993) – Introdução à Linguagem,
Coimbra: Almedina.
24. GONÇALVES, Manuel da Luz/ANDRADE, Lelia Lomba de (2003) – Pa nu papia
kriolu, Boston/Portland: M&L Enterprises.
25. Grupo para a Padronização do Alfabeto (2006) – Proposta de bases do Alfabeto
Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano, Praia: IIPC.
26. LANG, Jürgen (dir.) (2002) – Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo
Verde), Tübingen: Gunter Narr Verlag Tübingen.
27. LANG, Jürgen (inédito) – Gramática do crioulo de Santiago (Cabo Verde).
28. MATEUS, Henrique Lopes (Ariki Tuga) (1981) – Kau Berdi sen mantxontxa…
posia na kiriolu badiu, Faro.
161

29. MONTEIRO, Félix (org.) (1996) – Eugénio Tavares: poesia contos teatro,
“Documentos”, Praia: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
30. MONTROND, Agnelo (2008) – «Kriolu é nos matris!», in A Nação, ano I, nº 31,
Praia.
31. MONTROND, Agnelo (2008) – «Sinpatia ó antipatia pa ‘ALUPEC’?», in A Nação,
ano I, nº 27, Praia.
32. MOREIRA, Marciano (2007) – «Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja
liberta-nu di dikora? (III)», in A Nação, ano I, nº 9, Praia.
33. MOREIRA, Marciano (2007) – «Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja
liberta-nu di dikora? (IV), in A Nação, ano I, nº 11, Praia.
34. MOREIRA, Marciano (2008) – «Kal ki e língua sugundu di kabu-verdianus?», in A
Nação, ano II, nº 18, Praia.
35. OSÓRIO, Oswaldo (s/d) – Cantigas de trabalho (tradições orais de Cabo Verde),
s/l: Comissão Nacional para as Comemorações do 5º Aniversário da
Independência de Cabo Verde – Subcomissão para Cultura.
36. PEREIRA, Dulce (?) – «Estudo sobre a língua cabo-verdiana», integrante do
documrnto «Projecto experimental de alfabetização bilingue” que serviu de
base ao (1989) Forum internacional de alfabetização bilingue, Praia.
37. PEREIRA, Dulce (2001) – «Fala crioulo papia português», in Kultura – revista de
estudos cabo-verdianos, nº especial (Setembro/2001), s/l: INIC.
38. PEREIRA, Dulce (2005) – «O crioulo de Cabo Verde», in CD1 – Diversidade
linguística na escola portuguesa, s/l: ILTEC.
39. PIRES, António Melício (2006) – «Iditorial», in Xatiadu si, anu XI, seri II, nu 1,
Praia.
40. PIRES, António Melício (2006) – «Ofisializason di kriolu», in Xatiadu si, anu XII,
seri II, nu 2, Praia.
41. PIRES, João/HUTCXINSON, John P. (1988) – Disionariu preliminariu kriolu,
Boston: Funkul Nho Lobu.
42. PIRES, João José/HUTCXINSON, John/GONÇALVES, Ulisses (1988) – Kuza ma
kuza?, Praia/Boston.
43. PRATAS, Fernanda (2004) – O sitema pronominal do cabo-verdiano (variante de
Santiago): questões de gramática, “Estudos”, s/l: Colibri.
162

44. «Projecto experimental de alfabetização bilingue: parecer da Comissão


Consultiva» (agosto/1989, inédito).
45. QUINT, Nicolas (2000) – Grammaire de la langue cap-verdienne: étude
descriptive et compréhensive du créole afro-portuguais des îles du Cap-Vert,
Paris: L’Harmattan.
46. QUINT, Nicolas (2000) – Le cap-verdien: origines et devenir d’une langue
métisse, Paris: L’Harmattan.
47. QUINT, Nicolas (1996) – Lexique créole de Santiago-français, Praia.
48. RODRIGUES, Euricles (2000) – Adon y Eva i otus puemas, “Poesia”, s/l: Instituto
de Promoção Cultural.
49. RODRIGUES, Euricles (1991) – Na kantar di sol, s/l.
50. ROMANO, Luis (1982) – Contravento – antologia bilingue de poesia cabo-
verdiana, Taunton: Atlantis Publishers.
51. SILVA, T. V. da (1992) – «Aprupostu di…», in Voz di povo (nºs de abril-outubro),
Praia.
52. SILVA, T. V. da (1989) – Escada de luz, “Poesia”, Praia: Instituto Caboverdiano
do Livro e do Disco.
53. SILVA, T. V. da (1985) – Finasons di Nha Nasia Gomi, “Tradisons Oral”, Praia:
Institutu Kauberdianu di Libru.
54. SILVA, T. V. da (1999) – Forsa di amor, s/l: Publicom.
55. SILVA, T. V. da (1987) – Kardisantus, “Poesia”, s/l: Instituto Caboverdiano do
Livro.
56. SILVA, T. V. da (1997) – Konparason di konbérsu, “Tradições Orais”, Praia:
Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
57. SILVA, T. V. da (2005) – (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolvimentu), Praia.
58. SILVA, T. V. da (1986) – Kumunhon d’Áfrika: onti oxi i manhan, “Poesia”, Praia:
Instituto Caboverdiano do Livro.
59. SILVA, T. V. da (1997) – Na altar di nha petu, s/l: AEC Editora.
60. SILVA, T. V. da (1987) – Na bóka noti, vul. I, “Tradições Orais”, s/l: Instituto
Caboverdiano do Livro.
61. SILVA, T. V. da (2005) – Na bóka noti, vul. I, 2u idison, “Língua Cabo-Verdiana”,
Praia: Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
163

62. SILVA, T. V. da (2007) – Na bóka noti, vul. II, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
63. SILVA, T. V. da (2008) – Na bóka noti, vul.III, “Língua Cabo-Verdiana”, Praia:
Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
64. SILVA, T. V. da (2010) – Na bóka noti, vul. IV, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
65. SILVA, T. V. da (2010) – Na bóka noti, vul. V, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
66. SILVA, T. V. da (2011) – Na bóka noti, vul. VI, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
67. SILVA, T. V. da (2000) – Na kaminhu…, Praia.
68. SILVA, T. V. da (1988) – Natal y kontus, “Ficção”, Praia: Instituto Caboverdiano
do Livro e do Disco.
69. SILVA, T. V. da (ku kolaborason di H. Santos y A. Semedo) (1988) - Nha Bibinha
Kabral: bida y óbra, “Tradições Orais”, s/l: Instituto Caboverdiano do Livro.
70. SILVA, T. V. da (1990) – Nha Gida Mendi: simenti di onti na txon di manhan,
“Tradições Orais”, Praia: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
71. SILVA, T. V. da (1992) – Tenpu di tenpu, “Tradições Orais”, s/l: Instituto
Caboverdiano do Livro e do Disco.
72. SPÍNOLA, Danny (2004) – Lagoa gémia (kontus), Praia: Spleen Edições.
73. SPÍNOLA, Danny (2002) – Piskador di stréla d’alba (kontus), s/l.
74. TAVARES, Armindo Martins (2011) – Trabesuras di Pedru ku Palu ku Manel
(tiatu), vul. I, s/l.
75. TAVARES, Armindo Martins (2010) – Trilojiâ: Perdon, Imília; Fonseka nha
Suzana; Manduku bibu (tiatu), s/l.
76. TAVARES, Armindo Martins (2010) – Trilojiâ II: Duku dja ben, Pedrinhu nha
Juana, katxor ku makaku (tiatu), s/l.
77. VEIGA, Manuel (2004) – A construção do bilinguismo, “Língua Cabo-Verdiana”,
Praia: Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
78. VEIGA, Manuel (1982) – Diskrison strutural di língua kabuverdianu, s/l: Institutu
Kabuverdianu di Livru.
164

79. VEIGA, Manuel (1996) – Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição, “Estudos


Caboverdianos”, s/l: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
80. VEIGA, Manuel (2000) – Le créole du Cap-Vert: étude grammaticale descriptive
et contrastive, Paris/Praia: Karthala/Instituto de Promoção Cultural.
81. VEIGA, Manuel (2002) – O cabo-verdiano em 45 lições, s/l: INIC.
82. VEIGA, Manuel (1987) – Odju d’agu, “Ficção”, Praia: Instituto Caboverdiano do
Livro.
83. VEIGA, Manuel (2009) – Odju d’agu, 2u idison, Praia: Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro.
84. VEIGA, Manuel (org. /coord.) (2000) – 1º colóquio linguístico sobre o crioulo de
Cabo Verde, s/l: Instituto Nacional de Investigação Cultural.
85. XAVIER, Maria Francisca/MATEUS, Maria Helena (orgs.) (?) – Dicionário de
termos linguísticos, vol. 1, Lisboa: Cosmos.
165

ÍNDISI

Didikatória ………………………………………………………………………………………………………………… 7

Breviatura i Sigla ………………………………………………………………………………………………………. 9

Prizentason ……………………………………………………………………………………………………………… 11

0- Ntruduson …………………………………………………………………………………………………… 13
0.1. Anbienti i ánbitu ………………………………………………………………………………………….. 13
0.2. Ntenson ………………………………………………………………………………………………………. 15
0.3. Aspétus metodolójiku …………………………………………………………………………………. 15
0.4. Struturason …………………………………………………………………………………………………. 18
0.5. Limiti …………………………………………………………………………………………………………… 19

Kapitu-1: Jeneralidádi ……………………………………………………………………………………………….. 21

1- Jeneralidádi ………………………………………………………………………………………………… 23
1.1. Sosiadádi, língua i skrita ……………………………………………………………………………… 23
1.2. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita purtuges ………………………………………….. 25
1.3. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita káuberdiánu ……………………………………. 26

Kapitu-2: Alfabétu Káuberdiánu ……………………………………………………………………………… 29

2- Alfabétu Káuberdiánu ………………………………………………………………................... 31

2.1. Désdi kándu? …………………………………………………………………………………………….. 38

2.2. Pamódi? …………………………………………………………………………………………………… 39

2.3. Antisedentis ……………………………………………………………………………………………… 40

2.3.1. António de Paula Brito …………………………………………………………………………… 40

2.3.2. Pedro Cardoso ……………………………………………………………………………………….. 45

2.3.3. Kulóki di Mindélu ………………………………………………………………………………….. 50

2.3.4. Fóru Nternasional di Alfabetizason Bilingi …………………………………………….. 54

2.3.5. Nicolas Quint ……………………………………………………………………………………….. 56

2.3.6. “ALUPEC” …………………………………………………………………………………………….. 60

2.3.6.1. Kontributus …………………………………………………………………………………….. 63

2.3.6.1.1. Di skritoris …………………………………………………………………………………… 65

1. Na pueziâ …………………………………………………………………………….. 66

2. Na fikison ……………………………………………………………………………. 67
166

3. Na tiátu ………………………………………………………………………………. 68

2.3.6.1.2. Di studiozus ………………………………………………………………………………. 69

4. Na nsáiu ……………………………………………………………………………… 69

2.3.6.1.3. Di kuriozus …………………………………………………………………………………. 75

2.4. Diversidádi di alfabétu i di skrita na atualidádi …………………………………….. 79

2.4.1. Na pais ……………………………………………………………………………………………… 81

2.4.2. Na diáspura ……………………………………………………………………………………… 85

Kapitu-3: Alfabétu Káuberdiánu i prublemátika di skrita ………………………………… 89

3- Alfabétu Káuberdiánu i prublemátika di skrita ……………………………………. 91

3.1. Nisisidádi di ofisializason di língua ………………………………………………………… 91

3.2. Nisisidádi di padronizason di un variadádi di língua ……………………………… 96

3.3. Nisisidádi di régras ……………………………………………………………………………… 100

3.3.1. Nisisidádi di ses konximentu …………………………………………………………….. 102

3.3.2. Nisisidádi di konxe i domina konsetus gramatikal …………………………….. 103

3.4. Régras ki dja ten ……………………………………………………………………………….. 104

3.4.1. Vantájis …………………………………………………………………………………………. 108

3.4.2. Difikuldádis …………………………………………………………………………………… 109

3.4.3. Asentuasons gráfiku ……………………………………………………………………... 110

3.4.3.1. Argumentus pró ………………………………………………………………………… 116

3.4.3.2. Argumentus kóntra …………………………………………………………………… 118

3.4.3.3. Soluson: prupósta …………………………………………………………………….. 119

3.4.3.3.1. Sen rotura ku stória ………………………………………………………………. 126

3.4.3.3.2. Ku sinplifikason sistematizádu ……………………………………………… 126

3.4.3.3.3. Ku jeneralizason …………………………………………………………………. 127

Kapitu-4: Lei di menór sforsu versus prinsipis di konomiâ ………………………. 131

4- Lei di menór sforsu versus prinsipis di konomiâ ………………………….. 133

4.1. Lei di menór sforsu i prinsipis di konomiâ …………………………………… 133

4.2. Preferénsa pa prinsipis di konomiâ ……………………………………………. 134

4.2.1. Nportánsa di prinsipis di konomiâ na pâpia ……………………………. 134

4.2.2. Konplikason di prinsipis di konomiâ na skrita …………………………. 135


167

4.2.3. Diferensiason na aplikason di prinsipis di konomiâ

na pâpia ku na skrebe: prupósta ……………………………………………. 137

Kapitu-5: Alguns konsiderason sobri fonétika/fonolojiâ

i morfosintási na skrita ……………………………………………………………. 141

5- Alguns konsiderason sobri fonétika/fonolojiâ


i morfosintási na skrita ……………………………………………………………… 143

5.1. Fonétika i fonolojiâ …………………………………………………………………... 144

5.1.1. Fonétika ………………………………………………………………………………… 144

5.1.2. Fonolojiâ ………………………………………………………………………………… 144

5.1.3. Distáki pa prinsipis di konomiâ ………………………………………………. 146

5.2. Morfosintási …………………………………………………………………………….. 147

5.2.1. Morfolojiâ: distáki pa prinsipis di konomiâ ……………………………. 147

5.2.2. Sintási: distáki pa prinsipis di konomiâ ………………………………….. 156

Kapitu-6: Konkluzon ……………………………………………………………………………. 159

6- Konkluzon ……………………………………………………………………………….. 161

6.1. Un prupósta di skrita k ustória ……………………………………………….. 161

6.1.1. Di nos sosiadádi …………………………………………………………………… 161

6.1.2. Di nos skrita ………………………………………………………………………… 162

6.2. Un prupósta voltádu pa futuru ………………………………………………. 162

Bibliografiâ …………………………………………………………………………………………. 165

Índisi ………………………………………………………………………………………………….. 171

You might also like