Kultuurielu ldisi arengujooni

1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi vljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal ttades ka ra toita ja kelle looming oli konkurentsivimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas phjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekmnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes nitekunst. Sel perioodil tegutsesid jrgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna tlisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad nitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas. Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika edvriks (meistrit). Vga kuulsad on ka tema Prgu ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris Kalevipoja). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase ppejud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920. aastate haridusreformid: a)koolissteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vhemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjrjekorras hakati arendama kutsekoole kus ppet oli tasuta. Phjuseks haritlaste lejk ja praktilise eriala tundjate puudujk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7. Kasvas oluliselt krgharidusega inimeste arv. Krgharidust sai omandada Tartu likoolis, Tallinna Tehnika likoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Krgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Krgemas Muusikakoolis ja Krgemas sjakoolis 8. Arenes teadus teadust tehti krgkoolides, instituutides, teaduslikes seltsides( petatud Eesti selts, Eesti Loodusuurijate selts, Akadeemiline ajalooselts), 1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti vlja Eesti Entsklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peathelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Niteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mtles vlja uusi snu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti igekeelsussnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas lbi baltisakslaste vi venelaste vaatenurga, nd lhtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (rkamisaja uurija, koostas teose Eesti Ajalugu). Anti vlja koguteos Eesti Rahva Ajalugu, autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, niteks: arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) keemia (maailma esimene plevkivikeemik oli Paul Kogermann) astronoomia (E. pik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Mrskad. Esimene film: Karujaht, esimene tispikk mngufilm oli Mineviku varjud (Konstatin Mrska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm Kuldmblik (Konstatin Mrska).

10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, niteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olmpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olmpiamngudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olmpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhar (tstmine) Nimeta sinu arvates kige vljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses hakati rajama kutsekoole, kus ppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes Eesti igekeelsussnastiku vljaandmine c. Kirjanduses teose Eesti Ajalugu koostamine d. Muusikas esimese ooperi Vikerlased lavastamine e. Spordis 6 medalit esimestelt olmpiamngudelt

Probleem Nukogude Venemaa krvale jtmine rahvasteliidu poliitikast Rahulolematus Versaillesi rahuga

Milles seisnes

Lahendamine

1. Saksamaa liigne nrgestamine ja alandamine 2. 2. Saksamaa territoriaalsed loovutused 3. Saksamaal ei tohtinud olla ldist sjavekohustust, suuri sjalaevu, allveelaevu, lahinglennukeid jms. 4. Reini je kaldad olid kuulutatud demilitariseeritud tsooniks.

Locarno konverents kutsuti kokku riigipiiride kindlustamiseks. Slmiti Reini tagatispakt ja selle alusel: a) Saksa-Belgia ja SaksaPrantsusmaa piirid jid muutumatuteks garantideks Inglismaa ja Itaalia. b)Reini piirkond ji desarmeerituks. c) Saksamaale anti vimalus astuda Rahvaste liitu, mida ta 1926. aastal ka tegi. Briand-Kellogi pakt kik tliksimused tuli edaspidi lahendada vaid lbirkimiste teel.

Kahekmnendate aastate teisel poolel olid inimesed sna veendunud, et uut sda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetttu on kahekmnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sja vastane) ajastuks.

lemaailmne majanduskriis
Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga. 2. Venemaal oli plaanimajandus, ei saanud tekkida letootmist, koguaeg oli millestki puudus.

3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus brs. Milline oli suure depressiooni mju maailmale? 1. Demokraatia osathtsus vhenes, sest noored demokraatlikud riigid prasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vhenes, NSV liidu oma tusis. Nimeta abinusid, mida kasutati kriisist vljumiseks. 1. Organiseeriti hdaabitid 2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine

Saksamaa maailmasdade vahelisel perioodil

1. Hitleri vimuletulek
1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus veti vastu Saksa vabariigi esimene phiseadus, on hakatud ajajrku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tlisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. tlistele palga tstmist ja tpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja vlgade thistamist. 3. Sjavelastele sjaveteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versaillesi rahu (maha Versaillesi ktked) 6. Taastada sakslaste enesevrikus, selleks rhutati aaria rassi leolekut teistest rahvastest, mistttu sakslastel olevat ka suuremad igused. Alamrassideks peeti juute, mustlasi ja venelasi, nad tuli hvitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vhe eluruumi. 7. hvitada kommunistid 8. hvitada demokraatia kui kigi hdade phjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kige ena hli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu vtmiseks tiesti ebasoodne, mistttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus kll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli linud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetttu oli vaja krvaldada oma philised konkurendid.

2. Hitleri Saksamaa
1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament vttis sel puhul vastu seaduse, mille jrgi presidendi volitused lksid kantslerile. See thendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli igus mrata endale jrglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud mberkorraldused: 1) Keelustati kik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-elda vaikivasse olekusse

3) 4) 5) 6)

Keelustati ametihingud Streigid keelati Suleti opositsioonilised vljaanded Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele mrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei vim sulasid hte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise le, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tsteti tliste palka ja kehtestati ldine tkohustus. Naistest tehti koduperenaised. 9) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, mis allus SS-le (Kaitsemalev ehk mustsrklased), mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, juhid saadeti koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Mncheni lhedal, Dachhau). Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal veti vastu Nrnbergi seadused, mille alusel juutidelt veti kodakondsus, nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalli, mille ajal peksti puruks kik juutide rid, pangad, kontori- ja brooruumid, pletati le saja snagoogi, 91 juuti tapeti, ellujnutest suur osa viidi koonduslaagritesse.

3. Vlispoliitika
1. 2. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust vlja 1935 kehtestati ldine sjavekohustus 3. slmiti Inglise-Saksa mereve kokkulepe, mis oli Versaillesi lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel vis Saksamaa rajada sjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taashendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi. Selleks slmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapanis kominterni pakt, millega hines ka 1937.a Itaalia //

MRP 23. august 1939

Jrelikult 1939. aastaks olid Versaillesi rahulepingu stted muutunud thisteks, mida keegi enam tsiselt ei vtnud. Niteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versaillesi rahulepingu stet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tehhoslovakkia, Albaania. Seega oli Versaillesi lepingul phinev lemvim Euroopas likvideeritud.

KORDAMINE
1. Thista ristiga jrgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele maailmasjale. Locarno konverents X Mncheni sobing Sunniti Tehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest X Inglise-Saksa mereveleping Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla laevastiku Briand Kellogi pakt X Berliin-Rooma telg Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia. Genova konverents X MRP see vimaldas Venemaal ja Saksamaal sdida omadel rinnetel kartmata, et ks teist rndab. Phjenda iga oma valikut. 2. Jrjesta sndmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri vimuletulek 4. Anschluss Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. pikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sndmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva ldnimetuse alla. hte aastaarvu vid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 ldnimetus Aasta Sndmus, kriis, leping Sjakolded maailmas 1935 Itaalia Etioopia sda 1936 Algas Hispaania kodusda 1937 Jaapani-Hiina sda Teljeriikide vahel slmitud 1935 lepingud 1936 Berliin-Rooma telg Prantsusmaa ja Jaapani leping 1937 Saksamaa ja Itaalia vaheline antikominternipakt, astus liitu 4. Kuidas Suurbritannia - Saksamaa tegevus soodustasid Hitleri valmistumist sjaks? Esita kaks nidet. * Inglismaa aitas Saksamaal rikkuda Versaillesi rahulepingu tingimusi * Inglise Saksa mereveleping, mille alusel Saksamaa li mereve * Mncheni sobing Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga 5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa lksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nhti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima.

Teine maailmasda
Phjused ja algus
Sja phjuste suhtes ei ole ajaloolastel hist seisukohta. On vlja pakutud, et sda puhkes selleprast, et: 1. Prast ebavrdset Versailles rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai vimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lneriigid pdsid iga hinna eest sda ra hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis phjustasid selle 4. Sja provotseeris NSV liit, et seejrel psta valla maailmarevolutsioon. Teine maailmasda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale pealetungi NSV liit. Poola vallutamise jrel nudis NSV liit Eestilt, Ltilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide slmimist. Kik peale Soome nustusid, NSV liit alustas Soome vastu talvesda.

Teise maailmasja sdivad pooled

21. juunil kuulutas Saksamaa NSV liidule sja. Kuidas jagunes Euroopa Nukogude-Saksa sja puhkemise eelhtul. Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Trgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, veits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Lti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Lti, Leedu, Belgia, Tehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, veits, Prantsusmaa, Ungari, Trgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, VichyJugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane vljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aasta sgisel slmisid Itaalia, Jaapan ja Saksamaa vastastikuse abistamise- ja koostlepingu Kolmikpakti. Selle lepinguga hinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia. Lneliitlaste poolt oli USA, kes toetas liitlasi lend - lease kaudu (Ameerika tstustoodete tasuta vi vlgu tarnimine), kuni Pearl Harbouri rndamiseni 7. detsembril 1941. 1941 hakkas vlja kujunema kolmikliidu vastu vitlevate riikide liit, kuhu kuulus sja lpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud vlja mitte he lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul.

Lneliitlaste konverentsid
Liitlased pidasid sja ajal kolm konverentsi: Teherani (1943), Jalta (1945 veebruaris), Potsdam (1945 suvel). Kigil konverentsidel arutati maailma mber jagamist prast Saksamaa purustamist. Niteks Teheranis otsustati, et Balti riikide iseseisvust ei taastata. Otsustajateks Rooswelt, Churchill, Stalin.

8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jnud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksa riigi kui terviku silitamiseks moodustati liitlaste kontrollnukogu. Tuli lbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. Mista kohut peamiste sjakurjategijate le (Nrnbergi kohtuprotsess) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nudega. NSV liit oli nus sdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9. augustil Nagasakile. 2. september 1945 Jaapan kapituleerus.

Teise maailmasja tagajrjed

Teise maailmasja jrel kutsuti kokku Pariisi rahukonverents (1946-1947). Allkirjastatud lepingute alusel muutusid paljude riikide territooriumid. Rumeenia aladest jeti Nukogude liidu valdusesse juba 1940. aastal annekteeritud Bessaraabia ja Phja-Bukoviina Tehhoslovakkia pidi ra andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena Nukogude liit sai hise piiri Ungariga. Poola valdustest jid Nukogude liidule nn Lne-Ukraina ja Lne-Valgevene, kuid Poola sai Saksamaalt kompensatsiooniks alad idapool, Oder-Neisset. Soome kaotas NSV liidule Karjala ja Petsamo Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma tagasi iseseisvuse Albaaniale Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jid liidetuks NSV liiduga. Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Austria, Jaapan ja Saksamaa. Saksamaa tkeldati, hiljem lhestati kaheks: Saksa demokraatlik Vabariik (SDV) ja Saksa Liitvabariik (SLV)(oli teliselt demokraatlik) Ungari territoorium vhenes 1938. aasta piiridesse, sja ajal videtud alad pidi tagasi andma ka Bulgaaria. Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsioonitsooniks. Jaapan pidi loovutama NSV liidule Luna-Sahhalini ja Kuriilid. Jaapaniga slmiti rahu alles 8. september 1951 San Franciscos. Vlja arvatud NSV liit, Poola ja Tehhoslovakkia. Teise maailmasja tagajrjed: Vga suureulatuslikud purustused Hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kige rohkem NSV liidus ja Hiinas Hukkus palju tsiviilelanikke Balti riigid jid NSV liidu mjuvimu alla, tekkis idablokk. Euroopa ja maailma lhestumine kaheks ssteemiks, klm sda Kommunismi mju maailmas kasvas Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon.

Baaside ajastu
Baaside leping lk 73-75
28. septembril 1939. aastal kirjutati alla NSV liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. Sellega lepiti kokku, et NSV liit abistab Eesti sjavge relvade ja sjaliste materjalidega soodustatud tingimustel; abistatakse teineteist kskik missuguse Euroopa riigi kallaletungi korral, nii sjaliselt kui ka muud moodi; NSV saab iguse omada meresjalaevastiku baase ja aerodroome rendi igusel sobiva hinnaga; ei slmita lepinguid teiste riikidega, mis viks kahju tuua antud lepingu hele vi mlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sndmust, mis mjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine.

Nukogude okupatsioon
Eesti okupeerimine lk 78-79
16. juunil 1940 esitas Nukogude liit Eesti ja Lti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas tiendavate nukogude liidu vgede sissemarss Eestisse. Algas Nukogude liidu okupatsioon.

Juunipre ja valimised
21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07.1940 tuli kokku ebaseaduslikult moodustatud riigi volikogu, mis: kuulutas Eesti nukogude vabariigiks; otsustati esitada taotlus ENSV vastuvtmiseks NSV liidu koosseisu; 23.07 vabastati Pts ametist; maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue maareformi vajadusest; kuulutati vlja suurtstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. 08 1940 inkorporeeriti ENSV NSV liidu koosseisu

Nimeta 1940. aasta riigiprdele iseloomulikke jooni. Korraldajaks Moskva ja tema ksilased Riigiprde lbiviimiseks toodi kohale piirirseid venelasi, baasidest punaarmeelasi, sunniviisiliselt tehastest tlisi Vastupanu ei osutatud. Riigipre ei olnud verine Miks sai juunipre vimalikuks (3 punkti) Kardeti NSV liitu ja ei julgetud selle vastu vitlusesse astuda
Halvad suhted Balti riikide vahel

Pts ja teised riigijuhid ei vtnud midagi ette oma riigi heaoluks Eestis paiknesid Vene sjavebaasid Eesti rahvast hoiti teadmatuses Kirjuta selgitus mistetele (dateeri)

Juunipre 21. juuni meeleavaldused Tallinnas, mille tagajrjel moodustati uus venemeelne valitsus. Eesti Ttava Rahva Liit loodi juuli 1940. Partei poolt hletas valimistel 92,9 % Millised mrksnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917-1920), millised iseseisvuse kaotusega (1939-1940)? Mrksnad:;;;;

Iseseisvumine Tartu rahu pstekomitee loomine Asutava kogu valimised Vabadussda Eesti rahvusveosade loomine mberkorraldused
1. Muudatused riigivimu aparaadis Riigivimu aparaat Eesti Vabariigi ajal Krgeim seadusandlik organ oli Riigikogu, mille valis rahvas ausal teel President oli riigipea, kellel oli esinduslik lesanne Krgeim tidesaatev vim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga (Jri Uluots) Kohalikku vimu teostasid valla- ja linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteissteem

Iseseisvuse kaotamine Baaside leping juunipre MRP

Riigivimu aparaat ENSV ajal Krgem seadusandlik organ oli riigi volikogu, mis nimetati mber lemnukoguks. lemnukogu tegevuse juhtimiseks moodustati lemnukogu presiidium Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse lemnukogu presiidiumi esimehe ametikoht (Johannes Vares-Barbarus) Rahvakomissaride Nukogu titevkomiteed heparteissteem, vim kuulus EKP-le, mis titis Moskva kske. EKP esimeseks sekretriks oli Karl Sre.

2. mberkorraldused majanduses (TV lk 33 l 6) 3. mberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 l 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 l 6)

Suvesda
pik leheklg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Lti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid vikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Prnumaal, veti vim metsavendade poolt le veel enne Saksa vgede kohalejudmist. Metsavendade salkade baasil loodi lemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse.

Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Luna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks ndalaks. Rinde seiskumine andis nukogude okupantidele vimaluse iendada arveid PhjaEesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuksustele ka hvituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini ksul, pletatud maa taktika elluviimiseks ja nukogude vimu vastaste hvitamiseks). Juuli lpus alustasid sakslased uut pealetungi ja judsid 7. augustil kitsa kiiluna Kunda lhedal Soome laheni. Selle tulemusena ligati venelased kahte ossa, hed taganesid Tallinna, teised Narva suunas, 28. Augustil vallutati Tallinn, kige kauem pidas vastu Hiiumaa, kus punaarmee ved purustati 21. oktoobril.

NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide vrdlus

NSV liit Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSV liidu koostisosa, krgeimaks vimuorganiks sai lemnukogu, mille presiidiumi esimeheks sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus nimetati rahvakomissaride nukoguks, mille etteotsa sai Johannes Lauristin. Saksamaa Eesti ala nimetati Estlandi kindralkomissariaadiks, eesotsas kindralkomissar K.S. Litzmann. Komissariaat allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis Rosenberg. Kindralkomissari krvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Me. Lubas tegutseda Omakaitsel Thistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid likvideeriti Andsid materiaalset abi sjakahjustuste likvideerimisel Igale talule mrati kohustuslik mginorm, kuid see ei laostanud talusid

Keelas tegutseda kaitseliidul Hakati teostama maareformi, mille kigus loodi esimesed sovhoosid/kolhoosid Pti Eestit vimalikult palju majanduslikult laostada Pllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik kokkuost rmiselt madalate hindadega, mis talud laostasid Eesti mehed saadeti esialgu Eesti mehed saadeti tagalat kindlustama vi tpataljonidesse, kus neist paljud surid rindele Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanuliikumine metsavendade nol Viidi lbi massikditamine, massilised Rajas Eestisse koonduslaagreid (nt. Klooga), arreteerimised eestlasi saadeti Saksamaale tle. Sarnasused: Muudeti riigivimuaparaati Eesti liideti okupeerinud riigiga, mis oli totalitaarse reiimiga Eesti majandus allutati okupantide huvidele. Rahva elatustase langes Eestlasi veti okupantide armeesse Toimusid repressioonid Pti peale suruda oma ideoloogiat Toodi sisse vrved Kehtestati oma raha

1944. aasta
1944. aasta jaanuaris alustasid venelased suurt pealetungi kogu rindel. Leningrad vabastati blokaadist ja armeedegrupp Nord oli sunnitud taganema Eesti suunas. Neid jlitav punaarmee judis eesti piirini. Narva jel punaarmee pealetung seiskus kaheksaks kuuks (01.02-19.09).

Venelased ei suutnud sinimgedesse rajatud Tannenbergi liinist lbi murda. Augustis alustas punaarmee pealetungi Pihkva alt, kus asus Marienburgi kaitseliin. Sellest nnestus neil lbi murda ja punaved liikusid Tartu suunas. Sellel suunal vitlesid eestlased eestlastega, sest peale tungis punaarmee kaheksas eesti laskurkorpus ning selle vastu vitlesid 20. Eesti SSdiviis ja Soomest koju prdunud soomepoisid. Sakslasi hvardas kottijmine, mistttu Hitler andis ksu taanduda. Nende sndmuste ajal oli Eestis kujunenud le-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O.Tief. Viimaseks EV peaministriks oli Uluots. Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumisksust mras ta 18. septembril ametisse Eesti Ajutise valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste vimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis vitlust jtkab. Samal ajal lhenes punaarmee Tallinnale. 22. septembril linn vallutati. Vitlus kandus saartele. Kige gedamad lahingud toimusid Srve srel (nt. Tehumardi lahing). 24. novembril Eesti taasokupeeriti venelaste poolt. Miks ebannestus katse taastada Eesti Vabariiki? 1. Punaarmee oli tunduvas arvulises lekaalus. 2. Eestlastel puudusid relvad, samal ajal punaarmee oli maailma parima sjatehnikaga. 3. Polnud loota vlisriikide abi. Kas oli mtet ritada Eesti Vabariiki taastada? Jah oli, sest: 1. vimaldas nidata, et eestlased ei soovi nukogude okupatsiooni 2. mnel valitsuse liikmel nnestus pgeneda vlismaale, kus jtkati vitlust Eesti iseseisvuse taastamise eest. See vimaldas taastada Eesti Vabariigi juriidilise jrjepidevuse alusel. 3. lahingute ajal nnestus Eestist pgeneda umbes 80 000-l inimesel, kellest suur osa oleks ilmselt represseeritud.

Teise maailmasja tagajrjed

1. Eestis taastati nukogude vim ja ta okupeeriti taas nukogude liidu poolt. 2. Eesti kaotas peaaegu kik oma vhemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939. aastal; rannarootslased 1943 ja 1944; juudid ja mustlased hvitati. 3. Tagasilk anti kultuurile, eesti rahvas ja kultuur jagunes kaheks Kodu-Eesti ja Vlis-Eesti. 4. Tielikult hvis Narva, lisuuri purustusi oli Tallinnas, Tartus ja mitmes viksemas linnas. 5. Hvines le poole tstusest, hvitati sadamad, raudteed ja maanteed, klvipind vhenes poolevrra, langes saagikus ja kariloomade arv.

Olukord maailmas prast Teist Maailmasda. Klma sja algus

Klma sja puhkemine
Lneriikide ja Nukogude liidu suhted teravnesid, kui sai selgeks, et NSV liit pab muuta Ida-Euroopa riike endast sltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Tehhoslovakkias tulid NSV liidu kaasabil vimule kommunistlikud valitsused. Prast IdaEuroopa enda mjusfri saamist soovis NSV liit panna vimule kommunistid ka Kreekas ja saada Trgilt alasid. Kreekas algas kodusda, mille stsenaariumis oli ette nhtud abipalve saatmine Nukogude liidule. Klm sda Ida ja lne vaheline majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis vljendus vastastikuses luures, diversiooniaktides, propagandas, sjaliste plokkide moodustamises, vidurelvastumises, kriisides ja nii edasi. Klma sja phjuseks olid ideoloogilised erinevused Teise Maailmasja vitjariikide vahel. Klma sja eesmrkideks: Lneriigid NSV liit a) Hoida ra kommunismi levik Euroopasse Maailmarevolutsiooniidee levitamine, sjas b) Saksamaa hendamine saavutatu kindlustamine, Ameerika mju c) NSV liidu poolt pealesurutud reiimide kaotamine Euroopas likvideerimine d) relvastuse vhendamine

1946. a rkis Churchill Fultonis poliitikutele kasvavast kommunismiohust. Tema knes klas esimest korda miste raudne eesriie smboolne miste, mille all tuli melda NSV liidu ja nn sotsialismileeri riikide eraldumist muust maailmast ning vaenulikkust lneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli knet Klma sja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Klm sda lppes 1990 vi 1991. 1947. aasta mrtsis tegi USA president Truman Kongressile ettepaneku anda Trgile ja Kreekale raha oma iseseisvuse silitamise jaoks. Samas knes tles Truman, et USA peab ka tulevikus aitama neid riike, keda ptakse orjastada ja kes seetttu alustavad vitlust. Sellest knest sndis Trumani doktriin, ehk kommunismi pidurdamise poliitika. Vrdle rahvusvahelisi suhteid prast esimest ja teist maailmasda. Prast Esimest Prast teist Saksamaa ji htseks tervikuks Saksamaa jagati nelja riigi vahel NSV liit oli pigem sja kaotaja, kuna ta astus NSV liit oli sja vitnud riik, maailma sjast vlja, ta oli nrk. tugevaima armeega ja alustas oma mjusfride laiendamist. Mned riigid said iseseisvuse, vitjariigid Paljud riigid kaotasid oma iseseisvuse, paljud jagasid kolooniamaad mber, vtjariigid vabanesid koloniaalikkest jagasid kaotajate alad mandaataladeks. Mlemal korral kaotas Saksamaa ja ta represseeriti Vitjad riigid muutsid Euroopa poliitilist kaarti.

Berliini kriis 1948-1949- Saksamaa lhestamine. Lk 9-10 Marshalli plaan ja VMN

Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava aastateks 1948-1952, millega loodeti ra hoida kommunistide vimuletulek. Plaan toetus Trumani doktriinile ja selle alusel said abi 17 euroopa riiki. Abi andmisel lhtus USA ka enda kasust talle oli vaja tugevaid majandus- ja kaubapartnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. Nukogude liit, sotsialismimaad (va Jugoslaavia) ja Soome kuigi neile seda pakuti. NSV liidu eestvedamisel asutati 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi Nukogu (VMN), kuhu kuulusid: NSV liit, Poola, Ungari, Tehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania (kuni 1961), Saksa DV (kuni 1990), Kuuba, Vietnam ja Mongoolia. Nukogusse astujad lootsid soodsat koostd, kuid tegelikkuses ei tekkindu htset majandusssteemi, sest kik lepingud tuli koosklastada Moskvaga ja tuli hakata titma eelkige Moskva kaubasoove. Koos NSV liidu lagunemisega kadus ka VMN.

Vidurelvastumine ja sjaliste blokkide loomine

Vidurelvastumine thendab lneriikide ja sotsialismimaade pidevat sjatehnika tiustamist, et mitte vastaspoolele alla jda, niteks 1949. aastaks oli ka venelastel aatompomm. Lne-Euroopa riigid, kellele tegi muret NSV liidu kasvav agressiivsus, otsustasid 1949. aastal hineda ja hakata tegema koostd USAga tekkis Phja-Atlandi lepingu organisatsioon (NATO)(Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Kui Saksamaa 1955. aastal NATOsse vastu veti, otsustas NSV liit astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid NSV liit, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia, Tehhoslovakkia, Poola, Saksa DV, Albaania (kuni 1968).

Kriisid ja kriisikolded
Kriis, aasta Korea sda (19501953) Suessi kriis (1956) Riigid Phjus Tulemus/ tagajrg NSV liit kaotas, mistttu tema autoriteet Euroopas ja Aasias langes; 1953 slmiti rahu, millega Korea jagati kaheks riigiks; umbes 3 miljonit tsiviilelanikku hukkus. ldsuse survel konflikt lpetati ja kanalit pandi valvama RO rahujud; 1958. aastal sai kanali omanikuks Egiptus Phja-Korea, NSV LIIT JA Hiina NSV liit, Luna- hutasid Phja-Koread Korea, USA, sdima Luna-Koreaga Hiina Egiptus, Iisrael, Inglismaa, Prantsusmaa Suessi kanali riigistamine Egiptuse poolt; kukutada Egiptuse president; Iisraeli ettekne likvideerida Egiptuses asuvad palestiina partisanide tugipunktid, kust sooritatavat kallaletunge Iisraelile Ungaris alanud reformid, mis pidid vhendama sltuvust

Ungari kriis (1956)

Ungari ja NSV liit

Vene ved surusid lestusu veriselt maha; mberkorraldused thistati

Moskvast ja demokratiseerima riiki

Berliini Ida- ja Lne kriis 1961 Saksamaa, NSV liit,

Kuuba ehk Kariibi kriis 1962

Praha kevad 1968

Saksa LV keeldus tunnistamast Saksa DV-d, sakslaste pgenemine IdaSaksamaalt LneSaksamaale NSV liit, Kuuba, Castro kehtestas oma USA diktatuuri, mida USA tahtis likvideerida. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas vlja majandusblokaadi. Tehhoslovakkia Tehhoslovakkia soov ja VLO (vlja ehitada les nn arvatud inimnoline sotsialism Rumeenia) nt lubati vikeettevtted, kaotati tsensuur Phja-Vietnam, Luna-Vietnam, NSV liit, Hiina ja USA Kahe erineva ideoloogiaga Vietnami vastasseis, millesse sekkus USA

*Lahingutes hukkus umbes 3000 ungarlast, vangistati umbes 20 000, lestusujuht J. Nagy *180000 ungarlast pgenes kodumaalt *Nitas, et RO ja lneriigid ei tee midagi NSV Liidu mjusfrist vabaneda soovivate riikide heaks *Saksa rahvas lhestati mriga *NSV liidu maine langes

USA maine langes Castro valitsus ji psima, USA seda ei kukutanud NSV liit tunnistas USA kontrolljoont NSV Liit ti ra tuumaraketid Kuubalt, USA Trgist. *lestus suruti veriselt maha *mberkorraldused thistati *Partei ja riigiaparaadis viidi lbi puhastus, *toimusid massilised arreteerimised *ttati vlja Brenevi doktriin * karmistusid poliitilised olud kikides sotsialismileeri riikides *USA sai la ja kogu Vietnam muudeti kommunistlikuks *USA maine langes *vietnamlaste vastu kasutati keemiarelva, mille tagajrjed pole siiani kadunud *Laoses ja Kambodas tulid vimule kommunistid

Vietnami sda 19641973

Leia phjendusi USA kitumisele Ida-Hiinas. USA tahtis pidurdada kommunismi levimist USA tahtis parandada ja tsta oma mainet Sai katsetada sjatehnikat Anda majanduslikku abi, taheti hendada Vietnamid ja muuta nad demokraatlikuks. Brenevi doktriin e. piiratud suvernsuse doktriin kui kusagil on ohus sotsialismi alused, siis on teistel sotsialistlikel riikidel igus ja kohustus sekkuda.

Vrdle Ungari ja Tehhoslovakkia kriiside phjusi, kiku ja tagajrgi. Ungari Tehhoslovakkia Phjused 1. Ei soovitud sltuda Kremli kskudest 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. elatustase oli madalam kui lneriikides Kik 1. Puhkesid meeleavaldused 1. Meeleavaldusi polnud 2. pti kehtestada 2. Kommunistid pdsid ise kehtestada demokraatiat nn normaalset sotsialismi. 3. Astuti vlja VLO-st 3. VLO-st vlja ei astutud 4. Palus ROd tunnustada 4. RO poole ei prdunud Ungarit neutraalse riigina 5. Ei peetud vajalikuks abi otsida, sest 5. saadeti abipalved ei usutud, et seda vaja lheb. Inglismaale, USAle, ROle Tagajrjed 1. NSV liidu ved surusid 1. VLO ved surusid lestusu veriselt lestusu veriselt maha maha 2. pgenes umbes 180 000 2. Pgeneda polnud vimalik, piirid ungarlast kinni 3. algas Hrutovi sula 3. Karmistusid poliitilised olud kigis sotsialismileeri riikides Brenevi doktriin. 1. toimusid massilised arreteerimised, viidi lbi phjalik puhastus riigi- ja parteiaparaadis. 2. Demokraatlikud mberkorraldused likvideeriti 3. vimule pandi Moskva-meelne valitsus.

Pingeldvendus ja pinge taas genemine.

Pingeldvendus (desarmeerimine)
1960. aastate teist poolt ja 70. algust iseloomustab pingeldvendus ida-lne suhetes. See ei kestnud kaua ja piirdus ainult Euroopaga ja USA-NSV liidu suhete mningase paranemisega. Miks otsiti vimalusi suhete parandamiseks? 1. Oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasda polegi vimatu. 2. Nhti, et sotsialismi ja kapitalismileerid on sna vrdsed, mistttu on kasulikum arendada vastastikust koostd. 3. Loodeti, et ida-lne koost mahendab ida-euroopa diktatuurireiime 4. Nukogude liit tundus sjaliselt jrjest enam tugevnevat, tema edasised sammud olid ettearvamatud. Siit ka hirm nukogude liidu ees. 5. Kommunismiprestii tusis samal ajal kui USA oma kis alla seoses Vietnami sjaga, mistttu vajas ls hingetmbeaega. Pingeldvenduse thtsamateks saavutusteks vib lugeda: 1. 1963 slmiti tuumarelvakatsetuste piiramise leping katsetused lubatud vaid maa all. NSV liit, Suurbritannia ja USA, keeldusid Prantsusmaa ja Hiina. 2. 1968 slmiti tuumarelva levikut takistav leping 3. 1970. aastal slmis Saksa liitvabariik NSV liidu ja Poolaga nn. Idalepingud, millega Lne-Saksamaa tunnustas oma idapiirina Oder-Neisse jge 4. 1972 tunnustasid mlemad Saksamaad teineteist. Nende vastastikune raleppimine vimaldas neil 1973. aastal saada RO liikmeks.

5. 1972. aastal klastas USA president Nixon NSV liitu ja jrgmisel aastal Brenev USAd 6. 1972. aastal slmiti USA ja NSV liidu vahel strateegilise rnderelvastuse piiramise leping (SRP-1). Sellega klmutasid mlemad pooled viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu. (raketid ja pommitajad). Pingeldvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku ja koost nupidamine 1975. aastal (pik lk 84-85). Lpp-paktile kirjutasid alla 33 riiki. Pingeldvenduse tulemused Suurenes avatus lne- ja idabloki vahel Idablokis suurenesid repressioonid teisitimtlejate vastu Tihenes kultuuri- ja teadusalane suhtlemine ning turism Sotsialistlikud riigid jid Lnest sltuvusse laenude kaudu.

Klma sja uus genemine

Klm sda genes kui NSV liit viis oma ved 1979. aastal Afganistani ja alustas vitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs vimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmrgiks Kurjuse impeeriumi (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvitlejaid relvadega ja petas neid vlja Aitas Poola vabadusvitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nrgestasid kommunistlikku reiimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvim 2. Majandussda NSV liidu vastu Takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberisse keelas USA firmadel ma NSV liidule vajalikke seadmeid. Veenis Saudi-Araabiat suurendama nafta tootmist, et vhendada nafta hinda NSV liidu sissetulekud vhenesid 3. Thesdade programmi vlja ttamine USA kavatses kosmosesse viia kaitsekilpi, mis oleks muutnud USA ja tema liitlased strateegiliste rnderelvade jaoks tabamatuks. NSV liit alustas selle peale keskmaarakettide paigutamist Ida-Euroopasse, millele USA vastas litpsete keskmaa rakettide paigutamisega Lne-Euroopasse. NSV liit ei suutnud millegagi vastata. NSV liit oli surnuks relvastatud

Klma sja tagajrjed

Klm sda lppes NSV liidu kaotusega kas 1990 vi 1991. Klma sja positiivseteks tagajrgedeks olid: 1) Tugev kontroll relvastuse le, mis hoidis ra kolmanda maailmasja 2) NSV liit ei suutnud vidurelvastumisele vastu seista ja lakkas 1991. aastal eksisteerimast. 3) Euroopa demokratiseerus Negatiivne oli 1) Pidev kahe ssteemi vastasseis kurnas majandust. 2) Klmast sjast tingitud lokaalsed kahjud, mille kigus hukkus miljoneid inimesi. 3) Uute massihvitusrelvade tootmine ja kasutamine. 4) Pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera

5) Oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu klvamine, mis rikkus inimeste pshikat

Sotsialismi maailmassteemi lagunemine

Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988 kuni 1989 veretud revolutsioonid, mille survel olid sealsed kommunistid sunnitud vimust loobuma. Idabloki lagunemise phjused: 1. Majanduse taandareng, mis nitas, et valitud sotsialistlik tee pole ige 2. madalam elatustase vrreldes lneriikidega 3. ssteem oli kuntslikult moodustatud ja seda hoiti juga koos 4. NSV liidus oli alanud uutmine (perestroika), liiduvabariigid pdsid taastada oma iseseisvust, mistttu ei jnud idabloki riikide vaigistamiseks enam judu. Revolutsioonid ei arenenud kikjal htemoodi 1. Poolas ja Ungaris arenesid sndmused rahulikult valitsevad parteid istusid opositsiooniparteidega hise laua taha ning judsid jreldusele, et tuleb taastada demokraatia 2. Bulgaarias, Tehhoslovakkias ja Saksa DV-s pdis kommunistliku partei juhtkond viimse hetkeni uuendustele vastu seista. Kui sellest midagi vlja ei tulnud, nustuti lpuks erru minema. Tehhoslovakkias aset leidnud sndmusi on nimetatud sametrevolutsiooniks. 1. jaanuaril 1993 lagunes riik kaheks: Tehhiaks ja Slovakkiaks. 3. Vimule saanud uus valitsus Saksamaal hakkas ette valmistama Saksamaa hendamist. See toimus valemi 2+4 jrgi (s.t. kigepealt judsid sakslased omavahel kokkuleppele ja koosklastasid siis otsuse nelja suurriigiga. 1990 Saksamaad hinesid. 4. Rumeenias lks verevalamiseni. Rahva meeleavalduste vastu saadeti tankid, millele jrgnes lestus. Sjavgi lks rahva poole le, diktaator Ceausescule jid truuks vaid Securitate julgeolekuarmee. Ceausescu ja ta pere hukati, revolutsiooni kigus hukkus 60 000-70 000 inimest. 5. Jugoslaavias algasid kodusjad, Horvaatias ja Bosnias, sest Serbia kommunistid keeldusid tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiiridena. Nad pdsid eraldada iseseisvunud vabariikide koosseisust serblastega asustatud alasid ja liita neid Serbiaga. `Nendes piirkondades viidi lbi etniline puhastus Hrutovi ajal: 1959. aastal vhendati rajoonide arvu 25-le, juurde tuleb ks linna piirkond: Kohtla-Jrve 1961-1962 vhendati rajoonide arvu 19-le Brenevi ajal: 1978 vhendati rajoonide arvu 15-le Millised muutused toimusid piiride haldus kuni 1953. aastal? Saaremaa nimetati mber Kingissepaks, Eesti koosnes kolmest oblastist: Tallinna oblast; Tartu oblast; Prnu oblast. Eestilt veti suurem osa Petserist ja kolm piiritagust kla. Loodi rajoonid, mis toimisid nagu vallad.

EKbP 8. pleenum
TV lk 39.1

Poliitilised olud 1950. 1980. aastail

Hrutovi sula
Prast Stalini surma toimus eestlaste elus rida muudatusi: 1. Massiline vgivald vhenes, hirmuhkkond hakkas taanduma 2. Alusetult sdimistetud rehabiliteeriti 3. Vimult trjuti liagarad Moskva kskude titjad, oma kohale jnud vimumehed pdsid arendada Eesti kultuuri ja majandust lhtudes Eesti huvidest. 4. Olukord kolhoosides muutus talutavaks ja maaelanike elu paranes tunduvalt. 5. Paranes varustatus toiduainetega ja tarbekaupadega. * () ning ksikud teadlased psesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. * Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus * Eestisse levis lnekultuur: niteks muusikas jazz ja rock, kunstis abstraktsionism, soome televisiooni kaudu mood jne Kuidas nnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV lnestumist? Ei nnestunud, sest phjaeestlased said kuulata vlisraadiokanaleid. Eestis hakkas rohkem levima lne kultuur, lne kaubad. Tallinn-Helsingi laevaliin Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? Pehmenes tsensuur ja suurenes loomevabadus Vliskultuuride levik, eesti avanes vlismaailmale Rehabiliteerimised Massiline vgivald ja repressioonid vhenesid Riigiaparaadist eemaldati usinad Moskva kskude titjad

Kuldsed kuuekmnendad
lk 107-109 Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekmnendateks? Phjenda kahe teesiga. Suurenes loomevabadus ja kasvas peale aktiivsete noorte plvkond, kes osalesid aktiivselt hariduselus. Millal ja millise sndmusega saabus liberaliseerimisajastule lpp? 1968 aastal Praha kevadega.

Stagnatsiooniaeg
1970. aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke muudatusi: * Kbini asemel sai partei juhiks K. Vaino, kes oli kuulekas Kremli ksu titja. * 1978 alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus thendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt ppima ei pidanud. Planeeriti krgkoolide ppet muutmist osaliselt vene keelseks. * tugevnes tsensuur, loomevabadust piirati, levis n ridade vahelt lugemine. * sagenesid arreteerimised

Noorsoorahutused ja 40-kiri
Kuidas mjutas 40-kiri Eesti hiskondlikke olusid? Venestamispoliitika pehmenes, rahvas oli ha enam kommunistliku vimu vastu. Kirja levitati ka vlismaale, mille tulemusel vlisriigid prasid thelepanu olukorrale Eestis. Kirja koostajad tasallitati hiskondlikust elust.

Majandus
Prast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nukogulikku majanduspoliitikat. See thendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist.

Pllumajanduse areng
pik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 1947 viidi ellu nukogude maareformi: maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures le 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kigist taludest. 3. pllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati pllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrutovi ajal: 1. kolhoosidel alandati pllumajandussaaduste kohustuslikke mginorme ja tsteti pllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt ttasu saama rahas, 50. aastate lpus kogu palk rahas. Brenevi ajal: 1. Sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja tita nn toitlusprogrammi. Tekkis toiduainete puudus. 2. Algas pllumajanduse spetsialiseerumine majandid lksid le he kindla pllumajandussaaduse tootmisele. Eesti hakkas kujunema NSV liidu sigalaks ja piimafarmiks. 3. hismajandite juurde hakati looma abimajandeid, niteks konservitehased 4. 1970. aastail hakati looma suurmajandeid. Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes? Vimaldas suurmajandeid paremini kontrollida ja ksutada; eelistati majandite sovhoosideks muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav.

Tstuse areng
Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine suurettevtete rajamine ja rasketstuse eelisarendamine: plevkivitstus ja selle baasil keemiatstus (lid, vrvid, asfalt, EPO-liim, lakid, bensiin), philine osa plevkivist kasutati elektrijaamade ktteks ja gaasi tootmiseks; fosforiiditstus, masinatstus. 2. Tehased tootsid philiselt leliiduliselt vajalikku toodangut, mille tarbeks toodi tooraine ja vrtlised sisse 3. Paljud tehased tootsid varjatult sjatehnikat, nende toodangu ja tliste arvu kohta ei olnud Eesti vimudel mitte mingit teavet. 4. Sillame ja Paldiski muudeti suletud sjalinnadeks 5. 1947 riigistati viimased vikeettevtted 6. tstuse ekstensiivarendamine loodi uusi ettevtteid ja toodi vrast tjudu, olemasolevaid tootmisvimalusi ei kasutatud piisavalt ra. Hrutovi ajal: 1. Industrialiseerimine laienes, endiselt lhtuti NSV liidu vajadustest. Suurim thtsus plevkivitstusel, masinaehitusel, metalli ttlemisel, kalatstus 2. Arendama hakati Eestile sobivat aparaaditstust 3. endise tstuse ekstensiivarendamine 4. 1957 1965 eksisteeris Eesti NSV rahvamajandusnukogu 5. Enamik tstusest oli allutatud liiduvabariigi kontrollile, vaid 1% ettevtetest olid leliidulise alluvusega. Brenevi ajal: 1. Endiselt phithelepanu rasketstusel 2. tekkis varimajandus kike sai, kui olid iged tuttavad ja teadsid kellele kui palju pistist anda 3. le 90% tstusest oli leliiduliste ministeeriumite ksutada 4. Kirde-Eestis juti koloogilise katastroofi lveni Riigil oli suurem kontroll sovhooside le. 1944 toimus Tallinna pommitamine

Sotsiaalsed probleemid
Lk 124-125, TV lk 54-55 l 7 Milliseid sotsiaalseid probleeme ti kaasa nukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? Ideoloogilised probleemid Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Suurenes kuritegevus Kakskeelsuse levitamine Tarbekaupade puudus Venelased said eelisjrjekorras kortereid Sotsiaalse pessimismi svenemine, millega kaasnes alkoholism ja enesetappude arv Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Phjendage oma valikut

Nukogude rahvas pilkenimega homo sovieticus venekeelne rahvas, kes oli loodud venelaste ja vgivaldselt venestatud rahvustest Kohalik natsionalism krvalekaldumine ametlikust ideoloogiast Nomeklatuur eliitgrupp inimesi Nukogude liidus. 40 kiri noorte protestikiri ENSV vastu Migratsioon rnne Lk 48 l 1 Planeerimine viisaastakud, kvartaliplaanid, aastaplaanid Prioriteedid rasketstuse eelisarendamine, plevkivitsutse arendamine, toodeti leliiduliselt vajalikku toodangut. Kurnamine levetamine, letootmine

Kultuur nukogude ajal

Stalini aeg
1944. aastal lhestati Eesti kultuur kaheks: Vlis-Eesti ja Kodu-Eesti. Phjuseks paljude loomeinimeste pgenemine lnde ja seal tegevuse jtkamine. Kodu-Eesti kultuuri pti muuta nukogulikuks. Nukogude kultuuripoliitikale oli iseloomulik: 1. ideoloogiline surve 2. kultuuri tsenseerimine 3. sundorienteerumine vene kultuurile 4. eelnevate plvkondade kultuuriprandi valikuline hvitamine, erifondide loomine 5. infosulg lne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi vlismaale ei lastud. 6. rhutati kultuuriklassi iseloomu kultuur peab olema sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik 7. ateistlik propaganda TV lk 56 l 3 Positiivseteks saavutusteks Stalini ajal vib pidada: 1. G. Hernesaksa vitlust laulupidude traditsiooni jtkamise eest, esimene sjajrgne laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavtt isetegevusringide tst

Hrutovi aeg
1. saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nrgenes 2. tekkis uus plvkond kirjanikke (J. Kaplinski, H. Runnel, E. Niit, J. Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Prt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat-muusika 4. 1955 alustas td Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vhem, selle asemel eelistati kia nautimas professionaalset krgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest.

Brenevi ajal
1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod, mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe ji veel vhemaks 4. 1970 aastail kehtestati ldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust 1978 alustati venestamist

Haridus
pik leheklg 130-131 TV lk 56 h4 1. 2. 3. 4. b b a b

TV lk 57 h6 Keskhariduse taseme langus Nuti, et kik pilased oleksid edukad ja kigile tuli vhemalt kolm vlja kirjutada. pilaste/petajate moraalne laostumine pilased pidid kohustuslikus korras rohkem koolis kima, kool muudeti ebameeldivamaks petajad pidid hindama pilasi ja kituma vimuametnike soovi kohaselt, mitte arvestades nende tulemusi ja teadmisi. TV lk 57 h7 Kirjandus: raamatud olid vga odavad, ilmusid sarjad (nt. Suuri snameistreid, loomingu raamatukogu, 20. sajandi raamat), kus avaldati maailmakirjanduse vrtteoseid, kerkis esile uus plvkond noori luuletajaid ja kirjanikke. Filmikunst: A. Krusement Kevade 1969; G. Kromanov Viimne reliikvia 1969 Ajakirjandus: ajalehed ja ajakirjad olid odavad, kigile kttesaadavad. Ajakirjandus oli allutatud tsensuurile, kuid ridade vahelt pti rahvale infot jagada ja vahendada sndmusi vlismaailmast. Muusika: 1964 toimus Tallinnas esimene jazz-festival NSV liidus, vljaspool Eestit oli tuntud laulja G. Ots. Kujunesid lemaailmselt tuntud heliloojad (A. Prt), dirigendid (N. Jrvi) Teater: J. Toominga lavastuses Prguphja uus vanapagan oli tunda hoopis muret eesti rahva saatuse prast. Sport: 1980 toimus Tallinnas olmpiamngud fregatt, maskotiks Vigri. Olmpiamngudelt toodi mitmeid medaleid (Antson, Uudme, vennad Tnisted, Salume, Sokk)

Uus rkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine

Taasiseseisvumise eeldused
Rahvusvaheline tasand 1. lagunes kogu sotsialismi maailmassteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema nukogude liidu vimu alt 2. lneriigid aitasid riike, kes tahtsid nukogude haardest vabaneda 3. nrgenes NSV liidu rahvusvaheline positsioon 4. lneriigid kiirendasid vidurelvastumist NSV liidu tasand 1. NSV liidu majanduses sotsiaal- ja kultuurisfris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikseisu. 2. nrgenes NSV liidu sjaline potentsiaal, sest alla kiva majanduse juures ei suudetud vidurelvastumiskarussellil enam psida. 3. Gorbatovi perestroika poliitika, millega loodeti riik kriisist vlja tuua. 4. iseseisvaks ei pdnud saada mitte ksnes Eesti vaid krimine toimus kigis liiduvabariikides. 5. 1991. aasta augustis toimus tagurlike judude riigiprdekatse. Eesti NSV tasand 1. rahulolematus Moskva rvelliku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lhistel hakatakse rajama fosforiidikaevandusi, mis viiksid Eesti koloogilise katastroofini. 1987. aastal algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanidest. 2. eesti hiskond politiseerus tekkis esimene poliitiline partei ja mitmed liikumised. 3. Vimukriis 16. juunil 1988 oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkomitee esimese sekretri kohalt Karl Vaino ja tema asemele pandi Vaino Vljas

Taasiseseisvumise protsess
Etapp/dateering Rahvuslik rkamine ehk uus rkamisaeg protest oli veel kllaltki ettevaatlik ja piirdus teatud teemadega. Oli mrgata, et muudatused on saabumas, kuid nukogude vim oli piisavalt tugev ja miski ei ennustanud selle nii kiiret kokkuvarisemist. 19871988 mai. Thtsamad sndmused *Fosforiidisda *Loodi Molotov Rippendropi Pakti Avalikustamise *Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. augustil korraldas Tallinna Hirvepargis poliitilise meeleavalduse, kus rgiti avalikult MRP-st *Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS) *Loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei (ERSP) koos EMSiga organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapeva thistamine ning mlestati kditamise ohvreid. *Isemajandava Eesti (IME) IME projekti vljattajad: E. Savisaar, S. Kallas, M. Titma, T. Made Eesti NSV majanduslik eraldumine leliidulisest majanduskompleksist. *Tekkis Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. Eestimaa Laul 1988 september rahvarinde

Laulev revolutsioon

massiliikumise krgperiood. Omapraseks nhtuseks kujunes 1988. aasta suvel rahva kogunemine Tallinna lauluvljakule, et koos laulda ja sellega vljendada oma protesti. 1988 juunis 1989 detsember TV lk 62-63

Vitlus iseseisvuse taastamise eest poliitiliste sihtide selginemise aeg, algas konkreetne vitlus Eesti iseseisvuse taastamise eest - 1990-1991

*Organiseeritud suurritus Tallinna lauluvljakul (300 000 inimest) laulva revolutsiooni kulminatsioon. Klas leskutse taastada Eesti Vabariik *Suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine 1988 , millega kuulutati ENSV seadused prioriteetsemaks kui NSV liidu seadused. Tehti parandused ENSV konstitutsiooni, mis vimaldasid Eesti suvernsusega vastuolus olevaid leliidulisi seadusi mitte tunnistada. NSV liidu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping *Lasti lahti ministrite nukogu esimees B. Saul ja asemele pandi I. Toome (Tartu n- linnapea) *1989 aasta jaanuaris veti vastu Eesti riigikeele seadus * 23. august 1989 toimus Balti kett Vilniusest Tallinnani (TV lk 64-65 h 9) *Algas Eesti Vabariigi kodanike registreerimine ja Eesti kodanike komiteede moodustamine. Liikumise eesmrk oli Eesti iseseisvuse taastamine Juriidilise jrjepidevuse alusel. Enne seda tuli aga registreerida kunagise Eesti Vabariigi kodanikud ja nende jrglased. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. *Impeeriumimeelsed organiseerisid streike ja meeleavaldusi, ning nudsid Kirde-Eestis autonoomse oblasti moodustamist. *24. detsembril 1989 mistis NSV liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokolli hukka ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. * Eesti kongressi valimised veebruaris 1990 ja esimene istung veti vastu otsus alustada lbirkimisi NSV liiduga ja lneriikidega, et saavutada okupatsiooni lpetamine ja iseseisvuse taastamine. Eesti kongressi tegevorganiks valiti Eesti kommitee, mille eesotsas T. Kelam. * EKP 20. kongress EKP lhenes nn iseseisvaks EKPks ja Moskvameelseks NLKP Eestimaa haruks (partei) * Eesti NSV lemnukogu valimised olid le pika aja esimesed enam-vhem demokraatlikud valimised. lemnukogu esimeheks valiti Rtel. Uueks valitsusjuhiks kinnitati E. Savisaar. lemnukogu kuulutas vlja leminekuperioodi, mis pidi lppema Eesti Vabariigi taastamisega. * Impeeriumimeelsed jud rndasid 15. mail Toompead. * Taastati Eesti Vabariigi nimi, lipp, vapp, hmn. * 2. jaanuaril 1991 vallutasid mustad baretid Riia ajakirjandusmaja. Dessantved saadeti kikidesse Balti liidu vabariikidesse, kuid verevalamiseks lks Ltis ja Leedus. * 3. mrtsil 1991 toimus Eestis ennetav referendum, kus rahvale esitati ksimus: Kas Teie tahate Eesti Vabariigi

riikliku iseseisvuse ja sltumatuse taastamist? Jaatavalt vastas 77,83%. Selline tulemus vlistas igasugused lbirkimised keskvimuga liidulepingu le

Riigiprdekatse Moskvas, taasiseseisvumine

. lk 155-156 28. juunil 1992 veti rahvahletuse teel vastu Eesti Vabariigi phiseadus. See justus juba 3. juulil. Vastavalt phiseadusele valiti 20. septembril 1992 Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, kige rohkem kohti sai Isamaa. Presidendikandidaatideks olid: A. Rtel (Kindel Kodu); L. Meri (Isamaa), R. Taagepera, L. Parek (ERSP). Esimeses voorus ei saanud kski kandidaat vajalikku 50% hltest. Teine voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai Meri. Kuna kige rohkem hli parlamenti oli saanud Isamaa, tehti temale lesandeks valitsuse moodustamine. Vimule tuli koalitsioonivalitsus (Isamaa, ERSP ja mdukad), peaministriks sai M. Laar. Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. 1992 viidi lbi rahareform. Vene ved pidid Eestist lahkuma 31. augustiks 1994 Karl Vaino EKP 1. sekretr, pdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Prast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse. Vaino Vljas EKP 1. sekretr, kutsuti Nikaraquast diplomaatiliselt tlt tagasi, et vahetada vlja Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, lpuks pooldas Eesti iseseisvumist E. Savisaar IME plaani ks vljattajatest, rahvarinde liider, 1990. aasta lemnukogu valimistel sai kige enam hli ja sai valitsusjuhiks A. Rtel - Eesti NSV lemnukogu esimees, taasiseseisvunud Eestis president al. 2001, praegu poliitik Enn Tarto dissident, viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastatel vabanes sealt, vitles Eesti iseseisvumise eest, oli Isamaa ks juhtivaid poliitikuid T. Kelam Eesti Kommitee esimees, Isamaa liider ja vitles Eesti iseseisvumise eest, preagu Brsselis europarlamendi saadik.