REETLIK SODA

-
Oige! - narviline - olin vaga, vaga koledast~ narviline, ja olen prae-
gugi, aga miks tahate 6elda, et olen hull? Ha1gus oli teravdanud rnu
meeli - mitte havitanud - mitte niiristanud neid. Eriti erk oli kuu}.
mismeel. Kuulsin k6iki asju taevas ja maa sees. Kuulsin paljutki por-
gus. Kuidas ma siis hull olen? Kuulake! ja vaadake, kui reipalt, kui
rahulikult suudan teile jutustada kogu loo.
On voimatu 6elda, kuidas see mote mulle esimest korda pahe
tuli; aga kord targanud, kummitas ta mind paeval ja 661. Mingit ots-
tarvet sel polnud. Mingit raevu polnud. Armastasin vanameest. Ta
polnud mulle eales iilekohut teinud. Ta polnud mind eales solva-
nud. Terna kulda ma ei ihaldanud. Ma arvan, pohjuseks oli ta silm,
jah, just see! Uks silm sarnanes tal raisakotka silmaga - kahvatusini-
ne, kae peal. Iga kord, kui selle pilk minule langes, tarretas mu veri
- ja niiviisi aegamisi - pisitasa - valmis otsus vanamehelt elu votta
ja sel kombel alatiseks tollest silmast lahti saada.
Selles ongi kogu asi. Te peate mind hulluks. Hullud on lollid. Aga
te oleksite pidanud mind nagema. Oleksite pidanud nagema, kui
targalt ma toimisin - millise ettevaatuse - millise ettenagelikkuse -
millise silmakitjalikkusega ma tegutsema asusin! Eales polnud ma
vanamehe vastu lahkem kui tervel sellel nadalal enne ta tapmist. Ja
igal oosel keskoo paiku vajutasin ta ukse lingi alla ja avasin u~
oh, nii tasakesi! Ja kui see oli ki.illaldaselt avanenud, et mu pea lab~
mahuks, panin tuppa salalaterna, i.ileni kinni, nii et valgust valja ~1
paistnud, ning pistsin seejarel pea sisse. Oh, oleksite naemud, __na-
hes, kui osavalt ma ta sisse pistsin! Liigutasin teda aeglaselt- vaga,
vaga aeglaselt, nii et ma ei hairiks vanamehe und. Mui k~l~s :;:
tund, et kogu pead nii kaugele ukseavasse suruda, et voi 5in d? Ja
vanameest voodis lamamas. Ah! - kas hull oleks nii tark olnu_ · ·
01
siis, kui mu pea oli kenasti toas, tegin laterna ettevaatlikult Iahtl - '

100
--
1

nii ettevaatlikult - ettevaatlikult (sest hinged kriuksusid) _ t · t

just nii palju__l~~, et_ iiks~nus peenike kiir langes sellele raisktr:
silmale. Ja nnvns1 se1tse. p1kka ood iihte1·arge _ alati J·ust keskool, aga
. ·1 kinni.
iga kord o_11 s1 m ; Ja ni~ oli voimatu seda tegu teha, sest ega va-
namees mind vaevan~d,_ va1d ta Kuri Silm. Ning igal hommikul, kui
koitma hakk~s, astusm Julgelt ta kambrisse ja raakisin vaprasti te-
maga, kutsusm teda lahkelt nimepidi ning parisin, kuidas ta oo oli
mooda saatnud. Nii te naete, et ta oleks toesti pidanud olema vaga
nutikas vanamees, kui ta oleks kahtlustanud, et ma oositi, just kahe-
teistkiimne ajal, vaatasin teda, kui ta magas.
Kaheksandal ool olin ust avades tavalisest veelgi ettevaatlikum.
Keila vaike osutigi liigub kiiremini, kui liikus minu kasi. Iialgi enne
seda 66d polnud ma ta j u nu d, kui suured on mu voimed, kui te-
rane ma olen. Suutsin hadavaevu voiduroomu ohjeldada. Moelda
vaid, seal ma niiiid seisin, paotasin vahehaaval ust ning tema ei osa-
nud uneski mu salategusid ja motteid naha. See ajas mu peaaegu it-
sitama ning v6ib-olla ta kuulis mind, sest ta liigutas end akki voodis
kuidagi ehmunult. Niiiid ehk arvate, et tombusin tagasi - aga ei.
Tuba oli kottpime (sest luugid olid, r66vlite hirmul, k6vasti kinni) ja
seeparast teadsin, et ta ei ,saa ukse avanemist naha ning muudkui
paotasin seda iihtesoodu edasi.
Sain pea tuppa ja tahtsin hakata laterpat avama, kui poial !ibises
plekkriivile ning vanamees kargas voodis istukile, hiiiides: ,,Kes seal
on?"
Olin taitsa vakka ega lausunud sonagi. Terve tunni valtel ei liigu-
tanud ma oimugi ja kogu selle aja ei k_uulnud ma, et_ !a oleks :pika~
heitnud. Ta oli voodis ikka veel istukil Ja kuulatas - ru1 nagu mmagi,
66 66 jarel, olen kuulatanud tooneseppi seina sees. . . .
Peagi kuulsin norka oiet ja ma teadsin, et se~ oli sur~_ahirmuoie.
See polnud valu- ega mureoie - oh ei! -, see oh tasane I~atatud
haal, mis t6useb hinge pohjast kabuhirmu . survel. T~dsm seda
....lt h as
h aa .. ti" . N'" - I · ····1 ·ust kesk661'..kw -kogu maailm
11 mone g1 oo , J · k Omagas,
h t
oli see mu enda rinnust iiles kerkinud, suvendades oma u -~v~
k · hi · · d hullutasid. Ma iitlen, et tundsin seda hasti.
a1aga rme, rms mm . • k · · kihi
Ma teadsin mida vanamees tundis, ja mul oli ta 5t kahJu, w~i s-
. .. d ' d M t dsm· ta oli olnud arkvel es1mesest
tasm su ames naer a. a ea ,
101
 kergest miirast alates, kui ta oli e~d ~~odis keeranud. Ta•hitqi •
sestpeale pidevalt kasvan~d. Ta oh puu~ud endale sisendacia Oh
selleks pole pohjust, aga et suutnud. Ta ob endale kinnitanud• , e~ ·
on vaid tuul korstnas - ainult iile poranda jooksev hiir," voi . ·.,,See
vaid kilk kes korraks tsirtsus." Jah, ta oli piiiidnud end ne~:e on
tustega I~hutada, aga k6ik oli olnud asjata. K 6 i k o I i a s j at : ·ole..
lahenev Surm oli vaarikalt ta ette astunud ja ohvri oma musta
sisse massinud. Ning nii rusuv oli selle nahtamatu vatju moju, et~
namees tundis - kuigi ta ei nainud ega kuulnud - tun d i's, et m:
pea oli toas. .
Kui ma olin tiikk aega oodanud, vaga kannatlikult, ilma et·olek.
sin kuulnud teda pikali heitvat, otsustasin paotada latemasse vfilke--
se - imetillukese pilu. Nii siis ma avasin latema - te ·ei suuda kujut.
leda kui vargsi, vargsi -, kuni lopuks iiksik tuhm kiir, nagu funbli-
kulong, soostis la.bi pilu ja langes raisakotkasilmale.
See oli lahti parani lahti - ja mind valdas raev seda vaadates.
Na.gin teda taiesti selgesti - iileni tuhmilt sinine, kaetud jfilgi loori-
ga, mis pani iidi mu luudes tarretama; aga ma ei nainud midagi
muud vanamehe naost voi temast enesest, sest olin juhtinud kiire
justkui vaistlikult otse sesse neetud punkti.
Ja kas ma pole teile niiiid toendanud, et see, mida te ekslikult
peate hulluseks, on vaid iilim meelteteravus? - niiiid, teate, kostis
mu korvu tasane, tuhin, kiire heli, nii nagu teeb vati sisse massitud
kell. Seda g i heli tundsin ma hasti. See oli vanamehe siidaroe.tuk-
sumine. See suurendas mu raevu, nii nagu trummiloomine julgus-
tab sodurit.
Aga isegi niiiid talitsesin end ja olin vakka. Ma peaaegu ei hin~-
nudki. Hoidsin latemat liikumatult. Proovisin, kui kindlalt suuda11
hoida kiirt silma peal. Siidame porgulik trummeldamine aina_tugev-
nes. Iga hetkega la.ks see ikka kiiremaks ja kiiremaks ning val1emaks
ja valjemaks. Vanamehe hirm p i d i olema iiiiretu. Tuksumine Ill~;
~s valjema~, ma iitl~n, iga -~ilmapilguga aina val!~~a:1<5!. - k~ lr..
gite ~ d tahelepanehkult? Utlesin teile, et olen narvfilne. sed ail!,US~
0
!engi. Ja sel siidaoisel tunnil, keset vana maja kohuta~at v ~e.
a1as s_ees~~e kummaline ha.al mulle ohjeldama~ hinllU PAga
Ometi ho1dsm end veel maned minutid vaos ja ohn vakk3•

102
 tuksumine aina valjenes ja valjenes! Motlesin .. _
·· .. d haaras mind hi _ . ' et suda peab lohkema.
Ja nuu uus rm - mom naabe "kk. k
haalt! Vanamehe tund oli tulnud. Va11·u kis t~ r ba _1 luuleb seda
. T, . aga om asm aterna lahti
ja kargasm ~ppa._ a ~aIJatas korra - ainult korra. Silma ilk tirisin
ta porandale Ja pa1skasm raske voodi talle peale See al p .
. . ,., I t · 1· · • · pe e naeratasm
roomsa t, e as1 o 1 senm1 kombes. Aga veel mitu min tit tuk
silda summutatud haalel edasi. See mind siiski ei ha· . u d _ sdus
.. b. 1· k ld rrmu se a
polnud .la 1 sed. nak- uu a. Lopuks jai ta. vait. Vanamees o1·1 surnud .
Lilkkasm voo 1 orva1e ja silmitsesin laipa. Jah ta oli sum d ·
· k'' , u mts
sumud • Panm ae ta siidamele ja hoidsin seda seal mitu minutit. Ei
mingit tukset. Ta oli taitsa surnud. Ta silm ei hakka mind enam vae-
vama.
Kui te ikka veel arvate, et olen hull, ei arva te seda enam, kui ma
kirjeldan tarku ette~_aatusabinousid, mida ma surnukeha peitmiseks
tarvitusele votsin. 06 edenes ja ma tootasin kiiresti, aga vaikselt.
Koigepealt tiikeldasin laiba. Loikasin ara pea ja kaed ja jalad.
Siis tostsin tiles toa kolm porandalauda ja toppisin koik selle tala-
de vahele. Seejarel panin lauad nii osavasti, nii kavalalt tagasi, et
i.ihegi inimese silm - isegi mitte t em a om a - poleks avastanud, et
midagi on valesti. Midagi polnud tarvis maha pesta - ei mingisu-
gust plekki - ega pisematki veretappi. Olin selleks olnud liiga ette-
vaatlik. Toober oli koik kinni piiiidnud - ha! haa!
Kui olin need tood lopetanud, oli kell neli - ikka veel pime nagu
keskool. Kui kell taistundi loi, koputati maja uksele. Laksin kerge
siidamega alla ust avama - sest mida oli mul niiiid karta? Sisse as-
tus kolm meest, kes tutvustasid endid ilpris viisakalt politseiametni-
kena. Keegi naaber oli oosel karjatust kuulnud, oli tekkinud kahtlus,
et midagi on korrast ara; vastav teade oli saab~~d politseijao~k~n:
da ja nemad (politseinikud) olid saadetud maJa Ja kogu krunti lab1
otsima.
Ma naeratasin - sest mid a oli mul karta? Dtlesin harradele tere
tulemast. Mina ise, iitlesin ma, olin unes karjunud. Van~mees, t~-
hendasin ma, on ara maal. Naitasin killalistele kogu maJa, ~~lus~
neil otsida - hasti otsida. Toin nad lopuks t em a tu PP a. Na1ta~~n
5t
neile ta aardeid, koik alles, puutumata. Tais ~~~dukat ~~~ldu tom
. il · · ma vas1tavast toost puhata,
sesse tuppa toolid ja palusm ne s 11 n °
103
 kuna ma ise oma ulima v6idur66mu meeletus hulljulguses aset .
enda istme otse selle koha peale, mille all puhkas ohvri laip. asin
Politseinikud olid rahul. Mu k a it um in e oli neid veennud. p·_
dasin end erakordselt sundimatult illal. Nad istusid ja kuna ma
palt vastasin, hakkasid _nad Od~~alt juttu ajama._ Pe_agi aga
et muutun kahvatuks, Ja soov1s1n, e_t nad oleks1d Juba lainud. Mu
tun~::
Pea valutas ja korvus just nagu kum1ses;
k-
nemad muudkui istusid.
lobisesid. Kumin muutus seIgemak s - Ja us Ja ···tk . muutus selgemaks• Ja
ma raakisin veelgi vabamalt, et sellest tundest lahti saada,
aga jatkus, vottes kindlama kuju - kuni ma 16puks taipasin, et see
heli e i o I e g i mu korvus.
Moistagi laksin niiiid v a g a kahvatuks, aga ma raakisin veelgi
ladusamalt ja korgendatud haalel. Kummati see heli tugevnes -ja
mida sain ma teha? See oli t a s a n e, t u h m, k i i r e h e I i - 6 i g e
s a r n a n e h e I i g a, m i d a t e e b v a t i s i s s e m a h i t u d k e 11.
Mui kippus hing kinni jaama - politseinikud ei kuulnud midagi.
Raakisin kiiremini- agedamalt; haal aga muudkui tugevnes. Tousin
pilsti ja arutlesin tiihja-tahja, korge haalega ja agedasti ftestikuleeri-
des, aga haal mtiudkui tugevnes. Miks nad e i t ah a ara minna?
Marssisin m66da p6randat pikkade sammudega edasi-tagasi, just
nagu oleks nende meeste nagemine mind marru ajanud - ha.al aga
muudkui tugevnes. Oh, Issand, mida s a i n ma teha? Vahutasin -
maratsesin - vandusin. 06tsutasin tooli, millel olin istunud, ja kraa-
pisin seda vastu porandalaudu, ha.al aga kostis koigest iile ja tugev-
nes pidevalt. Lak~ aina valjemaks - valjemaks - v a I j em a ks! Ja
mehed muudkui lobisesid monusasti ning naeratasid. Kas oli voi-
malik, et nad ei kuulnud? Koigevagevam Jumal! - ei, ei! Nad kuul-
sid! - nad kahtlustasid! - nad t e a d s i d! - nad pilasid mu hirmu! -
seda ma motlesin ja motlen praegugi. Ukskoik mis, ainult mitte se~a
piina! Koik oli talutavam kui see monitamine! Ma ei suutnud neid
silmakirjalikke naeratusi enam valja kannatada! Tundsin, et pe~
karjuma v6i surema! - ja niiiid - uuesti! - kuula! valjemini! valjeIJU-
ni! valjemini! v: a I j e mini! .
,,Lurjused!" karjusin ma, ,,jatke see teesklemine! Votan omaks! -
kiskuge porandalauad iiles! - siin, siin! _ see on ta ilge siidame tuk-
sumine!" ·