Kesolev

e-raamat sisaldab autoriigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse

objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud ksnes autoriiguste omaniku poolt lubatud viisil ning
tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

1. Kogu e-raamatu sisu on autoriigustega kaitstud. Kik igused reserveeritud;

2. E-raamat on meldud ksnes isiklikuks kasutamiseks;
3. E-raamatu osaline vi kogu sisu paljundamine mis tahes kujul on keelatud, va isiklikuks
kasutamiseks e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omaniku poolt;
4. E-raamatust vi selle ksikutest osadest vib teha isiklikuks tarbeks vljatrkke ksnes e-raamatu
digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik, e-raamatu kopeerimine ja kolmandatele isikutele
jagamine ei ole lubatud;
5. E-raamatu vib alla laadida ning salvestada oma arvutisse ksnes e-raamatu digitaalses exlibrises
fikseeritud e-raamatu omanik;

Keelatud on e-raamatust krvaldada omandiigust thistavaid mrke, etikette vi muid e-raamatu

mrke.

VASTUTUS
Autoriigusega kaitstud e-raamatu mittesihiprane kasutamine vi omavoliline turustamine on
ebaseaduslik ja on aluseks kahjunude esitamisele. E-raamatu vljaandja ja levitaja ei vastuta kahju
eest, mis tuleneb e-raamatu vrast kasutamisest.

Kasutades kesolevat e-raamatut nustute automaatselt eespool toodud tingimustega.

Nimi: Patrick Tromp

E-post: ptromp1@gmail.com
Ostuaeg: 10.05.2016
Mja: Apollo Holding O
Ostu ID: 74-276639
ISBN/ISSN: 9789949935598

Jri Parijgi

Teraspoiss

Kaanekujundus: Mari Kanasaar

Kljendus: Toomas Urbanik
ISBN: 978-9949-9355-9-8
O Harte 2013

1.
Kirikupetaja seisis lahtise haua rel ja luges kullatud servadega raamatust matusesnu,
kusjuures aeg-ajalt tstis pilgu raamatult ja vaatas oma kekella, mida ta aegamda nihutas
mantli laia varruka alt nhtavale.
Tal on vist kuhugi rutt, mtles Jaan, kes seisis kirikupetaja vastas teisel hauakaldal ja
pani thele mantlivarruka nihutamist ning kellale suunatud pilku. Asjata ta seda raamatut
enda ees lahti hoiabki silmad ei jlgi ridu, loeb kik peast, arutas Jaan edasi ja imestas
siis, kuidas ta saab melda ema haua juures selliseid vraid ning krvalisi mtteid.
Ta oli oma nutud nutnud juba kodus, plvitades ema kirstu krval vi tstes hest
kohast teise emast jrelejnud asju. Nd olid pisarad otsa lppenud ja sda oli thi. Ked
kramplikult rinna peal ristis, huuled kvasti kokku pigistatud, seisis ta haua kaldal ja pdis
kuulata petaja snu. Kuidas ta end ka pingutas ja thelepanelik pdis olla, ometi ei
mistnud ta petaja knest midagi, pris harilikul snal ei olnud tema meelest mingit
thendust, nis, nagu oleks ta kikide snade thendused unustanud.
See ei ole priselt nii, et ema on surnud ja lamab seal hauas valges kirstus, arutas ta
endamisi ja vaatas alla hauda. Kllap on unengu, mis varsti lpeb, ja siis on hea, kui rkad.
Selliseid unengusid on olnud tal ennemaltki, kus ta on olnud ise surnud vi vga
kitsikus olukorras, aga iga kord rgates on selgunud, et oli vaid paha uni. Vib-olla on see
kik jutus nii ema hauas ja matuselised haua rel?
Jaan muljus kramplikult srmi, tammus helt jalalt teisele ja pingutas end viimseni, et
juda olukorra kohta selgusele. Siis kadusid aga peast igasugused mtted, ta ei kuulnud ega
ninud midagi. Kui ta mne aja prast jlle teadvusele tuli, imestles taas milleks see
lahtine haud siin, valge kirst hauas ja inimesed mber haua? Kus jutus ta niisugust asja on
lugenud?
Vana kojamees seisis ta krval selle tundis ra. Vanamehel veeresid pisarad le
pskede, tuul liigutas ta hredaid juukseid lagipeal Milleks on ta ldse siin ja miks on tal
nii vras ngu? Nd nuuksus kojanaine kuuldavalt ja phkis rtikunurgaga silmi.
Jaani pilk rndas helt esemelt teisele, mttelng katkes vahetpidamata, nagu ligataks
sealt tkke vahelt vlja. Ta pdis kirikupetaja knest kinni ksiku sna, selgesti helises see
ta krvus, kuid ta ei saanud ktte selle thendust. Kuidas see nd oligi? Lihtne asi, ta on
seda tuhat korda kuulnud nh, keele peal just mitte ei tule meelde. Nd pras
kirikupetaja raamatulehte teab kui kaua ta peaks veel lugema? Aga iga kord kui ta jalgu
liigutab, variseb hauakaldalt krabinal liiva kirstukaanele. Kojanaisel on uued riided seljas,
need teevad ta kohmakaks ja vraks. Kodus, vanades riietes, on ta palju kenam. Poeproua on
ka matusele tulnud, tal on palav, higistab ja phib vahetpidamata ngu, tammudes helt

jalalt teisele. Kuski tuututab auto, vrad, ebamrased hled kostavad kalmistu tagant siia,
siis on kik jlle thi ja vras.
Jaan sulges silmad ja ootas mne aja. Ta oli kindel, et kui veidi aja prast silmad avab,
siis on kik praegune mdas, on jlle nagu enne pike paistab aknast sisse, ema lamab
voodis ja ksib: Kas oled juba snud? Mine vlja jooksma! Ja siis ta tahab ise veel veidi
puhata, kuni nrkushoog mda lheb, prast vtab mblust ktte ja jtkab td.
Jaan avas silmad ja ngi enda krval lipilast hoovimajast. Ime, kuidas ta teda
ennemalt polnud silmanud! Siis tema ka on matusele tulnud, seisab siinsamas ja hoiab oma
valget mtsi kokkusurutuna pihus. Ime kll, et ta teda ennemalt thele ei pannud. Ja see
e n d i n e , mida ta tagasi ootas, ei ole ikkagi tagasi tulnud!
Kirikupetaja pani raamatu kinni ja lpetas lugemise. Thendab siis, et e n d i n e ei tulegi
tagasi, see ei olegi uni ega lugu juturaamatust? Ema jbki siia hauda, ta on pris testi
surnud ja see inimestesalk siin on matuselised ?
Nd alustas kirikupetaja laulu ja kogu vike matuseliste salk hakkas kaasa laulma.
Jaan kuulatas seda ja eraldas iga hle ksikult: see on kojanaise hl, see poeproua, kuna
madal katkendiline laul on kojamehe oma. lipilase laul oli erinev kigist teistest, nii laulab
ainult tema, mitte keegi muu. Jaan katsus ka ise kaasa laulda, kuid kurk oli nii kuiv ja kipitas
nii valusasti, et htki hlt ei tulnud kuuldavale.
Ta toetus seljaga puu najale ja vaatas tuimalt pealt, kuidas laulu lppedes kik
kummardusid hauakaldale, vtsid pihuga liiva ja viskasid krabinal kirstu peale. Kolm korda
kummardusid ja viskasid
Eks pane sina ka oma kolm pihutit mulda ema kirstule, siis tal kergem puhata! tles
kojanaine Jaanile, vttes ta kest kinni ja viies haua kaldale.
Vana kojamees arvas omalt poolt: Nd on tema rahus, pole enam muresid ega vaeva.
Sina, poju, pead oma mured nd ise kandma, oma eluteed ise kima, ilma isata ja emata.
Jaani kurgus hakkas jlle kipitama ja meelekohtades tuikama, kuid ta surus huuled
tugevasti kokku, kummardus haua rele ja viskas kolm pihutit mulda hauda. Jaan ngi,
kuidas muld langes krabinal kirstukaanele ja pudenes sealt laiali. Siis astus ta jlle tagasi ja
ji tuimas tardumuses vaatama, kuidas mehed haarasid labidad ja hakkasid hauda titma.
Esimesed labidatied langesid krabinal kirstukaanele, varsti aga kostsid sealt ainult tumedad
potsud.
Nd on siis kirst leni mulla all, kis Jaani peast mte lbi, enam ei krabise, nd
nagu tidetakse kskik missugust liivahauda. Ta tahtis veel kord minna hauarele
vaatama, kuid jalad ei liikunud paigast, kuidas ta ka pingutas ja neid liikuma sundis.
Eemal seisid salgas naised ja rkisid kadunule kike head jrele, nagu komme nuab.
Jah, oli hea inimene, aga ra veti. Kas ta ei oleks vinud veel elada ja oma last kasvatada, aga
ne, ei antud. Kas tal oli kunagi majarahvaga tlemisi vi pahandusi ei seda olnud! Lahke
ja sbralik oli igahe vastu. Ja kuidas ta oma last kasvatas alati puhas ja pestud, kht tis
ja riie seljas. Mis see poiss vis olla, kui isa suri? Kas oli aastanegi! Aga ne, les kasvatas
lapse, rinnalapsest peale. Ja kust ta selle tiisikuse pidi saama noor inimene? rnake ja
kahvatuke oli ta kll kogu aja. Vi see haigus ksib, kas vib tulla ja millal tulla. Neid hid

haigused ja surm tahavadki. Kllap see oli temale sedaviisi levaltpoolt mratud, ei selle
vastu saa. Poisist on kahju kuidas ta vaeseke, kasvab les ilma isa ja emata. Aga eks ole
ennegi vaeslapsi les kasvatatud ja veel missugusteks meesteks saanud. Kui jumal ema ra
vttis, kllap tal siis poisiga oma nu on.
Nii arutasid naised, phkisid silmi ja ohkisid kadunule jrele. Selle aja sees titsid mehed
haua, kohendasid kalmuknka ja panid valge risti peatsisse. Naised seadsid kalmule
kuuseoksi, kohendasid veel ht-teist, siis alustasid heleda hlega laulu, kuna Jaan seisis
endises tardumuses puu najal.
Prast laulu phiti veel kord silmanurki, siis eldi ksteisele:
Juba ta nd peab siia jma, hakkame meie vaid minema. Ne, htu ongi kes, pike
paistab juba le puulatvade. Kodus kartulid tulele panna.
Kojanaine tuli taas Jaani juurde, viis ta kttpidi kalmuknkale ja petas:
Loe nd emale viimne Issameie, siis hakkame minema. Ema jb siia puhkama. Vi
see enam aitab
Kik panid ked kokku ja hakkasid palvet sosistama. Ka Jaan pani ked risti, laskis pea
rinnale nagu teisedki, kuid htegi palvesna ei tulnud tal meelde. Kui teised lahkusid, lks ta
nendega sammu viiskmmend kaasa, ji siis peatuma he risti juurde, teise juurde iga risti
all puhkab inimene, mni laps, isa vi ema. Teised lksid juba kaugel piktnavail, ajades
omavahel juttu ja ohates taga kadunut, Jaan aga peatus ikka ristide juures. Siis prdus kki
mber ja jooksis hauale tagasi. Heitis kummuli kalmuknkale, puuris srmed liiva sisse ja
hakkas valjusti nuuksudes nutma. Tal oli jlle pisaraid, ta sai nutta.
Nii viskles nutukrampides, puurides srmedega mullasse, kuni pisarad taas lppesid ja ta
vike keha hakkas tuksudes vrisema. Ta ei kuulnud ega ninud midagi, oli kogu oma vikese
kehaga, kogu olemusega muutunud suureks kaebeks ning leinaks.
Kui ta viimaks veidi rahunes, tundis, et keegi puudutab teda last. Ta vaatas les see
oli lipilane, lipilane Prn hoovimajast. Nd mrkas Jaan, et matuselised on kik ra
linud, ainult nemad kahekesi on siin. Ja htu on kes, pikest ei ole puude tagant enam
nha, jahedust tundub hus lad hakkavad vrisema.
lipilane tunnistas tkk aega Jaani sna lausumata, tles siis rahulikult ja soojalt:
Hakkame nd koju minema, htu lheb juba jahedaks.
Ta sirutas Jaanile ke ja tstis ta les. Rahulikult astus Jaan lipilasele ja hakkas koos
temaga kodu poole sammuma. Tee peal ei kneldud snagi, ainult knukohtadel, kui Jaan
ristide rgastikus iget teed ei leidnud, puudutas lipilane teda sbralikult last ja lausus:
Lhme nd siit!
Jaan ei sallinud kunagi, et keegi peale ema oleks tohtinud teda hellitades puudutada ja
kui mni vanem inimene seda tegigi, siis protestis ta selle vastu kogu olemusega. Kuid
lipilase puudutamises tundis ta midagi sbralikku ning sooja ja juduandvat.
ldse oli see lipilane hoovimajast teistsugune kui muud suured inimesed. Ta kneles
Jaaniga mnikord nagu endasugusega, ei pidanud teda vikeseks ega abituks. Nii hea oli
temaga kohtuda ja kuulata, kuidas ta ksis:
Noh, Jaan-poiss, kuidas ksi kib? Kas tuled tna minu poole?

Ta pani Jaani harilikult diivanile istuma, nitas pildiraamatuid, kneles vraist maist ja
rkis ka muud juttu nagu suure inimesega. Ja see oli nii hea. Jaan teab isegi, et ta alles poiss
on, kuid see ei anna suurtele veel igust temaga ainult lorijuttu ajada vi hellitada nagu titat.
lipilane seda ei tee, ometi on ta pikk ja temast palju targem.
Jaanil oli ndki hea sammuda selle suure mehe krval, kes leinaga kaasa ei halise, vaid
aitab muret vaikides kanda nagu mees kunagi. Las ta puudutab pealegi last ja tleb: Nd
siit!, see ei tee midagi.
Kui nad koju judsid, oli kojanaine hoovivravas vastas ja hdaldas:
Kus sa ometi olid, vaene laps? Me olime sinu prast juba mures, et kuhu lhed ja mis
teed suure kurvastusega.
Enne kui Jaan vastata judis, tles lipilane:
Kus ta siis pidi olema ta viibis veel veidi aega ema haual.
Jaanile meeldis see, et lipilane tles viibis ema haual ega lausunud tema nutuhoost
midagi. See oli tema oma asi ja sellega ei tohtinud teistel olla midagi tegemist. Ja et
lipilane sellest teistele ei knelnud, see tstis tema vrtust Jaani silmis veelgi.
Nd kutsus kojanaine Jaani enda poole seks, et kuidas ta ksi magab seal thjas ja
kledas toas. Jaanil ei olnud selle vastu midagi, kskik, kus magab, kas saabki tna si
magada. Kuid ta kartis, et kojanaine hakkab taas nutma ja teda haletsema, ja seda ta ei
tahtnud. Tal on isegi raske, miks peaksid teised seda veel meelde tuletama. Oleksid nad nii
nagu lipilane, et vaikiksid ainult ja oleksid muidu osavtlikult sbralikud, kuid seda nad ei
ole.
Eks ma tule, tles ta kojanaisele, kuid taganes sealjuures paar sammu ja surus enese
lipilase vastu tema vastu vib ennast suruda, see annab judu ja kergendust.
Jgu tna nii, et Jaan tuleb minu juurde, tles nd lipilane, kes olukorra lbi ngi.
Ta vib seal magada diivanil, eks siis homme ne, mis saab.
Nii jigi, Jaan lks hoovimajja lipilase tuppa, kus see talle kohe diivanile
magamisaseme valmistas ja puhkama kskis heita.
Nd pikuta seni kui ma priimusega teevett keedan. Kuum tee ajab klmavrinad
vlja, tles ta lgu vristades ja ksi hrudes. Ime, et tnane htu nii jahe on.
See lipilane on tepoolest tore mees, arutas Jaan endamisi. Ta ei tlegi, et minu
prast teed keedab, tleb vaid, et tal endal on klmavrinad.
Prast teejoomist tundis Jaan soojust kogu kehas. Ja lipilase vastu tundis ta sellist
hellust, et oleks veel kord ta juurde linud ja ennast tema vastu surunud.
Kuid olgu peale, otsustas ta mttes, jgu pealegi minemata. Nii on kenam ja parem.
Siis tundis ta, kuidas mnus roidumus ja vsimus hakkas levima kogu kehas,
silmalaugudes, ktes, jalgades ja seljaski. Ta naeratas veel kord le laua suurele mehele, kes
seisis ahju res ja vaatas teda vaikides, siis pani pea padjale ja uinus kohe.
Kui ta jrgmisel hommikul rkas, paistis pike juba le tnavamajade katuse. Tuba oli
thi, nhtavasti oli lipilane juba lauavabrikusse linud, kus ta suvevaheajal tl kis.

Tiesti vljapuhanult tusis Jaan les, lks akna juurde ja vaatas hoovile. Seal seisis
kaevu res kojanaine ja li vett. Tna olid tal jlle vanad riided seljas, ta oli neis krme ja
hakkaja, mitte nii, nagu eile surnuaial. Nd meenusid Jaanile jlle eilsed matused, ema
surm ja kik muu. Ja nis, nagu oleks kohe selle meelde tulles pike linud pilve taha, hk
muutunud taas jahedaks, nii et klmavrinad hakkasid lgu vapustama.
Ja nd tulid Jaanile imelikud pevad, kordus seesama, mis eile kalmistul ta uskus, et
ema on surnud, kuid ei uskunud ka. Kui ta les oma tuppa lks, oli siin kik endine, ainult
ema puudus. Kuid ta puudus ennemaltki sageli, kas kis poes, vi tellijaile td ra viimas. Ta
tuli aga iga kord jlle tagasi, miks ei vi ndki tagasi tulla? Imelik on see surm asjad,
maja, teised inimesed jvad jrele, ainult ema ei ole enam. Ja muidu lheb elu ka endiselt,
pike tusis tna niisama nagu eilegi, tnaval sidavad autod, kojanaine lb vett, lipilane
lks lauavabrikusse, ainult ema ei ole enam. Imelik on melda, et ta ei tulegi enam tagasi.
Jaan kis thjas toas ringi, katsus jrelejnud asju, vaatas pilti kummutil, mis kujutas
isa ja ema pulmapeval. Seda pilti vaatas ta alati isa oli noor tugev mees, ema tema krval
oli vike ning rn. Isa hoidis ema ke alt kinni, kuna ema surus teise kega suurt lillekimpu
vastu rinda. Nd ei ole neid enam kumbagi. Kas nad taevas peaksid kohtuma? Ehk
seisavadki praegu seal leval laulatusriides nagu siin pildil? Isa Jaan ei mleta, ta suri
tfusse siis, kui Jaan ei olnud veel aastanegi. Nd on ta kaheteistkmne-aastane ja pris
ksi.
Nii ta kndis esimestel pevadel prast matust oma thjas toas ja mtles kurbi mtteid.
Sageli kgardus nurka ja hakkas tasakesi nutma. Siis tuli vana kojamees les ja kutsus alla
vi soovitas minna teiste poistega mngima.
ra nd niipalju nuta, pdis ta poissi lohutada. On ennegi vaeslapsi les kasvanud
ja veel missugusteks meesteks saanud. Kasvad sinagi les ilma isata ja emata kui see sulle
nii on mratud. Oma elu peab igaks ise elama.
Kojanaine aga pahandas mehega:
Mis sa nd las laps nutab mure vlja, siis on prast kergem.
Ja Jaan tundiski, et prast nuttu oli sda palju kergem. Kuid mngijat ja teotsejat tast
niipea ei saanud. Juhtus sageli, ei ta ji kaevu juurde pingile norutama, ega pannud thelegi
koerakutsikat, kes ta najale psti hppas ja mngu ootas. Teinekord vaatas tuimalt
hoovivraval, mrkamata, et naabermaja poisid mngisid paberituustiga vrkpalli vi ajasid
jalaga kivi mda knniteed.
d magas ta kord kojarahva, kord lipilase juures. Mlemad olid ta vastu head, kuid
lipilase juures oli parem. See ei knelnud palju, kuid mis ta tles, see mjus rahustavalt ja
juduandvalt.
hel peval ti lipilane lauavabrikust palju lauatkke ja ja kutsus Jaani endale appi
kasti tegema. Hea meelega lks ta appi, hakkas suure hoolega mtma kastiklgi, ti
kojamehelt sae, vttis pikimailt lauatkkidelt otsad maha ja sattus varsti thoogu. Juba
vilistaski t juures misedes laulu ja tegi endamisi mrkusi. lipilane tmbas veidihaaval
tst tagasi, loovutades kogu t Jaanile. Kui see mne aja prast valmis kastiga ta juurde
tuli, higine ja kordalinud tst rmsas revuses, tles ta:

Nii, Jaan-poiss, nd unustame kurva mineviku ja vaatame, mis tulevik toob. Nd

tuleb sul enesel igal pool mehe eest vljas olla. Ole mees, ra pead norgu lase!
Neid snu eldes astus ta Jaani lhedale, patsutas sbralikult lale, nagu tegi seda
kalmistul, kui haua juurest ra kutsus. Jaan naeratas siiralt ning usaldavalt, siis vastas,
korrates vana kojamehe snu:
Eks see nii ole. Oma elu peab igaks ise elama.

2.
Jrgmise kuu esimesel anti Jaani korter kest, vhene kraam kanti alla kojarahva juurde,
kuhu sai ka Jaani voodi ja laud. Kummut viidi hoovimajja lipilase tuppa. Nii oli Jaani soov
ja lipilasel ei olnud midagi selle vastu. Sinna kummutile asetas Jaan ka isa ja ema pildi,
lillevaasid ja vaskknlajalad, seades kik niisamuti korda nagu emagi ajal.
Ise elas ta nd kahe maja vahel, kord kojarahva, kord lipilase juures. d magas
enamasti kojarahva juures, kus eestoas tema tarvis oli korda seatud tema oma voodi,
htupooled aga viitis enamasti lipilase juures, kes kella nelja paiku vabrikust vabanes ja
siis kodunt enam vlja ei linudki. Kui htud olid soojad, kisid nad kahekesi ujulas vi luhal
suplemas. Mnikord jalutasid mda Emaje kallast kaugele Jnese poole ja tulid siis
Tallinna teed tagasi.
Veidihaaval sai Jaan tagasi oma endise elurmu ja teotsemistungi. Ta ti kojanaisele
vett, lhkus poeprouale puid, phkis tnavat ja sattus teiste poiste hulka mngimagi.
Mnikord ji siiski keset kige hoogsamat td mttes seisatama ja meenutas mnd vikest
ksikasja tollest ajast, kui ema elas. Kui ta alul kaua aega sellega harjuda ei suutnud, et ema
on surnud, ja teda iga hetk tagasi ootas, siis oli nd vastupidi: talle nis, nagu oleks ta juba
ammu elanud ilma emata, nagu oleks kooselu emaga olnud kauge unengu.
hel peval tuli linna ks tema kaugelt sugulane, taluperenaine oma mehega. Nad seisid
kaua kohmakalt hoovivraval ja vaatasid ringi. Siis ksisid kojamehe kest, kes parajasti
kaevu res nahalappe leotas, tema ja ema jrele, et kas siin elas Anni Kattai oma pojaga.
Kojamees tunnistas vraid tkk aega, kes talle sugugi ei ninud meeldivat, ja ksis
omakorda:
Mis siis? Elasid kll.
Oli kuulda, et Anni olevat surnud, lks perenaine nd jutukaks. Meie tulime
vaatama, kus see poiss nd on ja mis tast sai. Ju sellest Annist midagi varandust ka jrele
pidi jma Tulime siis, et poissi ra viia me ju vanasti sugulased. Ja paneme kraami ka
peale, oleme ksiti hobusega linnas. Karjapoiss lks ka minema Noh, et poiss kiks seni
meil karjas, kuni kooliminek tuleb.
Sedasi jah, tendas mees omalt poolt.
Nd tuli ka kojanaine pesukgi uksele ja tunnistas vraid ige vaenlikult. Ta astus
vraste ette, pani ked puusa ja ksis:
Mida teil vaja oli?
Poisi prast tulime, seletas jlle perenaine. Meie oleme sugulased, et viime poisi ra.
Karjane lks ra, ei ole kedagi karja jrele saata. Kiks niikaua karjas, kuni kooliminek tuleb.
Ja Anni kraami viiksime ka ra, oleme ksiti hobusega linnas. Ei tea, kui palju seda kraami

peaks olema?
Seda kraami on ikka ige palju kohe, lks kojanaine gedaks. Ei seda he korraga ra
vii, saate kogu aasta midagi vankri vahele panna, kui linnas kite. Sellest saaks suure voori,
kui korraga tahate ra viia. Aga kus te siis olite, kui Anni haige oli?
Ei teadnud, kibe taeg oli
Sedasi jah, kibe taeg oli.
Soo! Nii! gestus kojanaine ha rohkem. Nd viiksite ta kraami ra olete ksiti
hobusega linnas. Kus te siis olite, kui ta haige oli? Miks te ksima ei tulnud, kuidas selle
vaese lesknaise maamulda saab? Nd on teile karjust vaja miks te ennemalt ei ksinud,
kuidas see vaeslaps les kasvab ja kes ta eest hoolt kannab?
No ei saanud
Jaan, tule siia! hdis kojanaine valju hlega puukuuri, kus poiss parajasti lennukit
meisterdas. Sugulased on siin, tahavad su ra viia. Et nd oled sina vaeslaps, ei ole su eest
hoolitsejat neil on karjast vaja.
Jaan tuli puukuurist, haamer kes, ja ji vrastades kaevu juurde seisma.
Ma ei tunnegi neid, kohmas ta viimaks. Ma ei teagi, et nad meie sugulased on.
Neil ei olnud ennemalt aega tulla, lks kojanaine ige tigedaks. Neil oli kibe taeg.
Nd lks karjane ra, ja nad hakkavad su eest hoolitsema. Ja ema asjad panevad kohe
vankrile, nad ksiti hobusega linnas. Kas lhed nendega kaasa?
See kik tuli Jaanile nii kki, et ta ei osanud vastata midagi. Hirmunult taganes ta mne
sammu ja ji suuril silmil vraste otsa vaatama.
Kas lhed nendega kaasa? hdis kojanaine lbi nutu kriiskava hlega. Ma ksin, kas
sa lhed nendega kaasa?
Ei lhe Ei lheks, kui siia saaks jda, sai Jaan vastuseks pingutada ja taganes veel,
surudes end kojamehe vastu, kes seisis kaevu juures ja jlgis asjade kiku.
Kas nete, poiss ei taha ise tulla! kriiskas nd kojanaine juba hea meelega. Poiss ei
taha ise tulla, jb siia.
Kui ei taha, siis ei taha, arvas perenaine, kohendades rtikunurki ja seades minekule.
Ega nemad siis paha prast, nemad oleksid poisi enda juurde vtnud heast sdamest.
Kes ta eest siin hoolitseb ja kuidas ta saab, neil karjapoissi ka hdasti vaja. Ja kraaminatukese
oleksid nad kohe kaasa vtnud, neil selle peale rohkem igust kui vrastel. Aga kui ei taheta,
eks siis katsutagu, kuidas lbi saadakse. Nemad puhtast heast sdamest oleksid poisi ra
viinud.
Kui vrad hoovist lahkusid, hakkas kojanaine suure hlega nutma. Vi nd tullakse
poisi ja kraami jrele, siiamaani ei teatudki, kas Kattai Anni ja poiss on olemas vi ei ole! Kui
naine haigeks ji, siis ei tulnud keegi ksima, kas tal ka midagi vaja peaks olema ja kuidas ta
oma last toidab vi katab. Nd on karjast vaja, nd leitakse sugulane les, tullakse poisi ja
kraami jrele. Ei, tema peseb ennem oma kned veriseks, aga nende kaarnate ktte poissi ei
anna. Ennem kasvagu poiss les linna varjupaigas, kui et sinna peaks minema ulualust
otsima.

Jaan lks puukuuri tagasi, kuid ei hakanud lennukit edasi ehitama. Istus pakule ja ji
mttesse. Esimest korda ksis ta eneselt: mis nd saab? kes teda toidab ja katab? Ema oli
kojarahvaga elanud heas lbisaamises, oldi nagu he pere liikmed, ehk kll elati kumbki oma
korteris. Kui kojanaisele oli vaja jakki vi plle, siis tegi need ema, ja maksust ei olnud
kunagi juttu. Niisamuti parandas kojamees ema kingad, mille eest ema kunagi rahaga ei
tasunud. Kui ks valmistas veidi paremat toitu, siis viis kausiga ka teisele. See oli juba
ammusest ajast nii kujunenud, et elati sbralikus lbisaamises ja abistamises nagu he pere
liikmed.
Kui ema suri, siis nis Jaanile loomulikuna, et ta nd alla kolib kojarahva juurde ja
nende lauas sb. Seda oli ta teinud sageli ennegi ega olnud kunagi ksinud, kas kojarahvas
on omad vi vrad. Nis pris loomulikuna, et vana kojamammi ema mured ning hoole le
vtab ja tema seda kasutab. Nd prast vraste minekut hakkas ta esmakordselt selle le
phjalikumalt jrele mtlema.
Kojarahvas on talle ikkagi vrad, kas nad tahavad tema eest hoolitseda? Ei, tahavad
kll, nad on head inimesed, aga kas klbab temal teistele tlinaks olla? Oleks ehk pidanudki
sugulasest perenaise juurde karja minema ja ise endale leiba teenima. See oleks kige igem
olnud. Aga nii vastumeelt olid nad mlemad. Kuhugi vra juurde enam karja minna ei saa,
keegi ei vta, suvi hakkab lppema. Aga tuleval kevadel lheb varakult karja ja teenib oma
kindla palga. Kahju, et ta ei ole nii suur nagu lipilane, siis hakkaks ka lauavabrikus tl
kima ja aitaks kojarahvastki. Mlemad nad on juba vanad, kaebavad htuti valusid puusades
ja pihasoontes. Nd tema neil veel lisasuuks lauas toitu tahtmas.
Kui lipilane htul koju tuli, hakkas Jaan kohe temale kurtma oma asja:
Ei tea, mis minust nd saab?
Kuidas, mis saab?
Ema on surnud, kes mu eest hoolt peab ja toidab? seletas poiss vanamehelikult. Tna
kisid hed kaugelt sugulased siin, ma neid ei tundnudki tahtsid karja viia. Et kuidas ma
siin saan vraste hulgas sa ja riiet. Teie olete ju puha mulle vrad.
Ah nii! Ja sa ei linud?
Kojarahvas ka ei tahtnud, et ma lheksin. Ja endale oli ka vastumeelt. Kui saaks mingit
kergemat teenistust, mida jaksan. Aitaksin leivaraha teenida. Tuleval suvel lheksin kll
karja kindla palga peale.
lipilane naeratas:
Ah niisugune mees oled! Aga mis teenistust sinusugusel tarvis on? Postimehi vid
mma hakata.
Seda kll! rmustus Jaan selle teate le. Ma tahtsin juba siis Postilehti mma
hakata, kui ema haige oli, kuid ema ei lubanud, et kulutan muidu jalanusid ja pin ulakusi.
Aga nd lhen kll, homne pev lhen.
Kui prast asjast ka kojarahvale teatati, hakkas kojanaine heatahtlikult pragama.
Kuhu karja sa kipud? Kas sul siin koduski tegemist vi asjatalitusi vhe? Aitad
vanamehel tnavat phkida, ld mulle kaevust vett, tood puid eks sinu jalatied ka midagi
maksa Teinekord viid pesu alla linna ra, kergendad minu, vanainimese, jalavaeva. See

kaks-kolm suutit, mis laua taga sd, teenid oma talitustega kll ra. Ainult kui sgisel kooli
lhed, raamatuid, jalanusid ja riideid vaja lheb, siis on raskem. Kll saab sellegagi
hakkama. Sul emast ju ht-teist jrele ikka ji. Vaatame jrele ja kohendame ra. Pesu pole
sul mitmel ajal vaja, seda ma tean. Meil, vanadel, ka nagu kergem olla, kui lapsehing majas.
Ma polegi enam laps, vaid suur poiss.
Seda nd kll, aga meile, vanadele, oled ikkagi laps.
Nii siis jigi. Jaan talitas nd veel hoolsamini hoovis ja puukuuris, phkis tnavat ja
kis pesu viimas. Aga htuti vttis tnavanurgalt putkamehelt lehti, lippas mda tnavaid ja
ti htuks paarkmmend senti koju. Tuleva kuu algusest otsustas pris lehepoisiks hakata ja
kontorist lehed vtta.
Ega aita midagi, kinnitas ta endale sageli, tuleb endal hakata seda elu korraldama ja
seadma.

3.
Jrgmisel ndalal vttis lipilane enese mneks ajaks lauavabrikust lahti ja sitis maale.
tles Jaanile, et peab minema hte vana linnamge uurima ning mtma ja see vtab paarkolm ndalat aega. Toavtme andis Jaani hoole alla, lubas tal htuti oma toas istumas kia
vi kui soovib seal koguni d magada. Raamatuid vis vaadata niipalju kui tahtis, ainult
segamini ei tohtinud midagi ajada, kuna kirjad ja paberid pidi puutumata jtma.
Ole siis tragi poiss, petas ta lpuks, ra aga norutama ega nukrutsema hakka. Vaata,
et sul ikka midagi teha oleks, siis ei tule kurbi mtteid. Pea ikka seda meeles, et nd pead
hakkama ise oma elu korraldama ja seadma.
Jaan saatis lipilase jaama, lehvitas jaama ees senikaua kui rong silmist kadus. Siis
prdus kodu poole, veidi nukker lipilase lahkumise prast. Kuid sealsamas hakkas ta
kordama mttes sjasaadud petust: vaata, et sul midagi teha oleks, siis ei tule kurbi mtteid!
Kodus hakkas ta kohe hoovi phkima ja puid lhkuma. Kui nende tdega valmis sai,
ksis kojanaiselt, kas ei ole mnd kiku teha alla linna, pesu ra viia vi nii Et aga midagi
teha oleks ja kurbi mtteid ei tuleks. htul vttis ta kioskist kmme lehte rohkem ja jooksis
tnavail hilise htuni et aga judeaega ei jks.
Nii lksid kik pevad kiires tegevuses ja askeldusis. Vana kojamees ji haigeks, hakkas
kaebama valusid ristluudes, ja heitis lpuks koguni voodisse. Nd ji tnava phkimine ja
ka puude kandmine majaprouale Jaani hooleks. Ta sai kigega hlpsasti hakkama, seda
enam, et palju puid oli valmis saetud juba kojamehe poolt. Tal tarvitses neid ainult pakul
peenemaks lhkuda ja kki kanda. See oli kerge t. Tal ji aega legi lennukeid
meisterdada ja vastasmaja poistega palli la. Need olid hulga peale rahad kokku pannud ja
pris uue vrkpalli ostnud, mida nd le nri mngiti. Mnikord satuti nii mnguhoogu, et
Jaanil ununesid kodused talitused ja kojanaine kis teda hoovivravalt koju hikamas. Siis
jttis Jaan mngu kohe, jooksis ltsutades koju ja ksis juba eemalt:
Kas on midagi vaja teha vi kuhugi minna?
Ei olnud kll suuremal midagi, aga kui Jaan hea poiss oleks ja selle pesu Reineti
hrradele ra viiks, seletas kojanaine ja ulatas pesupambu ktte.
hel peval kuulis Jaan puukuuri, kuidas kojanaine kaevu juures poeprouale seletas, et
elu kipub raskeks minema, kui poeproua oleks nii lahke ja annaks talle selle ndala jooksul
kraami vlgu. Tuleval ndalal on jlle suurem pesu, siis maksab kik korralikult ra.
Vanamees ka haige, ei vta jalga alla, aga suud tahavad sa.
Jaan tmbus kuuriukselt tagasi ja ji terasemalt kuulatama. Sealsamas shvatas ta peast
mte lbi sina oled ks suu, kes sa tahab. Ta ise ei taha seda elda, aga sdames vib
kll melda, et Kaugemale ei saanudki Jaan melda, sest poeproua tles ta mtte lausa

vlja:
Nojaa, sul vras poiss ka veel toita.
Ei, ei, trjus kojamammi tagasi, paljuke see poiss nd nagu linnueinet veidi vtab.
Ja ta ju liigub ka: toob vett ja puid, on teinekord jalajtkuks, jookseb all linnas ra kia, kui
vaja midagi saata.
Ega ma seda tlegi, arvas poeproua, poiss on terane nagu naaskel ja hakkaja iga asja
peale, aga kolm suud on ikka rohkem kui kaks suud. Sa ksi ige linna hoolekandest abi.
Sealt saavad mned omagi laste peale abi, miks ei peaks sina saama vra poisikese
kasvatamiseks.
Mine nd nendega puid-maid jagama!
Mis seal nd jagada vi Aga igus oleks sul saada kll. Tohvri Liisa on oma kaks last
linna varjupaika saatnud, ega ta sinust kehvem ole. Mis igus on, see nua vlja. Kes sulle
selle eest ikka aith tleb, et sa ennast vra lapse prast katkestad.
Mis nd aith vi aga poiss on nii sdame klge kasvanud, et ei raatsiks teda kuhugi
ra anda. Juba sest ajast saadik sai nagu omaks, kui hakkas siin ues pterdama. Kadunud
Annit pidasin ju ka nagu oma ttreks. Jumal on minu lapsed kik ra vtnud, olgu siis
vraski mul sdamesoojendajaks. Aga eks abi kuluks ra kll. Vi see kerge on minusugusel
vanal inimesel pesupali taga solistada ja asju ajada. Nd ji vanamees ka veel maha, kas
tuseb enam vi ei tusegi.
Sellega hoovi peal jutt lppeski. Poeproua lks poodi, kojanaine kadus pesukki. Jaan
aga istus pakule ja tundis jlle uuesti, et ta on siin vras, on kellelegi koormaks. Hakkas
juba kahetsema, et ta perenaisega, kes ennast tema sugulaseks nimetas, maale karja ei
linud. Kuid nad olid nii vastumeelsed ja kojarahvas ise ei lasknud ka. Nd on neil hda
temaga. Oleks ta ometi suurem, et viks juba lauavabrikus tl kia vi mnda muud ametit
vtta. Lenduriks tahaks ppida, kuid ega nad nii noori sinna vta.
Nd pead hakkama ise oma elu korraldama ja seadma, kordas ta mttes lipilase
snu. ra sa ttuna norutama j, siis tulevad kurvad mtted tagasi.
Ta tusis pakult, lhkus mne aja suure hooga puid, siis aga langes kirves iseenesest
maha, ununes t ja Jaan ksis uuesti eneselt:
Kuidas sa korraldad ise enese elu, no kuidas sa korraldad? Lehemgiga ei teeni kuigi
palju, kaks-kolmkmmend senti pevas, rohkem praegu ei saa.
Ta vttis rahakoti taskust ja luges oma varanduse le kaks krooni nelikmmend senti.
Oli kaks ja pool krooni, kuid kmme senti lks Palusalu pildi ostmiseks, seda tahtis ta endale
juba ammu. Ja nelikmmend senti lheks palli osamaksuks vastasmaja poistekambale, kui ta
mnguosanikuks tahab hakata. Jb jrele kaks krooni mis sellega saab? Kui mnda risse
end pakkuda jooksupoisiks? Saaks kmme-viisteist krooni kuus, ja see oleks juba midagi.
Ta jttis puulhkumise sinna paika ja jooksis tnavale. Heas usus ja lootuses tahtis ta
prduda kesklinna suuremate ride poole ehk vajatakse jooksupoissi? Esimesse
suuremasse rri khkles sisse minna, kis kaua vaateakna taga edasi-tagasi ja seadis mttes
kokku knet, millega oma kohasaamise soovi ette kannab:

Vga austatud hrra lugupeetud hrra riomanik, kas teil ei ole mnd jooksupoisi
kohta mulle anda olen praegu ilma kohata. Teen kik, mida minult nuate. Kojamees on
praegu haige ja kojanaisel ksi on raske kolme suud toita Ma pean oma elu ise korraldama
ja selleprast on kohta hdasti vaja.
Nii ta sammus ri ees edasi tagasi ja mtles knet. Mnikord shvatas peast pris ilus
lause lbi, aga kui ta knet algusest peale kordama hakkas, oli ilus lause ununenud.
Ehk tuleb sees jlle meelde, lohutas ta lpuks ennast ja astus sisse.
Teenijad iendasid riiulite juures, paar ostjat valis kaupa, kuna vanem hrra kassas luges
ajalehte. Teda ei pandud alul thelegi. Ta tammus krsitult helt jalalt teisele, tuletas meelde
kne algust, kuid nd oli see ieti meelest linud. Tahtis juba vlja tulla, kuid seal
prduski ks mja tema poole ja ksis, mis poisil vaja.
Nd pahvatas Jaan jrsult ja nobedalt vlja:
Vga austatud mul lheks jooksupoisi kohta vaja Ma pean oma elu nd ise
korraldama, kojamees on haige ja kojanaisel on raske kolme suud toita. Kas te ei vtaks
mind?
Ostjad ja mjad muigasid, vanahrra kassas laskis ajalehe langeda ja vaatas
kohasoovijale otsa. Siis hakkasid kik lbisegamini seletama, et neil jooksupoisi kohta anda
ei ole. Vanahrra naeratas ja ksis, mis mees ta ige on, et selliseid asju ajab ja kohta otsib.
Jaan kuulis vaid, et kohta ei ole, jttis kik ksimused vastamata ja jooksis rist vlja.
Teise ri ukse ees khkles ta veel kauem ja mtles oma kne mitu korda lbi. Kui
viimaks sisse usaldas astuda, ei saanud tkil ajal sna suust, rkimata oma kne
ettekandmisest. Viimaks seletas hele mjale, kes tema poole prdus, oma asja
katkendiliselt ja kogeldes ra, lisandades tungivalt, et seda kohta on tal hdasti vaja, muidu ei
saa ta oma elu korraldada.
Siin ei llatanud ta oma kohaotsimisega kedagi. Mja pomises tdinult, et jlle ks
abiotsija, ega teinud temast prast enam vljagi. Jaan seisis tkk aega ukse krval, ja kui teist
korda keegi tema poole ei prdunud, taganes uksest vlja.
Nd rritus ta ja muutus pealetkkivaks. Tormas ilma aru pidamata kauplustesse sisse,
ji leti ette seisma ja nudis nagu ostja:
Paluksin anda mulle mni jooksupoisi koht!
Mnes ris ta ei tarvitanudki sna paluksin, vaid nudis jrsult ning pealetkkivalt
antagu talle mni jooksupoisi koht. Kui talle seletama hakati, et kohta ei ole, vi
pealetkkivuse le imestust avaldati, muutus ta jonnakaks ja peaaegu kratas:
Aga mulle on seda kohta hdasti vaja, muidu ma ei saa oma elu korraldada.
Kui ta niiviisi asjatult mni kmmekond ri lbi oli jooksnud, ji lpuks vsinuna ning
tlpinuna tnavanurgale seisatama.
Nii ei saa, tles ta endale poolvaljusti. Peab seda asja kuidagi teisiti korraldama.
Kuidas seda aga teisiti korraldada, seda ta ka ei teadnud. Kahju, et lipilane on ra,
tema oleks kindlasti teadnud head nu anda.

Nd tundis Jaan nlga ja hakkas kodu poole srkima. Ta oli vsinud ja tdinud, jalad
tundusid nrkadena ning ltvadena, meelekohtadel hakkas tuikama. Kusagilt poest tuli naine
ja hakkas sammuma ta ees, korv ksivarrel. Jaan tundis vrske leiva ja vorsti lhna. Kll
nd sks vorsti ja leiba! Terve leiva ja kilo vorsti sks korraga ra. Siin korvis on naisel
kindlasti kilo vorsti ja terve leib. Tal vib seal veel muudki olla, sest leiva ja vorsti lhna
hulka seguneb teisigi toidulhnu.
Varsti prdus naine oma korviga piktnavasse ja kadus Jaani silmist, aga leiva ja vorsti
lhn jid jrele ja kisid temaga kaasas.
See on pris imelik, arutas Jaan, naine on oma korviga ammu kus see ja teine, aga
lhnad ei tahagi kaduda.
Nd kihutas poisist mda pritsiauto, vaskkiivritega tuletrjujad peal. ks tuletrjuja
seisis astmelaual ja helistas vahetpidamata kella. Jaan unustas toidulhnad ja jooksis mne
aja autoga kaasa. Varsti kadus see aga krvaltnavasse, kuna Jaan ji ltsutades he
vaateakna alla seisma. See oli vorsti- ja lihakauplus. Ta surus pse vastu jahedat klaasi ja
tundis imestades, et endised toidulhnad tulid tagasi. Kust nad peaksid tulema? Naine on ju
ammu ra. Ega ometi lbi aknaklaasi vorstilhn tnavale tungi? See oleks alles imelik.
Olgu mis on! heitis ta viimaks tdinult kega. Mul vaja koju minna.
Hoovivravas ootaski teda kojanaine ja hdis juba eemalt:
Kus sa ometi olid kogu selle aja? Oleks olnud vaja ht-teist toimetada, sind ei ole aga
kusagil. Hakkad mul viimati lonkimas kima. Ja Postilehti sa tna mmas ei kinudki?
Kioskimees tles, ei pole sind ninud. Tule nd sma!
Jaan pomises midagi vastuseks, kuid oma telistest kikudest ei knelnud snagi. Kellel
seda vaja teada? Oleks veel lipilane, siis ksiks head nu, nd on parem, kui jb ainult
enda teada.
Prast htuski otsis Jaan omateenitud kaks krooni vlja ja poetas kojanaise ette
lauale.
Mul siin veidi lehtedemgist teenitud raha, vta enda ktte teinekord ehk lheb
vaja, tles ta vabandades ja taganes ise oma aseme poole. Ehk peaks papile arsti tooma,
vaataks jrele, mis viga on ja annaks rohtu.
Kojanaisel tulid pisarad silma.
Vi sina, pojuke, annad mulle raha. Vta aga tagasi, ega ma isegi ilma ole. Sul lheb ju
enesel vaja, varsti tuleb kooliaeg ktte, siis on vihikute peale hdasti vaja, vta aga tagasi!
Mis ma nd tagasi vtan, kaob viimati taskust ra. Kooliajani veel palju aega, teenin
lisa. Pane pealegi oma karpi, eks ma siis ksi, kui vaja lheb. Ja kui teinekord endal ei juhtu
olema, eks sa siis vta mni sent sealt lisaks.
Nii lpuks jigi. Kojanaine korjas laualt Jaani rahad ja viis need oma sentide juurde
teokarpi.
Las nad siis olla pealegi siin, kui sa nii kangesti tahad. Eks siis talvel leia eest.
Siis kohendas kojamehe peaalust, tegi ka Jaanile aseme valmis ja hakkas rtikunurgaga
liimi phkides htupalvet lugema.

Prast tule kustutamist vhkres Jaan kaua voodis ega saanud und. Nii lksid siis kik
nurja tema kohaotsimised ja teenistused. Ei ole praegusel ajal kerge kohta saada, kui sul hid
tutvusi ja soovitusi ei ole, kordas ta mttes vanemailt inimesilt kuuldud snu. Ja ometi on
temasuurusi poisse kll kohtadel, mnel vivad headki kohad olla. Kui palju ta on ninud
jooksupoisse, kes pakke kannavad ja kirju viivad mned on temast palju viksemad, aga
head kohad on kes. Tema on nd kaheteistkmne-aastane, peale jule saab kolmteist tis,
sinna pole enam poolt aastatki aega. Ja ju poolest ei anna ta enda-sugustele kellelegi naljalt
alla. Kll on imelik, et inimene nii pikkamda kasvab! Kaheteistkmne-aastast hobust
peetakse vanaks, ehk kll on veel paras veoloom, tles voorimees naabermajast, ja
kaheteistkmne-aastane koer on juba vana. Aga kaheteistkmne-aastast inimest ei vta keegi
teenistusse, platakse nooreks. Kui peaks tsi olema, mis muinasjuttudes mnikord on, et on
niisugune jook, mis kasvatab suureks mne tunniga ja annab judu juurde? Kui tema sellist
jooki saaks! Oleks kll tore: htul jooksid kruusitie rammujooki ra, hommikul oleksid suur
ja lheksid hes lipilasega lauavabrikusse tle. Jooksupoisi koha peale siis ei vaatakski.
Ja kojamammi viks siis vra pesu pesemise hoopis jtta. Ta vtaks siis endise korteri
tagasi, kojanaine viks tema juurde perenaiseks jda seni kui ta naise vtab, vi kuni
kojanaise surmani.
Jaan vhkres rahutult voodis ja laskis mttekujutusel pilte maalida kigist suurist
vimalusist, mis talle avanevad siis, kui ta on juba suur. Ta hakkas peaaegu kindlasti uskuma,
et on selline jook vib-olla kis siin pimedas toas vahepeal mni hall vanamees vi haldjas,
kes veele niarohtu hulka segas, nii et see kasvatab ja judu annab. Vahete-vahel hakkas ta
selles vimaluses kahtlema ja unistusi tagasi trjuma, samas aga arvas, et katsuda siiski vib,
ega see midagi halba tee. Tasakesi tuli ta voodist vlja, lks veepange juurde ja ji mitu
smu vett. Kui vesi nd niutud peaks olema, siis on ta homme suur.
Ta sirutas jalad vlja ja ji peaaegu kindlasti uskudes kasvamist ootama. Selles ootuses ta
lpuks uinuski.
Kui ta jrgmisel hommikul rkas, puhanuna ning vrskena, naeris ta oma iste unelmate
ja mtete le nii kergesti ikka keegi ei kasva. Ja sellist niarohtu pole olemaski, see on ju
ainult juttudes nii. Siiski lks ta uksepiida juurde ja mtis end sinna oli kuu aja eest kriips
tehtud. Ei olnud tunda, et ta oleks kasvanud. See oli aga si niisama melda, heitis ta kega
ja lks uele askeldama.
Vaata, et sul ikka td ja tegevust oleks! petas ta ennast ja hakkas puid lhkuma ja
poeprouale kki kandma. Selle eest andis poeproua talle mnikord vileiva vi saiaviilaku
palgaks, ajas mne sna juttu ja kiitis teda tragiks poisiks.
Ndki tuli proua ise kki, juhatas, kuidas puid laduda ja kuhu neid panna. Lpuks aga
alustas sedasama juttu, mis oli eile kaevu juures knelenud kojanaisele:
Teie peaksite katsuma linna hoolekandest abi saada. Sa rgi kojanaisele asi ra, las
lheb mni pev hoolekandeosakonda ja seletab loo ra. Sul oleks igus saada, antakse
nendegi laste peale abi, kellel isa-ema elavad, sul pole kumbagi. Paljuks see vana kojamammi
ikka juab! Nd ji vanamees ka veel maha kas saabki tast enam elulooma. Minge
mlemad mammiga raekotta ja rkige asi ra. Ega see mni hbiasi ole. Sul hoolepidajat ei

ole, linn peab aitama. See suutis vi kaks, mis mnikord minu vi muu majarahva kest
saad, ega see sind les kasvata.
Ei tea arvas Jaan vastu, kui leiaksin mne koha, kas jooksupoisiks vi nii saaksime
ehk oma juga lbi. Hrra Prn, lipilane hoovimajast, arvas ka, et nd pean ise hakkama
oma elu korraldama. Ainult nende kohtadega on paha raske on leida, kui sul head soovitust
ei ole.
Siinjuures Jaan targu vaikis sellest, et ta eile kogu htupoolse peva rides jooksis ja
kohta otsis. Aga poeproua ji oma juurde ja kinnitas:
Mis kohapidaja sina oled! Ei, ega ma seda tle, et sa tga hakkama ei saaks, aga sul ju
veel kaks koolitalve ees. Mis kohapidaja see koolilaps on? Arutage kojamammiga asi lbi ja
tehke nii, nagu mina soovitasin.
Poeproua lpetaski sellega jutu ja lks poodi, kuna Jaan lks taas puukuuri, istus pakule
ja hakkas mtlema, kuidas seda asja ajada ja mis teha. Kahju, et lipilast kodus ei ole,
ksiks temalt nu. Tuleb ikka vist nii vlja, et ta oma olu ise korraldada ei saa. Kui oleks nii,
et ta leiaks kuskilt palju raha, vi ei leida ta ei tahakski, ennem saadaks midagi korda
niisugust, mille eest prast suur tasu antakse, pstaks mne rongi vi Oleks mni hall
vanamees Kuid neid ta enam ei usu, neid pole olemas. Need on ainult muinasjuttudes ja
muinasjutte ei usu ta ammugi enam. Aga tore oleks kll, kui ta oleks metsas, abistaks mnd
looma, tuleks hall vanamees, vi teeks kuningattre terveks. Siis saaks niipalju vara, et
kojanaisel poleks vaja pesu pesta ega vanu pihasooni vaevata. Kuid need on kik thjad
mtted, neid ei maksa phe lastagi, otsustas ta viimaks, tusis pakult ja jooksis tnavale.
Lunalauas hakkas ta kojanaisega asjast ri-veeri mda knelema. Poeproua teadis
rkida, et linnavalitsusest antakse abi kehvematele, kellel ema ja isa ei ole. Mis oleks, kui
nemad ka lheksid ksima? Ega ksija suu peale lda, lpetas ta oma jutu vanamehelikult.
Ah sinule ka rkis, sai kojanaine kohe asjast aru. Minule on mitu korda seda nu
andnud. Ei ole siiamaani selleks mahti saanud ja arvasin ikka, ei saame omal jul lbi. Mul
on niisuke sda, et ei taha kellegi kest abi ega andi vastu vtta. Sinu ema, kadunuke, oli
samasugune. Ega tal kunagi klla olnud, aga kas ta kellelegi oma hda kurtis vi kuski midagi
saamas kis? Ei ole mina ka eluilmaski kellegi kest abi tahtnud, aga ne, nd peab vi
mis sina asjast arvad?
Jaan ei vastanud midagi, vaid vaatas suuril silmil kojanaisele otsa, kes talle sel hetkel nii
meeldis, et oleks tahtnud talle kaela hakata ja suud anda. Kojanaine ei knelnud kunagi ega
ka praegu snagi sellest, et tema, Jaan, vanainimesele raskuseks vib olla. Kui ilusasti oskas
ta alati sellest mda minna ja knelda kigest muust. Jaan taipas seda kuidagi vaistlikult,
hindas krgelt ja oleks tahtnud omapoolse rnusega tasuda. Ometi hoidus ta rnusist, tusis
aeglaselt psti ja sirutas enese vlja ties pikkuses, nagu oleks tahtnud siinsamas kasvada,
seda pikkust enesest vlja kiskuda, milleni ta alles mne aasta prast vib juda. Siis tles
aeglaselt ja vanainimese tooniga, mida ta kojarahvaga lbi kies oli ppinud:
Tuleks vist minna kll. Ega see mni hbiasi ole, kui see nii on seatud, et abi antakse
neile, kellel isa ja ema ei ole. Tuleks minna jah. Ksija suu peale ei lda.

Jrgmisel hommikul pani kojanaine pesu aegsasti vee alla, kohendas vanamehe aset,
andis Jaanile puhta pluusi selga ja seadis ka enese minekuvalmis. Ega siis midagi, tuleb see
teekond ette vtta ja ra kia, kui korra sai sedasi rgitud.
Kui nad viimaks paljude primiste ja kauase otsimise peale les leidsid ige toa ja selle
laua, kus oma asja visid ette kanda, ei osatud ametnikule asja kuidagi selgeks teha. Vana
kojamammi seletas kll ladusalt, et nd on siis Kattai Anni surnud, seesama noor lesk, kes
nende majas elas ja mblustd tegi. Oli hea inimene, ei tulnud temal kellegagi tlemist ega
pahandusi. Maamulda panid nad ta omal jul, Annil endal oli ka vike tagavara, nii et kellegi
abi vaja ei linud. Ei tuleks ndki ksima, aga vanamees ji maha ja poeproua ajas ka
peale. Pidasime siis poisiga aru, et kui antakse teistele, saab ehk tema ka. Ega ksija suu
peale lda.
Kes? Mis? Kuidas? pris ametnik kojanaise jutuvoolu vahele ja sai alles pikkade
primiste peale seisukorrast aru.
Kui poiss teile pris vras on ja tal kedagi hoolitsejat ei ole, siis oleks ju parem ta
varjupaika anda, andis ametnik lpuks nu.
Kuhu varjupaika? pris kojanaine.
Linna varjupaika.
Ah et siis vtaksite poisi meie juurest hoopis ra?
Nojaa. Varjupaiga juhataja teatas hiljuti, et tal on ks koht vaba.
Kulla hrra, rge seda kll tehke, et poisi ra vtate. Ta on meile nagu omaks lapseks
saanud. Andke niisama mni kroon abi, ega ma seda enda peale kuluta Jumal neb
Ennem annan omast kest suutie lisaks. Ega oleks tulnudki abi tahtma, aga vanamees ji
maha ja poeproua hakkas nu andma.
Kuidas arvate, ji ametnik lpuks nusse. Mina arvan aga, et poisil endal ja teilgi oleks
parem, kui ta varjupaiga hoole all on. Ega meie tna saagi teile kindlat otsust anda. Kuulame
asja jrele, siis teeme otsuse ja teatame.
Kui abisaajad kantseleist lahkusid ja kodu poole lksid, olid mlemad norus ning ldud.
Sellist lahendust ei teadnud kumbki oodata. Kojamammi arvas, et kui nad Jaani ra viivad,
siis jb elu nagu thjaks.
Sa ei teagi, millal ma sind hoidma hakkasin maast madalast, slelapsest peale
Jaanilgi oli kahju lahkumisele melda, kuid teisest kljest erutas teda meeldivalt
tekkinud olukorra uudsus ja huvi tundmatu tuleviku vastu.

4.
Asjaolud kujunesid lpuks ikkagi nii, et Jaan saadeti linna varjupaika. Paar peva prast Jaani
ja kojanaise hoolekandeosakonnas kimist tuli ametnik kohale, vaatas lbi kojarahva korteri,
vttis arvele Jaani emast jnud varanduse ja tegi siis otsuse, et poiss tuleb saata varjupaika.
Poeproua kis ametnikuga kaasas ega teadnud omalt poolt muud nu anda, kui et saadetagu
aga poiss ra.
Ega ma siis papa prast, seletas ta ametnikule, poiss on korralik ja hea, ei maksa
meldagi, et me temast lahti tahame saada. Ja kojanaisele on ta poja eest, vanainimene teeks
poisi eest kes teab mis, aga nete ise, et tal rohkem on muresid ja td kui jaksu. Olen mitu
korda melnud, ei vtaks poisi priselt enda juurde, aga vanamees on vastu. Ja mis kasvatust
vi hoolt see poiss sedasi saab, kui ks hoiab, aga teine torgib ja on vastu.
Kojanaine nuttis esiteks, kui teada sai, et poiss viiakse ra nd vtavad vanainimeselt
viimse rmu ja sdamesooja. Oli poeprouale pahanegi, et see kogu asja algatas ning kima
pani. Tema oleks poisi omalgi jul niikaugele kasvatanud, et tast kaelakandja oleks saanud,
aga nd vtavad ra.
Lpuks aga leppis ta tekkinud olukorraga ja andis jrele. Ehk ongi nii parem, vi mina,
vanainimene, tean, seletas ta Jaanile ja poeprouale lbi pisarate. Mina mtlen aga enese
peale, et maja jb thjaks ja kledaks, kui sind ei ole; seda ei mtle htigi kas sinu eest hoolt
pidada jaksan. Eks sa tee nii, kuidas tahad, ega ma sind eluea ikka jua enda juures pidada,
kui tahaksingi. Ega sa thja khtu seal ikka kannata ja armu ja hoolt Kas minugi arm ema
armu vastu saab, sellest oled ikka ilma.
Jaan ise vttis varjupaika mineku teate vastu ige segaste tunnetega. hest kljest oli tal
kahju kojarahvast, lipilasest ja majast, kus ta oli elanud kogu ma lhikese elu, teisest
kljest veetles aga tundmatu tulevik oma uudsuse ja teadmatusega.
Siiski kis ta paari ajalehekuulutuse jrgi kohta otsimas, kus vajati kskjalgu ja
pipoisse; kis ka lauavabrikus ksimas mnd jukohast td, kergemat td ta ei julgenud
ksida, sest hes kohas oli talle selle peale vastatud, et kes need raskeimad td siis ra teeb,
kui kik aina kergemaid tahavad. Teises kohas, kus vajati pipoissi, ksiti ta vanust ja seletati
siis, et temavanused poisid ldse pipoisi kohale ei pse, seaduski ei luba nii noori vtta,
kasvagu ta veel mni hea aasta ja lpetagu kool, siis tulgu tagasi.
See viimne teade masendas Jaani kige rohkem : nib, et tal nooruse prast ldse ei ole
vimalik mingit teenistusi saada, igatahes niipea mitte. Millal ta veel saab viie- vi kuueteistkmne-aastaseks! Vib-olla ei saanud rides jooksupoisi kohta just seeprast, et nooreks
plati, nhti juba nost ra, et ta pole veel viieteistkmne-aastane. Seesama asjaolu
kergendas tal ka otsuse tegemist varjupaika mineku kasuks.

Paari peva prast tuligi varjupaiga sulane Jaanile hobusega jrele. Jaan jooksis
lipilase tuppa, kirjutas the lauale, et nd ta lheb varjupaika ja jtab head aega; palus
ennast klastada ja meeles pidada. Ei ole midagi parata, peab minema, teisiti ei saa tema
praegu oma elu korraldada, kik plgavad nooreks.
Kummutilt vttis ta isa-ema pildi ja peitis selle kogu raamiga pue. Mned
kooliraamatud, Robinsoni loo, ajalehist vljaligatud jutud ja pildikogud korjas kokku ja
andis kojanaise ktte, kes need hes pesuga kompsu kitis. Kojanaine nuttis, kojamees ajas
enese jalule ja tuli saatma, poeprouagi tuli hoovivravale, phkis pllenurgaga silmi ja andis
kaasa saiakompsu.
Kuigi Jaanil oli kahju lahkuda, ometi ei meeldinud talle nutt ega haletsemine, mistttu
kiirustas sulast rasiduga. Kui nad mnikmmend sammu hoovivravast olid edasi
judnud, jooksis kojanaine neile jrele, hikas tagasi ja pidas kinni.
Raha Jaan, oma raha pidid maha unustama, hdis ta ltsutades ja ulatas Jaanile
tagasi kaks krooni, mis ta kogu aja teekarbis alal oli hoidnud. Selle kiiruga unustasime sinu
raha maha. Pane taskusse, ehk lheb seal tarvis.
Vriseva kega surus ta raha Jaani pihku ja jooksis siis nii ruttu tagasi kui vanad jalad
visid. Jaan vaatas tagasi kui naljakas ja kallis ta on! Nd jookseb tnavakividel
komistades, nagu ajaks teda keegi tagi. Ja raha endale ei jtnud, hoidis kogu aja teekarbis
alal, nd ti tagasi Jaan tundis, kuidas kurgus hakkas kipitama ja silmad lksid niiskeks.
Ta pigistas huuled kvasti kokku ja surus nutu tagasi. Siis prdus ta veel kord mber ja
vaatas tagasi paistis hoovivrav, poesilt ja nende endise korteri aken. Ja nd meenus
Jaanile selgesti endine kodu, kardinad akna ees, kummut, ema ja matused midagi valusat
likas rinnust lbi. Ta toetas pea ktele, kuid ei suutnud enam pisaraid hoida, nutt tuli sellise
hooga, et keha hakkas tuksuma nutukrampides.
Vana sulane ta krval vangutas pead ja pomises omaette:
Ei ole su eluke vist kerge.
*
Varjupaik asetses mni kilomeeter linnast vljas endise misa hoonetes. Jaan oli kord
kooli pireisuga siit lbi kinud ja varjupaiga poistega vrkpalligi mnginud. Siis ei vinud ta
muidugi aimata, et seesama varjupaik saab kord temagi koduks.
Ta teadis, et misa peahoones asetses varjupaiga kool, nd suvel see muidugi seisis.
Krvalhoonetes olid magamisruumid, sgituba ja kk. Talle nis, et siis, kui ta pireisuga
siin kis, oli kogu asundus nagu suurem ja rmsam.
Siis oli kevadine aeg, selleprast arvas ta ja vaatas vrastades ringi.
Sulane peatas hobuse he valge majakese ees ja teatas, et nd ollakse pral. Siin on
kantselei ja juhataja elab ka siinsamas. Kllap tuleb varsti vastu vtma, tleb, kuhu minna ja
mis teha. Siis sitis ta talli ette, mis asetses teisel pool platsi, ja hakkas hobust lahti
rakendama.

Jaan ji majakese ukse ette maha, sirutas sidul kangeks jnud liikmeid ja hakkas seda
vastuvtmist ootama. Asetas pambu ukse krvale maha ega osanud muud midagi ette vtta.
Kogu u oli thi ja vaikne. Vanad leinakased peahoone ees nisid tukkuvat, neis ei liikunud
kski leht. Mnguplats eemal, mida lbistasid vrk- ja korvpalli postid, oli rohtunud, nagu
poleks seal kaua aega mngitud. Psukesed lendasid pargi poolt kiirete tiivalkidega ja
kadusid ksteise jrel suure maja rsta alla.
Seal on neil vist pesad, viivad poegadele sa, arvas Jaan, otsides silmadega mbrusest
uut liikumist ja elu. Ime, et need mnguplatsid nii rohtunud on. Kas neid ei lastagi suvel
mngida vi mngitakse kuski mujal. Ja kus need varjupaiga lapsed peaksid olema, htki
hingelist ei ole kusagil nha?
Nd tuli he majanurga tagant naine veepaaridega ja siirdus kaevule. Kui suur rattaga
kaev mrkas nd Jaangi kaevu ja imestles, kuidas ta seda kohe thele ei pannud. Neil siin
ei olegi vist pumbakaevusid nagu linnas. Peaks ige proovima, kuidas sealt vett vetakse,
arvas ta edasi ja tahtis juba joosta kaevule naisele appi. Seal aga avaneski majakese uks ja
pikk khetu mees astus vlja. Jaan kohmetas ta ei teadnud, kas nd kaevule joosta vi
mehega juttu alustada. Mees jigi tema ette seisma, silmitses teda pealaest jalatallani, siis
lausus terava, veidi lbi nina hlega:
Kuhu tere ji?
Jaan kohmetus veel enam ja tundis vaistlikult, et see khetu mees talle ei meeldi. Tema
hallide silmade rahutu pilk oli kuidagi luurav ning umbusklik, kuna ta terav hl likas
krvadesse rritavalt ning rahutuks tegevalt. Ta taipas kohe, et see on juhataja, ja talle ei
meeldinud sugugi, et talle teretamise unustamist ette heideti. Trotslikult otsustas ta nd
ldse mitte teretada ja sellest mda minna. Ta heitis pea psti, astus juhatajale paar sammu
vastu ja tles:
Vabandage, kas teie oletegi varjupaiga juhataja? Mina olen see uus poiss linnast. Sulane
ti mu siia ja kskis oodata. Minu nimi on Jaan Kattai.
Ta raius neid snu klavalt ning selgelt, nagu esineti ettekannetega noorkotkaste
koondusil. Siis ji sirgelt, pisut trotslikult seisma ja ootas, mis edasi tuleb.
Juhataja tahtis talle veel kord teretamist meelde tuletada, kuid, mrgates poisi pilgus ja
rhis isemoodi vrikat trotsi ning julgust, loobus sellest ja ksutas:
Lhme kantseleisse!
Jaan vttis oma pambu kaenlasse ja sammus juhataja jrel majja. Seal istus laua taga
tse, hlgevurrudega ja paksude salkus juustega mees, kes Jaani sisse astudes pea pabereilt
tstis, srmedega lbi juuste tmbas ja sbralikult vastu naeratas.
See on palju parem mees, otsustas Jaan, li kannad kokku ja teretas. Ehk ongi see
juhataja? Peaks ta olema juhataja."
Kuid juhataja oli ikkagi too esimene. Kui Jaani ja toasolija pilgud kohtusid ja mlemad
vastamisi naeratasid, takseeris juhataja veel kord uurivalt Jaani pealaest jalatallani, siis istus
teise laua taha, hakates pabereid sorima ja Jaani ksitlema.

Need olid samad ksimused, mida esitati talle hoolekandeosakonnaski ja millele ta juba
siis vastumeelselt oli vastanud. Kas on tiesti vaeslaps, millal suri isa, millal ema? Kas neil
varandust jrele ji? Kes siiamaani ta eest on hoolitsenud?
Jaan vastas ksimused lhisnaliselt ja vaatles ainiti teist meest, kes teda kogu aja
naerusilmi nis jlgivat, phkides aeg-ajalt keseljaga oma hlgevurrusid vi tmmates
srmedega lbi juuksesalkude. Jaan tundis selle tseda mehe vastu, kelle vanust ta kuidagi ei
osanud arvata, usaldust ja sprust. Tal oli kiusatus midagi naljakat elda, et siis nha, kuidas
ta naerab, kuid seal likaski juhataja oma terava, pisut lbi nina hlega:
Nojaa, siis jd siia. Vaata, et sa korralik poiss oled. Meil siin on kva kord, vallatusi ja
ulakusi siin ei sallita. Tna vaata niisama ringi, homme lhed hes teistega tle.
Nd ma tean, miks vrkpalliplats rohtunud on, arutas Jaan selle peale mttes, nad
kivad tl, neil pole aega mngida.
Hrra Jgis, prdus juhataja tseda mehe poole, viige siis poiss number neljandasse,
nidake talle ase ktte ja korraldage asjad ra! Endal sul asju ikka on ka?
Siin ikka on nitas Jaan kompsu.
Kui pesu korras on, siis seda alul rge andke; aga triided andke vlja! ksutas
juhataja uuesti, vaadates sealjuures hrra Jgisest kuidagi mda.
Lhme siis, poisu! tles hrra Jgis ja pani sulenoa, millega ta kogu aja oli mnginud,
klpsudes lauale. Siis tusis kiiremini toolilt, kui Jaan seda tema tseda kogu jrgi vis
oodata, astus kiirel sammul ukse poole ja viipas Jaanile kega lhme siis!
Jaan haaras oma kompsu kaenlasse ja lks hes hrra Jgisega le platsi punase
katusega maja ette. Uksel ta saatja peatus viivuks, patsutas talle oma mehise kega lale ja
lausus:
Siin siis hakkame elama see on meie uus kodu. Pole viga, kllap saame hstigi lbi.
Esiteks on veidi vrastav, prast harjud ra, leiad spru siis pole viga midagi.
Ta viis Jaani trepist les, mis avas ukse hte suurde tuppa, kus kummalgi pool seina
seisis kmmekond raudvoodit reas, kaetud hallide tekkidega. Voodi otstes olid hallid
taburetid samuti reas, kuna voodiridade vahe oli thi.
Just nagu tnav majaridade vahel, arvas Jaan ja ji uksele vrastades seisma. Kik
asjad olid siin reas nagu poisid vimlemisrivis. Ta laskis silmad le toa kia ja luges ruttu, et
kummagi seina res on heksa voodit, ikka nii, et kaks voodit oli kokku lkatud, siis tuli
kitsas vahe.
See siin siis ongi sinu voodi nitas hrra Jgis viimasele voodile akna all, millel ei
olnud aluskotti ega halli tekki. Siin on kapike, see lemine, siia vid oma asjad panna. Uks
hoia alati lukus ja vti enesega kaasas.
Jaan asetas oma pambu hallile taburetile ja ootas, mis edasi tuleb. Hrra Jgi istus
viivuks thjale voodile, silitas oma vurrusid ja kndis srmedega lbi juuksesalkude. Siis
hakkas nagu muu seas jutustama, et varjupaigas on praegu sada kakskmmend kooliealist
last, seitsekmmend poissi ja viiskmmend tdrukut. Peale selle on veel umbes
kolmekmnepealine mudilaste kari, kes koolis ei ki. See on omaette vgi, elab preili Kallaste
juhatusel pargiveerses majas. Suuremate poiste magamistoad on siin selles ja krvalmajas.

Siin on hrra Karuse rhm, tema rhm on teises majas kik tublid poisid. Tdrukute rhm
asetseb le platsi tolles punases majas. Nende rhmalem on proua Laan. Hrra Karus on
praegu puhkusel, seeprast ei saa Jaani vastu vtta, tuleb leppida sellega, et tema, Jgis, seda
teeb.
Niipalju lapsi, aga kus nad kik praegu on? usaldas Jaan ksida. htki pole nha.
Kus on? Kik laiali. Muist on karjas, igal kevadel viivad peremehed siit tublisid poisse ja
tdrukuid koju, kes sgisel tulevad tagasi, omateenitud viljakotid vankris vi kroonid taskus.
Teised on praegu kas tl vi toimkonnas. Vikestega on preili Kallaste vist kusagil metsas
mngimas, htusgiks kogunevad kik sgisaali, kll siis ned.
Mis seal toimkonnas tehakse? pris Jaan edasi, kellele hlgevurrudega mehe jutt ja
kogu olemine meeldima hakkas.
Need on igapevased td, mida kordamda igaks peab tegema. Kgitoimkond aitab
sa valmistada, riistu pesta, lauda katta ja koristada. Tubane toimkond koristab tuba ja
vaatab, et siin oleks kik korras. Kll sa ise ned ja kik selgeks pid mis ma nii palju ette
rgin. Aga nd vaatame, kuidas su elamist sisse seada.
Ta tusis voodilt ja hakkas Jaani vedama hest kohast teise. Kigepealt mindi talli
juurde ja topiti aluskott phku tis, siis saadi majaemalt linad ja hall tekk. Tema omad asjad
kirjutati les, muist veti varjupaiga aita, muist ji talle ktte. Raamatud ja ajalehtede
vljaliked jeti talle ktte. Lpuks anti talle vlja sinine tlikond, mille ta homme peab
selga panema, tna vis olla veel omas riides.
Siis jttis hrra Jgis ta ksi, kskis voodi les teha, asjad kappi panna. Temal vaja oma
poisse vaatama minna, kes varsti koju tulevat.
Jaan kohendas oma voodi les, paigutas oma vhesed asjad kappi, kuhu peitis ka isa ja
ema pildi, mida siiamaani kogu aja pues oli kandnud.
Siis hakkasidki tulema varjupaiga kasvandikud ksikult ja salkades, mned tulid aiast,
mned pllult. Kigil olid seljas sinised, tugevasti pleekinud ja lapitud tlikonnad.
Esimesel silmapilgul nisid kik varjupaiga poisid neis likondades nii ksteise sarnased
olevat, et vaheta vi ra. Hiljemini vis nha kll igahes suurigi erinevusi.
Kik nad kogunesid Jaani mber ja hakkasid prima, kes ta on ja kust tuleb. Kas jbki
nd siia? ks vike tedrethniline poiss jooksis naabertuppa ja hdis karjudes:
Krhva, poisid, tulge vaatama, meie tuppa tuli uus poiss.
Varsti segunes Jaani voodi mber olevasse salka ka teise toa poisse. Kige suurem neist,
keda teised Krhvaks kutsusid, tungis salgast lbi, ji, ked taskus, Jaani ette seisma ja ksis:
Kas mekki on?
Jaan vaatas arusaamatuses vrale otsa. Teised aga ruttasid seletama, et mekk on nende
keeli toidupoolis. Kas tal midagi toidupoolist kaasas on?
Jaanile ei meeldinud Krhvaks nimetatud poiss, ta nihutas ennast sellest veidi eemale,
kuid vastas siiski siiralt:
Vist midagi on. Kui ra sitsin, siis poeproua andis.
Ta vttis poeproua antud paki laualt ja harutas sellel paberi mbert, mispeale poiste
silmade ette ilmus isuratav rosinasai.

Krhvaks nimetatud poiss ajas rinna ette, astus meelega Jaanile jalale, siis vttis laia
liigutusega ke taskust ja tles tehtud hoolimatusega:
Anna see siia, ega sinu kht seda saksa vrki seedi.
Teised pistsid naerma, iseranis heledasti naeris tedretheline, kes Krhvat siia
kutsumas kis. Jaanile ei meeldinud selline pealetkkivus, kuna ta Krhva kitumises ngi
ilmset vljakutset. Jalale astumine ei toimunud kogemata ja selline saia ksimise viis nitas
leolevat lbust. Ta tundis vaistlikult, et peab enese kohe esimesest silmapilgust maksma
panema ja tekkinud olukorras kuidagi alla jda ei tohi. Ta tusis otsustavalt psti, ajas enese
sirgu ja lausus:
ra talla teiste jalgadel, siin on ruumi kllalt. Ja kui saia tahad, siis ksi ilusti.
Poistesalk ji vait. Sellist kitumist ei oodatud. Krhva vttis ka teise ke taskust, tahtis
Jaanile teist korda jalale astuda, kuid nhes selle puurivat pilku ja kangekaelset rhti, loobus
sellest, trgides siiski rsinal talle peale ja tugates laga.
Riidu norid vi? pitsitas ta lbi hammaste. Meil vib ka verist mlki saada, kui
lmaks lheb. Mul rusikad sgelevad juba hommikust saadik, kogu peva oli sihuke kena
tunne kehas, et mnele mehele tna saab anda.
Jaan pani saia lauale, tmbas ked rusikasse ja astus vastu. Poistesalk taganes, tehes
kahele vastasele ruumi ja moodustades nende mber ringi. Keegi ei lausunud snagi, nad
tundsid vaistlikult, et too uus poiss on niisama kvast puust nagu Krhvagi, kui mitte veel
kvemastki. Nende ilmne poolehoid oli uuele. Seda mrkas ka Krhva ja muutis siinsamas
oma kitumist. Ta vedas oma no laiale naerule, li tehtud sbralikkusega Jaanile lale ja
praalis:
h, mis me ikka kakleme. Oleme sbramehed, elame ise ja laseme ka teisi elada. Anna
mulle raasuke linnamekki!
See on hoopis teine jutt tles Jaan ja hakkas uuesti pakki lahti harutama. Kuid ta
tundis kohe, et vastane ei olnud mitte alla andnud vaid vitlusviisi muutnud. Olgu, tema
riidu norida ei tahtnud, kuid silmad peab lahti hoidma.
Ta luges silmadega poistesalga le, vttis taskust noa ja likas saia tkkideks.
Vtke! pakkus ta saiatkke kigile ja pani noa plaksudes kinni.
Krhva keeras oma saiatki kokku, pistis korraga suhu, siis lonkis teise tuppa, kuna
teised poisid kogunesid taas mtsakusse Jaani mber. Nad tahtsid kuidagi avaldada temale
oma lugupidamist ja sbralikkust, kuid vljas hakkas kell helisema, mispeale kik psti
kargasid ja vlja hakkasid ruttama.
See on sgikell, petasid nad Jaanile. Siin tuleb kella jrgi sma minna. Tule, me
nitame sulle, kus sgisaal on.
Kik siirdusid nd varjupaiga peahoonesse, kus oli keldrikorral suur sgisaal pikkade
hallide laudade ja sama vrvi pinkidega.
Kuidas nad kik asjad siin halliks on vrvinud, imestlus Jaan, just nagu muid vrve
maailmas ei olegi.
Poisid viisid Jaani he pika laua taha, ja jid pinkide taha seisma ja petasid ka Jaani, et
enne ei tohi istuda, kui korrapidaja petaja ksu annab.

Jaan vaatas, kuidas veidi ajaga kogunesid enam kui pooled lauad poisse ja tdrukuid tis,
kik hesuguses pleekinud riides.
ieti ei olegi see sinine riie, vaid hall, takseeris Jaan veel kord teiste riietust, leides, et
riietel ja laudadel on peaaegu ks ja seesama vrv.
Kui ka vikeste vgi, nagu see hrra Jgise jutust Jaanile viksemate laste kohta
meelde oli jnud, kohal oli, andis ks tse proua ksu ked kokku panna palveks ja siis
istuda. Keegi tdruk luges palve ja tegi seda nii vurinal, et Jaan htki sna sellest kinni ei
pdnud.
Jaan si, kuid ta ei tundnud isu ega pannud thele ka toidu maitset. Ta silmad kisid
ringi, ta ngi, kuidas kik kruusid, taldrikud, noad ja kahvlid kik olid tpselt htemoodi,
isegi musti laike, kust email oli ra pudenenud, nis igal riistal olevat hepalju.
Naljakas, kuidas siin varjupaigas kik asjad nii hte moodi on!
Prast htuski tuli Jaani juurde khetu poiss, kes enese tles olevat Jaani voodinaabri,
ja kutsus teda varjupaiga majadega tutvuma. Ta kis Jaaniga lbi iga hoone eest ja tles, mis
seal on et see on juhataja maja, see tdrukute maja, see tall vi ait. Iga kord kui ta midagi
oli nidanud, hakkas heledasti naerma ja ksis eksamineerides:
Kas ji meelde?
Viimaks viis ta vra parki, tiigi rde, nitas aeda ja plde, ksides iga kord kas ji
meelde. Pargi veerel istus ta maha ja jutustas Jaanile, et tal on linnas palju vendi ja desid,
kelle jrele ta igatsust tundvat, kuid ei ole midagi teha, peab siin olema. Ema ei jua ksi seda
lastekarja toita. Tal on aga de siin vikelaste ves. Mnikord phapeviti kib ema siin teda
vaatamas, toob Arno ja Leeni kaasa. Isa on tal ka, kuid see ei hooli emast ega lastest, paar
aastat pole teda nhtud. Kui tema suureks saab, siis hakkab autojuhiks vi lenduriks. Kelleks
Jaan tahab? Autojuhtidel on hea teenistus ja sita saab ise niipalju kui tahab. Tema nimi on
Vino Raudam, kuidas Jaani teine nimi on? Aga selle Krhvaga ei maksa sbrustada, see on
kole paha poiss. Ta prisnimi on Jri Lilla, aga poisid on hakanud teda Krhvaks kutsuma.
Siin varjupaigas on igahel omapandud vi muudetud nimed, teda kutsutakse Viraks. Eks
ole naljakas? Ja kust nad neid nimesid vtavad vi kes neid vlja mtleb, seda ei teagi.
Korraga kuuled aga, et kellelegi on pandud naljakas nimi. ks poiss on Hire, see karjub
htepuhku. Ja teised kiusavad ka, tlevad aga: paneme hire kima! siis torgivad poissi, see
hakkab nutma ja karjuma teised siis, et: juba hire kib.
Kui Jaan lpuks oma uue seltsimehega number neljandasse lks, nagu see nende maja
nimetas, asutasid poisid juba magamaminekut.
Nhtavasti olid pevased td ja talitused paljusid nii vsitanud, et nad kohe uinusid, kui
voodisse heitsid.
Jaanile ei tulnud und, katkendiliste piltidena mdus ta silmade eest kogu tnane pev,
mis nis nii pikana, et hommik ja lahkumine linnast paistsid ammu ja kaugel olevat.

5.
Kui Jaan jrgmisel hommikul rkas, oli esimene mte: kojanaine on vist juba pesukgis
peaks vaatama, kuidas on puudega. Kui ta aga teki pealt heitis ja pikki voodiridu ngi, mille
vahel askeldasid poolunised ja pahurad poisid, siis tuli talle kik meelde. Ta ei ole linnas, on
siin varjupaigas, kojamees ja kojanaine on kaugel, neid ta niipea ei ne. Kojanaine peab nd
ise vett lma, all linnas kima ja vist ka poeprouale puid kandma, tema ei saa enam aidata.
Ta hppas voodist vlja ja otsis taburetilt oma riideid.
Ega sa tna neid selga pane, petas voodinaaber Raudam, kes teda juba ammu oli
jlginud. Tna pane juba varjupaiga riided selga, omi vid kanda phapeviti.
ige jah, tuli Jaanil meelde, talle anti ju eile sinine tlikond, selle peab selga panema.
Raudam tuli talle appi, petas, kuidas pugeda uude likonda, mille pksid ja pluus npidega
kokku kisid vis nii teha, et kiki npe lahti ei vinudki. Jaanile tegi naabri petus
lbusa tuju. Ta tundis enese sellest igati le olevat, sest ta mras eile htul jalutades enese
ja Vino vahekorra seda poiss tuleb abistada, toetada ja juhtida, seda ta oma anduva
kitumisega otsis. Seda enam lbu tegid Jaanile nd sbra juhatused ja petused. Ei, las ta
juhatab pealegi, siis tunneb end tugevamana ja mehelikumana.
Aga nd lhme pesema, andis Vino jlle head nu, kui ngi, et naaber juba niikaugel
oli. Ktertik ja seep vta kaasa, siis tule minu jrel.
Pesuruum asetses koridori osas, sealsamas taga oli ka kimla. Poisid tuklesid kraanide
mber ja pritsisid ksteist veega, mned seisid pesijate selja taga ja ootasid jrjekorda. Kigil
olid seebikillud kes ja ktertikud kidetud mber keha.
Sul seepi ei ole veel? hoolitses jlle Vino. Kas majaema eile vlja ei andnud? Vta
tna minu seepi, prast ksi endale ka. Enne oli nii, et seep oli kigil hine, aga poisid
hakkasid seebitkkidega pilduma ja raiskasid palju, siis hakati igale andma tkk ktte,
millega peab ndala lbi saama.
Kui Jaan oma sbraga juba kraani all solistas, kuuldus selja tagant krisevat hlt:
No poisid, eest ra, mina tulen pesema!
See oli Krhva, kes laiutades sisse tuli. Ta ji Jaani selja taha seisma, pidades aru, kas
teda eest ra tugata vi oodata. Jaan nis seda aimavat ja pesi meelega kauem kui vaja. Selle
poisiga tuleb puid-maid jagada, oli tema otsus.
Kui nd alla annad, on prast raskem asju igesse joonde ajada.
Krhva seisis mne aja Jaani selja taga, ilma et oleks teda katsunudki eest ra tugata.
Siis vabanes Jaani krval koht, mille Krhva kohe pris ja kus ta ennast laiaks tehes pesema
hakkas. Kuid Jaani pris torkimata ta siiski ei tahtnud jtta. Pani srme kraani alla ja juhtis
selle abil veejoa Jaanile nkku, lausudes sealjuures:

Aitan sind omalt poolt ka. Nii saab rutem.

Jaan, rahuldatud sellest, et Krhva teda eest ra tukama ei usaldanud tulla, ehk kll
mrkas, et ta tahtlikult kaua pesi, vttis asja naljana, kuid otsustas samaga vastata. Pani
temagi srme kraani alla ja juhtis laiutavale naabrile veejoa nkku.
Ole meheks aitamast. Ega minagi vlgu taha jda ksi peseb ktt.
Krhva kaugemale ei linud, lakkas pesemast ja hakkas hooletute liigutustega
kuivatama.
Kuule, sina, uus poiss, kuidas su nimi on? pris ta pooleldi le la.
Minu nimi on Jaan, Jaan Kattai. Kuidas on sinu nimi?
Jri Lilla, aga oma meestele Krhva, kva Krhva. Aga sina, Jantsa, oled liiga terane,
vaata ette, liiga terased jvad mnikord vahele.
Sellega nende jutuajamine seekord lppeski. Aga Krhva antud nimi Jantsa ji sest
ajani Jaanile klge nagu oleks pesutoas toimunud sellekohane ristimine.
Sgilauas tles Vino poolsosinal Jaanile:
Sa oled kva mees. Krhva lkkab kik pesuruumis eest ra, sind ei usaldanud lkata.
Ma vaatasin kohe pealt, et kuidas see asi lpeb. Ta ei karda kedagi, ainult Tanki kardab, see
on temast tugevam ja tigedam, kuid seda pole praegu siin, on karjas. Aga sind Krhva pelgab.
Kas tahad veel leiba?
Jaan naeratas taas sbra hoolitsemise le.
Anna pealegi!
Ja kujuneski algusest peale Jaani ja Vino vahekord selliseks, et Vino andis enese
tiesti Jaani juhtida ja kaitseda, tasudes selle eest omalt poolt teeniva hoolitsemisega vikesis
asjus.
Prast ski tuli juhataja sgisaali, laskis oma luuravad silmad kaua ringi kia, enne kui
poisid rhmadesse mras ja tle saatis. Vino hoidus Jaani lhedale ja sattus temaga hte
rhma aiatle. Krhva sattus pllule, kuna ise kll hea meelega oleks aiatle linud, et
uustulnukaga pooleli olevat jukatsumist jtkata. Kodused toimkonnad jid veel sgituppa
aega viitma, kuna vlistlised kohe laiali saadeti.
Aias ei olnudki ieti midagi teha, marjad olid korjatud, puuviljad ja juurviljad ei olnud
veel valmis. Siiski mrati htedele peenarde kitkumist, teistele teede puhastamist rohust.
Viljad olid ammu umbrohust le kasvanud, seda enam, et vikesed npud peenrad kogu suve
olid puhtad hoidnud. Kuid seda karja ei vinud ju ometi tta jtta, pidi neile nagu
pisuhndadele td otsima, muidu oleksid nad peremehele kardetavaks saanud. Vikestes
rhmades mda asundust laiali tegid, mis nad tegid, kuid igal oli ikka oma amet.
Vanem eestegija andis rhmale labidad ja teeroobitsad ktte, juhatas ka peenrad, mis tuli
kitkudes le kia, siis siirdus pllule, kus ootas teda oma t.
Jaan sai roobitsa ja hakkas knniteid puhastama, Vino vttis reha ja hakkas tema jrel
rohtu kokku riisuma. Teised kkitasid peenarde vahele, mtsid silmadega sgivaheks
antud thulka ja arvutasid ette, kui kiiresti peab tegema, et igeks ajaks valmis saada ja
sealjuures tublisti puhata.

Jaanile oli antud t uus ja meeldiv, ta hakkas hoolega ametisse. Kui alguses roobits
libises rohust le vi ei viinud korraga rohujuurt lbi, siis see teda ei heidutanud, aina
kihutas hoogsamale tegevusele ja sundis leiutama ning tiendama tvtteid. Ta ajas siingi
oma jonni nagu igal pool, tema pidi peale jma. Ta unustas koguni mbruse ja teised lapsed,
keskendas kogu oma ju ja thelepanu uuele tle.
Mne aja prast tuli kaasttaja teiselt teelt teda vaatama ja imestles:
Kui palju sul juba tehtud! Mina roobitsesin ka kogu aja, kuid niipalju ei judnud.
Kuidas palju? Niipalju tegin kui judsin. Aga hte asja nd tean: kui rohujuur on
tugev, siis teda otsetukega lbi ei saa, kui aga veidi viltu lkkad, siis nagu likab lbi.
Hee! naeris nd naaber. Kes siin niiviisi ttab! Siin katsub igaks kuidas viilida ja
siidi vedada saab. Sina rhmad, et ei ole aru ega otsa.
Teen, mis teen, see pole kellegi asi. Vino, too kru siia, viime rohud ra! kutsus ta
spra ja tles nagu vabanduseks sellele: Mina sedasi ei oska ega taha, et venitan. Kus juba
midagi teha, siis ka teha nii, et vesi peal. Ja kui juba puhata, siis ka puhata.
Meil siin nii ei tehta, seletas vaikse hlega Vino. ra ttab ikka samad peenrad
ja toimkonnad. Sina nd alguses tmbad, aga eks ne, kui kaua sa sedasi tahad. Vaata,
tdrukud kkitavad kik peenarde vahel, ei tee midagi. Mnikord pahandatakse kll, kui jagu
valmis ei saa, aga siis seletad, et raske oli, ei judnud. Ei tehta ka midagi. No kes just lausa
seanahka veab, seda vahel karistatakse ka. Eks siis liiguta, kui petaja vi eestegija juhtub
tulema.
Jaan naeris selle peale laginal ja hakkas uuesti tle. Juba ammu enne lunat oli tal teejagu lbi roobitsetud, rohigi ra krutatud ja rehajljed sisse tmmatud. Ta pani triistad
puu alla kokku ja lks aeda vaatama. Aed vaadatud, ji tal veel aega puu najale toetuda ja
melda kodurahvale ja lipilasele.
Kui ta niiviisi puu all seisis, tuli petaja Jgis aeda. Teised krahmasid kik t jrele,
tema ji endiselt puu najale seisma.
Vta nd reha vi roobits ktte, tee midagi, petas Vino. petaja tuleb.
Kuid Jaan ei liigutanud end paigast, ehk kll kik teised hakkasid ksi liigutama.
petaja peatus Jaani ees ja ksis:
Noh, kas t ei lhe?
Lheb kll. Mul juba antud jagu ammu valmis. Kisin aedagi vaatamas, nd seisan
niisama.
Selle peale ei lausunud petaja snagi. Laskis silmad le teiste laste kia, kes kik midagi
nisid nokitsevat, ja lahkus siis aiast.
See juhtum ji teistele meelde ja Jaani mber tekkis eriline lugupidamise sra. See oli
hoopis midagi muud kui kik teised, palju krgem ja kttesaamatum. Siis, kui kedagi
ngemas ei olnud, rhkis nii td teha, et higi jooksis; kui aga petaja aeda tuli ja poiss
parajasti jude oli, ei hakanud ta petaja silma all mingit tegevust otsima. Seisis julgelt ja
iseteadvalt siin ma olen ega tee praegu midagi, aga selle tegin juba ra. Ta on palju kangem
kui Krhva ja Tank. Need laisklesid, mnikord tegid kll jonnakalt td, norisid petajatega
riidu, hakkasid vastu, kuid sellega ei oleks kumbki neist hakkama saanud, et oleksid vrikalt

seisnud puu all ja elnud: seda ma tegin ja nd seisan niisama.

Hommikune juhtum pesutoas Krhvaga ja seesama lugu t juurest mlemad levisid
kulutulena kogu varjupaiga pere hulgas. Viimast juhtumit ei osatud isegi ksteisele
kirjeldada, kuidas seda tunti, see anti edasi napisnaliselt, rohkem aga pti nidata, kuidas
ta just seisis puu all ja kuidas ta rahulikult tles, et seisab niisama.
Kui Jaan htul Vinoga ja mne teise oma salga poisiga sgituppa astus, prdusid kik
pead tema poole ja kahin tis kogu ruumist lbi. Ah see ongi see uus poiss Jantsa! Ega ta suur
olegi, aga selline jssakas laiad lad, rind ees ja pea psti.
htul enne magamaminekut tuli Lilla esimese rhma tuppa, kis laaberdades voodite
vahel ringi, oodates, et keegi tema torkimistele midagi vastab, millest kinni viks hakata.
Kuid kellelgi ei olnud tahtmist riiaka poisiga asju ajada. Jaan iendas oma kapi juures ega
pannud Krhva praalimisi thelegi. Kuid see thelepanematus teda just rritaski. Viimaks ei
judnud ta enam vlja kannatada, istus hooletult Jaani asemele, pistis oma ke kappi, kus
Jaan ndsama oli leidnud oma isa ja ema pildile sobiva koha.
Nita mulle ka, mis sul siin ige on, laiutas Lilla ja tahtis kapis kik segamini la.
Ked eemale minu kapist! tles Jaan ja tukas ta ke ra.
Lase ma nd vaatan, anus Lilla uuesti ja pdis kapi sisu segamini la.
Ked eemale, tlen ma veel kord!
No-no, ra ikka nii terane ole! Ma tlesin juba hommikul, et terased jvad vahele.
Nende snadega pdis Lilla veel kord kapi kallale pseda, kuid sai samal hetkel tugeva
hoobi vastu rindu, nii et ta le voodi maha lendas.
Kik poisid tusid psti ja hauavaikus levis le kogu ruumi. Siin oli poiss, kes julges
Krhvale vastu rindu anda!
Lilla ronis voodi tagant vlja, vibutas rusikaid ja kirus:
Ah sina, konn, julged mind la. Tule mehe vastu!
Jaan astus oma voodi eest vlja, ji Lilla ette sirgelt seisma ja dikteeris omalt poolt:
Kui sa siin meie toas kraaplemist ei jta, siis saad veel!
Samal hetkel tusis Lilla ksi ja laksatas Jaanile vastu ngu. Poisid hppasid
taburettidele ja vooditele. Hoop tabas Jaani nii, et silmade ees hakkasid punased tpid
tantsima. Siis tmbas ta keha pingule nagu vibu ja sstis Lillale vastu.
Jantsa, anna! Tee Krhva pehmeks! karjusid poisid, tulid taburettidelt maha ja
mbritsesid vitlejaid tiheda ringina.
Vahele rge minge! hdis keegi. Las vtavad mees mehe vastu.
Ja nad vtsid. Esiteks jagasid vastamisi hoope phe, ktele, vastu rindu, kuhu aga juhtus.
Siis haarati ksteisest kinni ja pti vastast maha panna. Nis alguses, nagu oleks lekaal ja
algatus Krhval, ta surus Jaani nurka, kus see vabalt ei saanud liikuda. Jaan tundis isegi, et
algatus lheb tema kest vastasele, tema hoobid ei ole kllalt tugevad ega hoolimatud, kuski
sdamesopis ta ikkagi kardab, et saab ise haiget vi teeb teisele midagi viga.
Nd oligi ta nurka surutud, vastane tstis jala ja andis talle tugeva hoobi vastu puusa.
Jalaga ei tohi! karjusid teised. Hoop oli nii valus, et Jaanil li tuld silmast vlja, htlasi
tundis ta, kuidas vihalaine nagu uhtus ta le. Samal hetkel kadus sdamesopist kartus ise

haiget saada vi teisele haiget teha.

Kas langen ise, vi langeb tema! shvatas mte ta peas.
Kogu ta kehast kis nksak lbi, see tmbas veel kord terasvedruna looka, tis
vitluspinget ju vidutahet. Hoolimatult langesid ta hoobid vastasele phe, nkku, vastu
rindu. Juba taganes Lilla kesktoa poole, algatus libises ta kest ra ta pdis ainult ennast
kaitseda ja vastase lke pareerida. Nd haaras Jaan ta mbert kinni, tstis ta veidi hku,
siis prantsatasid mlemad prandale maha.
Ooh! hdsid poisid. Varsti oli Jaan plvili Lilla rinnal, jagades armetult hoope, kuhu
aga sattus.
Kllalt! Kllalt! karjusid taas poisid. Jta jrele, ta ei saa enam vastu. Maaslamajat ei
lda!
Jaani vihauim lahtus. Ta tusis psti, kohendas riideid, siis ji ltsutades ning
hingeldades oma kapi ette seisma.
le minu surnukeha psed siia kapi juurde, tles ta tismehelikult Lillale, kes enese
aeglaselt prandalt les upitas ja ukse poole hakkas lonkima. Jaan ngi, et Lilla ninast tilkus
verd, kuna kulmu kohal oli sinine muhk. Samal hetkel tundis ta omagi suus midagi soolast ja
lget. Ta slitas pihupesale veri.
Mine pese oma ngu puhtaks, krva rest niriseb verd, tles teenivalt hoolitsev Vino,
vttis seebi ning ktertiku ja lks Jaaniga pesutuppa kaasa.
Siinsamas solistas ka Lilla mne oma toa poisi saatel. Jaan asus ta krvale, knas kraani
lahti ja hakkas pesema, Vino seisis ktertikuga ta selja taga. Kumbki vastane ei lausunud
kummalegi snagi.
Kui Jaan juba teki all oli, mtles:
Imelik kll, sellest silmapilgust peale, kui ma hoolimatuks muutusin enese ja tema
vastu kas elu vi surm , hakkasin vitma ja vitsingi. lipilasel oli igus, kui ta tles, et
mnel hetkel peab kik vlja panema ega tule millestki hoolida.
Kui ta juba uinumas oli, tuli vike valge peaga poiss, kelle voodi oli teises seinas, ta
juurde, ulatas talle una ja lausus poolsosinal:
Mul on siin ks un s see ra!

6.
Lillaga olid Jaanil nd vahekorrad enamvhem selged. Mlemad teadsid, mida teineteiselt
vib oodata ja kui palju enesele teise suhtes vib lubada. Jaanil ei tarvitsenud karta, et see
pikk poisilogask talle jala peale astub vi omavoliliselt ta kapi kallale lheb. htlasi teadis ta
ka, et Lilla suhtes tuleb olla igati ettevaatlik, niline rahu nende mlema vahel ei thenda
kaugeltki veel leppimist ja sprust. Lilla on salakaval ja tige; nende vastu, kellest le on,
nitab mnikord kll leolevat heatahtlikkust, kuid vib muutuda kohe jhkraks, kui tema
tahtmist ei tideta ega tempe heaks ei kiideta.
Jaanist kis ta tollest htust saadik kuidagi poolpiki mda, ei nidanud kll kuski
vaenu, kuid Jaan mrkas, et viha ei olnud kustunud, tuha all vis leegitseda tuli.
Kord sattusid nad pargiteel mlemad ootamata vastamisi. Mlemad kndisid, pead maas,
oma mtteis ega mrganud teineteist enne kui olid peaaegu rinnutsi koos. Mlemad jid
korraga seisma, puurisid teineteist silmadega, siis astusid krvale korraga.
Nii oligi kige parem, arvas Jaan prast. Kumbki ei kaotanud ega vitnud.
Kogu number neljanda hiskodu poiste hiskonnas thendas tlihtu suurt judude ja
vahekordade mberkorraldamist. hed pidasid Jaani omaks meheks ja koondusid tema selja
taha, teised jid endiselt Lilla mber. See nhtus tsalkade koostamisel ja mitmesuguste
toimkondade titmisel, kus poistel endil valida jeti. Siis liitus teatav hulk alati Jaaniga, kuna
teised lksid Lillaga kaasa.
Harva kis nd Lilla Jaani toas ja kui tuligi, siis ikka asja prast. Hommikustel
pesemistel pidas ta nd jrjekorda, ei tuganud kedagi eest ra ega nudnud juba eemalt
endale vaba kohta.
Vlistdes tuli vahe. Rukis oli ligatud, tuvili kokku pandud ja aias ei olnud testi
midagi teha. Jid ainult kodused toimkonnad, kuhu aga kik ei mahtunud. Nii ji vaba aega
le ja puhkuselt tagasi tulnud noor petaja Karus hakkas jlle korraldama mnge ja
spordiharjutusi. Oli enesestmistetav, et Lilla ja Jaan said kapteniteks, kui nad korraga
mngus olid. Siis said mlemad rakendada oma vitlus- ja vistlusindu, mida nad tegid ka
kogu hingega.
Kuna pevaseid tid oli vhem, piisas poistel nd htuti energiat vallatusikski.
Harrastati hppamist le voodiotste vi tehti padjasda. Kui kra ige suureks lks, tuli
petaja Karus alt les ta elas samas majas ja manitses poisse, et nad lage talle kaela ei
tallaks. Teinekord ji ise kauemaks poiste hulka ja hakkas juttu puhuma. Siis ta pidi poistele
jutustama sportlasist, kaugetest maadest ning meredest ja vahvatest laevameestest.

hel phapeval tuli lipilane varjupaika Jaani klastama. Kui ta Jaani tuppa astus,
kiges oma pikkuses uksel seisis ja silmadega poistekarja hulgast Jaani otsis, tulid Jaanile,
kes teda kohe mrkas ja ra tundis, pisarad silma.
Ta jooksis uksele vastu, vttis lipilase kest kinni ja tmbas teda oma voodi poole.
Teie siin! Kuidas te kas mind tulite mind vaatama? pris Jaan rmuerutuses,
pakkus talle istet ega teadnud, kas nutta vi naerda.
Ikka sind vaatama. Kuhu sa mul putkasid ilma jumalaga jtmata ja snagi lausumata?
Ma ju jtsin teile the lauale, kas te seda ei leidnud?
Leidsin kll, kuid oleksin tahtnud sinuga ikka enne kogu sellest asjast pikemalt rkida
ja nu pidada.
Seda oleksin minagi tahtnud, kuid ei olnud midagi parata. Sit tuli nii kki. Ma ei oleks
ju saanudki teisiti oma elu korraldada. Mingit teenistuskohta ma kusagilt ei leidnud, igal pool
plati nooreks. Ja kojarahval oli minuga raske. Jah kuidas nad nd elavad, mis teevad?
Kas vana kojapapi on ikka veel haige maas?
Jaan ladus ksimusi ksteise peale, nii et lipilane ei judnud kiki meeleski pidada
ega vastata.
Elavad pole vigagi. Vana kojapapi on jlle terve, lhub kuuris puid, kannab poeprouale
puid tuppa, phib tnavat ja on hakanud veidi-haaval kingsepatdki tegema. Kui tema maalt
tagasi tuli, nutsid kik Jaani taga ja kahetsesid, et ta siia lasksid.
Kuidas siis Jaani ksi siin kib?
Pole viga, vib rahul olla, seletas Jaan asjalikult. Kht on tis, riie seljas ja peavari pea
kohal. Aga igav on mnikord kll kojarahva jrele ja teie jrele.
Prast ski jooksis Jaan hrra Karuse poole ja teatas, et tal on klaline, htlasi palus
luba temaga jalutama minna. Tal oli nii hea meel, et naeratus psis kogu aja nol ja samm oli
aina hplev. Sellisena ei olnud teised poisid teda veel kunagi ninud, muidu oli ta alati
vrikalt tsine ja kuidagi endasseprdunud, hoidis pead krgel, nii et teistel tunne tekkis,
et temale liiga lhedale ei tohi minna. Nd oli ta aga lapsikum kui vike Nirgi kolmandast
rhmast, kes alati naeris ja lulli li.
Jaan lks lipilasega kigepealt parki, sealt metsa. Ta tahtis varjupaigast ja teistest
poistest vimalikult kaugemale pseda. Iga pev hommikust htuni poistesumma hulgas,
see ttas ja vsitas ning sundis aeg-ajalt ksindust otsima. Nii hea oli kndida kahekesi
suure mehega ja osa saada sellest suurest rahust ja just, mis temast vlja hoovas. Ta oleks
ennast meelsasti surunud tema vastu, nagu tegi seda surnuaial, kui nad kahekesi sealt
lahkusid, kuid ei julgenud. Aga kest vttis kll kinni, kui nad judsid kaugemale puude
vahele, kus neid keegi ei vinud nha.
Jaanil oli petaja Karuse poole luba ksima minnes valmis tuhat ksimust ja juttu, mis
kik tahtis lipilasega rkida, kui nad kahekesi jvad, kuid nd ei tulnud midagi meelde.
Ta aina naeratas ja hoidis lipilase ktt nii oleks ta valmis minema kskik kuhu.
Niisamuti ei leidnud lipilane jutulnga, peale mne, juba varjupaigas esitatud ldise
ksimuse: kuidas ta nd oma eluga rahul on, kas igatseb linna tagasi? Jaan ei tahtnudki
neile ksimusile pikemalt vastata, lippas aina oma suure sbra krval edasi ja vibutas ta ktt.

Alles siis, kui juti pargist lbi metsa, hakkas lipilane jutustama nagu endasugusele, et
nd saab ta varsti oma suure tga lplikult valmis. Siis lahkub lauavabrikust ja saab koha
likoolis. Juluks ehk teeb viimse eksami, ja ongi likool lbi.
Vaata, Jaan, siis oleksid sa vinud ka minu juurde jda, senikauaks kui oleksid ise
mne teenistuskoha leidnud.
Jaan ei lausunud selle peale esiteks midagi, mtles ainult, kui kaval mees see lipilane
on. Ta ei taha elda, et Jaan tema leval pidada oleks jnud, tleb, et senikaua kui koha
oleks leidnud Millal tema veel teenistuskoha leiab! Sinna kulub vhemalt kaks-kolm aastat.
Mis koha te saate likoolis? pris ta.
Assistendiks saan.
Kas see on seesama, mis professorikski?
Ei ole, kus sa sellega. Assistent on abijud, kes professorit aitab nii kergemais asjus.
Ja selle eest makstakse pris head palka?
Makstakse ikka ka, vib-olla enamgi kui lauavabrikus teenisin.
Siis on teil ju pris hea! rmutses Jaan sdamest. Kui ei leidnud ta ise mingit kohta,
siis on ometi seegi hea, et ta suur sber parema koha sai.
Nd hakkas lipilane pikemalt seletama, mis plaanid tal Jaaniga oleksid olnud. Jaan
oleks esialgu vinud tema juurde kolida vi oleks vinud ka mnikord kojarahva juures
olla, nii kahe vahel nagu ennegi. Tema oleks aidanud omalt poolt, kojarahvas omalt poolt,
sedasi oleks kahe peale asjaga ilusti hakkama saadud. Ega see pris muidu oleks olnud, Jaan
oleks omalt poolt talitanud ja aidanud, mis oleks vinud Ajalehti oleks mnud, kuidagi
oleks ikka midagi teeninud. Edasi ei osanud lipilane seletada, snad lksid segamini.
Viimati prdus ta Jaanile otse vastu, tles kvasti ja peaaegu pahaselt:
Sinu ema, vaata Tema aitas mind mnikord. Ma olin kord suuremas hdas kui sina
praegu, tema tuli ja aitas mind aitas mind jalule ja hoidiski jalul. Kui ma mineval aastal
haige olin, siis tema ravis mu terveks Vaata, poiss, sa ei saa sellest praegu aru, ma ei oska
sulle elda, ehk edaspidi mistad. Nd aga tlen niipalju: kui sul siin raske on ja halb, siis
vid igal ajal minu poole tulla. Vid tulla kas vi sdasi. Ja rohkem ma sellest ei rgi.
lipilane lisas sammu, Jaan srkis ta krval. Mlemad vaikisid. Jaan haaras kvemini
ta kest kinni, just nagu kartes, et mees muidu ta krvalt kaob. Nii nad sammusid metsa all
vaikides vi kneldes ksi-snu hoopis krvalisist asjust. Nad ei mrganudki, et sgisene
pike laskus juba madalale ja hk lks viluks. Alles siis, kui nad metsast lbi lagendiku
veerele judsid, jid mlemad seisma.
Aga kuhu me siis nd vlja oleme judnud? imestles lipilane, vaatas siis pikest ja
kella. Nd peame ruttu sammuma, et igeks ajaks tagasi juda. Mis kella ajal teil htusk
on?
Pike, oli juba loojas, kui nad varjupaika judsid, ja teised poisid tulid parajasti smast.
Nd jd htuliseta, kahetses lipilane.
Pole viga, mul teie toodud pakk kapis alles, sellest piisab enam kui heks htusgiks.
Jaan saatis oma klalise kuni suurele teele. Seal peatusid mlemad ja vaatasid
teineteisele snalausumata otsa.

Head aega siis tles viimaks Jaan. Ja suur tnu tulemast.

Head aega! Ole tubli poiss, ra pead norgu lase! Eks me talve poole ne, kuidas asjad
kujunevad. Ah soo, hte tahtsin veel ksida: sinu kummutil oli ema pilt, kus ta isaga
laulatuspeval oli les vetud tead kll. Kas sa selle kaasa vtsid vi kuhugi ra panid?
Selle vtsin kaasa. See on minu kapis.
Siis on hea, siis on kik korras. Ma mtlesin, et see pilt on kaduma linud. Siis on kik
korras. Hoia seda hsti!
Nd sirutas ta Jaanile veel kord ke, siis hakkas kiirete sammudega linna poole astuma.
Jaan seisis teelahkmel ja vaatas talle jrele senikaua kui ta kogu hmaruses tuhmus ja lpuks
hoopis kadus. Siis kndis Jaan mne aja ksi pargis ringi ja kinnitas endale mitu korda: tna
oli hea pev!
Kui ta viimaks trepist les lks oma rhma tuppa, kuuldus sealt suurt mra, kisa ja
nuttu. Mis seal lahti peaks olema? Ta vttis mitu astet korraga ja tormas uksest sisse.
Ahju juures olid poisid salgas koos, seina res seisis Kalju Vadi, keda varjupaigas
kutsuti Hireks, ja karjus tiest krist.
Mis siin lahti on? ksis Jaan lhemalt poisilt.
Ee ei midagi! Poisid hakkasid nalja tegema, panid hire kima Siis tuli ka Krhva
siia, ja nd teevad mehikesele liiga.
Jaan tundis Kaljut, keda tema kisa prast Hireks kutsuti, juba esimesest pevast. See oli
sama vike tedrethniline poiss, kes tema tulekust lks naaberrhma tuppa teatama ja
Krhva sinna kutsus. See vike poiss mngis varjupaigas haledat osa. Ta oli juba ammu
vabatahtlikult hakanud mingisuguseks varjupaiga narriks. Jaan mletas, et sageli poisid
kogunesid ta mber mtsakusse ja kskisid tal teha kiksuguseid veidraid ngusid ja
naljakaid hli. Ta pdis siis endast teiste meeleheaks niipalju veidrusi vlja pressida kui
aga suutis. Mnikord muutus ta oma veiderdaja osas nii haledaks ja armetuks, et poistel
temast kahju hakkas ja nad laiali lksid. Teinekord muutus ta kigile nii vastikuks, et ta vastu
lausa viha tunti. Siis hakati harilikult hiret kima panema. See toimus nii, et keegi poistest
lks ta juurde, npistas vi torkis teda ja tles: Tee hiret, mispeale poisike harilikult
karjuma pistis. See oli mingi metsik kisa, nutu, meeleheite ja teeskluse vahel. See kisa ratas
pealtvaatajais kik metsikud kired valla, nii et nad poisi torkimisele enne lppu ei teinud, kui
see kahvatuna maha langes, kilades ja hambaid kiristades.
Jaan mrkas juba eemalt poisi kisast, et hire kitamisega on kaugele mindud. Ta murdis
poiste salgast tee lbi ja sattus vastamisi Lillaga, kes plekist kompvekipihtidega Vadit
npistas kaelalt, pskedelt, keseljalt ja iga kord kamandas: ine hire!
Jtke poiss rahule! kratas Jaan ja tundis, kuidas veri lb talle phe.
ra ikka toredaks mine!" vastas Lilla, pdes otsida mingisugust hooletut naljatooni ja
osatades Jaani oma pihtidega.
Jaan haaras Lilla lgadest kinni ja tukas teda kigest just ukse poole. Samal
silmapilgul aga avanes uks ja Lilla lendas sisseastuvale juhatajale vastu rindu. Kik jooksid
laiali oma voodite juurde, ainult Jaan ji juhatajaga silm silma vastu. Lilla hoidus ukse
juurde, kuna kahvatu Vadi seina res ltsutas ja srmi vnas.

Juhataja haaras Lilla kraest kinni ja kratas:

Mis sa tormad, et inimesi ei ne!
Kattai tuli kaklema ja tukas, venitas Lilla.
Juhataja laskis Lilla lahti, astus Jaani ette, laskis oma luurava pilgu le poisi kia, siis
ksis:
Misprast sa kaklesid?
Jaan ei vastanud midagi, vaatas esiti juhatajale otsa, siis temast mda, kus Lilla talle
juhataja selja tagant parastavat ngu tegi ja pikka nina nitas.
Jaan li pea selga, vaatas juhatajale otse silma sisse, siis tles:
Eks Lilla ise rgi, mis kaklus siin oli.
Lilla tuli juhataja selja tagant vlja ja seletas hdise noga:
Meie olime siin niisama koos ja tegime nalja. Siis tuli Kattai sisse ja tkkis kohe mulle
klge.
Jaan ei lausunud sellegi peale midagi, laskis silmad kia le poiste, kes seisid igaks oma
voodi ees ja vaikisid. Keegi ei teinud hltki juhtumi teliseks selgituseks. Jaan ootas mne
aja, siis suunas oma pilgu taas juhataja nole ja ji endiselt seisma.
Juhatajal kas ei olnudki tahtmist asja lhemalt uurima hakata vi rahuldas teda Lilla
seletus, ta nitas npuga seina rde ja tles:
Jd siia seisma kogu tunniks. Praegu on kell pool heksa. Pool kmme tuled nurgast
ra ja lhed tled hrra Karusele, et mina sind karistasin.
Jaan taganes seina rde ja ji sinna trotslikult seisma. Juhataja kndis krsitult mne
korra voodite rea vahel edasi-tagasi ja hakkas pragama. Mis metsloomad nad ieti on, et ei
mista rahulikult olla! Tema lks siit mda ja kuulis kisa, nagu tmmataks kedagi rattale.
Nemad siin kaklevad ja ei vaatagi ette, kes sisse tuleb.
Jaan jlgis silmadega erutatud juhatajat, ta kahetses teda rohkem kui plgas ja vihkas. Ta
nis kuidagi armetuna ning haiglasena. Kollakale nole ilmusid kord punased plekid, kord
kadusid, laubal likis higi. Mustad, harjastena pstiseisvad juuksed, mis higist vastikult
likisid, andsid talle eemaletukava ilme. Jaanil oli selline tunne, et poisid on juhatajast le
ja ta seeprast ongi alati hirmul, luurav ning pahur. Hrra Jgis ja Karus on hoopis
teistsugused mehed, miks ei juhtunud need peale tulema?
Kui juhataja ruumist lahkus, hingasid kik kergemalt. Mni hakkas Jaani petama, et ta
oleks pidanud asja kik ra rkima, siis oleks Krhva vahele jnud. Jaan naeratas
leolevalt ega lausunud selle petuse peale snagi. Tulgu siis nd vhemalt nurgast ra,
andsid teised head nu, ega siin kedagi ngemas ole.
Ma vin ka selle aja ra seista mis see mulle ikka teeb, raius Jaan selle peale ja ji
siis hoopis vait.
Poisid hakkasid magama minema ja voodeid kohendama. Kigil oli tekkinud olukorrast
piinlik ja halb. Hbelikult hoidusid nad Jaani pilkudega kohtumast ja vaatasid teda krvalt.
Seal ta seisis seina res, sirgelt nagu kuju, vaadates kord le voodite, kord suunates oma
pilgu ebamrasesse kaugusse.

Juba olidki kik voodis, kuid keegi ei maganud, kik pdsid nurgas seisjat vargsi
vaadelda kas vi tekiserva alt. Ja kis mingisugune vaikne vitlus voodis lamavate poiste ja
nurgas seisja vahel. Kik tundsid, et too poiss on hoopis teistsugune kui kik nemad, nii et on
pris loomulik, et ta seisab ksi seal seina res, kuna nemad karjas on kik voodis. Paiguti
tundus poistele, et vahemaa nende ja Jaani vahel ha kasvab, nagu nihkuks magamistoa sein
ja hes sellega Jaangi ikka kaugemale ja kaugemale, nii et nende pilgudki teda ei ulatu
ngema. Nad ei saanud talle keelata lugupidamist ja austust, kuid tundsid ta vastu htlasi
mingit salaviha: miks on ta ikka teistsugune kui nemad kik, miks ei ole ta nii, nagu iga teine
poiss! Peaks, ta ometi vsima, peaks juhatajat vi sedasama Krhvat kirumagi! tleks ta nii,
nagu teeks iga teine poiss: mis ma siin seina res ikka seisan, istun taburetile ja puhkan
jalgu; kes siin ikka ngemas on! Kuid ei, ta seisab nagu kuju. Ma vin ka selle aja ra seista,
mis see mulle ikka teeb, tles ta juba alguses.
Jaan ei melnudki alguses ei juhataja ega teiste poiste peale vihane olla, tal oli ainult
kahju, et see ilus pev nii halvasti lpeb. Kui ta aga ngi teiste arglikke ning hbelikke pilke,
mis jlgisid teda kuidagi krvalt ja tekire alt, siis tundis plgust nende kikide vastu, li pea
trotslikult psti ja hakkas aknast vlja vaatama. Nii ta seisis nagu raidkuju, unustades isegi
kella vaadata, mis vastasseinal aeglaselt tiksus.
Kui kell li pool kmme, tundis Jaan, et keegi puudutas teda kest. See oli Vino, tema
voodinaaber.
Nd on tund tis, sosistas poiss. Ma jlgisin tpselt kella. Nd vid ra tulla. Ma
tegin sulle voodi valmis. Tahad, ma lhen tlen hrra Karusele seda, mis juhataja kskis?
Heida sa pealegi puhkama.
Ta jooksis Jaani vastust ootamata alla ja tuli varsti hingeldades tagasi.
Kui nad mlemad juba voodis olid teki all, prdus Vino veel kord Jaani poole ja tles
poolsosinal:
Kas tead, mis ma mtlesin, kui sa sedasi ksi seisid seal seina res ja ra ei tulnud ja
teised sind kik tekiserva alt vaatasid ? Ma mtlesin, et sa oled kva nagu terasest
terasest poiss.

7.
Septembrikuu lpul hakkasid kevadel taludesse karja kaubeldud kasvandikud tagasi tulema.
ksteise jrel sitsid klamehed vankritega varjupaika, pruuniksplenud poiss vi tdruk
kaasas, peatusid kantselei ees, andsid karjase le ja maksid juhatajale vlja suvepalga, mis
kanti raamatusse kasvandiku arvele.
Karjased olid kogu suve veetnud ksinduses vi suuremate inimeste seltsis ja
vrastasid nd alul omasuguste sagivasse seltskonda sattudes. Mnel ei tulnud htul kaua
und, poistesumma jutt ja naljad segasid ning tegid rahutuks; teised lksid prast lunaski
parki ja istusid mne aja ksinda psa vi puu all.
hel peval ja peaaegu samal ajal toodi varjupaika tagasi kaks poissi, keda Jaanile esitati
Kita ja Tanki nime all. Viimasest oli ta juba ennemalt kuulnud. See pidi olema teine Krhva,
veelgi halvem. Kitat ngi ta aga esimest korda. See oli khn, peenikese kaela ja rnade
liikmetega poiss, nrviline ja rahutu. Ta nris alalpmata ksi, tammus helt jalalt teisele ja
vaatas rahutult ringi, nagu ootaks teda iga silmapilk hdaoht, mille eest peab valmis olema
pgenema.
See on teine Hire, otsustas Jaan, kui teda ngi kapi kallal askeldavat ja voodit seadvat.
Samuti krimpsutab ngu ja liigutab silmi.
Kita korraldas oma asju palavikulise rutuga, vaadates aeg-ajalt rahutult ringi, nagu tuleks
iga silmapilk keegi, kes tema asju tahab ra vtta. Asjadega valmis saanud, jooksis ta kohe
vlja, kuid ei linud mitte keset prandat voodite rea vahelt, vaid puges lbi seina poolt, kus
voodiotste ja seina vahel oli tilluke ruum.
Just nagu pgeneb kellegi eest, mtles Jaan ja ksis oma naabrilt Vinolt: Kes ta
niisuke on? Ja miks ta kiki kardab? Kuidas ta prisnimi on?
Kes ta on, arutas Vino, eks ta ks poiss ole. Ema olevat tal linnas, isa ei olegi. Priselt
on ta nimi Lembit Raid, aga poisid on hakanud teda Kitaks hdma, ta htelugu kaebab ja
kitab petajale ra, kui vhe midagi on; selleprast on pandudki niisuke nimi.
Veel samal peval kohtas Jaan ka Tanki, htusgilt tulles ji Tank Lillast maha, kellega
nad nisid head sbrad olevat, ootas Jaani jrele ja tles kohe, kui Jaan tema kohale judis:
Tere, Jantsa! Olen kuulnud, et sa oled kva poiss. Anna siis ktt ja lme patsi!
Jaan vttis pakutud ke vastu ja lausus naljatoonil:
Kellele kva, kellele niisama. See on mehesna, kiitis Tank Jaani vastust. Mina olen
ka kellele Tank, teen kik puruks, kellele Jaan Mtus. Kae nalja meie oleme
nimekaimud. Selle peale anna veel kord ktt.

Jaan ulatas teist korda ke ja tundis kohe, et teine pab seda valusasti pigistada ja
randmest vnata. See nks oli Jaanil ammugi teada. Ta li ke kangeks, siis keeras veidi ja
tmbas he raksuga vastase kele keeru sisse, mispeale see valusasti oiates kohe ke lahti
laskis.
See asi on sul siis selge, tles Tank ja jttis ta rahule, hpates pikkade sammudega
Lillale jrele.
Jaan tundis Tanki vastu veel suuremat vastumeelsust kui Lilla vastu ja tal oli pris hea
meel, kui kuulda sai, et Tank jbki Lillaga hte tuppa.
Septembri lpul algas ka varjupaiga koolis ppet. Siin olid klassid paarikaupa hte
ruumi koondatud, nii et hel petajal tuli korraga petada kahte klassi, mis oli Jaanile tiesti
uudiseks. Linnas oli igal klassil ikka oma klassituba ja oma petaja. Siin oli kik teisiti. Jaan
oli viiendas klassis, mis asus kuuenda klassiga hes ruumis. Kokku oli neid kaksteist
tdrukut ja kmme poissi. Lilla ja Mtus, ehk kll Jaanist mlemad aasta vi enamgi
vanemad, olid neljandas klassis. Jaaniga hes klassis oli Lembit Raid Kita kes kohe
esimesel peval vlja paistis oma vimetega matemaatikas. Tal tarvitses ainult silmad viivuks
sulgeda, kui ige vastus oligi kes. Jaangi kuulus matemaatikas tugevamate hulka, kuid
selline kiirus arvutamises, mida omas Raid, oli temale ja kigile kttesaamatu. Talle tarvitses
anda kskik kui raske lesanne, ta sulges hetkeks silmad, ja oligi ige vastus kes. Visid
prast paberil kontrollida eksinud ei olnud poiss karvavrtki.
Kohe esimesel peval selgus ka Jaanile selle poisinarma haiglane kaebamiskirg. Tal oli
iga tunni alguses ksi psti ja petaja ei judnud veel ta soovi jrele pridagi, kui ta oma
kaebustega tuli. Vahetunnil jooksis ta sageli petaja jrel ja ladus oma kaebusi ette. Need
visid pris thised asjad olla, kas vi see, et keegi vaatab tunni ajal aknast vlja vi lehitseb
raamatut vi teeb kige ilmstumat asja, ikka pidi ta petajale ra tlema. Sealjuures
ngi ta ja andis asju edasi kuidagi virilalt suurendatuna, nagu oleks kikide tegevus sihitud
aina tema vastu. Ta vis keset tundi psti tusta ja hda: petaja, Vino tahab mind la!
Kui aga selgus, et Vinol selleks kige vhematki kavatsust ei olnud, kaebas Raid ikkagi: Aga
ta vaatas mulle kurjalt otsa.
Peale tunde kis ta igal pool, ngi kike ja kandis kik omamoodi suurendatult juhatajale
vi petajaile ette. petajad ei pannud ta kaebusi thele, kuid juhataja erutus iga kord,
hakkas asja uurima, sdlasi otsima ja karistama, rritades vahel kik rhmad les.
Viimastel pevadel hakkas ta eriti kaebama Mtuse ja Lilla peale. Millal nad suitsetasid
talli taga, millal jid seal viina vi hoidusid toimkondadest eemale. Iga kord olid siis suured
uurimised ja primised, poisid said pragada ja karistada. Nad lubasid Kita tmaks teha, kui
see oma kaebusi ei jta. Vike poisike liikus aga voodite vahel nagu alalises pgenemises,
krimpsutas ngu ja tles, et mis nad siis teevad, miks nad siis teda rahule ei jta.
hel peval kaebas ta juhatajale, et Tank ja Krhva tahavad teda pssiga maha lasta ja
siis kogu varjupaiga plema panna. Jllegi toimetati juurdlust, tehti lbiotsimisi, kusjuures
leitigi mlemalt sussik-pssid, pssirohtu ja tuletikke. Poisid viidi kantseleisse. Mis nendega
seal tehti, seda ei saanud keegi teada, kuid tagasi tulles mlemad punetasid nost ning
vandusid tulist kurja ja kttemaksmist.

Kikide ilmne poolehoid oli Krhvale ja Tankile. Neid ei sallitud kll isiklikkude
spradena, kuid varjupaiga histe liikmetena kuulusid nad ikkagi nende hulka ja
moodustasid vljakujunenud tekspidamiste jrgi hise rinde kogu varjupaiga juhatuse
vastu. Omavahel vis tekkida sprusringe ja vitluskampasid, tlisid vis lahendada
kaklustega, kuid see pidi kik jma omavaheliseks asjaks, petajad need olid teine
maailm, need ei kuulunud siia, ega tohtinud ka tarvitada nende abi omavaheliste tlide
lahendamisel, see oleks olnud raandmine. Vitluses koolijuhatusega moodustasid kige
vihasemadki kambad hise rinde. Nd oli selle rinde lhkujaks ja raandjaks saanud vike
Lembit, kes kll oma iget nime kuulis ainult klassis petajate suust, muidu oli ikka Kita.
Pahaselt kisid poisid temast mda. Ei puudunud palju, et nad talle nkku oleksid
slitanud. Jaan tundis vaistlikult kogu varjupaiga kombeid ja tekspidamisi, pidas neist
lugugi, ehk ta kll kike omaks ei vtnud. Ta mistis hukka vikese Kita kaebamas kimised,
kuid ta ei saanud siiski talle keelata vikest poolehoidu ta seisis ksi kogu selle
poistesumma vastu, mitte kll oma tugevusest ksi, vaid mingisugusest haiglasest
jonnakusest.
Jaan katsus temaga mnikord rkida, kuid poiss libises ta eest alati ra, voodite ja seina
vahele, sealt hdis:
ra tule, ra tule! Ma ei taha.
Ainuke, kes temaga mnikord juttu ajas ja keda ta ei kartnud, oli Jaani voodinaaber,
tasane Vino. Sellega nad kkitasid mnikord ahju taga nurgas ja siis vis kuulda Kita
tasaseid naeruturtsatusigi.
hel htul, kui Jaan tagasi tuli kgitoimkonnast, olid poisid kik erutatult keset tuba ja
lugesid paberilehte, mis kis kest ktte.
Mis seal on? pris Jaan Vinolt.
Vino oli leni punane ja vrises nagu palavikus.
Mis seal lahti on? pris Jaan veel kord. Prast, prast rgin, kui juba voodis oleme.
Jaan ei teadnud juhtumile erilist thelepanu omistada, seda mrkas kll, et poisid
korraga kik vaikseks jid, ilma vallatuste ja vanaviisi juttudeta voodisse pugesid.
Nd prdus ka Vino noga tema poole ja sosistas:
Kas tead, kata-madin tuleb. Juba anti ukse alt tht sisse. Korrapidaja leidis, ja seda nad
lugesidki, kui sina tulid.
Mis asi tuleb?
Kata-madin.
Mis see on? Mis kata-madin?
Nd hakkas Jaan sosistades seletama, et kas tna vi homme vi mnel lhemal l
tulevad teise rhma poisid si siia ja hakkavad kedagi peksma. Seda tehakse une pealt.
Poisile pannakse padi suu peale, tekk veel le, et ei saaks hlt teha. ks istub kaksiti peale ja
teised annavad. Mineval kevadel hele tehti, poiss oli prast haige ja lkski varjupaigast ra.
Misprast nad sedasi teevad?
Noh kaebamiste ja kitmiste prast ikka. Ma arvan, et nad nd teevad Kitale et kis
kaebamas. Ta ise kardab ka, kogu htu vrises.

Ta vib nd petajale ra elda, kui asi teada on ja tht ette saadeti.

Ei, seda ta ei tee, seda ei tohi teha, seda ei tee keegi. Muidu kll kaevatakse petajatele
thiste asjade prast, aga sellest ei piiksata keegi, see on kohe nii. Kll sa ned, Kita ka ei
tle. Kes seda madinat siis teevad? Ma arvan, et Tank ja Krhva. Nende peale ta kaebamas
kis. Tead kll, selle pssi ja pletamise prast.
Jaan kargas voodis istuli.
Tank ja Krhva? Vaat seda nad ei saa. Ma valvan, lhen vastu, ratan teised ka les.
Vi sa tead, millal nad tulevad? Ega nad kohe tule, mnikord saadetakse tht terve ndal
ette.
Siis valvan ndala, valvan kaks ndalat, tles Jaan otsustavalt, kuid seda nad ei pea
saama. Mitmekesi nad tulevad?
No nii nelja-viiekesi."
Seda saame nha, seda saame nha! rhutas Jaan ja li rusikaga vastu voodi rt. Siis
heitis maha ja ji avasilmi lakke vahtima. Jlle Tank ja Krhva! Nendega peab ta veel kord
judu proovima. Saab nha, kes on tugevam, kes jb peale. Kas tema vi nemad?
Ta vhkres kogu voodis, silmatitki magamata, korrates vahetpidamata endale: kas
tema vi nemad! Ta unustas koguni Kita, kelle kaitseks see vitlus pidi tulema, ta tegi selle
omaks asjaks. See ei pidanud olema vitlus ainult Kita kaitseks, vaid pidi otsustama, kes jb
peale, kas Tank ja Krhva vi tema.
Kui ta hommikul voodist tusis, mustad varjud silmade all, mistis Vino, et ta oli oma
sna pidanud ega olnud silmatitki maganud.
Sa ei maganud si, tles ta Jaanile.
Ei! oli lhike ja kindel vastus. Kas juad vastu panna millal nad veel tulevad?
Kui vaja, olen magamata kogu ndala, olen magamata kaks ndalat. Sa oled terasest
poiss. Jaan naeratas:
Vib-olla olen, vib-olla ei ole. Eks ne, kuidas see asi korda lheb. Siis selgub, kes on
terasest, kes puust.
Teisegi ootas Jaan magamata, mida sber kohe mrkas ja hoiatas:
Hea kll, sa oled nd magamata, oled kik need d magamata, kuni nad tulevad. Aga
sa vsid niiviisi ra, sinust pole prast midagi vastuhakkajat.
Sellele olen isegi melnud, seletas Jaan. Tna olen tallitoimkonnas prast lunat. Siis
lakas magan. Ega nad peval ikka tule. Kui kauaks jn, otsi mind lakast les ja rata.
Kolmandal htul pani Jaan kepid voodisse lina alla.
Miks sa need sinna paned? pris naaber.
Et voodi oleks halvem, et mul oleks kergem rkvel olla.
Kolmandal l nad tulidki. Kell vis pool kolm olla, kui Jaan kuulis, et tasakesi avati uks.
Jaan piilus teki alt kige esimene oli Tank, padi kes; Tanki jrel hiilis Krhva tekiga,
teised kolm hiilisid kikivarbail nende jrel. Nad lugesid silmadega voodeid Kita voodi oli
ukse poolt kuues. Siis vaatasid nad hiilides ringi ja sstsid voodi poole. Enne aga, kui nad
judsid tekki ja patja tsta, kargas Jaan psti ja raius klavalt ning selgelt:
Mis te siin tahate teha?

Pealetungijad kohkusid ootamata llatusest, lastes padja ja teki langeda.

Siis vandus Krhva:
Jantsa, kurat. Miks sa ei maga?
Ma ksin teilt veel kord: mis te siin tahate teha?
Tank alustas heaga:
Mis see sinu asi on? Tahtsime Kitale madinat teha seda otsustas meie kohus. Mis ta
siis kireb juhatajale kik ra, mis poisid teevad. Tule kampa, kui mees oled.
Ta tstis taas padja ja astus voodile lhemale. Ka teised nisid uuesti tahtvat vitlust
alustada.
Tagasi! karjus Jaan tiest rinnast, sstis ettepoole, jdes Kita voodi ja pealetungijate
vahele.
Poisid rkasid ja kargasid istukile. Nagu hest suust klas kikide poiste likav kisa lbi
ruumi. Vike Lembit Kita puges voodi ja seina vahele, vrisedes kogu kehast nagu
palavikus.
Nd tles Jaan selgelt ning klavalt: Kui teie nd kohe ra ei lhe, siis kutsun petaja
Karuse
Tank ja Krhva mtsid teda musta, hvitava pilguga.
Kita Oled ka Kita, kui ra tled, surus Tank lbi hammaste.
Ei ole Kita, raius Jaan vastu nagu rauda tagudes. Teie teate, ma pole kunagi kellegi
peale poole snagagi kaevanud, aga kui teie nd veel tahate oma madinat teha, siis tlen
ra. Sa tead, Krhva, ma ei lausunud poolt snagi juhatajale, kui sa minu peale valetasid, ma
ei iendanudki asja, vaid seisin tunni nurgas ra kas ma valetan ?
ige on pomises Lilla hbelikult ja li silmad maha.
Hea, et sa ndki seda tled, raius Jaan edasi. Nd teate, missugune mees ma olen.
Ma oleksin vinud petajale ette elda, et kavatsete tulla, aga ma ei teinud seda. Ma tulin
ksi teie viie vastu. Ma valvasin kik need d sellest ajast peale, kui teie sedeli saatsite, ei
maganud silmatitki. Ma oleksid vinud ka teisi appi kutsuda, ma tulin aga ksi. Ja nd
tlen teile otsekohe: kui teie veel kavatsete oma rvkike teha, siis tlen petajale ra."
Kik kuulatasid hiirvagusi, ainult Kita nutulukseid oli kuulda ldise vaikuse sekka. Jaan
vaatas oma vastastele otse silma sisse. Nende pilgud leegitsesid esiteks mustast vihast, siis
tuhmusid ja laskusid alla. See oli snadeta ja fsilise juta vitlus, mis kis helt poolt
ksiku poisikese ja teiselt poolt kogu salga vahel. Ja ksik ji vitjaks. Kui Krhva ja Tank
taas oma pilgud Jaanile prasid, luges see nendest alistumist, alandust ja hbi. Seda ta oli
tahtnudki ta oli peale jnud.
Pealetungijad vtsid oma asjad ja kadusid sna lausumata, kuna Jaan ji seisma keset
tuba, ked surutud rusikasse ja pea juliselt psti.
Teised psesid nagu painaja alt. Kas oli madin? Kas tehti ra? Kuidas Jaan vahele sai?
priti ksteiselt lbisegamini. Kui selgus, et Jaan kik need d oli valvanud, parajal ajal
peale saanud ja rvkigu nurja ajanud, vaikiti jlle ja vaadati teda aukartusega nagu tolgi
htul, kui ta ksi nurgas seisis. Siis kostsid lbi vaikuse Jaani voodinaabri imetlevad snad:
Terasest poiss

See nimi jigi nd Jaanile klge, kindlamini kui pesutoas ristitud Jantsa. Ndsest
peale hakati teda hdma Teraseks vi Teras-poisiks.
Kata-madinate lugu ei lppenud aga veel sellega. Jrgmisel htul leiti ukse alt sedel:
tuleb kata-madin Jantsale. Poisid kohkusid see oli kttemaks. Lubasid aga kik
kordamda salkade viisi valvama hakata. Jaan naeratas, kuid arvas, et saab ehk ksigi
hakkama.
Teisel htul leiti ukse alt aga uus sedel, mis kandis kirja: kata-madin Jantsale, Terasele,
jb ra. Vaevalt oli rhm selle sedeli lbi lugenud, kui Krhva ja Tank tulid sisse. Jid Jaani
voodi ette seisma ja tlesid: Sa siis ei elnud hrra Karusele ra. Enda prast poleks
linudki tlema, oli Jaani lhike vastus.
Nd tlesid Krhva ja Tank peaaegu hest suust:
Sa oled titsa!
Nad tahtsid talle ktt sirutada, kuid nhes Jaani uhket pilku, tmbusid tagasi ja lksid
vaikides oma tuppa.
Jaan tundis, et ta oli vitnud tielikult.

8.
Kuigi Jaan oli varjupaigas nd igas olukorras vitjaks jnud, ometi kadus tal just tollest
viimasest htust peale tahtmine varjupaika edasi jda. Ta oli oma vitlused ausalt lpule
videlnud, kuid htegi spra ei olnud ta siit leidnud. Voodinaaber Vino oli kll kena poiss,
hoolitsev ja anduv, kuid sbrana ei andnud ta mtu vlja. Temast vis kll oodata, et ta
rinnaga su eest vlja astus, kuid selles vljaastumises puudus jud. Vino andumine oli
pigemini teeniv hoolitsemine kui vriline sprus.
Edasi hakkas teda otse valusalt vaevama alaline suures summas olemine, ei ole kusagil
kohta, kus sa viksid mnikord ka ksi olla oma mtete ja plaanidega. Trepist les vi alla
kies puutub keegi tingimata su vastu vi puudutad kedagi sina, ja seda ei tahaks.
Magamistoas on iga htu peaaegu hed ja samad jutud ning naljad, ttuseni nhtud
kaaslaste veidrused ja harjumused. Kita kneleb unes ja niisutab sageli kotti, Hirel haisevad
jalad Kike seda peab taluma.
Mnikord lks ta ksi parki, jalutas vi istus seal, kuni klm hakkas. Siis kis veel enne
mitu korda maja ukse ees edasi-tagasi nii vastumeelt oli sisse minna.
Ta mtles sageli tagasiminekule linna ja lipilase snadele tulgu vi sdasi. Kojarahvale ei tahaks jlle raskuseks minna kaela.
Nii ta arutas ja kaalus mitu peva, siis tegi kki otsuse lheb linna tagasi. Ehk aitab
hrra Prn lipilane elu korraldada. Ta on sber mees, ega ta silmakirjaks elnud
tulgu tagasi vi sdasi, ikka vtab vastu.
Sellele otsusele judnud, lks ta kantseleisse ja teatas juhatajale otsekohe:
Ma tulin nd tlema, et lhen varjupaigast ra.
Mis ra? Kuhu ra? ksis juhataja segaduses.
Linna tagasi.
Kuhu sa sinna lhed, kelle juurde? Sul ju isa ja ema ei ole.
Lhen hrra Prna juurde, see on lipilane meie hoovimajas.
Kas ta vtab siis sinu enda hoolele? Kas ta on asja juba korraldanud. Minul mingit kirja
ega korraldust ei ole. Ja ksi ma sind ei saa lasta.
Kll hrra Prn korraldab, lpetas Jaan, jttis head aega ja tuli kantseleist vlja.
Juhataja ei teadnud Jaani teadaannet kuigi tsiselt vtta. Oli ju ennegi varjupaigast lapsi
ra joosnud, kuid keegi polnud ette teatanud. Teised olid aga mitu korda knelnud
raminekust ja muist vimalusist, kuid olid ikkagi edasi jnud. Vist on sellegi poisiga sama
lugu, arvas juhataja ega teadnud ta jrele erilist valvet panna.
Jaan vttis aga majaemalt oma hoiule vetud asjad vlja, jttis varjupaigast saadud
tlikonna voodile ja seadis oma asjad kokku; ema pildi pani pue nagu tulleski.

Poisid ei uskunud Jaani raminekut ja tegid suured silmad. Kuhu ja miks? Kui aga
minek teoks hakkas saama, nuttis Vino, nutsid Hire ja Kita. Teised vaatasid talle imetelles
otsa ta on ikka teistsugune kui nemad siin kik. Ehk ongi loomulik, et ta lheb, ta ei sobi
siia.
Vino saatis teda teelahkmeni ja tihkus kogu aja nutta. Jaan patsutas teda lale ja
lohutas pole viga, elas Vino ju ennegi ilma temata. Siis vttis pambu selga ja hakkas
sammuma linna poole, rht kindel ja pea otsustavalt psti.
Vino seisis niikaua teelahkmel, kui sber silmist kadus, siis ohkas:
ra lks, ra lks see terasest poiss.
*
Kui Jaan linna judis, oli juba pime. Hoovivrava ees peatus ja vaatas ringi. Imelik, kik
on nagu eile, aga ometi on siit ra olnud nii kaua aega. Poeuksed on juba kinni, kaupmehe
omade elutoast paistab tuli. Nende endine korter on ra antud, sellegi aknast helgib valgus;
aga kardinad on teistsugused kui neil olid.
Ta avas jalgvrava ja astus sisse kojarahva juures on pime, vist magavad juba. Aga
lipilase aken on valge, lipilase juurde ta lhebki. Tulgu vi sdasi, ta vtab ikka vastu
nii olid tema snad.
Jaan jooksis ruttu le hoovi, avas ilma koputamata ukse, laskis pambu maha kukkuda ja
hdis juba lvelt:
Ma olengi siin tulin tagasi!
lipilane prdus kirjutamast mber, siis tusis khku psti ja ruttas vastu, mlemad
ked ees ieli.
Tagasi tulid! See on tore. Kas priselt? Nd jdki siia?
Priselt jah kohmas Jaan, esimest korda kahetsedes oma tegu. Priselt kll kui
siin saab mu elu kuidagi korraldada. Te ju tlesite, et
Muidugi, muidugi, vttis lipilane talt sna suust. Miks ei saa Kllap me siin elu
korraldame. Aga nd istu ja puhka, sa tulid oma pambuga jala
Ja jlle pani ta Jaani diivanile istuma, hakates ise priimusel teed keetma. Jaani valdas
kohe soe ja kodune tunne, talle nis, nagu poleks ta siit ra olnudki, kik oli endine.
Nd viis lipilane jutu mujale ega ksinud poole snagagi, miks Jaan just nd ra
tuli. See meeldis Jaanile ja ta oli selle eest oma suurele sbrale vga tnulik. See teab, et
kike ei maksa prida, on pris hea, kui meeste vahel mned asjad knelemata jvad, neid
mistetakse snadeta.
Kui Jaan jrgmisel hommikul kojarahvast lks klastama, oli nendegi llatus suur.
Kuidas tagasi? Kas tuli kima vi? Ei, jb vist kll priseks. lipilane lubas aidata elu
korraldada, nii et ei ole vajagi tagasi minna.
Kas jd siis hoopis tema juurde? pris kojanaine, kahju tundes, et poiss ta nd maha
jtab, htlasi veidi kartes, et poiss talle uusi raskusi juurde toob, kui tema juurde jb. Sest
olgu kuidas tahes, ks mure oli neil poisi ra olles ikkagi vhem, rkimata poisi riiete ja
jalanude muredest.

Esiteks jn kll tema juurde, eks prast ne, mis saab. Aga teie juures kin ikka ka.
Nojah, leppis kojanaine, oli kuulda, et oli saanud teine hea koha.
Esimestel pevadel prast tagasitulekut Jaan kooli ei linud, iendas kodu mber,
lhkus puid ja li kojanaisele vett. Kis Postimehe talituses ja vttis vlja lehemgi
numbri. Siis viis kojarahva juurest ra oma voodi lipilase tuppa ja seadis seal oma elamise
sisse, nagu ta oma tegevust nimetas. Lunal kisid nad le tnava sgimajas, kuna
hommikust ja htust sdi kodus.
Paari peva prast lks ta tagasi endisse kooli, kus tema ratulek varjupaigast poistel ja
petajail juba teada oli. Samuti oli sinna ette judnud temale varjupaigas antud uus nimi
Teras. Kuidas see nimi temast ette oli judnud, jigi Jaanile arusaamatuks, kuid seal ta oli ja
tema klassi astudes hti kooris vastu: Teras tuleb! Poisid kogunesid kohe ta mber ja
hakkasid prima, miks ta ra tuli, kuidas tal seal lks ja palju muud. Keegi tles oma e
kaudu kuulnud olevat, et ta olevat seal olnud kva poiss. Jaan heitis kega ega vastanud
helegi primisele oli, mis oli, mis seda enam meelde tuletada.
Kui ta koolist koju tuli, oli kojanaine hoovivraval vastas ja teatas, et teda olevat kidud
taga otsimas. Hoolekandeosakonna ametnik kinud ksimas, kus see varjupaigast
rajooksnud poiss on siin. Kas Jaan siis omavoliliselt ja ilma teatamata varjupaigast ra tuli?
Kuidas ta seda tegi?
Ei tulnud ilma teatamata, seletas Jaan. Juhatajale tlesin, et lhen ra. Mis nad siis
nd tahavad?
Ei tea, vist tagasi viia. lipilane lks neid asju klaarima.
Jaan lks pahuralt lipilase tuppa. Mis nad temast peaksid tahtma? Tagasi ta kll ei
lhe, kas vi mis. Ta oligi juba varjupaiga unustanud, ainult siti ngi rhmatoast und.
Mnikord tulid Krhva ja Tank si ta kallale, katsid padja ta suule ja heitsid teki le pea, nii
et ta iga silmapilk oli lmbumas. Kui ta siis leni hirmuhigis rkas, kulus palju aega, enne kui
selgusele judis, et see kik oli ainult uni.
Varsti tuligi lipilane tagasi ja teatas, et kik asjad on korras.
Siis mul ei tulegi sinna tagasi minna?
Ei. Aga seda ma poleks uskunud, et sa nii teed: teatad lihtsalt juhatajale, et lhed ra, ja
lhedki. Kuid olgu pealegi, nd on asjad kik korras.
Rohkem lipilane asjast juttu ei teinud ega hakanud ka usutlema ratuleku phjusi.
Istus oma laua taha, hakkas lugema ja kirjutama.
Jaan korraldas oma lauda, kraamis tasakesi tuba, siis teatas:
Ma lhen nd Postilehti mma. Number on mul juba vlja vetud.
Ah nii, prdus lipilane oma istmel mber. Seda asja oled sa siis ka ise ajanud, ilma
kellelegi sna rkimata.
Mis sellest rkida, vabandas Jaan vanamehelikult. Mis muud teenistust ma ikka
leian peab katsuma seda elu kuidagi korraldada ja seada.
lipilane naeratas:
Hea kll. Ehk ongi nii kige parem. Mine pealegi.
Jaan vttis mtsi, lehtede tarvis pappkaaned, ja laskis tit traavi kesklinna poole.

Kui Jaan kohale judis, oli Postimehe kangialune ajalehepoisse ja -naisi tis. Naised
seisid salkades, ajasid juttu ja trelesid poistega, kes ksteist tukasid, kisasid ja vallatust
tegid. Mned kkitasid majaseina res ja mngisid vaske, milleks neil olid suured
kamalutied vanu vene vaskrahasid. Teised jooksid tnaval, mngides kulli vi ajades muidu
thja tuult taga. Mned ettevtlikumad olid roninud likooli sammaste alustele ja pdsid
aknaist sisse vaadata, et mis need lipilased seal ige teevad ja kuidas nad pivad ja kas
professorid neid ka nurka panevad.
Jaan ji seisatama vase mngijate juurde ja vaatas teiste askeldusi pealt. Siin oli palju
tuttavaid poisse oma koolist ja teisigi, keda ta oli ninud kas luhal vi mnguplatsidel.
Suurem hulk olid aga vrad, kuid see ei takistanud neid sugugi teda mngudesse ja
askeldusisse kutsumast, mida salgad siin ja seal algatasid.
Nd tuli tnavart mda pikk poisikolask, mts viltu peas ja hlmad eest lahti.
Vase mngijate kohal peatus ta veidi, siis hakkas jalaga teiste rahasid segamini ajama.
Kodja, kurivaim, mis sa teed? Kasi minema! pahandasid mngijad ja pdsid rahasid ta
eest varjata.
Kodjaks nimetatud poiss kis aga edasi mngijate rida mda ja tegi oma hvitustd,
nagu olekski ta selle peal vljas.
Jaan vaatas uustulnukat ja leidis, et selles on midagi hist varjupaiga Krhvaga, ainult
pikem ja vedelam on ta Krhvast.
Imelik nimi tal Kodja, arutas Jaan edasi. See pole kindlasti ta prisnimi, on poiste
pandud. Kuid sobib tema vedela ning lodeva olemisega.
Kui Kodja vase mngijad oli segamini lnud, silmas ta seina res Jaani; vaatles teda
veidi eemalt, siis pani ked hooletu liigutusega taskusse ja hakkas Jaanist mda minema,
kuid just Jaani kohal tegi, nagu komistaks, ja langes rinnaga Jaani peale, pahandades ise
sealjuures:
Mis te trgite, poisid, nh!
Jaan sai sellest mngust aru, tukas talle vastu rinda, lkkas eemale ja petas
heatahtliku pilkega:
Kui su jalad sind ei kanna, siis hoia seinast kinni, aga ra tule inimestele peale.
Sina, ritsikas, tukad mind! hakkas Kodja praalima, nitas rusikat ja ksis: Kas
tunned venna vere lhna, nuusuta, kas tunned? Tule lhemale, tule mehele vastu.
Sellega asi seekord jigi. Jaanil ei olnud tahtmist poisi suurustamisele vastata, kes teda
teist korda puutuma ei tulnud. Pealegi hakati varsti lehti andma, kangialune kogunes poisse
ja naisi tis; selle rsina hulka Kodja kaduski.
Teisel htul oli Kodja kohal enne Jaani ja nis teda just ootavatki. Ta tuli Jaanile mne
sammu vastu, klistas pihupesal rahasid ja tegi ettepaneku:
Hakkame vaske mngima!
Ei taha. Ja mul pole rahagi.
Sellega asi ka seekord ji. Kodja tahtis kll meelega komistades Jaanile otsa kukkuda,
nagu eilegi, kuid nhes selle julgelt vljakutsuvat pilku, sai igel ajal oma tasakaalu tagasi ja
taarus minema.

Nii kordus see nd iga htu. Kodja leidis ikka phjust Jaani kohta vljakutsuvaid
mrkusi teha, kangialuse rsinas tugata vi jalga ette panna. Teda pahandas kige rohkem
vastase leolev rahu ja kartmatu pilk. Mni teine oleks kas krvale hoidunud vi kallale
tulnud, kuid see kis oma teed ega teinud tema nklemisist vljagi.
hel htul, kui Jaan temast jlle mda vaatas nii nagu ei oleks teda olemaski, ei
kannatanud ta enam vlja, lks Jaani krvale, seadis jala ette ja tukas. Jaan vaarus, kuid ei
kukkunud. Siis astus ta Kodja ette, nii et ta hingehk kis sellele nkku, ja tles:
Ma tlen sulle viimast korda: jta mind rahule! Mina sinusse ei puutu, sina norid aga
kik need pevad tli. Pea meeles: see ei ole mitte kingitud, vaid laenatud. Kord maksan sulle
kuhjaga ktte.
Ritsikas! plastas Kodja. Kutsud mind vlja vi?
Kui vlja, siis vlja! Kui sa just tahad?
Nd olid teised poisid kik jaol.
Hei! hdis ks Jaani kooli poiss teistele. Tulge siia Teras kutsub Kodja vlja.
Rsinal koguneti kahe vastase mber.
Kus te teete? Siinsamas vi?
Siin ei saa, anti teiselt poolt nu. Lhme sinna likooli nurga taha, Aadu platsile. Seal
pole politseinikke ja inimesi kib vhe.
Nd siirdusid kik tnavat mda les Gustav Adolfi platsile, pugesid heki taha nurka
ja jid ringis kahe vastase mber seisma, kes teineteist silmitsesid altkulmu.
Hakake peale! higati salgast. Mis te vahite!
Jaan seisis endiselt, pea psti ja ked rusikas; Kodjal oli parem ksi pksitaskus.
Hakake kord peale! hti teist korda salgast.
Nd tmbas Kodja kru selga, kis paar luuravat ringi mber Jaani, siis tmbas ke
taskust ja virutas Jaanile vastu ngu. Jaan vaarus jalgadel, see oli valus hoop valu ulatus
sdameni. Seda poleks ta uskunud, et sel ldval poisil nii kvad rusikad on.
Pidage! hti salgast. Kodjal on pantser, ksipantser.
Pane krihv ra, anna siia! karjusid teised. Muidu tuleme vahele.
Kodja ngi, kuidas teise silmaalune li siniseks ja pselt hakkas verd tilkuma. Ta viskas
krihvi teiste poiste ktte ja sisistas lbi hammaste:
Said laterna nina krvale!
Siis mindi uuesti kokku. Jaani silmade ees tantsisid punased tpid. Tal oli samasugune
tunne nagu varjupaigas Krhvagagi videldes: ei tule kellestki hoolida, ei enesest ega
vastasest. Ta tmbas enese veidi kru, hoides seejuures kogu aja keha pingul nagu
terasvedru ja jagades hoope, kuhu juhtus. Vastane oli tugevam kui tema, kuid aeglasem ja
saamatum. Seda taipas ta varsti ja otsustas ra kasutada, pigates vastase lkide eest krvale
vi pareerides neid oma krvallkidega. Poistesumm seisis tihedas ringis vitlejate mber,
julgustades kord ht vi teist ja kiites nnestunud lke.
Nd haaras Kodja oma pikkade ktega Jaani mbert kinni ja tahtis teda maha panna.
Seni kui ta oma ktele otsis sobivamat asendit, vingerdas Jaan ta kaisutusest vlja ja haaras
ise vastast kljelt, vangistades seelbi ka ta ke. Siis oli vaja veel ainult ht kilist nksu, ja

vastane oligi maas. Nd haaras Jaan Kodja mlemad ked, asetas plve rinnale ja surus
mlemad lad vastu maad.
Kllalt! hdsid poisid. Terase vit.
Jaan veti poistesalga keskele ja sammuti koos Postimehe kontori ette. Kodja lonkis
riideid kohendades salga jrel. Vlvi all sai ta Jaani ktte, sirutas sellele ke ja tles:
Lepime ra! Sa oled titsa.
Jaan vttis ke vastu ja tles:
Lepime! Aga pea sa meeles!
Kui Jaan htul koju tuli, takseeris lipilane ta silmaalust ja lausus:
Kukkusid kuhugi vi oli poistega lmist?
Jaan ei tahtnud asja uuesti les soojendada, kuid vastas siiski siiralt:
Oli kll veidi asjaiendamist.
lipilane rohkem ei prinudki. Omaette muiates hakkas ta toolil kiikuma ja nagu muu
seas jutustama:
Eks ole mnikord asjaiendamisigi. Ja peab need asjad ise iendama, teised siin aidata
ei saa. Kui mina umbes sinuvanune poiss olin ja linna kooli tulin, oli mulgi mnikord
asjaiendamisi. Olin maapoiss, veidi kohmakas ja saamatu, linnapoisid keksisid nagu
nelad minu mber, hel oli ht torkida, teisel teist. Iseranis el oli ks kaupmehe poeg, see
tahtis mu hinge seest vlja sa. Mul oli lepakoortega pruuniks vrvitud koduvillane likond,
maartsepa tehtud Missugune ta just oli, kes seda nd praegu enam mletab, aga kll ta
vis ikka linnapoiste poeriidest ja linnartsepa tehtud likondade seas eriti silma paista, ega
muidu just sellest nkamised alanud. Ja kige elam oli too kaupmehe poeg. Mitte kuidagi
ei saanud tast jagu, kll knelesin heaga, kll kurjaga. Kui ma ei eksi, nutsingi kodus kord
oma likonna prast. Aga kskord olime parajasti ues puuvirnade taga kargas mul hing
tis ja peksin ta lihtsalt lbi, andsin oma tugevate maamehe rusikatega mehise keretie. Olin
nii viha tis, et oleksin ta sealsamas kas vi sodiks teinud, poleks teised vahele tulnud. Ja mis
sa arvad: sellest ajast peale jeti mu likond rahule. Kellelegi ei olnud ma enam maamats,
vaid vriline seltsimees, palju enam, minust hakati lugu pidama. Jah, eks tule mnikord
asjaajamisigi, kus sa pead mehena enese eest vljas olema, lpetas lipilane muiates oma
jutu.
Minul oli kskord samuti, et oleksin sodiks teinud, muutus nd ka Jaan avameelseks.
See oli seal varjupaigas Kui ta mind li, siis kartsin vastu anda, et teen talle ehk liiga haiget
ja kartsin ise ka, et ta lb valusasti. Kui ma selle mttega vastu hakkasin, siis oli tema
minust le. Aga varsti ngin, et sedasi ei saa: tuleb anda nii, et enesest ei hooli ega temast,
saagu mis saab. Kui sedasi vitlesin, siis saingi vidu.
Nojaa, naeris lipilane nd laginal. Kui tahad suurt vitu saada, pead kik kaalule
panema.

9.
Prast varjupaigast tagasitulekut hakkas Jaan ikka rohkem ja rohkem vrduma koja-rahvast
ja hoiduma lipilase poole. Nis, nagu ei vajaks ta enam kojanaise hellitavat hoolt,
eelistades sellele lipilase julist sprust. Ta kis kll ndki mnikord kojarahva pool,
hullaski seal vi aitas talitusis, kuid mlemad pooled mrkasid, et midagi oli vahele tulnud.
Ja see vahe nis suurenevat iga pevaga.
Sprus lipilasega seevastu nis aga pev-pevalt tihenevat ja vtvat ha kindlamaid
vorme. Jaanile meeldis see, et lipilane kohtles teda sageli nagu endasugust, kneles asjust,
millest harilikult suured vikestega ei knele, ja lubas tal vabadusi, milles ta ngi vrikat
usaldust. Seeprast ei kasutanud ta oma vabadusi ega iseseisvust kunagi kurjasti, tahtis igal
sammul nidata, et ta antud iseseisvust ja vabadusi tiesti vrib. Kige selle spruse ja
usalduse juures ji Jaani ja lipilase vahele ometi suur vahemaa, mida kumbki ei tahtnud
vhendada. Jaanil oli tarve oma suure sbra poole les vaadata ja mnigi kord tema jule
toetuda, lipilane mistis seda ja hoidis vahekorrad selle jrgi.
Ta oskas poisi juhtimist ja kasvatamist teostada kuidagi krvalt ning kaudselt.
Mnikord, kui lipilane htul kaua ra oli, keetis Jaan priimusel teed, ti omateenitud
rahaga poest vorsti ja leiba, oodates sel viisil oma spra kaetud lauaga. lipilane hindas seda
tagasihoidliku mrkusega vi tunnustava pilguga, ja sellest oli Jaanile kllalt, talle ei
meeldinudki suuresnaline kiitus. Teinekord jlle, kui Jaan oma raha kulutamisega nende
histeks vajadusteks liiga heldeks lks, andis sber krvalt nu: kas ta arvestab ka seda, et tal
koolitarvete peale raha lheb?
Kord avaldas ta lipilasele, et tahaks ema hauale panna malmristi, millele nimi, snnija surmaaeg oleksid sisse valatud. Ta on ridest ksinud, et selline rist maksab
kakskmmend viis krooni; kui arvestada juurde tsemendist vi kivist alus, lheks kokku
kolmkmmend krooni. Kui ta nd iga kuu lehemgi teenistusest he krooni krvale
paneb, siis saaks koguda kaks ja pool aastat. Kas peaks puurist nii kaua vastu pidama?
Ehk peab ka, arvas lipilane. Aga mte on hea, ja selle teostamisele tuleb kohe asuda,
ehk saab temagi omalt poolt veidi aidata.
See meeldis Jaanile, et lipilane tema ettevtet ei laitnud ega ka suuresnaliselt ise
appi ei lubanud tulla, vaid kogu ettevtte tema hooleks jttis. Ta valmistas kohe papist kassa,
kuhu kuu lpul esimese krooni sisse laskis.
Koolis oli ta rmus ja teotahteline, sageli isegi vallatu, mille prast tal tuli petajatega
pahandusi, kellele oli vastumeelt tema liikuvus ja erksus. Ta vis kll sageli tunnis nii
rahulikult istuda ja tsse sveneda, et isegi klassijuhataja vanapreili Kesa temaga rahul oli,
kuid teinekord vis ta muutuda nii lemeelikuks ja krsituks, et testi ei teatud, mis temaga

peale hakata. Eriti hell oli ta igasuguste halvustamiste ja solvamiste vastu, siis ajas jonnining trotsiokkad vastu tehtagu temaga mistahes, tema jrele ei anna.
Muidu aga korraldas ta siingi oma elu iseseisvalt. Kui hakati les kirjutama
lunasoovijaid Lastekaitse hingu supikgist, siis andis ta ka enese les ja saigi
lunakaardi. lipilasele teatas sellest kodus nagu muu seas:
Ma hakkan nd supikgis lunal kima. Kaardi sain juba ktte. Nii et ma enam teiega
sgimajja ei tule.
See tuli lipilasele tiesti ootamata.
Kuidas sa siis minule sellest snagi ei rkinud? Kuidas see sk seal on?
Supp on rammus. Tna anti hernesuppi ei judnud kike ragi sa. Aga htut ja
hommikut sme ikkagi kodus heskoos. Mtlesin, et nii on kige parem, kuidas ma
korraldasin.
Nd hakkas lipilane naerma:
Hea kll, kui sa nii korraldasid, siis olgu! Aga tle mulle kohe, kui sa seal khtu tis ei
saa.
Kui aga koolis hakati les kirjutama neid, kes riidevarustust vajavad, pidas Jaan kaua
aru, kas paluda saapaid vi mitte. Korjaks ju omastki teenistusest saabaste ostmiseks raha,
kuid siis ei saaks htusgiks midagi osta ega ema risti tarvis krvale panna. Aga saapaid
lheks hdasti vaja, kojamees on vanu mitu korda parandanud ja elnud, et ei ole neist enam
suuremat asja pinsol on lbi puretud, ei pea tikke kinni.
Nii ta siis esitas oma palve juhatajale ja mne peva prast ta kutsutigi kantseleisse ning
anti saapad ktte, kusjuures pahanduski peaaegu ei oleks jnud tulemata. Kantseleis oli
parajasti ka preili Kesa, kes arvas, et Jaan on paha poiss ja neid saapaid ei vri. Jaani
sdames kihvatas, ta tahtis siinsamas saapad preili Kesa ktte visata ja shvata, et kui ei
vri, siis rge andke, kuid juhataja astus lepitavalt vahele:
Miks ei vri, ta on tubli poiss. Hoia siis hsti ja mri vahetevahel.
Jaan vttis saapad npu otsa ja tuli kantseleist vlja. Tal ei olnudki nendest head meelt,
ehk oleks lipilanegi talle saapad ostnud; ta lubaski palgapeval osta, kuid Jaan tahtis talle
llatuse valmistada, et on jlle ise oma elu korraldanud. Hrra Prn ei heida talle kunagi
ette ega tuleta meelde, kui midagi ostab vi annab.
Aga preili Kesaga muutus vahekord sellest peale veel halvemaks. Preili otsis Jaani tst
meelega vikesi vigu, halvustas iga tema sammu ja liigutust vahetundidel. Seda mrkasid
teisedki poisid ja arvasid, et Veltu krillib Jaaniga. Veltveebel, lhendatult Veltu, oli preili Kesa
hdnimi pilaste hulgas, mille ta sai sellest, et armastas vaikuse saamiseks kaardikepiga
lauale la ja sealjuures kamandada: Vait!
hel vihmasel peval, kui poisse ue ei lastud ja nad saalis pidid jalutama ringiratast, oli
preili Kesa korrapidaja. Poisid olid rahutud ja nrvilised, misprast preiligi oli pahuram kui
muidu. Ta seisis klaveri krval, kaardikepp kes, millega aeg-ajalt li klaveri kaanele ja
kratas: Vait! rge jooske!
Iga sellise paugu peale ji poistesumm vaiksemaks, kuid mne minuti prast kasvas jlle
sagimine ja tusis kisa, nagu kiskudes end valla mingisuguse paisu tagant.

Jaan oli sel peval eriti lemeelik. Ta oli thele pannud, et pinginaaber Nirk kartis kdi
pihupesal. Nd tegi talle nalja poisile selja tagant lhedale hiilida ja pihupesast kditada. Ta
jooksis ja saalis teiste vahel, et oma naabrit kdiga llatada, see pdis ta eest peitu pugeda ja
ra libiseda. Nii toimus kogu vahetunni suur sagimine ja jooksmine, mis teistegi pead
segamini li ja needki sagima pani. Preili Kesa paugutas aga kepiga klaverikaanele, kamandas
ldiselt ja kutsus nimepidigi ksikuid poisse korrale. Kik ainult sekssamaks korraks
mne sekundi prast lks endine mll lahti.
Siis pdis ta parajasti mdajooksva Jaani last kinni ja kratas:
tle ometi, mis asja sa selud tna kogu peva teiste vahel? Ei knni ise korralikult ega
lase teisi kndida.
Jaanil oli suur jooksukihk sees, naljatleva hoolimatusega heitis ta: Tahan!
Nd vihastus preili Kesa, virutas veel kord kepiga klaverikaanele ja karjus le saali:
Sina tahad tahad. Ega siin sinu tahtmise jrgi saa kia. Sa pead nii olema, nagu koolikord
nuab. Oled ks raiskulinud poiss ja niisugusele anti veel kooli poolt saapad.
Jaan ji tsiseks ja puuris oma silmad petajasse.
Vtke siis ra, kui teil kahju on!
Mis, sina hakkad veel vastu! karjus vana-preili vihast kriiskava hlega. Poisid jid
seisma, kuna saali asus vaikus.
Veltu lheb verest ra, pomises keegi ja tungis lhemale.
Aga preili jtkas:
Varjupaigast sa jooksid ra, siin oled esimene koer. Ma tlen, et: su ema praks enese
hauas mber, kui teaks, missugune sa oled. Ja oma praegusele hooldajale oled kll
kirstunaelaks
Kaugemale petaja ei saanud. Jaan prutas jalga vastu maad ja karjus le saali: Jtke mu
ema rahule! Saalis valitses hauavaikus. Punetava noga seisis Jaan vanapreili ees, pea psti
ja silmis tuli. Ta karjatas veel kord:
Jtke mu ema rahule, teie Veltu!
Nd hakkas preili hsteeriliselt nuuksuma, ringutas ksi ja tormas lbi poistekarja
petajate tuppa, kiljatades vahetpidamata:
Ma ei vi enam ma ei vi enam
Jaan ji seisma sirgelt klaveri juurde, huuled kvasti kokku pigistatud ja vaade suunatud
klassiaknast vlja. Nii ta seisis varjupaigaski, kui astus vastu Krhva ja Tanki kambale
sdasi, kui need tahtsid vikest Kitat peksta. Teisedki seisid nagu kinninaelutatult paigal.
Mis nd saab? Mis temaga nd tehakse?
Varsti tuli juhataja. Poisid saadeti klassidesse, kuna Jaan kutsuti petajatetuppa, kus
algas uurimine ja primine. Jaan ji sirgelt ukse krvale seisma, preili Kesa nuttis ja ringutas
ksi.
Sa oled petajale vastu hakanud ja rumalusi elnud, usutas juhataja.
Selle poisiga mina enam ei tta mina oma klassi teda ei lase, kriiskas vanapreili.
Jtnud mu ema rahule haua phja ma poleks midagi elnud, seletas Jaan. Aga
jooksin ja vallatust tegin kll.

Asi lppes sellega, et Jaan jeti sinna ootama, kuna ppenukogu astus prast tunde
kohe kokku erakorraliseks koosolekuks, kus vahejuhtum arutusele veti.
Mis seal tehti ja kneldi, sellest Jaan ei saanudki teada. Kui koosolek lbi oli, kutsus
juhataja Jaani kantseleisse ja teatas, et ta on koolist krvaldatud ja abikooli mratud. Ta on
telefoni teel kik asjad korraldanud, ja homme hommikul tuleb Jaanil juba sinna minna. Siin
mbriku sees on vajalised paberid, need andku abikooli juhataja ktte. Ja rgu melgugi
krvale pigelda, asjale saadakse ikka jlile.
Seda otsust kuuldes Jaan jahmus sellist otsust ta ei olnud oodanud. Abikool see ei
ole muud kui ulakate poiste kool. Omavahel kutsutakse seda koertekooliks ja see on kikide
poiste plu all.
Ta vttis mbriku vastu, kuid ji endiselt ukse krvale seisma.
Hakka aga siis minema! tles juhataja heatahtlikult. Ei ole midagi teha. Selliseid asju,
et laps petajale vastu karjub, meie siin lubada ei saa. Kui viks poiss oled, vtame su tuleval
aastal tagasi.
Jaan lonkis uksest vlja, raamatud kaenlas ja mbrik nppude vahel. Ta oli ige ldud.
Et ta vallatust tegi ja jooksis, see on ige, aga oleks preili ta ema rahule jtnud, siis poleks
midagi olnud. Kuidas seda asja lipilasele elda?
Poolel koduteel li ta pea psti ja otsustas: tlen otsekohe ra, saagu, mis saab! Hrra
Prn oligi parajasti kodus, luges laua taga. Jaan ji ukse krvale seisatama ja kuulutas:
Mul lks tna koolis halvasti.
Ta tegi seda nii sgav-tsise tooniga, et lipilane lugemise katkestas, istmel mber
prdus ja poisile otsa vaatas.
Kuidas halvasti? Said halva numbri vi?
Nd heitis Jaan raamatud toolile, lks oma suure sbra laua juurde, surus end peaaegu
tema vastu ja jutustas ra kogu loo, kusjuures ta mitu korda rhutas:
Et ta mulle saabaste saamist mitu korda ette heitis ja varjupaigast rajooksmist meelde
tuletas, sellest poleks olnud midagi, aga jtnud mu ema rahule haua phja.
Nii nii kordas lipilane selle peale sgavalt kmiseva hlega. Ah nii
Ja veel midagi, pris Jaan siiralt. Mis see thendab, kui kellegi kohta eldakse: sa oled
kirstunael?
See arutas lipilane, see on mistukne. Sedaviisi eldakse harilikult halbade laste
kohta, kes nagu enneaegu sunnivad oma vanemaid surema. Miks sa seda ksid?
Ah nii! imestles Jaan. Siis olen mina teie kirstunael. Preili Kesa tles: sa oled oma
praeguse hoolitseja kirstunael. Kas olen?
lipilane vttis poisi mlemad ked oma pihku, vaatas talle otse silma sisse ja tles
siis, selgelt iga silpi rhutades:
Ei ole! Ei ole! Ja ra muretse sinna ulakate-kooli saatmise prast. Mina usaldan sind ja
tean, et sa ka seal jd selleks, kes sa oled minu vikeseks heaks sbraks. Ma usaldan
sind.
Selline tunnustus tegi Jaanil sdame soojaks, ta surus enese tugevasti oma suure sbra
vastu, siis heitis diivanile kummuli ja nuttis tasakesi.

10.
Kui Jaan jrgmisel hommikul oma uude kooli judis, olid tunnid juba alanud.
Vist ei maksa praegu sisse minna, tuleb oodata vahetundi, arvas Jaan ja hakkas ues
ringi vaatama.
Koolimaja asetses tnavast eemal suures aias, kus vanad puud ulatusid le majakatuse.
Koolimaja ise oli hekordne, piklik puumaja, palju viksem kui Jaani endine kool. Aga u oli
suur ja ruumi oli seal palju: hel pool ue rel olid postid korvpalli, teisel pool vrkpalli
tarvis; kolmandas kljes oli kang ja tasakaalupuu, kuid ruumi ji ikkagi veel le.
Siin mngi mitme meeskonnaga korraga, arutas Jaan ja lks koolimaja lhemalt
silmitsema. Vaevalt sai ta mne sammu astuda, kui aken lkati lahti ja sgav mehehl
hdis:
Poiss, mis sa siin knnid?
Jaan peatus ja tervitas.
Kas oledki see poiss, kes eile siia kooli mrati?
Olen kll.
Siis tule sisse!
Nd kadus mehe pea aknalt, varsti knati raginal vlisuks lahti ja seesama mees
kutsus Jaani keviipega sisse, viis ta vikesse tuppa, mis nhtavasti oli kantselei.
Nii! tles ta siis sgava hlega ning rhutades, vttis paberi ja pliiatsi ette. Kas sa
mind tunned? Mina olen selle kooli juhataja, kus sa nd hakkad kima. Kuidas on sinu
nimi?
Kattai, Jaan Kattai.
Jaan vaatas uuele juhatajale uurides otsa ja leidis, et see tugeva keha ja sgava hlega
mees ei olegi vastumeelne. Ja knetab teda siiralt ning mehiselt ega hakka kohe pragama.
Jaan judis nha, et juhatajal oli kaelas helevalge krae. Ja taskurtt, millega ta prille hakkas
puhastama, oli ka valge ning puhas. See lisas meeldivust.
Kuidas isa nimi on?
Artur.
Mis amet?
Surnud.
Ema nimi?
Anni. Ka surnud.
Juhataja pani pliiatsi kest ja vaatas poisile otsa.
Kuidas sa siis elad? Kes sind leval peab?
Elan hrra Prna juures. See on lipilane meie hoovimajas, tal on likoolis koht.

Aga tle nd, misprast sind endisest koolist ra saadeti. tle otsekohe kas varguse
asju ka oli.
Seda ei olnud, raius Jaan vastu ja li pea psti.
Mis seal siis oli ulakused, vastuhakkamised ?
Neid oli kll.
Hea kll, rohkem ma ei pri, tles juhataja, pani pliiatsi kest ja tusis psti. Meil on
siin nii, et nd oled sa neljandas jrgus, see on proovijrk. Kuu aja prast, kui hsti kitud,
saad kolmandasse jrku; see on paranenute jrk. Edasi vid saada teise jrku, kus on head
poisid; viimne, kige krgem jrk on esimene, sinna saavad ainult eeskujulikud poisid.
Esimese jrgu poisid vivad kanda pikki juukseid, astuda noorkotkaste rhma ja kevadel oma
endisse kooli tagasi minna. Nd tead, mis sul teha tuleb. Ah jaa orkestrist vid kohe osa
vtta.
Sellega jutt lppeski. Nd viis ta Jaani viiendasse klassi, tutvustas teda lhisnaliselt:
Toon siia uue poisi. Tema nimi on Kattai. Pange ta sinna Krmiku krvale istuma,
lisandas ta petajale ja lahkus ise klassist.
Vaevalt sai Jaan istet vtta ja vikeses klassiruumis veidi ringi vaadata, kui kliseski kell
vahetunnile. Jaan lks hes teistega saali ja tundis kohe, et siin ei olegi nii snge ega halb,
nagu ta oli arvanud. Igal pool olid pildid seintel, lilled aknalaudadel ja kardinad ees just kui
eluruumides. Ja vahetunnil ei kida siin ringi, vaid poisid teevad, mis tahavad. hed hakkasid
mnguna pingpongi, mille tarvis oli suur roheline laud seina res, teised asusid vikeste
laudade taha, kus ldi lahti malemng. Mned vtsid seinalt mandoliinid ja hakkasid neid
tilistama.
Jaan tahtis peatuda malemngijate juures, kui kuulis, et selja tagant keegi teda hdis:
Hei, Teras, sina ka siin. Kuidas see tuli?
Jaan vaatas mber see oli Kodja, tema endine vastane, nd juba mnd aega sprust
otsiv ajalehepoiss.
Ma alles tna tulin, vastas ta Kodjale ja vttis vastu vljasirutatud ke, kuid siiatuleku
phjusi ta ei hakanud seletama. Teisel ei paistnud selle vastu ka erilist huvi olevat, viis jutu
hoopis mujale ja teatas, et tal on nd viis kohta juures, kuhu lehti tuleb koju viia, siis kadus
teiste hulka.
Jaan kndis vrastades he rhma juurest teise juurde, vaatles pilte seinal ja ji siis
ksinda akna alla seisma. Peale Kodja siin tuttavaid poisse ei olnud. Nende koolist saadeti
kll mineval aastal siia paar poissi, kuid neid ei olnud nha. Kes neid kiki tunnebki, igast
Tartu koolist kokku saadetud, arvas ta lpuks ja hakkas aknast vlja vaatama. Esimesel
vahetunnil ei teinud keegi temaga tegemist ega tulnud tema juurde, kuid teisel vahetunnil
otsis ks valge peaga, umbes temavanune poiss, ta kohe les ja ksis poolsosinal:
Kas kellegi kambas oled juba? Tule minu kampa!
Jaan ei vastanud kohe, silmitses poissi krvalt, mispeale see kohmetas, srmeksi
hakkas nrima ja ngu krimpsutama.
Mis kamp see on?

Noh, mngime ja Kamba staap on luhal, tead, kus see vana kummuliknatud lodi
jekaldal on, selle all on staap. Mul on seal kik ilusti sisse seatud. Tule!
Ei tea, eks ne, vastas Jaan, kellele see rahutu poiss ei meeldinud.
Poiss kis he salga juurest teise juurde ja pistis mnele sedeleid pihku, tehes seda nii
osavasti, et seda krvalt vaevalt vis mrgata.
Jaan hoidus esimesil pevil kigist eemale, ei otsinud kellegi tutvusi ja trjus teiste
lhenemiskatsed klmalt tagasi. Ta imestles alul, kuidas nad kik siin nii vagurad ja vaiksed
on, endises koolis oli mra ja kra palju rohkem. Kuid peagi mrkas, et siinsed poisid elavad
kaksikelu: ks on petajate poolt osavasti ohjendatud koolielu, teine omavaheline kinode
ees, turul, luhal ja mujal. Endises koolis need mlemad elud sageli segunesid, omavahelisi
asju aeti ka koolis kaunis avalikult ja iendati arveid. Siin oli aga mlema eluavalduse vahel
enam-vhem kindel piir, kuid ta li siiski mnikord lbi, kas hele vi teisele poole.
Kohe teisel vi kolmandal peval prast Jaani saabumist, kui istuti rahulikult
matemaatikatunnis, tuli ks vras hrra juhataja saatel klassi ja ksis pilase Pauluse
jrele.
Paulust meil ei ole, teatas juhataja, aga Paulson on kll. Olge head, vaadake ise
meie mehed esinevad mnikord vra nime all, ehk tunnete siiski oma Pauluse ra.
Vras laskis silmad klassis ringi kia ja nitas kohe Paulsonile:
Toosama poiss ongi, kes enese tles Pauluse olevat.
Paulson tusis kohe psti, tegi vra hrra poole viisaka kummarduse, laiutas ksi ja
tles: Vabandage, hrra, ma teid ei tunne. Kes te olete ja mida soovite? Minu nimi ei ole
Paulus, vaid Paulson.
Kuidas ei tunne? Sa oled ju seesama poiss, kes minult umbes kuu aega tagasi kino ees
leivaraha palus. Kuidas ma sind ei peaks tundma, kui ma su oma koju viisin ja igal lunal
oma lauas sa andsin.
Paulson astus mne sammu ettepoole, kummardas veel kord ja laiutas:
Vabandage, hrra, ma protesteerin selle vastu, ma pole teid kunagi ninud ega teie lauas
snud. Nii vib igaks tulla
Vras hrra sattus segadusse, prdus juhataja poole ja seletas veel kord:
Seesama poiss palus minult umbes kuu aega tagasi kino ees leivaraha. tles, et isa on
surnud, ema tiisikushaige ja viletsus suur. Ta kneles nii veenvalt, et ma uskuma jin, asja
vastu huvi tundsin, poisi enda juurde sma viisin ja sellest ajast peale iga pev lunat
andsin. Ta palus minult ikka ks ja teine kord raha nuttis haledasti ja palus , et emale
rohtu osta. Mnikord andsin ka, kuid tahtsin kskord minna ta ema vaatama. Siis kadus aga
poiss ega tulnud enam lunale. Ta on ikka seesama poiss kuu aega oleme hes lauas
lunat snud, ma peaksin teda tundma. Aga poisi antud aadressi jrgi ei leidnud ma tema
korterit ega tiisikushaiget ema. he raamatu unustas meile maha, kus oli teie kooli tempel,
muidu aga andis ta ka teise kooli les. Tulin nd vaatama, kas siin pettusega tegemist ei
ole.
Paulson tahtis veel kord ksi laiutades midagi seletama hakata, kuid juhataja ei lasknud:
ra rgi, Paulson, meie sind tunneme. Kinoraha tahtsid vi? Tule kantseleisse!

Kuidas asi kantseleis lahendati, seda Jaan ei saanudki teada, kuid vist Paulsoni kahjuks.
Jrgmisel vahetunnil tuli ta teiste hulka ja vandus:
Vahele jin, kurat!
Teised prisid:
Kas kaske ka said?
Sellele ei vastanud Paulson midagi, siirdus pingpongi mngijaid vaatama ja ksi laiutades
petusi andma. ks vike nirginoga poiss tuli Jaani juurde ja hakkas elavalt seletama, et
kllap sai ka kaske, ei julge aga teistele elda.
Mis kaske? pris Jaan.
Kas sa siis veel ei tea? imestles nirginoga poiss, kes istus klassis harilikult vaikselt ja
omaette Jaani ees pingis. Sa tead kll, riideruumi taga on vike tuba, seal antakse poistele
mnikord naha peale Siis eldakse, et anti kaske.
Jaanil oli khe seda kuulda, ta eemaldus jutustajast ja ji ksi akna alla seisma. Ja
korraga tundis ta tlgastavat vastikust Paulsoni, nirginoga poisi ja kogu selle asutise vastu.
Endises koolis olid siiski suuremalt jaolt teistsugused poisid, varjupaigaski olid paremad.
Seesama Paulson, kes kuu aega tssas vrast hrrat, tema lauas si ja veel siingi tagasi
ajas, vaatab nd rahulikult teiste mngu pealt ja laiutab ksi, nagu poleks midagi olnud. Ja
kaske saada ei thenda temale ka midagi. Ime, kui julgelt ja osavalt ta vra hrra ees ksi
laiutas: vabandage ma protesteerin
Mne aja prast mrkas Jaan, et siin on poiste omavaheline elu palju mitmepalgelisem
kui endises koolis ja varjupaigas. Ta eraldas varsti mitmesugused rhmad, mis ksteisest
niivrra erinesid, et neid mingi asi kokku ei viinud. Koolis hoiti nad koos osavasti ohjendatud
korraga, alatise jrelevalve, mngu ja spordiga. Siin olid ette seatud rpad, mida mda elu
pidi liikuma. Klassit piirides liikus ta neil rbastel tiesti, vahetunnil tuli juba vikesi teelt
krvalekaldumisi, vljaspool kooli oli aga igal oma tee.
Igal hommikul viidi thekesed puudujate nimedega juhataja ktte, siis sitis juhataja ise,
kooliteenija vi mni petaja jalgrattal linna ja tuli mne aja prast puuduva poisiga tagasi.
Nhtavasti olid neil kik kohad teada, kust poisse vis leida. Hommikupoolikuti oli see koht
enamasti turg, kus kaubitseti postkaartide, seepide ja muu kraamiga tehti kino- vi
kompvekiraha. Mnikord hlmati midagi sisse ja tehti see siis teises kohas rahaks. See oli
ks liik poisse. Sedasama rahvast ngi Jaan htuti, kui ta, lehepakk kaenlas, jooksis tnavail,
kinode ees konutamas ja mdaminejailt leivaraha mangumas. Mni ei tarvitanudki
kaudseid teid, vaid mangus otsekohe: Hrrad, ostke mulle ka kinopilet!
Jaan neid ei sallinud. Nad olid kik isemoodi lodevad ja saamatud poisid. Neil ei piisanud
judu kinokiusatusile vastu panna ja kompvekkide himust loobuda; neil puudus tiesti tahe
ja visadus selleks ise raha teenida kas vi ajalehtedegi tarnimisega. Mni vttis kll lehepaki
kaenla alla, kuid ji sellega konutama kinoukse taha vi tikkus kohvikusse, et vaadata, kas
mni viiesendine jootraha ei ole lauale jnud. Siis lks kergesti lehepakk pandi raha peale
lauale ja kui see jlle ktte veti, oli ka raha pihus.

Ei, siis oli juba seesama Kodja etem mees, kellega Jaan likooli taga kurjasti kakles. See
ms pevas oma viiskmmend lehte ra, viis raha enamasti koju, ehk kll mnikord ka
prassis, nagu ta teistele seletas, ostis kompvekke vi kis kinos Tarzanit vaatamas. Kuid
seda tegi ta ikka ja ainult endateenitud rahaga. Kodja oligi ainuke, keda Jaan alul endale
lhemale laskis, keda ta meheks pidas omast killast. Ta oligi muidu pris tore poiss, vttis
ainult mnikord hooletult laaberdava ja praaliva tooni, kuid teda vis tiesti usaldada, mis ta
kord tles, seda ta pidas. Ja hlmamise amet oli talle vastumeelt. Imelik kll, Kodja oligi
tema prisnimi, mitte omavaheline hdnimi, nagu Jaan alul arvas.
Kodja-sarnased poisid moodustasid koolis eriliigi. Neid ei olnud siia saadetud ei
hulkumise ega varguse prast, nad olid senistes koolides petajaid tlitanud kas oma
lekeeva energiaga ja teotsemistungiga vi teravalt vljaarenenud iglustundega, mis viis
sageli kokkuprgetele kaaspilaste ja petajatega.
Kolmas liik oli kambamehi ja hulkujaid. Nendel olid omad ettevtted ja toimingud kas
luhal, Toomel vi ka mujal. Koolit oli nende arvates poiste kiusamiseks vlja meldud ja
kogu see maailmakord oli vriti seatud, mida nad siis aegamda omakohaselt parandada
pdsid. Mnikord bisid nad puukuurides, luhal kummuliknatud paadi all vi ka metsas.
Seal oli elu hoopis vabam ja parem. Ka Emaje paadid ei oleks pidanud kaldavaiade kljes
lukus olema, vaid lahti ja kigi aerudega neile kttesaadavad.
Selle kamba poistest vttis kige suurema lennu kuuenda klassi poiss Lootus, kes kohe
esimesel peval Jaani oma kampa kis kutsumas. Temast teati knelda, et ta mineval kevadel
Balti ekspressiga Riias ra kinud, sooritades kogu selle reisu vaguni all pidurikangidel ja
silindritel. Prast jutustanud ta ise teistele:
Pagana moodi tolmas seal all. Kui vlja tulin, olin must nagu murjan. Ise ma seda
muidugi ei teadnudki kus mul seal vimalik oli ennast peeglist vaadata , aga Riia jaamas
kogunes rahvahulk mu mber, kik naersid ja itsitasid, et kust niisuke lahti lastud. Mina
muidugi labriit ei oska snagi lti keelt ega saa neile midagi seletada. Varsti on
politseionku ka seal ja vedib mind aga plate peale. Teel sain vehkat teha ja enne kui ekspress
Riiast vljus, olin jlle vaguni all. Ei olnud midagi teha, tuli Tartusse tagasi tossutada jah.
Aga seda ma teile tlen, poisid, poleks mind Riia jaamas kimbutama hakatud, oleksin nd
juba olnud Hispaanias vi Abessiinias.
Harilikult lppesid ta maailmareisud kik kas Kaareperes, Jgeval vi heal juhul
Tallinnas, kige sagedamini aga judis koolijuhataja talle juba Tartu jaamas jlile. Nd ei
olnud ta juba kauemat aega suuremat maailmareisu ritanud, iendas ja askeldas oma
kambaga luhal, kus ta kord oli Winnetou, kapten Grant vi koguni Kolumbus.
Jaan vaatles seda poissi mnikord krvalt, ta nis kogu aja elavat mingisuguses
unelmateuimas, kus midagi vimatut ei olnud ja kski pardus ei kigutanud temas usku
rituse kordaminekusse, pardused tegid asja ainult veidi keerulisemaks, nii see pidigi
olema. Ta valmistas lennukimudeleid ja uskus kindlasti, et ta sellise lennuki konstrueerib,
millega phjanabale sidab nagu niuhti.

Kord juhtus Jaan poolkogemata tema staapi. Ta jalutas hel htupoolikul Kodjaga
mda Emaje kallast allapoole. Selle poisiga, kellega tutvus algas elu ja surma peale
kaklusega, olid nad nd saanud spradeks. hes nad vtsid lehed vlja, heskoos leekisid
mda tnavaid. Ja kui hel palju lehti kippus ktte jma, tuli teine appi ja aitas ra ma
kaks meest on ikka kaks meest. Kodja oli veovoorimehe poeg ja tal ei olnudki hda prast
teenistust vaja, ta ms seeprast, et oleks endal ka alati omad sendid taskus, et ei oleks iga
thja asja peale isalt raha ksimist. Pealegi tahtis ta endale juluks suuski osta ja epirts ajas
juba ammu peale, et tema tahab uiske. Ta siis juluks ostab endale suusad ja ele uisud.
heksa krooni on raha juba koos, neli-viis krooni lb juluks veel kokku.
Nojaa, jalutasid nad siis mda jekallast ja arutasid oma asju, kui korraga he kaldale
tmmatud lodja tagant pistis Lootus oma kriimuliseks vbatud pea vlja, sihtis nende poole
puupssiga ja karjus:
Ked les! Olete vangid! Jaan ja Kodja hakkasid naerma, kuid Lootus ei olnud parajasti
prit siit maailmast. Ta oli metsiku suguharu pealik ega tahtnud kuuldagi sellest, et teda
kutsuti koolivend Lootuseks. Mehed kutsuti lodja alt kokkulepitud hlitsusega vlja ja
kutsumata klalised viidi vangi. Kui nad kombekohaselt olid le kuulatud, piinatud ja surma
mistetud, siis siis, jah, vis jlle tagasi Lootuseks hakata ja muud juttu rkida. Siis ei
olnud Jaan ja Kodja enam vangid, vaid klalised, kellele anti vigvamis kivil iste ja kellega
vidi puhuda ka muid jutte.
Lodjaalune oli mitmesugust koli tis ja omamoodi elamiseks sisse seatud. Siin olid
kigepealt samblast ja heintest magamisasemed, mida nidates Lootus seletas, et siin on ta
maganud mitugi kardetavat ning hirmsat d. Lauaotstest oli kokku ldud kapp ja laud, kus
asetsesid mned kausid, tassid ja vana kilumannerg. Keskkohas oli tulease, mille mber
istuti ja kus valmistati toitu. Lodja teises otsas oli tkoda, pooleli oleva lennukimudeliga,
mitmesuguseid mduriistu ja koerasaane. Viksikarbi sisse oli tehtud kompass, mis pidi
nitama he otsaga phja, teisega luna poole kui takistavaid asjaolusid ei ole.
Oli juba videvik, kui poisid vigvamist lahkusid. Kogu tee seletas Lootus elavalt ning
hoogsalt, et kui tal nd korda ei lhe oma Lennukiga phjanabale sita, siis sidab kevadel
kindlasti Aafrikasse.

11.
Julu eel muutusid ilmad klmaks, kuid lund ei tulnud maha. Pevad otsa puhusid kledad
ning lbilikavad tuuled, mis sundisid poisse maha jtma oma vigvamid luhal ja
mngupaigad Toomel. Isegi turul ja kinode ees ei olnud kuigi hea konutada ega vaadata, kas
kuski midagi ripakil on. Kogu elu koondus kooli ja muutus siin hoogsamaks, petajad
knelesid ksteisele, et koduseid tid ei jeta enam tegemata ja ppimine nib hoogu vtvat.
Lootus kogus nd ajalehist vljalikeid vraste maade kohta, koostas neist albumeid,
tegi salapraseid plaane ja kaarte, mis tal kik omal ajal tarvis minevat. Mnikord puudus
kll peva vi kaks koolist ja jutustas siis teistele vljameldud lugusid oma seiklusist ja
situdest, millal ta kinud tuttava lenduriga Soomes vi autojuhiga Tallinnas.
Koolijuhataja korraldas nii, et supikgist toodi luna kooli, ja hoidis siis poisse kooli
juures kuni kella viieni, pannes neid rhmiti kas ppima, mngima vi ksitd tegema.
Ainult teatud poisid, nende hulgas ka Jaan ja Kodja, visid kohe prast tunde koolist lahkuda.
htupoolse tegevusega soojades ruumides harjuti ja keegi ei tahtnudki enne lahkuda.
Sageli tuli juhataja ise saali, ja siis algas orkestrimng. See meeldis poistele eriti, siis lid
silmad srama ja kehaga hljuti mngurtmile kaasa. Nis, nagu oleks just pillimng neis
pesitsevaid pahu vaime taltsutanud. Prast mngu juteldi isekeskis elavalt ja nuti juhataja
kest otsust kuidas mng lheb.
Jaan mngis orkestris kaasa. Talle anti luba pilli koju viia, nii et htuti vis kojarahvalegi
ette mngida oma lugusid. lipilase juures ta ei mnginud, see valmistus nd oma
viimsele suurele eksamile ja vajas rahu.
Koolis vttis mng eriliselt hoogu veel seeprast, et seisis ees esinemine julureedel
tuli mngida Peetri koguduse leerisaalis koguduse nukogu julupuul. See tiivustas poisse ja
pani pdma kas vi mis.
Ometi juhtus siingi asju, mis prast suuri sekeldusi tid ja suurema hulga poiste poolt
hukkamistmist leidsid. Mnes ksikus poisis tstis vana Peltsebuul aeg-ajalt pead ja sundis
tegema asju, mis olid lausa kurjast.
ks neljanda klassi poiss anus juba ammu juhatajat, et see talle pilli koju annaks, ta
tahaks kodus kvasti harjutada, nimelt ei lhe tal ks koht selles raskes laulus Kik taevad
laulvad mitte sugugi. Juhataja enese silma all poiss proovis ja pdis, nii et higi tuli laubale
mis ei lhe, see ei lhe! Kui saaks kodus harjutada, oleks hoopis iseasi. Ta anus niikaua,
kuni juhataja andiski talle pilli koju.
Teisel peval ei tulnud poiss kooli, saatis koolivennaga juhatajale mbrikku pandud
pandimajakviitungi, saatis tervisi ja soovitas pilli pandimajast vlja osta juhatajal olevat
palju rohkem raha kui temal. Temal minevat praegu he vla maksmiseks raha hdasti vaja.

See teade pahandas kiki, lubati poisile omalt poolt kaske anda. Jaani pinginaaber
Krmik seletas:
Sihuke suli ta on. Mineval kevadel ji koolile vlgu trahviraha ja he raamatu kaotas
ra, kokku le kahe krooni. Lubas kevadel ilusasti, et lheb karja ja teenib raha, siis maksab
kik ra. Juba esimesel ndalal hlmas peremehelt kolmkmmend krooni, tuli linna ja
esimene asi kooli, oma vlga maksma. Maksis vla ra, vttis kviitungi vastu, keeras kokku
ja pani rinnataskusse kik nagu kord ja kohus. Ise seletas, et ksis peremehelt raha ette,
temal vlg tasuda, saaks selle sdame pealt ra. Niisuke suli oli. Kui koolist ra tuli, vttis
auto ja sitis koju nagu hrra kunagi. Aga peremees oli politseisse telefoniga ette elnud, ja
kui poiss koju judis, olid onkud hoovivraval vastas ja nabisid kinni.
Pill saadi politsei abiga pandimajast ktte ja harjutused lksid edasi. Pillipantija aga
krvaldati orkestrist teiste nudel.
Mni pev enne julu teatas juhataja Jaanile, et ta on nd tstetud neljandast jrgust
kolmandasse. See teade Jaani ei rmustanud, ta teadis ise, et ulatub le igasugustest
jrkudest. Kodja sai juba teise jrku ja seletas Jaanile, et kui esimesse jrku saab, siis tema
kll endisse kooli tagasi ei lhe, kas jb siiasamasse edasi vi lheb mnda teise kooli. Vanas
koolis hakka jlle hrra Saarega maadlema ning jagelema, on seda vaja.
Kooli julupuu hendas jlle kikide poiste meeled, isegi Lootus unustas oma reisud ja
suured plaanid, vaatas srasilmil juluknlaid ja laulis tie rinnaga kaasa. Kui juhataja
juluknet pidas, siis lks kigest sellest mda, mis oli halba olnud, otsis les igahe
juurest kige viksemadki voorused, julgustades neid kasvatama ning arendama. Kui ta oma
knet lpetades nitas juluknaldele, et lespoole pavad juluknalde leegid, sinna
pdku ka nende hinged, siis oligi poistel tunne, nagu kaoksid kuhugi nende kitsad kodud,
klmad tnavanurgad ja kiusatuslik turg, ja nagu tstaks mingi nhtamatu vim neid les,
vastu soojusele ja valgusele.
Enne leerisaali julupuule minekut tuldi aegsasti kooli ja paluti juhatajat, et see kik
lood veel kord lbi mngida laseks, et nad omaga vahele ei jks ja koolile hbi ei teeks.
Lood mngiti veel kord lbi, siis hakati minema. Teel mises mni omaette raskemaid
kohti ja noogutas peaga takti la. Mni petas oma kaasmngijat:
Vaata, et sa selle koha peal vaikselt mngid ja seal hoogsalt paisutad. Sul need kohad ei
lhe hsti.
Leerisaalis olid neil kohad valmis just kuuse all, kuna teised istusid eemal. Thtsate
ngudega asetasid nad paigale puldid ja noodid, kuna juhataja veel kord kik pillid le
hlestas.
Kui siis lpuks tuli nende kord esineda, tehti seda sellise hoo ja andumusega, nagu oleks
kahe-kmnepealisel poistesalgal ks hing ja ks tahe. Pealtkuulajad olid mngust haaratud,
poisid ise nnelikud. Nad vaatasid juhatajale otsa pilguga, mis tahtis elda: vaata, mis me
kik vime.
Koduteel tungiti mtsakusse juhataja mber. Kigil oli midagi elda ja seletada: see lks
hsti, see koht lks ka hsti. Mni pidas siiski heaks tooniks mngust ka mnd viga leida,
kurtis, et see vi teine paisutus tulnud temal proovil paremini. See kik oli muidugi

jutujtkuks, ldiselt olid kik nnelikud ja rahul.

lipilane iendas enne phi oma viimse ja raske eksami, tuli koju nnelikuna ja seletas
Jaanile, et nd ei ole ta enam lipilane Prn, vaid magister Prn. Nd phitsevad nad
julusid, mis on alles julud.
Soovin nne ja tervitan! surus Jaan oma suure sbra ktt. Teie juba nii kaugel, minul
on aga nii halvasti linud.
Pole viga, lohutas noor magister, sinu head pevad on alles ees.
Julueelseil pevil aitas Jaan jlle kojarahvast, ms htuti kuni hilise ajani ajalehti, tuli
tagasi vsinuna ja roidununa. Tahtis rohkem raha teenida ja jululaupeval ema hauale
kuuse ja knlad viia. Hrra Prnale, keda ta enam mttes lipilaseks ei kutsunud, tema
magistri-nimega aga veel ei olnud harjunud, oli ta koolis valmistanud riidepuu ja saapaharja.
Koja-naisele ostis kindad ja kojamehele salli.
Peab neid sedasigi meeles pidama, arutas ta endamisi, nad nevad ju sinu prast nii
palju vaeva.
Kui ta jululaupeva htul pimedikus koju tuli ja tuppa astus, seisis suur julukuusk
keset tuba. Hrra Prn seadis sellele parajasti knlaid klge.
Nd teeme julupuu, vikemees, rmutses magister ja kutsus Jaani appi.
Mul on ka vike kuusk puukuuris, ja knlaid on mtlesin ema hauale viia.
Sinna lheme ka, aga enne seame koduse julupuu korda ja pletame siin knlaid.
Kui julupuu ples, ti Jaan esikust oma riidepuu ja saapaharja, pani need hbelikult
hrra Prna ette lauale ja tles nagu vabandades:
Paar vikest asja koolis ise tegin.
Vaata, vaata, rmutses sber. Just neid lks mul ammu vaja. Ole meheks! Aga mul
on sinu tarvis ka midagi.
Ta vttis diivani tagant nurgast suure paki-mtsaku ja hakkas seda lahti harutama. Jaani
silmad lksid suureks palitu ja likond, tuliuus palitu, pksid ja kahe reaga pintsak. Ega
need temale ole? Tal vana palitu veel pris asi, ainult huke, tuul puhub mnikord lbi.
Jaan seisis tummas llatuses ja trjus tagasi ksisnu:
Aga miks te See on ju suur kulu minu prast, millal ma seda
ra nd rgi midagi, patsutas sber talle mehiselt lale. Pane selga ja kanna
terviseks, nagu venelased tlevad. Ma ju tlesin, et sinu ema aitas mind kord jalule; on siis
see suurem asi, kui ma poega selle eest meeles pean.
Jaan ei teadnud, kas nutta vi naerda. Uus likond pandi selga, palitu peale kik
parajad nagu mdu jrgi tehtud. Kuidas ta selliseid oskas osta? Seda ei maksa ksida, kllap
saab vanadegi riiete jrgi mtu vtta ja tellida, mis tahad.
Nd jooksis Jaan kojarahva juurde, andis oma kingitused ra, nitas uut likonda ja
palitut kik nagu selga valatud. Kojanaisel tulid pisarad silma on see hrra Prn alles
hea inimene! Vras laps, aga kuidas hoolitseb.
Siis veti kuuri eest Jaani toodud kuusk ja mindi koos ema hauale, kus sdati knlad
ja seisti vaikides.
Kui tagasi tuldi, tles Jaan:

Kll on see aeg linud imelikult. Pool aastat on tagasi, kui ema suri, aga mul on selline
tunne, nagu oleks see juba teab millal ammu olnud, nagu oleksin juba palju aastaid elanud
teie juures. Ja varjupaigas olemine seegi on nii kaugele jnud, just kui lbi udu tuleb
meelde. Aga alguses ei tahtnud kuidagi uskuda, et ema on surnud, arvasin ikka, et ta on kuski
ra ja tuleb varsti tagasi.

12.
Kui prast julusid jlle kooli tuldi, otsis Kodja kohe Jaani les ja ksis:
Kuidas phad lksid? Mina kisin maal, ei saanud ka lehti mma tulla, minu asemel
kis ks poiss meie majast. Nd lhen jlle ise.
Pris hsti lksid. Ned, uue likonna sain ja palitu on ka uus, lhme riidetuppa
vaatama, teatas Jaan avameelselt. See lipilane nd ta enam ei olegi lipilane, on juba
magister see ostis.
Ei-noh, palitu on aus, takseeris sber. Ja likond on ka nagu selga valatud. Aga mina
ostsin phade laupeval suusad ra, siukola sidemetega ja pilliroost keppidega kaheksa
krooni lksid maksma kik kokku. On ka pris titsad, kogu phade aja lelle pool kihutasin
mda metsi. Ja e-pirtsule ostsin uisud ka ra. Ttarlapse asi nd on teisel nii hea meel,
et mujal ei seisagi kui liuvljal, kui veidi vaba aega on. Raha sai juluks nii sendipealt otsa, et
kott ji pris thjaks. Kui nd kevadeks noortekuuli ja vrkpalli tahan saada, pean tublisti
pingutama. Minul on vanad uisud kll ka pris otsas, logisevad igast kruvist ja needist, kuid
ma uusi ei osta, hakkan rauat tunnis ise pantsisid tegema.
Endine huvi kooli ja koolit vastu psis ka teiste juures. Kodja algatus pantside
valmistamise asjus nakatas ka teisi, kohe esimeses rauattunnis hakkasid vanemad klassid
pantsisid tegema. Ainult Lootus nokitses niisama, teda pantsid ei huvitanud, kui saaks mne
mootorsaani teha, millega viks kihutada otse phjanabale, oleks iseasi.
Saamatu rauats oli Jaani ees istuv vike kahvatu poiss Nirk, kes ise kll kangesti
pantsisid tahtis, kuid ei osanud ieti viiligi kes hoida. Ta palus Jaani appi, tirides oma
taskutest lugemata arvul vlja raua- ja plekitkke, kruvisid ja mutreid ehk sobib mni neist
pantside juurde. Jaan takseeris seda kraami, teised poisid takseerisid, kuid pantside tarvis ei
olnud sellest materjalist midagi vtta.
Prast tunde tuli Nirk Jaani juurde ja teatas ige saladuslikult, et tal on kodus veel asju.
Kui Jaan nd kohe tuleks temaga kaasa, ta nitaks kodus ehk sobib midagi pantside
juurde.
Nirk oli vaikne, pisut saamatu poisike, kes teistega palju ei seltsinud ja kigist nagu
krvale oli jetud. Jaanil oli temast kahju, oleks hea meelega kuidagi aidanud.
Kui tunnid lppesid, lkski ta Nirgiga hes, kes kuidagi tagasihoidlikult ta krval
sammus ja ennast nagu olematuks pdis teha. Kodu hoovivravas ji ta kki seisma, seisis
seljaga vastu vravat ja ajas ked laiali, nagu tahaks oma kaaslasele takistada sissepsu.
Ma ei teagi veel, kas ma nitan sulle oma asju? khkles ta ja seisis tee peal ees.
Jaan sai pahaseks ja tahtis juba ra minna.
Kui sa nidata ei taha, mis sa siis kutsusid?

Olgu siis peale, nustus Nirk, tuli hoovivrava eest ra ja laskis Jaani sisse. Siis jooksis
tuppa, viis raamatukoti ra ja vaatas luurates ringi.
Ma sulle nitan sosistas ta saladuslikult. Ma pole veel kellelegi nidanud, sina oled
esimene. Aga ra sa kellelegi tle.
Nd sammus ta kikivarbail puukuuri poole, avas ettevaatlikult selle ukse, viipas siis
kega ja sosistas:
Tule
Jaan astus puukuuri, kuna poiss tmbas ukse kokku, nii et veidi hmarat valgust sisse
paistis ja silmadel harjuda andis, enne kui midagi vis nha. Nirk andis Jaanile paku istmeks
ja hakkas siis ise, hingeldades ja nost hetades, oma asju nitama. Kigepealt otsis kolude
tagant vlja kasti ja ti selle Jaani ette. Selle sisu oli llatav. Siin oli raudnaelu, kruvisid,
mutreid, teelusikaid, pliiatsiteritajaid, sulgi, sulepid ja pliiatseid. Jaan ei judnud tkil ajal
kike legi silmata. Aga pea see on ju tema enda vana nuga, mis enne phi kaduma lks, ja
see tema teritaja, mis alles paari peva eest ra kadus. Jaan tahtis nende kohta midagi elda,
kuid kaaslane ei andnud selleks aega. Nagu kass liikus varvastel kuuris ja ti ha uusi asju
vlja, seejuures punetas ta nost, ked vrisesid ja hing kippus rindu kinni jma.
Jaan ei saanud tkil ajal jahmatusest snagi suust. Koolivenna asjade hulk nis olevat
ammutamatu. Kik vahvrgi lattide ja laudade vahed olid asju tis. Siin oli taskurtikuid,
kindaid, thje pudeleid Ja mis ta nendega peaks tegema? Siin on asju, mida poisil kunagi
vaja ei lhe mida teeb ta niteks nelapadjaga, katkise nukupeaga vi ldse nukuasjadega.
Thipaljaid klaasikildegi kraapis poiss puukuuri prahi alt vlja. Tal nisid kikide asukohad
tpselt teada olevat, kik olid hoolikalt kokku pandud ja ra peidetud, nii et neid ilma
teadmata ei saaks keegi ktte.
Kuule, kugistas Jaan viimaks ksimuse vlja, mis sa nendega teed? Kust sa selle prahi
kik oled saanud?
Ma vaatan neid vahel ja katsun, sosistas Nirk.
Kust sa need oled kokku ajanud? Oled varastanud.
Ma vtan neid, jah, sosistas jlle poiss, tuli siis Jaani juurde, paitas ta ksi ja anus:
Ma vtan jah ra sa kellelegi ra tle.
Jaanile nis poiss nagu meelest ra olevat, ta klmahigised ked vrisesid teda paitades
ja hl nis kustuvat kurku.
Ma pole veel kellelegi nidanud sina oled ainuke Ole hea, ole pai, ra tle ra.
Sa oled minugi noa ja teritaja ra vtnud ne, siin nad on!
Ma annan tagasi, ma annan teisi asju veel, ra aga tle.
Jaan tusis psti, tukas jalaga kasti eemale ja tahtis vlja tulla. Osavasti nagu kass
kargas Nirk talle uksele ette, sirutas ked vastu ja khises:
Ma ei lase sind, enne kui totad, et ra ei tle. Ma ei lase sind, kas l mind vi maha.
kki tundis Jaan selle armetu poisiritsika vastu nii suurt tlgastust, et ta talle hoobi
rindu andis ja kuurist vlja astus. Kuid ta ei psenud kuhugi, poiss haaras ta jalust kinni,
lohises temaga kaasa ja anus vahetpidamata:
Ma ei lase sind enne kuhugi, kui sa tled, et kellelegi ra ei kaeba.

Mis mul asja kaevata on, tles Jaan lpuks, pdes end lahti raputada. Mis sa mulle
neid siis ldse nitama hakkasid, kui nd ratlemist kardad?
Ma ei tea isegi, miks Mtlesin, et nitan, sa oled teistsugune kui muud poisid.
Aga tle nd mulle, pris Jaan rahulikumalt, miks sa neid ldse vtad, mis sa
nendega teed? Kogu kuur thja rmpsu tis varastatud.
Ma ei tea isegi, miks ma vtan. Kohe just nagu pean. Palav hoog kib le keha niisuke
naljakas tunne on, siis vtan. Ja kui prast neid asju vaatan, on niisamuti.
Minu prast vid mureta olla, lubas nd Jaan, mina kellelegi tlema ei lhe. Aga sa
viksid kll selle varastamise jtta rumal ja vastik poiss.
Julise liigutusega tmbas ta oma jala teise kte vahelt ra ja sammus hoovivravast
vlja. Tal oli selline tunne, nagu oleks puudutanud midagi ige ilget ja vastikut.
Kui Jaan jrgmisel hommikul Nirki koolis vaatas, oli see vaikne ja omaette nohisev nagu
alati, pdes nagu hoopis ra kaduda teiste eest. Eilsest vahejuhtumist ei olnud nende vahel
knet, isegi piinlikkust selle prast Nirk ei ninud tundvat.
Esimesel vahetunnil seisis Nirk kogu aja ksi seina res ja tal oli tepoolest imelik
oskus teistest mrkamata jda, keegi ei knetanud teda, keegi ei ninudki teda.
Suurel vahetunnil tehti kooliues kastekannudega liuvlja, kogu kool oli ametis. Jaan
otsis silmadega Nirki, teda ei olnud kohal. Ta jooksis klassi ja seal ta seisis akna all hetava
noga. Jaan astus ta juurde ja tles tungivalt:
Kuule, sa vtsid jlle midagi, sul on niisuke ngu. Pane tagasi!
Nirk laskis silmad maha langeda, pistis ke taskusse ja ti sealt nhtavale vikese
kummi-tki, mille ta snalausumata esimesele lauale tagasi pani.
Ja nd tule vlja! ksutas Jaan edasi.
Snakuulelikult vttis poiss sahtlist mtsi ja jrgnes Jaanile. Kuid tema mt ei olnud
sel peval nhtavasti veel tis. Kui tunnid lppesid, kadus ta kki klassist, ehk kll oleks
pidanud tna kella viieni koolis olema. Riidetoa uksel tuli ta Jaanile vastu, pu punnis ja nol
tuttav hetus.
Ta on kindlasti midagi jlle vtnud, mistis Jaan kohe. Tarvis jrele leekida.
Silmapilk jooksis ta klassi tagasi, haaras raamatud ja oli jlle riidetoas. Tmbas palitu
sellise kiiruga selga, et mblused aina rgisesid, siis pani tiest just Nirgile jrele. See oli
juba tnava otsal, kui Jaan tnavale judis.
Kui teda enne ktte ei saa, siis kodus ikka, arutas Jaan ja andis jalgadele tuld.
Samal ajal otsis Veedam klassitoas oma raamatuid, kuid ei leidnud neid kusagilt.
Raamatud on ra, kurtis ta sisseastuvale juhatajale.
Kus nad siis ikka vivad olla? Ehk panid ise kuhugi vaata jrele.
Ei pannud, siiasamasse laua peale jid. Mtlesin, et lhen veel veidi vlja. Kui tagasi
tulin, olidki ra.
Asi kippus tsiseks minema.
Kes poistest ra on linud? pris juhataja.
Nirgats ja Teras, seletasid sndmuskohale kogunenud poisid. Nirgats tuli mulle uksel
vastu, oli nii kohevil Ja Teras pani talle tuhatnelja jrele.

Nii Nirk ja Teras ja Kattai on ra, otsustas juhataja ruttu. Noh, vaatame jrele!
Siis hdis ta petajatetuppa:
Hrra Paas, jge veidi ajaks minu asemele, mul on vaja vike kik teha linna.
Hetke prast oli temalgi palitu seljas ja ta lahkus koolimajast.
Selle aja sees oli Jaan Nirgile jrele judnud, kes ennast harjumuse kohaselt vastu
majaseina surudes ja poolpiki edasi rhkis. Jaan tles otsekohe:
Kuule, Nirgats, sa oled jlle midagi vtnud, sul on niisugune ngu. Ja pu on tis. Mis
sul on? Mine vii tagasi!
Ee ei ole midagi pdis Nirk ennast olematuks teha ja liikus laga majaseina
nhkides Jaani krval edasi.
On, ra valeta!
Nd juti he vra maja hoovivrava kohale. Nirk omandas sel hetkel Jaanile tuttava
kassi knnaku ja lipsas hoovivravast sisse.
Kuhu sa poed? kargas Jaan talle jrele ja haaras palituvarrukast kinni.
Lase mind lahti, trjus Nirk ja hppas jlle tnavale.
Ja nd algas kahe poisi vahel sit, hoovivravaist sisse ja vlja. Jaan oleks vinud ta
siinsamas tnaval lbi tuuseldada ja pue jrele vaadata, kuid ta ei tahtnud tnaval kaklema
hakata.
Selle aja sees judis juhataja poistele jrele. Ja kui nad jlle hte hoovi sisse prdusid,
oligi ta kannul. See tuli ootamata nii Jaanile kui ka Nirgile. Esimene ji kohmetades keset
hoovi seisma, teine aga judis oma kassiknnakul prgikasti taha pugeda, kus ta enese khu
kokku tmbas, siis end veidi raputas ja vabaneski vrast koormast.
Mis teie siin teete? ksis juhataja karmilt.
Jaan oli juhataja ootamata ilmumisest nii kohmetanud, et ei saanud snagi suust. Nirk
aga tuli prgikasti tagant vlja ja kogeles:
Ee ei midagi, meie niisama.
Jaan mrkas, et tal ei olnud enam kassiknnakut, ta oli jlle kohmetult krvale hoiduv ja
kaduda tahtev.
Mis sa seal prgikasti taga kisid?
Niisama
Tule, lhme vaatame!
Jah, seal nad olid kik neli Veedami raamatut, nimed peal ja pruun paber mber.
Siia poetasid Vta raamatud les, ja lhme kooli tagasi. Sina kah, Kattai. Vaat, just
sinust ma poleks seda uskunud.
Nd olen rumalasse seisukorda sattunud, arutas Jaan, astudes juhataja krval kooli
poole ja nrides oma huuli. Nirk lks jlle oma tavalist knnakut, poolpiki ja nhkides teise
laga majaseinu ning aiaplanke.
Koolis viis juhataja mlemad poisid kantseleisse ja hakkas usutama:
Nd rkige ra, kuidas te nad vtsite ja mis kavatsused teil olid?
Jaan kohkus. Kas siis teda ka kahtlustatakse varguses? Kas juhataja testi arvab, et tema
oli asjaosaline?

Juhataja kis uuesti peale:

Rgi sina, Kattai, enne!
Jaan tundis, kuidas temas midagi kihvatas. Kas ta testi seda arvab? Ta li trotslikult pea
psti ja raius siis nagu terast:
Mina ei rgi midagi!
Juhataja mtis teda pika pilguga, siis tles sgavalt kmiseva hlega:
Siin ei olegi midagi rkida. Need raamatud rgivad ise. Mis sina, Nirk, tled?
Ma ei tle midagi mina ei tea midagi.
Juhataja vihastus.
Raamatud on siinsamas, ja te kumbki ei tea midagi. Kaske saate mlemad ja sina,
Kattai, enne!
Jaan tundis, kuidas ta keha terasvedruna pingule tmbus nagu iga kord, kui suur vitlus
oli tulemas. Ta vaatas le la oma naabrile otsa see seisis seal nagu eile puukuuriski,
viletsana ja anuvana. Ta nhkis laga vastu seina ja puuris silmadega prandat, nagu peaks
sinna iga silmapilk ilmuma auk, kuhu ta viks kaduda.
Tule, Kattai! ksutas juhataja ja tusis istmelt. Sina ootad siin.
Nd vaatas Nirk les Jaanile otsa. See oli sama pilk, mis seiras teda kaaslaste poolt
varjupaigas, kui ta si seisis taganemaldud Krhva ja Tanki salga ees. See oli sama
imetlus: see poiss ei ole selline nagu teised! Nd tundis Nirk selgesti, et Jaan ei tle ka siis
midagi, kui talle ka kaske peaks antama. Ei, ei see ei ole selline poiss!
Kui juhataja ukse avas ja Jaanile peaga mrku andis, jooksis Nirk seina rest ette, heitis
maha ja vttis juhataja jalgade mbert kinni, nagu tegi seda eile Jaanigagi. Siis kiljatas:
Ei, ei tema ei ole niisugune poiss! Ega siis tema Mina vtsin Tema ajas mind taga
ja kis peale, et ma tagasi tooksin.
Juhataja istus raskelt toolile, vttis prillid eest, hakates neid puhastama oma helevalge
taskurtiga.
Seda ma arvasin, pomises ta endamisi. Tal hakkasid silmad kki imelikult likima ja
nl kumises vralt, kui ksutas:
Mine sa, Nirk, seisa seal ukse taga!
Siis lks ta Jaani juurde, vttis oma suurte ktega ta mlemast last kinni ja raputas teda
kogu mehejuga.
Jaan Teraspoiss Kas tead ka, mis ma sinuga nd teen?
Jaan vaikis.
Ma tstan su teise jrku, ma tstan su esimesse jrku! Tnasest pevast peale oled
eeskujulikkude liigis.
Jaan tundis, kuidas selle tugeva kehaga mehe ees pinge ta kehast lahkus, sdames lks
soojaks ja silmanurkades hakkas kipitama.
Ma paluksin nd, kogeles ta, endisse kooli tagasi, vi mnda teise harilikku kooli
mul on siin paha olla.

Seda ma usun, seda ma usun, poiss, kordas juhataja oma sgavalt kmiseva hlega.
Seda ma ngin juba esimesel peval, kui sa seisid meie ues ja me prast kantseleis
knelesime.
Kuid vaevalt praegu saab. Nad ei taha aasta keskel tagasi vtta.
Siis istus ta jlle toolile, tmbas Jaani endale lhedale, vttis ta mlemad ked oma
suurde pihku, nagu tegi lipilanegi, kui teda siia kooli saatmise puhul lohutas.
Kas tead, mis ma sulle tlen, Jaan, hakkas juhataja nd knelema soojalt ja
kmisevalt. Nad kutsuvad sind Teraspoisiks eks ole? Teras on kva metall, ta on selleks
saanud tules karastudes. Ole meil veel pealegi tules, see teeb sind aina kvemaks. Kevadel
lahkud siit veel tugevama teraspoisina kui tulid.

13.
Pealejulused pevad mdusid lennates. Liuvli kooliues sai valmis mne pevaga, siis oli
teda vaja ainult lepeviti ja veel harveminigi kastekannuga le kia, et ta psiks sile ja
siduklvuline. Samuti said peaaegu kik poisid oma pantsidega hakkama, nii et kik
vahetunnid ja htupoolikudki kihas liuvljal vilgas elu. Puuttunnis valmistati jpallikepid,
need tulid tpselt niisama head kui spordiriistadekaupluseski mgil olid, karvavrragi ei
andnud nad vabriku omadele alla. Siis klbistati jpalli mngida, nii et kogu u ja vana aed
aina paukusid.
Lootus ei saanud oma mootorsaaniga hakkama, millega oleks vinud otseteed
phjanabale kihutada. Tal olid kll kige paremad ja tpsemad plaanid, kuid tehes vedas ikka
ks vi teine asi viltu. Siis hakkas ta plaanitsema purjesaani, millega oleks vinud sita
mda Emajge kas Peipsile vi Vrtsjrvele, kuid ka sellest ei tulnud midagi vlja. Kui teised
ues jpalliga vravaid andsid, vaatas ta rahutult pealt, nris srmeksi ja tegi jspordi
phjani maha.
Et sel kombel kik maailmamaad ta eest kinni olid, istus ta hel htul linna puutoojate
rekke, kui need tagasi sitsid, ja rndas nendega kilomeetrit kaks-kolmkmmend linnast
vlja puuvedajate koju, kust ta alles kolme-nelja peva prast tagasi sai. Teistele kneles
prast, et tegi ringreisu Eestis, et reisis enamasti posthobustel, kolm hobust oli ees, aisakell
peal, ja postipoiss laskis kogu aja lbusat laulu.
Juhataja uuris ja juurdles prast seda reisilugu ja tegi otsuse:
Ei, tuleb viia poisid hel peval vlja talimatkale, kus nad oma reisulusti phjalikult
vlja elaksid.
Ta hankis Kaitseliidu suusajaamast kogu koolile suusad, ja hel pikesepaistesel peval
korraldatigi kogu kooliga suusamatk Vasula metsa.
Kodja, kellel olid omad suusad siukola sidemete ja bambuskeppidega, sai kogu matkave
ldjuhiks. Ta moodustas klassidest rhmad oma pealikutega, rivistas kik korrapraselt
kooliues ja andis siis pika vile edasi, marss!
Lootus ei tahtnud Kaitseliidu suuski, hankis nad kusagilt ise ja kiitles, et need on nii
head, et viivad sitja ise edasi. Tal oli pu mitmesuguseid kaarte ja plaane tis, mis igustas
teda Kodja krvale asuma targaks teejuhiks ja nuandjaks. Ometi ilmnes varsti, et ta ise ja ta
kuulsad suusad suuremat vrt ei olnud. Mne aja rhkis ta vahvalt Kodja krval, siis hakkas
veidihaaval maha jma kuna prale judes isegi kige noorema klassi rhmast kaugele
maha oli jnud.
Need suusad, seletas ta prast teistele, ei ole minu sidustiili jrgi. Oleksid mul praegu
minu linudaastased telemargid all, siis, poisid siis te mulle poleks ligi saanud.

Kogu peva tehti metsas suusasitu ja nagu tikiti metsaalune ilusaid suusajlgi tis.
Lunaks tehti tuli les, keedeti teed ja sdi kaasavetud toitu.
petaja Paas oli osav suusataja, kes vsimatult organiseeris mitmesuguseid
mngugruppe. Kord oldi kauged phjamaa reisijad Lapi tundrates, kus suusad ja phjapdrad
olid ainsad liiklemisvahendid, kord muutus kogu salk Amundseni meesteks ja rhkis lbi
oletatava tuisu lunanabale kas elu vi surm. Siis korraldati teatesuusatamist, luuremnge
suuskadel ja isegi viduajamisi.
Jaan ja Kodja olid lahutamatud. Kodja oli Jaanist suusatamises kaugelt ees, kuid
pallimngudes ja muus spordis ei saanud keegi Jaani vastu. Kohe prast julu tusis ta nagu
endastmistetavalt spordiringi kapteni kohale, kuna siiamaani see koht oli olnud Kodja kes.
Kodja ise oli see mees, kes Jaani kige rohkem sellele kohale soovitas. Talispordis,
suusatamises ja jpallis ji juhtiv koht endiselt Kodjale. See kik kujunes nii iseenesest,
judude ja vimete vahekorrast.
htul tuldi tagasi rmsad ja vsinud. Sellest taliretkest andis prast knelda mitu
aega, htlasi ligati sellega omaalgatuslikel seiklusil nagu jalad alt ra. Isegi Lootus kis
nd korralikult koolis ja tundis huvi ppeainete vastu.
Nii pevad lksid ja varsti olidki lihavtted kes. Siis tuli suur sula, viis Emajelt j, ja
kui prast phi kooli tuldi, olid jekaldad juba paljad.
Esimesil pevil prast phi kis Lootus korralikult koolis, siis hakkas puuduma, ikka
pev vi kaks, mida ta alati osavasti vabandada mistis. Kord pidi ta kima silmakliinikus
ta oli lhingeline ja arst soovitas talle prillid hankida , kord oli muidu haige vi pidi ema
aitama. Juhataja ja petajate kigud koju ei andnud tagajrgi, ikka oli uks lukus ja kellegagi ei
saadud kokku. Kui sellest Lootusele kneldi, tles ta alati:
Vaat just just paar minutit enne teie tulekut lksin silmakliinikusse.
hel peval tuli ta Jaani juurde ja tles ige tsise noga ja asjaliku sooviga:
Mul lheks sinu abi veidi vaja sa oled maateaduses ja loodusloos kige targem le
kooli, sa oled ldse kige targem poiss le kooli kas sa ei tuleks mulle veidi appi?
Mis see siis on? ksis Jaan, kes arvas, et ppeaineis soovitakse temalt abi. Sellist abi oli
temalt ennegi tahetud.
Tule prast tunde meie poole, kll ma siis tlen.
Kui koolitunnid lppesid, lks Jaan Lootusega kaasa. See ei viinud teda aga koju, vaid
luhale, kus lodja all linudaastases vigvamis elamine jlle oli korda seatud.
Seal ootasid neid juba Krmik ja kaks teist poissi, keda Jaan ei tundnud. Veti kividel
istet, kuna Jaan ksis kohe:
Mis teil siis raske on? Mul on vhe aega.
Kas sa oled lugenud Kapten Granti lapsi? nudis Lootus, jttes Jaani ksimuse thele
panemata.
Olen kll. Mis siis?
Nojaa, siis sa tead, et nendega reisis ks maateadlane kaasa. Niisugustel suurematel
reisudel peab ikka kaasas olema mni teadusmees, kes neid vra maa asju uurib. Vaata,
meie tahame ikka Aafrikasse sita, kamp on koos ja asi on kps. Kas sa ei tahaks meiega

kaasa tulla? Ole meie teadusmees!

Teie olete lausa narrid, arvas Jaan ja tahtis psti tusta.
Ei ei! keelas teda Lootus. Sa kuula enne asi ra, siis tle, kas oleme narrid vi ei ole.
Kolumbusele eldi ka, et ta on hull, aga ne avastas Ameerika. Sa kuula ikka enne meie
plaanid ra, siis tle.
Kuidas teie siis sinna sidate?
Mootorpaadiga. Tuleb siit vtta tubli mootor, kas vi Tuisk, sellele elu sisse la ja
minema panna. Vaata, meie plaan on niisuke, et sidame mootorpaadiga esiteks Emajge
mda Vrtsjrve, sealt vana orduaegset kaubateed mda Tnnasilma jkke, siis Viljandi ja
Navesti jge mda Prnu jkke ja seal ongi meri. Niisuke vana kaubatee on olemas, see
on ajalooraamatuski leval ja seda peaksid sina paremini teadma kui meie.
h, see kaubatee on juba ammugi ummistunud, seda mda ei pse te kuhugi.
Vahepeal vime oma paati kas ratastel vedada vi rullidel edasi lkata. Need kaugemad
reisud, need on alati takistuste ja kimbatustega seotud. ra sa arva, et meiegi mtleme, nagu
lheks kik iseenesest ja libedasti. Tuleb raskustega videlda, see on kindel, seletas Lootus
suure tuhinaga ja nris vahetpidamata oma ksi. Meil on siin kaardid ja kompassid kik
korras. Tuleval ndalal lme Tuisule" mdinad sisse. Kahetsed prast, kui kaasa ei tule. Sa
oleksid meie teadusmees, tule ise oled kige targem poiss le kooli.
Jaan ei judnud sellele midagi vastata, kui vljast kostis hesuguste vaheaegade jrel
kolm korda varese kraaksumist.
Pea! hdis selle peale Lootus ja jooksis lodja alt vlja. Rebane tuleb.
Varsti roniski lodja alla poiss, vttis puest kaks pudelit vlja ja tles:
Bensiin on siin. Kaks liitrit sain.
Siis on ju kik korras! hdis Lootus.
Jaan pahvatas naerma:
Selle kahe liitriga tahate Aafrikasse sita? Te, narrid, ei saa sellega mootoritki kima vi
kui saate, siis on see bensiininatuke otsas kas vi siinsamas Ropka all. Otsige endale teine
teadusmees, mina teiega ei usalda kaasa sita.
Nende snadega tusis Jaan kivilt ja lks vigvamist vlja, jttes maailmareisijad oma
plaane sepitsema.
Paari peva prast tuli Lootus pahuras tujus kooli, kutsus Jaani krvale ja teatas:
Kas tead, Teras, meie sit lks nurja. Meie vigvami on vaenlased sisse tunginud, kik
segamini lnud, mis aga peaasi bensiini sisse vehkinud. Nd tuleb kogu selle asjaga
uuesti otsast alustada. Tuisk oli ka tna hommikul kaldale tmmatud ja mootor seest vlja
vetud. Ma arvan, et sul on igus, see orduaegne kaubatee on umbes ja seda mda ei pse
kuhugi. Tuleb muid vljavaateid otsida.
Sellega asi jigi. Jaanil ei olnud jrgnevail pevil aega Lootusega tegemist teha, sest olid
tulemas koolidevahelised spordivistlused ja Jaanil oli igal htupoolel tegemist, et
meeskonda vormi viia. Rahvastepallis ei olnud neil kartustki, seda harrastati igal vahetunnil,
ja kool oli sellega kahel kevadel juba esimesele kohale tulnud. Tnavu taheti ka korvpallis ja
vrkpallis vistelda need aga olid kvad phklid. Asi oli seda halvem, et koolil ei olnud

pris korvpalli, tuli harjutada kas jalg- vi vrkpalliga. Kui siis juhataja poiste anumise peale
viimaks ostis pris korvpalli, lks treening alles lahti, piti viskamist ksikult ja harjutati
koosmngu. Mnikord korraldati teiste koolidega sprusmnge, et oma vimeid nha ja
teistega mta. Polnud vigagi, asi hakkas minema. Kik need ettevalmistused, ppimine ja
lehtedemk vsitasid Jaani nii, et ta htuti kohe uinus, kui voodisse heitis.
Kui ta hel htul jaama poolt koju srkis, paar mmata lehte kaenla all, tuli talle salk
poisse vastu, suured reisukotid seljas ja palitud ksivarrel. Jaan pidi neist juba mda
laskma, kui mrkas Lootust ja Krmikut.
Kuhu teie lhete? hdis ta juba eemalt ja jooksis neile vastu.
Lootus ei olnud kitsi seletuste andmisega:
Vaat, sind me just otsimegi ja ksime viimast korda: kas tuled meiega kaasa? Meie
lheme Tallinnas laevale.
Jaan oleks Lootuse jutu peale kega heitnud, kuid et Krmik oli hulgas, kes oli korvpalli
meeskonnas kige parem, siis ei vinud ta seda asja niisama jtta.
Kuhu te siis lhete? Kuhu sa lhed, Krmik? Esmaspeval on vistlused, nudis ta
tungivalt ja vttis poisi last kinni.
Lootus ruttas seletama:
No Aafrikasse, noh!
Kuidas te sinna lhete, tobedad?
Ei ole tobedad kedagi, oli Lootus leplik. Meil on omad plaanid. ra sa arva, et poeme
sepunkrisse. Hee, nii lollid me ei ole, me teame kll, et kui selline sepunkrisse pugenud
jnes merel ktte saadakse, siis tmmatakse kas masti vi heidetakse le parda. Meie
vaatame Tallinnas vlja toreda mootori, kus nii vanem mees on juhiks. Sobitame sellega
sprust, ajame juttu ja palkame mootori nii mnetunniliseks lbusiduks. Heakene kll,
sidame sinna Naissaare taha, siis vops! anname talle mne asjaga hoobi phe, nii et ta
minestusse langeb. Kidame ked-jalad kinni ja viime kajutisse. Kui ta siis rkab, tleme, et
ta on meie vang ja laev on meie vimu all. Ega me teda masti tmba le parda ka ei heida,
thjal saarel laseme maha. Ise aga purjetame Aafrikasse.
Sa oled tepoolest suur tobu, tles Jaan poolvihaselt. Sa vid sita kuhu tahad, aga
Krmik ja Aasu, teie tulete mlemad jalamaid tagasi! Ma tean, et teie kuhugi ei pse ja
politsei toob teid tagasi, aga meeskond peab need pevad veel treenima vistlused on
siinsamas.
Sa vid oma vistlused sisse soolata, laiutas Lootus, meie vistleme varsti bantu
neegritega.
ra aja jobajuttu, plastas Jaan ja ksutas poisse: Krmik ja Aasu, jalamaid tulete
minuga tagasi!
Kaks vrast poissi hakkasid vastu ajama, kuid Krmik ja Aasu lid khklema. Nad olid
heasdamelised ja pehmeloomulised poisid, nende suurim viga oli see, et nad kergesti
alistusid igasugustele mjudele.
Ei tea venitas Aasu ja vaatas Krmikule otsa. Mis sa arvad?

rge olge lollid, ssitasid vrad poisid. Nd, kui meil kik juba valmis ja tee jalgade
all, lhevad nemad tagasi.
Kuid Jaan ei jtnud. Ta teadis, et kui Krmik ja Aasu puuduvad, siis jb meeskond
nrgaks, ja seda ei tohi. Ta oli valmis teistega kas vi siinsamas rusikatega kokku minema, et
aga poisid tagasi saaks.
Mninga tingimise ja kauplemise peale jidki poisid khklemisi nusse ja hoidusid Jaani
lhedale. Vrad poisid hakkasid neid simama memmepoegadeks ja argpksideks, ainult
Lootus ei kaotanud oma optimistlikku meeleolu. Mingu peale, mingu aga, kui tahavad. Kll
prast kahetsevad, kui lehtedes nende pildid ilmuvad ja kogu maailm kirjutab, et noored
maailmarndurid Kllap kahetseb Teraski, et nendega kaasa ei tulnud.
Siis Lootus hakkas kahe vra poisiga jaama poole minema, kuna Krmik ja Aasu
lonkisid Jaani jrel.
Minge aga ees! kamandas Jaan. Muidu panete mul veel teelt plehku.
Ta viis mlemad poisid nende koju ja kinnitas neile lahkudes, et olgu mlemad homme
koolis viimased treeningud on kimas.
Poisid olidki jrgmisel hommikul varakult kohal ja palusid Jaani, et see nende ritusest
kellelegi ei rgiks, nad ei taha seda naeru ega tgamist.
Selle poolest vite mureta olla, kinnitas Jaan. Annan oma mehesna.
Aga Lootus ei olnud sel peval koolis ega jrgmiselgi. Kolmandal peval klistati
politseist juhatajale, et tulgu poisile jrele. Poiss olevat Tallinna sadamas kinni vetud ja
politsei valve all tagasi saadetud. Aga kaks kaaslast olevat plehku psenud.

14.
Sel kevadel peeti algkoolidevahelised spordivistlused likooli vimlas. Kik koolid olid
revil ning erutatud kes tuleb tnavu esimesele kohale? Endised vitjad tegid pingutusi, et
kohta hoida, teised pingutasid veel rohkem, et esimeseks tulla. Igal htupoolikul matsusid
kooliuedel pallid kuni hilise htuni, tehti viimseid treeninguid ja aeti taga kige krgemat
vormi.
Jaan ei andnud oma meeskonnale armu, laskis neid pallimngu krval vimelda ja
vabaharjutusi teha keha peab olema igaklgselt vormis. Ta manitses neid htuti varakult
magama minema, et keha tiesti vlja puhkaks, ise vttis ta nd poole vhem ajalehti ja oli
juba kell heksa voodis. Kolmel htul ta ei linudki ajalehti mma, andis oma numbri edasi
vastasmajas elavale poisile.
Ta laskis oma kelihaseid katsuda hrra Prnal ja ksis: mis ta arvab, kuidas on?
Prn naeratas ja julgustas:
Pole viga, oled oma vanuse kohta sitke poiss.
Tagavararahad otsiti vlja, laenati ksteiselt ja osteti dressid, kellel need veel puudusid.
Rinnale mmeldi valgest paelast kooli number. Jaan laskis meeskonda mitu korda riietuda ja
vaatas oma silmaga jrele, et kik oleks tipp-topp.
Vistlused algasid esmaspeval kell neli. Juba varakult kihas vimlaesine tnav
vistlejaist ja pealtvaatajaist. Iga kool oli kaasa toonud plaksutajaid ja julgustajaid; teised
tulid niisama huvi prast.
Vaevalt olid poisid riietusruumis dressid selga saanud, kui petaja Paas tuli ja teatas, et
koolil tuleb juba esimese vooruga esineda rahvastepallis. Jaan teadis, et ta meeskond
rahvastepallis on krge klass, kuid kergelt ei maksnud asja vtta. Ta kogus meeskonna enda
mber ja hoiatas:
Peaasi rahulikult! Ja rohkem le-mngu teha. Kes pris kindel ei ole oma visetes,
andku tingimata pall edasi. Vljalgid olgu tugevad ja, mis peaasi riivavad. Riivavat palli ei
pa kinni ka kige parem poiss.
Siis rivistas ta meeskonna ja viis alla saali, paigutas seal joonele, jdes ise seisma
paremale tiivale. Vahekohtunikud olid juba loosi tmmanud ja esinemise jrjekorrad ning
vistlevad pooled kindlaks mranud. Siis visati raha maha kull vi kiri?
Vastaspoole meeskonna kapten hdis:
Kull!
Olgu siis kiri, lausus Jaan tagasihoidlikult.
Pall visati hku, kaptenid hppasid psti, vastaspoole pikem poiss li palli enda poole.

Siis kis vile ja mng algas. Poisid jooksid laiali ja toredas kaares hakkas pall lendama le
poiste peade, ka vastaspool harrastas aina le-mngu. Mdinal jooksid poisid keskele ja
piirile, keha pingul ja kogu thelepanu koondatud ainult pallile kas antakse le vi
ptakse vlja la. Jaan oli poistele ktte petanud: neli-viis korda le visata, siis kki tugev
ja riivav hoop vastase pihta; kogunevad aga teised mtsakusse, siis igal juhul tugev hoop
pihta anda.
Alul nis mng olevat tasavgine. Osavalt anti pall le nii helt kui teiselt poolt, samuti
osavalt pdsid mlema poole seesolijad pihtasuunatud pallid hust kinni. Pealtvaatajad
vaikisid ja jlgisid mngukiku pineva huviga; aeg-ajalt kostis vahekohtuniku vile, siis ei
olnud tkil ajal jllegi muud kuulda, kui ainult poiste jalgade mdinat ja kinniptud pallide
mtsakuid.
Nii see asi ei edene, kordas Jaan endale mttes, olles ise tis vitluspinget ja
vidutahet. Tarvis riivata.
Kui nd pall saabus tema ktte, pingutas ta oma keha ja andis nii tugeva riivava hoobi,
et vastasmeeskonnast ks vlja ldi, kuna pall veeres oma mnguvljakule.
Mrisev kteplagin titis saali, vastane lonkis mngust vlja.
Hsti, Teras, bravo! karjuti lbisegamini. Tmba veel!
Teise mehe li vlja Kodja, kuid see ei vhendanud sugugi vastasmeeskonna mngu
hoogu. Osava hppega haaras ks neist lesuunatud palli ja li sellega vlkkiiresti he Jaani
mehe vlja.
Jllegi rkkas saal, veelgi tusis vistlusind. Mni juhuslik vratus vastaspoolel andis
hetkeks algatusliku lekaalu teisele, kuid varsti saavutati jllegi tasakaal. Esimene geim
lppes mnemehelise lekaaluga Jaani pool.
Teine geim oli veelgi hoogsam ja tasakaalukam, nii et lpuks jid mlema poole kaptenid
sisse.
Nd oleneb kik minust, arutas Jaan ja seadis enese vitlusvalmis. Nagu kass vnles
ta osavasti vastaste lkide eest ra vi hppas krvale. Vastane ei olnud sugugi halvem,
temagi pdis hust palle ja oskas kiiresti tema pihta suunatud pallidest krvale hoiduda.
Tkk aega kis mng aina le, kumbki ei usaldanud vastast visata. Kui sekka mni selline
katse tehti, pti pall osavasti kinni vi pigeldi eest ra.
Pealtvaatajad tusid psti, liikusid mngurtmile kaasa nagu ks mees, kusjuures sageli
vljendus mni spontaanne julgustus- vi imestushe.
Kui Jaan lpuks palli jlle enda ktte sai, shvatas tal mte peast lbi:
Ainuke vimalus tuleb katsuda anda riivav hoop vastu plve vi veel madalamale.
Ta teadis kll, et selline hoop vib kergesti nurjuda ja pall vib vastase ktte minna, kuid
tuli riskida. Paar korda loopis ta palli le, et vastase thelepanu krvale viia ja kehale pidev
piklemisrtm anda, siis teeskles jllegi leviskamist, kuid pingutas viimsel hetkel vlkkiirelt
keha teiseks hoovtuks ja andis ra kavatsetud riivava plvelgi. Vastane mrkas seda
viimsel sekundil, ei suutnud ennast pallipdmiseks mber asetada ja kukkus maha.
Kavatsuse kohaselt riivas pall ta plve ja veeres siis le mnguvljaku. Viimne mees oli
ldud, Jaani meeskond oli vitjaks tulnud 2:0. Saalis puhkesid tormilised kiiduavaldused,

meeskond jooksis Jaani mber kokku ja viskas ta hku.

Vahva, Teras! Oled titsa!
Liisk oli Jaani meeskonna kohe alguses kokku viinud kige tugevama kooliga, nd oli
see videtud kahe geimiga. Jrgmisel peval toimusid kohtumised teiste koolidega, keda
palju kergem oli vita, htuks oli kigil teada: rahvastepallis tuli esimesele kohale ulakate
poiste kool.
Kui Jaan kolmapeva hommikul kooli lks, juubeldas kogu kool. Iga klassi tahvlile oli
joonistatud suur karikas vrviliste kriitidega ja kirjutatud plakatkirjas:

RAHVASTEPALLIS TULI ESIMESELE KOHALE MEIE KOOL.
ELAGU VAHVA KAPTEN TERAS JA TEMA ABILINE KODJA!

Jrgmisena tuli vistelda vrkpallis ja korvis. Vrkpallis peeti esimeses voorus kll
vastu, kuid siis ldi vlja. Ja ige suurte kaotustega. Nis, nagu oleksid poiste vistlusind ja
jutagavarad eelmises mngus vlja pandud ja ra raisatud, nii et vrkpallis igesse hoogu ei
satutudki.
Pole ju iget saali, kus oleks talvel harjutada saanud, vabandasid poisid kaotust ja
hoidusid nurka. See mni ainuke kord, mis kevadel vljas sai mngida, sellega ka kedagi
treenid vi
Jaan ei teinud kaotusest vljagi, lohutas poisse pealegi:
Pole viga, las teised saavad ka. Aga, seda ma tlen, poisid, korvis tuleb kik vlja
panna.
Ja kujuneski asi nii, et korvpallis judsid nad lppvistlustele. Mng pidi nitama, kas
saavad nad esimese koha vi ei. Sprusmngus oli seda kooli kord videtud. Laupeval
toimuski viimne vistlus nii korv- kui vrkpallis. Viimases olid nad krvale jnud, kuna
korvpallis taheti kik vlja panna. Alustati mngu kaunis leolevalt, sest eelmisel voorul oli
nidatud head vormi. Alguses ei puudunudki mngus teatav hoog ja elevus, kuid vastane
kippus vedama, oli ikka he vi kahe punkti vrra ees.
Mis see siis on? imestles Jaan ja imestles meeskond. Ne, praegu anti Aasule ilus pall
ktte, kuid ta ei tabanud korvi, ja Krmikul ldi nina eest ilus pall ra! Nd andis Kodja
koguni trahvilgi ja teised nagu noppisid korvi.
Siia! Kodjale! Edasi! kamandas Jaan, kuid mrkas hmmastuses isegi, et meeskond
lb khklema. Midagi on koosmngus, iga ksiku mngus liimist lahti. Nd sai ta ise palli,
tegi paar jooksusammu, siis seisatas ja viskas Pall prkas vastu lauda, ji hetkeks peatuma
rngale, kuid langes ometi maha. Saali lbistas ohe ja vastaspoolte kahjurmus sumin. Ei
vea, ei vea tna! Neli kaksteist, ja poolaeg on varsti lbi.
Juba hakati krvalt vahele hdma:
Teras, pane! Kodja, tmba!
Midagi ei aidanud. Jaanile nis, nagu oleks kogu saal nhtamatuid niite risti ja piki tis
tmmatud, mille taha tema enese ja meeskonna jalad ning ked takerdusid. Trahvilke tuli
vahetpidamata ikka nende kahjuks.

Palu aega maha! karjuti krvalt. Jaan oleks seda peaaegu teinudki, kuid seal kiski vile
esimene poolaeg oli lbi. Tagajrg 16:8 nende kahjuks.
Jaan heitis prandale selili maha, pani ked pea alla ja hingeldas raskesti, mitte nii vga
vsimusest kui kegakatsutava kaotuse erutusest. Poisid istusid ta mber ringis, keegi ksis:
Mis nd saab, Teras?
Jaan ei vastanud midagi, heitis kega ja nris huuli. 16:8 seda on raske tasa teha.
Ei ole tna vormis pdis keegi vabandada.
Ma vist nikastasin jala, mtles keegi vabanduse vlja ja hakkas isegi seda uskuma.
Olgu! tles Jaan lpuks ja kargas psti. Kui kaotame, siis kaotame ausasti, aga lme
lpuni, loobumise vitu me neile ei anna.
Kis uus vile, teine poolaeg algas. Nis alul nii, nagu oleksid Jaani mehed vaheajaga
endise kindluse tagasi saanud kaks korvi veti ilma suurema vaevata. Kuid siis tulid jlle
ebannestumised, pall ldi kas korvi ees kest ra vi prles ta heagi viske jrel mne aja
rngal, siis langes ometi maha. Lisaks tuli veel see, et kohtunik nende kahjuks eksis ja paar
trahviviset andis. Juba oli vahekord 20:10.
Teeme lpuni, mis vime! julgustas end Jaan ja viskas. Ndki tuli trahvivise, kuid
ilmsesti lekohtuselt, kohtunik oli thelepanematu olnud. Pealtvaatajad tusid psti ja
karjusid:
Vale, vale! Kohtunik tegi sohki! Ta ei ne midagi, ostke talle prillid!
Kra tusis nii suureks, et kohtunik katkestas mngu ja lubas pealtvaatajad vlja saata,
kui rahule ei jda. Kohtunikuga ei vaielda.
Mng lks edasi ja Jaan hes meeskonnaga tundis, et pealtvaatajate poolehoid, mis
eelmises voorus oli olnud nende, hakkab kalduma vastastele. Juba tehti pilkavaid mrkusi.
Jaani he ebannestunud viske puhul hdis keegi kvasti le saali:
Teras, ra pagi visata, sul on tna pudrust npud!
Plastav naer saatis seda hdu. Aga just nd kis Jaanist nagu nksak lbi, ta keha
tmbus pingule nagu terasvedru, liigutused omandasid kindluse ja painduvuse.
Siin ei ole millestki enam hoolida, otsustas ta vlkkiiresti. Kui surra, siis surra auga!
Hei, poisid! hikas veidi aja prast le saali sellise kindluse ja uljusega, nagu kutsuks
ta neid viimseks vitluseks. Ja nis, nagu oleks seda hdu vaja olnudki, et lahti psta
nhtamatuist kidikuist kogu meeskonna mnguvimeid, osavust, usku ja vidutahet.
Kikide liigutused omandasid samast hetkest kindluse ja ked osavuse. Juba antigi ks
korv kaks korvi.
Ja samast hetkest peale, mil Jaani meeskond hoolimatult otsustas anda viimse lgi, lid
khklema vastased. Juba kukkus keegi maha, keegi viskas segaduses palli just vastasmehe
ktte ja see vttis korvi. Nis, nagu oleksid needsamad nhtamatud niidid, mis mni minut
tagasi takistasid Jaani meeskonna mngu, nd pimunud vastaste kte ning jalgade mber
ja pimestanud isegi nende silmad praegu li ks oma mehe kest palli ra vastase ktte.
Kuusteist kakskmmend ks seitseteist kakskmmend ks kaheksateist
lugesid pealtvaatajad kooris, jlgides mngu hinge kinni pidades ja liikudes kehaga kaasa
mngijate rtmile. Pealtvaatajate poolehoius oli toimunud muutus, see oli nd ilmsesti

Jaanile ja tema meeskonnale, seda tundsid kik.

heksateist kakskmmend ks loeti jlle. Kas juab jrele? Veel on kolm minutit
aega.
Jaan aga ei kuulnud ega ninud midagi, saal, pealtvaatajad kik oli muutunud talle
hmaseks koguks. Ta oli kogu oma olemisega muutunud heks suureks ning hoolimatuks
vidutahteks, ja selle teenistusse pidid astuma kik ta ihuliikmed.
Kui loeti kakskmmend ks kakskmmend ks, pidas kogu saal hinge kinni. Kas
saavad veel ks ainuke minut on aega?
Ja lendaski viimne pall, prkas vastu lauda, peatus korvivrul ja langes sisse. Samas
kis ka kohtuniku vile, tormilised kiiduavaldused psesid valla, plaksutati, trambiti, visati
mtse hku
Bravo, Teras!
Mis on? ksis Jaan.
Vit noatera pealt: kakskmmend kaks kakskmmend ks. Aga vahvasti viimsel
minutil.
Jaan vaatas mber nd ngi ta jlle saali lage, prandat, kratsevaid pealtvaatajaid
Siis vit, ja noatera pealt, nagu eldakse 22:21. Ta oli vsinud ja veidi tdinud. petaja Paas
tuli ta juurde, vttis mbert kinni ja lausus:
Seda te tegite hsti.
Jaan rivistas meeskonna joonele, tstis ke ja kamandas:
Vastasmeeskonnale kolmekordne elagu!
Elagu! Elagu! Elagu! klas rabedalt ja hisates le saali.
Siis joosti rsinal dui alla, kus mlemad pooled suuremeelselt ksteise mngu hakkasid
kiitma. Jaan seisis sooja vihma all ja tal oli selline mnus tunne, nagu tungiks soe vesi lbi
naha kuni kontideni, nagu lahutaks vesi ta lihased ksikult kiududeks ja peseks igaht eraldi.
Ja vidust oli hea meel, mida ta tundis kogu kehaga, kogu olemisega.
Ja imelik, mtles ta endamisi, just sellest ajast peale, kui ma hoolimatuks muutusin,
et saagu mis saab kui kaotame, siis kaotame ausasti, just sellest ajast peale hakkasime
vitma. Niisama oli varjupaigas, kui Krhvaga kva lmine oli, niisama oli ka sellesama
Kodjaga sgisel, kui me kaklesime likooli taga. Aga Kodja on tubli poiss nagu noppis tna
korve. Ja Krmik andis hsti palli edasi ja Aasu oli omal kohal Nib, et hrra Prnal on
igus, kui tleb, et kui tahad vitu saada, siis pead kik kaalule panema; siis ei tule hoolida
kellestki, ei enesest ega teistest.

15.
Jrgmine pev oli phapev, seeprast magas Jaan kauem kui harilikult. Kui ta kella heksa
paiku rkas, paistis pike heledasti aknast sisse, kogu u, kogu maailm nis tis olevat
rmsat heledat valgust.
Jaanile meenus kohe eilne pallimng ja le noatera saadud vit. Talle nis see vit eriti
vrtuslikuna just seeprast, et oli saadud viimsel hetkel, le noatera. Ta riietus khku ja
arvas, et nd oleks pris kena Kodjaga kuhugi jalutama minna ja eilsest mngust pikemalt
knelda.
Ta jooksiski sbra poole, kuid seda ei olnud kodus. de teatas, et oli juba vara hommikul
kodunt ra linud kas kalale vi muidu je rde lonkima.
Hea kll, arvas Jaan, ma lhen ka je rde, ehk saame seal kokku.
Ta lks pool jooksusammul ujula poole, lootes spra leida sealt; ta teadis, et Kodja
armastab ujuda, on juba mitu korda tnavu vees kinudki.
Ujulas aga spra ei olnud.
Jaan lks edasi mda jekallast, tunnistas siin ja seal rselevaid ning mngivaid poisse,
kuid Kodjat nende hulgas ei olnud; ta oleks oma sbra kilomeetri kauguselt ra tundnud.
Ja kust sa teda siit leiadki, heitis Jaan viimaks kega. Luht on suur ja lai, kes teab,
kuhu lks.
Ta kndis veel mne aja kallast mda edasi, siis ronis kalda rde tmmatud
palgiparvele, vttis saapad jalast ja hakkas jalgadega vees solistama. Vesi oli soe, lheks
ujumagi, aga ksi ei taha. Kui Kodja siin oleks, siis teeks kahekesi kll oma kupsud ra.
Eemal oli luht rahvast tis. Mned noormehed olid enese paljaks vtnud ja pleekisid
vastu pikest vi pildusid vastamisi palli. Mootorpaadid sitsid mda jge les ja alla,
kndes les laineid, mis iga kord parve toredasti kiikuma panid ja siis kalda res lohisedes
vaikisid.
Nd tuli linna poolt vike tdruk sstaga, rhkides kogu just mda jge les, kuid
ksitses sealjuures aeru nii saamatult, et Jaan naerma hakkas. Samal hetkel tuli allavett
mootorpaat ja Jaan arvestas, et sst ja mootor peavad kohtuma just tema kohal.
Keera ssta ots vastu laineid! hdis Jaan parvelt tdrukule, nhes, et see mootori
tulekul segadusse sattus.
Ttarlaps nis seda isegi teadvat, kuid pras oma saamatuses just klje lainele vastu.
Juba libiseski paat sstast mda, mis kiillaines tugevasti kikuma hakkas. Tdrukule
tegi see lbu ja ta tsutas oma kehaga ssta veelgi rohkem kikuma.
Kui nd phjalained hakkavad tulema, arutas Jaan ja kargas psti, siis viib ssta
mber.

ra kiguta! Keera ots! karjus Jaan veel kord ja vehkis ktega. Kuid samal hetkel lkski
sst mber ja tdruk kukkus kiljatades vette.
Hoia aerust kinni! karjus Jaan ja vaatas ringi, silmas parvel pikka udilat, tukas selle
vette ja hppas ise jrele.
Hoia aerust kinni! puristas ta veel kord hda, kui ngi, et ttarlaps ilmus pinnale.
Sealjuures haaras ta ise udila teise otsa ja juhtis selle ujudes tdrukule vastu. Kik see
toimus mne sekundiga. Juba ulatuski udila ots tdrukuni, kes nd aeru lahti laskis ja
kramplikult latist kinni haaras. Seda nhes hakkas Jaan tagasi parve poole ujuma.
Kaldal hakati karjuma, inimesed jooksid lhemale. Samuti mrgati nnetust ka
mootorpaadilt, kus kik psti tusid ja ktega vehkima hakkasid. Mootor tegi jel laia kaare
ja prdus tagasi. Enne kui ta nnetuskohale judis, oli Jaan juba parvel ja tiris tdrukut
veest vlja, kes udila otsast nii kvasti kinni hoidis, et ta seda parvelgi lahti ei lasknud.
Purista nd vesi vlja! petas Jaan lkastavat ning khivat tdrukut ja hakkas talle
selja peale kloppima.
Samal ajal judis ka mootorpaat sinna, keegi hppas paadist parvele ja hoidis paati
kiega kinni. mberkaudu kisati ja kratseti. Tdruk ajas enese istukile ja phkis keseljaga
silmade ette langenud mrgi juuksesalku.
Kuidas see juhtus? Kas on ikka elus? priti lbisegamini.
Paadisolijaist andis keegi oma palitu tdrukule mber ja siis tsteti ta paati. Aga ks
kaasasitnud politseikomissar ja vanem hrra tulid Jaani juurde ja hakkasid teda usutlema:
Kuidas nimi on? Kus elad? Kui vana?
Jaan kohmetus.
Nime ma vin teile elda ja elukoha ka, aga ega see minu s kll ei olnud. Mina istusin
siin parvel, tema tuli alt sstaga, ei osanud otsa vastu laineid prata tulid phjalained,
need viisid paadi mber. Sedasi see oli, mul polnud ssta ega paati, istusin siinsamas parvel.
Ei, ei trjusid vrad. Ega me seda me ngime paadist isegi, kuidas see juhtus. Me
tahtsime ksida, kes sa oled ja kuidas ta pstsid.
Mis seal psta oli. Kui ngin, et tdruk kukkus vette, siis vtsin siit parvelt selle udila
ja viskasin talle ktte.
Ujusid talle vastu
Nojaa, latt ei olnud nii pikk. Siis ta vttis teisest otsast kinni, mina teisest nii
ujusimegi kaldale.
Nii politseikomissar kui ka vras hrra kirjutasid les Jaani nime, vanuse ja elukoha,
siis hppasid jlle paati, kuna Jaan hakkas pluusist ja pkstest vett vlja vnama.
Kui paat juba minekul oli, hdis vras hrra:
Aga pstja pstja jtate mrjana siia maha, pstetu vtate kll peale. Hppa siia
paati, poiss, ma annan sulle oma palitu mber, muidu hakkab klm.
Jaan li kega pole vaja. Ta laseb niisama jala, ega ta siit kaugel ei ela. Ja vttiski oma
saapad nppu ning hakkas mda kallast srkima kodu poole.
Hrra Prna ei olnud kodus. Jaan vahetas kuivad riided selga, viis mrjad, mis teel kll
juba pooleldi ra olid kuivanud, vlja nri peale, ja unustaski juhtumi je res.

Kui ta teisel peval koolist koju tuli, oli asi hrra Prnal siiski juba teada. ks hrra
olevat seal kinud, Jaani taga ksinud ja elnud, et tema olevat eile ta ttre veest vlja
tmmanud. Kuidas see lugu ieti oli?
Mis ta oli, seletas Jaan pool vastumeelselt, tdruk ji oma sstaga mootorpaadi
jrellainetesse, ei osanud ssta otsa vastu laineid prata ja tsutas ssta mber, ise kukkus
vette. Noh, tema juhtus olema sealsamas parvel, vttis udila ja ujus sellega vastu. Tdruk
mrkas siiski udila otsast kinni vtta, ja nii nad ujusidki kaldale. Mida see hrra siis veel
tahtis? Ega see tema s olnud, et tdrukupirts vette kukkus, ta ise oli kole saamatu. Kes ta
isa on?
Aednik Raadi, teadis magister. Tal on suur aed linna serval ja kesklinnas on lilleri.
Tuli sind tnama ttre elu pstmise eest ja lubas sind meeles pidada.
Mis seal tnada vi meeles pidada, arvas Jaan, kellele sugugi ei ninud meeldivat, et
asjast niipalju juttu tehti. Tdrukupirts ei osanud ssta nina vastu laineid prata ja sellest
see kik tuli. Ega siin keegi teine kll sdi ole.
Kogu see asi oli siiski ajalehte psenud. Kui Jaan vhese hilinemisega Postimehe ette
judis, tuli Kodja talle oma lehepakiga juba vastu ja teatas:
Kuule, sa oled lehes.
Mis lehes, mis juttu sa ajad?
Te jutt, tule loe ise!
Mindi koos Gustav Adolfi platsile ja ldi Postimees lahti. Tepoolest seisis seal
nnetuste ja kuritde all snum Vike elupstja, kus kogu see asi veidi moonutatult ja
ilustatult kirju oli pandud. Jaan luges snumi lbi ja tal oli naljakas tunne teda ei huvitanud
sugugi snumi sisu, ainult kena oli lugeda oma nime trkitult noore elupstja nimi on
Jaan Kattai.

16.
Viimased koolipevad mdusid peaaegu lennates. Klassit kuivas kokku ja ji vheseks, nii
et seda peaaegu ei olnudki. Jagati ktte talviseid tid ja veti kokku pilaste kes olevad
raamatud. Mnikord jutlesid petajad kogu tunni sellest, mis keegi suvel kavatseb ette vtta
ja kuhu minna.
Viimsel ndalal saadi vistlustoimkonnalt ktte diplomid, mis juhataja kohe laskis raami
alla panna ja siis koridori seinale riputada. Esimene koht rahvastepallis ja korvpallis sellele
maksis uhke olla! Ja vistlusest osavtnud meeskondade nimed olid diplomil, esikohal
muidugi kapten.
Sa tuhat, tlesid poisid, neid diplomeid vaadatakse ja nimesid loetakse ka siis, kui
meie juba ammu koolist vljas oleme. Et olid vahvad poisid, tulid kahes mngus esimesele
kohale.
Jaan seisis tkk aega diplomite ees, siis noogutas pead ja tles:
See viimne vit, see korvpallivit, on kige thtsam, see tuli le noatera.
Kooli ldine vljasit, mis iga aasta toimus suure hoo ja mrtsuga, mdus tnavu
kuidagi rahulikult ja erilise hoota. Nhtavasti olid kik jutagavarad ja tungid vlja elatud
ning kulutatud spordivistlusis ja muis kooli ritusis, nii et seda vljasiduks enam eriti ei
piisanud.
Juhataja kis viimaseil pevil saladusliku noga ringi, peatas mitu korda Jaani ja ksis
naljatades:
Noh, Teraspoiss, kuidas ksi kib?
Paar peva enne lppu teatas ta kogu koolile, et tnavune lppaktus tuleb pidulikum kui
tavaliselt. On oodata aktusele linnapead ja vib-olla veel mnd klalist.
Et kooli tavaliselt sagedasti vrad klastasid, olid need siis vrad koolinunikud vi
mned vlismaalasedki, kellele muu hulgas ikka nidati ka nende kooli, siis ei teadnud
poisid asjale erilist thelepanu omistada. Kui klastavad, siis klastagu! On neid ennegi
nhtud.
Ainult vike Laur neljandast klassist, kes oli kige parem laulumees ja pillimngija le
kooli, pris juhatajalt:
Kas orkester ka esineb aktusel?
Esineb kll, teatas juhataja.
No siis on hea, oli nd Laur iseteadev ning uhke.
Ei tea, kui hea ta on, muigas juhataja. Teistes koolides palju suuremad orkestrid, kas
saame nende vastu nad on teistes koolides ehk paremaidki kuulnud.
Arv ega suurus ei thenda siin midagi, oli Laur oma orkestris kindel.

Vi nii! Mis siis thendab?

Mng hea mng thendab.
Aktusepevaks seati laud saali, loorberipuid toodi ja lilli. Laua taga olid toolid petajaile
ja klalistele. Kuuenda klassi lpetajaid oli tnavu ainult seitse, nende tarvis olid laua ees
eritoolid; peale selle paigutati otse laua ette veel ks tool. Kelle tarvis see oli, seda ei teadnud
poisid arvata.
Kella kmneks sitis linnavalitsuse auto ette klalised tulid. Kui kik olid kohal ja
aktus algas, tles juhataja:
Viienda klassi pilane Jaan Kattai astugu ette!
Saalist kis kahin lbi mis nad Terasest tahavad? Ega tema lpetaja ole Vi mis asi
see on?
Jaan ei teadnud arvata head ega kurja. Kohmetult astus ta vlja ja ji laua ette seisma.
Istu sinna! tles juhataja kuivalt ja ametlikult nagu kohtunik, nidates laua ette
asetatud eritoolile.
Nd mngis orkester ilma Jaanita oma avamngu, siis kneles juhataja pilasile ja
lpetajaile. Siis tusis linnapea psti ja prdus Jaani poole. Ta kneles Jaani meelest juba
ammusest juhtumist Emajel, kui ta tdrukule parvelt udila viskas, ja nimetas seda
elupstmiseks.
Jaan tundis, kuidas kki tema mber muutus kik vraks ja kaugeks, petajate nod
tuhmusid, linnapea snad helisesid ta krvus, kuid ta ei mistnud neist midagi. Tulid meelde
ksikud momendid sellest ajast, millal ema alles elas, siis ema matused, kus ta seisis
hauakaldal, samuti mistmata, mis seal parajasti toimus. Siis vilksatas silmade eest mda
moment suvisest htupoolikust, kui ta saabus varjupaika ja ootas maja ees varjupaiga
juhatajat. Naine lks veepaaridega kaevule, tema tahtis appi minna, htlasi oli tal huvi nha
rattaga kaevu Krhvaga oli esimene vitlus number neljanda magamistoas Siis kadusid
need mlestuskatkendid, ta seisis keset likoolivimlat meeskonnaga korvpalli mngimas ja
otsustas kki: kui kaotame, siis kaotame ausalt! Siis kadusid igasugused mtted ja ta tundis
nagu thjust enese mber.
Nd lpetas linnapea knelemise, kutsus Jaani laua ette, kinnitas talle rinda
mingisuguse mrgi ja lausus:
See on Punase Risti elupstmise mrk. Kanna seda auga! Aga kooli ajalukku jgu sinu
tegu kustumata thtedega teistele eeskujuks. Sa toimisid kui ige mees.
Nd tuli Jaani juurde ka vras hrra, kes istus linnapea krval, surus ta ktt ja tles:
Tnan sind mu ttre elu pstmise eest! Sealjuures surus ta Jaani pihku kinnise mbriku.
Kui ma sulle veidi kuidagi kasulik vin olla, siis prdu minu poole. Raadi lilleri sa ju tead.
Nd mngis orkester Jaanile, klalised surusid veel kord ta ktt ja lahkusid siis.
Prast aktust kogunesid poisid Jaani mber mtsakusse, vaatasid ta mrki ja avaldasid
imetlust. Jah, ta oli kogu aja teistsugune olnud kui nemad, teistsugune peab seeprast olema
ka tema lpupev. Kodja tuli Jaani juurde, surus mehiselt ta ktt ja tles sdamest oma
tavalise kiituse: Sa oled titsa, Teras!
Vike Laurgi tahtis tulla Jaani ktt suruma, kuid enne nudis juhatajalt:

Noh, kuidas orkestrimng lks? Hsti!

Mis ma tlesin: arv ega suurus ei thenda siin midagi, mng thendab.
Siis lks temagi Jaani juurde ja tles heleda hlega:
Soovin nne, Teras!
Varsti kutsuti Jaan kantseleisse, kus ootas teda aednik Raadi.
Ma kuulsin, et sul ei ole isa ega ema, oled vaenelaps Kui nd saaksin sind kuidagi
aidata, siis teeksin seda hea meelega.
Aidata aidata, mtles Jaan. Kuidas ta mind ikka aitab. Kuid siis tuli kki meelde:
Kui mne teenistuskoha saaks ma olen nd juba kolmeteistkmneaastane.
Teenistuskoha? Selle vib ju saada. Minul on suur aed, vid kitkumistdele tulla, vid
ka ris ametisse astuda, kas tellijaile lilli ktte kandma vi kumba ise tahad. Tule homme
risse, siis teeme kaubad kindlaks.
See teade rmustas Jaani rohkem, kui kik tnased austusavaldused.
Poisid hakkasid lahkuma ksikult ja salkades. Viimastena seisid koolimaja ees Kodja ja
Jaan, kellega petajad vestlesid veel hest kui teisest. Kui poisid lpuks minema tahtsid
hakata, avas juhataja kantseleiakna ja kutsus Jaani veel kord sisse.
Jaanile meenus, et samuti avas ta kantseleiakna ja kutsus sisse esimesel peval, kui Jaan
siia kooli tuli. Ndki pani ta Jaani enda ette toolile istuma ja ksis:
Noh, Teraspoiss, kuidas koolitalv lks? Kas oled rahul?
Jaan pidi tunnistama, et lks hsti ja ta on rahul. Nd viimsel peval on isegi kahju
koolist. Aga kas ta ikka pseb sgisel vanasse kooli tagasi?
Vid minna vanasse kooli vi kskik millisesse, igal pool vetakse sind vastu. Selline
on koolinuniku korraldus. Aga ma tahtsin sulle elda midagi muud. Kas sa mletad, kui sa
talvel meie koolist vlja palusid, mis ma sulle siis tlesin? Ma tlesin, et siinolemine vib
sulle kasukski tulla, see karastab sind, teeb tugevaks. Poisid kutsuvad sind Teraseks see on
hsti leitud. Minugi meeles oled sa Teraspoiss. Pea meeles, teras on kva metall, ja ta on
selliseks saanud tules karastades.
Nd vttis ta jlle Jaani mlemad ked oma suurte pihkude vahele, surus neid
tugevasti ja saatis siis poisi vlja.
Kui Jaan kodus hrra Prnale kik pevasndmused ra jutustas ja kige rohkem rmu
tundis selle le, et nd teenistuskoha saab, ji sber tsiseks. Ja kui ta mbrikust leitud
viiekmne krooniga esimene asi ema hauale risti lubas panna, siis oli Jaani suur sber
lausa liigutatud.
Temagi vttis Jaani ke oma pihku, surus seda ja tles:
Ma tean, et teised poisid kutsuvad sind Teraseks. See on ige terasest sa oled. Ma
olen mitu korda melnud, et minu teenistus vimaldaks sind nd leval pidada, nii et sa ka
judeplve viksid maitseda, et sa oma poisikeseplve aastad ainult mngule viksid
phendada, kuid nd leian, et see poleks ige. ige on see, et sa oma eluvitlust vitled
ise nii kasvab sinust mees. Siis vitle ka ise. Kuid pea meeles mina olen ja jn sulle alati
heaks sbraks ja nuandjaks.