EESTIS 2017

KURITEGEVUS

KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD
26
 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD
26

KURITEGEVUS EESTIS
2017

Tallinn 2017
Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm,
Brit Tammiste, Krister Tüllinen, Stanislav Solodov, Mari-Liis Sööt
Keeletoimetaja: Kalev Lattik
Kujundus ja küljendus: Dada AD

Väljaandja:
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Telefon: 620 8100
Faks: 620 8109
e-post: info@just.ee

www.kriminaalpoliitika.ee

ISSN 1736-2377
ISBN 978-9949-7237-0-6 (trükis)
ISBN 978-9949-7237-1-3 (pdf)

Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile.

Väljaannet võib tsiteerida või refereerida üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele.
Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Sisukord
1. KURITEGEVUSE ÜLDTASE 6
2. KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVATUNNE 12
3. KURITEGUDE LAHENDAMINE 19
4. ALAEALISTE KURITEGEVUS 26
5. VÄGIVALLAKURITEGEVUS 36
6. PEREVÄGIVALD 40
7. TAPMISED 46
8. SEKSUAALKURITEOD 52
9. AHISTAMISSÜÜTEOD 62
10. VAENUKURITEOD 70
SISUKORD / 3
11. INIMKAUBANDUS 74
12. VARAVASTASED KURITEOD 80
13. MAJANDUSKURITEOD 86
14. KORRUPTSIOON 92
15. LIIKLUSKURITEOD 98
16. VANGISTUS 104
17. KRIMINAALHOOLDUS 116
18. RETSIDIIVSUS 128
19. JÄTKUTUGI 136
KASUTATUD KIRJANDUS 140
1. KURITEGEVUSE
ÜLDTASE
Andri Ahven

26 929 kuritegu registreeriti.

7% 47%
vähenes kuritegude arv on kuritegude arv võrreldes
2016. aastaga võrreldes. 2007. aastaga vähenenud.

40% 39%
kuritegudest kuritegudest pandi
olid varavastased. toime Tallinnas.
6 / ANDRI AHVEN / K U R I T E G E V U S E Ü L DTA S E KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuritegevuse
üldtase
2017. aastal registreeriti Eestis 26 929
70000 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga vähe-
7

8
41

16

6
nes kuritegude arv 7% ehk 2057 kuriteo
58
57

57

55

7
83
võrra. Viimase kümne aasta jooksul, aas-

5
97
60000

37
51

0
9
50
50

34
35
tail 2008–2017 on registreeritud kurite-

48
48

7
gude arv vähenenud 47%.

56

6
81
42
50000

1
63
40

7
78
39

37
Eestis registreeriti 2017. aastal keskmi-

5
57
32
40000

6
selt 205 kuritegu 10 000 inimese kohta

98

9
28

92
(2016. aastal 220).1

26
30000

20000

10000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

1 Seoses haldusreformiga muutusid 2017.

aasta sügisel maakondade piirid ning neid
puudutav andmestik pole võrreldav varase-
mate aastatega. Seetõttu käesolevas aas-
taraamatus maakondade kohta andmeid ei
Joonis 1. Registreeritud kuritegude arv näidata.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 K U R I T E G E V U S E Ü L DTA S E / ANDRI AHVEN / 7

Kuritegevuse 2017 40% 12% 6% 19% 22%

struktuur 2016 43% 13% 6% 17% 21%
Suurema osa registreeritud kuritegu-
2015 46% 12% 3% 17% 22%
dest moodustasid varavastased kuriteod
(40%), järgnesid isikuvastased (22%) ja
liikluskuriteod (12%). 2014 53% 9% 6% 14% 18%

2017. aasta kuritegevuse struktuuri ise- 2013 54% 9% 7% 12% 18%

loomustas esmajoones varavastaste
kuritegude arvu vähenemine (–1529; 2012 56% 9% 8% 11% 17%
–12%). Suuresti vähenes ka liikluskurite-
gude arv (–459; –12%), ametialaste (–254; 2011 57% 9% 8% 12% 14%
–48%) ja isikuvastaste kuritegude arv
(–248; –4%). 2010 63% 7% 9% 11% 11%

Märgatavalt kasvas avaliku usalduse- 2009 61% 7% 8% 12% 12%

vastaste kuritegude (+222; +15%) ja rah-
vatervise vastaste kuritegude arv (+221; 2008 55% 9% 9% 14% 13%
+17%). Suurenes ka poliitiliste ja kodani-
kuõiguste vastaste kuritegude arv (+69;
0% 20% 40% 60% 80% 100%
+44%).

Varavastased Avaliku rahu vastased Isikuvastased

Liikluskuriteod Muud kuriteod

Joonis 2. Kuritegude struktuur

8 / ANDRI AHVEN / K U R I T E G E V U S E Ü L DTA S E
Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti
2017. aastal kõige rohkem vargusi (7633
kuritegu), kehalist väärkohtlemist (4710)
ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis
(2616).
Kuriteod, mille arv
muutus kõige enam
2017. aastal kasvas kõige enam narkoo-
tikumide suures koguses käitlemisega
seotud kuritegude registreerimine (+248;
+24%). Võrreldes 2015. aastaga registreeriti
märksa enam ka võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemisi ja lähenemiskeelu
rikkumisi.
Kõige enam vähenes kuriteona registree-
ritud varguste arv (–1349; –15%).2 Märksa
vähem registreeriti ka joobes sõidukijuhti-
mist, sõiduki süstemaatilist juhtimist juhti-
misõiguseta isiku poolt, kehalisi väärkoht-
lemisi, kelmuseid.
2 Vargus on kuritegu, kui varastatu väärtus üle-
tab 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot.
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Kuritegevus
Tallinnas
Tallinnas registreeriti 2017. aastal 10 437
kuritegu, mis on 878 kuriteo võrra ehk 8%
vähem kui 2016. aastal. Tallinna osa kõigist
Eestis registreeritud kuritegudest oli 39%
(2016. aastal 41%). Kõige enam oli vargusi
(3692), järgnesid kehaline väärkohtlemine
(1581) ja mootorsõiduki joobes juhtimine
(590) – kõigi nende puhul kuritegude arv
2017. aastal vähenes.
Tallinnas registreeriti 2017. aastal 245 kuri-
tegu 10 000 inimese kohta (2016. aastal
267), mis ületas märgatavalt Eesti keskmist
näitajat.
2. KURITEGEVUSE
TAJUMINE
JA TURVATUNNE
Andri Ahven

76% 3%
tunneb end õhtul arvates on kuritegevus
kodutänaval turvaliselt. peamine Eesti riigi ees
seisev mure.

4x on võrreldes 2004. aastaga vähenenud

nende osakaal, kes peavad kuritegevust
oma elukoha lähedal probleemiks.
12 / ANDRI AHVEN / K U R I T E G E V U S E TA J U M I N E JA T U RVAT U N N E KURITEGEVUS EESTIS 2017

Ametlikult registreeritud kuritegude

kõrval saab vaadata ka sotsioloogilisi
ohvriuuringu andmeid. Sellise küsitluse
Ei käi pimedal ajal tegi Turu-uuringute AS novembris 2017;
Täiesti ebakindlalt 2% 3%
väljas – hirm kuritegevuse ees vastused saadi 1011 inimeselt vanuses
15–74 aastat.
Ei käi pimedal ajal
6% Selle kohaselt on kuritegude ohvriks
väljas – muu põhjus
Veidi ebakindlalt langemise üldpilt läinud aastatega pare-
13% maks. Vähenenud on kuritegudega kokku
puutunute osakaal, samas on tugevne-
nud turvatunne tervikuna.
Vägivalla ohvriks
langevad noored, mehed 2017. aasta lõpus tundis 76% Eesti ini-
ja linnainimesed. mestest ennast oma kodukandis pärast
pimeda saabumist üksi liikudes turva-
liselt; ebakindlalt tundis end sellises
olukorras 14%. Kõigist vastanuist 3%
34% 42% märkis, et nad ei käigi pimedas väljas,
seda põhiliselt hirmust langeda kuriteo
Üsna julgelt Täiesti julgelt ohvriks; 6% ei käi pimedas väljas muudel
põhjustel. Turvatunne on viimas kümne
aasta jooksul tasapisi suurenenud.

Oluliselt on tugevnenud turvatunne

naiste hulgas: end täiesti julgelt tund-
vate naiste osakaal kasvas 22%-lt 2016.
aastal 30%-le 2017. aastal.
Joonis 3. End oma kodu ümbruses pärast pimeda saabumist julgelt ja ebakindlalt
tundvate inimeste osakaal 2017. aastal
KURITEGEVUS EESTIS 2017 K U R I T E G E V U S E TA J U M I N E JA T U RVAT U N N E / ANDRI AHVEN / 13

Kõige turvalisemalt tunnevad end õhtu-

sel ajal väljas olles mehed ja nooremad
inimesed. Naiste ja eakate seas on tur-
vatunne väiksem kui meeste ja noorte
hulgas.
60%
Turvatunne on nõrgem linnades ning 49%
tugevam maal. Piirkondadest on turva-
50% 43%
tunne väiksem Ida-Virumaal, kus on ka 41%
suur linnarahvastiku osakaal.
40%
32% 31%
28% 28% 29%
27%
Eesti inimeste turvatunne püsib 30%
tugev, teistest piirkondadest 20% 20% 20%
erineb Ida-Virumaa, kus 17%
kuritegevusest tingitud 20%
ebakindlus on suurem.

10%

0%

1993 1995 2000 2004 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 4. End oma kodu ümbruses pärast pimeda saabumist ebaturvaliselt tundvate
inimeste osakaal
14 / ANDRI AHVEN / K U R I T E G E V U S E TA J U M I N E JA T U RVAT U N N E KURITEGEVUS EESTIS 2017

45%
Kuritegevuse

40%
probleem kodu

40%
40%
lähedal
35%

33%
35%
Eesti sotsiaaluuringus kogutakse and-
30%

29%

28%
30% meid inimeste kodukohas esinevate
probleemide kohta. 2017. aastal pidas
24%

25% kuritegevust oma eluaseme lähedal

21%
probleemiks 7% leibkondadest, mis on
vähem kui eelnenud aastatel (2014 ja
18%

18%
20%

17%

17%
2015: 12%; 2016: 9%). Võrreldes 2004. aas-
14%

14%
taga, kui neid andmeid esimest korda
15%

13%
12%
12%
12%

koguti, on kuritegevust kodukoha prob-

11%
11%
10%

leemina tajuvate leibkondade osakaal

8%
10%

7%

7%
vähenenud 21% võrra.3

7%

4%
4%
5% Kuritegevust tajutakse väiksema prob-
2%

2% leemina Lõuna-, Lääne- ja Kesk-Eestis,

0% kus seda peab probleemiks 2–4% leibkon-
dadest. Põhja-Eestis tajub kuritegevust
Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti KOGU
EESTI probleemina oma eluaseme lähedal 10%
ning Kirde-Eestis 14% leibkondadest. Aas-
2004 2007 2010 2013 2017 taga on olukord paranenud kõige enam
Kirde-Eestis, kus 2016. aastal pidas kuri-
Joonis 5. Nende leibkondade osakaal, kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses tegevust probleemiks 21% leibkondadest.
probleemiks

Allikas: statistikaamet3 3 Statistikaamet (2018).

KURITEGEVUS EESTIS 2017 K U R I T E G E V U S E TA J U M I N E JA T U RVAT U N N E / ANDRI AHVEN / 15

Kuritegevusprobleemi tajutakse enam

linnades, kus seda muret tunnistab

%
võrreldes maal elavatega märksa enam

45
%
leibkondi (linnas 9%, maal 4%).

43
50%

%
40%

33
Kuritegevus kui
riigi peamine mure

%
30%

22

%
19
Kuritegevuse kui probleemi tajumist

%
15

%
aitab hinnata ka kõigis Euroopa Liidu 20%

12
%
11

11

11

11
9%

10
maades regulaarselt tehtav Euroba-

%
%

24
%
24
romeetri uuring4, mille kohaselt püsis

23
möödunud aastal inimeste mure kurite- 10%

%
%

19
17
gevuse pärast võrdluses teiste sotsiaal-
sete probleemidega väike. Sügisel 2017 0%

9%
leidis vaid 3% Eesti inimestest, et kurite- 3%

7%

7%

7%

6%

5%
gevus on peamine riigi ees seisev mure.

3%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti inimeste mure Eesti EL keskmine

kuritegevuse pärast on
väike (Eurobaromeeter).

Joonis 6. Nende inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks
mureks (Eurobaromeetri sügisese küsitlusvooru andmed)

4 Eurobaromeeter (2017). Allikas: Eurobaromeeter

3. KURITEGUDE
LAHENDAMINE
Kätlin-Chris Kruusmaa

69% 34%
oli kuritegude lahendatud kuritegudest
lahendamise määr. olid varavastased kuriteod.

6022 kuriteo menetlus lõpetati, sest kuriteo

toimepanijat ei selgitatud välja.

7122 kuriteo puhul

kasutati kokkuleppemenetlust.
18 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / KURITEGUDE LAHENDAMINE KURITEGEVUS EESTIS 2017

Lahendatud kuriteod5
2017. aastal lahendati kohtueelses
45000 100%
menetluses 18 504 kuritegu, võrreldes
40000 90% 2016. aastaga kasvas lahendatud kuri-
42567

40816
tegude osakaal 2% võrra ning võrreldes

39631
80% 2011. aastaga on see näitaja kasvanud

37787
35000 67% 69%
63% 14% võrra.
70%
30000
55% 53% 53% 52% 60% Kuritegude lahendamise määr on näi-

28986
32575
25000 taja, mille puhul arvutatakse lahenda-

26929
50% tud kuritegude osakaal samal perioodil
23277

20000 registreeritud kuritegudest. 2017. aastal

21725

20842

40%

20472
19783
oli lahendamise määr 69%, s.t kohtueel-

19541

18504
15000 ses menetluses jäi ligi kolmandik regist-
30%
reeritud kuritegudest siiski lahendamata
10000 20% või leiti menetlusega, et tegu ei olnudki
kuriteoga.
5000 10%
Kuritegude lahendamise määr erineb
0 0%
kuriteoliigiti märkimisväärselt. Erine-
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 vuse tingib muu hulgas see, kas kurja-

Lahendatud kuriteod Lahendamise %

5 Lahendatuks loetakse kuriteod, mille
Registreeritud kuriteod menetlus on aasta jooksul otstarbekusest
lõpetatud (KrMS-i §-de 201–205² alusel) või
mille prokuratuur on aasta jooksul koh-
tusse saatnud (kuriteod, mis aasta jooksul
lahendatakse, võivad olla registreeritud ka
Joonis 7. Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv, kuritegude lahendamise määr varem).
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KURITEGUDE LAHENDAMINE / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 19

tegija tabatakse teolt (nt poevargus,

joobes juhtimine) või on tegu juhtumiga,
kus uurimisasutused reageerivad juba
toimunud sündmusele tagantjärele (nt
korterivargus, röövimine).
Rahvatervise vastased
kuriteod
Lahendatud kuritegude seas on nagu
varemgi absoluutarvult kõige enam
varavastaseid kuritegusid (6270, 34%), 9%
mis moodustavad registreeritud kuri-
tegudest üle poole. Varavastaste kuri-
20% Muud kuriteod

tegude järel lahendati kõige enam isi-

kuvastaseid kuritegusid (3897, 21%) ja
Liikluskuriteod 17%
liikluskuritegusid (3096, 17%). Võrreldes
varasemate aastatega ei ole lahendatud
kuritegude struktuur oluliselt muutunud
ning erinevused ei ületa mõnd protsenti.

Isikuvastased
21% 34% Varavastased
kuriteod
kuriteod

Joonis 8. Lahendatud kuritegude struktuur 2017. aastal

20 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / KURITEGUDE LAHENDAMINE KURITEGEVUS EESTIS 2017

Enam levinud kuriteoliikides oli 2017. aas-

tal suurem kuritegude lahendamise osa-
kaal liiklussüütegudes, järgnesid avaliku
usalduse vastased süüteod. Samas on
58% mõlema lahendamismäär võrreldes 2016.
Varavastased kuriteod aastaga vähenenud: vastavalt 3% ja 16%.
Kõige rohkem kasvas varavastaste kuri-
61% tegude lahendamismäär, mis oli 18% (vt
Avaliku rahu vastased kuriteod ka allpool).

64% Üksikute kuritegude vaates erineb

Isikuvastased kuriteod
lahendamise määr oluliselt, nt tapmiste
66% puhul oli see 2017. aastal 65%, kuid võlt-
Rahvatervisevastased kuriteod situd maksevahendi ja väärtpaberi käit-
lemise puhul (KarS-i § 334) oli see 3%.
81% Samas 2016. aastal oli tapmiste lahenda-
Avaliku usalduse vastased kuriteod mismäär 100%.

94% Kuigi varavastaste kuritegude keskmine

Liikluskuriteod
lahendamismäär on 58%, erineb eri kurite-
gude lahendamise määr oluliselt, näiteks
varguste (KarS-i § 199) puhul on see 50%,
0% 20% 40% 60% 80% 100% kuid kelmuste (KarS-i § 209) puhul on sama
näitaja 105%6, mis tähendab, et lahendati
ka varem registreeritud kuritegusid.

6 Lahendatud kuritegude arv ületab registree-

ritud kuritegude arvu, sest 2017. aastal lahen-
Joonis 9. Lahendatud kuritegude osakaal levinumates kuriteoliikides 2017. aastal dati ka varem registreeritud kuritegusid.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KURITEGUDE LAHENDAMINE / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 21

Menetluse
lõpetamine
Põhjusel, et kuriteo toimepanijat ei sel-
gitatud välja, lõpetati 2017. aastal menet-
lus 8754 kuriteos (KrMS-i § 200¹ alusel).
6022 Isiku tuvastamatuse tõttu
Menetlusmaterjalide alaealiste komis-
(KrMS § 200¹)
jonile saatmise tõttu (KrMS-i § 201)
lõpetati 2017. aastal 248 kuriteo menet- 5389
Kriminaalmenetluse aluse
lemine, see on 26% rohkem kui eelmi- puudumise tõttu (KrMS § 200)
sel aastal, kuid siiski 14% vähem kui
1785
2015. aastal. 2018. aasta algul alaealiste
Seoses avaliku huvi puudumise ning vähese süüga (KrMS § 202)
komisjonid kaotati ja sellega laiendati
menetlejate võimalusi ise mõjutus- 870
vahendeid kohaldada, näiteks saavad Seoses leppimisega (KrMS § 203¹)
menetlejad ise teha hoiatusi ja määrata
üldkasulikku tööd. 585
Muul alusel (KrMS § 201, 203, 205-205²)

0 5000 10000

Joonis 10. Kuritegude arv 2017. aastal lõpetatud menetlustes koos menetluse
lõpetamise alusega
22 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / KURITEGUDE LAHENDAMINE KURITEGEVUS EESTIS 2017

Avaliku menetlushuvi puudumise kaalut-

lusel (KrMS-i § 202) lõpetas prokuratuur
2017. aastal 1785 kuriteo menetluse, mis
934 on 11% vähem kui eelnenud aastal ning
1000 19% vähem kui 2015. aastal.
867 870
900 797 Leppimise tõttu lõpetatud (KrMS-i § 203¹)
747
800 708 kuritegude arv suurenes 2017. aastal
kolme võrra.
700
Sarnaselt eelnenud aastaga moodusta-
600 483 sid kõige suurema osa sel moel lõpe-
500 tatud kuritegudest kehalise väärkoht-
364 lemise kuriteod (77%), millele järgnesid
400 avaliku korra raske rikkumise kuriteod
(10%).
300 193

200 99

100

0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 11. Leppimise tõttu lõpetatud kuritegude menetluste arv

KURITEGEVUS EESTIS 2017 KURITEGUDE LAHENDAMINE / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 23

Kriminaalasja
kohtusse saatmine Kohtusse saatmine 108
menetluse lõpetamiseks 95
Kõige enam kasutatav menetlusliik on
kokkuleppemenetlus, millele 2017. aas- Psühhiaatrilise 95
tal järgnes üldmenetlus. 2016. aastal sundravi menetlus
35
kasutati üldmenetlusest enam lühime-
netlust. Psühhiaatrilise sundravi menet-
95
luses saadeti kohtusse 35 inimest 82 Käskmenetluses
kuriteos. 81

2017. aastal kokkulepetes oli enam esi- 1885

Lühimenetluses
nenud kuriteo liik vargused (21%), millele 727
järgnes sõiduki joobeseisundis juhtimine
(18%).
7122
Kokkuleppemenetlus
3753

4072
Üldmenetlus
1264

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kuriteod Isikuid

Joonis 12. Kohtusse saadetud isikud ja kuriteod menetlusliigi järgi 2017. aastal
4. ALAEALISTE
KURITEGEVUS
Kaire Tamm

1022
alaealiste toime pandud kuritegu
registreeriti.

395 228
alaealiste toime pandud alaealiste
kehalise väärkohtlemise toime pandud vargust
kuritegu registreeriti. registreeriti.
26 / K A I R E TA M M / ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Alaealised
kahtlustatavad
2500 2017. aastal selgitas politsei välja 563
Kuritegusid toime
kuriteos kahtlustatavat 14–17aastast.7
pannud alaealiste arvu
Kuriteos kahtlustatavatest alaealistest
vähenemine peatus.
2000 84% olid poisid ja 16% tüdrukud.
2006

Võrreldes 2016. aastaga oli 14–17aasta-

1500 seid kuriteos kahtlustatavaid 4% roh-
kem. Samas jäi 14−17aastaste kuriteos
kahtlustatavate suhtarv8 samaealisest
1000

4
73
rahvastikust peaaegu samale tasemele:

4
62

3
986

54

56
897

kui 2016. aastal oli 10 000 14–17aastase

827

263 kohta 114 kuriteos kahtlustatavat, siis

500 188 179 171 155 132 114 116 2017. aastal 116.

0
2006 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

14-17aastased kuriteos Suhtarv 10000

kahtlustatavad samaealise elaniku kohta

7 Politsei- ja piirivalveameti andmed kaht-

lustatavana prokuratuuri saadetud isikute
Joonis 13. 14–17aastased kuriteos kahtlustatavad ja nende suhtarv 10 000 samaealise kohta.
inimese kohta 8 Alaealiste kahtlustatavate suhtarvu arvuta-
misel samaealisest rahvastikust on võetud
aluseks rahvastiku arv aasta alguse sei-
Allikas: politsei- ja piirivalveamet, statistikaamet suga.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 ALAEALISTE KURITEGEVUS / K A I R E TA M M / 27

Menetlusstruktuur
23%
2017. aastal prokuratuuri poolt või loal Menetluse lõpetamine alaealiste komisjoni saatmisega
alaealiste asjus tehtud lõplikest menet-
20%
lusotsustest moodustasid enamiku (72%)
Menetluse lõpetamine aluse puudumise tõttu
kriminaalmenetluse lõpetamised ja koh-
tusse saadeti 28% asjadest. 20%
Menetluse lõpetamine oportuniteediga
Menetluse aluse puudumise tõttu lõpe-
tati alaealiste suhtes menetlus viiendi-
18%
Kohtusse kokkuleppemenetluses
kul juhtudel. Näiteks alaealiste puhul
on menetlust välistavaks asjaoluks ena- 7%
masti süüvõimelisuse puudumine ehk Kohtusse lühimenetluses
õigusvastase teo on toime pannud noo-
rem kui 14aastane. 3%
Menetluse lõpetamine lepitusmenetlusega

Kui enamasti süüvõime puudumisega 3% Kohtusse üldmenetluses

seotud kohustuslik menetluse lõpeta-
mise alus kõrvale jätta, siis kasutatakse
alaealiste suhtes kõige enam kriminaal- 6%
menetluse lõpetamist kriminaalasja Muu lõpetamise või kohtumenetluse liik
materjalide alaealiste komisjonile üle-
andmisega (23%) või oportuniteediga
(20%). 0% 5% 10% 15% 20% 25%

1. jaanuaril 2018 lõpetasid alaealiste

komisjonid tegevuse ja alaealise mõju-
tusvahendite seadus tühistati – seega Joonis 14. Alaealise suhtes prokuratuuri poolt või loal tehtud lõplikud menetlusotsused
oli 2017. aasta viimane, kui menetluse 2017. aastal
28 / K A I R E TA M M / ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

sai lõpetada alaealise kriminaalasja

Alaealiste kuritegevus materjalide alaealiste komisjoni edas-
jäi 1000 piirimaile. tamisega. Edaspidi on menetlejatel laie-
mad võimalused määrata kohustusi või
mõjutusvahendeid.

05 Muid menetluse lõpetamise alternatiive

31

3500 kohaldati harvem. Näiteks lõpetati 2017.

67
28

aastal alaealise suhtes kriminaalmenet-

3000 lus eduka leppimise tõttu 23 korral, mis on
3% kõigist lõplikest menetlusotsustest.
42

2500
20

54

07
88

18

18
Kohtusse saatis prokuratuur veidi üle

44
17

16

28
2000 230 alaealise, neist 63% kokkuleppeme-

42

14
13
netluses, 25% lühimenetluses ja küm-

22
16

10
1500

10
nendiku üldmenetluses.

1000

500
Alaealiste toime
pandud kuriteod
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017. aastal registreeriti 1022 alaealiste
toime pandud kuritegu, mida on võrrel-
des 2016. aastaga kuue võrra rohkem.

Joonis 15. Alaealiste toime pandud kuritegude arv

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

KURITEGEVUS EESTIS 2017 ALAEALISTE KURITEGEVUS / K A I R E TA M M / 29

Alaealiste toime
1489
999
935

pandud kuritegude Varavastased

615
759

rühmad
341
337

513
514
Alaealiste toime pandud kuritegudest 627
moodustasid suurima rühma isikuvasta- Isikuvastased 637
623
sed ja varavastased kuriteod: kokku 77% 490
445
kõigist alaealiste kuritegudest.
574
314
Võrreldes 2016. aastaga registreeriti isi- Avaliku rahu 201
148
kuvastaseid kuritegusid ligi kümnendiku vastased 77
104
võrra vähem (2016: 490; 2017: 445) ja need 135
moodustasid 44% kõigist alaealiste kuri- 261
tegudest. Alaealiste toime pandud isiku- 138
Avaliku usaldused 37
vastaste kuritegude suurima osa (89%) 38
vastased 37
moodustas kehaline väärkohtlemine: 397 20
kuritegu. 22

183
77
2017. aastal registreeriti 337 alaealiste 54
Muud 62
toime pandud varavastast kuritegu, 76
mida on 4 võrra vähem kui 2016. aastal 61
83
ja mis moodustas kolmandiku kõigist
alaealiste kuritegudest. Alaealiste toime
0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600
pandud varavastastest kuritegudest suu-
rima osa moodustasid vargused (68%).
2007 2009 2011 2013 2015 2016 2017
Avaliku rahu vastaseid kuritegusid
registreeriti 135 (13%), mida on 31 võrra Joonis 16. Alaealiste toime pandud kuritegude struktuur Allikas: politsei- ja piirivalveamet
30 / K A I R E TA M M / ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Tabel 1. Levinumad alaealiste toime pandud kuriteod rohkem kui 2016. aastal. Avaliku rahu
vastastest kuritegudest suurima osa
(85%) moodustasid avaliku korra ras-
2012 2014 2015 2016 2017
ked rikkumised. Muud liiki kuritegusid
Kehaline väärkohtlemine 574 463 575 429 397 registreeriti harvem.

Vargus 629 442 407 220 228

Avaliku korra raske rikkumine 44 27 42 86 115
Kuriteod, mille arv
kasvas enim
Asja omavoliline kasutamine 77 54 78 34 46
Röövimine 32 33 54 35 20

Narkokuriteod 26 27 12 21 27 2017. aastal oli alaealiste toime pandud

kuritegudest suurima kasvuga avaliku
Omastamine 27 30 15 17 14
korra raske rikkumine, mida registreeriti
Väljapressimine 23 11 21 11 11 29 võrra enam (2016: 86; 2017: 115). Suhte-
lisest samas suurusjärgus langes keha-
Mootorsõiduki joobes juhtimine 19 14 12 9 10
lise väärkohtlemise kuritegude arv.

Asja omavolilist kasutamist registree-

riti 12 võrra rohkem (2016: 34; 2017: 46).
Enamikul juhtudel kasutasid alaealised
omavoliliselt teisele isikule kuuluvat
sõiduautot.
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Alaealiste toime pandud varguste arv kas-
vas võrreldes 2016. aastaga 8 võrra, samal
ajal varguste üldarv Eestis veidi vähenes.
Alaealiste vargustest ligi 60% olid poe-
vargused. Alaealiste vargusi iseloomustab
suur süstemaatiliste varguste osakaal: kui
kõikidest vargustest olid süstemaatilised
38%, siis alaealiste vargustest 64%.
Alaealiste toime pandud narkokuritegude
arv kasvas võrreldes 2016. aastaga 6 võrra.
Alaealised panid toime peamiselt kanepi ja
amfetamiinitüüpi stimulantide (nt ecstasy
tablettide) käitlemisega seotud narkokuri-
tegusid.
ALAEALISTE KURITEGEVUS / K A I R E TA M M / 31
Kuriteod, mille arv
vähenes enim
2017. aastal vähenes kõige rohkem kehalise
väärkohtlemiste (–32) ja röövimiste (–15)
arv.
2017. aastal registreeriti 397 kehalise väär-
kohtlemise kuritegu.
2017. aastal registreeriti 20 alaealiste
toime pandud röövimist, sh kaks katset. 14
röövimist pandi toime Tallinnas. Enamiku
röövide taga oli noorukite rühm ja rööviti
valdavalt sularaha, telefone, rahakotte,
harvem muid isiklikke esemeid (näiteks
kaasas olnud kõlar, dokumendid, kell).
32 / K A I R E TA M M / ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Alaealiste toime
pandud väärteod
Alaealiste toime pandud 2017. aastal registreeris politsei- ja piiri-
9 väärtegude arv jätkab valveamet 6405 alaealiste toime pandud
vähenemist.
39

30000 väärtegu9, mida on 13% vähem kui 2016.

24

5
82
21 aastal.
25000
Nagu aasta varem moodustasid 2017. aas-

3
53
15
20000 tal suurema osa alaealiste väärtegudest

2
alkoholiseaduse (44%) rikkumised. Tuba-

00
11
15000 kaseaduse ja liiklusseaduse rikkumisi

23
86

32

50
registreeriti mõlemaid 16% ja karistus-

73

64
10000 seadustikus sätestatud väärtegusid 17%.

5000

0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 17. Alaealiste toime pandud väärtegude arv

9 Väärtegude arv ei hõlma teiste kohtuväliste
Allikas: politsei- ja piirivalveamet menetlejate registreeritud väärtegusid.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 ALAEALISTE KURITEGEVUS / K A I R E TA M M / 33

Üksikute väärtegude kaupa moodusta-

sid kolm enim registreeritud väärtegu
ligi 3/4 kõigist alaealiste toime pandud
väärtegudest: alkohoolsete jookide tarvi- 2828
tamine (44%), suitsetamine (16%), vähe- Alkoholi tarvitamine
väärtusliku asjade vargus (nn pisivargus)
(13%). Suhteliselt võrdselt registreeriti 1014
kergliikleja liiklusnõuete rikkumisi (4%) Suitsetamine
ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimist
(5%) ja narkootikumide käitlemist väi- 839
Pisivargused
keses koguses (6%). Teisi väärteoliike
registreeriti märksa harvem.
390
Narkootikumide käitlemine väikeses koguses
Võrreldes 2016. aastaga vähenes enim
registreeritud väärtegudest kõige enam 354
suitsetamise (–463), alkoholi tarvitamise Juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine
(–457) ja kergliikleja liiklusnõuete rikku-
mise (–112) registreerimine ning kasvas 279
Kergliikleja liiklusnõuete rikkumised
nn pisivarguste (+70) ja narkootikumide
väikeses koguses käitlemise (+51) regist-
reerimine.
0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Kolm enim registreeritud

alaealiste toime pandud
väärtegude on endiselt
alkoholi tarvitamine,
suitsetamine ja pisivargused. Joonis 18. Alaealiste toime pandud väärteod 2017. aastal

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

5. VÄGIVALLA-
KURITEGEVUS
Andri Ahven

7296
vägivallakuritegu registreeriti.

27% 5%
kõigist registreeritud vähem vägivallakuritegusid
kuritegudest moodustasid registreeriti võrreldes
vägivallakuriteod. 2016. aastaga.
36 / ANDRI AHVEN / VÄGIVALLAKURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Vägivallakuritegude hulka loetakse

karistusseadustiku isikuvastased kuri-
teod (v.a §-d 137–140 ja 148–150), samuti
röövimine (§ 200), avaliku korra raske rik-

8 2
93
23
kumine (§ 263) ning vägivald võimuesin-

89
1000
9
82
3 daja või muu avalikku korda kaitsva isiku

69

89
43
6

79

78
9000 suhtes (§ 274).

41
78
9

94

9
76

60
8

76

6
8
75
4

9
74
74

73

72
79
69
8000 2017. aastal registreeriti 7296 vägivalla-
kuritegu, mida on 5% vähem kui 2016.
7000
aastal. Vägivallakuriteod moodustasid
6000 registreeritud kuritegudest 27% (2015:
24%; 2016: 26%). Vägivallakuritegude
5000 suurima osa (65%) moodustas kehaline
väärkohtlemine (§ 121).
4000
Märgatavalt vähenes kehaliste väärkoht-
3000
lemiste, ähvardamiste (§ 120) ja röövi-
2000 miste registreerimine: neid oli vastavalt
113, 85 ja 47 võrra vähem.
1000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 19. Registreeritud vägivallakuritegude arv

KURITEGEVUS EESTIS 2017 VÄGIVALLAKURITEGEVUS / ANDRI AHVEN / 37

Vägivallaohvrid
Vägivalla levikut hinnatakse ka ohvriuu-
ringutega, sest paljud vägivallaohvrid ei
soovi endaga juhtunust politseile teada
anda. Tuleb arvestada, et sellised juh-
tumid ei tarvitse olla õiguslikus mõttes
kuriteod ning seetõttu pole andmed võr-
reldavad ametliku statistikaga.

2017. aastal ütles 1% ohvriuuringu küsit-

letuist, et neid on aasta jooksul avalikus
kohas, kodus või mujal rünnatud nii, et
nad on saanud haiget. Hirmu tekitava
ähvardusega puutus kokku 2% küsitle-
tuist. Statistilisi usalduspiire arvestades
ei ole need näitajad viimastel aastatel
oluliselt muutunud.

Vägivalla ohvriks langenute osakaal on

suurem nooremate ja väiksem vanema-
ealiste hulgas. Enam langevad vägivalla
ohvriks mehed.
6. PEREVÄGIVALD
Kaire Tamm, Stanislav Solodov

Iga kümnes
kuritegu oli perevägivallakuritegu.

13% 2/3
oli perevägivalla- perevägivallakuritegudest
kuritegusid vähem oli seotud praeguse või
kui 2016. aastal. endise paarisuhtega.

Vähemalt kolmandikul
perevägivallakuritegudest oli lapsohver või -pealtnägija.
40 / K A I R E TA M M , STA N I S L AV S O LO D OV / PEREVÄGIVALD KURITEGEVUS EESTIS 2017

Perevägivallakuritegude hulka loetakse

karistusseadustiku isikuvastased süü-
teod (v.a surnuvastased süüteod), röö-
vimine ja avaliku korra raske rikkumine,
mis on toimunud praeguste või endiste
abikaasade, elukaaslaste või partne-

17
7
rite vahel. Tegu võib olla ka sugulaste,

30
29
3200
hõimlaste või muude lähisuhtes olevate
inimeste omavahelise vägivallaga, hoo-

2
3000

21
27

27

32
limata sellest kas toimepanija elab või

26
2800 elas ohvriga samades eluruumides.

2600 2017. aastal registreeriti hinnanguliselt

31

2632 perevägivallakuritegu10, mida on

22

2400 385 võrra (–13%) vähem kui 2016. aastal ja

mis sarnaneb 2013. ja 2014. aasta regist-
39

2200
19

reerimistasemele. Kuigi perevägivalda

2000 registreeriti võrreldes varasema aastaga
veidi enam kui kümnendiku võrra vähem,
1800 on politsei hinnangul perevägivalla kuri-
tegude ja politseis registreeritud lähi-
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
suhtevägivallaga seotud infoteadete
koguarv jäänud võrreldes 2016. aastaga
samale tasemele11.
Perevägivallakuritegude
arv on vähenenud.
10 Otsitud vägivallaepisoodide sisust märksõ-
nade abil, ei pruugi sisaldada kõiki regist-
reeritud perevägivalla juhtumeid.
11 Politsei- ja Piirivalveamet (2018). Õiguskorra
Joonis 20. Registreeritud perevägivallakuriteod ülevaade 2017.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 PEREVÄGIVALDE / K A I R E TA M M , STA N I S L AV S O LO D OV / 41

2017. aastal moodustas perevägivald Tabel 2. Perevägivallakuritegude osakaal kõigist kuritegudest ja vägivallakuritegudest
endiselt kõigist kuritegudest kümnen-
diku (9,8%), vägivallakuritegudest 43%. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Alates 2011. aastast on perevägivallaku-
ritegude osakaal vägivallakuritegudest Osakaal kõigist kuritegudest 4,6% 5,5% 6,9% 7,2% 9,2% 10,4% 9,8%
pidevalt tasapisi kasvanud. Osakaal vägi-vallakuri-tegudest 26% 28% 35% 36% 38% 39% 43%

Perevägivallakuritegude suurima osa

(86%) moodustas kehaline väärkohtle-
mine. Kõigist kehalise väärkohtlemise Tabel 3. Perevägivallajuhtumite jagunemine kuriteoliigiti, 2017
kuritegudest moodustasid perevägival-
lakuriteod ligi poole. Teisi kuriteoliike Karistusseadustiku §-d Osakaal perevägivallas Osakaal sama § juhtumitest
on perevägivallajuhtumite seas märksa
vähem. Näiteks ähvardamised moodus- § 121 86% 48%
tasid 2017. aastal perevägivallakuritegu- § 120 9% 37%
dest ligi kümnendiku, seksuaalkuriteod
§-d 141–146 2% 24%
2% ning eluvastased ja tervist kahjusta-
vad süüteod (tapmine, mõrv, raske ter- §-d 118, 119 1% 14%
visekahjustuse tekitamine) kokku veidi §-d 113–117 Ligi 1% 14%
üle 1%.

Endiselt on iga kümnes

kuritegu Eestis seotud
perevägivallaga.
42 / K A I R E TA M M , STA N I S L AV S O LO D OV / PEREVÄGIVALD KURITEGEVUS EESTIS 2017

Esialgsetel andmetel registreeriti 2017.

aastal 14 perevägivallaga seotud tap-
mist-mõrva või nende katset – see on
viie võrra rohkem kui 2016. aastal. Esialg-
setel andmetel kaotas 2017. aastal pere-
vägivalla tõttu elu kaheksa inimest.

Perevägivalla juhtumitest suurema osa

(2/3) moodustab praeguste või endiste
25 20
19 elukaaslaste või abikaasade vaheline
17 vägivald. (Kasu)vanemate vägivalda
20
14 laste või kasulaste vastu oli 15%, laste
või kasulaste vägivalda oma vanemate
15 10 10 9 vastu 9% (valdavalt kasutas vägivalda
poeg ema vastu) ja vendade ja õdede
10
vahelist vägivalda 3% (valdavalt kasutas
vend vägivalda õe vastu).
5
Perevägivalla toimepanijatest 86% olid
0 mehed ja 12% naised, 2% juhtudel olid
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 vägivallatsejateks nii naine kui ka mees.
Perevägivalla ohvritest olid 79% naised
ja 18% mehed, ülejäänud 3% olid eri
soost kannatanuga juhtumid.

Joonis 21. Perevägivallaga seotud tapmised ja mõrvad või nende katsed

KURITEGEVUS EESTIS 2017 PEREVÄGIVALDE / K A I R E TA M M , STA N I S L AV S O LO D OV / 43

2017. aastal registreeritud perevägivalla-

juhtumitest oli politsei hinnangul vähe-
malt kolmandikul juhtudel perevägivalla
pealtnägijaks või kannatanuks laps12. See
osakaal on võrreldes 2016. ja 2015. aas- (Kasu)ema 5% 4% Muu sugulane/hõimlane
taga jäänud peaaegu samaks. Nendel
juhtudel oli enamasti vägivallatsejaks (Kasu)laps 9% 3% Õde/vend
(kasu)isa või (kasu)ema. Vägivald lapse
vastu seisnes peamiselt lapse (püksi)
rihmaga või käega löömises. Esines ka 2% Muu
paar juhtumit, kus lapse vastu kasutas
vägivalda mitu pereliiget, näiteks lisaks (Kasu)isa 10%
emale lõi ka vend peretütart.

Eksabikaasa/
elukaaslane 15%
Abikaasa/
53% elukaaslane
Perevägivalla toimepani-
jatest 89% olid mehed
ja ohvritest 79% naised.

12 Politsei- ja Piirivalveamet (2018). Õiguskorra

ülevaade 2017. Joonis 22. Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi, 2017
7. TAPMISED
Andri Ahven

45 tapmist ja mõrva
(koos katsetega) registreeriti.

33 inimest
hukkus 2016. aastal ründe tagajärjel.
46 / ANDRI AHVEN / TA P M I S E D KURITEGEVUS EESTIS 2017

2017. aastal registreeriti 37 tapmist ja 8

mõrva – kokku 45 kuritegu (koos katse-
tega), milles hukkus 33 inimest. Aasta
180 varem registreeriti 35 tapmist ja 9 mõrva
(sh 11 tapmiskatset ja kolm mõrvakatset).
160
19

Tapmistest ja mõrvadest enam kui pooled

140 (25) pandi toime Harjumaal. Valdav osa
137

tapmistest pandi toime alkoholijoobes

120
23

ning ka enamik tapmiste ohvreid (eriti nn

12

olmetapmistes) oli alkoholijoobes.

20

100
107

16
104

19
31
90

80
88

22

21
91
60
64

12
62

59

42 13

38 12
40

50

37 8
35 9
20

0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tapmine Mõrv

Joonis 23. Registreeritud tapmiste ja mõrvade arv (koos katsetega)

KURITEGEVUS EESTIS 2017 TA P M I S E D / ANDRI AHVEN / 47

Vägivalla tõttu
hukkunud
Vägivalla tõttu hukkunute
Surma põhjuste registri andmetel sai arv oli 2016. aastal uue
kümne aastaga (2007–2016) ründe tõttu iseseisvusaja väikseim.
surma 632 inimest.13 140

Sel perioodil hukkus Eestis vägivalla 120

31
tõttu mehi keskmiselt kolm korda roh-

19
kem kui naisi. 100

27

19
92

20
90
Ründe tagajärjel hukkunute arv on 1994. 80

25
76
aasta tipptaseme järel (29,1 hukkunut

72
72
60

52 14
100 000 inimese kohta) peaaegu iga aas-

17
48 14
57
taga vähenenud ning jõudis 2016. aastal

18
40

47

35 10
tasemele 2,5.

33 9

24 9
34
20
2016. aastal hukkus vägivalla tõttu lõpli-
kel andmetel 24 meest ja 9 naist. Võrrel-
0
des 2007. aastaga on vägivalla tagajärjel
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
hukkunud meeste arv vähenenud kolm
korda, naiste arv aga kaks korda.
Mehed Naised

Joonis 24. Vägivaldse ründe tagajärjel hukkunute arv soo järgi

13 Surma põhjuste registri andmed 2017. aasta
kohta veel puuduvad. Allikas: surma põhjuste register
48 / ANDRI AHVEN / TA P M I S E D KURITEGEVUS EESTIS 2017

Aastate 2007–2016 vägivaldsetes surma-

juhtumites olid 2/3 tapetutest 30–59aas-
tased: enamik vanuserühmas 40–49,
3%
0-19 järgnesid vanuserühmad 50–59 ja 30–39.
Viiendik tapetutest olid vanemad kui
11% 60aastased.
20-29
Viimase kümne aasta jooksul pole ohv-
19% rite vanuses selgeid muutusi ilmnenud,
30-39 kuid nende arv on vähenenud kõikides
vanuserühmades.
24%
40-49

22%
50-59

12% Enim on vägivalla

60-69 tõttu surma saanud
40–49aastaseid.
4%
70-79

4%
80+

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Joonis 25. Vägivalla tõttu aastail 2007–2016 hukkunud inimeste osakaal vanuse järgi

Allikas: surma põhjuste register

KURITEGEVUS EESTIS 2017 TA P M I S E D / ANDRI AHVEN / 49

Tapmise põhjustanud
ründe liik
6% Kägistamine
Viimase kümne aasta tapmistest oli ena-
mikul juhtudel (62%) tegu terava (nt noa, Rünne tulirelvaga 6%
kirve) või tömbi esemega (nt kangi, kai-
kaga) ründega. Harvem on toime pandud
tapmisi ohvrit kägistades ja lämmatades 11% Rünne muul viisil
ning tulirelvaga.

Valdav osa tapmistest ja mõrvadest on

toime pandud ühise alkoholitarvitamise Peksmine 14%
käigus. Enamikul juhtudel on alkoholi-
joobes olnud nii kuriteo toimepanija kui
ka tema ohver.

44% Pussitamine

Pussitamine on kõige
Rünne tömbi
esemega
18%
sagedasem tapmise viis.

Joonis 26. Surma põhjustanud ründe liik aastail 2007–2016

Allikas: surma põhjuste register

8. SEKSUAAL-
KURITEOD
Brit Tammiste

557 515
seksuaalkuritegu alaealisevastast seksuaal-
registreeriti. kuritegu registreeriti.

16% 215
seksuaalkuritegusid alaealise kannatanuga
registreeriti rohkem seksuaalse enesemääramise
kui 2016. aastal vastast seksuaalkuritegu
registreeriti.
52 / B R I T TA M M I ST E / SEKSUAALKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

2017. aastal registreeriti 557 seksuaalkuri-

Alaealise kannatanuga seotud seksuaalkuriteod tegu, mis on 16% ehk 75 rohkem kui 2016.
moodustavad valdava osa (ca 90%) kõigist aastal. Nii palju seksuaalkuritegusid ei ole
registreeritud seksuaalkuritegudest. registreeritud viimased kümme aastat.
Täisealise seksuaalvägivalla ohvriga kuritegude
arv ei ole viimasel paaril aastal kasvanud. Kõigist registreeritud seksuaalkuritegu-
dest moodustasid 93% ehk 515 alaealise

7
55
kannatanuga seotud seksuaalkuriteod.

0
50
600

2
48
2017. aastal registreeriti 81 alaealise kan-
natanuga seksuaalkuritegu rohkem kui

1
40
500
8

2016. aastal. Seega on seksuaalkuritegude

36

3
36
8
30

4
koguarv suurenenud alaealise kannata-
9

32
30

400
5

nuga seksuaalkuritegude sagenemise

27
4
24

tõttu. Nii 2015., 2016. kui ka 2017. aastal

300
moodustasid kõigist alaealisi kahjusta-
vatest seksuaalkuritegudest seksuaalse
200
enesemääramise vastased (n-ö kontakt-
sed) kuriteod ligikaudu poole (2017: 217,
100
2016: 223; 2015: 204). Registreeritud porno-
graafiasüütegude (154) ning lapseealise
0
seksuaalse ahvatlemise juhtumite arvus
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 (144) on 2017. aastal toimunud märki-
misväärsed muutused. Mittekontaktsete
seksuaalkuritegude arv on võrreldes 2016.
Eelmisel aastal alaealise ja täisealise aastaga 87 võrra suurem (211 ja 298).
ohvriga registreeritud vägistamisjuh-
tumite arv ei suurenenud. Nagu 2016. 2017. aastal registreeritud 259-st sek-
aastal, on 70% vägistamisjuhtumite suaalse enesemääramise vastasest
puhul kannatanuks alaealine. kuriteost 42 (–6) oli toime pandud täis-
Joonis 27. Registreeritud seksuaalkuritegude arv
KURITEGEVUS EESTIS 2017 SEKSUAALKURITEOD / B R I T TA M M I ST E / 53

kasvanu ning 215 (83%) alaealise kan- Tabel 4. Registreeritud seksuaalkuriteod aastail
natanu vastu. Vägistamisjuhtumeid
registreeriti 150, neist 104 (+4) pandi § 2012 2013 2014 2015 2016 2017
toime alaealise ning 42 (–6) täiskasvanu
Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
vastu. Lisaks vägistamistele registree-
riti 2017. aastal 113 muud liiki alaealise § 141 143 135 147 161 152 150
kannatanuga seksuaalse enesemäära- § 142* 45 45 8 2 0 1
mise vastast tegu (nt suguühe või muu
sugulise iseloomuga tegu lapseeali- § 143 1 3 1 1 1 4
sega, KarS-i § 145). § 143¹* 1 4 1 0 0 0
§ 143²** 0 11 18 20 12
Mitmel juhul registreeriti alaealise kan-
natanuga seksuaalse enesemääramise § 144 0 2 1 14 6 14
vastane seksuaalkuritegu aastaid pärast
§ 145 20 18 25 30 56 43
selle toimepanemist või toimepane-
mise algust. 2017. aastal registreeriti ka § 145¹* 5 57 36 35
õe-venna intsesti, kus väärkohtlemine § 146* 38 33 0 1 0 0
oli kestnud 2–3 aastat. Kõige nooremad
Kokku 248 240 199 284 271 259
kontaktsete seksuaalkuritegude kanna-
tanud olid teo toimepanemise ajal 3aas- Pornograafiasüüteod
tased.
§ 175¹** 0 1 0 0 10

Näited pikka aega või ammu toimunud § 177*** 9 0 0 0 0 0

väärkohtlemisest, mis registreeriti 2017. § 177¹*** 7 0 0 0 0 0
aastal:
§ 178 65 70 68 120 118 144
• isa väärkohtles tütart kolm aastat
tütre kümneaastaseks saamisest ala- Kokku 81 70 69 120 118 154
tes. Kuritegu registreeriti kaks aastat
hiljem
54 / B R I T TA M M I ST E / SEKSUAALKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

• tütar andis teada, et isa oli teda viis

§ 2012 2013 2014 2015 2016 2017
aastat tagasi väärkohelnud
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine ning peibutamine • isa väärkohtles tütart aastaid tagasi
§ 178¹ 9 4 7 3 3 14 kolme aasta jooksul, kui tütar oli
7–10aastane.
§ 179 63 49 49 93 90 130
Kokku 72 53 56 96 93 144 Seega võis kuritegu olla aastatetagune
üksik episood või kestis väärkohtlemine
Seksuaalkuri­ 401 363 324 500 482 557
paljude kuude või aastate vältel.
tegusid kokku

Kuriteoteate esitaja või sellest kolman-

* Kehtetu alates 23.12.2013
** Kehtiv alates 23.12.2013
*** Kehtetu alates 14.04.2012
Seksi ja/või sugulise iseloomuga tegude eest
pakuti alaealistele mobiiltelefoni, suitsu,
alkoholi, kuid peamiselt raha (3 kuni 400 eurot).
Ühel juhul lubati alaealisele teha suguühtesse
astumise eest tasuta tätoveering.
datele pooltele info jaga võis olla näi-
teks kannatanu vend, väärkohtlemist
juhuslikult pealt näinud sugulane, kan-
natanu vanem või kannatanu ise.
Alaealiselt
seksi ostmine
2017. aastal registreeriti 35 (–1) alaea-
liselt seksi ostmise juhtumit. Mõnel
juhul on samalt alaealiselt kannatanult
ostetud seksi korduvalt. Mitmel juhul jäi
kuritegu katse staadiumisse. Alaealiselt
seksi ostmise vahendamiseks kasutati
veebikeskkondi, nt Facebook ja Flirtic.
Mitmel juhul toimus kohtumine alaeali-
sega hotellis.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 SEKSUAALKURITEOD / B R I T TA M M I ST E / 55

Kannatanu seos Kõigist alaealiste

vastastest kontaktsetest
teo toimepanijaga tegudest neljandiku pani
toime isa või kasuisa.
Üle poolte täiskasvanud kannatanuga
seksuaalkuriteo puhul olid kannatanu ja
teo toimepanija varem tuttavad (60%).
Nii nagu 2016. aastal, oli ka 2017. aastal
ligi kolmandikul täisealise kannatanuga 200
0 0
vägistamisjuhtudest teo toimepanija 0
kannatanule täiesti võõras või äsjane

157

154
tuttav.

42

144
100

108
Lastevastastes seksuaalse enesemää-
ramise vastastes tegudes oli 72% juh-
tudest teo toimepanija kannatanule
ühel või teisel moel tuttav (2016. aastal 0
samuti 72%): 33% (60) pereliige või sugu-
Vägistamised Muu Pornograafia- Lapsealise
lane, 49% muu tuttav. Teo toimepanija
süüteod ahistamine ja
oli kannatanule võõras 15% juhtudest.
peibutamine
Pereliikmetest ja sugulastest oli lapse
väärkohtlejaks kõige sagedamini – 51 ehk
80% juhtudest – isa või kasuisa. Kuuel Kontaktsed Mittekontaktsed
juhul oli väärkohtlejaks vend, mõnel
juhul vanaisa või mõni teine sugulane.
Alaealine Täiskasvanu
2017. aastal registreeriti 35 alaealise
poolt toime pandud seksuaalkuritegu
(2016: 29; 2015: 23; 2014: 19), mille toi-
Joonis 28. Registreeritud seksuaalkuriteod kannatanu vanuse ja teo iseloomu alusel
56 / B R I T TA M M I ST E / SEKSUAALKURITEOD
Alaealiste toime pandud porno-
graafiasüütegude hulgas oli nii
Eestis asuva identifitseeritud kan-
natanuga seotud pornograafiliste
foto- või videofailide loomist kui
ka suhtlusmeedia kaudu jagamist.
Seejuures on samu videofaile jaga-
nud edasi mitu alaealist (nii poisid
kui tüdrukud).
Võõras
15%
Pereliige 33%
Joonis 29. Teo toimepanija suhe kannatanuga 2017. aastal registreeritud alaealise
kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul
Kõigist alaealiste vas-
tastest kontaktsetest
tegudest neljandiku pani
toime isa või kasuisa.
3% Ei ole teada
49% Muu tuttav
KURITEGEVUS EESTIS 2017
mepanijaid oli 18. Seega pani osa neist
toime mitu kuritegu, sh kahe noorme-
hega oli seotud 7 ja ühe tüdrukuga 5
kuriteoepisoodi. Kokku registreeriti 9
vägistamist (2016: 17), üks suguühtele või
muule sugulise iseloomuga teole sundi-
mine, neli inimkaubandusjuhtumit ala-
ealise ärakasutamise eesmärgil, 16 las-
teporno valmistamise ja võimaldamise
kuritegu (2016: 10) ning viis lapseealise
seksuaalse ahvatlemise juhtumit (2016:
2), mille pani toime alaealine.
Üheksast registreeritud vägistamisjuh-
tumist seitse on seotud sama alaealise
ja kannatanuga (9–10aastane), ühel juhul
on tegu juhtumiga, kus vend väärkohtles
paari aasta jooksul õde (alla 10-aastane).
Pornograafiasüüteod
2017. aastal suurenes registreeritud por-
nosüütegude (KarS-i § 175¹ ja § 178) arv
(+36) Kui 2015. ja 2016. aastal lastepor-
nole juurdepääsu taotlemise ja selle jäl-
gimise (KarS § 175¹) kuritegusid ei regist-
reeritud, siis 2017. aastal registreeriti 10
sellist kuritegu. Lasteporno valmista-
KURITEGEVUS EESTIS 2017 SEKSUAALKURITEOD / B R I T TA M M I ST E / 57

mise ja selle võimaldamise kuritegusid 35

Failide hoidmine arvutis/
registreeriti samuti rohkem (+26). 41
muul andmekandjal
55
Pornograafiasüütegude puhul (kokku
20
154) on peamiselt tegu lapse seksuaal- Failide laadimine/
18
set väärkohtlemist kujutavate failide jagamine
18
hoidmisega arvutis või muul andme- Registreeritud porno-
kandjal (36%), sotsiaalmeedias failide 18 graafiasüütegude arv
jagamisega (20%), keelatud failide P2P 32 suurenes (+36) võrreldes
allalaadimise ning jagamisega Emule 26 2016. aastaga. 2017. aas-
P2P tarkvara kasutades (17%) ning muul tal registreeriti esimesed
moel allalaadimise ja jagamisega (12%). 37
Pildistamine 10 lastepornole juurde-
Keelatud materjali filmimise või pildista- 14
ja/või filmimine pääsu taotlemise ja selle
mise juhtumid moodustasid 9%. 14
jälgimise kuriteod.
Näiteid KarS-i § 178 tegudest. 5
• Mees filmis veebikaameraga mitu Sotsiaalmeedias
13
korda enda ja üheksa-aastase tüd- failide saatmine
31
ruku suguühet, valmistades sellega
nooremat kui neljateistaastast isikut 0
pornograafilises ja erootilises situat- veebis jälgimine 0
sioonis kujutavaid videofaile. 10
• Mees laadis korduvalt alla ja hoidis
oma elukohas andmekandjatel kokku 0 10 20 30 40 50 60
554 768 pildi- ja 8116 videofaili, millel
on kujutatud alla 14-aastast last por-
2015 2016 2017
nograafilises või erootilises situat-
sioonis ning nooremat kui 18-aastast
pornograafilises situatsioonis. Joonis 30. Lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise liigid

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

58 / B R I T TA M M I ST E / SEKSUAALKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

• Mees saatis lapseealisi kujutavaid

erootilisega sisuga pilte 13-aastas-
tele tüdrukutele.
70 • Ühe internetiteenusepakkuja tööar-
vutit kasutades külastas mees inter-
60 64
netibrauseri abil internetilehekülgi,
millel on kujutatud alla 18-aastast
50
isikut pornograafilises või erootilises
40 situatsioonis.

30
27
20 24
22 21 20
Lapseealise seksuaalne
10 4 13
ahvatlemine ja seksuaalse
2 2 3
6 7 0 7 0 eesmärgiga kokkuleppe
0
Päriselus Internetis Päriselus Internetis
sõlmimine lapseealisega
kohtumiseks
2016 2017 2017. aastal registreeriti 14 seksuaalse
eesmärgiga lapseealisega kohtumise
Suguelundite näitamine/masturbeerimine Foto/video/filmi näitamine kokkuleppe (KarS-i § 178¹) juhtumit. 2015.
ja 2016. aastal registreeriti selliseid juh-
Seksi eksponeerimine lapseealisele Muu ahvatlemine tumeid 3. Sellise eesmärgiga kokkuleppe
sõlmimine on karistatav kuni kolme-
aastase vangistusega. Lapseealise sek-
suaalse ahvatlemise juhtumeid (KarS-i
§ 179) registreeriti 2017. aastal 130 (+37).
Joonis 31. Lapseealise seksuaalse ahvatlemise esinemisviisid päriselus ja internetis Ettepanek tehti alla 14-aastasele tavali-
(KarS-i § 179) selt veebikeskkonnas, nt Facebookis või
www.vk.com kaudu.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 SEKSUAALKURITEOD / B R I T TA M M I ST E / 59

Valdavalt oli tegu juhtumitega, kus võõ-

ras täiskasvanu lähenes veebikeskkonna
kaudu lapsele (kuni 14 eluaastat), ürita-
des jõuda seksuaalse sisuga vestluseni
ja edasiste eesmärkideni (nt saada lap-
selt pildifaile, videomaterjali, seksuaalse
sisuga tegevuste kokkulepet, saata
endast pilte või näidata suguelundit).
Kolmandikul juhtudel (50) toimus sek-
suaalne ahvatlemine ka päriselus. Sel-
lisel juhul eksponeeris ahvatleja ennast
lapsele alasti, näitas oma suguelun- Kõigist lapseealise seksuaalse ahvatle-
deid, masturbeeris lapse ees või näitas mise juhtumitest 62% pandi toime inter-
talle pornograafilisi materjale (fotosid neti vahendusel, 38% päriselus (2016.
ja filme). Võrreldes eelmise aastaga on aastal vastavalt 56% ja 44%). Viiendiku
2017. aastal internetikeskkonnas lapsee- lapseealise seksuaalse ahvatlemise
alise seksuaalse ahistamise juhtumeid juhtumite puhul näidatakse lapsele
registreeritud märgatavalt rohkem (+27). oma suguelundeid või masturbeeri-
takse lapse ees. Muu ahvatlemine (37%)
tähendab eelkõige seksuaalset vestlust
lapseealisega.
9. AHISTAMISSÜÜTEOD
Kaire Tamm

Kaks
ahistamisega seotud uut süüteokoosseisu
jõustusid suvel 2017: ahistav jälitamine
ja seksuaalne ahistamine.

89 20
ahistava jälitamise seksuaalse ahistamise
kuritegu registreeriti. väärtegu registreeriti.

2,5x rohkem lähenemiskeelu rikkumisi

kui 2016. aastal.
62 / K A I R E TA M M / A H I STA M I S S Ü Ü T E O D KURITEGEVUS EESTIS 2017

Ahistav jälitamine
Ahistav jälitamine seisnes enamasti 6. juulil 2017 lisandus karistusseadustiku
pidevas soovimatus helistamises kuriteokoosseisude hulka ahistav jälita-
ja sõnumite, kirjade saatmises või mine (KarS-i § 1573), mis seisneb teise
füüsilises jälitamises ja ohvri elu- või isikuga korduva või järjepideva kontakti
töökohta ilmumises. otsimises, tema jälgimises või muul vii-
sil teise isiku tahte vastaselt tema era-
ellu sekkumises, kui selle eesmärk või
tagajärg on teist isikut hirmutada, alan-
dada või muul viisil oluliselt häirida.

61%
2017. aastal registreeriti ligi kuue kuuga
Soovimatu suhtlemine kommunikatsioonivahendite kaudu
89 ahistava jälitamise kuritegu, ühes
kuus keskmiselt 16 juhtumit.
59%
Füüsiline jälitamine või ohvri elu- või töökohta ilmumine
Ahistav jälitamine võib hõlmata mitme-
suguseid käitumisviise ja tegusid ning
14%
Virtuaalne jälgimine ja soovimatu teabe internetis levitamine mõnikord kasutab jälitaja sama ohvri
suhtes erinevaid ahistamisviise. 2017.
6% aastal registreeritud juhtumites esines
Muu enim – (61% juhtumites) – ohvriga soo-
vimatut suhtlemist eri suhtlusvahendite
kaudu (vt all) ja füüsilist jälitamist või
ohvri elu- või töökohta ilmumist (59%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% juhtumites).

Suhtlusvahendite kaudu soovimatu suht-

Joonis 32. Ahistava jälitamise liigi esinemise sagedus (%) 2017. aastal lemine hõlmas peamiselt pidevalt helis-
KURITEGEVUS EESTIS 2017
tamist, sõnumeid ja e-kirju, sealjuures ka
öisel ajal ohvrile ähvardavaid või hirmuta-
vaid kõnesid ja sõnumeid. Samuti hõlmasid
soovimatu suhtlemise juhtumid korduvaid
kontaktiloomise katseid suhtlusmeedia
(nt Facebooki, Messengeri ja Instagrami)
kaudu.
Füüsilise jälitamise juhtumites esines
näiteks ohvri tahte vastaselt ohvri järel
kõndimist, autoga jälitamist, ohvri elu- ja
töökoha läheduses luuramist ja ukse taha
ilmumist ning ohvri ootamist pidevalt
samas kohas (hommikul bussipeatuses,
töökoha läheduses pärast tööpäeva lõppu).
Üht sedalaadi juhtumit kajastati ka mee-
dias: endine töötaja jälitas pidevalt tööle
saabuvaid ja lahkuvaid naiskolleege.14
14 http://ekspress.delfi.ee/kuum/vasimatu-sa-
riahistaja-leo-jalitab-uhe-ja-sama-ettevot-
te-naistootajaid?id=79464034
A H I STA M I S S Ü Ü T E O D / K A I R E TA M M / 63
Virtuaalset jälgimist või internetis ohvri
nime all tema kohta sihilikult väära või
soovimatu teabe levitamist esines 14%
ahistava jälitamise juhtumites. Sellistes
juhtumites ahistaja jälgis või kontrollis
ohvri suhtlust suhtlusmeedias, postitas
ohvri nime all ning jagas ohvriga seotud
delikaatseid (näiteks alavääristavaid või
seksuaalse sisuga) videoid teiste isikutega.
Muid käitumisviise hõlmavaid ahistava jäli-
tamise olukordi (näiteks ohvri salaja filmi-
mist või pildistamist) esines 6% juhtudel.
Varasematel aastatel on siin kirjeldatud
rikkumisi registreeritud sageli eraviisilise
jälitustegevuse kuriteokoosseisu all (KarS-i
§ 137). 2017. aastal registreeriti eraviisilist
jälitustegevust 36 korral (2016: 20). Neist
ligi 40% juhtudel olid jälitaja ja jälitatav
kas praegu või varem olnud lähisuhtes
(elukaaslased, abikaasad, vanemad).
64 / K A I R E TA M M / A H I STA M I S S Ü Ü T E O D KURITEGEVUS EESTIS 2017

Enamasti ohver teadis inimest, kes teda

jälitab: 65% juhtudel sekkus ohvri eraellu
tema endine elukaaslane või abikaasa
Ohvrit ahistas enamasti (näiteks oli ajendiks soov jätkata kat-
endine elukaaslane kenud suhet või armukadedus). 4% juh-
või abikaasa. tudel oli jälitajaks ohvri tuttav või muu
ohvrile teadaolev isik, näiteks naaber,
elukaaslase endine partner, klient. Võõ-
ras inimene oli jälitajaks veidi enam kui
viiendikul (21%) juhtudel.
Tuttav 14%

Võõras 21%

65% Eksabikaasa
või elukaaslane

Joonis 33. Ahistava jälitamise toimepanija suhte liigi järgi, 2017

KURITEGEVUS EESTIS 2017 A H I STA M I S S Ü Ü T E O D / K A I R E TA M M / 65

Enamik ahistava jälitamise toimepanija-

test olid mehed (89%), naisi oli jälitajate
seas 11%.
Jälitajate seas oli mehi
Ahistava jälitamise ohvrite seas oli naisi ligi 90%, ohvrite seas oli
82% ja mehi 18%. Enamasti olid ohver meeste osakaal ligi viiendik.
ja jälitaja eri soost, näiteks olid mees-
jälitajate ohvrid 90% juhtudel naised
ja naisjälitajate ohvrite seas oli mehi
kaks korda rohkem kui naisi. Harvem
oli juhtumeid (vähem kui kümnendik), 100%
11% 82%
kus ohver ja jälitaja olid samast soost
(naine ahistas naist või mees meest). 80% 89%
Valdavalt piirdus jälitaja ühe konkreetse
ohvri ahistava jälitamisega, ent ligi küm-
nendikul juhtudel oli ahistav jälitamine 60%
suunatud ka ohvri lähedastele isikutele,
näiteks elukaaslasele, lastele, vanemale 40%
või töökaaslastele.

20%
18%
0%
Toimepanijad Ohvrid

Mees Naine

Joonis 34. Ahistava jälitamise toimepanijate ja kannatanute sooline jaotus, 2017

66 / K A I R E TA M M / A H I STA M I S S Ü Ü T E O D
Seksuaalne
ahistamine
6. juulil 2017 lisandus karistusseadustikku
seksuaalse ahistamise väärteokoosseis
(KarS-i § 1531), mis seisneb teise inimese
tahte vastases ja tema inimväärikust alan-
davas kehalises seksuaalse iseloomuga
tahtlikus tegevuses.
2017. aasta ligi kuue kuuga registreeriti 20
seksuaalse ahistamise väärtegu, ühes kuus
keskmiselt neli juhtumit.
Seksuaalse ahistamise juhtumid seisne-
sid enamasti soovimatus kallistamises ja
kehaosade katsumises, sündsusetult käi-
tumises.
Ahistamisjuhtumitest pandi suur osa toime
avalikes kohtades, näiteks tänaval, poes,
ööklubis, aga ka rohkem eraldatud kohta-
des nagu bussis, spordirajal ja hotelli kori-
doris. Seksuaalset ahistamist pandi toime
ka töökohas ja arstikabinetis.
Kõikidel juhtudel oli ahistajaks mees, noo-
rim ahistaja oli 22- ja vanim 79aastane. Kan-
natanuks oli kõikidel juhtudel naine, paaril
korral alaealine tüdruk.
Lähenemiskeelu rikkumiste arv
on alates 2011. aastast tasapisi
kasvanud, suure kasvu 2017. ja 2015.
aastal põhjustas üksikute rikkujate
erakordselt suur rikkumiste arv.
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Lähenemiskeelu
rikkumine
2017. aastal registreeriti 193 lähenemis-
keelu rikkumist15 (KarS-i § 3312). Võrreldes
2016. aastaga oli lähenemiskeelu rikkumisi
115 võrra rohkem ja võrreldes 2015. aastaga
68 võrra vähem.
Registreeritud lähenemiskeelu rikkumiste
arv oli märkimisväärselt suurem 2017. ja
2015. aastal, mis on põhjustatud sellest,
et nendel aastatel hõlmas rikkumiste arv
paari isiku mitmekümnekordseid keelu
rikkumisi. Lähenemiskeelu rikkumiste
mediaankeskmine ühe toimepanija kohta
on viimastel aastatel püsinud ühe-kahe
rikkumise juures.
15 Lähenemiskeelu rikkumisena (KarS-i § 331²)
käsitletakse nii tsiviilkohtu- kui ka kriminaal-
menetluses määratud lähenemiskeelu või
muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumist, mis
on toime pandud korduvalt või millega on põh-
justatud oht isiku elule, tervisele või varale.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 A H I STA M I S S Ü Ü T E O D / K A I R E TA M M / 67

2017. aastal rikuti 19 lähenemiskeeldu,

261
rikkujaiks 17 meest ja kaks naist. Seal- 300
juures panid kolm isikut toime kokku
79% kõigist registreeritud rikkumistest 250 193
ja aktiivseima rikkuja suhtes registreeriti 200
71 keelu rikkumise kuritegu. 2016. aastal
rikuti 20 lähenemiskeeldu, rikkujaiks 18 150
78
meest ja kaks naist ning 41% rikkumis- 59
100 46
test pani toime üks mees. 2015. aastal 29 31
rikuti 13 lähenemiskeeldu, rikkujaiks 13 50
meest, ja üks mees pani toime 63% (164
kuritegu) kõigist sel aastal registreeri- 0
tud lähenemiskeelu rikkumistest. 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Lähenemiskeelu rikkumiste sisu on võr- Joonis 35. Registreeritud lähenemiskeelu rikkumised

reldes varasemate aastatega sarnane.
Ka 2017. aastal seisnesid need enamasti
(78% juhtudel) korduvas suhtlemiskeelu
Tabel 5. Lähenemiskeeldude arv, mida rikuti aastail
rikkumises, kus kurjategija võttis kan-
natanuga ühendust sidepidamisvahendi
abil (telefon, lühisõnum, Facebook), har- Kuriteoliik 2017 2016 2015
vem rikuti keeldu kannatanule lähenedes Lähenemiskeeldude arv, mille tingimusi rikuti 19 20 13
(näiteks ilmuti elu- või töökoha juurde,
sõideti maja juurde, tuldi lähemale kui Registreeritud rikkumiste arv 193 78 261
lähenemiskeelus lubatud kaugus). Rikkumiste mediaan ühe toimepanija kohta 2 1 1
10. VAENUKURITEOD
Brit Tammiste

4 1%
vaenukuritegu küsitlusele vastanuist
pandi toime. on vaenukuriteo ohvriks
langenud.
70 / B R I T TA M M I ST E / VAENUKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

Registreeritud Vaenukuritegude ülevaadet koostades

vaenukuriteod16
Vaenukuritegude puhul on ohver või siht-
märk valitud mingi kindla tunnuse järgi
(nt rass, usk, etniline päritolu, rahvus,
seksuaalne identiteet/sättumus), mida
jagab mingi rühm, või esineb mõni muu
sarnane ühine nimetaja. Kui kedagi rün-
natakse tema tegeliku või arvatava tun-
nuse (päritolu, identiteet) tõttu, on tegu
vaenukuriteoga.17 Niisugused kuriteod on
mitmesugused vägivallavormid, vandalism,
sh vara kahjustamine (nt mõnele rühmale
kuuluvate hoonete rüüstamine, ohvri vara
rikkumine grafitiga, auto lõhkumine) vms.
on arvestatud KarS-i §-de 151–152 alusel
Kõik kuriteod pandi toime toitlustus-
või lõbustusasutuses või muus avalikus
registreeritud kuritegusid (mis ei liigitu kohas.20
automaatselt vaenukuritegudeks), menet-
leja märgitud juhtumiliiki (vaen – usk, rass,
päritolu, vaen – seksuaalne sättumus/iden-
2017. aastal registreeriti vähemalt
titeet, vaen – muu)18, kuriteo motiivi (vae-
neli vaenukuritegu, aga ei regist-
numotiiv) ning kuritegude kirjeldusi märk-
reeritud ühtegi vaenu õhutamise
sõnaotsingu abil.
kuritegu (KarS-i § 151).20
2017. aastal registreeriti vähemalt neli vae-
nukuritegu, neist kolm olid avaliku korra
rasked rikkumised ning üks ähvardamine.19
Kõigi juhtumite puhul oli kuriteo motiiviks
kannatanu tegelik või arvatav rass, usk või
päritolu (kolmel juhul ohvri oletatav Aaf-
rika päritolu, ühel juhul Ukraina riigilipu
pildiga riiete kandmine).

18 Infosüsteemi MIS on nimetatud juhtumiliigi

valikud lisatud 2016. aasta septembrist.
19 Juhtumid on leitud märksõnaotsinguga 2017.
aastal registreeritud kuritegude juhtumikir-
jeldustes peatüki koostamise hetkel olemas-
16 Vaenusüütegude hulka kuuluvad ka väärteod, oleva info põhjal. Registreeritud kuriteod,
mis on toime pandud vaenumotiivil. Siin ja mille selgitus sisaldas vähemalt üht järgne-
edaspidi on peatükis esitatud ainult registree- vaist sõnadest: „lipp“, „neeger“, „Aafrika“,
ritud kuritegude, mitte väärtegude ülevaade. „mustanahaline“. Otsingus kasutati teisi otsi-
17 OSCE/ODIHR 2014. sõnu, kuid need vasteid ei andnud.
20 2017. aastal registreeriti 13 vaenu õhutamise
juhtumit (KarS-i § 151), millest viiel juhul jäeti
väärteomenetlus alustamata. Ühe vaenu õhu-
tamise väärteo eest on määratud isikule 120
euro suurune rahatrahv. Näiteks ühe väärteo
puhul solvas vanem meesterahvas mustana-
halist meest. Paar vaenu õhutamise väärtegu
on seotud vaenu õhutamisega Facebookis.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VAENUKURITEOD / B R I T TA M M I ST E / 71

Ohvriuuring
Kolmandat korda oli küsimus vaenusüüteo
ohvriks langemise kohta ka iga-aastases
ohvriuuringus.

2017. aasta ohvriuuringus märkis kuriteo

ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi,
religiooni, puude või seksuaalse orientat-
siooni tõttu 1% küsitletuist (vastas 1011
inimest). Sama näitaja oli 2016. aastal 2%
(muutus jääb statistilise vea piiridesse).

Ohvriuuring ei hõlma isikuid, kes viibivad

Eestis ajutiselt; niisiis ei võimalda see
hinnata nende riski langeda vaenusüüteo
ohvriks.
11. INIMKAUBANDUS
Anu Leps

93 inimkaubandusega seotud kuritegu

registreeriti.

8
inimkaubanduse juhtumit laste
ärakasutamise eesmärgil registreeriti
2016. aastaga võrreldes rohkem.

5 inimkaubanduse
ja 6 kupeldamise
kuritegu registreeriti võrreldes 2016. aastaga vähem.
74 / ANU LEPS / INIMKAUBANDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Tabel 6. Inimkaubandusega seotud registreeritud kuriteod Inimkaubandusega seoses käsitletakse

järgmisi kuritegusid: inimkaubandus
(KarS-i § 133), inimkaubanduse toeta-
KarS-i § 2013 2014 2015 2016 2017 Muutus mine (KarS-i § 133¹), kupeldamine (KarS-i
(2016–2017) § 133²), prostitutsioonile kaasaaitamine
Inimkaubandus alaealiste 18 15 63 59 67 +8 (KarS-i § 133³), inimkaubandus alaealiste
ärakasutamise eesmärgil ärakasutamise eesmärgil (KarS-i § 175),
(175) doonorlusele sundimine (KarS-i § 138¹) ja
doonorlusele kallutamine (KarS-i § 140).
Kupeldamine (133²) 13 8 17 19 13 -6
Prostitutsioonile 1 0 1 0 2 +2 Viimasel kolmel aastal on kõige levinum
kaasaaitamine (133³) alaealiste ärakasutamine inimkauban-
duse eesmärgil (2017: 67; 2016: 59). Selle
Inimkaubandus (133) 8 5 4 15 10 -5
kuriteoliigi viimaste aastate, sh 2017.
Inimkaubanduse 2 0 0 1 1 0 aasta statistika, näitab, et palju kordu-
toetamine (133¹) vaid kuritegusid on toime pannud samad
inimesed samade inimeste vastu. Inim-
kaubandusega seotud kuritegude üldarv
2017. aastal registreeriti Eestis jäi eelmise aastaga võrreldes samaks
93 inimkaubanduse kuritegu, (2017: 93; 2016: 94).
see näitaja jäi eelmise aastaga
võrreldes samaks (2016: 94). Kõige rohkem inimkaubandusega seotud
kuritegusid registreeriti Tallinnas (22),
Tartus (21) ja Narvas (10).
KURITEGEVUS EESTIS 2017 INIMKAUBANDUS / ANU LEPS / 75

Alaealiste
ärakasutamise 80 63
59
67

juhtumid 60
on korduvad 40 6*
15
9 6
2017. aastal registreeriti inimkaubanduse 20 1 5 0
1
eesmärgil alaealiste ärakasutamisjuhtu-
0
meid (KarS-i § 175) kokku 67 korral 3–18aas-
taste laste suhtes (+8). Korduvaid kurjategi- -20
jaid oli üle kümne.
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ligi pooled alaealiste ärakasutamise juh-

tumid toimusid nt Facebook Messengeri,
Skype’i, Viberi jt veebikeskkondade kaudu
veebikaamera vahendusel, kurjategijad
kasutasid neis eri kasutajakontosid ja
-nimesid. Poolte ärakasutamise juhtumite
puhul kohtusid kurjategijad alaealistega
kas avalikus kohas (nt hotellis), autos, oma
kodus, ka striptiisiklubis, lapse töökohal ja
lapsega ühises kodus.
Üldjuhul lubati lapsele raha, kui laps nõus-
tub poseerima veebikaamera ees erootilis-
tes ja pornograafilistes poosides, ennast
rahuldama, olema näitlejaks või modelliks
pornograafilises teoses, alustama prosti-
Joonis 36. Registreeritud inimkaubanduse kuritegude arv alaealiste ärakasutamise
eesmärgil (KarS-i § 175)*
* Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid alaealiste prostitutsioonile kaasaaitamisena.
tueerimist. Samuti mõjutati lapsi raha eest täritöö kõrvalt ülemusele seksi. Lastele
kas käega või suuga kurjategijat rahuldama. pakuti seksi eest raha 5st 50 euroni, kuid
Mõnele alaealisele neiule tehti ettepa- mitmel korral ka 500 eurot kuutasuna sek-
nek alustada tööd striptiisiklubis, tegelda suaalsete teenuste osutamise eest.
striptiistantsuga ja näiteks „härrasmeeste“
kulul alkoholi tarbimisega, pakkuda sekre-
76 / ANU LEPS / INIMKAUBANDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

20 15

15 10
6*
6 5
10 4
2 2 2 2
5 1

0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 37. Registreeritud inimkaubanduse kuritegude arv (KarS-i § 133)

* Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid orjastamisena.

Inimkaubanduse kuri-
teod olid kodumaised
2016. aastal olid pooled inimkaubanduse
kuriteod rahvusvahelised, 2017. aastal aga
peaaegu kõik kodumaised. Kokku regist-
reeriti 2017. aastal 10 kuritegu, pooled neist
on seksuaalse ekspluateerimise juhtumid
ja koguarvu sekka sattusid üksikud piiri-
ülesed kuriteod. Ühes piiriüleses kuriteos
toimetasid kurjategijad 10 Vietnami koda-
nikku Venemaalt läbi Eesti Lätti.
Seksuaalse ärakasutamise kuritegudes olid
eranditult kannatanuteks naised, kellest
mitu oli kuriteo toimepanijatega lähedalt
seotud (endine elukaaslane, vend-õde).
Naisi sunniti tegelema prostitutsiooniga,
neid ähvardati vägivallaga ja kogu tege-
vuse korraldamiseks loodi iha.ee või Face-
booki keskkonda konto. Ühel juhul hoiti
naist korteris luku taga ja sunniti seksi
pakkuma vastu tema tahtmist ning tema
kallal vägivallatsedes.
Esines üks tööalase ekspluateerimise juh-
tum, kus meest löödi käte ja jalgadega
näkku, temalt võeti vabadus ja teda sun-
niti tegema tööd ning täitma kurjategijate
käsul kohustusi.
Ühte arestimajast väljunud naist sunniti
peksuga ja ähvardustega müüma 60 doosi
fentanüüli. Müügiga käis kaasas pidev
ähvardamine, et keeldumise korral viiakse
naine metsa, lüüakse hambad välja ja peks-
takse kepiga läbi.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 INIMKAUBANDUS / ANU LEPS / 77

Kupeldamis­
kuritegude arv
veidi vähenes
37*
Kupeldamiskuritegude (KarS-i § 133²) arv 40
(13) ei ole viimastel aastatel palju muu-
tunud (2016: 19; 2017: 13). Lisaks pandi 35
2017. aastal toime kaks prostitutsioonile
30 24*
kaasaaitamise kuritegu (KarS-i § 133³).
25 19
Ligi pooled 2017. aastal toime pandud 17 17
20 15 15 15
kupeldamise ja prostitutsioonile kaasaa- 13 13
itamise kuriteod toimusid Tallinnas (7), 15
Narvas (6), üks kuritegu toimus Harku 8**
vallas ja üks Tartus. Narvas kupeldasid 10
kaks naist: üks korraldas seksi ostu- 5
müüki neljal ja teine kolmel juhul.
0
Tallinn eristus teistest kohtadest sel- 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
lega, et kupeldajad ei tegutsenud üks-
nes eraisikuna, vaid olid loonud selleks
tarbeks ka firmad.

Kaks prostitutsioonile kaasaaitamise

kuritegu seisnesid selles, et isik, kes oli
teadlik teise isiku prostitueerimisest,
aitas sellele tegevusele kaasa transporti
korraldades.
Joonis 38. Registreeritud kupeldamiskuritegude arv (KarS-i § 133²)
* Kuriteod registreeriti ebaseadusliku tegevuse võimaldamise (KarS-i § 268) koosseisu alusel,
s.t kõik teod ei pruugi olla kupeldamise kuriteod.
** Kuni 2012. aasta aprillini registreeriti kuritegusid prostitutsioonile kaasaaitamisena.
12. VARAVASTASED
KURITEOD
Andri Ahven

10 843 52%
varavastast kuritegu oli varavastaste süütegude
registreeriti. koguarv väiksem kui 2010.

12% 27%
vähenes varavastaste vähenes
kuritegude arv eluruumist toime pandud
2016. aastaga võrreldes. varguste arv.
80 / ANDRI AHVEN / VA R AVA STA S E D K U R I T E O D KURITEGEVUS EESTIS 2017

Varavastased kuriteod on läbi aastate

Varavastased kuriteod
50000
moodustasid 2017. aastal 40%
45000 registreeritud kuritegudest.
moodustanud kõige suurema osa regist-
reeritud kuritegudest. Nende osakaal on
viimase kümne aasta jooksul vähenenud,
ehkki trend pole olnud järjepidev: varavas-
tased kuriteod moodustasid 2007. aastal

17074
55%, 2016. aastal 43% ning 2017. aastal

13393
40000 40% kõigist registreeritud kuritegudest.

15561
11421
11348

35000

14544
Kuritegude osakaalu vähenemine vii-

13431
mastel aastatel on seotud miinimum-
30000

12146
päevamäära tõstmisega 3,2 eurolt 10

16416
30235
29513

eurole (KarS-i § 44) alates 2015. aastast.21

28262
27600

25000
Sellest tingituna kasvas väärteona kvali-

12024
24389

11940
22800
20000 fitseeritavate ja vähenes kuriteona kva-

21321

20179
lifitseeritavate juhtumite osakaal. Vara-
15000 vastastest süütegudest terviklikuma

14966
ülevaate saamiseks käsitletakse allpool
10000

12372
koos kuritegudega lühidalt ka väärteona

10843
5000 kvalifitseeritud süütegusid.

0 Varavastaste süütegude (kuri- ja väär-

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 tegude) koguarv oli kõige suurem 2010.

Kuriteod Väärteod 21 KarS-i § 218 järgi on tegu väärteoga juhul,

kui varavastase süüteoga tekitatud kahju
suurus ei ületa kahtekümmend miinimum-
Joonis 39. Registreeritud varavastaste kuritegude ja väärtegude arv päevamäära (v.a vägivaldsed vm rasken-
davate asjaoludega juhtumid) – varem oli
selleks piiriks 64 eurot, alates 1. jaanuarist
Allikas: justiitsministeerium (kuriteod), politsei- ja piirivalveamet (väärteod) 2015 aga 200 eurot.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VA R AVA STA S E D K U R I T E O D / ANDRI AHVEN / 81

aastal, kuid on seejärel vähenenud. 2017.

aastal registreeriti neid kokku 22 783,
mis on 7% vähem kui 2016. aastal ning
52% vähem kui 2010. aastal. Kuriteona kvalifitseeritud
varguste registreerimine
Varavastaste kuritegude seas dominee- vähenes 2017. aastal 15%.
rivad vargused, mille osakaal varavas-
tastest kuritegudest on viimase kümne
aasta jooksul püsinud vahemikus 70–84%;
järgnevad kelmused (KarS-i §-d 209–213;

2
45
6–14%) ja omastamised (2–6%). Röövimiste

30
35000

5
61
osakaal oli aastatel 2006–2008 3%, kuid on

3
25
26

1
90

25
seejärel vähenenud ja püsinud 2% ligi.

1
30000

47
23
5
68

5
22

17
21

8
20

62
25000

5
18

8
46

73
16
Vargused

15
20000

4
35
11

82

33
89
15000

76
Vargus on Eestis levinuim kuritegu, moo-
dustades 2017. aastal 28% kõigist regist- 10000
reeritud kuritegudest ja 70% varavastas-
5000
test kuritegudest (2016. aastal vastavalt
31% ja 73%). 2017. aastal registreeriti 0
kuriteona 7633 vargust, see on 1349 võrra
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
vähem kui aasta varem (–15%).

Raskendavate asjaoludega22 registreeriti

4755 vargust (2016: 5581).

22 KarS-i § 199 lg 2 kuriteod. Joonis 40. Registreeritud vargused (kuriteod)

82 / ANDRI AHVEN / VA R AVA STA S E D K U R I T E O D KURITEGEVUS EESTIS 2017

Sõidukivargus Harjumaal registreeriti 56% vargustest.

2017
Vargus kaubandusettevõttest
Kõige sagedasemad varguse toimepane-
Vargus sõidukist mise kohad olid kauplus, tänav, sõiduk,
2016 korter ja eluruumiga seotud hooned
Vargus eluruumist
(eramu, garaaž, kelder, kõrvalhoone).

2015
Politsei andmetel olid enam varastatud
Varguseid pandi esemed (arvestamata vargusi kaup-
2014 kõige sagedamini lustest) elektroonikaseadmed (mobiil-
toime kauplustest. telefonid, arvutid, jm), rahakotid koos
sularaha ja pangakaartidega, isikut
2013 tõendavad dokumendid.

2012
Vargused kauplustest
2011 ja eluruumidest23
2017. aastal registreeriti 2693 kauban-
2010 dusettevõttest toime pandud vargust,
neist 53% Tallinnas. Kauplusevargused
moodustasid 2017. aastal 37% kõigist var-
0 1000 2000 3000 5000 6000 7000 gustest (2015 ja 2016: 29%). Niisugustest
vargustest enamiku moodustasid süs-
temaatilised vargused. Võrreldes 2016.
aastaga kasvas kauplusevarguste arv 7%.
Joonis 41. Varguste (kuritegude) arv peamistes toimumiskohtades
23 Andmed varguste toimumiskohtade kohta
Allikas: politsei- ja piirivalveamet pärinevad politsei- ja piirivalveametilt.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VA R AVA STA S E D K U R I T E O D / ANDRI AHVEN / 83

Vargused eluruumist hõlmavad eramutest, Tabel 7. Nende küsitletute osakaal, kes enda hinnangul on aasta jooksul langenud
korteritest, taludest ja suvilatest toime pan- nimetatud kuriteo ohvriks
dud vargusi. 2017. aastal registreeriti 965 var-
gust eluruumist, mis oli 27% vähem kui aasta 2008 2010 2012 2014 2016 2017
varem (2015: 1662; 2016: 1328). 30% juhtumi-
Vargus autost või auto küljest 5% 5% 4% 3% 2% 2%
test registreeriti Tallinnas. Eluruumist toime
Vargus kodust 3% 6% 3% 3% 1% 1%
pandud vargused moodustasid 2017. aastal
(majast, korterist või keldrist)
13% kõigist vargustest (2015 ja 2016: 15%).
Vargus suvilast, maakodust või aiamaalt 4% 4% 3% 2% 2% 1%
Vargus garaažist, kuurist või varjualusest 2% 3% 2% 2% 1% 1%

Varguste andmed Isiklike asjade vargus 4% 5% 4% 4% 4% 3%

ohvriuuringutes Röövimine 2% 2% 2% 1% 1% 1%
Tarbijapettus 18% 16% 14% 11% 11% 12%
Viimase, 2017. aasta novembris tehtud ohv- Allikas: justiitsministeerium (2017)
riuuringu andmetel oli küsitlusele eelne- Politseini jõudis 2017. aastal info
nud aasta jooksul eri liiki varguste ohvriks iga teise vargusjuhtumi kohta.
langenud 1–3% küsitletutest.24

Kõige sagedamini langeti isiklike asjade
(käekotid, nutitelefonid, rahakotid jm) var-
guse ohvriks (3% küsitletuist). Kodust, suvi-
24
Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud
Turu-uuringute ASi küsitlusele vastas 1011
inimest. Küsitletu võis olla langenud mitme
sama või eri liiki kuriteo ohvriks. Olenevalt
kuriteo liigist puudutas küsimus eeskätt kas
vastajat ennast (isiklike asjade vargus, röövi-
mine, tarbijapettus) või leibkonna ühist vara
(ülejäänud kuriteod).
last, maakodust või aiamaalt toime pandud
varguse ohvreid oli 1%, garaažist, kuurist
või varjualusest varastamisega puutus
kokku samuti 1%.
Viimastel aastatel on varguse ohvrite osa-
kaal küsitluste andmetel aegamisi vähene-
nud, ehkki enamasti on muutused jäänud
statistilise vea piiresse. Selgem vähene-
mine on näha võrreldes 2010. aastaga, kui ka
registreeritud varguste arv oli kõige suurem.
Sarnaselt vägivalla kuritegudega ei tar-
vitsenud ka siin alati tegu olla õiguslikus
tähenduses kuriteoga ning seetõttu ei ole
andmed võrreldavad ametliku statistikaga
(nt ei ole küsitlustes tähtsad tekitatud
kahju suurus, süüdlase vanus jm asjaolud).
2017. aastal teatati politseile 51% varguse
juhtumitest. 2016. aastal oli vastav näitaja
46%, kuid näitajate erinevus jääb usaldus-
piiride sisse.
13. MAJANDUS-
KURITEOD
Kätlin-Chris Kruusmaa

234 34%
majanduskuritegu majanduskuritegudest oli eba-
registreeriti. seaduslik majandustegevus.

55% vähenes registreeritud

soodustuskelmuste arv.
86 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / MAJANDUSKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

2017. aastal registreeriti Eestis 234

majanduskuritegu, võrreldes 2016. aas-
taga on see 2% vähem ning alates 2010.
Majanduskuritegude
aastast on majanduskuritegude arv
hulk on viimastel aastatel
vähenenud 79%. Lisaks arvatakse majan-
püsinud ühetaoline.
duskuritegude hulka KarS-i § 210 alusel
kvalifitseeritud soodustuskelmused,
mida registreeriti 2017. aastal 20 korda,

37
11
kuid need ei ole kajastatud kõrval oleval

44
10
7
1200 joonisel.
98

0
80
9

1000 Majanduskuritegude arvu suure kahane-

77

1
mise taga on karistusseadustiku muu-

70

6
60
800 datused, millega tunnistati 1. jaanuaril
2015 kehtetuks § 392 (keelatud ja eriluba
5
46

600 nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väl-

javedu). Selle muudatuse tulemusena

4
24

23

23
400 ei vähenenud küll oluliselt kuritegude
üldarv, sest neid süütegusid menetle-
200 takse muude sätete alusel, kuid vähenes
KarS-i 21. peatüki alusel registreeritud
0 majandussüütegude arv.
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 42. KarS-i 21. peatüki alusel registreeritud majanduskuriteod (v.a §-d 402¹–402⁴)
KURITEGEVUS EESTIS 2017 MAJANDUSKURITEOD / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 87

Registreeritud kuritegudest 34% (2016:

28%) oli ebaseaduslik majandustegevus.
Suur osa neist juhtumitest oli seotud
tubakatoodetega, kuid sealhulgas oli ka
ebaseadusliku rahavahetusteenuse pak-
kumine, kus isik vahendas elektroonilist Konkurentsialased
2%
raha rahapesu andmebüroo väljastatava Rahapesualased süüteod
tegevusloata alternatiivsete maksevahen- süüteod
dite teenuse osutamiseks. Esines ka eba- 17%
seadusliku hambaraviteenuse osutamist.

Maksualased
Maksualastest kuritegudest registreeriti
2017. aastal kõige enam maksukohus- süüteod 21%
tuse varjamist ja tagastusnõude alusetu
suurendamist (33) - need moodustasid
45% kõigist maksualastest kuritegudest.
Enamasti seisnes see maksudeklarat- Ebaseaduslik
sioonides valeandmete esitamises.
Pankroti- ja
34% majandus-
tegevus
17% registreeritud majanduskuritegu- täitemenetlu- 12%
dest olid rahapesualased kuriteod, võr- salased süüteod
reldes aasta varasemaga vähenes nende
osakaal 12%. Enamasti lisanduvad raha- Äriühingutega 14%
pesualased kuriteod muudele süütegu- seotud süüteod
dele, nt on varem toime pandud arvuti-
kelmus ning selle tulemusena saadud
ebaseadusliku tulu päritolu varjatakse
rahapesu kaudu.

Joonis 43. Majanduskuritegude esinemine liigiti 2017. aastal

88 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / MAJANDUSKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

Formaalselt saab majanduskuriteoks

pidada karistusseadustiku 21. peatükis
(majandusalased süüteod) sätestatud
kuritegusid (KarS-i §-d 372–4024).

Materiaalses mõttes võib majanduskuri-

90 77 teona olla käsitatav ka kuritegu, mis on
80 esitatud mõnes muus karistusseadus-
67
tiku eriosa peatükis ning see on toime
70 pandud seoses majandustegevusega.
52
60
Teiste seas loetakse majanduskuriteoks
50 39 soodustuskelmuseid (KarS-i § 210), mida
35
2017. aastal registreeriti 35 korda. Võrrel-
40
des 2016. aastaga vähenes soodustuskel-
30 muste hulk 42 võrra.
18
14
20 Enamik registreeritud juhtumeid on
6
3
1 1 seotud põllumajandussektoriga ning
10
finantstoetus on välja petetud PRIA-lt,
0 vähem on avastatud pettuseid seoses
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 KIK-i ning teiste finantstoetusi jagavate
asutustega.

Suurim välja petetud toetuse summa oli

ligikaudu 1 040 000 eurot.

Joonis 44. Soodustuskelmuste registreerimine

14. KORRUPTSIOON
Mari-Liis Sööt

288 48%
korruptsioonikuritegu oli korruptsioonikuritegusid
registreeriti. vähem kui 2016. aastal.

77 20
korruptsioonikuritegu korruptsioonikuritegu
pandi toime pandi toime
meditsiinivaldkonnas. omavalitsustes.
92 / MARI-LIIS SÖÖT / KORRUPTSIOON KURITEGEVUS EESTIS 2017

Registreeritud korruptsioonikuritegude
arv25 langes viimase viie aasta madalai-
male tasemele (288).
Korruptsioonikuritegude
arv oli viimaste aastate Kuna 2016. aastal registreeriti väga
väikseim (288). palju üksteisest sõltuvaid tehnoülevaa-
550
600 tusega seotud korruptsioonikuritegu-
sid (altkäemaksu andmine, võtmine ja
ametialane võltsimine), siis on selline
500 403 kahanemine oodatav. Samas ei ole põh-
372 369 355 just järeldada, nagu oleks korruptsiooni
400 322
288 tervikuna vähem, sest kriminaalasjade
274
arv on siiski suurenenud 54-lt 70-le, mis
300 211 tähendab juhtumite sagenemist. Nagu
183
167 164 161 eelmistel aastatel, tuleb ka sel korral
200 tõdeda, et korruptsioonikuriteod on võr-
reldes teiste kuritegudega erilised, kuna
100 näiteks altkäemaksu puhul on tegu pee-
gelkuriteoga, kus sama tegu registreeri-
103 96 takse nii andja, pakkuja kui ka vahendaja
0 88 77 70
54 vaates, mis mitmekordistab kuritegude
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 arvu. Lisaks suurendab kuritegude arvu
ka samade inimeste korduvad teod, sh
Kuritegude arv Kriminaalasjade arv nii juriidiliste kui füüsiliste isikute omad.

25 Lisaks ametialastele kuritegudele on arves-

tatud ka omastamist ja kelmust ametiisiku
poolt, erasektori altkäemaksu kuritegusid
Joonis 45. Registreeritud korruptsioonikuritegude ja kriminaalasjade arv ja keelatud annetuse tegemist.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KORRUPTSIOON / MARI-LIIS SÖÖT / 93

Kokkuvõttes on altkäemaksukuritegude
arv küll vähenenud, aga mõnevõrra on
suurenenud riigihangete ja toimingupii-
rangu rikkumise alaste kuritegude arv.
98
Riigihangete teostamise nõuete rikkumisi
Tehnoülevaatus
registreeriti 14 (2016. aastal 3) ning toimin-
gupiirangu rikkumisi 13 (2016. aastal 4).
90
Muu
Võrreldes varasemaga registreeriti 2017.
aastal oluliselt rohkem meditsiinivald- 77
konnaga seotud korruptsioonijuhtumeid Meditsiin
ja omavalitsuste ametiisikute toimingu-
piirangute rikkumisi (otsused või tehin- 13
gud iseendaga). Äriühingud
Tervisetõendite korruptiivne
Valdkondlikult registreeriti endiselt 6 hind on kõrgem kui
enim kuritegusid seoses tehnoülevaa- Ehitus ja planeerimine
tehnoülevaatuste oma.
tustega, mis kõik olid seotud ühe Tal-
linna ülevaatuspunktiga: selle töötaja 4
Õiguskaitse
võttis vahendaja abil umbes 10–20euro-
seid altkäemaksusummasid ning vastu
väljastas auto tehnilist korrasolekut
tõendavaid dokumente. 0 20 40 60 80 100 120

Joonis 46. Tegevusalad, kus 2017. aastal korruptsiooni avastati

94 / MARI-LIIS SÖÖT / KORRUPTSIOON KURITEGEVUS EESTIS 2017

Meditsiinijuhtumitest umbes poole

moodustasid juhtumid, kus samad Jõge-
vamaa arstid võltsisid vastutasu eest
patsientide terviseandmeid sotsiaal-
Omavalitsuste
toetuste saamiseks, näiteks töövõime
korruptsioonijuhtumid
kaotuse ebaõigeks määramiseks. Kol-
moodustasid vaid 7%.
mandiku moodustasid juhtumid, kus
KOV 7%
kaitseväekohuslased maksid vahenda-
Riik jatele altkäemaksu, et saada ajateenis-
14% tusest vabastust või ajapikendust. Neist
osa juhtumite puhul ei saanud tõendit
väljastanud arst raha ega olnud kursis
raha maksmisega vahendajale. Tüüpiline
summa oli 700 eurot. Oli ka juhtumeid,
kus vastutasu eest sooviti haigekassa
finantseeritud kiiremat raviteenust.
Muu/ Samuti oli meditsiinisektoris juhtumeid,
pole teada 23% Eraisikud,
mis ei olnud seotud arstidega, eelkõige
56% ettevõtted
suuremaid hankeid puudutavaid kor-
ruptsioonijuhtumeid, kus haiglatöötajale
maksti altkäemaksu soodsa lepingu eest
või prooviti ära osta hindamiskomisjoni
liiget.

Omavalitsuste korruptsioon moodustas

kõikidest juhtumitest 7% (20) – see hõl-
mab ka juhtumeid omavalitsuste siht-
asutuste, hallatavate asutustega jt.

Joonis 47. Sektorid, kus 2017. aastal korruptsiooni avastati

KURITEGEVUS EESTIS 2017 KORRUPTSIOON / MARI-LIIS SÖÖT / 95

Omavalitsuste korruptsioonist suurema

osa moodustasid toimingupiirangu rik-
kumised (6) ja omastamised (6). Toimin-
gupiirangu rikkumiste näitena võib tuua
juhtumid, kus omavalitsuste ametiisikud
suunasid toetusi endaga seotud ühingu-
tesse, otsustasid endaga seotud ühingu
laenu garantii üle, iseenda kasuks kin-
nistu võõrandamise üle jms.

Üht eristuvat omavalitsust ei saa esile

tuua, kuna korruptsioonijuhtumid jagu-
nesid üsna võrdselt (umbes 1–2 omava-
litsuse kohta).
15. LIIKLUS-
KURITEOD
Andri Ahven

3277 1850
liikluskuritegu liikluskuritegu registreeriti
registreeriti. vähem kui 2007.

9% 240
kriminaalses sõidukit
joobes juhtidest konfiskeeriti
oli narkojoobes. joobes juhtidelt.
98 / ANDRI AHVEN / LIIKLUSKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

Liikluskuritegusid registreeriti 2017.

aastal 3277 ehk 12% registreeritud kuri-
tegude üldarvust. Valdav osa neist olid
mootorsõiduki joobes juhtimised (80%),
järgnes sõiduki süstemaatiline juhtimine
juhtimisõiguseta isiku poolt (16%). Üle-
27
51
6000 jäänud juhtudel oli tegu raske liiklusõn-
64

netuse põhjustamisega, mis oli tingitud

59
44

43

13
liiklusseaduse nõuete rikkumisest tead-

16
5000

40

36
84
13
38

37
65

37

36
likult või ettevaatamatusest.

27
46

34

77
33
32

32
4000
Liikluskuritegude arv kasvas 2015. aas-
3000 tal uue kuriteokoosseisu lisandumise
tõttu: alates 1. jaanuarist 2015 kvalifit-
seeritakse süstemaatiline juhtimisõigu-
2000
seta sõidukijuhtimine kuriteona (KarS-i
§ 4231). Süstemaatiline on tegu juhul, kui
1000
isikul on juhtimisõiguseta sõitmise eest
vähemalt kaks kehtivat karistust.26 2016.
0
ja 2017. aastal liikluskuritegude arv taas
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
vähenes.

Raske liiklusõnnetuse põhjustamine

Liikluskuritegude (KarS-i §-­d 422 ja 423) oli sageli seotud
arv vähenes liiga suure sõidukiirusega või tähelepa-
2017. aastal 12%.
26 Praktikas on üldjuhul tegu süstemaatilise
rikkumisega, kui juhtimisõiguseta sõide-
takse vähemalt kolmandat korda aasta
Joonis 48. Liikluskuritegude arv jooksul.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 LIIKLUSKURITEOD / ANDRI AHVEN / 99

nematusega, mis tõi kaasa kokkupõrke

teise sõidukiga, teelt väljasõidu või
otsasõidu jalakäijale või jalgratturile;
Joobes juhtimise süütegude
paljudel juhtudel soodustas liiklusõn-
arv vähenes viiendat aastat
netust juhi joove. Sõidukis hukkunud või
järjest.

0
92
vigastada saanud isikul oli tihti turvavöö 20000

2
17
05
17
kinnitamata.

7
18000

16
15
Viimase kümne aasta jooksul on niisu-
16000
guste kuritegude arv märgatavalt vähe-
nenud: kui 2007. aastal oli neid 287, siis 14000
2015. aastal 138, 2016. aastal 164 kuritegu
ja 2017. aastal 125 kuritegu. 12000

09
79

2
10000

60

45
1
72

37
70

2
69
84

5
66
Joobes

64

75
62

58
8000

73
51
sõidukijuhtimine 6000

Alkoholijoobes sõidukijuhtimise korral 4000

on olenevalt juhi vere alkoholisisalduse
määrast tegu väär- või kuriteoga. Nar- 2000
kojoobes sõidukijuhtimine kvalifitseeri-
0
takse kuriteona.
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Joobes sõidukijuhtimise ulatusest ter-
vikliku ülevaate saamiseks vaadeldakse
seda puudutavaid väärtegusid ja kuri-
tegusid koos (edaspidi: „joobes sõiduki- Joonis 49. Joobes sõidukijuhtimise süütegude arv
(mootorsõidukijuhi vere alkoholisisaldus vähemalt 0,5 promilli)
100 / ANDRI AHVEN / LIIKLUSKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS 2017

juhtimise süüteod“).27 Nende suhe pole

alates 2010. aastast kuigivõrd muutunud:
kuritegude osakaal niisugustest süüte-
gudest on püsinud 50% lähedal.

Joobes juhtidelt konfiskeeriti

2017. aastal registreeriti 5173 (2016: 5875)
riminaalmenetluses 216 ja
joobes sõidukijuhtimise süütegu, neist
väärteomenetluses 24 sõidukit.
300 2557 väär- ja 2616 kuritegu. Selliste süü-
tegude koguarv vähenes tunduvalt aas-
250 tatel 2008–2010, kuid kasvas taas aasta-

216 24
tel 2011–2012 ja on alates 2013. aastast

37
12
jälle vähenenud. Joobes sõidukijuhtimist
200

201
registreeritakse enam suvel, kui liiklus
on tihedam.

166
153
150
2017. aastal kontrolliti sõidukijuhtide joo-
117

50 vet ligi 675 000 korral, mis oli neljandiku

5 võrra vähem kui 2015. aasta tipptaseme
48

puhul (889 701 korda, suurim kontrolli-

0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
27 Siin mõeldakse joobes sõidukijuhtimise all
juhtumeid, kus juhi ühes grammis veres on
Kriminaalmenetluses Väärteomenetluses alkoholi vähemalt 0,50 mg/g või ühes liitris
väljahingatavas õhus vähemalt 0,25 mg/l
(lubatud piirmäära väiksema ületamise kor-
ral pole tavaliselt tegu olnud joobega ning
nende juhtumite kohta pole pikaajalist sta-
tistikat). Niisuguseid süütegusid hõlmavad
karistusseadustiku § 424 ning liiklussea-
duse § 7419 lg 1 (enne 1. juulit 2009), § 7419
Joonis 50. Joobes sõidukijuhtidelt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses lg 2 (1. juuli 2009 kuni 30. juuni 2011) ja § 224
konfiskeeritud sõidukite arv lg 2 (alates 1. juulist 2011).
KURITEGEVUS EESTIS 2017 LIIKLUSKURITEOD / ANDRI AHVEN / 101

miste arv läbi aastate). Väiksem näitaja

on osaliselt seotud politsei vähenenud
liiklusjärelevalvega Eesti ELi eesistumise
ajal. Samal ajal vähenes joobes sõiduki-
juhtide koguarv viiendat aastat järjest –
seega on joobes juhtide tegelik osakaal
liikluses tõenäoliselt vähenenud.

Joobes sõidukijuhtimise kuritegudest 9%

pandi toime narkojoobes, mis on samal
tasemel 2015. ja 2016. aasta näitajaga.

Viimastel aastatel on kasvanud joobes

sõidukijuhtimise eest sõidukite kon-
fiskeerimine: 2017. aastal konfiskeeriti
kriminaalmenetluses 216 sõidukit (sh
mõned mopeedid), mis on 7% enam kui
2016. aastal. Lisaks konfiskeeriti väärteo-
menetluses 24 sõidukit liiklusseaduse
§ 224 rikkumise eest.
16. VANGISTUS
Krister Tüllinen

2723 kinnipeetavat oli Eestis

2017. aasta lõpul.

1 aasta ja 10 kuud
oli süüdimõistetute keskmine reaalne
vangistuse pikkus.
104 / KRISTER TÜLLINEN / VANGISTUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Vangide arv

56

55
36
56

35

17
4000

99

71
34

34

33

33

23

94
2017. aasta lõpul oli Eesti vanglates ja

31

30
3500

64
23
arestimajades 2723 inimest, neist 2134

28

23
28

27
olid süüdimõistetud, 570 vahistatud ja 19
3000
väärteoaresti kandjad.
2500 2719
2666

2645
2667
Süüdimõistetud vangide arv vähenes –

2541
2540

2428

2321

2299
2000 see tuleneb enne tähtaega vabastatud

2134
2094
vangide osakaalu suurenemisest. 2017.
1500 aastal vabanes vanglast tingimisi enne
tähtaega ligikaudu 170 isikut enam kui
1000 2016. aastal.
990
916

836

830
750

754

713

699
500 Aastavahetuse 2017/2018 seisuga oli Ees-

684

570
542
60% 30% 23% 19% tis vanglates koos arestimajadega 100
0 000 inimese kohta 206 vangi. Euroopa
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 kontekstis on sama suurusjärk vange
Tšehhis (212) ja Poolas (196). Euroopa
Süüdimõistetud Vange kokku Liidu riikides on 100 000 inimese kohta
keskmiselt 124 vangi.28
Vahistatud

Arestialused 2017. aastal liikusid süüdimõistetute ja

Joonis 51. Vangide arv aasta lõpu seisuga
Alates 2012. aastast on vangide arv näidatud koos
arestimajades viibivate vahistatute ja kriminaalkaristust
kandvate isikutega. Alates 2014. aastast sisalduvad vangide
üldarvus ka väärteo eest aresti kandvad isikud.
vahistatute arvud eri suunas: kui süüdi
mõistetud vangide arv vähenes 165 isiku
ehk 8% võrra, siis vahistatute arv suure-
nes 28 isiku ehk 5% võrra.
28 World Prison Brief, väljavõte tehtud jaanua-
ris 2018. http://www.prisonstudies.org/
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VANGISTUS / KRISTER TÜLLINEN / 105

Vanglate täituvus
195
19
Arestimajad 174
2

Eestis oli 2017. aasta lõpul kolm vang- 730

Tallinna vangla 240
lat. Kõige enam vange oli Tartu vanglas 490
81
(939), kõige vähem Tallinna vanglas (730).
939
Võrreldes 2016. aastaga vähenes vangide Tartu vangla 76
863
arv kõikides vanglates. 41
856
2017. aasta lõpul kandis avavanglates Viru vangla 77
779
41
karistust 163 isikut ehk ligikaudu 7,5%
kõigist süüdimõistetutest (2016. aastal 0 200 400 600 800 1000
10%).
KOKKU Arestialune Vahistatu

Süüdimõistetu Sh avavanglas

Joonis 52. Vangide jaotus vanglates ja arestimajades 2017. aasta lõpul

2915
Maksimaalne kohtade arv vanglates
2525
Täidetud kohad
390
Kohad vabad

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500

Joonis 53. Vabade ja täidetud vanglakohtade arv 2017. aasta lõpul

106 / KRISTER TÜLLINEN / VANGISTUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Vangide ülevaade
2017. aasta lõpul oli vangide seas 2576
(95%) meest ja 144 (5%) naist.

7% Venemaa 2017. aasta lõpul oli vangidest Eesti

kodanikke 65% (1727), määratlemata
Määratlemata 26% 3% Muu riigi
kodakondsus
kodakondsusega inimesi 26% (715) ja
Venemaa kodanikke 7% (188). Aasta
jooksul olulisi muutusi vangide jaotuses
kodakondsuse järgi ei olnud.

Teistest välisriikidest oli vanglates

Läti (23), Leedu (18), Ukraina (3), Aser-
baidžaani (2), Soome (2), Poola, Rootsi,
Suurbritannia, Süüria, Tuneesia, Usbe-
Eesti 64% kistani, Valgevene, Kõrgõzstani, Gruusia,
Hispaania ja Kreeka kodanikke (üks igast
riigist).

Eesti emakeelega vangide osakaal on

võrreldes varasemaga jäänud samale
tasemele: 2017. aastal 41% (1037) ja 2016
aastal 40% (1088). Vene emakeelega
vange oli 2017. aasta lõpul 56% (1414).

Joonis 54. Vangide jaotus kodakondsuse järgi 2017. aasta lõpul

KURITEGEVUS EESTIS 2017 VANGISTUS / KRISTER TÜLLINEN / 107

Kuigi vangide üldarv vähenes, siis 60aas-

taste ja vanemate vangide üldarv vang-
las kasvas. Kõige vanem vang oli aas-
tavahetuse seisuga 79aastane, kõige
noorem 15aastane.

1129
1200

1096

1062
1001
958
1000

800

718

689
668

669
624
614
611

579
569
600
2017. aastal jätkus juba aastaid

444
412

399
385
kestnud vangide koosseisu

348
400

309

301
289
vananemine, mis väljendub

270
274
255
noorte vangide arvu vähenemi-

120
200

122
ses ning vanemaealiste vangide

99
93
77
arvu kasvus.
0
14-24 25-26 30-39 40-49 50-59 60 ja enam

2010 2012 2014 2016 2017

Joonis 55. Vangide arv 2017. aasta lõpul vanuserühmades

108 / KRISTER TÜLLINEN / VANGISTUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Vangistuse korduvuse arvestamisel ei

ole arvesse võetud ainult süüdimõiste-
tuna vangistuse kandmisi, vaid ka vara-
semaid vahistamisi ja areste.
Korduvalt vangistust kandvaid
isikuid kõige iseloomusta- Kui esimest korda vanglasse sattunute
vam tunnus on alkoholi- või kohta ei saa esile tuua kindlat enam
30 uimastisõltuvus. levinumat süüteo liiki, mille tõttu isik
vangistust kannab, siis kõige enam kordi
25 27 vangistatud (10 ja enam) isikute kuri-
teod olid enamasti seotud varavastaste
20 kuritegudega (vargus); samuti on suur
osa neist karistatud narkootiliste ainete
15 17 käitlemise eest.
15

10
10
8
5 6 5
4 3 2 2
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
ja enam

Vanglas viibimise kordade arv

Joonis 56. Vangistuste korduvus 2017. aasta lõpul vanglas viibinud isikutel (%)
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VANGISTUS / KRISTER TÜLLINEN / 109

Alaealised vangid
2017. aasta lõpul viibis vanglas 20 alaea-
list, neist 14 süüdimõistetut ja 6 vahis- Vanglas viibivate alaealiste
tatut. 72 vangide arv on vähenenud
80
kõige rohkem.
14aastaseid vanglas ei olnud, 15aasta- 70
seid oli kaks, 16aastaseid neli ja 17aas-
taseid 14. Enamik alaealisi jõuab vang- 53
60
lasse seoses varavastaste kuritegudega
(kokku 15 juhul). 50
34 33
Nagu kahel varasemal aastal jõudis 40 29
41
kõige enam alaealisi (10) vanglasse Viru
24
maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse või 30 20
31
vahistamismääruse tulemusena. Harju 29
maakohtu lahenditega seoses jõudis 20 24
22
19
vanglasse 7 alaealist, Tartu maakohtust 16
15 14
(2) ja Pärnu maakohtust üks alaealine. 10 13 13
11 11
6
0
2007 2009 2011 2013 2015 2016 2017

Vahistatud Süüdimõistetud Vange kokku

Joonis 57. Alaealiste vangide arv aasta lõpu seisuga

110 / KRISTER TÜLLINEN / VANGISTUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Narkootikumidega seotud süüteod

629 Vangide süüteod
585
399
Eluvastased süüteod 361 2017. aastal kahanes süüdimõistetute
281
Varavastased süüteod - röövimised 236 arv vanglates peaaegu kõigis peamistes
254
Varavastased süüteod - vargused 228 süüteoliikides. Enam levinud süütegu-
185 dest suurenes võrreldes 2016. aastaga
Liiklussüüteod 187
Vägivallateod 155 ainult liikluskuriteo eest ning raske ter-
130
112 visevastase kuriteo eest karistatud van-
Seksuaalkuriteod 107
88
gide arv.
Süüteod vara vastu tervikuna 94
64
Tervist kahjustavad kuriteod 85 Kõige enam vähenes röövimise eest
69
Avaliku rahu vastased kuriteod 60 karistatud vangide arv (45) ja osakaal
Üldohtlikud kuriteod 23
20 (19%); eluvastaste kuritegude eest karis-
Süüteod perekonna ja alaealise vastu 11
11
tatud vangide arv (38) ja osakaal (10%);
Vabadusvastased süüteod 8 varguse eest vangistust kandvate van-
5
6 gide arv (26) ja osakaal (11%).29
Majandusalased süüteod 7
Õigusemõistmisevastased süüteod 6
3
Põhivabaduste vastased süüteod 4
1
ICTY poolt süüdi mõistetud 3
3 2016
Avaliku usalduse vastased süüteod 2
4
2017
Riigivastased kuriteod 7

0 100 200 300 400 500 600 700 800 29 Süütegude jaotus järgib karistusseadus-
tiku süütegude jaotuse ülesehitust. ICTY
tähendab ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvus-
vahelist Kriminaaltribunali, mis tegeleb
kohtumõistmisega endise Jugoslaavia ter-
Joonis 58. Vanglas 2017. aasta lõpul viibinud süüdimõistetute kuriteod ritooriumil pärast 1991. aastat toime pan-
(mitme süüteo korral arvestatakse raskeimat)29 dud sõjakuritegudes.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 VANGISTUS / KRISTER TÜLLINEN / 111

Vanglakaristuse 100%
4%
1% 2% 2% 2%
kestvus 4% 4% 3%
9% 9% 9% 8%
90%

Vanglakaristuse pikkus on püsinud 24% 8%

80% 24% 9%
kümme aastat praktiliselt muutuma-
tuna.
70%

Süüdimõistetute seas oli 2017. aastal

60% 49% 50% 53%
kõige enam neid, kellele kohus oli mää- 49%
ranud üks kuni viis aastat vangistust
50%
(kokku 53%). Alla üheaastast vangistust
kandis 10% (216 isikut)
40%

Tuleb arvestada, et kohtu mõistetud

30%
vangistuse pikkus ei näita täpselt süü-
dimõistetute reaalset vanglas viibimise
20%
aega, sest ligikaudu kolmandik vangi-
dest vabastatakse tingimisi enne täht-
10% 13% 12% 12%
aega. 10%
0%

2017. aasta lõpul viibis Eestis vangla- 2012 2014 2016 2017
tes 41 eluaegse vanglakaristuse saa-
nud isikut. Viimati lisandus eluaegse Eluaegne Üle 15 aasta 10-15 aastat
vanglakaristuse kandja 2015. aastal.
5-10 aastat 1-5 aastat Kuni 1 aasta

Joonis 59. Kohtu määratud karistuse pikkus (aasta lõpu seisuga)

112 / KRISTER TÜLLINEN / VANGISTUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Keskmine reaalne vangistus-

Karistuse ärakandmise karistusjärgse
käitumiskontrolliga / 12
Karistuse kandmise
jätkamine välisriigis / 5
Šokivangistus / 238
14%
aeg oli 2017. aastal vanglast
süüdimõistetuna vabanenutel
üks aasta ja 10 kuud.
5% Muudel põhjustel / 13
1%
0%
Võrreldes 2016. aastaga
märkimisväärselt
kasvanud nende hulk,
kellele kohaldati pärast
reaalset vangistust
kriminaalhooldust.
Süüdimõistetute
vabanemine
2017. aastal vabanes vanglast süüdimõis-
tetuna 1712 isikut.
Süüdimõistetutest vabanes vanglast
kriminaalhoolduse alla 52% ja ilma kri-
minaalhoolduse kontrollita 48%. 2016.
aastal olid vastavad näitajad 46% ja 52%.
Kriminaalhoolduse alla vabanesid kolm
järgmist sihtrühma: tingimisi enne täht-
aega (37%), seoses osaliselt ärakandmi-
sele mõistetud vangistuse lõppemisega
(14%), seoses karistusjärgse käitumis-
kontrolliga (1%).

Karistuse Muudel alustel vabanes 2017. aastal vang-

Tingimisi
47% ärakandmine last 12 süüdimõistetut: seoses raske ravi-
enne tähtaega 37% 810 matu haigusega (4), seoses surmaga (3),
seoses armuandmisega (3), seoses psüh-
633
hiaatrilise sundravi kohaldamisega (4).

Joonis 60. 2017. aastal vabanenud süüdimõistetute vabanemise alused

17. KRIMINAAL-
HOOLDUS
Krister Tüllinen

1,6 kriminaalhooldusalust oli

ühe kinnipeetava kohta.

18 korda
rohkem maksab ühe vangi ülalpidamine
võrrelduna kuluga ühele kriminaalhooldusalusele.
116 / KRISTER TÜLLINEN / KRIMINAALHOOLDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kriminaalhooldusaluste arv suure-
nes võrreldes 2016. aastaga seoses
väärteo ÜKT teenuse ülevõtmisega
politsei- ja piirivalveametilt alates
01.01.2017.
Kriminaalhooldus-
aluste arv
Kriminaalhoolduse käigus valvatakse
hooldusaluse käitumise ja talle kohtu
või prokuröri poolt pandud kohustuste
täitmise järele.

2017. aastal suurenes esimest korda

pärast 2009. aastat kriminaalhooldus-
aluste arv, kuid seda põhjusel, et 2017.
aastast korraldavad väärteo ÜKT täide-
90
78

63

10000
84

84

viimist (31.12.2017 seisuga oli arvel 229

83
79

68
78

niisugust isikut) politsei- ja piirivalvea-

4
75

2
72

62
meti asemel kriminaalhooldajad. Seega
8000 67

38

2
ilma väärteo ÜKT tegijate lisandumiseta

5
61

59
oleks 2017. aastal kriminaalhooldus-

56
48
aluste arv olnud 4003, mis on võrreldes

92
32
6000

43
42
2016. aastaga 5% vähem.

4000
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Joonis 61. Kriminaalhooldusaluste arv aasta lõpu seisuga

KURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALHOOLDUS / KRISTER TÜLLINEN / 117

Kui 2012. aastal oli ühe vangi kohta üle 2,5

kriminaalhooldusaluse, siis 2017. aastal
oli vastav suhe 1,6. Võrreldes varasemate
aastatega kasutatakse karistuspraktikas
kriminaalhoolduse kogukondlike karis-
tuste asemel enam vangistust. Kuna
aga samal ajal on raskete kuritegude arv
(mille eest mõistetakse tavaliselt karis-
tuseks reaalne vangistus) viimastel aas-
tatel järjepidevalt vähenenud, on Eestis
siiski kasvanud reaalse vangistuse kasu-
Kui mitte arvestada 2017. aastal
PPA-lt üle võetud väärteo ÜKT
sooritajate arvu (229) ja võrrelda
2017. aasta andmeid varasemate
aastatega sarnastel tingimustel,
siis on kriminaalhooldusaluste ja
vangide suhe 1,5.
8000

52
59
tamise osakaal.

56
48

92
32
6000

43
42
4000

2000

94

64
23

23
30

28
28

27
0
2014 2015 2016 2017

Kriminaalhooldusaluste arv Vangide arv

Joonis 62. Kriminaalhooldusaluste ja vangide arv aasta lõpu seisuga

118 / KRISTER TÜLLINEN / KRIMINAALHOOLDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kriminaalhooldusele
2017 50% 29% 12% 8%
suunamine
1%

2016 52% 26% 12% 8% Süüdimõistetuid saab kriminaalhool-

1% 1% dusele määrata mitmel alusel, millest
enam kasutatavad on vangistuse asen-
2015 56% 25% 12% 6%
damine käitumiskontrolliga, üldkasuliku
1% töö määramine, vanglast tingimisi enne
2014 60% 23% 9% 6% tähtaega vabastamine ja osaline van-
gistus koos käitumiskontrolliga ehk nn
1%
šokivangistus.
2010 66% 20% 8% 5%
1% Alates 2007. aastast on hooldusaluste
2007 70% 7% 15% 7% seas järjepidevalt vähenenud kohtu käi-
tumiskontrolli alla määratud inimeste
1%
osakaal ning suurenenud ÜKT ja šokivan-
0% 20% 40% 60% 80% 100% gistuse osakaal.

Käitumiskontroll (KarS § 74 lg 1), sh karistusjärgne käitumiskontroll 2016. aasta andmetes on esimest korda
eraldi välja toodud isikud, kelle vahista-
ÜKT (KrMS § 202; KarS § 69; VtMs § 207)
mine või lühiajaline vangistus oli asen-
Vanglast enne tähtaega vabanemine (KarS § 76) datud elektroonilise valvega. Neid oli 18
ehk alla 1% kõigist kriminaalhooldus-
Šokivangistus (KarS § 74 lg 2) Alaealise mõjutusvahend (KarS § 87)
alustest.
Elektrooniline järelevalve (vahistamise asendamine ja lühiajaline vangistus)
2016. aastal suurenes kriminaalhooldus-
aluste arv kolmes kategoorias: šokivan-
gistusest vabanenud isikud, karistus-
Joonis 63. Kriminaalhooldusaluste arvele võtmise alused
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALHOOLDUS / KRISTER TÜLLINEN / 119

Viimastel aastatel on vähe-

nenud noorte ja alaealiste
järgsel käitumiskontrollil olevad isikud kriminaalhooldusaluste arv.
ning isikud, kelle vahistamine oli asen-
datud elektroonilise valvega.

Mees 92%

Sugu
Kriminaalhooldus- Naine 8%

aluste koosseis Eesti 74%

Kodakondsus
Kodakondsuseta / määratlemata 19%
Viimastel aastatel on vähenenud noorte
ja alaealiste kriminaalhooldusaluste arv Venemaa 6%
ja osakaal.
Muu / pole teada 1%
Noorte hooldusaluste arvu vähenemine
Eestlane 56%
on peale kuritegevuse üldise kahanemise

Rahvus
tugevalt seotud sotsiaal-demograafiliste Venelane 39%
muutustega. Kui 2007. aastal oli kuni
24aastaseid kriminaalhooldusaluseid Muu / pole teada 5%
34%,30 siis 2017. aastal kõigest 18%.
Alaealine 3%

Selles peegeldub ka kriminaalvastutusikka 19-21 6%

Vanus

jõudnud noorte suhteline vähenemine

ühiskonna vanuserühmades üldisemalt. 22-24 7%

25 ja enam 84%
Eestlasi on kriminaalhooldusaluste ja
vangide seas mõnevõrra vähem (vasta-
valt 58% ja 50%) kui on nende osakaal 0% 20% 40% 60% 80% 100%
kogu rahvastikus (69%).

Joonis 64. Kriminaalhooldusaluste koosseis 2017. aasta lõpul

30 Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraa-
mat 2008.
120 / KRISTER TÜLLINEN / KRIMINAALHOOLDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

KOHUSTUSTETA
1213 Kriminaalhooldus-
aluste kohustused
1454
1089
2744
ÜHE VÕI MITME KOHUSTUSEGA 2744
2914
114 Kohus võib kriminaalhooldusalustele
Muud kohustused 100
144 määrata käitumiskontrolli kohustusi.
Heastada tekitatud kahju
189
149
Määratud kohustuste hulk on viimasel
138 kahel aastal märkimisväärselt kasvanud.
349
Elektrooniline valve 345
375
363
Määratud kohustustes peegelduvad ka
Alluda ravile eelneval nõusolekul 334
peamised kriminaalhooldusaluste riski-
521
Leida töökoht, omandada üldharidus 743 tegurid, mis võivad uute õigusrikkumiste
610
või eriala määratud ajaks 622 toimepanemist soodustada. Enam levi-
Mitte viibida kohtu määratud paikades 617
735 nud kohustused puudutavad alkoholi või
ega suhelda kohtu määratud isikutega 625 narkootiliste ainete tarvitamise keeldu
861
Osaleda sotsiaalabiprogrammis 1201 või nende tarvitamiskäitumist muutva-
1441
1176
tes sotsiaalprogrammides või sõltuvus-
Mitte tarvitada alkoholi 1625
ravil osalemist.
1766

Mitte omada või tarvitada narkootilisi 717

909
või psühhotroopseid aineid 1135

Mitte tarvitada 192

970

alkoholi ja narkootikumees 21

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

2015 2016 2017

Joonis 65. Kriminaalhooldusalustele määratud lisakohustused KarS-i § 75 lg 2 kohaselt

(isik võib korduda mitmes lisakohustuse liigis)
KURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALHOOLDUS / KRISTER TÜLLINEN / 121

Kriminaalhooldus-
aluste katseaeg 4%
3%
5%
Karistusest tingimisi vabastatutel, tingi-
Kuni 6 kuud 12%
misi enne tähtaega vanglast vabastatu-
tel ja karistusjärgsele käitumiskontrol- 15%
lile määratute levinum katseaja pikkus 15%
6-12 kuud
olid 12 kuud, 18 kuud, 24 kuud ja 36 kuud. 32%
24%
1-1,5 aastat 25%
25%
25%
1,5-2 aastat 25%
4%
2-2,5 aastat 7%
7%
15%
2,5-3 aastat 24%
22% 2015

2% 2016
Üle 3 aasta
2%
2017
2%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Joonis 66. 2015.–2017. aasta lõpul arvel olnud kriminaalhooldusaluste katseaja pikkus
122 / KRISTER TÜLLINEN / KRIMINAALHOOLDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Üldkasulik töö
2017. aasta lõpul oli ÜKT-l 1247 hooldus-
alust, kes jagunesid süüdimõistetuteks
(71%), KrMS-i § 202 alusel ÜKT-d tegeva-
1200
teks hooldusalusteks (10%) ja VTMS § 2071
alusel väärteo ÜKT sooritajateks (18%).

1137
1126

1100
1000
1086

1050
1031

KrMS-i § 202 alusel määratud mediaan-

896
800

891
tundide arv oli 66 ja keskmine töötundide
arv 68. Karistusseadustiku § 69 alusel
600 määratud tundide arvu mediaan oli 418 ja
keskmine ÜKT-tundide arv 425, mis vastab
400 ligikaudu ühe aasta ja kahe kuu pikkusele
433

vangistusele ning on ligikaudu 10% võrra

385

300 285 enam kui aastal 2016. VTMS § 2071 alusel

253

242

229
231

sooritavate ÜKT-tundide mediaan oli 10 ja

192

127
keskmine tundide arv oli 13.
0
2009 2010 2012 2013 2014 2015 2016 2017

2017. aasta lõpul oli ÜKT kohustusega isi-

KarS § 69 KrMS § 202 VTMS § 2071
kutele pandud ülesandeks teha tööd 391
251 tundi, mis tähendab 48 906 kaheksa-
tunnist tööpäeva. See töö hulk võrdub 27
inimese täistööpäevaga ühe aasta jooksul.

Joonis 67. ÜKT tegijate arv aasta lõpul

KURITEGEVUS EESTIS 2017 KRIMINAALHOOLDUS / KRISTER TÜLLINEN / 123

Tingimisi enne 50
45
tähtaega vabastatud; 40
osalise vangistusega 35

5
2

,
30

43
karistatud

43
,8

,5
,7

39
25

38
38
ja karistusjärgne 20
15
käitumiskontroll 10
5
Tingimisi enne tähtaega vabastatute, 0
šokivangistusega karistatute ja karistus- 2013 2014 2015 2016 2017
järgsele käitumiskontrollile määratud
süüdimõistetute osakaal samal perioo- Joonis 68. Vangistuse järel kontrollitavate kriminaalhooldusaluste osakaal süüdi
dil vanglas olevatest süüdimõistetutest mõistetud vangide koguarvust (%, aasta lõpul)
2017. aastal suurenes. Kasv on tingitud
asjaolust, et kohus vabastas 2017. aas- 45
tal tingimisi enne tähtaega vanglast 40
rohkem kinnipeetavaid, kui aasta varem 35
(39%). Eelnenud aastatel vabastas kohus 30

41
tingimisi enne tähtaega 2016. aastal 31% 25
süüdimõistetutest, 2015. aastal oli see 20

31
31
15

28
näitaja 36%.
10
5 19
2017. aasta lõpul viibis karistusjärgsel
17

käitumiskontrollil 28 kriminaalhooldus- 0
alust (2016: 41; 2015 ja 2014: 31; 2013: 19; 2012 2013 2014 2015 2016 2017
2012: 17).
Joonis 69. Karistusjärgsel käitumiskontrollil olevate süüdimõistetute arv aasta
lõpu seisuga
124 / KRISTER TÜLLINEN / KRIMINAALHOOLDUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Elektrooniline valve
2017 248 34 10 34
2017. aastal määrati elektroonilise valve
alla 326 kriminaalhooldusalust. 2016.
2016 182 33 7 55 aastal oli see arv 277 ja 2015. aastal 282.

2015 233 14 8 27 Arvestades kriminaalhooldusaluste kogu-

8 1 3 arvu vähenemist, on elektroonilise valve
2014 145 kasutamise osakaal märgatavalt kasva-
nud ja seda eriti vanglast tingimisi enne
tähtaega vabastamise korral.
2013 165 38
1
Kasvanud on vahistamise asemel elekt-
2011 158 31 roonilise valve rakendamine (2015. aastal
14 juhul, 2016. aastal 33 juhul) ning kaha-
2009 115 nenud elektroonilise valve määramine
käitumiskontrolli tingimusena (2015.
2007 167 aastal 27 juhul, 2016. aastal 55 juhul).

0 50 100 150 200 250 300 350

Vanglast ennetähtaega vabastatud Vahistamise asemel

Lühiajalise vangistuse asemel Käitumiskontrolli tingimusena

Joonis 70. Elektroonilise valve alla määratute arv aastail 2007–2017 (kogu aasta kestel)
18. RETSIDIIVSUS
Andri Ahven

Iga kolmas
vanglast lahkuja kuulatakse aasta jooksul
uues kuriteos kahtlustatavana üle.

Kõige suurem
on retsidiivsuse risk vanglas karistuse
lõpuni kandnutel.
128 / ANDRI AHVEN / RETSIDIIVSUS
Retsidiivsust käsitletakse siin kui isiku
kuriteos kahtlustatavana ülekuulamist või
kohtus süüdi mõistmist pärast vanglast
vabanemist, karistusest käitumiskontrol-
liga tingimisi vabastamist või üldkasuli-
kule tööle (ÜKT) suunamist.31
Vaatluse all olid isikud, kelle suhtes aas-
tatel 2011–2016 kriminaalmenetlus lõpetati
otstarbekusest, kes suunati kriminaalhool-
dusele (sh ÜKT) või kes vabanesid vang-
last.32
31 Andmed uue ülekuulamise kohta saadi E-toi-
mikust. Tegu pole lõpliku hinnanguga: menet-
lus võidakse hiljem näiteks lõpetada või isik
kohtus õigeks mõista. Retsidiivsuse määr
on ühe või mitme aasta jooksul (1) kuriteos
kahtlustatavana üle kuulatud või (2) süüdi
mõistetud isikute osakaal kõigist isikutest,
kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbeku-
sest lõpetati, kes vabanesid vanglast või kes
alustasid kriminaalhooldust; vaatlusperioodi
algushetkeks oli niisugune sündmus. Vanglast
vabanenute puhul loeti vaid viimast vabane-
mist kalendriaastal; kriminaalhooldust alusta-
nud isikute puhul arvestati kõiki suunamisi.
32 Teistest suurematest rühmadest ei ole vaat-
luse all rahalise karistusega karistatud isikud;
karistusest ilma käitumiskontrollita (KarS-i
§ 73 lg 1) tingimisi vabastatud isikud; alaeali-
sed, kellele kohaldati muid mõjutusvahendeid
(KarS-i § 87).
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Retsidiivsus Retsidiivsus on püsivalt olnud suurim
vanglakaristuse lõpuni kandnud isikute
kahtlustatavana seas. Aastatel 2014–2016 sel alusel vang-
ülekuulamise järgi last vabanenutest pani ühe aasta jooksul
uue kuriteo toime keskmiselt 43%, mis
on siiski vähem varasematest aastatest
Aastate 2014–2016 ühe aasta keskmine
(48–53%). Vastav näitaja vanglast tingimisi
retsidiivsuse määr oli rahalise karistuse
enne tähtaega vabanenute puhul oli 25%,
saanud isikutel 15%33; isikutel, kelle kri-
šokivangistusest vabanenute puhul 26% ja
minaalmenetlus lõpetati otstarbekusest,
elektroonilise valve alla määratud isikute
16%; kohtus süüdi mõistetutel (v.a reaalse
puhul 17%.
vangistusega karistatud) 19%; vanglast
vabanenutel 35%. Vaadeldud rühmade ühe
aasta retsidiivsuse määr on olnud väiksem
kui 2007. aastal, seda eeskätt vanglast Aastatel 2014–2016 vanglast
vabanenute puhul. vabanenutest kuulati ühe
aasta jooksul pärast vaba-
nemist kuriteos kahtlustata-
vana üle 35%.
33 Varasema uuringu (2010) ning valimil põhine-
nud eraldi analüüsi (2012) andmetel on samas
suurusjärgus olnud ka karistusest käitumis-
kontrollita tingimisi vabastatud (KarS-i § 73 lg 1)
süüdimõistetute retsidiivsus. Rahalise karistuse
puhul aastate 2014–2015 keskmine.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 RETSIDIIVSUS / ANDRI AHVEN / 129

60
Karistusest käitumiskontrolliga tingimisi 2011 2012 2013 2014 2015 2016
vabastatute ühe aasta retsidiivsuse määr 50

51
aastatel 2014–2016 kriminaalhooldust alus-

49
40

45
44
44
tanud isikute puhul oli keskmiselt 27%.34

43
43

43
37
37
30

34

34
34
32
ÜKT-le KarS-i § 69 alusel suunatud isiku-

30
29
28
28

26
26
26
25
tel oli näitaja see 34% ning samal perioo- 20

24

24
23

22
dil kriminaalmenetluse otstarbekusest

18
17
15
10

15
lõpetamisega (KrMS § 202) ÜKT-le suuna-
tud isikutel 20%. ÜKT-le suunatute retsi- 0
diivsus on viimase kümne aasta jooksul Karistuse Šokivangistus Tingimisi Elektroonilise KOKKU
püsinud ligikaudu samal tasemel.35 ärakandmine ennetähtaegne valve alla
vabastamine määramine
Läbi aastate on olnud kõige vähem ret- Joonis 71. Vanglast vabanenud isikute ühe aasta retsidiivsuse määr vabanemise viisi
sidiivsed need, kelle suhtes kriminaalme- alusel (%)34
netlus otstarbekusest lõpetati (v.a lõpe-
tamisel karistuse ebaotstarbekuse tõttu):
kõikide isikute puhul kokku on ühe aasta
40 2011
retsidiivsuse määr viimastel aastatel
olnud vahemikus 15–17%. Isikute puhul, 2012
30

34
34
34
34
33
32
30
kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati 2013

27
27
26

20 25
24
aastatel 2014–2016 seoses avaliku menet- 2014

20
20
19
17
lushuvi puudumisega, oli ühe aasta kesk-

16
16
10 2015

0
2016
34 2016. aasta puhul arvestatud esimest 10 Käitumiskontroll ÜKT KarS § 69 ÜKT KrMS § 202
kuud. (KarS § 74 lg 1)
35 2016. aasta puhul arvestatud esimest 10
kuud, v.a otstarbekusest lõpetamiste puhul.
Joonis 72. Käitumiskontrolliga kriminaalhooldusele suunatud isikute ja üldkasulikule
ÜKT-le ja käitumiskontrollile suunatud isi-
kute puhul arvestatakse retsidiivsust ala- tööle suunatud isikute ühe aasta retsidiivsuse määr (%)35
tes kriminaalhooldustoimiku avamisest.
130 / ANDRI AHVEN / RETSIDIIVSUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

mine retsidiivsuse määr 13%; lõpetamisel

leppimisega 14% ning alaealiste komis-
joni saadetud alaealiste puhul 15%.

Suhteliselt suur ja lähedane vanglas

karistuse lõpuni kandnud isikutega on
retsidiivsus olnud isikutel, kelle puhul
kriminaalmenetlus lõpetati karistuse
50
ebaotstarbekuse tõttu seoses oodatava
karistusega teise (raskema) kuriteo eest:

44
40

44
43

42

40
nende ühe aasta retsidiivsuse määr oli

40
30 aastatel 2014–2016 keskmiselt 41%. Kõige
sagedamini oli niisugune isik toime pan-
20
nud varguse.3637
21
20

17
17

17
17
17
17

17
17
16
16

16
16

15
10
14

14

14
13

13
12

12
12
12

Viie aasta retsidiivsuse määr on rahalise

0
karistuse saanud isikutel olnud suurus-
Alaealiste Avaliku Karistuse Leppimine KOKKU järgus 35%; isikutel, kelle puhul oli krimi-
komisjoni menetlushuvi ebaotstarbekus
saatmine puudumine
naalmenetlus otstarbekusest lõpetatud,
ligi 40%; karistusest käitumiskontrolliga
2011 2012 2013 2014 2015 2016 tingimisi vabastatutel ligikaudu 50%; van-
gistuse asemel ÜKT-le suunatutel veidi
üle 60%; vanglast vabanenud süüdimõis-

36 Sellistel juhtudel pole üldjuhul tegu „juhus-

likult“ ühe kuriteo toime pannud isikuga
ning nende suhteliselt kõrge retsidiivsus
on mõneti ootuspärane.
Joonis 73. Ühe aasta retsidiivsuse määr isikute puhul, kelle suhtes kriminaalmenetlus 37 Retsidiivsust arvestatakse alates krimi-
otstarbekusest lõpetati (menetluse lõpetamise aluse järgi, %)37 naalhooldustoimiku avamisest.
KURITEGEVUS EESTIS 2017 RETSIDIIVSUS / ANDRI AHVEN / 131

tetutel38 kokku ligikaudu 70% (sh tingi-

misi enne tähtaega vabanenutel 61% ning
4 Alaealiste komisjoni saatmine
vanglakaristuse lõpuni kandnutel 76%).
4 Elektroonilise valve alla määramine

5 Avaliku menetlushuvi puudumine

Retsidiivsus süüdi- 5
mõistmise järgi Leppimine
7 ÜKT kriminaalmenetluse lõpetamisel
Aastate 2014–2015 ühe aasta keskmine
8 Tingimisi ennetähtaegne vabastamine
retsidiivsuse määr oli 4–7% isikutel, kelle
suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest 8
lõpetati (alaealiste komisjoni saatmise, Rahaline karistus
avaliku menetlushuvi puudumise, leppi- 11
mise või ÜKT-le suunamise tõttu); 5–8% Šokivangistus
vanglast tingimisi enne tähtaega (sh 12
elektroonilise valve alla) vabastatute ja Käitumiskontroll (KarS § 74 lg 1)
rahalise karistuse saanud isikute puhul. 13
ÜKT vangistuse asemel
14
See näitaja jäi vahemikku 11–13% šoki-
Karistuse ebaotstarbekus
vangistusest vabanenute, karistusest 16
käitumiskontrolliga tingimisi vabasta- Karistuse ärakandmine
tute ja KarS-i § 69 alusel ÜKT-le suuna-
tute puhul. Karistuse ebaotstarbekuse
tõttu kriminaalmenetlusest vabastatute
puhul oli see 14% ning vanglas karistuse 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
ära kandnud isikute puhul 16%.

38 Arvestati 2011. aastal ning 2012. aasta esi- Joonis 74. Eri rühmade ühe aasta retsidiivsuse määr süüdimõistva kohtuotsuse alusel
mese 10 kuu jooksul vanglast vabanenuid. (aastate 2014–2015 keskmine, %)
132 / ANDRI AHVEN / RETSIDIIVSUS KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kõikidest aastatel 2013–2016 vanglast vaba-

nenutest mõisteti uues kuriteos süüdi ühe Vanglast aastatel 2013–2015
aasta jooksul 12–14%; aastatel 2013–2015 vabanenutest mõisteti kahe
vanglast vabanenutest mõisteti kahe aasta aasta jooksul uues kuriteos
jooksul süüdi 29–30%. süüdi 29–30%.

Aastate 2011–2012 viie aasta keskmine ret-

sidiivsuse määr oli 16–22% isikutel, kelle
suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest
lõpetati (avaliku menetlushuvi puudumise,
leppimise, alaealiste komisjoni saatmise
või ÜKT-le suunamise tõttu) ning 25% raha-
lise karistuse saanud isikutel.

See näitaja oli 36–40% karistusest käi-

tumiskontrolliga tingimisi vabastatute,
vanglast tingimisi enne tähtaega (sh elekt-
roonilise valve alla) vabastatute ja šokivan-
gistusest vabanenute puhul; 43–46% KarS-i
§ 69 alusel ÜKT-le suunatute ning karistuse
ebaotstarbekuse tõttu kriminaalmenetlu-
sest vabastatute puhul. Kõige suurem oli
see vanglas karistuse ära kandnud isikutel:
58%.
19. JÄTKUTUGI
Stanislav Solodov

557 59%
isikut on jõudnud alates isikutest olid
2015. aastast tugiteenusele. teenusejärgselt tööturul.

89 39%
isikut oli 2017. aasta isikutest kuulati ühe aasta
lõpuks jõudnud jooksul uues kriminaalasjas
majutuskeskustesse. kahtlustatavana üle.
136 / STA N I S L AV S O LO D OV / JÄTKUTUGI KURITEGEVUS EESTIS 2017

Vanglast vabaneja
Lisainfo tegevuste kohta:
www.kriminaalpolitiika.ee/tugiteenus
jätkutugi
2015. aastal asuti ellu viima Euroopa
Sotsiaalfondi rahastatud „Tugiteenust
2017. aastal kasutas ühes vanglast vabanejatele“. Jätkutoe teenus-
kuus tugiisikuteenust tena võimaldatakse vanglast vabanevale
keskmiselt 126 ja isikule tugiisik ja elukoha puudumise
majutusteenust 22 isikut. korral ajutine majutus.

Jätkutoe eesmärk on toetada vabanenut

ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt
toime tulla. Retsidiivsuse vähendami-
600 seks toetatakse vabanenu samme töö-
turule sisenemiseks (end töötuks regist-

520
400 reerima ja tööd otsima).

200 89
Teenusel olevate
55
218

33
191

1
111

0
2015 2016 2017 KOKKU isikute arv
Jätkutuge kasutanud isikute arv on iga
Tugiisikuteenus Majutusteenus aastaga kasvanud. See on seotud eel-
kõige majutuskeskuste järkjärgulise
avamisega ja info jõudmisega sihtrüh-
madeni. 2015. aastal oli majutusteenusel
vaid üks isik, kuna esimesed majutus-
Joonis 75. Teenusekasutajate arv
KURITEGEVUS EESTIS 2017 JÄTKUTUGI / STA N I S L AV S O LO D OV / 137

keskused alustasid alles aasta viimasel

kuul (Pärnumaal ja Harjumaal). 137 144 145
131 138 134
160 123 130
140 109 109 110
2017. aastal kasutas ühes kuus tugiisi- 102
kuteenust keskmiselt 126 ja majutustee- 120
nust 22 isikut. 100
80
Kuna paljud kinnipeetavad vajavad ja 60 27 23 20 21 25 19 22 25 23
17 19 20
soovivad tugiisikut ka vanglast tingimisi 40
enne tähtaega vabanemise võimaluse 20
korral, suurendab see teenusekasuta- 0
jate arvu, ent ligikaudu 1/5 juhtudel kat- Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets
keb koostöö tugiisikuga nende vanglast
vabastamata jätmise tõttu. 3/5 juhtudel Tugiisikuteenus Majutusteenus
jätkub tugiisiku ja vabanenu koostöö
kogukonnas. Joonis 76. Teenust kasutanud isikute arv kuude kaupa 2017

Alates majutuskeskuste avamisest on

nõudlus ajutise elukoha järgi olnud pidev 30
ja kasvav: kui 2016. aastal saadeti maju- 25 26
24
tuskeskustele 133 majutuskoha taotlust, 20 21
19 20 19
siis 2017. aastal oli taotlusi 197 (64 võrra 15
14 13
rohkem). Üks suurema arvu põhjuseks 10 11 12
5 8 2 8 3 10 2
on ka majutuskeskuse avamine Ida-Viru- 1 6 7 6
5 5 5 5
maal aprillis 2016. 0
Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

Vabanemise aluse järgi kasutas aastatel

Majutuskoha taotlused Teenusele jõudnute arv
2015–2017 majutusteenust kõige rohkem
isikuid (46) karistuse ärakandmisega.
Joonis 77. Majutuskoha taotlused ja teenuse kasutajate arv 2017
138 / STA N I S L AV S O LO D OV / JÄTKUTUGI KURITEGEVUS EESTIS 2017

21 isikut vabanesid majutusteenusele

tingimisi enne tähtaega ning 17 korral
tingimisi enne tähtaega elektroonilise
järelevalve alla. Viis isikut jõudsid maju-
tusteenusele pärast vanglas šokivangis-
Šokivangistus
5% tuse (KarS-i § 74 lg 2) ärakandmist.
(KarS § 74 lg 2)

Elektroonilise Tööturule jõudmine

järelevalve alla 17% ja retsidiivsus
2017. aasta lõpu seisuga oli kõikidest
teenusesaajatest üks kuu pärast teenu-
selt lahkumist tööturul (töötuna regist-
reeritud või tööl) 59%.
Karistuse
46% ärakandmine Teenust saanud isikute ühe aasta ret-
Tingimisi sidiivsus kõikide teenusesaajate hulgas
enne tähtaega 21% oli 39% (aastatel 2015–2016 vabanenud.
Jätkutoele suunatud isikuid saab retsi-
diivsuse poolest – kui üldse – võrrelda
vanglas karistuse lõpuni kandnud isi-
kutega, kelle retsidiivsus on suhteliselt
suur (vt eespool).

Teenust saanud ja aasta jooksul pärast

vabanemist uues kriminaalasjas kaht-
lustatavana üle kuulatud isikutest suu-
Joonis 78. Majutusteenusele vabanenud vabanemise aluse järgi 2015–2017
KURITEGEVUS EESTIS 2017 JÄTKUTUGI / STA N I S L AV S O LO D OV / 139

rem osa oli vanglas karistuse lõpuni

kandnud ning nad olid keskmiselt kuus
korda varem vanglas karistust kandnud.39
Kõige sagedamini oli uue kuriteo puhul
tegu varavastase kuriteoga (62%), järg-
nesid kehaline väärkohtlemine (9%) ja
liiklussüüteod (7%).

39 Andmed pärinevad riiklikust kinnipeeta-

vate, karistusjärgselt kinnipeetavate, ares-
tialuste ja vahistatute registrist. Tegelik
vangistuste arv võib (mitte olulisel määral)
erineda.
140 / K A S U TAT U D K I R JA N D U S
Kasutatud kirjandus
Eurobaromeeter (2017).
Standard Eurobarometer 88 – Autumn 2017.
Public opinion in the European Union,
First results.
http://ec.europa.eu/commfrontoffice/pub-
licopinion/index.cfm/ResultDoc/download/
DocumentKy/81148
Justiitsministeerium (2010).
Kuriteoohvrite uuring 2009.
Kriminaalpoliitika uuringud 14. Tallinn.
Justiitsministeerium (2017).
Turu-uuringute AS poolt detsembris 2017
läbi viidud ohvriuuringu tulemused
(avaldamata andmed).
OSCE/ODIHR (2014).
Hate Crime Data-Collection and Monito-
ring Mechanism. A Practical Guide.
http://www.osce.org/odihr/datacollection-
guide?download=true
Politsei- ja Piirivalveamet (2018).
Õiguskorra aastaülevaade 2017.
Avaldamata.
Statistikaamet (2018).
Eesti sotsiaaluuring.
Statistika andmebaas: leibkonnaliikmete
eluruumiga seotud probleemid elukoha
järgi.
http://www.stat.ee/eesti-sotsiaaluuring
KURITEGEVUS EESTIS 2017
Surma põhjuste register (2018).
Statistika andmebaas: surmad põhjuse,
soo ja vanuserühma järgi.
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/
et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/?-
tablelist=true
Tuul, M. (13.09.2017).
Väsimatu sariahistaja Leo jälitab
ühe ja sama ettevõtte naistöötajaid.
Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraa­
mat (2008). Tallinn.
http://www.vangla.ee/et/vanglate-ja-krimi-
naalhoolduse-aastaraamat-2008
World Prison Brief (2018).
http://www.prisonstudies.org
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 141

Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2017*

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Registreeritud kuriteod kokku 57417 57168 55586 51834 50375 50977 48359 48340 42567 40816 39631 37787 32575 28986 26929
I raskusaste 3639 3371 2982 2688 2681 2965 2278 1842 1798 1715 1850 1766 2065 1990 2011
II raskusaste 53778 53797 52604 49146 47694 48012 46081 46498 40769 39101 37781 36021 30510 26996 24918
8. ptk. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod 0 4 1 3 4 0 1 2 0 0 2 2 1 1 2
§ 089 Inimsusvastane kuritegu 2 2 2
§ 090 Genotsiid 2
§ 091 Agressioon
§ 092 Sõjapropaganda
§ 093 Keelatud relvade tootmine ja levitamine
§ 093¹ Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine 1 1
§ 095 Tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjategevus
§ 096 Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine
tsiviilelanike vastu
§ 097 Tsiviilelanikuvastane rünne 1 1
§ 098 Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku õigusvastane
kohtlemine
§ 098¹ Tsiviilelaniku ja sõjavangi õiguste piiramine
§ 099 Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku vastane rünne 1
§ 100 Haige, haavatu ja merehätta sattunu abita jätmine
§ 100¹ Võitleja reeturlik ründamine
§ 101 Võitlusvõimetu võitleja ründamine
§ 102 Kaitstud isiku vastane rünne
§ 102¹ Armuandmatu käitumise kuulutamine
§ 1022 Inimkilbi kasutamine
§ 1023 Lapse kaasamine relvakonflikti
§ 103 Keelatud relvade kasutamine
§ 104 Keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina

* Paragrahvid 2017. aasta lõpul kehtinud sõnastuses (või viimases kriminaalvastutust ette näinud sõnastuses). Halliga on tähistatud aastad, mil paragrahv tervikuna
või kriminaalvastutus selle paragrahvi alusel veel ei kehtinud või enam ei kehtinud.
142 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 105 Rahvusvahelist kaitset tähistavate embleemide
ja märkide väärkasutus
§ 106 Mittesõjalise objekti ründamine
§ 107 Kultuuriväärtuste vastu suunatud rünne 2 1 2 1
§ 108 Vara hävitamine ja omastamine sõjategevuse
piirkonnas ja okupeeritud territooriumil
§ 109 Marodeerimine
§ 110 Piraatlus 1
§ 111 Õhusõiduki kaaperdamine
§ 112 Lennuohutusvastane rünne 1 1 1
9. ptk. Isikuvastased kuriteod 3982 4402 5031 5055 6005 6540 5676 5377 6108 6752 6956 6767 7044 6143 5895
§ 113 Tapmine 147 104 137 107 90 88 64 62 81 59 50 42 38 35 37
§ 114 Mõrv 41 23 19 12 20 16 31 22 19 21 12 13 12 9 8
§ 115 Provotseeritud tapmine 3 2 1 2 1 1
§ 116 Lapse tapmine 5 1 2 1 1 1 1 1 1
§ 117 Surma põhjustamine ettevaatamatusest 1207 938 293 124 140 106 85 80 77 76 69 58 52 44 41
§ 118 Raske tervisekahjustuse tekitamine 428 327 132 141 145 140 106 103 104 99 99 77 98 93 76
§ 1181 Naise suguelundite sandistav moonutamine
§ 119 Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest 53 37 21 19 15 20 16 13 16 25 16 20 22 20 21
§ 1191 Kakluses osalemine
§ 120 Ähvardamine 209 219 359 444 549 512 442 451 677 700 716 700 762 712 627
§ 121 Kehaline väärkohtlemine 118 1329 3456 3700 4570 5174 4518 4320 4785 5311 5499 5395 5657 4823 4710
§ 122 Piinamine 24 44 92 79 91 77 63 61 70 105 133 117 4 2
§ 123 Ohtu asetamine 18 54 28 13 16 14 15 6 8 14 11 13 12 18 8
§ 124 Abita jätmine 3 12 12 9 2 5 3 1 3 1 2 1 1 2
§ 125 Raseduse kuritahtlik katkestamine
§ 126 Raseduse õigustamatu katkestamine 1
§ 127 Raseduse hilinenud katkestamine 1
§ 128 Raseduse katkestamise lubamine 1
§ 129 Inimloote kahjustamine 1 2 1 2 2
§ 130 Keelatud toimingud embrüoga
§ 131 Inimloote väärkohtlemine 1
§ 132 Ebaseaduslik asendusemadus
§ 133 Inimkaubandus 4 2 1 1 2 2 2 1 2 6 8 5 4 15 10
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 143

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 133¹ Inimkaubanduse toetamine 3 2 1 1
§ 133² Kupeldamine 9 13 8 17 19 13
§ 133³ Prostitutsioonile kaasaaitamine 1 1 2
§ 134 Isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine
§ 135 Pantvangi võtmine 1 1 2 1 2 2 3 1
§ 136 Vabaduse võtmine seadusliku aluseta 36 41 55 44 55 58 43 44 33 46 53 59 52 46 30
§ 137 Eraviisiline jälitustegevus 4 5 10 6 2 4 7 8 8 8 19 15 20 20 36
§ 138 Ebaseaduslik inimuuringute tegemine 1
§ 138¹ Doonorlusele sundimine
§ 139 Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine
§ 140 Doonorlusele kallutamine 1
§ 141 Vägistamine 140 162 179 153 122 160 124 81 91 143 135 147 161 152 150
§ 142 Sugulise kire vägivaldne rahuldamine 35 46 42 50 36 49 80 53 36 45 45 8 2 1
§ 143 Suguühtele või muule sugulise iseloomuga 6 172 5 7 5 4 3 1 4 1 3 1 1 1 4
teole sundimine
§ 143¹ Sugulise kire rahuldamisele sundimine 5 13 6 3 3 1 4 1
§ 143² Suguühe või muu sugulise iseloomuga 11 18 20 12
tegu mõjuvõimu kasutades
§ 144 Suguühe järeltulijaga 2 2 3 2 1 1 2 1 14 6 14
§ 145 Suguühe või muu sugulise iseloomuga 9 26 32 30 10 11 14 11 10 20 18 25 30 56 43
tegu lapseealisega
§ 145¹ Alaealiselt seksi ostmine 5 57 36 35
§ 146 Sugulise kire rahuldamine lapseealisega 12 79 102 62 23 28 25 28 35 38 33 1
§ 148 Laibarüvetamine 1455 735 10 10 8 6 1 3 1 2 1 2 1 1 1
§ 149 Surnu mälestuse teotamine 23 42 40 41 89 45 27 19 40 17 10 41 11 10 11
§ 150 Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine laibalt
10. ptk. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased kuriteod 5 10 13 9 27 7 27 86 75 80 127 151 160 157 226
§ 151 Vaenu õhutamine 1 1 1
§ 152 Võrdõiguslikkuse rikkumine
§ 153 Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel
§ 154 Usuvabaduse rikkumine 1
§ 155 Usulisse ühendusse astuma ja selle liikmeks 1 1
olema sundimine
§ 156 Sõnumisaladuse rikkumine 4 5 5 4 2 2 2 6 3 9 10 13 12 1 2
144 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 157 Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud 3 5 1 3 5 4 11 6 6 12 10 1
saladuse hoidmise kohustuse rikkumine
§ 157¹ Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine 1 4 1 1 3 3 5 1 1 1
§ 157² Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine 55 63 62 91 112 145 149 131
§ 1573 Ahistav jälitamine 89
§ 158 Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku
takistamine ja selle laialiajamine vägivallaga
§ 161 Valimise ja rahvahääletuse takistamine 1
§ 162 Valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine 2 2 6 4 1 3
§ 163 Valimise võltsimine 1 1 1 1
§ 164 Hääle ostmine 15 12 13 2 8 11
11. ptk. Süüteod perekonna ja alaealiste vastu 54 266 498 400 376 446 431 375 403 404 352 331 508 544 507
§ 169 Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine 6 174 384 248 288 287 341 248 233 222 176 146 146 135 63
§ 170 Vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine 3 1 1 1
§ 171 Eestkoste- ja hooldusõiguse kuritarvitamine 2 1 1 3 3 4 3 1
§ 172 Võõra lapse hõivamine 3 5 6 6 3 1 2 1 1 2 1 4 2
§ 173 Lapse müümine ja ostmine 1
§ 174 Perekondliku kuuluvuse muutmine
§ 175 Alaealise prostitutsioonile kallutamine 2 1 9 5 1 6 18 15 63 59 67
§ 175¹ Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine 1 10
§ 176 Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine 2 3 3 2 4 6 2
§ 177 Alaealise kasutamine pornograafilise teose 2 20 26 10 4 4 1 2 40 9
valmistamisel
§ 177¹ Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel 4 7
§ 178 Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine 3 7 3 29 22 52 27 76 17 65 70 68 120 118 144
§ 178¹ Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega 1 10 9 4 7 3 3 14
kohtumiseks
§ 179 Lapseealise seksuaalne ahvatlemine 6 7 10 11 10 29 20 13 57 63 49 49 93 90 130
§ 180 Alaealisele vägivalla eksponeerimine 1 2 1 1 2 2 1
§ 181 Alaealise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele 22 30 34 66 9 18 8 11 11 4 1 2
§ 182 Alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele 10 16 31 29 27 26 25 11 23 18 25 37 63 115 77
§ 182¹ Alaealisele alkoholi müümine ja ostmine 2 10 4 4 2 2 13 22 1
12. ptk. Rahvatervisevastased kuriteod 1000 1062 1213 1006 1489 1600 1060 923 937 890 1045 1222 1372 1328 1549
§ 183 Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses 470 457 391 197 297 301 153 138 91 92 100 134 117 97 136
ebaseaduslik käitlemine
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 145

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 184 Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses 462 486 690 696 1048 1143 789 699 745 702 795 852 1042 1023 1271
ebaseaduslik käitlemine
§ 185 Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine 35 42 64 53 79 65 63 26 24 29 61 121 72 101 54
nooremale kui kaheksateistaastasele
§ 186 Narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule 6 8 2 3 1 3 1 1
tarvitamisele kallutamine
§ 187 Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse 1 5 3 7 3 6 4 5 19 8 6 10
aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule
tarvitamisele
§ 188 Unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik  32 38 24 19 37 32 32 45 27 55 54 70 55 41
kasvatamine
§ 189 Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise 5 11 2 1 2 6 4 6 8 12 2 6 39 18 8
ettevalmistamine
§ 190 Narkootilise ja psühhotroopse aine ning nende lähteaine 3 1 1 1
käitlemise, arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumine
§ 192 Nakkusehaiguse ja loomataudi leviku ohu põhjustamine
§ 193 Nakkushaiguse ja loomataudi leviku põhjustamine 3 2
§ 194 Ravimi ebaseaduslik levitamine 1 1 1 2 3 2 2 1
§ 195 Kallutamine dopingu kasutamisele 1 1 3
§ 196 Töötervishoiu-ja ohutusnõuete, tehn. järelevalvele 12 5 10 14 3
allutatud objektile kehtestatud nõuete eiramine,
tekitatud raske tervisekahjustus
§ 197 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine, kui sellega 6 5 6 9 30 34 17 17 16 18 17 25 17 16 21
on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske
tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm
§ 198 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine ettevaa- 2 4 6 2 5 8 1 4 8 4 5 5 3 9 7
tamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske
tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm
13. ptk. Varavastased kuriteod 43177 40067 36661 32550 27600 28262 29513 30235 24389 22800 21321 20179 14966 12372 10843
§ 199 Vargus 35191 32331 30452 26615 21685 22471 23901 25253 20175 18628 16465 15738 11354 8982 7633
§ 200 Röövimine 1927 1677 1326 1005 887 909 726 599 525 457 476 360 337 248 201
§ 201 Omastamine 677 1351 1294 1350 967 818 903 755 763 801 845 1008 730 620 647
§ 202 Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 249 323 290 362 374 308 399 248 430 517 367 301 243 223 189
omandamine, hoidmine ja turustamine
§ 203 Asja rikkumine ja hävitamine 341 246 264 251 257 267 249 179 182 199 194 162 188 155 155
§ 204 Kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu 1 1 7 7 1 6 6 6 5 5 5 1 3 3 3
rikkumine ja hävitamine
146 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 205 Kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu 88 72 69 117 52 54 34 23 15 17 26 18 2
rikkumine ning hävitamine ettevaatamatusest
§ 206 Arvutiandmetesse sekkumine 3 6 2 7 7 9 3 6 9 14 12 7 32 33 31
§ 206¹ Terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik 2 2 2 1
kõrvaldamine ja muutmine
§ 207 Arvutisüsteemi toimimise takistamine 2 4 5 1 4 1 5 1 6 9 16 15 9
§ 208 Nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine 3 1 2 2 1 2 1 3
§ 209 Kelmus 2285 2069 2127 1968 2481 2222 2097 2021 1155 1147 1924 1493 885 937 832
§ 210 Soodustuskelmus 1 2 2 1 3 1 14 6 39 18 52 67 77 35
§ 211 Investeerimiskelmus 1 1 1 1
§ 212 Kindlustuskelmus 17 21 19 15 27 57 65 56 51 39 39 23 111 62 43
§ 213 Arvutikelmus 19 36 46 72 128 367 470 381 512 456 470 486 494 608 650
§ 214 Väljapressimine 230 206 170 180 147 131 108 88 98 82 96 80 123 86 74
§ 215 Asja omavoliline kasutamine 2092 1657 514 441 436 444 370 339 314 290 270 258 241 178 193
§ 216 Elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik 46 51 58 140 113 156 123 206 81 51 51 109 39 50 47
kasutamine
§ 216¹ Arvutikuriteo ettevalmistamine 2 2 1 3 13 37 15 8 10
§ 217 Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine 10 16 16 17 12 22 20 36 40 34 31 22 85 71 81
§ 217¹ Ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud 1 1 4 1 1 3 3
identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine
§ 217² Usalduse kuritarvitamine 17 13 29 18 17 16 12 8 3 10 9
14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased kuriteod 82 85 116 95 81 61 38 70 71 51 37 20 21 16 18
§ 219 Autorsuse rikkumine 4 2 4 2 1 2 1 2 1 2 1
§ 220 Teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse 40 38 51 48 9 2
topoloogia autori ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
valdaja varaliste õiguste rikkumine
§ 221 Autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest 1 3
kõrvalehoidumine
§ 222 Piraatkaubandus 14 8 14 8 28 15 8 14 5 2 6 1 2 3 4
§ 222¹ Autoriõiguse rikkumine arvutisüsteemis 4 2 4 2 3 1 3 6 1
§ 223 Teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti 6 3 4 7 16 18 14 16 12 12 13 7 4 5 4
ebaseaduslik üldsusele suunamine
§ 224 Piraatkoopiaga kauplemine 13 2 1 10 11 3 21 11 3 4 2
§ 225 Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikku- 9 4 4 3 6 1
mist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 147

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 226 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, 7 14 37 29 7 5 5 7 7 21 6 4
tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse topoloogia
omaniku ainuõiguse rikkumine
§ 227 Võltskaubandus 1 4 3 1 8 33 11 6 3 8 6 8
§ 228 Leiutise ja tööstusdisainilahenduse avalikustamine
§ 229 Sordikaitsest tulenevate õiguste rikkumine
§ 230 Registreeritud geograafilise tähise ebaseaduslik kasu-
tamine
15. ptk. Riigivastased kuriteod 9 15 13 9 73 29 16 6 9 5 13 20 11 16 21
§ 231 Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus 1
§ 232 Riigireetmine 2 1 1
§ 233 Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu 1 1 8
suunatud vägivallata tegevus
§ 234 Salakuulamine 1
§ 234¹ Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine
§ 235 Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus 1
§ 235¹ Eesti Vabariigi vastane vandenõu 1 3 3
§ 235² Eesti Vabariigi vastane võltsimine
§ 235³ Ametiisiku riigivastane mõjutamine
§ 236 Üleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu 1 1
§ 237 Terrorikuritegu 1 2 1
§ 237¹ Terroristlik ühendus 2
§ 237² Terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse
selle toimepanemisele
§ 237³ Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele 1 1 1
suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine
§ 2374 Kuritahtlik sisenemine Eesti Vabariiki 1 1
§ 238 Massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine 6 1
ning üleskutse selles osalemisele
§ 239 Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal 1 50 10
§ 240 Ametiruumi tungimine
§ 241 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine 2 1 2 1 1 1 4 6 5 3
§ 242 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine 1 6 1 1
ettevaatamatusest
§ 243 Asutusesisese teabe edastamine 1 1 1 1
148 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 244 Rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele 1
§ 245 Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine 6 10 5 6 14 17 9 5 8 3 5 11 3 4 4
§ 246 Rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele 1
§ 247 Rahvusvaheliselt kaitstud isiku laimamine ja solvamine
§ 248 Tungimine diplomaatilist puutumatust omavale 1
maa-alale, hoonesse ja ruumi
§ 249 Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ametliku 2 1 1 1 2 1
sümboli teotamine
§ 250 Üleskutse kuriteo toimepanemisele välisriigi
ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu
§ 251 Võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus
§ 252 Tungimine riigikaitseliselt tähtsale maa-alale,
hoonesse ja ruumi
§ 253 Riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine
§ 254 Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine
ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine
16. ptk. Avaliku rahu vastased kuriteod 3424 3387 3316 2943 4366 4565 4068 4162 3277 3109 2799 2288 1069 1791 1693
§ 255 Kuritegelik ühendus 1 5 4 8 10 24 15 26 20 22 34 34
§ 256 Kuritegeliku ühenduse organiseerimine 2 2 1 1 2 2 6 9 5 7 7 7
§ 257 Omavoli 199 149 118 110 97 87 84 95 74 81 57 32
§ 258 Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone 1 10 18 28 10 5 32 24 30 56 82 60 49 48 24
ebaseaduslik ületamine
§ 259 Välismaalase ebaseaduslik toimetamine 1 3 2 5 7 1 10 8 6 10 9 8 13 15 7
üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone
§ 2591 Eestis ilma seadusliku aluseta viibimise soodustamine 3
§ 260 Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimine 2 2 3 2 5 10 6
§ 260¹ Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele 1 1 2
töötamise võimaldamine
§ 263 Avaliku korra raske rikkumine 2255 1970 1724 1486 1906 1688 1040 775 540 378 295 188 432 1147 1124
§ 264 Looma julm kohtlemine 5 11 17 19 28 36 30 34 34 18 23 24
§ 265 Keelatud avalik koosolek 1 2
§ 266 Omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata 533 601 698 672 1685 2073 2386 2592 2032 1927 1660 1431 398 368 315
jätmine
§ 268 Ebaseadusliku tegevuse võimaldamine 33 49 59 38 5 6 1 5
§ 268¹ Prostitutsioonile kaasaaitamine 24 37 15 15 15 8
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 149

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 272 Eesti riigilipu ebaseaduslik heiskamine laeval
§ 273 Eesti riigilipu kandmise kohustuse rikkumine laeval
§ 274 Vägivald võimuesindaja vastu 159 181 218 207 225 246 188 258 236 283 272 232 108 134 124
§ 275 Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku 178 215 223 135 198 183 161 284 232 290 286 241 2 1
laimamine ja solvamine
§ 2751 Võimuesindaja laimamine 5 7 3
§ 280 Valeandmete esitamine 46 186 232 233 147 178 91 49 28 26 56 20 12 21 35
§ 281 Ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale, 11 11 6 5 25 19 19 13 17 6 14 21 20 9 14
väärtpaberite keskdepositooriumile, pensioniregistri
pidajale, abieluvararegistrile, notarile ja kohtutäiturile
§ 283 Maakasutusnõuete ja maakatastri pidamise korra  1 1 1
rikkumine
§ 284 Kaitsekoodide üleandmine 1
§ 285 Arhivaali ebaseaduslik hävitamine
§ 286 Arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine 1
§ 287 Arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine
ettevaatamatusest
17. ptk. Ametialased kuriteod 305 439 477 511 232 310 172 196 167 160 312 320 401 534 280
§ 289 Ametiseisundi kuritarvitamine 68 141 155 85 15 2
§ 290 Ametialane lohakus 16 27 25 15 4
§ 2901 Piinamine 1
§ 291 Võimuliialdus 78 131 133 108 67 52 36 40 32 32 34 16 7 8 11
§ 291¹ Riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine 2 4 1 2
§ 292 Andmekogu pidamise nõuete rikkumine 1 1
§ 293 Pistise võtmine 10 6 8 10 23 62 21 20 10 24 32 96 16
§ 294 Altkäemaksu võtmine 16 38 61 47 27 47 30 31 43 32 57 36 108 139 67
§ 295 Pistise vahendus 2 1 1 1 1 2 4 1 18
§ 296 Altkäemaksu vahendus 2 3 4 13 2 35 11 20 10 5 63 3 60 60 38
§ 297 Pistise andmine 4 4 4 7 6 23 18 11 12 28 34 96 18
§ 298 Altkäemaksu andmine 23 47 44 42 50 57 25 47 33 21 67 29 103 158 60
§ 298¹ Mõjuvõimuga kauplemine 1 1 2 4 10 2 1 3
§ 299 Ametialane võltsimine 83 40 30 176 26 24 21 5 3 8 15 30 64 161 74
§ 300 Riigihangete teostamise nõuete rikkumine 2 2 12 7 3 2 1 6 7 1 3 4 2 3 14
§ 300¹ Toimingupiirangu rikkumine 4 4 2 10 7 3 3 9 4 4 13
§ 300² Notari poolt teadvalt ebaseadusliku ametitoimingu 1 1
tegemine
150 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
18. ptk. Õigusemõistmisevastased kuriteod 582 1161 1601 2107 1941 1527 886 537 508 473 487 470 602 435 468
§ 302 Õigusemõistmise mõjutamine raske tervisekahjustuse
tekitamisega
§ 303 Õigusemõistmise mõjutamine 2 1 2 2 2 2 3 3 5 2 5 16 18 2
§ 304 Kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, 1 1
kannatanu esindaja ja tema lähedase vara rikkumine
ja hävitamine
§ 305 Kohtu ja kohtuniku laimamine ja solvamine 1 3 3 3 2 1 2 3 2 6 5 4
§ 3051 Kohtu laimamine 1
§ 306 Kuriteo varjamine 6 4 4 5 3 4 9 3 5 6 1 1 3 2
§ 307 Kuriteost mitteteatamine 9 13 17 5 4 7 10 7 8 5 11 6 7 3 2
§ 308 Üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine 5 7 2 5 2 3 3 4 9 4 7 8 2 6 1
§ 309 Kohtukordniku tegevuse takistamine
§ 310 Ebaseaduslik süüdistuse esitamine 1
§ 311 Kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi 1 1 1
tegemine
§ 311¹ Kohtunikuabi või kohtujuristi poolt teadvalt 1
ebaseadusliku kohtulahendi tegemine
§ 311² Väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse 1 1 1 1 2 1 1 1
tegemine
§ 311³ Süüteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine 1 1 1 1
ja süüdistusest loobumine
§ 312 Ebaseaduslik ülekuulamine 3 2 1 1 1
§ 313 Menetlust tagava toimingu ebaseaduslik kohaldamine 1 1 1 2
§ 314 Ebaseaduslik läbiotsimine ja väljatõstmine 13 12 10 13 7 10 10 5 8 5 7 4 5 5 3
§ 315 Ebaseaduslik jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine 2 1 1 1 1 1 1 1
§ 316 Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine 3 3 2 2 5 2 4 3 6 3 4 3 1 3
§ 316¹ Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse 1 1 3 4 6 2 2 2 2
andmete ebaseaduslik avaldamine
§ 316² Teabe õigusliku aluseta salastamine ning riigisaladuse 1
ja salastatud välisteabe valel õiguslikul alusel, vale
salastamistaseme ja -tähtajaga salastamine
§ 317 Menetlusosalise, tunnistaja, kannatanu, eksperdi 1 1 1
ja tõlgi ilmumise takistamine
§ 318 Tunnistaja, kannatanu ja tõlgi poolt kohustuste 3 2 1 6 7 3 3 1 3 3 2 3 5 6
täitmisest keeldumine
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 151

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 319 Valekaebus 7 12 16 15 6 11 7 7 5 8 8 13 8 8 4
§ 320 Valeütlus ja valevanne 81 137 136 161 207 206 161 135 148 130 96 100 74 96 73
§ 321 Vale eksperdiarvamus ja valetõlge 1 1
§ 322 Sundimine valeütlust ja vale eksperdi arvamust 1 5 4 4 2 1 1 1
andma ning valetõlget tegema
§ 323 Vägivald õigusemõistmises osaleja vastu 19 13 14 8 14 15 8 11 5 9 14 10 8 6 5
§ 323¹ Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine 1 2 3
§ 324 Kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine 1 9 16 3 2 4 1 1 1 2 1
§ 325 Aine ja eseme ebaseaduslik üleandmine 18 127 269 528 143 18 7 6 15 16 18 15 1
kinnipidamiskohas
§ 326 Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu ebaseaduslik
vabastamine
§ 327 Massilised korratused kinnipidamiskohas 3 2 2 1 2 1 1
§ 328 Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemine 12 13 16 12 15 8 7 3 10 5 14 6 3 2 4
§ 329 Karistuse kandmisest kõrvalehoidumine 397 522 768 1027 1149 978 556 230 211 185 209 178 129 136 108
§ 330 Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt 2 37 72 58 35 27 8 4 9 2 10 4
alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava
aine valmistamine, omandamine,
valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine
§ 331 Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise 1 233 246 246 326 213 67 56 12 40 21 28 33 36 32
ja psühhotroopse aine valmistamine, omandamine,
valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine
§ 331¹ Kohtulahendi täitmata jätmine 1 3 3 1 1 8 4 1
§ 331² Lähenemiskeelu rikkumine 6 12 11 44 29 31 46 59 261 78 193
§ 331³ Kohtutäituri poolt vara teadvalt ebaseaduslik 2 1 1 1 1 2
arest ja müük
§ 331⁴ Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete 1 8 14 35 21 22
ja kohustuste rikkumine
19. ptk. Avaliku usalduse vastased kuriteod 927 1668 1647 1606 2168 1991 1810 1415 1423 1205 1505 1832 1764 1435 1657
§ 333 Maksevahendi ja väärtpaberi võltsimine 14 47 40 65 16 27 24 14 34 12 12 10 4 1
§ 333¹ Raha võltsimine 3 6 2 6 1
§ 334 Võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemine 293 584 545 469 478 454 494 387 475 414 404 526 494 479 657
§ 335 Maksumärgi võltsimine 1 1 1
§ 336 Võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine 1 1 1 3 1
§ 337 Postimaksevahendi ja selle jäljendi võltsimine
152 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 338 Võltsitud postimaksevahendi ja selle jäljendi 1
käibelelaskmine
§ 339 Proovijärelevalve märgise võltsimine ja võltsituna  2
kasutamine
§ 340 Raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, 2 1 4 1 1 2 3 2 2 5 11 12 1 1
maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise
ettevalmistamine
§ 341 Riikliku teenetemärgi võltsimine
§ 344 Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine 179 286 269 304 706 314 348 343 323 328 421 530 505 347 393
§ 345 Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine 120 239 237 232 336 534 465 284 283 247 397 490 498 287 340
§ 346 Dokumendi, pitsati ja stambi hävitamine, rikkumine, 133 167 163 140 155 117 91 66 54 49 60 59 62 52 42
vargus, kinnipidamine ja peitmine
§ 347 Tähtsa isikliku dokumendi võltsimine 40 45 48 32 34 26 11 19 37 13 6 21 19 17 20
§ 348 Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine, 71 153 91 49 29 14 20 13 63 18 34 22 23 46 46
kasutamine ja kasutada andmine
§ 349 Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine 73 145 248 311 412 501 353 286 149 113 158 162 153 204 158
20. ptk. Keskkonnavastased kuriteod 191 244 186 149 55 35 21 27 39 39 28 36 22 38 41
§ 353 Taimestikku ohustav tegevus
§ 354 Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine 1 6 8 21 4 3 1 1 1 1
§ 355 Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine 1 9 1
ettevaatamatusest
§ 356 Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie 169 220 156 76 21 14 9 12 12 14 3 4 7 11 8
§ 357 Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine 5 1 1 2 1 2 2 2 2 2 1 5 3
§ 358 Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine 1
ettevaatamatusest
§ 359 Maastiku kahjustamine 2 3 1
§ 360 Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest
§ 361 Loodusliku loomastiku kahjustamine 12 3 8 21 3 4 2 2 6 14 12 10 8 17 25
§ 363 Keskkonnakaitseloata tegutsemine 2 4 5 6 4 3 10 14 7 8 15 1
§ 364 Keskkonna saastamine 1 3 1 6 8 2 1 1
§ 365 Keskkonna saastamine ettevaatamatusest 1 1 1
§ 365¹ Laevalt saasteainete merre heitmise keelu rikkumine
§ 365² Laevalt saasteainete merre heitmise keelu rikkumine
ettevaatamatusest
§ 367 Kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine 3 7 5 7 9 6 5 3 1 1 3 1 1
§ 368 Kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine 1 1 1 2 1 1 1 2
ettevaatamatusest
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 153

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 368¹ Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine 1 3 1 1
§ 368² Käitise ebaseaduslik käitamine 1
§ 368³ Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine
ja toote käitlemine
§ 3684 Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine
ettevaatamatusest
§ 3685 Käitise ebaseaduslik käitamine ettevaatamatusest
§ 3686 Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine
ja toote käitlemine ettevaatamatusest
§ 369 Üleujutuse, soostumise ja veehulga lubamatu
vähenemise põhjustamine
§ 370 Üleujutuse, soostumise ja veehulga lubamatu
vähenemise põhjustamine ettevaatamatusest
21. ptk. Majandusalased kuriteod 346 480 473 486 465 779 987 1137 1044 800 701 606 294 238 236
§ 372 Tegevusloata ja keelatud majandustegevus 66 57 108 65 10 4 24 22 7 15 8 17 12 21 13
§ 373 Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise 4 7 1 5 26 12 5 5 1
keelu rikkumine
§ 374 Alkoholi ebaseaduslik tootmine 70 52 18 14 8 4 5 4 5 5 6 6
§ 375 Alkoholi ebaseaduslik käitlemine 65 48 67 42 42 52 19 27 38 43 44 43 14 12 24
§ 376 Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine 51 37 59 38 40 62 18 17 32 41 48 31 47 31 40
§ 376¹ Lisaainete ebaseaduslik eemaldamine erimärgistatud 3 6 1 1 1
vedelkütusest ja selle tulemusel saadud vedelkütuse
käitlemine
§ 376² Vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine 2 3 1 3 1 1 1 1 1
§ 377 Ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja kasutamine 4 2 2 3 2 3 3 3 6 3 1 1 2 4
§ 378 Ärisaladuse õigustamatu kasutamine 4 5 1
§ 379 Audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine
ja ebaõige esitamine
§ 380 Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete 7 10 27 25 18 6 9 4 10 8 4 1
koosoleku kokku kutsumata jätmine
§ 381 Äriühingu varalise seisundi ja muude kontrollitavate 3 7 5 5 4 3 4 3 2 2 1 2
asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine
§ 381¹ Raamatupidamise kohustuse rikkumine 1 8 24 48 65 45 38 27 13 19 28
§ 382 Ebaõigete andmete esitamine audiitorile 1 1
ja erikontrolli läbiviijale
§ 383 Aktsiatest tulenevate õiguste ebaseaduslik kasutamine 1
§ 384 Maksejõuetuse põhjustamine 5 9 6 4 5 5 13 32 40 20 24 20 13 16 14
154 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 3841 Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine 1 1
§ 385 Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses 15 17 7 10 4 11 13 10 31 28 20 13 10 7 13
§ 385¹ Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine 11 21 59 99 105 46 34 19 1
§ 386 Maksude väärarvutus 7 34 53 108 61 52 21 7 1
§ 389 Maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksu­ 1 1 2 1 1
seaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmine
§ 389¹ Maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu 15 35 24 31 28 22 30 39 68 45 33
suurendamine
§ 389² Maksukelmus suures ulatuses 8 2 4 14 14 13 8 1 1 2
§ 390 Maksuhalduri tegevuse takistamine 11 18 9 3 6 2 2
§ 391 Salakaubavedu 5 108 47 83 83 113 410 499 352 267 197 21 34 9 13
§ 392 Keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik 16 36 45 59 101 250 181 219 197 161 189 307 2 1
sisse- ja väljavedu
§ 393 Ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega 1 10 1 1 2 1
kaubaga ja aktsiisikaubaga
§ 394 Rahapesu 4 13 6 28 49 128 134 64 80 52 34 46 26 68 41
§ 394¹ Rahapesu kokkulepe 1
§ 395 Isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine 3
§ 396 Rahapesu kahtlusest mitteteatamine ja ebaõigete 1 1
andmete esitamine
§ 397 Ebaseaduslik investeerimine
§ 398 Siseteabe väärkasutamine 1 1 2 1 4 2 1
§ 398¹ Turumanipulatsioon 2 1 1
§ 399 Turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine 4 1
§ 400 Konkurentsi kahjustav kokkulepe, 1 5 8 16 18 14 1 3 3 2 5
otsus ja kooskõlastatud tegevus
§ 401 Koondumisest teatamata jätmine, koondumise
jõustamine koondumiseks loa puudumisel
§ 402 Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata 1 1
jätmine
§ 402¹ Keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine suures 1 3 1
ulatuses
§ 402² Erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu 1
rikkumine
§ 4023 Altkäemaksu võtmine erasektoris 4 1 1
§ 4024 Altkäemaksu andmine erasektoris 41 2
KURITEGEVUS EESTIS 2017 R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 / 155

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
22. ptk. Üldohtlikud kuriteod 455 434 460 431 351 449 384 319 288 326 249 205 315 196 211
§ 403 Üldohtlik mürgitamine 15 10 1
§ 404 Süütamine 10 3 65 106 65 49 47 63 59 47 51 39 58 47 22
§ 405 Plahvatuse tekitamine 1 5 3 11 7 9 9 7 1 4 2 1 4 3
§ 406 Elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine 1 5 5 8 2 4 2 3 2 1 4 1 1
§ 407 Elutähtsa rajatise kahjustamine 1 1 2 1
§ 408 Elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine 5 1 1 1 2 1 1 1
§ 409 Tehnilise normi nõuetele mittevastava toote 1
valmistamine, töötlemine ja turustamine
§ 410 Raadiohäire tekitamine ning vale ja eksitava teate 1
saatmine
§ 411 Ebaseaduslik kiirgustegevus 2 1 4 3 4 2 1 1
§ 412 Kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine 71 41 1
§ 4121 Kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine
ettevaatamatusest
§ 414 Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine 28 40 48 34 37 57 39 42 31 37 24 13 16 11 10
§ 415 Lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik 8 32 16 27 27 58 45 26 21 23 24 12 24 16 16
käitlemine
§ 416 Lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine 1 1 1 3 3 2 1 1 1
§ 418 Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona 306 289 303 243 189 203 201 137 138 159 113 111 137 94 124
ebaseaduslik käitlemine
§ 418¹ Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa 4 39 15 19 18 31 16 13 36 15 15
ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine
§ 419 Tulirelva lohakas hoidmine 3 2 1 1 2 1 2 1 1 1 1
§ 420 Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku 10 9 5 4 8 25 22 17 5 23 14 9 24 4 9
ebaseaduslik käitlemine
§ 4211 Strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja strateegilise 15 3 12
kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine
§ 4212 Keelatud strateegilise kauba vedu ja keelatud 1
strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamine
23. ptk. Liikluskuriteod 2878 3437 3868 4464 5127 4359 3246 3465 3816 3713 3684 3327 4013 3736 3277
§ 422 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki 276 193 166 153 147 106 96 76 106 91 116 87 73 84 54
käitusnõuete rikkumine
§ 423 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki 145 174 156 159 140 68 70 74 72 82 48 53 65 80 71
käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest
§ 4231 Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta 737 706 535
isiku poolt
156 / R E G I ST R E E R I T U D K U R I T E O D A A STAT E L 2 0 0 3 – 2 0 1 7 KURITEGEVUS EESTIS 2017

Kuriteo liik (ptk, §) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
§ 4232 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete
rikkumise järgselt alkoholi, narkootilise või psühhot-
roopse aine tarvitamine ja sündmuskohalt põgenemine
§ 424 Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine 2453 3069 3541 4150 4835 4179 3076 3304 3635 3535 3513 3179 3138 2866 2616
joobeseisundis
§ 424¹ Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine 1 1
joobeseisundis ettevaatamatusest
§ 425 Liiklusohutusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine 3 2 1 2 1 1 1 1
§ 426 Alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine 1 1 3 2 4 6 2 9 1 3 5 8
§ 427 Rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade rikkumine 1 2
§ 428 Lennuohutust kahjustava aine vedu õhusõidukis
§ 429 Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks
abinõude tarvitusele võtmata jätmine
§ 430 Rongi omavoliline ilma vajaduseta peatamine
24. ptk. Kaitseteenistusalased kuriteod 0 7 12 10 15 17 23 8 13 9 13 11 12 6 5
§ 432 Keeldumine käsu täitmisest 1 2 1
§ 433 Käsu täitmata jätmine 1
§ 434 Kaitseväeteenistuses oleva isiku ähvardamine
§ 435 Vägivald kaitseväeteenistuses oleva isiku suhtes 2 1
§ 436 Omavoliline lahkumine väeosast ja muust teenistuskohast 2 9 9 12 16 20 8 6 6 8 8 11 6 5
§ 437 Omavoliline lahkumine väeosast ja muust 1 1
teenistuskohast teenistusrelvaga
§ 438 Väeosa ja muu teenistuskoha omavoliline
mahajätmine lahinguolukorras
§ 439 Väejooks 1 1 1
§ 440 Kaitseteenistusest kõrvalehoidumine 1 1
§ 441 Masinate juhtimise ja käitusnõuete rikkumine
§ 442 Lendude ja nendeks ettevalmistamise nõuete rikkumine 1
§ 443 Laevajuhtimisnõuete rikkumine
§ 444 Sise- ja distsiplinaarmäärustiku rikkumine 1
§ 445 Vale teenistusalane ettekanne 2 3 2 1
§ 446 Võimu kuritarvitamine 1 2
§ 447 Teenistusalane lohakus 3 3 1
§ 448 Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pillamine
§ 449 Relvastatud üksuse üleandmine ja vara jätmine vaenlasele
§ 450 Hukkuva sõjalaeva mahajätmine