You are on page 1of 15

EXAME TRABALHU FINAL

UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E


(UNTL)
FAKULDADE TÉKNIKA CIENCIA NO TEKNOLOJIA
DEPARTAMENTU KONSTRUSAUN SIVIL
2014
TITULU

ANALIZA PAVIMENTU ESTRADA UZA


METODU LAPEN HODI KOMPARA HO
METODU HRA IHA STA. 48 + 200 – STA.
48 + 600. IHA SUKU BATU-BOU, SUB-
DISTRITU MAUBARA, DISTRITU
LIQUIÇA.
UNIVERSIDADE NASIONAL TIMOR LOROSA’E
(UNTL)
FAKULDADE TÉKNIKA CIENCIA NO TEKNOLOJIA
DEPARTAMENTU KONSTRUSAUN SIVIL
2014
KAPÍTULU I INTRODUSAUN
Fundu
Estrada sai hanesan infrestrutura ida husi transporte rai nian
ne’ebe iha papél importante ba sektór komunikasaun no
ligasaun ba bens no servisus.
Transporte hanesan infraestrutura ba Plano Estratezíku
Dezenvolvimentu Nasional ida ne’ebe presiza ativu ba
dezenvolvimentu iha sektór hotu-hotu hanesan
infraestrutura, industria, agrikultura, negósiu no ba setór
seluk-seluk ba kontestu dezenvolvimentu nasionál. Iha meiu
transporte sektór infraestrutura konstitui mós husi
komponente principál ne’ebe tenki prepara hodi responde
ba nesesidade públiku. (PEDN,2011).
infoemasaun
Topografikamente estrada Liquiça-Maubara lokaliza iha rai
tetuk, ho extensaun aproximadamente 14.01737 Km, ne’ebe
komesa husi Sta. 35+550 – 49+567.37 Km. Kondisaun
estrada antes ekzekusaun projektu rehabilitasaun,
substansialmente hatudu kuak no mos kabetak iha fatin
balun no sirkulasaun veikulu la komodu. Kausza prinsipal
husi estragu hirak ne’e maka kondisaun klimatika,
hidrologia no aumentu volume trafego. Ho kondisaun ida
ne’e presiza re-dezenha espesura pavimentu husi Sta
48+200 - 48+600 kondisaun ne’ebe afeita engarrafamentus
presija re-planeadu espesura pavimentu. Projektu aktual
rehabilitasan pavimentasaun Estrada Liquica-Maubara uza
material mak hanesan penetrasaun HRA.
Formulasaun problema
Oinsa prosediamentu atu planea espesura pavimentu
ne’ebe diak ba iha segmentu estrada Liquiça-Maubara
ba tinan 20 oin mai, relasiona ho prediksaun dadus
volume trafegu.

Objetivu hakere Tarefa


Ho formulasaun problema ne’ebe iha leten, ne’e duni
objetivu husi hakerek tarefa final ou Trabalhu
Konkluzaun Kursu (TKK), ne’e atu kalkula espesura
kamada fundasaun kraik (sub-base course), kamada
fundasaun leten (base course) no tipu material lapen
sai hanesan kamada superficie hodi halo komparasaun
ho tipu material HRA, ida nebe’e utilize tiha ona husi
konsultan KWK sai hanesan kamadas superficiais.
KAPĺTULU II BASE HUSI TEORIA
Definisaun Jeral Estrutura Pavimentu husi
Estrada Flexivel
Pavimentasaun  estrada bele interpreta henesan
pavimentasaun ne’ebe jeralmente uza material mistura
asfaltu hanesan kamada superficial no mos uza
material granular hanesan kamada ne’ebe iha kraik.
(silvia sukirman)
Metode ne’ebe atu determina konsrusaun
kamada pavimentu flexivel
Iha planu konstrusaun pavimentu estrada ho metode
determina espesura kamada pavimentu mak hanesan sura
Pontus no koefisiensia distribuisaun veikúlu, determina
karga husi veikúlu, MTL, KEI, KEF, KES, PKE, CBR, FR,
ISo, ISt, IEP no kolerasaun KSR, IEP, koefisiensia
resistênsia relative.
FLOW CHARTS ANALIZA ESPESURA PAVIMENTU
Planu analiza

Data tráfiku

Volume trafiku
Planu de idade Krecimentu tráfiku

Prediksaun tráfiku

Koeficiensia distribuisaun Numeru ekuivalen (E)


veikulu (C)

Krus ekuivalen iniciu (KEI)

KEI = MTL x C x E

Krus ekuivalen final (KEF)

KEF = MTL x C x E

Krus ekuivalen sentral


(KES) = ½ x (KEI + KEF)
CBR husi base rai/ subleitu

Planu krus ekuivalen


(PKE) = KES x (PI/10) Indice superficie
Kamada suporta rai (KSR)
Fator regional (FR)
Index espesura pavimentu IEP

Kontrola espesura pavimentu


KAPĺTULU III DISKUSSAUN
Dadus ne’ebe fo apoiu
Dadus ne’ebe hetan husi lokalizasaun estrada Liquiça-
Maubara ne’ebe apoiu husi konsultan KWK no SMEC mak
hanesan tuir mai ne’e: Tipu estrada Arterial, numeru husi
linha 1, numeru husi pista 2, largura husi linha metro 6,
largura husi ombru metro (1 x 2 m), kondisaun kampu los no
tetuk, nivelamentu estrada menus husi persentu 6%, valor
CBR persentu 6%, inklinasaun estrada persentu 2%, planu
idade ba tinan 20 nian, krecimentu trafiku 6% no dadus kona
ba volume tráfegu mak hanesan: veikúlu Kaman ton rua 803,
bis ton ualu 36, treck eixo rua ton neen 53, treck eixu rua ton
sanolu resin tolu 25, treck eixu tolu ton ruanolu 11 no ba
persentasen krecimentu tráfegu persentu 6.
Analiza espesura pavimentu
 Furmula husi planu iniciu ho fin da vida mak hanesan tuir
mai ne’e, MTLs no MTLp = (MTL x (1+i) n ) bele hare nia
resultadu iha formula 2.3, pagina 17
 Analiza ekuivalente tarifegu, iha tabela 2.3 pagina 16 kofeisinsia
distribuisaun veikúlu C, iha tabela 2.2 pagina 15 hodi hetan
 KEI = MTL2011 x C x E = 35.1677 , iha pormulasaun 2.4, pagina 17.
 KEF = MTL2023 x C x E = 112.6607, iha pormulasaun 2.5, pagina 18.
 KES = ½ x (KEI + KEF) = 73.914, iha pormulasaun 2.6, pagina 18.
 PKE = KES x PI/10 = 147.828, iha pormulasaun 2.7, pagina 19.
Determina valor IEP
Dadus sira ne’ebe atu determina valor IEP mak hanesan
tuir mai ne’e:
 KSR =5.046, hare iha (Fórmula 2.8, pagina 20)
 PKE = 147.828, hare iha (Fórmula 2.7, pagina 19)
 Fr = 1.5, hare iha (Tabela 2.5, pagina 21)
Kolerasaun nomogram

Grafik ne’ebe hodi determina


kamada superficie nian.

3.IEP
2.PKE
1.KSR 4.FR
7,05
1,5 5.IEP
5,05 147,8
7,49

Resultadu husi kolerasaun nomogram iha leten hetan


nia valor IEP = 7.49
Analisa espesura komponente
Atu kalkula espesura pavimentu mak hanesan tuir mai
ne’e :
 Koefisiente forsa material relativo

a1 = 0.20, a2 = 0.13 no a3 = 0.12, hare iha tabela 2.8 pagina 24-25.


 Determina espesura minimu bazeia ba valor IEP ne’ebe

hetan husi kolerasaun nomogram, kamada superficie


valor D1 = 7.5 cm no kamada fundasau leten valor D2
= 20 cm, hare iha tabela 2.9, pagina 25-26.

iha espesura kamada pavimentu hodi hetan nia valor

D3 mak hanesan tuir mai ne’e


IEP = (a1. D1) + (a2. D2) + (a3. D3)
7,49 = (0.20 x 7,5) + (0.13 x 20) + (0.12 x D3)
D3 = 28 cm.
Espesura kamada pavimentu ba tinan 20 nian ne’ebe hetan D1, D2, D3 ka
KS, KFL, KFK mak hanesan 7.5, 20, 28
KAPĺTULU IV TAKAN
Konklusaun
Resultadu husi komparasaun LAPEN ho HRA mak
hanesan tuir mai ne’e :
LAPEN (7,5 cm) HRA (5 cm)
FATUK RAHUN (80%) (20 cm) (80%) (15 cm)

SIRTU PITRUM (50%) (28 cm) (50%) (17 cm)


BASE
RAI (CBR 6%) (CBR 6%)

Planeamentu espesura pavimentu ho metudu material


LAPEN hetan espesura 7.5 cm diferente ho rezultadu
espesura 5 cm nebe maka aprezenta husi Konsultant
KWK – SMEC Internasional.
No mos hare husi kustu metudu Material LAPEN
baratu liu ho folin 4.7USD/m2 ba espesura 7.5 cm,
kompara ho metudu HRA ho foli 10.5 USD/m2 ba
espesura 5 cm.
Sugestaun
Husi analiza no konklusaun iha leten autor hakara fo
sugestaun balu mak hanesan tuir mai ne’e :
1. Dezenhu pavimentasau Estrada tenki bazeia ba dadus
sira maka kredivel;
2. Metudu desenhu no analize ba pavimentasaun estradu
tenki bazeia ba nesesidade no kondisoens iha ita nian
rain;
3. Material nebe maka uza ba pavimentasaun estrada tenki
qualidade diak ou razoavel no baratu;
4. Ekzekusaun projektu konstrusaun pavimentasaun
estrada tenki bazeia ba dezenhu no kontratu;
5. Atu estrada ne bele uza ba tempu naruk maka presiza
hala’o manutensaun periodika no kontinua.
REFĖRENSIA
1. Silvia Sukirman, 2010; Perencanaan Tebal Struktur
Perkerasan Lentur; Penerbit: Nova.
2. Departemen Pekerjaan Umum Indonesia, 1987;
Perencanaan Tebal Perkerasan Lentur Jalan Raya
Dengan Metode Analisa Komponen; Penerbit: Yayasan
Badan Penerbit PU.
3. FAHRURROZI, Ta pengaruh nilai CBR tanah dasar
terhada tebal perkerasan Lentur jalan kaliuarang dengan
metode Bina Marga 1987 dan AASHTO 1986
4. Website:
 www.jndiario.com/opiniaun
 www.laohamutuk.org/.../10SDindexTc.htm
 www.lutahamutuk.org/news/
 http://forun-haksesuk
Obrigadu wain
AGOSTINHO DE ARAUJO
HO
CELSO MATEUS FREITAS XIMENES

You might also like