minu luuletused

(Esimene ametlik luulekogu)

Martin Kernumees
üksindus 06 02 1996

Ma olen üksinda
Nii üksi sinu kui nendega
aga tegelikult
ma ei saa aru maailmast
ning sellepärast arvan
et ma olen üksinda
tegelikult kõik mu ümber
on ju nad mu sõbrad
ja armastan ma neid sellepärast
et nad on osa minu
pisikesest ja värvilisest maailmast

must maailm

mu maailm on must
ma tahaks et see oleks nii
aga tegelikult on ju nii
et on hoopis vastupidi
ning täna ärkan ma üless
valgesse riietatuna
ja mul hakkab paha
keelud karistused ja kevad
nad keelavad ning
nad käsivad ja tõukavad
aga ma sellest ei hooli
siis nad mind karistavad
tegelikult ootan ma kevadet
talve suve ja armastust
ma tahaksin öelda nüüd teile
et tegelikult olen ma hea
neile ei piisa sellest et
ma ei joo liig palju viina
ning suitsu ei tõmba
nad tahaksid et käiksin
nende rada
igavad ja lõppmatut

päikseline hommik
ma kõnnin
ja tahaks seisatada
kell mind ei huvita
ja ma seisatan
kogu maailm peatub
peatub minu jaoks
ainult kes veel alles
see et olen maailmas

vihmane päev

üks poisiohtu mees

kõnnib vihma käes
ja kui lõpuks tuleb
pilve tagant päike
siis on kõik juba läbi
vaid mõned üksikud
soojad vihmapiisad
ja vikerkaar taevas
on alles ja jäävad

minu rada

kõik on mulle ette teada

ma olen rada alles otsimas
ja tahaksin ma juba täna
siit ära minna ja kõndida
aga siin on nii hea ja soe
ma seda kohta ju armastan
kuigi teisalt ma vihkan kohutavalt
kas pole siis tobe käia oma rada
inimesed armastavad süsteeme
mina ei armasta ma vajan neid
aga pole ühtki ilusat süsteemi
mis mulle meeldiks nii väga
et ma annaks sellele kogu oma elu
ja siis tulebki välja et ma kõnnin
iseenda ehitatud teistele
määratud
radu

hirm
ma tunnen hirmu
sest ma olen alles noor
mitte enam väikene
ja pole veel ka suur
aga ikkagi tahaks
tahaks ma jäädagi
kelles ma olen

armastus

ma tunnen seda
ma võin ka näha
aga keegi ei oska
mind kuidagi õpetada
seda koolis ei osata
kuid kodus ei leia mina
ah kui vähe pingutada
siis ikka nati leian
ja siis on mul hea
sest armastus on seda
ma tunnen sind ja su maailma
kui ma vaid korrakski
su silmadesse vaatan
saan teada
absoluutselt kõik sinu maailmast
aga üht ms veel ei tea
kuidas seda informatsiooni kasutada

must on su lemmik värv

sa armastad musta värvi

ja ma sind ei tea
ma kunagi näinud sind pole
aga siiski tahaks tunda
ja ühel päeval saan nii targaks
et keegi ei tea midagi
mida mina armastan
ja kui siis tuleb lõpp
siis pole midagi teha
sest ma armastan musta värvi

pilve piiripeal
üks väikene poiss
kõnnib pilvede peal
ja päikese poole
on see poiss teel
ning kui ta pärale jõuab
siis ta tagasi jõuab
sest sealt ta
ju oma alguse sai
ning sündis siia maailma
üks pilvepiiri mees
kes päikest ja pilvi ja maad
kogu südamest armastab
ma olen pilves
ma tean
see hävitab mind
kuid tahaksin seda tunda
sest pilved on nii ilusad
kollased valged mustad ja punased
mõni üksik sinine nende
teiste pilvede hulgas

müra

see häirib mind

kui ma seda kuulan
ja see meeldib
ka siis kui ma magan
tegelikult on asi lihtsam
nimelt pole telgelikult
mitte midagi mis mind häiriks
kui välja arvata kõik see
mis mind telgelikult
ja sügavalt häirib
see on mõttetu müra
mis on mõttetu minujaoks
kõik selle maailma asjad
mis mind ei huvita
on tegelikult palju
asju mins mind huvitavad
kui ma olen väsinud siis
mulle meeldib kõik

hoolimatus
ma ei hooli mõtlemisest
ma seda veel ei oska
ma ei hooli armastusest
ma seda alles õpin
ma ei hooli maailmast
ma seda täna vihkan
ma ei hooli inimesest
ma seda ei tunne
ma hoolin sinust
ma sind ju armastan

sallimine

ma sallin teisi
sest tahan et nemad
ka mind salliks
aga vahest ma ei salli
sest ma tahaks olla üksi
põlatud vihatud armastatud
jah seda ma salliks

ootus

ootus ja lootus
on seotud kellaga
kell ja inimesed
mind ei huvita

talv
lumi on maas
ja tuul puhub väljas
seal on külm
ja seal on kole
aga talv on ju
tegelikult on talv ilus
kui ma vaatan seda
ühe post kaardipealt
ja siis võib veel
võib ju metsas suusatada
vahest paistab päike
ning südames on hea
sest on rahulik talv

tuul

tuul mulle meeldib

ma armastan seda
jah aga igav
on käis minu sees
kui siis kordki
leian et see on hea
siis kõnnin sellega
edasi terve päeva
keegi minut aru
tegelikult ei saa
sest kogu minu
ilus kole elu
on üks illussioon
mind kui vaadata
siis ei pruugi
seda üldze näha
nagu tuul lendab
ja jookseb ja kaob
nähtamatu ja ilus
kole ning ugavane

surm
te armate et võite mind tappa
ome lollida reeglitega
aga mina nendest ei hooli
ja kõnnin surnult edasi
seks vägivald ja armastus
suits narkootikumid ja viin
kõik on mu peas segamini
nin see on tohutu piin
mulle enesele veel rohkem teile
kuid mis on surm kuni
pole tahtmist enam
ning surm võib tulla
ilma kutsumatagi

surma päike
paistab ja ära ei jahtu
loojub ning tõuseb jälle
mina aga olen inimene
see kes on üles ärganud

ma olen alasti 10 02 1996

ja alasti kõnnin ringi

vaatan oma keha
ja ei tunne midagi
aga sinuga koos
võib olla tunneks
üks kõik kas
armastus viha
või midagi mis
mis mind ennast rahuldaks
vaadates sind
ma ei tunne midagi
mul ainult ihad
sina oled riides
mina olen alasti
seisatan peegli ees
ja jälgin kuidas
karvkatte kasvab kehal
kõhul ja kaenla all peenise ümber
ja lõua otcas on mingi tüügas

täna üksinda
üksinda olla on vahest hea
ei pea mitte kedagi kuulama
aga ma ise veel ei tea
miks tahaks olla täna üksinda
võibolla sellepärast et olen juba
aga jah kes seda teab
täna on ilm tegelikult ilus
külm ja kole päike sinises taevas
mina istun toas ja luuletan
küttan ahju teen süia ja mõtlen
et täna on tõsiselt hea olla
sest täna olen ma üksind

isa armastus

ma armastan oma isa

armastan

ma armastan ja ei armasta
ei armasta ja armastan
kui armastan siis ei armasta
aga mida ma armastan
seda ma veel ei tea

tüdruk

tüdruk riietab lahti

ma riietun ka lahti
me heidame voodisse
kui ei tea mis seal teha
me oleme teineteise kaisus
ja suudleme kuumalt
ma silitan käega hellalt ta rindu
aga tegelt ei taipa ma midagi
mis minuga täna juhtus

seisatus
ta seisab paljalt keset randa
ka mina olen seal
kuid mina ujun
kuigi tegelikult ma ujuda ei oska
ma lasen ennast vabalt kukkuda
liivale mis on siin soe
ja ma tunnen kui hea on olla
siis maailmas ome
alasti kehaga
ei tea kui alasti võibolla riides ka !
klassijuhataja
ma olen õppind
armastama oma klassijuhatajat
igasugu pidi
nii nagu ema
nii nagu õde
nii nagu naist
ja nagu õpetajat
kõik see on läbi käidud
aga mis on siis järele jäänud ?
elu on ilus 11 02 1996
elu on ilus
elu on kole
seda peab elama
mina seda ei tee
sest ma elan
kusagil mujal
ma ei tea miks ma arvan
et ma elan
ning sellepärast ma püian
ise tekkidada seda
vahet teiste
ja enda vahel tahtlikult
elu on ilus
elu on armas
elu on surm
elu on kole
elu on paratamatus
elu on elamiseks
elu on alustamiseks
elu on armastamiseks
ma armastan sind ! lootus ootus uutus muutus
me loodame et muutume ja arvame et sureme
ning vahepeal armastame
inimesed nagu mina on imelikuld
sest nad veel ei tea
et tegelikult on see kõik palju lihtsam

lill
kasvab aasal ilus lill
tal ilusad on õied
ma seda armastan
ja tema elu hävitan
ma ei saa seda teha
et kingiks lille tüdrukule
sest ma mõlemaid armastan

suvi

talv on külm ning

mina mõtlen suvele
vihkan maailma !
tegelikult ma armastan
jah armastan iseennast
olen mõtelnud selle üle
aga veel pole aru saanud
et miks ma ei oska armastada
mis on siis hirm?
mis see on
kui mind ei ole
tegelikult olen ma loll
et püüan põgeneda
sellest ilusast maailmast
ja luua oma maailma
mis oleks neutraalsem

viin

ma viina jooks
ning oleks pilves
kui vaid keegi ütleks
kust ma viina saaks
ja raha tahaks ka !
kaine/purjus
ma tuigun tänaval
mul magades valutab pea
hommikul on paha olla
ma mittemidagi täpsemalt ei mäleta
abielu

abielust ma ei tea midagi

mu kodu on katkine
ja siiski midagi on
kuid siiski ei ole siini tundeid
nii palju kui minul oleks vaja
ah ma tahan et armastataks
nii kuumalt et lausa kõrvetaks
ning siis ei oleks talvel
meie vanas majas nii külb

klaver 11 02 1996 12 30

ma armastan klaverit

sest ta räägib minuga

ma külmetan

sest siin toas on külm

ning just praegu ma

lähen õue

toon puid ja küttan ahju

seal toas on klaver