Professional Documents
Culture Documents
Alfabétu Kauberdianu - Draft 3
Alfabétu Kauberdianu - Draft 3
Alfabétu Káuberdiánu
Un prupósta di skrita ku
stória
voltádu pa futuru
IPC T. V. da Silva
2
3
Alfabétu Káuberdiánu
voltádu pa futuru
4
1
Grafiâ di nómi di librus na káuberdiánu ki, orijináriamenti, skrebeda ku bázi na prupósta di Kulóki di
Mindélu, ta atxádu (di li pa diánt)i, senpri atualizádu na Alfabétu Káuberdiánu, propodu i rakumendádu
na Mésa-Rodondu di valaiason di “ALUPEC” (Alfabétu Unifikádu pa Skrita di Káuberdiánu), ki kontise
na Praia, na dizenbru di 2008, sérka di 10 ánu dipos di ofisializason sprimental di “ALUPEC”.
5
Alfabétu Káuberdiánu
Un prupósta di skrita ku stória
voltádu pa futuru
IPC T. V. da Silva
2014
6
Fixa Tékinu
Otor: T. V. da Silva
Idison:
Kuleson:
Patrosinu:
Kápa:
Nprison:
Dáta:
Tiráji:
ISBN:
7
DIDIKATÓRIA
Pa pasádu,
prezenti
i futuru
di nos Língua,
nos Povu
i Nason!
8
9
BREVIATURA I SIGLA
1u = purmeru (primeru)
2u = sugundu (sigundu)
4u = kuártu (kuártumu)
5u = kintu (kíntumu)
6u = sestu (sêstumu)
7u = sétimu (sétumu)
in = “na” (“em”)
orgs. = “organizadoras”
pl. = “plural”
10
P R I Z E N T A S O N2
Kel diferénsa di tratamentu li tene na kónta várius aspétu. Entri es, tipu di linguáji
(undi ta prifiridu fasilidádi di kumunikason, nbes di rigurozidádi sientífiku), tékina di
spozison (ventualmenti diferenti di kel ki disertason o tézi di mestrádu ta iziji o
konsedja), liberdádi di análizi i spozison (undi N ta sigi nha ntuison i nhas konviniénsa
pesual di abordáji), senpri ku prokupason di ser asesivi i útil pa tudu kenha ki pode sta
nteresádu na konxe más un opinion i pozisionamentu, sobri alfabétu i skrita
káuberdiánu.
Oxi, N sta konbensedu ma nha kontribuson nes trabádju li, más di ki na fasilita
skrita (kusa ki éra un di nhas dizeju primeru), nomiádamenti através di un prupósta di
2
Pa midjór konprenson i purbetamentu di nórmas di skrita, nomiádamenti ralasionádu ku utilizason di
diakritis (asentus gráfiku), N ta sujiriba ki ledor dába un sáltu ti kapitu-3 des trabádju i léba (ku algun
atenson), sobrutudu di pontu 3.3 ti pontu 3.4.3.3.3, nkluzivi, ántis di kontínua letura.
12
uzu más moderádu di diakritis, sta sobrutudu na sklarese (através di prupósta di régras
talbes más kláru i más abranjenti) skrita i uzu di diakritis, através di prupósta di un
sistema más abranjenti i kuerenti di utilizason di diakritis, na divérsus situason
morfolójiku, nomiádamenti.
Si kel la kontise, ledor pode sta sértu ma nha obujetivu final i últimu sta konsigidu i,
konsakuentimenti, nha satisfason ta ser kuázi total, inda ki N sta konsienti di un grándi
kaminháda ki prusésu di dizenvolvimentu di skrita di/na nos língua matérnu inda ten
pa frenti, kusa ki ta ba iziji inda txeu trabádju ku txeu disgásti (i disgostu) fíziku,
ntilekitual i sosial di txeu káuberdiánu didikádu i ki ta fase di dizenvolvimentu i
promuson di/na língua káuberdiánu un kiston pesual i di ónra, len di un obrigason di
sidadaniâ, di solidariadádi i patriotismu.
Praia, 29.09.13
T. V. da Silva
13
0- N T R U D U S O N
nes mestrádu, e un di ses kordenador –, el seta ser nha orientador nes trabádju
li;
3) Kelotu razon di N ka dizisti des trabádju sta ligadu ku posibilidádi di N ben
kontribui (ku djuda di nhas konximentu, spiriénsa, prátika, studu i sprimentason
kontinu na skrita di nha língua matérnu, pa un ládu i, pa otu ládu, ku djuda di
tudu kenha ki, nes trabádju o fóra del, ben ta da-m di algun módi ses
kontributu i vizon), pa un bánda, pa midjoriâ di konximentu i prátika di língua
káuberdiánu (variadádi di Santiágu) i, pa otu bánda, pa midjoriâ di stromentu di
skrita (nomiádamenti na utilizason di alfabétu), ku alguns prupósta ki N ta ben
fase na sintidu di fasilita skrita di nos língua i, des manera, djuda disperta más
nteresi, ntuziásmu i diterminason na lé i skrebe nos língua nasional.
Sima sabedu, nos língua nasional ki ben ta fase un kaminháda nteresánti dipos di
ndipendénsa di país, ku alguns momentu divéra nportánti i markánti, di algun tenpu pa
li el ben ta ser motivu di txeu ntervenson. Sima tudu na bida, si txeu des ntervenson
pode konsiderádu pozitivu, tanbê txeu des sértamenti pode katalogádu di ménus
pozitivu, pa ka fládu negativu.
E dentu des anbienti más o menu krítiku, turbulentu i albes até konflitozu, frutu di
un pulítika linguístiku konfuzu (pa ka fládu nizistenti) ki, pa si bes, ta ravela (diréta o
ndirétamenti) grou di alienason kultural ki inda kontínua ta fase strágu (bastánti sériu)
na dizenvolvimentu umánu i konómiku di nos povu i país, ki N sa ta assumi kel dizafiu li
di, ku umildádi própi di kenha ki kre prende más i kre sirbi, pa un bánda, más tanbê, pa
otu bánda, ku diterminason própi di kenha ki (asumindu konplétamenti si sidadaniâ) ka
pode dexa di fase kel ki sta na si alkánsu (i, sima ta fládu, kenha ki da kel ki el pode, el
ka sta obrigádu da más), através des trabádju, kontribuindu pa avánsu (más un
bokadinhu ki-seja), na afirmason, promuson i dizenvolvimentu di nos língua nasional.
0.2. Ntenson
Si, entritántu, ten di nha párti tudu kel abertura li, kel li ka kre siginifika ma N ta
seta tudu prununsiamentu sen ki N pasa-l nun penera krítiku. Pa un ládu, pamódi nha
dizeju di es trabádju ser partisipádu i kapás di sirbi maiór nunbru posivi di nteresádus
(káuberdiánu o nau) ka e más grándi ki di es trabádju ser (ti sértu pontu)
sientifikamenti sustentávi, inda ki sientifikamenti diskordánti di alguns otu
pozisionamentu (di otoridádis na matéria) pa ventualidádi di prisupostus diferenti ki
sértamenti ten i/o ta ba ten. Pa otu ládu, pamódi mi N ten tanbê, naturalmenti, un
pozisionamentu (ki pode konsiderádu bastánti) pesual, inda ki N ka ta ngunora (i N ta
tenta toma na devidu kónta) kontribuson di otus.
Língua ki ta stromentalizádu nes trabádju li, dja sta kláru ma e káuberdiánu. Pode
parse un kóntrasénsu, si konsiderádu ma uzu di língua ngles sa ta bira un prátika
obrigatóri (o kuázi) pa tudu piskizador ki kre fase algun trabádju sientífiku skrebedu, si
el kre ser konxedu i si trabádju rakonxedu nternasionalmenti.
17
Pamódi ki, anton, N skodje káuberdiánu komu veíku des trabádju li? Sabendu (sima
sabedu) ma, apezár di el ser un língua nportánti (pamódi provávelmenti e di kes língua
kiriolu más bédju – si ka más bédju! – di mundu), más ku sérka di mei milion di falánti
nativu na mundu, inda txeu di nhas konpatrióta ta odja-l ku algun diskonfiánsa,
nsuguránsa, burgónha, ngunoránsa o mesmu disprézu (pamódi pézu di alienason ki
inda sa ta karagádu), nomiádamenti óra ki el sa ta uzádu na skrita. Lendisu, tanbê ta (o
pode) nvokádu difikuldádi (más pisikulójiku – pa N ka fla pisikótiku – ki real) di lé-l,
sobrutudu, óra ki el skrebedu na “ALUPEC” o anton na si subustitutu atual i (un
bokadinhu) más modérnu, ki e Alfabétu Káuberdiánu, ki sa ta uzádu li.
Bon, purmeru, N debe sklarise ma (len di nha ngles ser dimaziádu fióta) si, pa un
bánda, N pode fla (sen fálsu umildádi) ma N ten algun pretenson di sientifisidádi nes
trabádju, ka sta na nha pensamentu, pa otu bánda, ninhun ideia (prékonsebedu) di N
ser rakonxedu nternasionalmenti, nomiádamenti ku es trabádju. Sugundu, nha
ntenson prinsipal (ku es trabádju na káuberdiánu) e presta (pa nhas konpatrióta,
sobrutudu) un sirbisu ki pode da-m txeu satisfason si el sirbi pa omenta orgudju di nu
ser káuberdiánu, orgudju (más grándi inda) di nu ser kiriador i dónu di kel nos prinsipal
stromentu nasional di kumunikason entri nos, i ki e sinblu di nos identidádi di povu i
nason. Un tirseru pretenson (ki pode konsiderádu disnisisári!) des trabádju (fetu na
káuberdiánu) e poi na dispozison di studiozus (nasional i stranjeru) di língua
káuberdiánu i di kiriolístika (tanbê) un material ki pode ben kontribui, di algun manera,
pa prufundamentu di studus nes ária i pa un midjór konximentu di nha língua matérnu
i di si kiriatividádi i funsionalidádi. Un kuártu pretenson e di N dexa spedjádu (di algun
módi) orgudju ki N ten di ser fidju, nétu, trisnétu, tétranétu (i tudu réstu) di
káuberdiánu, apezár di tudu ki povu káuberdiánu pása pa el i alimenta del pa el ser
nason ki nu e, i pamódi tudu kel la ki tenprá-nu i fasê-nu ser káuberdiánu, dándu pa
nos tudu un identidádi so di-nos, ki ka ta dexá-nu konfundi ku ningen. Un kintu
pretenson e di sujiri (sen fla), pa tudu stranjeru (i tanbê pa tudu káuberdiánu) ki kre
konxe es povu i kultura (inkuántu povu i nason), ma konxe i domina língua káuberdiánu
e un di kes kaminhu más suguru pa atinjidu kel obujetivu la.
Linguáji ki ta ser utilizádu li, ta konbina antigu (o tradisional) – mas pértu di bazilétu
– ku modérnu (o atual) – mas pértu di akrolétu –, sima bida sosial (na diâ-diâ) ta
18
konbina (kuazi sen dádu kónta) antigu i tradisional ku modérnu i atual. Entritántu, N ta
tenta sigi i ruspeta na skrita, senpri ki posivi, kes kázu di, na kiriolizason di palábras (di
oriji purtuges, sobrutudu) komesádu pa vugal nazal átunu (istué, sen asentu tóniku),
kuázi senpri ta disparse kel vugal la, sen ki si nazalason kai. E ki kel nazalason la ta
ngruda na konsuánti oral ki ta sigi-l, ki, des módi, ta fika nazalizádu (iz.: “npára”, nbes
di “anpára”; “nkánta”, nbes di “enkánta”; “nforma”, nbes di “informa”; ets.).
0.4. Struturason
Kel trabádju li sta struturádu di siginti manera. Len di «Ntruduson» ki stádu nel i di
«Prizentason» ki ta antisede-l, el sta divididu na sax (6) kapitu:
3
Aprupóstu, kfr. «Fonética e fonologia», más própiamenti na subuíten “Os fonemas consonânticos
nasalizados”, di Jürgen Lang, na si Gramática do crioulo de Santiago (Cabo Verde).
4
Stádu diánti di un di kes kázu undi vugal nazal di sílaba nisial di palábra ta mante.
19
0.5. Limiti
Pa kel ki fládu na pontus (parágrafus) antirior des «Ntruduson», ka debe ser difisi
persebe alguns limiti des trabádju. Na verdádi, len di algun pretenson sientífiku na
sértus abordáji di kistons i pozisionamentus, si karáti disididamenti divulgativu
(nomiádamenti na linguáji i na splorason di konsetus) pode konsiderádu un obustáklu
o difikuldádi na alkánsa kel grou di sientifisidádi obujetivu ki sértamenti ta kredu.
Otus limiti pode tanbê pontádu nes trabádju. Entri es sértamenti ki ta figura
diterminádus aspétu ki dexádu di ládu i ki podeba (na ntender di alguns) ser tratádu;
un otu limiti pode odjádu na stenson (tamanhésa o pikinotésa) i/o profundidádi di
tratamentu ki dádu sértus asuntu; un otu pode ser própi variadádi utilizádu (kel di
Santiágu, dundi otor e orijinári, ki el – otor – ta domina midjór) di nos língua nasional;
un otu limiti, inda (entri otus, sima dja fládu), pode ser públiku-alvu.
KAPITU-1
Jeneralidádi
22
23
1- Jeneralidádi
Nes purmeru kapitu li, sima si própi titlu ta fla, N ta pretende tráta, inda ki
rizumidamenti, di aspétus jenériku ligádu ku sosiadádi, língua i skrita en-jeral i ku
sosiadádi, língua i skrita káuberdiánu en-partikular, pasándu pa un mutu lijeru
konsiderason sobri sosiadádi, língua i skrita purtuges, inkuántu sosiadádi, língua i skrita
ki sta (inda parsialmenti) na oriji di sosiadádi, língua i skrita káuberdiánu.
Komu na linguáji skrebedu o skritu fika sinaládu, na dikorer di stória, várius tipu i
fórma del (pikitográfiku, idiográfiku, ieroglífiku, i otus) ti txiga alfabétiku, dja sta dja
sklarisedu (pa própi titlu des trabádju) ma skrita ki ta konsiderádu li e kel alfabétiku, pa
sínplis razon di el ta raprizenta fázi más avansádu na vuluson di skrita, len di ser el ki
más spádja na mundu (pa si sinplisidádi i ifikásia), i ki konsakuentimenti asumidu pa
txeu povu, nason i kultura.
Si e verdádi ki tudu sosiadádi umánu ten un (o más) língua komu stromentu sensial
pa kumunikason entri si ntegrantis i até pa kumunikason ku ntegrantis di otu(s)
kumunidádi umánu, skrita ta parse mutu más tárdi: «uma vez que (…) não satisfaz uma
necessidade elementar da vida do homem, a sua invenção surge tardiamente na
história da humanidade», opinion di Marcel Cohen5.
Nprégu di skrita ki, konfórmi ta rakonxe Marcel Cohen, inda oxi ka sta jeneralizádu
na mundu, «(…) desenvolveu-se e aperfeiçoou-se com o progresso das civilizações
mais avançadas e ainda em razão dos progressos intelectuais que nelas se
verificaram»6.
Ralasionádu ku stória di skrita (di ki – na dizer di Marcel Cohen – kes más antigu i
verdaderu ten dja sérka di sax mil anu), omesmu Marcel Cohen ta afirma ma el «tem
lacunas e é complicada»7. Entritántu, el ta rakonxe i el ta difini splisitándu si grándi
5
Marcel Cohen, A escrita, p. 34.
6
Idem, ibidem, p. 34.
7
Idem, ibidem, p. 34.
25
Pa tudu kel ki kabádu di fla i pa otus razon ki ka pontádu li, ta parse-m ma grándi
nportánsa di língua skrebedu sta kláramenti subntendedu. Purisu i sen más
konsiderason, N ta pása pa pontu siginti.
Sima storiadoris (nomiádamenti purtuges) ben ta fla, kándu purtuges txiga txon di
Káuberdi ka atxádu li ningen. Pa si lokalizason i pa nteresis sobrutudu komersial di
povuadoris, povuamentu di Káuberdi (ku afrikanus i oropeus), sima tanbê sabedu,
komesa dos ánu dipos ki purtuges txiga li, istué, na 1462.
8
Idem, ibidem, p. 34.
9
António Carreira, aprupóstu di etiniâs afrikánu ki entra na povuamentu di Káuberdi, e’ nforma: «(…)
verificamos terem entrado nas ilhas 27 grupos étnicos e alguns subgrupos (…)», in Cabo Verde:
formação e extinção de uma sociedade escravocrata (1460-1878), 2ª edição, Instituto Caboverdiano do
Livro, s/l, 1983, p. 321.
10
Kfr. António Carreira, O crioulo de Cabo Verde: surto e expansão, Lisboa, 1982.
26
Pa kel la, uzádu (ku algun adapitason) alfabétu purtuges. António de Paula Brito (ki
ka éra sientista di língua), ku un ozadiâ, koráji i vizon straordinári, el prupoi, apartir di
alfabétu purtuges, un alfabétu nóbu pa skrebe língua káuberdiánu11.
Na Kapitu-2, ta ratomádu konsiderasons sobri prupóstas di kel dos otor la. Purisu,
ta findádu li konsiderasons sobri «Jeneralidádi», ki konstitui es Kapitu-1 ki sta na fin.
11
Kfr. A. de Paula Brito, «Apontamentos para a gramática do crioulo que se fala na ilha de Santiago de
Cabo Verde» (1885), in Estudos linguísticos: Crioulos, Academia Internacional da Cultura Portuguesa,
Lisboa, 1967.
28
KAPITU-2
Alfabétu Káuberdiánu
29
30
2- Alfabétu Káuberdiánu
Sima N fla na pontu 1.1 (kapitu antirior), skrita alfabétiku ta raprizenta kel fázi más
avansádu di skrita. Stádu lenbrádu di raferénsa ki N fase na kel pontu la sobri divérsus
tipu di skrita ki uzádu ti txiga skrita alfabétiku ki e kel ki más spádja na mundu, pamódi
si sinplisidádi i ifikásia. E ki alfabétu e úniku sistema di skrita ki ta tenta raprizenta kada
son ki ta prununsiádu (el so o na palábra) na pâpia kalker língua. Kel li ta rapruduzi i sta
sinplismenti di akordu ku Victorie Fronkin i Robert Rodman, kándu es fla ma «os
sistemas alfabéticos são sistemas em que cada símbolo representa um fonema» 12.
Pasándu góra pa kel alfabétu li, N ta komesa pa fla ma el e, inkuántu tal, bastánti
nóbu. Si ofisializason kontise na mársu di 200914. El ta korporiza últimu vuluson i
avánsu, ralasionádu ku prupóstas di alfabétu i di skrita ki, ti gósi, dja fasedu pa língua
káuberdiánu.
12
Victorie Fronkin/Robert Rodman (1993) – Introdução à linguagem, Coimbra, Almedina, p. 160.
13
Idem, ibidem, p. 164.
14
Kfr. «Decreto-Lei nº 8/2009», di 16.03.09, in Boletim Oficial, nº 11, I série.
31
undi albes un létra ta (o pode) raprizenta sons diferenti 15 i un son pode raprizentádu pa
létras diferenti16, fla ma AK e fonolójiku pode parse un grándi nobidádi.
Grándi vantáji des alfabétu li pa nos língua ki, ti sértu pontu, pode inda
konsiderádu kuázi ágrafu, istué, kuázi sen skrita (apezár di désdi ánus oiténta di séklu
19 ki el ben timidamenti ta skrebedu, un o otu bes pa un o otu algen), e ki el pode sirbi
pa skrebe, sen grándi difikuldádi, kalker variadádi i variánti di káuberdiánu. Más es
vantáji, sima na tudu kusa, ten tanbê si disvantáji: nbes di el kontribui pa unifikason di
raprizentason skritu di nos língua matérnu, vizualizason di skrita di nos língua na si
divérsus variadádi (di Santiágu, Sonbisenti, Sanikulau, Santanton i otus) ta (o pode)
dexa algun sensason (ki té pode ser di mal-star), ka so di diferénsa, más tanbê té un
fálsu npreson ma stádu diánti di un otu língua ki ka omesmu káuberdiánu.
Sendu erderu más prósimu i dirétu di “ALUPEC”, el ten poku diferénsa di kel
prupósta li (di ki ta papiádu midjór más pa diánti), ralasionádu ku sínblus i régras, di tal
módi ki kuázi es ta konfundi ku kunpanheru. Ses semelhánsa ku diferénsa ta ben
djobedu mas pa diánti.
15
E kázu, purizenplu, di létra s ki pode raprizenta son [s] o [z] i di létra x ki pode raprizenta son [ks], [s],
[∫] i [z].
16
E kázu di son [s] ki pode raprizentádu pa létra c, ç, s, ss, i x, i son [z] ki pode raprizentádu pa létras s, x
i z.
17
Op. cit., p. 160.
18
Op. cit., p. 164.
32
Sen kel libertason i liberdádi li, país ta fika ta mánka pa tenpu sen kónta, pamódi un
povu alienádu ta ngunora si própi kabésa i, konsakuentimenti, si própi forsa i kusé ki el
33
pode fase i kíria ku si forsa, pa el i pa otus. Madiskontu ta fládu, si boi sabeba forsa ki el
ten, ningen ka ta poba-el kánga (pa el trabádja pa algen)!
I un povu sima povu káuberdiánu, un povu nóbu, más un povu riku di stória i di
kultura, pa si própi formason i dizenvolvimentu, sértamenti ki el ta merese un otu
tratamentu, un otu lugár na stória di umanidádi. Kel tratamentu i konximentu universal
li pode sértamenti ser fetu através di língua ki ka di-sel. Más disertéza ki es tratamentu
i konximentu ta ser mutu más riku i konvinsenti pa es própi povu i pa réstu di
umanidádi, si es fasedu apartir di língua des povu, di ki el e spedju.
Na verdádi, un kusa e algen pâpia di nos, na si língua; otu kusa ben diferenti e nos
própi nu fase otu konxê-nu, ntendê-nu, através di nos própi, di nos língua. Un kusa e
un povu ta pâpia di si kabésa na un língua ki ka di-sel, pamódi el ka ta ntendedu na si
língua pa si nterlokutor; otu kusa e es povu pâpia di si kabésa na língua ki ka di-sel,
pamódi el ka ta da (o el ta da poku) valor pa si língua (kusa ki pode siginifika ma el ka ta
da – o el ta da poku – valor pa si kabésa, ma el ka ten – o el ten poku – ruspetu pa si
kabésa, ma el ka ta merese ruspetu di ningen), o pamódi el ten burgónha di si própi
língua (kusa ki ravela un áltu grou di alienason, di diskonsiderason pa si própi kabésa).
uzu del pa alienason i diskázu di disizoris pulítiku, pa un bánda, i, pa otu bánda, pamódi
própi Stádu (alienádu) dexa di ládu (o ka fase kázu di) si dever di kontribui fórtimenti
pa liberdádi i libertason di povu, através di sistemas di sklarisimentu, di sensibilizason i
di adukason pa tudu povu, sobri nportánsa, valor i nisisidádi di língua di povu ser
asumidu, nxinádu, disiplinádu, skrebedu i difundidu pa nason interu, pa rejistu i
dizenvolvimentu di si própi stória, pa un ládu, i, pa otu ládu, pa stímulu di égu di es
povu i di si orgudju nasional, na si kaminháda pa un futuru onrozu, vitoriozu i
konpensador, i na si prusésu di ntegrason kada bes más grándi i midjór na kumunidádi
nternasional.
22
Op. cit., p. 165.
23
Op. cit., p. 165.
24
Sigundu Jürgen Lang, fundadoris di kiriolístika foi kel dos ómi la: F. Adolfo Coelho i Hugo
Schuchardt.
36
25
Op. cit., p. 171.
26
Op. cit., p. 173.
37
Apezár di tudu i na konvikison ki AK e midjór ki (ti gósi) dja parse, dja sa ta uzádu
AK na skrita, désdi 2008, dáta ki el prupodu, na sigimentu di avaliason di “ALUPEC”. So
otor des linhas, utilizándu AK, el publika dja tres libru27, na un total di dos mil trezentus
i sinku pájina di tamánhu A5. Apéna pa dimonstrason i izenplifikason, N ta dexa asigir
algun strátu:
«Es vulumi IV (…), sima kelotu tres antirior di kel óbra li, el ta pretende divolve povu
(…) kusa ki povu da, na un inisiativa i atitudi (…) di rasgata i konserba, pa un ladu, i di,
pa otu ladu, divulga i provoka studu di kes tradison la.» 28
2) Di Na bóka noti V:
«Ku kes konsiderason li, ta dexadu ledor ku kel sertéza (…) li: tenpu ki ledor ben gasta
na spreme sumu i xinti gostu di bianda des libru, ka ta ser suguramenti tenpu
perdedu!»30
2.2. Pamódi?
Ántis di kel disizon la, txeu kusa kontise. Algun bes, na djuda i kontribui pa un
prusésu di skrita ku ntenson di prumove dizenvolvimentu di skrita na nos língua. Otu
bes, nen purisu.
Si éra prisizu tudu kel la nes kaminháda ki povu i nason káuberdiánu fase pa
txiga na kel alfabétu li, N ka sabe. I nen ka e kel la ki ta nteresa gósi. Nportánti e ki, inda
ki (pode konsiderádu) tárdi, nu kába ku txiga la. I kel li e so más un pásu na prusésu di
afirmason di skrita di/na nos língua; e so más un pásu na prusésu di dizenvolvimentu di
nos povu, di nos identidádi, di nos país.
39
Ki es prusésu ta ba pása inda pa txeu transformason, sima nos própi língua i nos
própi (inkuántu povu), N ka ten dúvida. Nportánti e ki, konsienti di nos identidádi di
povu i nason, nu ka skese i nu ka pára nunka di kontínua es prusésu. Razultádu ta ser,
sértamenti, ki nos tudu i nos disendenti ta ba ser (ta kontínua ta ser) orgudjozu di nos
rialidádi (na tudu nivi i na skrita tanbê) ki tudu diâ nu ta transforma, nes kaminháda pa
kel futuru rizonhu i gloriozu ki nu debe kontínua ta trbádja ku forsa pa el.
2.3. Antisedentis
«Nhôs lẽbrâ’ k’é promèru trabajhu d’ês kólidadi ki nu tẽ, sẽdu sertu ki pâ’m fazê’-‘l ĩ ka
achâ’ ũ só iskritu kiriôl pâ sirbi’-‘m di moldi.»
sigundu konvenson (alfabétu ki el prupoi) ki (na si pensar) podeba raprizenta midjór (ki
kel purmeru konvenson – alfabétu purtuges) sons di língua káuberdiánu.
Na AK, létra <ñ> (ki ta raprizenta son |ŋ|) kuriózamenti ka ten korispondenti na
alfabétu di A. de Paula Brito. Pamódi? E verdádi ki kel son li ten poku prudutividádi na
káuberdiánu santiages i inda sta pa ser provádu si izisténsa na kelotus variadádi di
káuberdiánu. Más: N ten dúvida si kel son la ka ta rializáda (na kel tenpu la), na
papiamentu di diâ-diâ santiages. Talbes pa si prudutividádi mutu báxu, talbes pa
difikuldádi ki kel otor la nfrenta na átxa sinblu pa raprizenta-l 36, talves pa un ventual
diskonximentu ki kel otor la podeba ten di si rializason na pâpia, dja ki (mesmu entri
santiages) ta atxádu (inda oxi) algen ki, ka so ta diskonxe kel son la, komu inda ten
difikuldádi real na rializa-l.
35
Konstituídu pa 2 sinblu (pa raprizenta son |t∫|) ki siparádamenti ka ta izisti nes alfabétu, na AK kel
omesmu son sta raprizentádu tanbê pa un dígrafu, tx, más ki si konponentis ta izisti komu létra,
siparádamenti.
36
N ta lenbra di txeu izitason ki kiriadoris di “ALUPEC” tevi na konsagrason di si raprizentason na kel
alfabétu li. Dja na prupósta pa AK, si raprizentason ki pása ta ser diferenti, leba bastánti tenpu di diskuson
i ponderason, ántis di el ser adotádu.
42
Purizenplu, pa nazaliza vugal, el uza senpri til (~); uzu di aséntu gudu (´) i
sirkunflékusu (^) pa mostra grou di abertura di vugal (ki, algun bes, pode konsiderádu
diskutivi); uzu di sinal (‘) pa ndika sílba tóniku di vérbu i, otu bes, komu apóstrofi (pa
dexa ntende kéda di létra, nomiádamenti vugal); uzu di ífen (-) pa liga (senpri) partíkula
<ta> ku vérbu i vérbu ku prunómi pesual di konplimentu (ki ta sigi-l).
1) Talves pamódi difikuldádis ki uzu di kes diakriti ta nplikába, A. Brito foi úniku
algen na utiliza i más-o-menu kuerentimenti (si dexádu di ládu un konjuntu
di pikénus grádja o distrason) si prupósta, dja ki kes grádja o distrason pode
konsiderádu frutu talbes di un trenu nsufisienti (sobrutudu pa kenha ki,
sima el, debeba stába abituádu ku lé i skrebe na purtuges);
2) Sikadjár, kes difikuldádi la (na uzu di diakritis) kontribui txeu pa fomenta
dizinteresi di ventual nteresádus (si kontenporáni o nau) na sprimenta kel
manera diferenti di skrebe na káuberdiánu;
3) Talbes A. Brito ka éra un algen sosialmenti mutu distakádu o nfluenti,
nomiádamenti na skrita (len di si «Apontamentos (…)», konxedu del –
sigundu Jürgen Lang37 – apéna un libru38), dja ki el foi (i si testus tanbê)
totalmenti ngunorádu (pelumenu na Káuberdi) duránti sérka di 100 ánu;
4) Mesmu si (i apezár di tudu), ka debe dexádu di odja nel un vizionári (ku si
prupósta di alfabétu pa káuberdiánu) bastánti atrevedu pa kel épuka i un
otêntiku prikursor di prupóstas (di Kulóki di Mindélu, di “ALUPEC” i di
Alfabétu Káuberdiánu) ki, sérka di un séklu dipos, ta ben parse pa muda
atitudi i konportamentu di sidadons káuberdiánu sobri nos língua nasional i
si skrita.
37
In Gramática do crioulo de Santiago (Cabo Verde).
38
Ntitládu Subsídios para a corografia da ilha de São Tiago de Cabo Verde (Lisboa: Imprensa Nacional).
44
Pa fátu di dígrafu <lh> ta raprizenta fonéma /dʒ/ pode kre siginifika ma Pedro
Cardoso ta ngunorába, na kriolu káuberdiánu di si tenpu (istué, di ánus 30 di séklu
pasádu), rializason di fonéma //, ki oxi ta raprizentádu prisizamenti pa kel dígrafu la.
Até purkí el ka fase ninhun menson na kel si «Noções elementares de gramática» sobri
ventual raprizentason di kel son la.
bastánti inovador), más tanbê pa própi alfabétu ki el adota (di purtuges), inda ki ku
algun alterason fonétiku na konbinason di sértus létra.
41
In Folcore caboverdeano, edição Maranus, Pôrto, 1933, p. 72.
46
2) Di Eugénio Tavares:
3) Di Kaoberdiano Dambará43:
«Dexam tchorabo
Ritratado na nha sufrimento,
dexam vivebo
na bodji-bodji’l nha korassan,
dexam kantabo
na speransa di kaba djunto
5) Di Gabriel Mariano:
42
In Eugénio Tavares: poesia contos teatro, “Documentos”, Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco,
Praia, 1996, p. 111.
43
Nómi literári di Felisberto Vieira Lopes.
44
In Luis Romano, Contravento – Antologia bilingue de Poesia Caboverdiana, Atlantis Publishers,
Taunton, 1982, p. 114.
45
Op. cit., p. 96.
47
6) Di Oswldo Osório:
Nô ta toká vilão
Fazê geada
Pa sukdi tristeza
Ta sbi pa kabeça
7) Di Arménio Vieira:
8) Di Ovídio Martins:
9) Di Artur Vieira:
«Dindjim
sintâ ligo perto di mi
Xa’m ‘scansâ cabeça
na ragaz di nha.
Sintâ ligo
conta’m quese stória
qui bem di longe.
Mai
xa’m papiâ co nhá
Dixâ pa trás momentos runho,
no combersâ djunto
só cusa sabe.»50
Na kel sintidu li, pode konsiderádu ma prupósta di Pedro Cardoso e (di lonji)
más filis ki kel di A. de Paula Brito, dja ki kel di es otor li so foi uzádu pa el própi i pa
más ningen, apezár di si aparenti kuerénsa ntérnu i di un nportánti dózi di inovason,
inovason es ki (sikadjár) kába pa stroba-l kaminháda pa susésu.
49
Op. cit., p. 286.
50
Op. cit., p. 54.
51
Op. cit., p. 218.
49
Mesmu ki ninhun otu méritu Pedro Cardoso ka tenba, so kel li dja éra un grándi
méritu di sidadaniâ i patriotismu, kusas ki (apezár di el ter vivedu na un situason sosial i
anbienti pulítiku di grándi i fórti anbigidádi) ta parse-m ma poku algen oxi pode ten
dúvida del, si tomádu na kónta tudu pozisionamentu ki el tevi i ki sta bastánti ratratádu
na si pruduson literári ki el dexá-nu.
Ku ntenson di ivita (sinon kába ku) kel tipu di dizórdi la (pa un bánda) i ku
speransa na kontribui pa un nisisári i dizejávi armunizason através di nórmas bastánti
kláru di skrita (pa otu bánda), ki debeba pása, nisisáriamenti, pa stabalisimentu di un
alfabétu adikuádu ki debeda ser sigidu i ruspetádu pa jeneralidádi di káuberdiánu ki ta
skrebe, na nómi di i pamódi nos identidádi di povu i nason. Kel li, pa ruspetu i
konsiderason ki tudu káuberdiánu debe ten pa si kabésa (primeramenti), pa valoris ki
ta sustenta kultura di si povu (omesmu tenpu) – dja ki e si própi kultura – i pa dever
moral di sidadaniâ ki (en-prinsipi) kada káuberdiánu konsienti debe ten di kontribui pa
promuson i dizenvolvimentu di si kabésa, di si povu i ruspetivus valor (si identidádi i
kosmuvizon), di si país.
52
In 1º Colóquio linguístico sobre o crioulo de Cabo Verde, organização e coordenação de Manuel Veiga,
Instituto Nacional de Investigação Cultural, s/l, 2000, p. 10.
51
53
Más un ki kel di A. de Paula Brito.
54
Atual “dj”. Dipos di Kulóki i na sintidu di uniformiza raprizentason di tudu palatal, el bira ta ser
raprizentádu pa “Ĵ”.
55
Atual “lh”. Pa ivita konfuzon ku “l”.
56
Atual “nh”. Pa ivita konfuzon ku “n”.
57
Atual “ñ”. Pa ivita konfuzon ku “n” i ku “^n”.
58
Atual “tx”. Tanbê el ben pása ta ser raprizentádu pa “ĉ”.
59
Atual “x”. Pa ivita konfuzon ku “s”.
60
Atual “j”. Pa ivita konfuzon ku “z”.
61
Es debeba fika pa riba di kada un des. Nfilismenti, pugráma di word ki N sa ta uza, ka ta seta kel
diakriti la riba di kes graféma la. Omesmu kusa kontise ku “¨n”.
62
Prupósta di alfabétu di 1979.
63
Op. cit., p.11.
52
Apezár di kel konstatason li, debe rakonxedu (mesmu si) ma foi markánti
kontribuson ki dádu ku es alfabétu, através dun nportánti i txeu uzu ralativu ki fasedu
del. Na verdádi, várius otor káuberdiánu (na país i na diáspura) sprimenta-l na
produson di várius óbra ki pode konsiderádu siginifikativu, tántu pa asuntu ki tratádu
nes, sima pa stenson o tamanhésa di kes óbra la. N ta sita asigir algun di kes óbra la i
ruspetivus otor. E kázu di: Kau Berdi sen mantxontxa65 (1981), di Ariki Tuga66; Cantigas
de trabalho67 (1982?), di Oswaldo Osório; Diskrison strutural di lingua kabuverdianu
(1982), di Manuel Veiga; Disionariu preliminariu kriolu (1983), di João Pires/John
Hutchinson; Vinti xintidu letrádu na kriolu68 (1984), di Káká Barbosa; Finasons di Nha
Nasia Gomi (1985), di T. V. da Silva; Kumunhon d’Áfrika: onti oxi manhan (1986), di T.
V. da Silva; Odju d’agu (1987), di Manuel Veiga; Na bóka noti I (1987), di T. V. da Silva;
Kardisantus (1987), di T. V. da Silva; Kuza ma kuza? (1988), di João Pires/John
Utchinson/Ulisses Gonçalves; Nha Bibinha Kabral: bida y óbra 69 (1988), di T. V. da Silva;
Natal y kontus (1988), di T. V. da Silva; Escada de luz70 (1989), di T. V. da Silva; Nha
Gida Mendi: simenti di onti na txon di manhan (1990), di T. V. da Silva; Na kantar di sol
(1991), di Euricles Rodrigues; Tenpu di tenpu (1992), di T. V. da Silva; Kunba (1993), di
Badiu Branku71
64
Id. ib., p. 11.
65
Un libru stóriku, pamódi e primeru ki publikádu uzándu kel alfabétu li.
66
Henrique Lopes Mateus, un purtuges ki bira (ki naturaliza komu) káuberdiánu i ki troka si país di oriji
pa Káuberdi.
67
Rakódjas di tradison oral na káuberdiánu, ku tratamentu nsaístiku na purtuges.
68
Skrebedu orijináriamenti sigundu skrita tradisional i podu na alfabétu prupodu na Kulóki di Mindélu, na
si purmeru publikason.
69
Ku kolaborason di Horácio Santos i Alexandre Semedo.
70
Titlu na purtuges, pamódi puemas na purtuges e más txeu ki kes ki sta nel na káuberdiánu.
71
Otu nómi (literári) di Ariki Tuga.
53
72
«Éstra-Skolár», istué, fóra di skóla.
73
Oxi Dulce Pereira.
54
kes ki ta léba i ta skrebeba, dja stába di algun módi bastánti abituádu. Éra un fórma
ralativamenti prátiku di ultrapasáda kel prublema di rajeson, pa un bánda, i di
konsigiba, pa otu bánda, obujetivu sensial ki éra setason i aplikason (na prátika di
nxinu) di un alfabétu sosialmenti funsional na skrita.
74
Purizenplu, son |∫| (ki, tradisionalmenti, ta raprizentáda pa ch i pa x) pása ta ser raprizentádu pa ch.
75
Kfr. «Projecto experimental de alfabetização bilingue: Parecer da Comissão Consultiva» (inédito),
agosto/1989.
55
Linguista franses ki tevi xánsi di vive alguns ánu na Káuberdi, na ánus novénta di
séklu pasádu, el ki ben na kolidádi di njinheru agrómu el kába pa diskubri un grándi
nteresi pa nos língua nasional i, di kel nteresi la, kába pa sai di si mo i kabésa un
kontributu di grándi alkánsi pa konximentu i avánsu di língua káuberdiánu.
77
Kel purmeru ku nómi di Grammaire de la langue cap-verdienne – étude descriptive et compréhensive
du créole afro-portugais des îles du Cap-Vert i kelotu ku nómi di Le cap-verdien: origines et devenir
d’une langue métisse.
78
Nicolas Quint, Lexique créole de Santiago-français, s/iditor, Praia, 1996, p. V.
79
Id., ib., p. V.
80
Id., ib., p. XIII.
81
Id., ib., p. V.
57
ben ta uza <n> na prinsipi i dentu di palábra, más tanbê <m> ántis di /b/ i di
/p/ i na fin di palábra. Izs.: «(…) ta da pa ntendi (…)» 82; «També (…)»83; «Tem
tcheu izemplu (…)»84.
4) Pa raprizenta son palatal /t∫/, el prifiri sigi tradison kándu el adota <tch>,
nbes di <tx>. Iz.: «Tcheu bés (…)»85.
5) Pa raprizenta konjunson kopulativu <i>, ki dja uzáda pa A. de Paula Brito, ki
Fóru tanbê prupoi, más ki Kumison Konsultivu kóntraprupoi <y> (ki dja
benba di Kulóki di Mindélu), Quint adota <i>. Iz.: «(…) 1800 palávra i tal
(…)»86.
6) Pa raprizenta vérbu “e”, Quint toma “é” (ki “ALUPEC”, dipos, ben adota),
okontrári di Fóru ki prupoi “e”. Iz.: «Ti inda kiriolu ka é língua ofisial (…)»87.
82
Id., ib., p. V.
83
Id., ib., p. V.
84
Id., ib., p. V. Aprupóstu di nazalason, ta parse-m oportunu lenbra li pozisionamentu di Jürgen Lang: «O
problema da representação gráfica da nasalidade das vogais e consoantes foi solucionado [désdi Kulóki di
Mindélu, N ta fla] de uma maneira genial: a nasalidade é sempre indicada por un n.» (in Dicionário do
crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen, 2002, p. XXVI).
85
Id., ib., p. V.
86
Id., ib., p. V.
87
Id., ib., p. V.
88
Id., ib., p. V.
58
-c. m’éloigner le moins possible des systèmes déjà mis au point par mes
prédécesseurs et en particulier celui de M. Manuel Veiga.» 89
Nton, sen kre di ninhun manera ofende, más sértamenti npulsionádu pa algun
kuriozidádi pesual ki kel orgudju aparenti di Nicolas Quint kre fika el so, istué, izoládu
(el ki izola i el sa ta izola si kabésa) nes prusésu di skrita, ta sakeda-m na spritu sigintis
nturugason: Apezár di si splikason dádu di pa riba, pamódi es spésia di vontádi (pa N ka
fla orgudju) di sta izoládu? Arogánsa? Dimaziádu otosufisiénsa?
89
Nicolas Quint, Grammaire de la langue cap-verdienne: Étude descriptive et compréhensive du créole
afro-portuguais des îles du Cap-Vert, L’Harmattan, Paris, p.45.
59
2.3.6. “ALUPEC”
Kel grupu la, ki pensádu i struturádu nisialmenti pa tenba nóvi algen (Manuel
Veiga, linguista; Dulce Duarte, filóloga; Eduardo Cardoso, linguista; Alice Matos,
profesóra; José Luís Hopffer, nsaista i puéta; Inês Brito, profesóra; Mário Fonseca,
puéta; Moacyr Rodrigues, profesor; Tomé Varela, skritor), ben funsiona ku séti algen
(mênus dos pesuâ, más prisizamenti Mário Fonseca i Moacyr Rodrigues).
Sima dja sabedu, sigla “ALUPEC” ta siginifika (na kiriolu) Alfabétu Unifikádu pa
Skrita di Káuberdiánu. El ten 23 létra i kuátu dígrafu, ki ordenádu di siginti manera: a,
b, s, d, e, f, g, h, i, j, dj, l, lh, m, n, nh, ¨n93, o, p, k, r, t, u, v, x, tx, z. Ti okazion ki el
pruduzidu i prizentádu Govérnu di Káuberdi, el ta raprizentába fázi i pontu mas áltu di
tudu kaminháda ki prusésu di skrita di/na língua káuberdiánu pása pa el.
90
Prizididu pa Manuel Veiga.
91
Nstitutu Nasional di Kultura.
92
Manuel Veiga, ki éra úniku tékinu i úniku algen di kel dipartamentu la.
93
Trema (¨)fika na ladu, pamódi pugráma di Word, na nha konputador, ka seta-l riba di létra n, ki éra undi
el debeba fika.
60
Kes atitudi i konportamentu nfilis ki, di sértu fórma, alimentádu ku kel fádja di
Govérnu na si papel di divulgason i sensibilizason di sosiadádi sobri naturéza,
funsionalidádi, pertinénsa, sistematisidádi, konomiâ, ifikásia i utilidádi di prupósta fetu
pa Grupu pa Padronizason, ki própi Govérnu assumi kándu el ofisializa-l (inda ki
provizóriamenti), ka dexa di tarse nbarásu (ralativamenti grándi) pa Govérnu na si
konprimisu i dizeju di promove i dizenvolve língua nasional, pa un dizejavi i más ki
nisisári si ofisializason difinitivu i konsakuenti ofisializason di si skrita.
Entritántu i ántis di N pása pa kes íten la, N kre lenbra un kusa ki tudu algen (ki
ta lé i ta skrebe, uzándu alfabétu) dja sabe: régra jeral, ninhun alfabétu (el so) ka e
sufisienti pa skrebe un língua; ta mestedu un konjuntu di régras o nórmas (sobri módi
ki ta skrebedu kurétamenti kel língua la) i di un konjuntu di sinâis osiliár pa spresa (ku
más prosimason i fidelidádi) diterminádus partikularidádi ki língua ten, na tentativa di
95
So otor des trabádju li publika, uzándu “ALUPEC”, sigintis libru: Na altar di nha petu (1997),
Konparason di konbérsu (1997), Forsa di amor (1999), Na kaminhu… (2000), Na bóka noti I (2u idison,
2004), (Kon)Tributu – pa libertason i dizanvolvimentu (2005), Na bóka noti II (2007) i Na bóka noti III
(2008), na un total di 2.827 pájina, di formátu A5. Otor komesa ta izersita na “ALUPEC”, lógu ki Grupu
pa Padronizason ntrega Govérnu kel prupósta la.
62
midjór ruspeta si fonétika i fonolojiâ i si morfosintási. Kel lenbránsa li di algun módi dja
manifestádu (más pa trás) na un sitason di V. Fronkin i R. Rodman, kándu es alerta:
«Muitas línguas têm o seu próprio alfabeto e cada uma desenvolveu determinadas
convenções para converter séries de caracteres alfabéticos em sequências de sons
(isto é, leitura) e converter as sequências de sons em séries de caracteres alfabéticos
(isto é, escrita).»96
E purisu ki, len di kel 23 létra i 4 dígrafu, “ALUPEC” ta konsedja uzu di diakritis,
sima asentu gudu (´), asentu sirkunflékisu (^), til (~) i trema (¨), di akordu ku régras
stabalisedu97, más sinâis di pontuason, entri otus kusa.
2.3.6.1. Kontributus
Sendu últimu prupósta di alfabétu ántis di AK, el ta raprizenta (sima dja fládu)
maiór avánsu posivi ralasionádu ku prupóstas antirior na prusésu di skrita káuberdiánu
i, purkonsiginti, e el ki sta más pértu i más sintonizádu ku AK, kér na ntenson i
pretenson, kér na rakursus stromentalizádu i na npenhamentu ifetivu di si
proponentis, kér inda na si sistemátika, konomiâ i funsionalidádi prátiku, di pontu di
vista sosiukultural.
96
Kfr. op. cit., p. 165.
97
Kfr. Grupo para a Padronização do Alfabeto, Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita
do Cabo-verdiano, IIPC, Praia, 2006, pp. 35-41.
63
Kel dos strátu li ta dexa transparse ma, uzándu “ALUPEC”, pode skrebedu di
manera diferenti, sobrutudu óra ki nórmas prupodu pa “ALUPEC” pode (obujetivu o
subujetivamenti) stroba o tarse algun nsuguransa o diskonfortu na skrebe. Kel ideia li,
len di algun difikuldádi nisial na ntende i sigi régras di skrita prupodu na “ALUPEC” pa
Grupu di Padronizason, pode xintidu na variason ki ta ben odjádu na aplikason prátiku
ki fasedu di kel alfabétu li, pa algun skritor, studiozu o kuriozu ki, na ítens siginti, ta
sitádu o transkrebedu.
Nes taréfa (di ponta adezon di kel gentis la) undi otor ka ten, nen di lonji, kalker
pretenson di ser izostivu, debe konsiderádu nómis i óbras rifiridu, apéna komu
98
«Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja liberta-nu di dikora? (IV)», in A Nação, nu 11 (15-
21.11.2007), p. 8.
99
Dulce Pereira, «O crioulo de Cabo Verde», p. 8, in CD1 – Diversidade Linguística na Escola
Portuguesa, ILTEC, 2005.
64
2.3.6.1.1. Di skritoris
Ta konsiderádu li apéna algun di kes óbra literári na sintidu stretu, sima pueziâ,
fikison i tiátu. Nes sintidu li, tanbê so ta konsiderádu skritor kes ki ten libru publikádu
na un o más di kel tres jéneru literári li. Skritoris ku nsáiu(s) publikádu en-libru ta
odjádu li komu studiozus.
Purisu, es i ses óbra nsaistu sobri nos língua matérnu ta ben mensionádu na
íten 2.3.5.1.2. Kel li pode siginifika ma un skritor “studiozu” ku óbras (literári i
nsaístiku) publikádu, pode parse tántu na kel íten ki stádu nel li, sima na kel ki ta ben
asigir.
1- Na pueziâ:
1) Di T. V. da Silva:
«Sta djuntu di bo
e sonbra kabésa
baxu di asa
di flisidadi!
Sonbradu pa lisidadi
bejadu pa amor
N tene-bu xintadu
65
Ku duedju finkadu
na tenpu
mi N ta adora-bu
ti ki tenpu móre!»100
«Matu di floris
di tudu spésia
nase-m na petu!
BEBÉLA e
ses Txuba
ses Sól
ses Jardineru
Don di terenu!»101
«’Ómi ka ta mididu
pa palmu!’
Verdadi?...
Dipende…
Ómi ka ta mididu:
E ka ten midida:
é midida!»102
2) Di Euricles Rodrigues:
«Si bida
é kurason
ta bate-m na petu
ó sangi ta kore-m na veia
nton nha bida é bó
pamô bu sta-m spadjadu
pa tudu nha korpu.
Si paraízu é mórti
nton N kré móre
ku bo na nhas brasu
pa djuntu
nu disfruta mel di paraízu.»103
100
In Na altar di nha petu, idison AEC Editora, s/l [Praia], 1997, p. 45.
101
In Forsa di amor, Publicom, Lda, s/l [Praia], 1999, p. 60.
102
In Na kaminhu…, idison di otor, Praia, 2000, p. 13.
103
In Adon y Éva i otus puemas, kuleson “Poesia”, Instituto da Promoção Cultural, s/l [Praia], 2000, pp.
66-67.
66
2- Na fikison:
2) Di Danny Spínola:
«’Ali ben ténpu ki pinton ta nasi sen galinha… Ali ben ténpu ki séu ta bira
stráda y ómi ta bira pásu…’.
E si ki kel ómi dja bédju, má inda nóbu, ta staba ta anda ta fla, sima k’e ta stá
ta bota dibinha ó k’e ta stá ta faze prufesia.
Tudu algen ta flaba m’e tinha majia ku-el, ó nton, ma el éra fitiseru.» 105
«Kel noti éra un véu prétu na róstu d’un préta. Ker dizer, stába sukuru sima
bréu. Na nha kabésa, N tinha un purgunta ta pokenta-m, un-prégu.bai. Nhas
odjus stába serénu ta djobe sukuru.Silénsiu sta tumába kónta di tudu. Só un
ruídu, lébi, di már ta kebra na areia, la lonji, sta kebrába kel silénsiu, ti ki ta poi
algen ku inprison di xinti se txeru sima k’e sta djuntu nós.» 106
3) Di Manuel Veiga:
«Zé di Béba, fase sima kusa ki es fase-l kórda. Si mai, e bai, e ben, e ka atxa. Si
pai, dodu baredu, na ospital, ta pasaba dia ku noti metedu na kamizóla di
forsa.
Sen rakursu, sem kenha nin prakenha, Zé ntristise unbês, e bandona skóla pa
nunka más, e stara na bibida, e lansa na fumu di padjinha. Pa más e bebe, da-l
más vontadi; pa más e fuma, da-l más gana.
Bai, bai, e bira nin ka ta bai odja si pai más. – Pakê ba djobe-l, si e ta odja-m e
ka ta konxe, e ta koba-m sô fédi, sima ki N ka jera na si sangi?!»107
104
In Perkurse de sul d’ilha (romanse), idison AEC – Associação de Escritores Cabo-verdianos, Praia,
1999, p. 262.
105
In Piskador di stréla d’alba (kontus), idison di otor, s/l [Praia], 2002, p. 41.
106
In Lagoa gémia (kontus), Spleen Edições, Praia, 2004, p. 125.
107
In Odju d’agu, 2u idison (na “ALUPEC”), Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2009, p.
99.
67
3- Na tiátu:
«RABULINA – Sima N sa ta flaba bo, bespa diâ ki Duku ta nbarka, nu deta tardi.
N bati-l si ropa moku, N liza, N dôbra N poi na maleta. Dásdi tardi-sedu N subi-l
si bindi kuskus, N kêbra N poi na sol pa sêka. Di noti N nburdia-l el ben
nburdiadu na un sakutelu di plásti. N kunpra-l si litru mel, si bordon di kana ki N
rodônda kanodu-kanodu, si boionsinhu di grogu, N arma-l si marmita di karni-
asadu, N ila midju, N pila N fase-l kamoka pa e bai ku el.
DJUANA SUANKA – Era so pa e ka skeseba di bo.
RABULINA – Spera N kaba konta-bu.
DJUANA SUANKA – Diskulpa-m.
RABULINA – Kantu ki nu kaba ruma kusas moku, ki nu bai deta, dja staba kuazi
meâ-nôti. N fla-l pa nu durmi un-txos pa nu kunsa dispidi di kunpanheru.
Minina…! A-nos dentu’l madorna sonu, algen konko-nu na porta.» 109
«PEDRU – (pa Xuxus ki ta kaba di kanba) A-nhos?! Kuse ki nhos kre? Nhos ben
kunpra karni?
UN XUXU – Nau, sinhor Pedru. Xefi ki manda-nu pa nu ben toma si koroâ ki bu
tene, pa nu leba-l.
PEDRU – Aaaan! Go dja N ntende! Mas nhos spéra-m so un bokadinhu. (Pa si
armunsis) Palu ku Manel, nhos djunta tudu kel karni li, tudu tripa, ku peli, ku
txoris, ku bosta, ku kabelu i ku osu, N ta poi kabésa na txon, kadera pa riba,
nhos ta nsoli-m es fépu dentu’l kadera. (Xuxus ta komesa dismarka) Kaba, a-bo
Manel, bu ta bai fika la un pónta, Palu ta bai fika la kel-otu, nhos ta pega tudu
kes Xuxus li, nhos ta soti-m es dentu kadera. (Xuxus ta trapadja, ta tranka na
kunpanheru, ta kai, ta rabida).»110
2.3.6.1.2. Di studiozus
108
In Trilojiâ: Perdon, Imília; Fonseka nha Suzana; Manduku bibu (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l,
2010, p. 23.
109
In Trilojiâ II: Duku dja ben, Pedrinhu nha Juana, Katxor ku makaku (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l,
2010, p. 31.
110
In Trabesuras di Pedru ku Palu ku Manel, vulumi I (tiatu), idison (bilingi) di otor, s/l, 2011, p. 35.
68
4- Na nsáiu:
1) Di Manuel Veiga:
«Obi li, Kaká, si bu ka fika, subi séu bu latxi kabésa na txon. Un bês, mininu
pikinóti ta obiba si manu mas grandi. Gósi li, tudu kusa dja rabida pa
diparbésa. Fladu m’é mundu nobu, mas… N ten ki po-bu na bu lugar.» 111
«nu simia midju, nu simia nos fixon, txuba ka ben, nada ka da pa da pa limárias
kume»112
«’Pai di Ntóni rafliti y el disidi: ka baleba péna gasta tantu dinheru ku un fidju ki
ka sa ta studa’.»113
«Pa tudu mininu di Indipendénsia, pa tudu kenha ki prende ama nos Téra, nos
Kultura y nos Língua, ónti na Luta y oxi na Liberdadi.» 114
2) Di Dulce Pereira:
«Sodadi nha rubera, rubera undi nos tudu nos nu ta tene nos odju na munti, mo
na nxada, kurason la di riba, alma na txon. Sodadi kel diskansu baxu sonbra
tambrina mei-dia dipos almosu monda, kel fogeti na festa kazamentu, kel
badju di noti ti manxi, ku mudjeris ta pila tornu na tereru, ku rapasis, ku
mininas ta badja badju, ta badja batuku ku funaná ti palmanhan, di kes gentis
di kurason sima agu laxidu…»115
111
In Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição, kuleson “Estudos Caboverdianos”, Instituto
Caboverdiano do Livro e do Disco, s/l [Praia], 1996, p. 438.
112
In Le créole du Cap-Vert: Étude grammaticale descriptive et contrastive, Éditions Karthala/Instituto
de Promoção Cultural, Paris/Praia, 2000, p. 324.
113
In O caboverdiano em 45 lições, INIC, s/l, 2002, p. 166.
114
In Dicionário caboverdiano-português, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2011, p. 7.
115
In «Fla crioulo papia português», na Kultura – Revista de estudos caboverdianos, nu spesial, setenbru
di 2001, p. 159.
69
3) Di Marlyse Baptista:
4) Di Jürgen Lang:
«Ómi kada bes más karankudu y mudjer kada bes más tristi, … (…)» 122
«Dipos, éra prisizu djoronbo, gran pa gran, pa po na pilon, pa kotxi ti sai farélu,
pa pila ti moku motxóku, pa tente, pa po na bindi, pa subi ti da kuskus (…)» 123
«E átxa midju modjádu, e tra midju d’águ, e pila ti ki e ká pila, e subi, e fase
kuskus, e nborka bindi pa e poi na balai, … (…)» 124
«Ónti N laba un monti ropa. Da-m gana bate na sedja (tina). Nha Maria sa ta
matuta; fla-m kumó bida nes téra é sabi: mákina di bate (laba) ropa, di seka, di
faze tudu kusa.
Na Kabuverdi Nha Maria ta karegaba zingi na kabésa. ‘N ta karegaba sedja
ropa pa laba k’un ordidja mofinu. Fórti pasa mal.’
Ma N ta xinti txeu sodadi di nha téra. Kel labanta sédu, kel kotxiba kel midju
téra pa fze kuskus, tudu fika-m na mimória.
116
In The syntax of cape verdean creole: The sotavento varieties, John Benjamins Publishing Company,
Amsterdam/Philadelpia, 2002, p. 148.
117
In op. cit., p. 187. N ta txoma atenson pa algun fálta di fidelidádi na strátu, si ralasionádu ku fonti di
undi el trádu.
118
In op. cit., p. 256.
119
In op. cit., p. 261.
120
In Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen,
2002, p. 71.
121
In op. cit., p. 71.
122
In op. cit., p. 71.
123
In op. cit., p. 75.
124
In op. cit., p. 75.
70
Ta ten ténpu ki N ta fika dodu. Sodadi ta fronta-m. Un dia N ta bai la. N ta ben
pensa kumódi ki N ta bai.»125
6) Di Fernanda Pratas:
«Antigamenti era pe na txon kabesa maradu kampuneza. Benson, oki nhu ben
di grexa nhu ta dadu, benson, la sin, na porta. Ku algen, ta batidu bandera.
Batidu bandera e pa Deus presta-nu bida ku saudi, p’-es goza largus anu di
bida, p’-es goza kunpanheru so na gostu di nos tudu, p’-es ka po na rua, p’-es
ka po kunpanheru na rua, p’-es ka po dentu.
(…)
Noibu ta manxe ku pe di kalsa ramangadu, dja kusa (…) ka sabi, dja txoru ta
fitxa (…). Ka ta dadu fugeti, ka ta dadu nada, dja festa ta kaba.» 126
7) Di T. V. da Silva:
«N ka txemá-l nada»129
125
In Pa nu papia kriolu, M&L Enterprises, Boston/Portland, 2003, p. 62.
126
In O sistema pronominal do caboverdiano (variante de Santiago) – Questões de gramática, kuleson
“Estudos”, Edições Colibri, s/l [Lisboa], 2004, p. 54.
127
In Na bóka noti, vulumi-I, 2u idison, kuleson “Língua Cabo-Verdiana”, Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro, s/l [Praia], 2004, p. 13.
128
In (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolvimentu), idison di otor, s/l [Praia], 2005, p. 138.
129
In Crioulo de Cabo Verde – Situação linguística da zona do barlavento, “Estudos e Pesquisas”,
Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2008, p. 132.
130
In op. cit., p. 132.
131
In op. cit., p. 133.
132
In op. cit., p. 133.
71
«Kel ‘um dia’, na kel testu di Amílcar Cabral, dja txiga na Kabu Verdi!!! Na
altura ki Amílcar Cabral fla kel testu li, kada algen, ki ta skrebeba língua
‘Crioulo’, ta skrebeba di se manera. Amílcar Cabral sabeba ma ta mesteba uns
studu prufundu pa djobe kes régra fonétiku di língua ‘Crioulo’, pa tudu algen
pasa ta skrebe-l di manera regularizadu y sistematizadu.» 141
133
In op. cit., p. 135.
134
In Crioulos de base lexical portuguesa como factores de identidade em África: O caso de Cabo Verde
(subsídios para uma abordagem), “Estudos e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro,
Praia, s/d [2010], p. 194.
135
In op. cit., p. 195.
136
In op. cit., p. 195.
137
In op. cit., p. 198.
138
In op. cit., p. 199.
139
In Kartidja kabuverdianu pa nu inxina lê traduson di Bíblia na nos língua: Libru di professor pa
primeru libru di alunu, Asosiason Kabuverdianu pa Traduson di Bíblia, s/l, 2009, p. 2. Dikrétu-Lei n u
67/98 ofisializa “ALUPEC”; kelotu, nu 8/2009, ofisializa difinitivamenti Alfabétu Kauberdianu.
140
In op. cit., p. 4.
141
In op. cit., kóntra-kapa.
72
Kel li tudu, sen konsidera izersisi nsufisienti di kel stromentu li na skrita, pa párti
di un bon nunbru di si uzuáris, ku tudu ki kel la ta raprizenta, ralasionádu ku grádjas ki
kometedu, o pa distrason di skritor (pa un bánda), o (pa otu bánda) pa própi
pugramason di konputador ki ta iziji un vijilánsa atentu i konstánti di kenha ki sa ta uza-
l na skrebe káuberdiánu, vijilánsa es ki provávimenti ka konsigidu mante-l senpri.
Entri kel diversidádi ki N pâpia del di pa riba (sima sértamenti raparádu) sta: 1)
utilizason (o nau) diferensiádu di diakritis pa raprizenta omesmu son; 2) kolokason di
diakritis undi proponentis di “ALUPEC” ta konsedja ka poi i ozénsa di diakritis undi kes
proponenti la ta rakumenda ki podu142; 3) algun disnortiamentu o indisiplina na uza
diakritis143; 4) palábras ku omesmu kontiúdu skrebedu di manera diferenti (kusa ki nen
senpri ka sta ligádu ku flutuason na prunúnsia o na izisténsa di variánti di kes palábra
la); 5) tirminason di vérbus di sugundu konjugason na -i, na uns otor144, i na -e, na otus
142
Situason ki ta atxádu, nomiádamenti, na strátus ki fasedu di pésas di tiátu.
143
Ibidem, sobrutudu.
144
Konkrétamenti na kázu di Danny Spínola.
73
145
Aprupóstu di Marlyse Baptista, ozénsa di asentus gráfiku na tudu kes palábra ki el uza na testus ki N
transkrebe del i ki, sigundu “ALUPEC” (ki el sigi), debeba leba asentu, N ta suponha ma sta ralasionádu
ku pugráma di konputador ki el (ta) uza.
146
Jürgen Lang (direcção), Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag
Tübingen, Tübingen, 2002, p. XXVI.
74
2.3.6.1.3. Di kuriozus
Di nha pontu di vista i pa strátus ki N ta ben fase asigir, kes kuriozu li pode
purfetamenti ser konsiderádu nsaístas. So es ka kolokádu na kel grupu la (kfr.
2.3.5.1.2), pamódi N ka konxe ses pozisionamentu sobri nos língua matérnu publikádu
na libru, sima tanbê N ka konxe (inda) ninhun libru publikádu sinádu pa es.
Pasándu pa strátus:
«Dispos di uns dos anu sen bota kabésa pa fóra, ali Xatiadu Si otu bes na ruá pa tenta
kontinua se mison, se luta, pa djuda labanta nos lingua, nos kultura, na prusésu natural
di konstruson y konsolidason di nos Indipendénsa Nasional ki ka ta konfundi ku es
ditadura di língua ku kultura di Purtugal ki nu ta kontinua ta vive na el.» 147
147
«Iditorial», in Xatiadu si, anu XI, seri II, nu 1 (julhu di 2006), p. 1.
75
«Mésmu 31 anu dispos di proklamason di nos indipendénsa, inda ten kenha ki tene
koraji di purgunta si nu debe o nou ofisializa nos própi lingua, istué, si nu debe o nou da
nos própi kabésa balor! Kel-li so pode ser sinal ma algun kusa sta mariadu! Talbes,
nasiméntu di kel ómi nobu sunhadu y prujetadu pa Amílkar Kabral?
«Nu ka ten nun dúvida ma nasiméntu di es ómi nobu ta pasa, obrigatóri, pa
‘balorizason di tudu aspétu puzitivu di nos kultura’, k’e marka mas grandi di nos
identidadi y na undi kriolu e Rainha. Rainha pamódi el ta karega na se bariga di mai
tudu kes otu balor di nos ser.»149
2) Di Marciano Moreira:
«Exkluzon di asentus pode leba-bu a era un bes na bida – obrigason di uza asentus
pode xatia-bu duranti tudu bu bida! Kada pesoa meste, duranti se vida, 1 o 2 bes di
splikason sobri prununsia di un palavra i non tudu santu dia di se bida! Pelus vistu – ku
rilason a lingua purtuges, atraves di susesivus alterason ortografiku, sa ta ten kada bes
menus asentus… Na internet txeu utilizador di ALUPEC – partikularmenti kes jovens –
ka ta uza asentus…»150
«Na un jornal ‘on-line’ des prasa ben un notisia, dia 21/09/2007, ma Ministra di
Edukason, nun serimonia di abertura di anu skolar, fla ma revizon kurikular en kursu ta
ben introduzi ensinu di kabu-verdianu i di purtuges, i ma purtuges debe nxinadu sima
un língua sugundu.
«Un ativu kumentarista ‘on-line’ des prasa fika ta trosa di Ministra, pamodi el,
kumentarista, ta atxa ma nxina língua ofisial sima língua sugundu e maior
inkongruensia di tenpus mudernu.»151
3) Di Agnelo A. Montrond:
Kriolu, pamodi ningen ka pode sabe Kriolu más di ki es: es nase ta papia Kriolu,
purtantu, es sabe tudu sobri Kriolu y es ka ten nada pa prende di ningen.» 152
«Nos língua é kriolu. El é nos língua di bérsu y é nos raís. Nu ta papia-l ku língua lebi
pamó el sta-nu na miolu, y nen si Luís De Camões staba bibu é ka ta kurijiba nos kriolu.
Purtugês pa nos é un língua stranjêru! Pamódi é só na skóla ki nu ta inxinadu papia un
lamiré di purtugês. Y só skóla ka ta txiga pa txeu kabuverdianus prendi papia purtugês,
pamodi pa nos é un língua stranjêru. Má alguns, pa bazofaria ó pa grandeza, armadu
en bon ó en intelektual, es ten mania di papia só purtugês.
«Y ten otus ki ta tâtia ó ta tuntunha na purtugês. Má simé es ta arma en brajêru, y ku
txeu ixforsu es ta fla ‘Bom dia. O senhor está boa?’» 153
153
«Kriolu é nos matris!», in A Nação, nu 31 (03-09.04.2008), p. 33.
77
154
In A Nação, nu 11 (15-21.11.2007), p.8.
78
Entritántu, ka dexádu (pa txeu razon i pa várius algen, nkluzivi skritoris) di uza
(na algun skritus káuberdiánu) kel alfabétu i prusésu ki abituádu txoma di tradisional,
ki ta rakóre i sakóre di alfabétu purtuges, pa un bánda, i di prinsipis más-o-menu
etimulójiku, di kelotu bánda.
Pa kel ki dja fládu ti li, ta parse-m ma N ka sta mutu lonji di verdádi si N afirma
ma un di kes márka o karatirístika atual (notóri) di skrita na káuberdiánu e ndisiplina.
Ndisiplina ki ta parenta ser un di kes aspétu pisiku-sosial nportánti ki ta karatiriza txeu
manera di ser, postura i identidádi di káuberdiánu, nomiádamenti na si atuason
ndividual.
Len di kel nsufisiénsa la (ki pode sta, en-párti, na própi régras ki prupodu), ka
debe tanbê dexádu di fóra algun nsufisiénsa di atenson i konprenson ki pode sta na
própi utilizador (tióriku, mas sobrutudu prátiku) di kel prupósta di alfabétu la i
ruspetivu skrita.
155
In Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano, Instituto da
Investigação e do Património Culturais, Praia, 2006, p. 157.
79
Káuberdi sa ta meste (di pontu di vista kultural, ntilekitual i até mesmu spritual)
un sistema di skrita ki tudu (o kuázi tudu) si sidadon ta odja si kabésa nel, ta seta, ta
ruspeta i ta difende, kuázi sima ta buskádu kumida pa bóka. Pa len di fator di raforsu di
unidádi i kuezon nasional, el ta omenta otostima i orgudju ndividual i koletivu, i el ta
liberta nos kapasidádi kiriativu i nventivu na nos prusésu di dizenvolvimentu i di
kumunikason ku nos própi i ku otus kumunidádi i povu, len di ser fator di ruspetu,
studu i promuson di nos rialidádi sósiu-kultural pa gentis i nstitusons stranjeru i
nternasional.
2.4.1. Na país
Ten kes ki, na ses komodidádi (distrutivu) i poku rasponsávi pa valoris di nos
povu i nos kultura, sikadjár até pensándu (ngunorantimenti) ma es sa ta uza “ALUPEC”
o AK, es ta fase saláda rusu ku un musturu disgastánti i konfuzentu di ábitus i kustumus
tradisional ku ngridientis piskádu na “ALUPEC”/AK, nomiádamenti na divérsus testu di
publisidádi spadjádu na órgus di kumunikason sosial skritu i televizivu, na autidór i otus
prupaganda publisitári.
Ten inda kes ki, na ses diskóntra, es ta uza (na skrebe káuberdiánu) sinblus ki
pasá-s pa kabésa (o pa mo) na óra di skrebe (undi tanbê ta musturádu divérsus
prupósta di alfabétu i di skrita), ku ntenson apéna di poi na papel (o na konputador)
ses ideia, sen ninhun prokupason di sistemátika i (mutu menu) di kalker prupósta di
pedagojiâ di skrita, undi ses úniku nteresi e kumunika.
1)
«Grinha asin, M resebê ultme livre de bosê. Só gora pakê M tive fora, na Univ de
Orleans, donde M ti ta fazê nha dotoramente.
M ti ta respondê rapte pa bosê oiá ma (…) da-m livre, sô oje ke nô oiá dis ke M voltá.
Más log M tá dá un fidbék devera.»156
2)
156
Strátu di un mensáji iletróniku ki N resebe di un profesóra di Linguístika na «Uni-CV», diâ 22.05.06.
Pa N prizerba privasidádi des algen i di algen ki el rifiri, N ta dexa di ládu ses nómi, até pamódi N ka
pidi-l otorizason pa N sirbi di si mensáji komu ilustrason. Omesmu atitudi N ta sigi, di li pa diánti, na
tudu otu strátu di naturéza i sirkunstánsa semelhánti.
81
«Pa (…) y tudu konpanherus ki sta nês luta pa fala y skrebe un kiriolu fundu, ki ka
traduzidu di portugês:
N rai di kontenti ku kel prukupason li, pamódi nos lingua ten si identidadi, di strutura
y di konsepson. Si nu ka finka pé na es verdadi, nu ta bira dialétu faxi, faxi, sima (…)
fla. N dura ta txoma atenson pa kel pirigu la, mas N ten konsiensa ma prublema ki ta
trapadja intelektual kiriolu oras ki ê papia un linguaji un kuzinha mas fora di konbersu
di tudu dia ê ki el prende kel linguaji na portugês, nau na kiriolu. Anton, ta fika'l mas
faxi traduzi di portugês pa kabuverdianu ki pensa na midjor manera di fazi omesmu
rasiosíniu na si língua.
Pur isu, N ta fazi un apelu: anos ki ta difendi língua kabuverdianu, nu fazi un sforsu pa
papia'l y skrebe'l komu un língua indipendenti di portugês. Di otu manêra, mó ki nos
mininu ki ta studa na portugês al prende ses língua drêtu?»157
3)
4)
«cabo verde da un grande pasu, di anu pasadu pa es anu...poku argen ki sabi mas
kolegas di mestradu di serteza ki dja xinti ma oxi es é otu argen nhos nu kiria rede (pa
informason, kumunikason y partilha na kes otu konsedju, ilha y instituison)» 159
5)
«karus alunu:
N ta manda nhos kel slidi di últimu aula.»160
6)
«Karus,
Ta bai, na aneksu, kel lista di konseitus i abriviatura, konformi N konbina ku nhos.» 161
7)
8)
«Maria bonita
Alma xintido
na corpo dorido
na sedja ta laba
na monti na lenha
sempri Maria
Maria bonita
Virgem de amor
cansado
mãe parida
di tudo dor
Maria bonita
Aliás, kes strátu la fasedu apéna pa dimostra i konfirma afirmasons fetu na kel
subuparágrafu li. Nteresánti di nota e ki strátus 1), 2), 4), 5), 6) i 7) sai di mo di kenha
163
Strátu di un puema ki un amigu manda-m na un mensáji iletróniku, diâ 27.12.12.
83
2.4.2. Na diáspura
1)
«Si tudu quel li podu na kaminhu,dja nu tene "Condições" ki Stadu debe garanti pa
ofisializa nos Língua.
Nu ka pode dexa disinformason instala. Nu ten ki konbate-l. I nu ta konbate-l
ku sabedoria pa kala ignorânsia.
Kenha ki ka sabe, ta komesa ta inventa i ta spadja mintira.
Nu ten ki konbate-s ku verdadi.» 164
164
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha amiga na diáspura manda-m, diâ 30.06.09. Pa N prizerba
privasidádi des algen, N ta dexa di ládu si nómi i país undi el sa ta vive, até pamódi N ka pidi-l otorizason
84
2)
«N ka stranha ma inda el ka kontata ku bo. Kabesa di argen nobu! Moda N manda fra-
bu, el ta trabadja na Peace Corps < Korpu di Pas>, ki parse-m ta sta na Prainha. Bu
sabe ken ki pode da-bu paraderu del? E (…). Es e mutu amiga di kunpanheru.
Manda-m fla-m si bu ka konsigi kontata-l.» 165
3)
«obrigádu tanbé pa bu palabra sinséru y amigávi. Nu ta sperâ amá kes anu nobu ta
inkontra ku bo n mumentu justu. Mésmu si n sa ta bai pa Purtugal na Natal, N ta spera
amá N ta konsigi fazê argun kusa pa nha tési. Féria ka txeu, mas é kel ki N ten.» 166
4)
«Papa, nha karton txiga oxi li na kaza... Nta fika ta spera kel kodigu ki bu fika kuel y
ka bu skesi ma dia 28 di otubru ta kai sesta fera, Nta atxa me bon lembra gentis di
banku pes ka da moleza na poi dinheru na konta na dia. Nta spera ma tudu sta koreu
dretu y ma bu saudi sta spetaklu. Um grandi abrasu Papa y obrigadu pa tudu.» 167
5)
«Mo ki bu sta? N´ta spera ma bu sta dretu. Ami n´sta dretu pa li, nha ólas ta retorna
segunda fera dia 14. Bu entra ano 2013 dretu? N´ta desejabu ki es ano li ser un ano
xeiu di saúdi, ki bus desejus realiza fepu moku i ki Deus kontinua ta abensou i
protejeu sénpri.»168
6)
7)
«Txeu interesanti...
(…) bu sta komesa fazi um bom trabadju i bu tem txeu putensial pa splora...! N stive
ta visita (…) i n kurti nhos perfil... Tudu di bom i susésu na bu karera.» 170
8)
pa N sirbi di si mensáji komu ilustrason. Omesmu atitudi N ta sigi, na tudu otu strátu di naturéza i
sirkunstánsa semelhánti.
165
Strátu di un mensáji iletróniku ki un otu nha amiga na diáspura manda-m, diâ 01.01.10.
166
Strátu di otu mensáji iletróniku ki N resebe di un otu amiga na diáspura, diâ 01.01.10.
167
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha fidju (studánti universitári) na stranjeru manda-m, diâ
19.10.11.
168
Strátu di un mensáji iletróniku ki otu nha fidju (studánti universitári) na stranjeru manda-m, diâ
10.01.13.
169
Strátu di un mensáji iletróniku ki un nha familiar na diáspura manda-m, diâ 10.01.13.
170
Strátu di un mensáji iletróniku ki un amigu na diáspura manda pa un di nhas fidju, ku konximentu pa
mi, diâ 11.01.13.
85
«Oxi dja-N ka tem bus frézia purfumadu p’es lumia-N kaza i alivia-N es dor ki bu
dixa-N na korason. N tem, kel sin, vibrason, lus, tudu amor di mundu ki bus poemas
tem i korason lebi, pamodi bu izisti y bu ta ba izisti senpri, na trigu, na sigaras, na
txeru dosi di figu maduru, na brilhu di kal pertu d’agu.»171
171
Carlota de Barros, Sonhu sunhadu Sonho sonhado Dreamt dream, “Artes e Letras”, Instituto da
Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2010, pp. 64-65.
86
KAPITU-3
3- Alfabétu Káuberdiánu
i prublemátika di skrita
Ku kel konstatason li, sértamenti ki ka e difisi di ntende razon di ser des kapitu
ki stádu nel, ki ta tráta di nos alfabétu (AK) i prublemátika di skrita ki inda sa ta
nfrentádu na utilizason di kel alfabétu li. E ki dja dádu kónta ma uzu di AK, inkuántu
prupósta midjór konsigidu (ti gósi), pa skrebe nos língua matérnu, ten inda alguns
prublema nportánti ki meste diskutidu, trabadjádu, rafletidu, sosializádu,
konsensualizádu i razolvedu.
172
Dulce Almada Duarte, Bilinguismo ou diglossia?, Spleen Edições, s/l, 1998, p. 31.
91
Na tirseru lugár, sta nos amor pa ngunoránsa ki ta fasê-nu sta kuázi senpri
konbensedu ma nu sabe sufisientimenti di tudu ki ta flá-nu ruspetu (nomiádamenti di
nos língua), ku konsakuenti dizinteresi i/o disruspetu pa rizultádu di piskizas ki un o otu
nos konsidadon fase ku konpiténsa i sakrafisi sobri nos rialidádi sósiu-linguístiku o
kultural. Pegádu ku es nos amor di ngunoransa sta tanbê nos médu di konximentu i
nos pirgisa di nvistiga ku konsakuénsas semelhánti kel ki N ponta ralasionádu ku nos
amor pa ngunoránsa.
Na kuartu lugár, sta nos imidiatismu ki ta npidí-nu fase plánu di médiu i longu
prázu i ki, óra ki nu fase algun plánu (ki txeu bes ta konsebedu más pa bunitu i pa
konsta, ki realista i materializávi), kel omesmu imidiatismu ta fasê-nu ba ta dexa-l
rumádu na pratilera, inkuántu nu ta ba ta nproviza o ta nventa diskulpa pa disviu o
nkunprimentu di plánu trasádu.
Na kintu lugár, sta nos médu di nu ser nos ki, musturádu ku médu di nu ka ser
konprendedu, ta fasê-nu gásta txeu tenpu (ki debeba ser pa plânia ason i stabalise
stratéjia pa materializa-l) na majina kusé ki pode sa ta pensádu (o ki ta ba pensádu) di
nos i na tenta konporta di manera ki nu majina ma ta (o debe, o ki nu kre pa) pensádu
92
di nos, nbes di nu ser nos própi na assumi nos kabésa (ku tudu limitason o vantáji ki nu
pode ten), nos atitudi, nos stória, nos kultura, ku rasponsabilidádi i konsakuenti ason.
raíz cultural e identitária muito fortes [sic] no seio dos cabo-verdianos.»175 Kontinuándu
na kel linha la di pensamentu, Carlos Delgado ta konfesa:
175
Carlos Alberto Delgado, Crioulo de Cabo Verde: situação linguística da zona do barlavento, “Estudos
e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, 2008, p. 182.
176
Idem, ibidem, p.190.
177
Op. cit., p. 190.
178
Op. cit., p. 191.
94
profesoris, entri otus konsakúensa más-o-menu grávi pa país, di pontu di vista sósiu-
kultural, finanseru i pulítiku, di ki difisimenti pode ben razulta unifikaosn di língua. Na
fundu, di nha pontu di vista, sa ta omentáda prublemas (ki dja e txeu, di pontu di vista
linguistu), riba kes ki dja nu tene.
«(…) a padronização de uma língua não é decisão tomada di qualquer maneira. (…)
é preciso considerar alguns critérios, de entre eles, os de ordem linguística e extra-
linguística. Nos de natureza linguística, falaríamos do factor histórico e do
contexto, enquanto que, para os de natureza extra-linguística, referir-nos-íamos às
questões que se relacionam com a geografia, demografia, economia, capitalidade,
sede do poder político, entre outros.»182
181
Op. cit., p. 193.
182
Carlos Alberto Delgado, Crioulos de base lexical portuguesa como factores de identidade em África: o
caso de Cabo Verde, “Estudos e Pesquisas”, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, Praia, s/d, p.
383.
183
Id., ib., p. 378
97
184
Eduardo Cardoso, «Alfabeto Unificado: aceitabilidade e implicações», in Proposta de bases do
Alfabeto Unificado para a Ecrita do Cabo-Verdiano, Instituto da Investigação e do Património Culturais,
Praia, 2006, p. 183.
185
José Luís Hopffer C. Almada, «A importância da padronização para a língua e a cultura cabo-
verdianas», in Proposta de bases do Alfabeto Unificado para a Ecrita do Cabo-Verdiano, Instituto da
Investigação e do Património Culturais, Praia, 2006, p. 203.
186
Id. ib., p. 207.
187
Id. ib., pp. 207-208.
98
«d) uma grafia padronizada pode contribuir para uma melhor fixação das
variantes dialectais e possível detectação das suas semelhanças e diferenças da
sua estrutura profunda e de superfície (…)»189;
188
Id. ib., p. 208.
189
Id. ib., p. 208.
190
Id. ib., p. 208.
191
Id. ib., p. 209.
99
Apezár di N sta sértu ma ta mestedu mutu más nes kaminháda ki debe lebá-nu
ti stabalisimentu di nórmas kláru di un ortografiâ konsistenti pa skrita di nos língua
nasional, N ta pensa ma es konsedjamentu i pozisionamentu di Eduardo Cardoso ka ta
dexa di sirbí-nu di algun djuda na buska soluson ki sa ta mestedu.
192
Op. cit., p. 177.
193
Op. cit., p. 178.
194
Op. cit., p. 178.
195
Op. cit., p. 178.
100
padronizason kongregador di skrita di nos língua nasional, ki ta ser kel fórma más ifikás
i duradoru di salvaguárda i promove es sinblu maiór di nos identidádi di povu i nason.
Na pâpia nos língua matérnu, tenba i (sikadjár) inda ten gentis ki ta fla ma
kiriolu ka ten gramátika: “e rátxa, bai!...” E kláru ki kenha ki ta fla i/o ta pensa si, ka sta
dretu. Istué, e’ ka tene verdádi di si ládu. Si es gentis ki ta pensa o ta fla si, e di kes ki ta
pensa ma nos kiriolu ka língua (nfilismenti dja nu tevi di kes genti li!), ta parse-m ma (di
pontu di vista lójiku) es sta ku más razon ki kes ki, setándu ma nos kiriolu e língua, es ta
afirma ma “kiriolu ka ten gramátika”.
Mesmu si, tudu dos katigoriâ di kes gentis li sta sértamenti erádu. Tántu kes ki
ta seta ma nos kiriolu e língua, más ki ta treve fla (nsultándu ti ses própi kabésa,
inkuántu papiadoris ki es e di kel língua li!) ma el ka ten gramátika, pa un bánda, sima
kes ki ta átxa (ngunorántimenti o alienádamenti) ma nos kiriolu ka língua, pa otu
bánda. Na verdádi, si kiriolu ka éra língua, ka ta tenba kumunikason oral (i skritu) entri
si falántis (i skrebentis), pa un bánda. Pa otu ládu, inkuántu língua ki el e, el ten ki ten
nisisáriamenti gramátika (régras). Kázu kontrári, ningen ka ta ntendeba kunpanheru,
tántu na pâpia sima na skrebe, kusa ki sikadjár ta tenba omesmu siginifikádu di ningen
ka ta papiába i, konsakuentimenti, ningen ka ta podeba skrebe, dja ki skrita e apéna un
fórma di raprizenta kusas papiádu, pensádu, xintidu.
Di kes régra ki ta fasedu uzu na pâpia, es sta subntendedu (di algun manera) na
skrita, inda ki ku txeu npurfeson dikorenti di grou di konsiénsa, di splisitason i di
kapasidádi ki tendu di ses aplikason prátiku.
Sabendu ma, di nórmas pa skrebe nos língua matérnu, inda stádu na tentativa
(más-o-menu filis o nau) di ses splisitason i aplikason; sabendu ma nisisidádi (ki oxi ta
xintidu) di padroniza un ortografiâ pa nos língua (di ki dja papiádu más pa trás) e un
fórma di manifesta i konfesa nsufisiénsa i/o até nkuerénsa di régras ki dja ben ta uzádu
na skrita, anton ledor ta pirmiti-m ki N purbeta kel okazion li pa, len di N ponta (inda ki
mutu pur-altu) kes nórma ki dja konxedu i ki dja (ku algun tenpu) ben ta uzádu, N tenta
103
bai na sintidu di partidja alguns prokupason (pa un bánda) i di (na kelotu bánda) buska
alguns prupósta di posivis soluson pa prublemas ki sa ta konstatádu, dja di algun tenpu
pa li. Pode ser un otu manera di ba ta kontribui pa ba ta andádu na kaminhu ki pode
tarse pugrésu pa klarifikason, nrikisimentu i konsolidason di un skrita ortográfiku pa
sirbi midjór sidadons káuberdiánu i kumunidádi nasional (i ka so), na país i na
stranjeru.
Tudu prupósta di alfabétu ki dja fasedu, désdi A. de Paula Brito (na séklu
dizanóvi) ti AK (nes prinsipi di séklu vinti i un), ben senpri kunpanhádu di algun
prupósta di skrita, inda ki mutu poku dizenvolvedu (ki, na maiór párti di bes,
prátikamenti pode rizumidu na própi utilizason di alfabétu prupodu), ndipentimenti di
si pratisidádi i ifikásia na ses aplikason. Komu N ka sa ta ben gásta tenpu, spásu i
paxénxa ku maiór párti di kes prupósta la, N ta ramete nteresádus pa konsulta kapitu-2
des trabádju li, más prisizamenti apartir di parágrafu 2.3. (undi ta komesádu pâpia di
antisedentis di Alfabétu Káuberdiánu), pa midjór situádu i lenbrádu des.
196
Op. cit., p. 35.
105
2. Ralasionádu ku skrita:
Ántis di avansádu más, sikadjár pode ser pirtinenti algun sklaresimentu sobri algun
di kes diferénsa entri “ALUPEC” i AK, ki N kába di ponta. Así:
Ku kes konsiderason li sobri régras ki dja ten i ki (ku más-o-menu kuerénsa, más-o-
menu ifikásia, más-o-menu frekuénsa) ben ta pratikádu pa maiór párti di sigidoris
konsienti di “ALUPEC” i di AK, N ta pása pa:
3.4.1. Vantájis
Sima na tudu kusa ki ten régra o nórma, un di kes vantáji di régra e ponta
manera módi debedu fase (nes kázu, skrebe), kontribui pa kureson na prosedimentu
(nes áazu, na skrita) i kíria i kultiva disiplina na si utilizason prátiku. Kel li, di un bánda.
Di kelotu bánda, konximentu di régra, ta kontribui i ta kíria privizibilidádi di riason,
konprenson i di aplikason prátiku pa kenha ki ta akata-l i ta sirbi del.
Pa kel ki N kába di fla, pa nunbru kirsenti di utilizador ki kes régra la ben ta ten,
pa trabádjus publikádu ki sokóre (más-o-menu) di kes régra la, pa algun spritu
dimokrátiku raveládu na várius tentativa di torna kes régra la más funsional i,
konsakuentimenti, más setávi pa uzuári i, purkonsiginti, pa avánsus ki kes própi régra la
ben ta pruduzi i ta revela ku tenpu, ka ta ser difisi (N ta kridita) di rakonxe ma, apezár
di tudu, kes régra la (désdi ses stabalisimentu ti gósi) tevi alguns vantáji. Entri es,
pelumenu, vantájis di ponta pa un sértu orientason i organizason di skrita na nos língua
matérnu, pa un sértu dispertar di algun tendénsa nasionalista di djuntádu i trabadjádu
pa rializason di algun ben kumun, len di tarse ilimentus nóbu i rafreskánti pa pensa,
rafliti i diskuti, apartir di nos rialidádi sósiu-kultural, tudu ki pode sta ralasionádu ku
prusésu di skrita i di prizerbason di língua káuberdiánu, i di ba ta dádu pásu (inda ki ku
algun dór, algun nsuguránsa i, purkonsiginti, ku un sértu trapadjason na meiu) ki,
sértamenti, ta ba ta kontribui pa más kuezon nasional i más sidadaniâ.
3.4.2. Difikuldádis
Sima tanbê sabedu, e difisi (pa ka fládu inposivi) átxa vantájis sen ki dádu kónta
di disvantájis (ki li N ta prifiri dá-s nómi di difikuldádis). Sikadjár, pode até fládu (o
pensádu) ma vantájis ku disvantájis e dos armun ki, apezár di gémia, es ka ta da ku
kunpanheru, dja ki es ta sta senpri ta kontrâria kunpanheru, sima ki es ten nveja di
kunpanheru, undi vitória di un ta minimizádu pa dizagrádu o insusésu di otu.
Más ki difikuldádis obujetivu di ntende i ntirioriza kes régra la, sta difikuldádis di
karáti sósiu-pisikulójiku i kultural dikorenti di ábitus dikiridu pa gentis skolarizádu. Sima
108
Len di kes difikuldádi ki ábitus dikiridu (através di tenpu, na skóla i ku skóla), ten
inda difikuldádis ki sta na própi sistema di skrita prupodu, undi inda pode notádu txeu
nperfeson, dikorenti di txeu kusa. Entri kes nperfeson pode pontádu algun nkuerénsa
ntérnu (ki pode atxádu na utilizason di diakritis), izisténsa di nóvi variadádis na língua
nasional (len di idiolétus), konximentu nsufisienti di própi alfabétu i nórmas di si
utilizason, ozénsa di un nisisári i pirsistenti sensibilizason ki debeba atinji tudu kamáda
di populason káuberdiánu (na país i na diáspura), fálta di un nisisári padronizason di
skrita (kusa ki ta iziji stabalisimentu di nórmas kláru, asumidu i npodu nasionalmenti,
pa otoridádis konpitenti).
Pode kirsentádu (entri otus) inda kel fálta di sidadaniâ (ki inda ta konstatádu) na
várius nivi di sosiadádi káuberdiánu, ki ten na si bázi txeu ngunoránsa ki pode sa ta ser
promovedu (até pa ndividualismu i pirgisiti), len di un sistema skolár montádu ku bázi
na un eránsa sósiu-kultural kolonial (ki ta mante inda fidelidádi – más-o-menu duentiu i
alienánti – di spritu di txeu káuberdiánu – skolarizádu o nau – kolonizádu i
mentalmenti dipendenti di sistema stabalisedu i fomentádu pa antigu kolonialista).
Ta parse-m natural ki kada língua (ku sistema di skrita alfabétiku) ten o ka ten
un ditirminádu sistema di raprizentason di si sons i palábras. E verdádi ki nes
110
Si e verdádi ki (na skrita alfabétiku) tudu língua ta uza un o otu sinal osiliár,
nomiádamenti alguns sinal di pontuason (sima vírgula (,) , pontivírgula (;), pontu (.),
dospontu (:), pontu-nturugason (?), pontu-sklamason (!), ritisénsa (…), entriparenti (),
traveson (–), ífen (-)); si e verdádi ki un o otu língua ka ta uza (prátikamenti) aséntus
gráfiku (kázu di ngles, purizenplu), tudu (?) língua latinu ta fase uzu (más-o-menu) di
diakritis, nomiádamenti purtuges, spanhól, franses, italiánu, ets.
Sendu língua káuberdiánu erderu di várius língua (undi pézu más grándi e,
sértamenti i sen dúvida, di língua purtuges), e natural ki uzádu (na si raprizentason
gráfiku) asentuasons gráfiku (más konxedu linguistikamenti pa diakritis), pa razons di
stória, ábitu i prosimidádi kultural (entri otus), un poku sima ta kontise na skrita di
purtuges. Si ka sa ta prosededu di omesmu manera na utilizason di alfabétu (undi ta
pretendedu pa kada son un raprizentason), e pamódi, len di stádu diánti di un língua
kuázi ágrafu198, e más konómiku – lei di menór sforsu – i más kuerenti ntérnamenti, ku
nplikason vantajozu na prendizáji i na prátika (di letura i di skrita).
Na verdádi, sima fidju ta erda jénis di pai ku mai (di pontu di vista biolójiku), sen
ki el pode ntirfiri o ndipendentimenti di si vontádi, tanbê káuberdiánu (inkuántu povu)
difisimenti pode skápa di un konjuntu di erdánsa (biolójiku, étiniku i otus), djuntádu ku
otus nfluénsa purtuges (sobrutudu) i di otus povu (ki tanbê sta na si oriji), di ki kustumu
i prátika kultural di séklus ten stádu (di algun fórma) prezenti na tudu si stória, pa ben
o pa mal.
198
Ki kuazi ka ta skrebedu.
111
Purisu, N ta kridita ma, tendensialmenti, ten poku (pa N ka fla mutu poku)
káuberdiánu (letrádu) ki ka ta átxa normal uzu di diakritis na skrebe nos língua
nasional. Di nha párti, so N konxe un káuberdiánu ki, len di ka ta uzá-s, e totalmenti
kóntra si utilizason. Des algen i di motivus di si pozisionamentu N ta ben pâpia más pa
diánti.
199
N ta kirsenta.
200
Kfr. nóta antirior.
201
Dipos di ofisializason di “ALUPEC”, Nicolas Quint i, más tárdi, Manuel Veiga, es bira ta difende ma
tudu palábra tirminádu na konsuánti e gudu, mênus kes ki ta finda na -s, ki (pa kel dos linguísta la) pása ta
ser grávi i, óra ki es e gudu, es debe leba diakriti. Raspósta ki kel dos linguísta la da-m (kándu N
purguntá-s pamódi di kel mudánsa di pozison la), ka konvense-m, pamódi N ka odja ninhun benefisi di
ses pozison, ralasionádu, pa un bánda, ku konomiâ na skrita (ka ten ninhun statístika ki prova ma palábras
ki, na singulár, ta finda na -s, e más poku) i, pa otu ládu, ka splikádu módi ki apéna un dizinénsa di plural
pode altera naturéza tóniku di un palábra, dja ki palábra grávi na singulár ta rakonxedu komu tal (na pâpia
i na skrita), mesmu stándu na plural.
113
Pamódi e nportánti ki fika más sklarisedu posivi (ti undi e posivi sklarise na
prezenti situason) es prublemátika di asentuason gráfiku (pa pézu ki el ten o pode ten
na skrita di nos língua matérnu), N ta kontínua ta da más algun atenson pa es
subuparágrafu (através di si ítens i subuítens ki ta ben asigir) sobri régras di skrita (ki
dja ten o pode ten), na xintidu di kontribui pa djuda i fasilita prusésu di skrita i di letura
di/na nos língua. E si ki N ta ben pása pa:
114
nterpretador di kusa ki el ta lé 202. Nes kázu, ledor, len di nterpreta mensáji skrebedu, el
pode sa ta ser obrigádu gásta tenpu na tenta diskubri i konprende própi kontiudu i
siginifikádu di palábras, pa (so dipos) el txiga na nterpretason di mensájis ki palábras ta
veikula.
Na verdádi, si e mutu más fáxi pa skritor skrebe sen fase uzu di diakritis, letura
pode fika mutu más difisi i konplikádu pa ledor, peránti dúvidas dikorenti di fálta di
asentus gráfiku na palábras ki, sen diakriti, pode lédu di un manera i ku un ditirminádu
siginifikadu i, ku diakriti, ta o pode lédu di otu manera i ku otu siginifikádu. E kázu di
<fronta> (vérbu) i <frónta> (subustantivu), di <ponta> (vérbu) i <pónta>
(subustantivu), di <strela> (vérbu) i <stréla> (subustantivu), di <pratika> (vérbu) i
<prátika> (subustantivu), di <tóniku> (dijetivu) i <toniku> (nómi), ets.
Pa kel konsiderason li (ki, sértamenti, sta lonji di ser un puru majinason), parse-
m ma ta fika kláru ma skritor pode sa ta transfiri pa ledor un difikuldádi ki el ka kre
assumi, pa un o otu motivu o razon. Es difikuldádi transfiridu di skritor pa ledor ta
torna situason di ledor mutu poku konfortávi, pa razons ki dja N ponta di pa riba.
202
Kfr. nes trabádju, 3.3.2.
116
Aprupóstu, ka debe ser purakázu ki un di kes maiór prudutor (di uns tenpu pa li)
di testus na káuberdiánu uzándu “ALUPEC”(o AK?), ka so ka ta uza diakritis, sima tanbê
e abértamenti kóntra uzu di kalker asentu gráfiku na skrita di/na káuberdiánu.
Pode sta li motivus más ki sufisienti pa es algen ki, ka so ka ta uza diakritis, sima
tanbê e frontalmenti kóntra si uzu, nomiádamenti na skrita promovedu pa “ALUPEC”.
Até purkí es algen (úniku ki N konxe ku es pozison), nhu Marciano Moreira, ku bázi na
própi nómi des prupósta di skrita (Alfabétu Unifikádu pa Skrita di Káuberdiánu), ta
difende (ku algun kuerénsa) ma ki e obrigatóri sigi (nes prupósta) e so utilizason di
létras prupodu, sklarisendu asigir ma (dja ki diakritis ka e létra) ka pode ser obrigatóri
ses uzu, sendu, purisu, fakultativu ses utilizason (kfr. stratus di pozison di M.Moreira,
na 2.3.6.1 i alínia 2) di 2.3.6.1.3, nes trabádju).
Purisu, nes pontu li, N ta ben tenta dexa algun kontribuson na xintidu di atxádu
un soluson pa tudu es prublemátika ki sta ligádu ku uzu di asentuasons gráfiku o nau,
apezár di ta parse-m ma soluson própriamenti so ta ben atxádu, na kuádru di un
padronizason ifetivu di skrita di nos língua, ki (sima dja sabedu) ta ba iziji (prumeru)
skódja di un di kes variadádi di nos língua matérnu pa variadádi-padron di língua
káuberdiánu203.
Kfr. Jürgen Lang, Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag
204
palábra (ku algun fasilidádi) a |a| (abértu) di a |ɐ| (fitxádu). Nha própi
konstatason, más letura di «Breve esboço da gramática do crioulo da ilha de
Santiago (Cabo Verde)»205 fase-m, entritántu, konklui (i konfirma, des
manera, pozisionamentu di Jürgen Lang i Nicolas Quint 206) ma ten a más
abértu ki otu207, sendu kel más fitxádu mutu más txeu ki kel abértu,
pelumenu na variadádi linguístiku santiages. Izenplu: <palábra>, <karapáti>,
<báka>, kása>, <kantádu>, <amizádi>. Dja Manuel Veiga (pelumenu ti gósi)
ten bádu más na sintidu di “ALUPEC”. Izenplu: <mama>, <fama>, <mapa>,
<maskra>, <tanbra>, <banana>;
3) Ralasionádu ku tudu palábra gudu tirminádu na vugal (sen ser ditongu) ki,
sigundu prupósta di “ALUPEC”, debe leba diakriti na es últimu vugal, di
akordu ku naturéza des omesmu vugal, N ta prupoi siginti:
(i) Na kázu di palábras ku un so sílaba, so debe leba diakriti (nes kázu
asentu gudu) kes ki ta finda na vugal (-a, -e i -o) abértu208. Tudu kel
ki ta finda na kes omesmu vugal la fitxádu, ka meste ninhun diakriti,
dja ki ta funsiona (sima na palábras grávi) kel régra jeral (di
priditividádi) ki ta fla ma, óra ki es ka abértu, es e fitxádu. Purtántu,
N ta konkorda plénamenti (nes matéria) ku Jürgen Lang 209. Izenplu:
<pá> (subustantivu), <pa> (pripozison), <fé>, <pé>, <pe> (nómi di
létra), <pó>; <po> (vérbu), <go> (adivérbi), <mo>, <bu>, <ku>;
(ii) Na kázu di palábras ku más di un sílaba, tudu palábra gudu
tirminádu na vugal (sen ser ditongu) debe leba diakriti, konfórmi si
naturéza vukáliku. Izenplu: <Kaká> (nómi di algen), <Gagá> (nómi di
algen), <kafé>, <bébé>, <barapó>, <abô>210, <Pitó> (nómi di algen),
205
Kfr. Op. cit. na nóta antirior.
206
Kfr. ses óbra sobri kiriolu káuberdiánu.
207
Kfr. T. V. da Silva, Na bóka noti, vulumi-II, «Tradições Orais», Instituto da Investigação e do
Património Culturais, Praia, 2007, i vulumi-III, «Língua Cabo-Verdiana», Instituto da Biblioteca
Nacional e do Livro, Praia, 2008.
208
Kfr. Jürgen Lang, op. cit., p. XLVIII.
209
Kfr. Ibidem, in op. cit., p. XLIX.
210
Okontrári di kel ki prupodu na “ALUPEC”, mi N ta difende ma tudu prunómi pesual (di sujetu) ki ten
más di un sílaba i ki ta tirmina na vugal, debe podu diakriti na vugal di últimu sílaba (di akordu ku
naturéza di kel vugal li). Pa un bánda, pamódi es e tudu gudu. Pa otu bánda, pamódi N ka ta odja razon pa
ka aplikádu nel régra jeral, nbes di un iseson ki ka meste (el ta tarseba un sobrikarga mental di mimória,
na sintidu di lenbra razon pamódi ka ta sigidu nel régra jeral, ki sendu rakonxedu komu régra jeral, ta
aplikádu – prátikamenti sen pensa – na tudu situason aplikávi).
119
211
Dos vugal djuntu ki ta prununsiádu kun úniku imison di vós, razon pamódi es ta konstitui senpri un
úniku sílaba. Izenplu: <Mariâ>, <môntia>.
212
Dos vugal djuntu, más ki kada un ta konserba si própi son i, purisu, kada un ta forma un sílaba
ndipendenti. Izenplu: <María>, <kontinúa>.
213
Kfr. Jürgen Lang, op.cit., p. XLVIII.
120
fundu, e más un aplikason di kes régra jeral ki ta fla ma tudu a ku e i ku o abértu debe
leba asentu gudu, undi ki es parse na palábra (ndipendentimenti di sta na sílaba tóniku
o nau), pa sinála ses abertura sonoru (kfr. alínia 1) i 2) des pontu 3.4.3.3).
Pa kel ki N kába di fla li, ta fika más konvinsenti inda kel konviniénsa di pusta
kóntra utilizason di asentus gráfiku. Aparentimenti, ta ultrapasáda un konjuntu di
konstranjimentu na skrita di káuberdiánu, raprizentádu pa nisisidádi di (pa un ládu)
mimoriza kes régra la i (pa otu ládu) di ten na kónta kes situason undi es debe
aplikádu. Más, tanbê (sima dja fládu), ta transfirida pa ledor un konjuntu más pisádu di
trabádju ntilekitual pa (el própi) el stabalise kontiúdu di palábras i ruspetivu konsetu,
na un prusésu konplékisu di nterpretason ki pode ser, len di kansativu i disgastánti pa
ledor, dizistimulánti i poku konvidativu pa si prazer i gostu di letura. Dos izenplu
kodjedu na oralidádi i raprizentádu na skrita: 1) <Dja’u lá kabé?> o <djou lá kabé?>; 2)
<Dja’u lá kabê?> o <djou lá kabê?>222.
Ku kel dos izenplu li, ki (mesmu ku asentu gráfiku) pode ka ser ton fáxi pa un
ledor kumun da kónta di si sintidu lógu nun prumeru letura, sértamenti ki ledor dja sta
alertádu sobri difikuldádi grándi ki el ta tenba na nterpreta, istué, na persebe kál ki e
real siginifikádu di kes frázi la, si ka uzáda diakritis na ses skrita. Ratomándu kes izenplu
la, más sen diakriti: 1) <Dja’u la kabe?> o <djou la kabe?>; 2) <Dja’u la kabe?> o <djou
la kabe?>223.
Aprupóstu, pode ser pirtinenti sita li Dulce Pereira, kándu el fla ma, di pontu di
vista linguístiku, «a relação língua/grafia é convencional mas deve ser regulada por
221
Kfr. sugundu nóta di alínia 2) imidiátamenti antirior.
222
Skrita ntegral di izenplus di alínia 1) ta sérba: <dja bu lába kabésa?> i di alínia 2) ta sérba: <dja bu
lába kabélu?>.
223
Sen diakriti, kel dos frázi li, es e purfetamenti idéntiku, tántu di pontu di vista sonoru, sima na ses
siginifikádu. Módi ki ledor ta fika, entermu di konprenson des?
122
224
Dulce Pereira, in «Estudo sobre a língua cabo-verdiana», p. 4, párti ntegránti di dukumentu «Projecto
experimental de alfabetização bilingue», Ministério da Educação, Direcção Geral de Educação Extra-
Escolar, s/l, s/d, dukumentu ki sirbi di bázi na Fóru nternasional di alfabetizason bilingi, ki (sima dja
sabedu) kontise na 1989.
225
Ibidem, p. 4-5.
226
Ibidem, 5-6.
123
227
T. V. da Silva, (Kon)Tributu (pa libertason y dizanvolviméntu, idison di Otor, s/l [Praia], 2005, p. 14.
124
Pa otus palábra, N ta ripiti kel omesmu ideia li ku afirmason di Jürgen Lang (ki N
ta transkrebe asigir), kándu el fla: «As regras para a utilização dos acentos gráficos
(agudo e circunflexo) são tais que a grafia de uma palavra permite determinar
inequivocamente onde recai o seu acento tónico.»231
Diánti di tudu ki dja spodu na kel trabádju li sobri asentuason gráfiku di palábra
na káuberdiánu, talbes pode konkluídu ma, más ki sinplifikason, konsigidu li splisitason,
sklarisimentu i sistematizason ki, sikadjár, inda ka faseda, na tudu perkursu ki alfabétu i
228
Ralasionadu ku kiriolu fundu.
229
Kiriolu papiádu (o skrebedu) ki sta mei-kaminhu entri kiriolu fundu i kiriolu bastánti purtugezádu.
230
Kiriolu más rakuádu di bazilétu i más pértu di akrolétu.
231
In Dicionário do crioulo da ilha de Santiago (Cabo Verde), Gunter Narr Verlag Tübingen, Tübingen,
2002, p. XXVI.
125
skrita di káuberdiánu ben ta alkánsa, na dikorer di tenpu. Naturalmenti ki, pa kel ki dja
fládu nes trabádju li, inda stádu lonji di txiga na perfeson, un obujetivu sértamenti difisi
di un diâ ser atinjidu, pamódi própi naturéza des material ki e língua, e ton pasivi di
perfeson sima própi ómi (si kiriador) i, purkonsiginti, sima naturéza umánu na si
kaminháda sen fin pa perfeson.
3.4.3.3.3. Ku jeneralizason
Di nha pontu di vista, sen ki omentádu nunbru di diakritis (ki kontínua ta ser so
tres: gudu (´), sirkunflékisu (^) i til (~)), splisitádu i sklarisedu un konjuntu di situason
undi debe i ka debe uzádu diakritis, ki tipu di diakriti pode i debe uzádu (i pamódi) na
ditirminádus situason o sirkunstánsa, i fasedu un sistematizason (más-o-menu)
abranjenti di kes régra i situason ki ta o debe nplika utilizason di diakritis.
Si tomádu na kónta tudu kes ilimentu li i konsiderádu kes razon i vantáji ki dja
pontádu sobri uzu (kurétu i adikuádu) di diakritis, ta resta un tomáda firmi di konsiénsa
sklarisedu i konximentu ifetivu des i di ses valor i siginifikádu, vizándu un prátika sosial
jeneralizádu i konsistenti di ses utilizason ki, sértamenti, ta o pode kontribui pa fase di
ses uzu un ábitu ndividual i sosial di/na skrita di nos língua nasional.
Afinal i pa ruzumi tudu (o kuázi tudu) situason undi debe utilizádu diakritis, N ta
lenbra ma, len di so tres aséntu gráfiku diferenti (gudu, sirkunflékisu i til 232), sabedu dja
ma: 1) ten so tres vugal (a, e, o) ki pode ser (di pontu di vista sonoru) abértu o fitxádu;
2) kel tres vugal la pode resebe dos (asentu gudu ku sirkunflékisu) di kel tres diakriti,
konfórmi ses naturéza vukáliku o pa ndika sílaba tóniku; 3) kel tres vugal la (senpri ki es
e abértu), es debe resebe asentu gudu, ndipentimenti di lugár ki es ta okupa na
palábra o di es ta fase párti di sílaba tóniku; 4) úniku diakriti ki létra i ku u pode resebe,
e asentu gudu i so pa ndika sílaba tóniku; i, finalmenti, 5) pa ivita anbigidádi o
konfuzon (di son, di sintidu o di asentuason tóniku), debe uzádu diakriti, tántu pa
klarifika sílaba tóniku, sima pa ndika naturéza vukáliku di vugal enkáuza.
232
Til (~), na variadádi santiages, so ta parse pa nfluénsa disnisisári di purtuges (iperkureson).
126
KAPITU-4
Nes kapitu li, N sa ta ben pâpia di dos aspétu mutu kumun i bastánti ividenti na
káuberdiánu santiages papiádu. N sa ta pensa na kel un munti pérda ki palábras ta
sufri, tántu na linguáji oral (e kázu di: <e’>, nbes di <el>; <nel>, nbes di <na el>; <dá-u>
o <dou>, nbes di <dá-bu>; <po-u>, nbes di <po-bu>; <kou bai>, nbes di <ka bu bai>;
<pou bai>, nbes di <pa bu bai>; <mó ku sta>, nbes di <módi ki bu sta>, ets.), sima
tanbê na skrita (e kázu di: <dá-u>, nbes di <dá-bu>; <da-l>, nbes di <da-el>; <dá-s>,
nbes di <da-es>, ets.), nun pruséssu ki ledor ta pirmiti-m txoma-l di konomiâ di linguáji.
Pamódi na skrita ten txeu kusa ki debe splisitádu pa midjora konprenson di kusa
ki kredu fla, e natural ki ser na pâpia undi ki más frekuentimenti ta kontise kel prusésu
di konomiâ o di raduson di kontiúdu sonoru ki kredu kumunika.
233
Aprupóstu i apezár di ku algun diferénsa di sintidu i aplikason, ta parse-m konvinienti lenbra li kel “lei
di mínimu” (lei di konomiâ?) ki Nicolas Quint pâpia del na si Grammaire de la langue cap-verdienne:
étude descriptive et compréhensive du créole afro-portuguais des Îles du Cap-Vert, p. 321, di un bánda i,
di otu bánda (i más pértu di situason ki N ta pâpia del li), kel “lei di menór sforsu” ki Manuel Veiga ta
pâpia del na páji 40 di si Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição.
130
Di sértu manera, lei di menór sforsu pode konsiderádu un spésia di lei natural. Lei
natural, pamódi dja ki (na Naturéza) el ta nôrtia sikadjár tudu ser bibu, na sintidu di el
fase menór sforsu posivi pa el atinji obujetivu ki el ten.
Nes sintidu li, pode trádu konkluzon ma stádu diánti di kel bédju diléma di sabe kál
ki e más bédju o kál k’e primeru: óbu o galinha?
Partindu di prinsipi ma ser umánu, inkuántu un di kes ser di Naturéza, ta giádu (na
si bida di diâ-diâ) pa lei natural, di ki lei di menór sforsu e un manifestason; partindu di
prinsipi ma prinsipis di konomiâ e un di kes konsakuénsa di lei di menór sforsu na bida
prátiku di diâ-diâ; konsiderándu ma stádu diánti di un rialidádi umánu imaterial ki e
língua, undi (tántu na pâpia sima na skrebe) lei di menór sforsu ta manifesta
kláramenti através di prinsipis di konomiâ, ta parse-m normal (i konsakuenti) ki nha
preferénsa bai pa prinsipis di konomiâ, na abordájis ki ta sigi.
Sabendu ma, na pâpia, kusa más nportánti ki debe kontise, e ki mensáji (ki
kredu kumunika) pása i pása fáxi, ta parse-m ma ka ta konstitui grándi difikuldádi
rakonxe ma aplikason di prinsipis di konomiâ na átu di pâpia ta o pode tarse txeu
vantáji. Nomiádamenti, vantáji di fla txeu, ku poku son o palábra. Kel li, si nterlukutor
sta minimamenti familiarizádu ku kel prátika linguístiku la.
Entritántu, prinsipis di konomiâ pode tarse konplikason na skrita. Kel li, óra ki sa
ta skrebedu na káuberdiánu (nomiádamenti), pode kontise di txeu manera i na txeu
situason. Sobrutudu si konsiderádu situason atual di nos língua, undi inda el ka sta
ofisializádu, pa un ládu, kifari padronizádu, pa otu ládu, kalker di si variadádi.
E ki, na oralidádi, tántu palábras sima kontiúdu di mensájis ki sta nes pode ser
lijerádu, sen ki strobádu kumunikason ntegral di un i otu, pamódi un konjuntu di fator
di spresividádi ta sta nvolvedu (sima jéstu, spreson di róstu, ton di vós, movimentu di
korpu), dja na skrita (undi ta tentádu raprizenta tudu kel konplékisidádi kumunikativu
la), úniku rakursu (na kázu di língua káuberdiánu) e alfabétu (ku si létras i dígrafus) i
sinâis osiliár (diakritis i sinâis di pontuason).
dos ten senpri algun kusa (nomiádamenti obujetivu di kumunikason) enkumun; tendu
na kónta, inda, ma finalidádi últimu di skrita e raprizenta átus di pâpia, anton ta
mestedu átxa algun konprimisu entri es, ki ta ruspeta ses diferénsa di naturéza i ses
obujetivu kumun ki, sima dja fládu, e kumunikason.
Pa kel konprimisu li, sikadjár debe sklarisedu i tomádu komu raferénsa alguns
aspétu diferensiador di kel dos situason la (di pâpia i di skrebe).
Kel li, ruspetándu senpri (o, pelumenu, na midida posivi) spritu i manera di ser
própi di nos língua matérnu, ki sértamenti debe sta senpri prezenti (tántu na pâpia,
sima na skrebe), inda ki ka debe skesedu nunka naturéza diferenti di kel dos nivi di
linguáji la.
KAPITU-5
i morfosintási na skrita
137
138
i morfosintási na skrita
Kel li kre fla ma, más ki analiza o djobe katigoriâs gramatikal di nos língua
matérnu, N sta nteresádu na djobe i prupoi módi ki debe (pasádu ta) skrebedu
palábras di divérsus katigoriâ di grmátika di nos língua, na ses aspétu pertinenti di
fonétika, fonolojiâ i morfosintási.
236
Kfr. Manuel Veiga, in Introdução à gramática do crioulo, 2ª edição, Instituto Caboverdiano do Livro e
do Disco/Instituto Nacional da Cultura, s/l [Praia], 1996, p. 39.
237
Id., ib., p. 77.
139
5.1.1. Fonétika
E si ki spresons sima: |máz un|, |doz ása|, |trez ómi|, |da-mel| o |da-nhel| (i
otus semelhánti), fonétikamenti rializádu na pâpia, debe raprizentádu fonolójikamenti
na skrita pa: /más un/, /dos ása/, /tres ómi/, /da-m el/, ruspetivamenti. Na verdádi, kel
sonorizason di /s/ na |z| i kel aglutinason sonoru di prunómi pesual di konplimentu
ndirétu (obujétu ndirétu) ku prunómi pesual di konplimentu dirétu (obujétu dirétu), es
e apéna un asidenti fonétiku kontestual (di ligason), dja ki palábras orijinal ki es ta
pertense, e: “más”, “dos”, “tres”, len di vérbu <da> konjugádu na sigundu pesuâ di
singulár di nperativu, ku konplimentus prunominal (ndirétu i dirétu, sendu kel prumeru
– nazal – prununsiádu bilabialmenti o palatalizádu), ruspetivamenti.
5.1.2. Fonolojiâ
140
Konsiderándu kel ki fládu na kapitu antirior (kapitu-4) sobri lei di menór sforsu i
prinsipis di konomiâ (kfr.), e natural ki (na skrita) kes prinsipi li ten aplikason prátiku,
tántu fonétikamenti sima fonolójikamenti, kusa ki dja berefikádu di algun manera (inda
ki mutu lijeramenti) na 5.1.1 i na 5.1.2 (kfr.).
238
Di nha pontu di vista (ki até pode sta erádu, N ta dimiti), vérbu <ten> ta parse-m ma el debe
konsiderádu di sigundu konjugason (tirminádu na -e), désdi ki kel <n> final tomádu komu sinal di
nazalason (apéna). Ka e kázu pa konsideráda vérbu <ten> komu <te> + nazalason? I (dja go), ralasionádu
ku vérbu <ter>: ka stádu diánti di un kázu semelhánti (di <te> + r)?
142
5.2. Morfosintási
Sima dja fládu di pa riba, morfolojiâ ta tráta di fórmas (divérsu) ki palábras pode
toma. N ta lenbra li ma ten divérsus katigoriâ di palábras (artigu, numeral,
subustantivu, dijetivu, prunómi, vérbu, adivérbi, pripozison, nterjeson i konjunson).
Tanbê N ta alerta pa algun transformason i disgásti (entri es, nomiádamenti pérda di
vugal inisial, óra ki es vugal ká e tóniku: <npára>, <spórti>, <nforma>, <nteresi>,
<nkádja>, <sta>, <nxuga>, <spritu>, ets.) ki palábras ben ta sufri, kér na si prusésu di
káuberdianizason, kér na si komodason i adapitason na nóbus kontestu sósiu-kultural,
undi sta senpri (di algun manera) prezenti nfluénsas baziletal, mezoletal i akroletal (ki
dja rifiridu más pa trás),
Aprupóstu di kes nfluénsa li, N debe sklarese un kusa ki, sértamenti, ledor dja
ben ta rapára, di tántu ividenti ki el sta nes trabádju li: N sa ta pâpia di nha própi
linguáji uzádu nes trabádju li, undi ta atxádu musturádu (na un spésia di konsiliason)
nfluénsas di bazilétu, mezolétu i akrolétu. Pode purguntádu: Pamódi es musturu, na
omesmu trabádju, fetu pa omesmu otor?
Ordinal (na diâs di oxi) sta ku algun tendénsa (ki sa ta bá ta omenta, diâ pa diâ, i
ta ba ta jeneraliza) di sigi tanbê nomenklatura purtuges. E si ki ta atxádu (dja di algun
tenpu pa gósi): purmeru o prumeru o primeru, sugundu o sigundu, tirseru o terseru o
turseru, kuártu o kuártumu, kintu o kíntumu, sestu o sêstumu, sétimu o sétumu240,
239
Podu asentu (sirkunflékisu) na a pa ndika naturéza di kel vugal la, más sobrutudu pa ivita ki disfasedu
kel ditongu ai, dja ki, sendu palábra tirminádu na konsuánti, tendénsa (di akordu ku régra dja stabalisedu)
ta sérba di disfase ditongu i poi aséntu tóniku na -is.
240
Diziginason “kuártumu”, “kíntumu” i “sêstumu” (ki oxi pode konsiderádu arkáiku, pamódi dja el kai
na dizuzu), N ta kridita ma es parse pa nfluénsa dirétu di palábra “sétumu”, na un spésia di tendénsa di
145
Frasional tenba uzu inda más póbri (ki numeral ordinal), na prátika sosial
tradisional di pâpia na nos língua matérnu. Algun izenplu di kes ki N sta sienti i N sa ta
lenbra: metádi, térsa-párti, kuárta-párti, kinta-párti, sésta-párti, sétima-párti, oitava-
párti, désima-párti241. Na kelotus kázu i mésmu na kes ki N kába di ponta, ta uzáda
spreson “…párti di”, antisededu i sigidu di nunbrus kardinal raferenti. Izenplu: “N
resebe un párti di tres, dos párti di sinku, kuátu párti di dés”, ki ta korusponde,
ruspetivamenti: “térsa-párti”, “dos kintu”, “kuátu désimu” (na linguáji atual di
skolarizádus). Na un otu kontestu (más virádu pa mundu rural), ta sirbida di otus
fórmula pa sprimi un prátika ki éra bastánti kumun na sosiadádi santiagensi i ki oxi sa
ta berefika kada bes menu, konsubustansiádu na spresons sima: un pur-un, dos pur-
un, tres pur-un, kuátu pur-un, sinku pur-un, sâis/sax pur-un, séti pur-un, ets. Éra un
prátika di dividi rizultádu di trabádju-di-partidu 242, sobrutudu entri propetáris di txon i
kanpunesis, na ilha di Santiágu.
Multiplikativu, oxi, bira kumun atxádu (pa nfluénsa kláru di purtuges, língua
konstánti di kontátu na Káuberdi, désdi tenpu bédju): dobru, triplu i otus di omesmu
natureza (sima kuádruplu, kíntuplu, ets.), inda ki mênus uzádu ki kel dos prumeru ki N
kába di ponta. Antigamenti, entritántu, ta sirbida más di spresons sima: dos bes más
(pa siginifika “dobru”), tres bes más (pa siginifika “triplu”), kuátu bes más (pa siginifika
“kuádruplu”), sinku bes más (pa siginifika “kíntuplu”), ets.
2) Dijetivu (di pontu di vista di jéneru), óra ki el ta tirmina na -u, -inhu o -on na
kolifika un algen (o nómi di un algen), kel -u, -inhu o -on (supóstamenti maskulinu) ta
muda (jeralmenti) pa -a, -inha o -óna, ruspetivamenti, kusa ki ta ndika sékisu o jéneru,
na un spésia di konkordánsa. Izenplu: “ómi bunitu” / “mudjer bunita”, “ómi bunitinhu”
/ “mudjer bunitinha”, “ómi buniton” / “mudjer bunitóna”244.
3) Di pontu di vista di nunbru 245, N ta ripiti li kel ki dja sabedu: e fálta di ruspetu
pa spritu di língua i, purkonsiginti, e un éru poi na plural (omesmu tenpu) tántu
subustantivu sima si dijetivu. Purtántu, si un des (subustantivu o dijetivu) sta na plural,
243
Tántu “katxóra”, sima “kadéla”, es ten un siginifikádu ki, len di pejorativu, pode ser mesmu nsultozu,
nbóra “kadéla” albes ta uzádu pa gentis skolarizádu (inda ki ráramenti) komu fimininu di “katxór”.
244
N ka ta konsidera li kes kázu undi subustantivu kumun tirminádu na -u i na -a ta toma (kuázi senpri)
diminutivu -inhu i -inha, ruspetivamenti (ndipendentimenti di ses sékisu o jéneru: “kanderu” –
“kanderinhu”, “kasa” – “kasinha”, “bitxu” – “bitxinhu”, “kamisa” – “kamisinha” ), nen kes kázu undi
omentativu -on i -óna ta aplikádu, tántu na mátxu sima na fémia (undi -on pode siginifika más omentu ki
-óna, i visivérsa: “omon” / “omóna”, “mudjeron” / “mudjeróna”, “kudjeron” / “kudjeróna”).
245
N sa ta lenbra li di un amigu (António Pires) ki ta difende ma, di un fórma jeral, plural sta nplísitu na
nómi di kada subustantivu kumun, di tal módi ki (óra ki kredu pâpia di un kusa so) ta xintidu nisisidádi di
antisipa kel kusa la di numeral kardinal, un. Izenplu: “Txáda tene báka!” (ideia di txáda tene báka txeu);
“txáda tene un báka!” (so un báka sta na txáda). E un kiston ki pode ben iziji txeu rafleson i diskuson
entri genti ki ta ntende di asuntu, pa txigádu un konkluzon (si posivi) difinitivu.
147
kelotu debe fika na singulár, sendu más frekuenti bai pa plural kel ki parse purmeru
(subustantivu o dijetivu).
Ratomándu sobri kel dos vertenti (átunu i tóniku), N ta pása ta prizentá-s. Kes
átunu: -m, -bu/-u (-nho/-nha), -l, -nu, -s251 (izenplu djuntu ku vérbu: “…da-m”, “…dá-
bu” / “…dá-u”, “…da-l”, “…dá-nu”, “…dá-s”252); kes tóniku253: -mi, -bo (-nho, -nha), -el, -
nos, -nhos, -es (izenplu djuntu ku vérbu: “…dába-mi”, “…dába-bo”, “…dába-el”, “…
dába-nos”, “…dába-nhos”, “…dába-es”).
246
Sima sabedu, tántu “nho” / “nha” sima “anhô” / “anhâ”, es e fórmula di tratamentu ruspetozu.
247
Pamódi es e palábra gudu tirminádu na vugal, tántu “amí” sima “abô”, “anhâ” i “anhô”, es ta leba
diakriti (di akordu ku naturéza di kel vugal final), na un stretu ruspetu pa régra jeral di sentuason dja
stabalisedu (kfr. 3.4.3 i 3.4.3.3).
248
Obadisendu tanbê régra jeral di sentuason, “anos”, “anhos”, “aes” ka ta leba diakriti, pamódi es ta
finda na konsuánti (kfr. 3.4.3 i 3.4.3.3).
249
Sen asentu tóniku na el própi.
250
Ku asentu tóniku na el própi.
251
Sértamenti ki dja raparádu ma ka parse na lista prunómi pesual di konplimentu di sigundu pesuâ di
plural. E ki el e ka átunu, más, sin, tóniku (dja ki el ten asentu na el própi).
252
Diakriti na vérbu (nes kázu i na kázus semelhánti) ta ndika apéna naturéza di vugal ki el sta riba del.
253
Normalmenti es ta parse dipos di vérbu konjugádu na nperfetu di ndikativu i tanbê nalgun kázu di
konjugason di vérbu ser.
148
(subustantivu), dijetivu ta parse djuntu di nómi pa kolifika (o ndika diterminánti di) kel
subustantivu la. Sigidamnti N ta prizentá-s. Dijetivus: nha, bu, si/se254, nos, nhos, ses.
Izenplu: “Nha kása”, “bu kása”, “si/se kása”, “nos kása”, “nhos kása”, “ses kása”. Debe
sklarisedu li ma, óra ki subustantivu ta parse purmeru, kes dijetivu la ta toma fórma ki
es ten na prunómi, istué: “nha” ta bira “di-meu”, “bu” ta bira “di-bo”, “si” o “se” ta
bira “di-sel” o “di-seu”255, “nos” ta bira “di-nos”, “nhos” ta bira “di-nhos”, “ses” ta bira
“di-ses”.
Tudu ta ndika ma fórma kurétu di kes vérbu la (na káuberdiánu santiages) debe
ser kel ki ta konserba ditongu i non kel ki ta disfase ditongu. Até purkí, di kel lista
prizentádu di pa riba (un konjuntu di sâis vérbu), so dos ta dimiti transformason di kel
ditongu final na iátu. Difátu, ka ta fládu (nunka) – na káuberdiánu santiages – “papía”,
“kiría”, “limía”, “purdúa”, nbes di “pâpia”, “kíria”, “límia”, “púrdua”.
Ta sigi kes modélu (ki N kába di pâpia del) tudu vérbu regular, di kalker
konjugason (1u, 2u, 3u, 4u i 5u konjugason259), ku sigintis alterason:
257
Na konjugason di prezenti di ndikativu, pelumenu.
258
Ku es prunómi pesual di konplimentu (“-nhos”) ki e tóniku, vérbu ta konserba asentu tóniku na sílaba
ki, na nfinitivu, el tenba el.
259
N debe sklarese ma N ka konxe (o, pelumenu, N ka sa ta lenbra di) ninhun vérbu di un sílaba so, di 5 u
konjugason.
150
260
Ki, na nfinitu i na prezenti di ndikativu (i sen kunpanhamentu di prunómi pesual di konplimentu), ten
tanbê fórma <poi> (mutu uzádu na Santiágu), kusa ki ta (o pode) kontise ku tudu vérbu konpostu di “poi”,
sima “dispoi”, “inpoi” (“npoi”), “konpoi”, “prupoi”, “kóntraprupoi”, ets.
261
Ka senpri, dja ki entri vérbu di 2u konjugason ta atxádu vérbus di tema na -e simi-fitxádu (sima “kre”),
ki ta resebe kel diakriti la, i vérbus di tema na -e abértu (sima “lé”), undi kel diakriti la debe subustituídu
pa asentu gudu.
262
Priditividádi di sílaba tóniku di kalker vérbu ku más di un sílaba, konjugádu prunominalmenti (na
prezenti di ndikativu), e senpri kel sílaba ki ta finda na vugal temátiku di vérbu, ménus na 2 u pesuâ di
plural (ki ta konserba asentu tóniku senpri na lugár ki el ten el na nfinitu).
263
Priditividádi di sílaba tóniku di “…bende-m”, “…bende-u”, “…bende-l”, “…bende-s”; di “…konpo-
m”, “…konpo-u”, “…konpo-l”, “…konpo-s”, i di otus vérbu di más di un sílaba (di kalker konjugason i
prunominalmenti konjugádu na prezenti di ndikativu) sta intimamenti ligádu ku dos situason: 1)
tirminason fonolójikamenti na konsuánti (-m, -l, -s); 2) tirminason fonolójikamenti na ditongu dikirsenti,
formádu pa vugal temátiku di vérbu más -u (di -bu, dipos di kéda di “b”) (kfr. 3.4.3 ti 3.4.3.3.3).
151
Sima dja fládu (na 5.2), sintási e kel párti di gramátika ki ta studa órdi, lugár,
funson i kureson na kolokason di palábras na frázi. Tanbê sabedu dja ma órdi báziku di
konstituintis di frázi e: sujetu-vérbu-obujétu (o konplimentu). Dentu di obujétu o
konplimentu ta distingidu tres tipu (ki pode i debe konsiderádu sensial): dirétu, ndirétu
i sirkunstansial.
Komu obujétu di kel nha trabádju li e skrita na AK, N kre pidi diskulpa pa
frustason di kes ki (pa titlu di kel íten li) provávelmenti sa ta sperába un tratamentu di
sintási minimamenti kondizenti. Pa len di kel mutu brévi sklaresimentu ki dja dádu li
sobri sintási (pa sítua minimamenti ledor), ta sérba (sikadjár) un disviu (di obujetivu
des trabádju) kontínua ku un abordáji strutural di (sobri) sintási. Mesmu rakonxendu
pirtinénsa i nportánsa ki el ta tenba na prusésu di un skrita kurétu (ki ka debe fase más
ki ripruduzi kurétamenti un fála o konbérsu kurétu), vizándu un kumunikason kláru,
obujetivu i ifisienti.
KAPITU-6
Konkluzon
154
155
6- Konkluzon
Dja ki, désdi sigundu metádi di séklu 19 ti diâ di oxi, undi dja nu tene un
alfabétu ofisiálizádu (désdi mársu di 2009), e un stória di txeu buska, txeu
sprimentason, txeu rizisténsa, txeu diskuson, txeu leba ku tarse i diskonfortu, ki so ka
pára (nen ka ta pára) pamódi temoziâ, rizisténsa i speránsa fórti ki move, ta move (i ta
promove) fidjus disididu di es sosiadádi, di es povu umildi, batadjador, sufridor,
rizistenti i (sértamenti) vensedor, pamódi el ka dizisti (nen el ka ta ba dizisti) di si
kabésa i di si obujetivus, más tanbê orgudjozu (na umildádi) di si konkistas (na divérsus
264
Kfr. 0.2 i 0.5 des nsáiu li.
156
kánpu), apezár di tudu kontrariadádi ki (désdi senpri) ka ten popádu el i ki, na un spésia
di ábitu (sértamenti mau!), ka sa ta ba popa-l.
Naturalmenti ki, más di ki stória di nos sosiadádi (di nos povu) ki (ndirétamenti i
di algun módi) fika rafletidu na el, Alfabétu Káuberdiánu, sendu últimu prupósta di
skrita ki parse na Káuberdi, e, ántis di más i sobrutudu, kel pontu más áltu (i más
rasenti) di tudu prupósta pa skrebe nos língua ki stória di Káuberdi dja rajista.
Kel li pamódi kaminháda linguístiku di nos povu (sima, aliás, di tudu otu povu) e
un prusésu ki ka ta pára di bá ta ser adapitádu pa/na rialidádi di diâ-diâ, ki ta sta senpri
ta altera, ku konsakuénsa pa/na tudu manifestason, spiriénsa i vivénsa sósiu-kultural di
kumunidádi umánu ruspetivu.
Len di kel li, AK e inda un prupósta voltádu pa futuru, pamódi si própi prusésu
inda sta ta prusesádu i sa ta spéra mutu más dizenvolvimentu, si lenbrádu tudu ki fládu
del na kapitu-3 des trabádju, ku distáki pa 3.1, 3.2 i 3.3 (kfr.).
Purisu, N ta tirmina kel nsáiu li ku un vótu nasedu na fundu di nha álma: apezár
di tudu divirjénsa di pontus di vista ki prusésu “idukativu” di nos língua pode ten,
através di kel stromentu linguístiku li; apezár di tudu kontrariadádii ki kalkér sidadon
des pais pode sufri nes kaminháda di primoramentu des stromentu i di nos própi língua
nasional, ka nu pára di ten i dizenvolve amor pa nos kabésa, através di amor pa nos
língua i di kudádu i atenson ki nu debe koloka na tratamentu di Alfabétu Káuberdiánu!
B I B L I O G R A F I Â265
265
Referensiádu o konsultádu.
160
29. MONTEIRO, Félix (org.) (1996) – Eugénio Tavares: poesia contos teatro,
“Documentos”, Praia: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
30. MONTROND, Agnelo (2008) – «Kriolu é nos matris!», in A Nação, ano I, nº 31,
Praia.
31. MONTROND, Agnelo (2008) – «Sinpatia ó antipatia pa ‘ALUPEC’?», in A Nação,
ano I, nº 27, Praia.
32. MOREIRA, Marciano (2007) – «Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja
liberta-nu di dikora? (III)», in A Nação, ano I, nº 9, Praia.
33. MOREIRA, Marciano (2007) – «Bu sabeba ma, pa skrebe nos língua, guvernu dja
liberta-nu di dikora? (IV), in A Nação, ano I, nº 11, Praia.
34. MOREIRA, Marciano (2008) – «Kal ki e língua sugundu di kabu-verdianus?», in A
Nação, ano II, nº 18, Praia.
35. OSÓRIO, Oswaldo (s/d) – Cantigas de trabalho (tradições orais de Cabo Verde),
s/l: Comissão Nacional para as Comemorações do 5º Aniversário da
Independência de Cabo Verde – Subcomissão para Cultura.
36. PEREIRA, Dulce (?) – «Estudo sobre a língua cabo-verdiana», integrante do
documrnto «Projecto experimental de alfabetização bilingue” que serviu de
base ao (1989) Forum internacional de alfabetização bilingue, Praia.
37. PEREIRA, Dulce (2001) – «Fala crioulo papia português», in Kultura – revista de
estudos cabo-verdianos, nº especial (Setembro/2001), s/l: INIC.
38. PEREIRA, Dulce (2005) – «O crioulo de Cabo Verde», in CD1 – Diversidade
linguística na escola portuguesa, s/l: ILTEC.
39. PIRES, António Melício (2006) – «Iditorial», in Xatiadu si, anu XI, seri II, nu 1,
Praia.
40. PIRES, António Melício (2006) – «Ofisializason di kriolu», in Xatiadu si, anu XII,
seri II, nu 2, Praia.
41. PIRES, João/HUTCXINSON, John P. (1988) – Disionariu preliminariu kriolu,
Boston: Funkul Nho Lobu.
42. PIRES, João José/HUTCXINSON, John/GONÇALVES, Ulisses (1988) – Kuza ma
kuza?, Praia/Boston.
43. PRATAS, Fernanda (2004) – O sitema pronominal do cabo-verdiano (variante de
Santiago): questões de gramática, “Estudos”, s/l: Colibri.
162
62. SILVA, T. V. da (2007) – Na bóka noti, vul. II, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
63. SILVA, T. V. da (2008) – Na bóka noti, vul.III, “Língua Cabo-Verdiana”, Praia:
Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
64. SILVA, T. V. da (2010) – Na bóka noti, vul. IV, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
65. SILVA, T. V. da (2010) – Na bóka noti, vul. V, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
66. SILVA, T. V. da (2011) – Na bóka noti, vul. VI, “Tradições Orais”, Praia: Instituto
da Investigação e do Património Culturais.
67. SILVA, T. V. da (2000) – Na kaminhu…, Praia.
68. SILVA, T. V. da (1988) – Natal y kontus, “Ficção”, Praia: Instituto Caboverdiano
do Livro e do Disco.
69. SILVA, T. V. da (ku kolaborason di H. Santos y A. Semedo) (1988) - Nha Bibinha
Kabral: bida y óbra, “Tradições Orais”, s/l: Instituto Caboverdiano do Livro.
70. SILVA, T. V. da (1990) – Nha Gida Mendi: simenti di onti na txon di manhan,
“Tradições Orais”, Praia: Instituto Caboverdiano do Livro e do Disco.
71. SILVA, T. V. da (1992) – Tenpu di tenpu, “Tradições Orais”, s/l: Instituto
Caboverdiano do Livro e do Disco.
72. SPÍNOLA, Danny (2004) – Lagoa gémia (kontus), Praia: Spleen Edições.
73. SPÍNOLA, Danny (2002) – Piskador di stréla d’alba (kontus), s/l.
74. TAVARES, Armindo Martins (2011) – Trabesuras di Pedru ku Palu ku Manel
(tiatu), vul. I, s/l.
75. TAVARES, Armindo Martins (2010) – Trilojiâ: Perdon, Imília; Fonseka nha
Suzana; Manduku bibu (tiatu), s/l.
76. TAVARES, Armindo Martins (2010) – Trilojiâ II: Duku dja ben, Pedrinhu nha
Juana, katxor ku makaku (tiatu), s/l.
77. VEIGA, Manuel (2004) – A construção do bilinguismo, “Língua Cabo-Verdiana”,
Praia: Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro.
78. VEIGA, Manuel (1982) – Diskrison strutural di língua kabuverdianu, s/l: Institutu
Kabuverdianu di Livru.
164
ÍNDISI
Didikatória ………………………………………………………………………………………………………………… 7
Prizentason ……………………………………………………………………………………………………………… 11
0- Ntruduson …………………………………………………………………………………………………… 13
0.1. Anbienti i ánbitu ………………………………………………………………………………………….. 13
0.2. Ntenson ………………………………………………………………………………………………………. 15
0.3. Aspétus metodolójiku …………………………………………………………………………………. 15
0.4. Struturason …………………………………………………………………………………………………. 18
0.5. Limiti …………………………………………………………………………………………………………… 19
1- Jeneralidádi ………………………………………………………………………………………………… 23
1.1. Sosiadádi, língua i skrita ……………………………………………………………………………… 23
1.2. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita purtuges ………………………………………….. 25
1.3. Sosiadádi káuberdiánu, língua i skrita káuberdiánu ……………………………………. 26
1. Na pueziâ …………………………………………………………………………….. 66
2. Na fikison ……………………………………………………………………………. 67
166
3. Na tiátu ………………………………………………………………………………. 68
4. Na nsáiu ……………………………………………………………………………… 69