You are on page 1of 4

SERVISU GRUPU

HUSI:

NARAN:

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E

FAKULDADE EDUKASAUN ARTE NO HUMANIDADE

DEPARTEMENTU ENSINU BIOLOGIA

(UNTL)

(2022)
INTRODUSAUN

Timor-leste nu’udar nasaun independente no soberanu ne’ebé maka konstituisionalmente hatur iha
artigu 1,hatete katak timor-leste hanesan Estadu ida ne’ebé Demokrátiku,soberanu,ukun-an no ida-
mesak,harii hosi povu nia hakarak no iha respeitu ba dignidade ema moris ida-idak nian.Aleinde ida-ne’e
Timor-Leste mós iha nia lian ofisiál rasik mak hanesan: lian tetun ne’ebé mak konsagra mós iha artigu 13
iha númeru 1 ne’ebé hatete repúblika demokratika Timor-leste nia lian ofisiál maka tetun, iha ne’ebé ita nia
nasaun rasik opta lian ne’e rasik sai hanesan ita nia lian ofisiál iha ne’ebé deit no bainhira deit ema hotu sei
utiliza lian tetun hodi sai nu’udar instrumentu komunikasaun ida hanesan ita nia haree ka hatene, dalen tetun
importante tebes iha ita nia nasaun rasik liu-liu iha ita nia sosiedade ka komunidade hodi fasilita ita oinsa atu
halo komunikasaun ba malu.

Haree ba realidade iha ita nia sosiedade ka komunidade sira utiliza dalen tetun lahó lolós bainhira
sira halao komunikasaun ba malu, dalabarak ita ladun tau importansia ba dalen tetun ne’e rasik tanba ita
sempre halo mistura ba lian tetun no lian hosi rai seluseluk.

Tanba ne’e ho traballu ida ne’e sai hanesan baze fundamentál ida mai ami oinsa bele tau importansia
ba dalen tetun bele mós dezenvolve ita-nia lian rasik liu hosi ami nai itervista sira ne’e.

OBJETIVU

Objetiv`u hosi traballu ida-ne’e sai nu’udar parte ida atu lori ami ba hatene klean kona-ba:

 Oinsá ami bele hatene kona-ba utilizasaun, dalen tetun iha komunidade ka sosiedade ba iha prosesu
komunikasaun nian.
 Oinsá ami bele hatene influénsia hosi saida mak halo ita útiliza dalen tetun lahó lolós.
 Oinsá ami bele hatene atu buka maneira hodi bele hadia failansu hosi útilizasaun dalen tetun lahó
lolós.
 Oinsá atu haklean ami nia kompriensaun liuliu ba iha útilizasaun dalen tetun tuir ortógrafia
padronizada nian.
INDENTIFIKASAUN

 PERSONAJEN DAHULUK;ho naran kompletu Alzira Fernandes Jeronimo,nia kna’ar nu’udar


manorin ba iha dixiplina Dalen Tetun iha eskola paroquial de sao pedro Comoro Dili.
 PERSONAJEM DARUAK; ho naran kompletu Denilson Monis Do Carmo, nia kna’ar nu’udar
estudante hosi universidade nasional Timor-Lorosa’e iha fakuldade direito Geral departamentu
direito.

Naran personajen Gesto Ortografia dalen tetun Maneira koalia


diak Ladiak Diak Ladiak Diak Ladiak
Naran peronajen
dahuluk Alzira   
Fernandes Jerinimo
Naran personajen 
daruak Denilson Monis  
Do Carmo

 VANTAJEN

Liuhosi traballu ne’e vantajen sira ne’ebé ami hetan mak hanesan:

 Bele aumenta ami nia kapasidade no hasae ami nia koñementu ba iha dalen tetun ne’e rasik.
 Ami bele hatene no aprende kona-ba prosesu intervista nian.
 Liuhosi traballu ida ne’e bele deskobre liafuan eirru sira ne’ebé mak iha dalen tetun utiliza iha
komunikasaun loron-loron hodi hadia tiur nia ortógrafia padronizada.

 DESVANTAJEN

OBSTAKULU

Obstakulu sira ne,ebé ami hasoru hosi trballu ida-ne’e mak hanesan:

 Menus iha lina kordenasaun ba iha grupu.


 Menus iha fasilidade eletrónika.

BENEFISIU

Benefisiu hosi traballu ida-ne’e lori ami ba hatene klean loos kona-na utilizasaun iha dalen tetun ida
ho loloos no tuir nia padraun ortógrafia nian.

REZUMU

Importante tebes no prinsipal tebes hosi traballu ida ne’e oferese ona mai ami,oinsa atu halo
intervista,oinsa hatene mós eirru ne’ebé akontese hela iha komunikasaun sosiedade ida nian. Iha traballu ida-
ne’e mós lori ami atu hatene kelan kona-ba entendementu sosiedade nian,liuliu ba iha komunikasaun dalen
tetun ne’e rasik.

REKOMENDASAUN

Hosi traballu ida-ne’e ami hakarak rekomenda ba manorin nafatin kontinua ho metódo no traballu
hirak ne’ebé implementa ona. Maibe ami hakarak sujere liuliu ba manorin iha loron tuirmai fó traballu ruma
presija fó formatu ba traballu antes atu nune’e labele difikulta ami iha prosesu elaborasaun traballu nian.

You might also like