Logaritmiline skaala ja

detsibellid (dB)
 Logaritmilise skaala kasutamine helitugevuse kirjeldamiseks
bell ja detsibell (dB)

Madalaim heliintensiivsus (tajulävi), mida veel kuuldakse on  ~10-12W/m2

Valusalt tugev heliintensiivsus on  ~1W/m2 

Need väärtused on statistilise keskmisena mõõdetud sagedusel 1000 Hz

Erinevus on 1000 000 000 000 kordne!

Nii suurtes piirides muutuvat heliintensiivsust oleks väga tülikas kujutada lineaarsel
skaalal, kuid see on palju hõlpsam logaritmilisel skaalal!
 x log x
1 0 y = log x
10 1
100 2
1000 3
10000 4
100000 5
1000000 6
10000000 7

Logaritmilist skaalat kasutatakse tihti siis, kui on vaja üheaegselt tegeleda arvudega,
mis erinevad üksteisest tohutu palju.

Logaritmiline skaala vastab sageli palju paremini oma mastaabilt inimese tegelikule
tajule, võrreldes lineaarse skaalaga.
Ruudustik graafikute logaritmiliseks esitamiseks
(y – dimensioon on logaritmiline, X – dimensioon on lineaarne)
Ruudustik graafikute logaritmiliseks esitamiseks
(y – dimensioon on lineaarne, X – dimensioon on logaritmiline)
Ruudustik graafikute logaritmiliseks esitamiseks
(nii y kui x dimensioon on logaritmilised)
 Heli intensiivsuse esitamisel bellides näidatakse seda logaritmilise suhtena
kuulmislävele vastava intensiivsuse suhtes.
x log x
1 0
I mõõdetav I mõõdetav 10 1
log , bellides 10 log , detsibellides 100 2
I kuulmislävi I kuulmislävi
1000 3
10000 4
I kuulmislävi = 10-12 W/m2
100000 5
Tulemusena mahuvad kõik inimese poolt kuuldavad helid tajulävest kuni 1000000 6
10000000 7
valuläveni skaalasse 0 kuni 12

Praktikas on hakatud kasutama bellide kümnendikväärtusi ehk detsibelle

(dB) – sellisel juhul saame skaala 0 kuni 120 dB (st valem tuleb korrutada
veel 10-ga)

See on mugav sellepärast, et väikseim tajutav intensiivsuse erinevus on

umbes 1 dB
Helirõhu taseme SPL (sound pressure level) esitamine detsibellides toimub sama moodi kui
intensiivsuste puhul

SPL = 20 log (Pmõõdetav/Pkuulmislävi) detsibellides

Pkuulmisävi = 20 μPa (mikropaskalit)

Tegur 20 valemis on lihtsalt kokkuleppeliselt valitud. Siin on lähtutud sellest, et praktilistel

kaalutlustel võiks SPL väärtus detsibellides olla võrdne heli intensiivsuse väärtusega detsibellides.
See kehtib siiski vaid vabas väljas, kus pole peegeldusi ja keskkonna impedants ei muutu!

Tegur 20 tuleneb ka sellest, et heli intensiivsus on võrdeline helirõhu ruuduga ja logaritmi võtmisel
teiseneb see kahega korrutamiseks.

Kuna helirõhu muutumise graafik (nt siinus) sisaldab nii positiivseid kui negatiivseid väärtusi, siis
keskmine helirõhk tuleks null – mis on aga nonsenss.

Seetõttu on mõttekas kasutada ruutkeskmist rõhu väärtust RMS (Root Mean Squire)

Võtame kõik rõhu väärtused kõigepealt ruutu, ja siis

RMS = võtame ruutjuure – see on sisuliselt kõikide
negatiivsete väärtuste „keeramine“ positiivseteks
Siinuse puhul RMS = 0.7 Amplituud
SIL (sound intensity level) ≈ SPL (kui mõlemad esitatud detsibellides)

Praktikas on vaja sageli teada vaid intensiivuse või rõhu MUUTUMISE

suurust. Sel puhul on muutuse numbriline väärtus täpselt ühesugune.

Δ SIL = Δ SPL
Detsibellides võime esitada ka heli võimsuse taset
Jälle on loogika täpselt samasugune

SWL = 10 log (Wmõõdetav/Wkuulmislävi), detsibellides

Wkuulmislävi = 10-12 W

Heli võimsuse tase detsibellides on numbriliselt võrdne helirõhu tasemega detsibellides kera
pinnal, mille pindala on 1 m2 ja mille keskmes asub selle heli allikas. Kaugus kera keskmest
kera pinnani on sel juhul 28 cm.

Seetõttu, kui on vaja mõõta heliallika võimsust detsibellides, võib selle asemel mõõta SPL
väärtuse heli allikast umbes 30 cm kauguselt – numbriliselt on väärtus siis sama.

See kehtib vaid siis, kui heli allikas kiirgab heli enamvähem ühtlaselt kõikides suundades, st
see pole eriti suunatud!!!
Lineaarne ja logaritmiline skaala –

selleks, et jätkata lineaarset skaalat kuni nt väärtuseni 10 000, tuleks

pikendada ülemist joonlauda rohkem kui tuhat korda!
Detsibell on oma sisult kahe väärtuse suhe, esitatuna logaritmilisel
skaalal.

Seetõttu saaks põhimõtteliselt esitada igasuguste mõõtmiste

tulemusi detsibellides, kasvõi näiteks koolilaua pikkust või inimese
kehakaalu (ehkki seda tavaliselt ei tehta)!

Selleks tuleb fikseerida vaid etalon, mille suhtes me tulemusi

kirjeldame.
 Detsibellidega seotud segadus, mida tavaliselt ei teata

Detsibellides võidakse esitada kolme sisuliselt erinevat heli parameetrit:

Heli intensiivsus – näitab kui suur on heli võimsus pinnaühiku kohta. Heli intensiivsus oleneb
tavaliselt sellest, millises suunas me mõõdame ja kui kaugel heliallikast oleme

Helirõhu tase – seda on kõige lihtsam tehniliselt mõõta. Väärtus oleneb sellest, millises suunas ja kui
kaugel heliallikast mõõta.

Heli võimsus – näitab kogu võimsust, mida heli allikas kiirgab kõikides suundades. Ei olene
kaugusest ega suunast.

Õnneks on heli intensiivsuse ja helirõhu taseme arvulised väärtused detsibellides üsna ühesugused,
seega nende segiajamisest ei teki suurt probleemi.

Kui heli allikas ei ole väga suure suunatusega, siis selle võimsuse mõõtmiseks tuleks mõõt nt helirõhu
tase 30 cm kauguselt. Siis on saadud väärtus dB-des ekvivalentne heli võimsuse väärtusega dB-des.
Mõned tüüpilised heliintensiivsuse väärtused (või helirõhu tasemed )
detsibellides
Automaatkuulipilduja valang laskja jaoks 140 dB
Valulävi 130 dB
Reaktiivlennuki start 100 m kaugusel 120 dB
Ööklubi tantsupõrandal hetketi 110 dB
Karjumine 1 m kauguselt 100 dB
Suur veoauto 10 m kaugusel 90 dB
Maantee liiklus 10 m kaugusel 80 dB
Sõiduauto salongis 70 dB
Tavaline vestlus 1 m kaugusel 60 dB
Müratase kontoris 50 dB
Vaikne elutuba 40 dB
Magamistuba öösel 30 dB
Tühi kontserdisaal 20 dB
Õrn tuuleiil puulehtedes 10 dB
Lapse kuuldelävi 0 dB
Keskkonnas, kus pole helide peegeldusi (nt talvel paksu lumega
metsas), muutub heli kauguse kahekordistumisel 6 dB
nõrgemaks.

Ruumides on asi siiski palju keerulisem ja see sõltub heli

peegeldumistest.
Heliintensiivsuste liitmisel detsibellides pole skaala logaritmilisuse tõttu
võimalik vastavaid arve lihtviisil liita

Kasulik oleks meelde jätta, et:

1) Väikseim tajutav helitugevuse muutus on umbes 1 dB

2) Helivaljuse suurenemine tajus kaks korda vastab umbes 10 dB muutusele

3) 10 dB muutuse saavutamiseks on vaja aga mängijaid 10 korda rohkem!

4) Mängijate arvu kahekordistamine suurendab heliintensiivsust vaid umbes 3 dB

võrra
5) Kaks korda suurem helirõhk vastab 6 dB muutusele
Orkestripillide helivõimsus detsibellides erineva dünaamilise taseme puhul
• Miks kasutatakse helide tugevuse kirjeldamisel logaritmilist skaalat?
• Milline on põhimõte, kui helitugevuse (nt helirõhu või –intensiivsuse) väärtusi esitatakse
detsibellides?
• Mis on helitugevuse esitamisel detsibellides etalon, mis esineb logaritmilises suhtes?