Emotsioonid läbi

fotosilma
7-8 klass
Tabasalu
19-21-22. aprill 2023
Kersti, Merilin, Meeli,
Laila ja Lea
Esimene päev, 19. aprill
1. Päevade sissejuhatus ( +kava), 8.00- 8.05, kes juhatab sisse?
2. Icebrakerid, 8.05-8.20 (kes juhendab?)
a. Emotsioonid muusika saatel (5 lugu,küsime õpilaste käest, mis emotsioonid neil tekkisid) kes valib
muusika??
b. Rivistame õpilased eesnime esimese tähe järgi
3. Fotograafia lühiajalugu, 8.20- 8.35 (Meeli)
4. Video kuidas Obscura toimib ( 8:35-8.45)
5. Gruppidesse jaotamine (5 gruppi a 10 inimest grupis, grupijuhtide valimine) 8.45-8.55
6. Obscura ehitamine,8.55-9.30, ruumis 215, 3 gruppi alustavad ehitamist ja 2 gruppi ajajoone tegemist
7. Lõunasöök 9.30-9.50
8. 9.50-11.30: 3 gruppi ehitavad Obscurat ruumis 215 edasi ja 2 gruppi on ruumis 225 ja teevad
vanadest fotodest ajajoont.
9. 11.30-12.00 Obscura ja ajajoone vaatamine (grupid vahetuvad)
https://docs.google.com/docume
nt/d/1wjxVGtEf8i3FAKyxiwbrHAE
HmzwaT--
k/edit

Ajakava 2024 projektõppes

Kuidas teha videot:

https://
sites.google.com/site/khanacademyeesti/vid
eo-vahendid

https
://www.youtube.com/watch?v=lkCMrXl7w88
Teine päev, 20. aprill 2023
1. Obscura ja ajajoone vaatamine jätkub (10 min.)
2. Uute gruppide moodustamine (10 viiest gruppi, juhtide valimine) 5 min.
3. Kompositsiooni lühikokkuvõte (ruum 225, patjade peal, 15 min, Kersti ja Merilin)
4. Juhised esitluse tegemiseks.(Kersti)
5. Emotsioonide jagamine grupijuhtidele (rõõm, kurbus, vastikus, viha, hirm, usaldus,
teeme loosi) Kes korraldab loosi?
6. Info lõpufotost grupi emotsiooniga (check-out on 11.50 koolimaja ees) kes
informeerib?
7. 9.30-9.50- Lõuna
8. Peale sööki otse välja fotografeerima (9.50-11.50)
9. Check-out+kojuminek (11.50-12.00)
 Kolmas päev,21. aprill
1. Kogunemine 8.00 ruumis 225, info selle kohta kes läheb mis
klassi
2. Nõudmised esitlusele ( vähemalt 5 pilti+grupipilt), 5 min. ,
klassid on 225,218, 122
3. Esitluste tegemine 8.30-9.30 kolmes ruumis
4. 9.30-9.50-söömine
5. 9.50-12.00 Esitlused+kokkuvõtte tegemine
(tagasiside?)
Fotod saata ka Google Drive-i.
Hääletavad grupisiseselt parima foto ja saadavad
Google Drive-i
NB! Arvutid on broneeritud, kätte saab 3. korruse
Sissejuhatus:
Te“rändate” ajas tagasi ja ehitate klassiruumist
kaamera. Samuti omandate fotograafia
baasteadmised, tutvute mõningate
pildistamistehnikatega, omandate teadmisi
kompositsioonist ja kindlasti töötate
valgusega. Keskendute aga emotsioonide
loomisele ja äratundmisele läbi fotosilma.
Fotograafia
lühiajalugu
Fotograafia ajalugu sai
alguse antiikajast, camera
obscura printsiibi avastamisega.
Kaamera Obscura on: fotograafia
olemuse põhinähtus
Camera Obscura
Camera Obscura tähendab ladina keeles “tume kamber”. Camera
obscura on pimendatud ruum, mille ühel küljel on väike auk või
lääts (objektiiv), mille kaudu projetseeritakse pilt augu vastas
olevale seinale või pinnale.
Kuidas teha pimekambrit:
Varasem teadaolev kirjeldus Camera obscura kohta on
jäädvustanud Hiina filosoof Mo-tzu (või Mozi) aastal 400 eKr.
Ta märkis, et valgustatud objektist tulev valgus, mis jõudis
nööpnõela august pimedasse ruumi, tekitab algse objekti
ümberpööratud kujutise.
Video: https://www.youtube.com/watch?v=cmwXUGuUAqg
1. Leonardo da Vinci väitis, et inimsilm on tööpõhimõttelt
nagu camera obscura. Seejärel avaldas ta esimese
selge camera obscura kirjelduse alakirja Codex
Atlanticuses (1502).
2. Kuni selle ajani oli camera obscura kirjeldatud, kuid
seda ei täiustatud enne, kui tuli kohale itaalia õpetlane
nimega Giambattista della Porta (1535-1615) ja lisas
nõgusläätse selle lähedale, kus valgus nööpnõela
avasse siseneb.
3. Mõni aasta hiljem kasutas Johannes Kepler esimest
korda camera obscurat astronoomilisteks rakendusteks
ja lõi kaasaskantava versiooni
Alates 15. sajandist paljud kunstnikud kasutasid
camera obscurat maalide loomisel, nende seas on
Vermeer (“Tütarlaps pärlkõrvarõngaga”), Canaletto ja
Rembrandt.
Camera Obscura kui kunstnike tööriist alates 15.
Sajandist. Kasutatud läbi sajandite.
Aastate jooksul arenes välja tänapäevasem
versioon, mida me praegu tunneme fotokaamerana.
Kui varem sai pilte projetseerida, kuid mitte
säilitada, siis edasine arendus võimaldas lõpuks
pilte projetseerida ning ka säilitada.
Rullfilmi leiutamisega 19. sajandi lõpus sai läbi aktiivne
fotograafia avastamise ja leiutamise periood, sest sama tehnika ja
pildistamise protsess on põhimõtteliste muudatusteta kasutusel

Edasised arengud
veel tänapäevalgi.

filmifotograafias seisnesid peamiselt

filmi säritamise ehk fotokaamerate
täiustamises.
Emotsioonid pildil on need, mis panevad pildi tõeliselt elama. Nad
aitavad vaatajal fotoga samastuda, sest nii kurbus kui rõõm, lootusetus
ja lootus on universaalsed tunded, mida oleme tundnud me kõik
Kompositsioon
Kompositsioon on
fotograafia üks olulisemaid
teemasid.
Mis on kompositsioon?
Pildi hea kompositsioon on see, mis
otseselt ei sõltu kvaliteetsest kaamerast
või selle parimatest omadustest.
See on fotograafi nägemus fotost ning
loo jutustamine vaatajatele.
Iga kord, kui pildistate,
langetate teadlikke otsuseid
selle kohta, milliseid objekte
lisada või välja jätta. Samuti
otsustate, kuidas paigutada
kaadris olevaid objekte.

Mis on siis kompositsioon?

 Kompositsiooni kolmandiku reegel
Pilti on alati hea ja loomulik
vaadata, kui kasutame oma
kompositsioonis kolmandiku reeglit (Rule of Thirds).
Selle puhul jagatakse kaader
joonte abil nii vertikaalselt kui horisontaalselt kolmeks.
Joonte ristumiskohti (joonisel punaselt) nimetatakse
omakorda huvipunktideks.
Kolmandiku reegli eesmärk on vältida objekti
sattumist keskele. See tähendab, et paiguta
pildistatav objekt huvipunkti lähedale
Kuldlõige on loodusest sageli leitav suhe. Nii on
näiteks päevalill ja inimese keha kuldlõikes.
Pole mingi ime, et kuldlõiget hakati kasutama
renessansi aegadest saati ja see on paljude kunsti ja
arhitektuuri teoste kavandamisel kasutatud
Kasutati seda küll tunduvalt varem –
näiteks juba Egiptuse püramiidide puhul.
Antiikajast tuntud ehitisest kasutati
kuldlõiget näiteks Parthenoni juures.
Kuldlõiget järgides on
linavästrik jäetud nii
püsti- kui ka
pikikaadrit sobivasse
kohta. Köitvama pildi
saamiseks oleks hea
jätta objektid pildi
keskmest kas ühele või
teisele poole. Enamikul
juhtudel on nii foto
palju köitvam.
Teokarp on kõige selgem näide, kus
esineb kuldlõikeline kujutis
eluslooduses.
Jälgi tausta
Kui teie kaadris toimub liiga palju, võib see
tähendada, et inimene, kes seda vaatab, otsib
muudkui fookuspunkti ja hakkab peagi otsimisest
tüdima, kui seda ei leia. See ei tähenda, et teil ei
võiks olla teiseseid fookuspunkte, see tähendab
lihtsalt seda, et peaksite tegema kõik endast oleneva,
et veenduda, et need ei varastaks kogu tähelepanu.
Järgmine küsimus on,
kuidas oma fotol olevaid
elemente efektiivselt
järjestada. Vastus on -
paigutada need nii, et see
tooks välja tähenduse.
Näiteks kujutage oma peas pilti. Vari
pole enam lihtsalt vari. See on joon, mis
viib lillevaasi; vaas on sama värvi kui
seinal olev kell; kellal olevad osutid
näitavad tagasi varju.
Kas see ei tundu tahtliku fotona? Vaid kahe tööriistaga
– jooned ja värvid – on (hüpoteetiline) fotograaf sel
juhul suutnud erinevad objektid omavahel kokku
keerutada ja neile rohkem tähendust anda.
"Tugevaima nägemisviisi" elluviimine
ei ole lihtne, kuid ma usun, et see kõik
taandub emotsioonidele. Mõelge sellele
järgmiselt: kompositsioon peaks
teemat täiendama.
Lõppkokkuvõttes on kasulik, kui
pildistamisel keerlevad peas samad kaks
küsimust: „Milliseid emotsioone mu
subjektid tekitavad? Ja kuidas ma saan
korraldada oma kompositsiooni nii, et
need tekitaksid samu emotsioone?
Kas soovite, et teie vaataja
pööraks rohkem
tähelepanu mägedele pildi
taustal? Otsige esiplaanil
või taevast jooni, mis
osutavad nende poole. Või
oodake, kuni
päikeseloojangul paistab
mäetippudele särava
värviga valgus.
Kursus Telefonile
Fotograafid kipuvad unustama, et neil
on tohutu kontroll pildil olevate
erinevate objektide suuruse ja
paigutuse üle.
Selle asemel võib pildistamise ajal
lihtsalt kaamera asendi ja
fookuskauguse muutmine avaldada
kompositsioonile tohutut mõju. Kas
soovite puud, mis on suurem kui
mägi? Valmis. Lihtsalt kõndige
lähedale ja kasutage
lainurkobjektiivi.
Kas soovite imposantset mäge ja väiksemat
puud? See on sama lihtne. Seisake tagasi ja
kasutage teleobjektiivi.
Sageli on näha, et fotograafid seavad oma
statiivi silmade kõrgusele ega liiguta seda
üldse. Nad teevad 100% oma
kompositsioonist lahti, vabastades statiivi
kuulpea, suunates kaamera ümber ja
lukustades seejärel kuulpea, kui nad on
rahul.
Kompositsioon kuus elementi (point, line,
shapes, texture, color, tone)

(punkt, joon, kujundid, tekstuur, värv ja

toon)
Objektid
Kompositsiooni esimesed
kuus elementi on lihtsalt
erinevat tüüpi objektid,
mida võite fotolt leida, alates
lihtsatest kuni keerukateni.
PUNKTID

Kompositsiooni lihtsaim element

on punkt
Punkt on vaid väike huvipakkuv ala
fotol või huvialade ristumiskoht
Tähed taevas fotol on "punktid" ja nii
ka fookusest väljas valgus taustal. Sama
kehtib koha kohta, kus kaks mäge
kohtuvad, luues vaataja pilku tõmbava
ristmiku.
Punktid on fotograafias olulised, sest
need on üks põhilisemaid viise meie
tähelepanu tõmbamiseks – teatud
valdkonna vastu huvi tekitamiseks.
Milline element köidab alloleval
fotol teie pilku kõige rohkem?
Vastus peaks olema kohe selge:
See on muidugi liivaluite tipp –
punkt. Sellel on gravitatsioon. Meie
silmad järgivad nõlva jooni ja
jõuavad samasse kohta.