Alfred Krmann

SURMAVAENLASE VASTU
Eesti lunapiiri metsavenna mlestusi

TARTU LIKOOLI

KIRJASTUS

Kaane kujundanud Peeter Paasme Keeletoimetaja Katrin Raid

1 2o "*> -i

Kaanel Andres

on kasutatud Sdi fotot

Phendatud

koduttar minu

Kleinale, abikaasale.

Trkk: O Greif Kaas: Travere Trkikoda Kide: Tartu likooli Kirjastuse trkikoda Tartu likooli Kirjastus, 1998 ISBN 9985-56-230-5 Tartu likooli Kirjastus Tiigi 7 8 . Tartu, E E - 2 4 0 0 T e l l i m u s nr. 5 1

Sisukord
Terminoloogiast M i k s e n d varjati 13 13 14 16

M e t s a v e n d a d e s t S a k s a o k u p a t s i o o n i ajal

Kui kaua kavatsesid m e t s a v e n n a d end varjata? Varjamise viisidest ja riskist Varjamisest Eesti metsades 9 20 26 27

Phjustest, m i s m e t s a v e n d i s u r m a viisid K o m n o o r e d bandiitidevastases vitluses "Veneetsia " Mustje kalda! 28 29

ksainus kuul purustas mu tuleviku

Saksa-aegsed metsavennad N K V D teenistuses Vale-metsavend Hundi-Juku 36 38

31

Kuidas N K V D mulle pruuti vrbas J a m u l l e tuli p r u u t k o j u ! ks kirikuraamatu lugu 39 39

Usk inimestesse maksis mu vabaduse A e g annab arutust Surnud ei rgi 44 45 42

40

Milles metsavendi sdistatakse?

K u i d a s s u h t u s i d m e t s a v e n n a d eesti r a h v a s s e ? Masendusest ja meelemuutusest Kogu vim nukogudele! 70 72 73 65

64

I -ugu T a h e v a v a l l a t i t e v k o m i t e e s t K a s m e t s a v e n d a d e l olid j u h i d ? Kas olite organiseeritud? Kas punkris kis klalisi? Kuidas olid suhted viinaga? 73 74 74

10 Kuklas metsavennad saunas kaisid? Kuidas md sa vennad soid' iiri linu iiihliim 77 7<S 79
1

11 75 K e s k d i t a t i M n i s t e vallast 166 169

76

M r t s i k d i t a m i n e H a i g l a s j a e n d i s e T a h e v a valla p i i r e s M i s sai k d i t a t u t e k o d u d e s t ? 170 171

kohliiimne kolhoosnikuga

H a r g l a s 1944. a a s i a sgistalvel vangistatud Lli kaiivu-.liki. i'aciis.mid', Ka meie rndasime vahel 85 Tagantjrele tarkus 180 180
iirkos

k u u l u s (ii..-K.tvonn;iJ.i Mibt lesid <>m;i e m a d e ja n a i s t e g a M e L a v e n d a d e pruutides) 80

176

'"Ameerika Hle" saated ja metsavennad Tekistide grupid metsas Sja algus 89 99 86

l i m a hegi p a u g u t a punkrist vlja O o t a m a t u d klalised 182

H a a r a n g u t e s t S a k s a o k u p a t s i o o n i ajal Sda juab Haiglasse 103

Lti m e t s a v e n n a d Koivaliina vallas K o i v a l i i n a v a l l a lti m e t s a v e n d i 186

184

Kes alustas minu koduklas terroril?

104 105

Vitjate igusest

187 188

kjrisui.Nsalk T a h e v a v a l l a s 1 9 4 5 . a a s t a m r t s i s - a p r i l l i s Karistussalk M n i s t e vallas Kuulsil sgisel 1945 N e i s t , k e d a peksti 115 118 108

Punkritest ja n e n d e asukohtadest M i s sai m i n u e i u p s t j a l e s t Lppsna Lisad 197 196 193

S u u r h a a r a n g Koivaliina vallas 1945. a. oktoobris

Haatangusl Sinesaare soo punkrile 1946. aasta kevadel Hvituspataljoni omavaheline lming Kohaliku hvituspataljoni o m a l o o m i n g 125 126

122

Lisa 1. Taheva valla hvituspataljoni liikmeil aastatel 1 9 4 4 - 1 9 5 4 197 198 200 202

Lisa 2. Mniste valla hvituspataljoni liikmeid Lisa 3. Eesti Vabariigi hvitajad 1940. aastal Lisa 5. Valga N K V D tegelasi Isikunimede indeks 208 207

Kesti v a b r i k u t l i s t e j a v e n e m a d r u s t e " v e n n a l i k k o o s v i i b i m i n e " 1946/-17 a a s t a v a h e t u s e l 127 127 129

Lisa 4. V r u m a a hvituspataljoni palgaliste liikmete nimekiri

Haarangud minu punkrile Labassaare soo res N a i s t e p e v a p i d u Hargla rahvamajas 1947. aastal H a a r a n g m i n u k o d u l e m r t s i lpul 1 9 4 7 130

H a a r a n g piki L e s t i - - L t i piiri 1 9 4 7 . a a s t a k e v a d e l

131

Karistussalk Vaistus 1950. aasta aistil ja s i s s e k u k k u m i n e P a r m u palus 134 137 155

Langenud ja ellujnud metsavendadest V a n g i l a a g r i t e s k o h a t u d eesti m e t s a v e n d a d e s t l u n a m a a metsavendadest M i d a me siis r a t e g i m e ' Neiul, 1' '
1

158 161 162

uimed, kes m i n u g a on tegelnud ia la m r t s i k d i t a m i n e 165

Terminoloogiast
Selles r a a m a t u s on " m e t s a v e n d a d e " n i m e t u s e alla arvatud kik isikud, k e s varjasid e n d poliitilise terrori eest, o l e n e m a t a varjam i s e viisist j a s e l l e s t , k a s n a d o l i d r e l v a s t a t u d vi m i t t e . Ei varjunud ju kik inimesed h t m o o d i . Oli v a l e d o k u m e n t i d e g a inimesi, kes ei olnud kusagil sisse kirjutatud. Oli neid, kes v a r j a s i d e n d m a j a d e s , nii l i n n a d e s k u i m a a l . Oli ka pris metsavendi, kes elasid metsas punkrites, et mitte s e a d a o h t u t e i s t e i n i m e s t e e l u j a v a r a , j u h u l kui m a j a s o l e k s k e e g i neist avastatud.

Miks end varjati

P h j u s e k s oli p r a s t 1 9 4 0 . a . j u u n i p r e t a l a n u d k o m m u n i s t l i k terror. S e l l e o h v r i k s l a n g e s i d k i k E e s t i V a b a r i i g i p o l i i t i k a t e g e lased a l a t e s v a b a r i i g i p r e s i d e n d i s t , k a k r g e m a d s j a v e l a s e d , a l a tes l e m j u h a t a j a s t , K a i t s e l i i d u j a p o l i t s e i j u h t i d e s t k i k , k e s arvati u u e v i m u v a s t u o l e v a t . Kik vangistamisele ja jrgnevalt hvitamisele mratud ei laanud l o o t m a v a e n l a s e " h u m a a n s u s e l e " vi vitele " m a p o le midagi teinud". Oli inimesi, kes ngid neid hvardavat ohtu ja h a k k a s i d e n d v a r j a m a . J a n a d t e g i d i g e s t i nii e n d a kui k a e e s t i lahvuse seisukohalt lhtudes. Esmajoones pti ju hvitada targemaid j a v a p r a m a i d j t t a r a h v a s i l m a j u h t i d e s t . N e e d k i n d l a l e h v i t a m i s e l e m r a t u d o l i d k i o m a aja e s i m e s e d m e t s a v e n n a d . ( ) m a k o d u k o h a s H a r g l a k i h e l k o n n a s tean ainult ht metsavenda, k e s a s u s e n d v a r j a m a e n n e S a k s a V e n e s j a a l g u s t . S e e oli I aapi n i m e l i n e E e s t i V a b a r i i g i a e g n e k r i m i n a a l p o l i t s e i a m e t n i k .

14

Metsavendadest Saksa okupatsiooni ajal

Metsavendadest Saksa okupatsiooni ajal

15

k e l l e k o d u S o o s a a r e talu a s u s e n d i s e S a t u m i s a m a a l , k u s elas t e m a vend Artur. T a i b u k a m e h e n a ei varjanud ta end venna p o o l , v a i d h o o p i s n a a b r u s e s a s u v a M u s t j e talu v a s t a s iile j e t i h e d a s p a j u v s a s . M u s t j e t a l u s e l a s tol ajal e n d i n e S a r u K a i t s e l i i d u l e m K u s t a S p r e n k o m a p e r e g a j a t e m a t t a r A n n i viis n a a b r i m e hele toitu, ujudes l e j e . Sellel m e t s a v e n n a l n n e s t u s e n d varjata s a k s l a s t e t u l e k u n i j a s j a l p u eel l a h k u s t a L n d e . Massiliselt tekkis m e t s a v e n d i alles prast sja a l g u s t 2. juulil 1 9 4 ! . a . kiu L u n a - E e s t i s k u u l u t a t i v l j a m o b i l i s a t s i o o n p u naarmeesse. Veti 1 9 1 9 - 1 9 2 4 aastakigu mehed. O s a mobilisats i o o n i a l l a k u u l u n u i d l k s k o h e m e t s a , n a g u oli s e e n i t e k s M n i s te vallas. T a h e v a vallast mobiliseeritud p g e n e s i d aga ra Valgast vi teelt, kui n e i d h a k a t i P h j a - E e s t i s s e v i i m a . S a k s a v g e d e k i i r e s a a b u m i n e L u n a - E e s t i s s e tegi l p u n e n d e v a r j u m i s e p h j u s e l e , k o m m u n i s t l i k u l e terrorile.

N e n d e s e a s oli k a r e l v a s t a t u d m e l u , k u i d r v i m i s i n a d t o i m e e i p a n n u d , sest neil p o l n u d s e l l e k s m i n g i t v a j a d u s t . S a . p e a v a r j u j a v i i n a said n a d o m a k o d u d e s t j a t a l u d e s t , k u s n a d v a h e l k a t d t e g i d . P e a l e g i e i r a k e n d a n u d S a k s a o k u p a t s i o o n i v i m u d selliste m e t s a v e n d a d e o m a s t e j a a b i s t a j a l e v a s t u m i n g e i d k a r i s t u s i . S a k s l a s e d m u u t u s i d j u l m a k s v a i d siis, kui oli t e g e m i s t V e n e m a a l t s a a d e t u d p a r t i s a n i d e vi n e n d e a b i s t a j a t e g a . S e l l i s e i d j u h t u m e i d a g a minu k o d u k a n d i s ei olnud ja kik m e i e noored m e h e d elasid tervena o m a metsavenna-elu kuni p u n a a r m e e saabumiseni. Kes need Saksa-aegsed metsavennad o l i d Vennad August, A d o l f j a K a l j u R a u d s e p p , A d o l f j a J a a n O i n a s n i n g A r n o l d j a Elm a r P i n k a , L e o p o l d O t t e l , E d u a r d N o o r k i v . Kalju L i i v a . E d g a r K a i l , A l f r e d T a n i l o v , J u l i a s U r m . E d g a r Viin j a H e l d u r P i h l a k . P u n a v g i t u n g i s m i n u k o d u k o h t a H a i g l a s s e j u b a 16. a u g u s til 1 9 4 4 . a. V a h e t u l t e e s l i i n i jrel s a a b u s i d ka j u l g e o l e k u l e g e l a s e d . A r m e e s t a a p a s u s S i n g a l iibes t a l u s , n a a b e r t a l u s a r m e e j u l g e o l e k 7

Snier.
H a r g l a s t v e t i i n i m e s i k i n n i j a viidi S i n g a l e , k u s n e i d iile k u u lati. P e a l e k a e b a j a d v a b a s t a t i k o h e , teisi v i n t s u t a t i n d a l a i d . K a S a k s a - a e g s e d m e t s a v e n n a d p i d i d r e l v a d ra a n d m a j a m i n g i l k o o s t d p u n a a r m e e g a neil e i o l n u d . S u u r e m o s a neist m o b i l i s e e r i t i h i l j e m j a viidi N a r v a , k u s k i k i m o b i l i s e e r i n u d k o n t r o l l i t i , sest n e n d e h u l g a s oli k a O m a k a i t s e m e h i n i n g d e s e r t r e S a k s a v e s t . N e e d k a k s v i i m a s t liiki v a n g i s t a t i k o h e , kui k o d u k a n d i s t vastavad a n d m e d saadi. Igapevased "kadumised"' mobiliseeritute hulg a s t p r a s t n e n d e v l j a k u t s u m i s t oli t a v a l i n e n h t u s . T a i b u k a m a d ei j n u d o o t a m a , kuni neid vlja kutsutakse, ked raudu p a n n a k se, p e a paiste p e k s t a k s e ja vanglasse viiakse. Sellised m e h e d p g e n e s i d N a r v a s t j a h a k k a s i d e n d v a r j a m a . Veel t a r g e m a d e i n i d a nud end ldse o m a k o d u k o h a s ega lasknud end ka kusagil arvele v t t a , v a i d v a r j u s i d k o h e . kui e s i m e n e p u n a n e laviin o h iile l i n u d . N e e d S a k s a - a e g s e d m e t s a v e n n a d , k e s s u g u g i e i t a h t n u d sdim a m i n n a j a o m a e l u h o i d s i d , l k s i d v a s t u v a i d l e m a t u l t s t t a , kui s u u r V e n e m a a n e i d k u t s u s . M i k s n a d o m a seni nii kallist e l u e n a m ei hoidnud'.' K a s p a t r i o t i s m i s t , v i h a s t s a k s l a s t e vastu vi t a h t e s t s<> d i d a vitja p o o l e l ? E i h e l g i m a i n i t u d p h j u s e l , vaid h i r m u s t . Tea li v g a g i h s t i , et t e g e m i s t p o l e e n a m s a k s l a s t e g a , vaid v e n e l a s i ga. kes nalja ei m i s t a ei nende enda e g a o m a s t e g a .

Metsavendadest Saksa okupatsiooni ajal

Saksa okupatsiooni alguses meie kandis mingeid metsavendi ei oimul k a p u n a s e i d m i t t e . A l l e s siis, kui n o o r i e e s t i m e h i , k e s Itolmul veel s j a v e s t e e n i n u d , h a k a t i p o o l s u n n i v i i s i l v r b a m a S a k s a t e e n i s t u s s e , t e k k i s i d m e i l g i j l l e m e t s a v e n n a d . N e i l e anti v a l i da pussi ja labida vahel", mis thendas kas teenistust S a k s a sja\ a e s . p o l i t s e i s . O m a k a i t s e s v i , kui s e e e i s o b i n u d , siis t t e e n i s tuses S a k s a m a a l vi " T o d t ' i s " . k u s r e l v a e i k a n t u d . N e e d , k e l l e l e esi uk .1. i neisi v i m a l u s t e s t ei m e e l d i n u d , h a k k a s i d e n d v a r j a m a . Kiud i i e / u l c o l n k o i d oli h o o p i s e r i n e v : varjasid n a d j u e n d m o b i i ^ a i s i o o M i e e s t |a | u h u l , kui n a d k t t e s a a d i , i s t u s i d n a d m n e n d a l a \ a i i : u s kuni \ u e o s s a s a a t m i s e n i . S a k s a v i m u d n e i d k a r m i l t ei ka: islamid .<,( i.ilo n.svahelise i g u s e k o h a s e l t ei v i n u d o k u p e e r i t u d ma.il s u i i d m o b i l i s a t s i o o n i vlja k u u l u t a d a . Eesti politsei j a ( ) m , i k a s . ' m e h e . l , i . - . i selliseid o m a n a h k a h o i d v a i d m e t s a v e n d i ei p u u i a m u . ( ilul nad |u - a u a d p o i s i d , k e s p o l n u d o h t l i k u d .

16

Kui kaua kavatsesid metsavennad end varjata?

Kui kaua kavatsesid metsavennad end varjata?

17

S a k s a - a e g s e t e s t H a r g l a m e t s a v e n d a d e s t oli v a i d k s m e e s , k e s o m a n a h k a endiselt kalliks pidas ja Vene huvide eest ei tahtnud sd i m a m i n n a . S e e oli E d g a r K a i l . T a a s u s e n d j l l e v a r j a m a , s e e k o r d j u b a " p s t j a t e " e e s t , k e s t e d a olid " v a b a s t a n u d s a k s a r v v a l l u tajatest". Niisiis kohe prast p u n a a r m e e l e m i n e k u t minu k o d u k o h a s t t e k k i s j u u r d e h a uusi m e t s a v e n d i . S e e k o r d oli t e s t i e e s m r g i k s o m a elu h o i d a . S d a p o l n u d j u veel l p p e n u d , s e e k e s t i s e d a s i s u u re j u l m u s e g a . M e t s a v e n d , kes relvaga tabati, peksti tavaliselt surn u k s vi lasti k o h a p e a l i l m a k o h t u t a m a h a . K u i t a oli r e l v a t a , siis p e k s t i t a v i g a s e k s , anti e d a s i t r i b u n a l i k t t e , k u s m r a t i s u r m a o t s u s vi k m m e a a s t a t s u n n i t d j a s e e oli p i k k piin e n n e s u r m a . K o h t u m i s t m i n e oli s a l a j a n e , o m a s t e l e e i t e a t a t u d m i d a g i , t e a d sid v a i d p e a l e k a e b a j a d , k u i d n e m a d v a i k i s i d . K e s e l u g a k t t e j i , s e e k a d u s , v a i d v h e s e d n e i s t said a a s t a t e p r a s t e n d a s t k u s a g i l t laagrist e l u m r k i anda.

N e e d , k e s v a e n l a s t lbi n g i d , j i d e d a s i m e t s a . K e r g e u s k l i k u m a d l o o t s i d l n e l i i t l a s t e a b i l e . A t l a n d i h a r t a jrgi p i d a n u k s i d kik e n n e sda vabad rahvad o m a iseseisvuse tagasi saama. L o o deti A m e e r i k a l e , I n g l i s m a a l e , R O - l e , " v a l g e l e l a e v a l e " , v e n e l a s te kojuminekule, vimalikule sjale kahe vastandliku m a a i l m a ssteemi vahel, mille puhkemisel ka meie metsavennad pidid kaasa aitama Eesli vabastamisele. Me olime selleks valmis! Kuid kik need lootused olid aluseta ja viisid jrgnevatel aastatel t u h a n d e i d m e t s a v e n d i s u r m a nii E e s t i s kui k a L t i s . L e e d u s ja Ukrainas. V g a vhesed meist oskasid kainelt m e l d a ja sndm u s t e s t jreldusi teha. Ja neid kainestavaid a j a m r k e ometi oli! S d a oli j u s t l p p e n u d . B e r l i i n oli v a r e m e i s . P o t s d a m i k o n verentsil kohtusid T r u m a n , Churchill ja Slalin. Inglise kuningas vaatas alistatud S a k s a m a a l o m a vgesid le. Ta avaldas soovi koht u d a S t a l i n i g a , v i i m a n e v a i d l e s a l g u l v a s t u , k u i d tegi siiski a r m u liku esti k o h t u m i n e t o i m u s . Inglise kuningas kinkis Stalinile hise vidu puhul terasmga ja n u k o g u d e ajalehed juubeldasid: " S e l t s i m e e s Stalin tstis kalli k i n g i t u s e h u u l t e l e j a s u u d l e s s e d a ! " M i l l e k s t e r a s m k , kui s d a oli j u b a v i d e t u d ? K u l d m k o l n u k s j u i l u s a m k i n g i t u s ? S e e oli s m b o o l n e k i n g i t u s R a h v a s t e S u u r e l e M r v a r i l e m r g u a n deks alistatud ristirahvaste pid raiuda! K a s Inglise k u n i n g a s ei t e a d n u d , kes Stalin oli? Teadis kll. S j a ajal a v a s t a s i d s a k s l a s e d K a t n i m e t s a s t a p e t u d P o o l a o h v i t seride hauad, kutsusid Poolast ja erapooletutest riikidest kohale vaatlejad. K r a lks le ilma, kra tstis ka Poola pagulasvalitsus L o n d o n i s . Siis segas vahele Vene saadik Londonis Maiski, kes nimetas skandaali alatuks laimuks. Inglise valitsus pani poolakatel suu kinni ja hiljem kerjas Inglise k u n i n g a s m a s s i m r v a r i l t a u d i e n t s i ! E i o l e siis i m e , kui m e t s a v e n d L e o n h a r d K r e i t s b e r g s e da kuuldes snas: " K r o o n i t u d pea on tis kollast tatti!" T e i s e k s t e a v a d k i k , e t P o o l a sai v a h e t u l t e n n e S a k s a k a l l a l e t u n g i I n g l i s e P r a n t s u s e g a r a n t i i , e t P o o l a riik p r a s t s d a t a a s t a t a k s e . S t a l i n tegi a g a P o o l a k o m m u n i s t l i k u k s j a g a r a n t i i a n d j a d e i t e i n u d h i l j e m m i d a g i P o o l a h e a k s . K u i d a s v i s i d siis e e s t i m e h e d loota lneriikide peale? K o l m a n d a k s t e a t a s M o l o t o v Pariisi r a h u k o n v e r e n t s i l lbelt " B a l t i m a a d on ja jvad N u k o g u d e Liidu osaks." M i d a eestlased

Kui kaua kavatsesid metsavennad end varjata?

S u u r e m j a g u s j a l p u n i , e k s siis n e , m i s s a a b . S d a l p p e s , a g a ei saanud midagi terror vaid tugevnes. Rindelt vabanesid suurte kogemustega erivelased, kes nd suunati Baltimaadele mets a v e n d a d e v a s t u v i t l e m a , j a sellel oli t u l e m u s i . Mingit amnestiat m e t s a v e n d a d e l e ei tulnud. 1946. a. kuulutati kll vlja a m n e s t i a m o b i l i s a t s i o o n i s t k r v a l e h o i d j a t e l e j a p u naarmeest deserteemnutele, aga Saksa armeest, politseist ja O m a kaitsest d e s e r t e e r u n u t e l e m i n g i t a m n e s t i a t e i o l n u d j a s e l l i s e i d m e h i v a n g i l a a g r i t e s t tagasi e i t u l n u d . A m n e s t i a v h e n d a s k l l o l u l i selt m e t s a v e n d a d e a r v u , k u i d k i k l o o t j a d a r m u e i s a a n u d . K e l lel oli t e g e m i s t o l n u d S a k s a s j a v e . O m a k a i t s e , p o l i t s e i vi t e i s t e m e t s a v e n d a d e g a vi k e l l e k o h t a oli k a e b u s i n e n d e tee viis lbi vanglate Siberi poole. Avalikku k o h t u m i s t m i s t ei olnud, keegi e n d kaitsta e i s a a n u d . I s t u n g i d olid s a l a j a s e d j a k i n n i s e d . S j a t r i b u n a l i d t e g u t s e s i d e d a s i veel 1 9 5 3 . a a s t a l g i .

18

Kui kaua kavatsesid metsavennad end varjata?

Varjamise viisidest ja riskist

19

arvasid, seda ei lastud meie pagulastel elda. Lneliitlased vastu ei o l n u d ! N e l j a n d a k s : S t a l i n i 7 0 . s n n i p e v a p u h u l tulid t a l l e n n i t l u s e d ja kingitused kogu maailmast, ka kristlastelt! M o s k v a juubeldas. M a h a e i j n u d k a eesti t e g e l i n s k i d . S t a l i n i l e k i n g i t i s u u r k r i s t a l l v a a s " v e r e a n u m a k s " j a Estonia k o n t s e r t k l a v e r " s e l l e k s , e t h u k a t a v a t e kisa e i k o s t a k s " . N i i a r v a s r a h v a s . J a s e d a tehti m u i d u g i e e s t i rahva nimel. Kige ilusama kingituse tegid usbekid: suure lhkritie k u m s s i . M e i e m e t s a v e n n a d a r v a s i d s e l l e p e a l e : " N d h a k kab Kremlist kostma pikka peeretamist!" V i i e n d a k s : 1 9 4 9 . a . m a s s k d i t a m i n e sai t e a t a v a k s k a L n e s . K u i g i 1 9 4 8 . a . d e t s e m b r i s oli v a s t u v e t u d R O o t s u s " G e n o t siidist j a s e l l e e e s t h o i a t a m i s e s t " , e i j r g n e n u d B a l t i m a a d e s toim e p a n d u d r a h v u s m r v a l e kristlikult maailmalt mingeid proteste. Veel h u l l e m , s e d a isegi i g u s t a t i ! M e i l e said t e a t a v a k s " S a a t a n a lempreestri" ---Canterbury peapiiskopi Hewlett Johnsoni s nad k d i t a m i s e kohta: " A b i n u d , m i d a N u k o g u d e Liit r a k e n d a s B a l t i m a a d e faistide vastu, olid igustatud." Kahju, et ma ei saa p a n n a t e m a h a u a l e o k a s t r a a d i s t p r g a S t a l i n i pildi j a t e m a e n d a s nadega! Ja need on vaid k s i k u d nited sellest, kuidas kristlik m a a i l m suhtus mrvareisse. M i s siis i k k a g i oli s e e j u d , m i s m e i d , v i i m a s e i d m e t s a v e n d i , s u n d i s v a s t u p a n u l e ? M a v a s t a n : t e a d m i n e , e t n i i k a u a , k u i elu s e e s , r e l v k e s j a E e s t i m a a p i n d j a l g e all, p o l e h d a veel m i d a g i ! T e a d m i n e , e t n e i l , k e s k o m m u n i s t i d e k t t e l a n g e n u d , o n veel h a l v e m . T e a d m i n e , e t S i b e r i s u r m a l e e o n alati l a h t i , t e e d t a g a s i a g a e n a m ei ole Teadmine, et s u r m a v a e n l a s e ktte sattumisel p s t a b piinadest kuul o m a r e l v a s t . Seda viimast abinu kasutasid minu kaaslased Evald Kont, Karl T h t . E n n L u h t m a a . H e n n i n g n i n g veel p a l j u d m u l l e t u n t u d j a t u n d m a t u d m e t s a v e n n a d . O l e k s i n k a s u t a n u d k a m i n a , kui m a p o l e k s o l n u d t e a d v u s e t a o l e k u s m r g i m j u all.

Varjamise viisidest ja riskist

M a j a d e s j a t a l u d e s v a r j a m i n e oli m e t s a v e n n a l e k i g e m u g a v a m , kuid ka kige ohtlikum. Ei olnud muret toidu, peavarju ega ks i n d u s e j a i g a v u s e p r a s t . A l a t i oli t e a d a k i k . m i s k l a s vi m b ruskonnas juhtus. Tavaliselt varjasid end m a j a d e s vaid k s i k u d m e t s a v e n n a d , k e s s a g e l i m a j a s o l l e s r e l v a e i k a n d n u d , s e e v e t i vljast k a a s a v a i d majast lahkumisel. Seda moodust kasutasid peaaegu kik metsav e n n a d s e n i , k u n i s d a veel k e s t i s . J a s e n i k a u a , k u n i N K V D a p a raat E e s t i s e i o l n u d veel t i u s e n i v i i m i s t l e t u d , k a r t o t e e g i d k o o s t a tud. Palju on kirjutatud tekistide "kangelastegudest", kus majas varjunud " k u u l u s b a n d i i t " end l a m b a k o m b e l laskis kinni vtta, v a s t u t u l i s t a m a t a , k u i g i tal r e l v a d o l i d . M i k s ? A g a s e l l e p r a s t , et hoida teda varjanud majarahvast kige halvemast. Laita vib a i n u l t s e d a , e t t a e n d ise m a h a e i l a s k n u d , v a i d a n d i s e n d v a e n lastele piinata. J u b a 1944. a. o k t o o b r i s kidi vallamajadest a n d m e i d o t s i m a s k i g i S a k s a ajal v a l l a s e l a n u t e k o h t a . K o g u t i a n d m e i d k i g i k o h t a , eriti a g a t e a d m a t a k a d u n u t e k o h t a . S e l l e s s e k a r t o t e e k i k a n t i k i k isikuandmed, andmed omaste, sugulaste, sprade, koolivendade d e d e , kallimate kohta. K i g e t p s e m a d a n d m e d saadi valla- ja kirikukirjadest, o m a kla inimestelt, kohalikelt punastelt. N e n d e a n d m e t e a l u s e l h a k a t i lbi o t s i m a m a j u j a t a l u s i d . Kui m a j a s t k e e g i k t t e s a a d i , oli k i g i l s e l l e m a j a e l a n i k e l S i b e r i - t e e e e s . S e l l i s e t e r r o r i tagajrjel l k s i d v i i m a s e d k i m a j a d e s v a r j u n u d r a m e t s a . E i olnud ju kasvi o m a kodus varjuval metsavennal kerge vaadata, k u i d a s iga k o e r a h a u g a t u s e , k o p u t u s e vi a u t o m r i n a p e a l e t e k k i s t e m a o m a s t e s i l m i h i r m . k u i d a s e m a vi n a i s e k e d v r i s e m a h a k k a s i d j a s u u k o g e l e s ' " O i j u m a l k l l , kui s i n d siit k t t e s a a d a k s e , m i s m e i s t k i g i s t siis s a a b ! " M i t t e k u n a g i e i e l d u d : " K u i sind ktt e s a a d a k s e , m i s s i n u s t siis s a a b ? " M i s s e l l e s t j r e l d u b ' . ' K a s s e e . e t e m a - j a n a i s e a r m a s t u s oli o t s a s a a n u d ? O h e i . asi oli h o o p i s liht s a i u . K u i m e t s a v e n d k u s a g i l m e t s a s m a h a lasti \ i h a a v a t u l t kat

20

Varjamisest Hesti metsades

Varjamises! Hesti metsades

2)

t e s a a d u n a s u r n u k s p e k s t i , siis t e m a o m a s t e g a e i j u h t u n u d e s i a l g u m i d a g i - t a g a j r j e d tulid h i l j e m . S e l l e p r a s t k u t s u s i d k i o m a k s e d p e r e " k r n a s e s t l a m b a s t " ' k a i n e k a a l u t l u s e t u l e m u s e g a lahti s a a d a : " P i g e m h u k k u g u k s , kui m e i e k i k . " J a i g e s t i t e g i d k a m i n u v a n e m a d , kui n a d m u l l e h i r m u s t h a l l i de n g u d e g a 1945. a. kevadel tlesid: " V i j u m m a l kll, mis meist siss s a a . k u s i n n u k o t u s t k t t e s a i a s ! K i s siss viil E l m a r i l l S i b e r i d e p a k k i s a a t ? " J a p r a s t p a u s i : " M i n e vai esi j a a n n a h e n n s t l e s . " E s i m e s e d k a k s l a u s e t t u n n i s t a s i n i g e k s , v i i m a n e p a n i m u a g a sis e m i s e l t k e e m a : " M i n a , v a b a d u s e s s n d i n u , a n d k u e n d ise p i i n a jate k t t e ! " V a n e m a t e l e s n a s i n v a i d : " M a l h e n siis n d k o d u s t ra." Vtsin kirve, ksisae, seljakoti, leiba-liha ja asusin minekule. E m a k s i s v e e l : " K o h e s a siis n o k a l h d ? " V a s t a s i n : " S i n n a , kust t e i l e m i n u p r a s t e n a m h d a k a e l a e i tule."' P e i d i k u s t v t s i n k a a s a o m a s u u r e k u u e l a s u l i s e r e v o l v r i Webley j a s a m m u s i n m e t s a p o o l e . S e l l i n e oli m u lplik l a h k u m i n e k o d u s t , k u i g i m a v a h e l s i n n a veel a a s t a t e j r e l s i s s e a s t u s i n . Uuralis, T u s s o v a j a j e kaldal asuvas vangilaagris kohtasin 1 9 5 5 . a . V i r u m a a m e e s t P a u l S i i t a s t , k e l l e s e l g r o o g oli v i g a s t a t u d p e k s m i s e t a g a j r j e l . T e m a oli t e i n u d o m a n a i s e n u a n d e k o h a s e l t a n d n u d e n d ise t e k i s t i d e k t t e . M a e i t e a . k a s t a veel kunagi o m a k o d u m a a d ngi!

k a s v i a i n u l t k a h e k e s i . k s i e l a d e s pidi p u n k r i m b e r o l e m a s i g n a l i s a t s i o o n , nii k a u g e l , e t p u n k r i t p o l n u d veel n h a . V i s k a s u t a d a k a m i i n i d e s t vi r a k e t t i d e s t ringi m b e r p u n k r i . M i t t e k e e g i e i tohtinud punkri asukohta teada, ei metsaametnikud, ei metsavenn a d , k e s seal e i e l a n u d , e i p r u u t , n a i n e e g a isegi k i g e u s a l d a t a v a m > inimene ilmas e m a ! Sest tekistid oskasid tiuslikult ka kige k i n d l a m a i d inimesi r k i m a panna. Ainult see i n i m e n e s u u d a b pun a m i s t e l e v a s t u p a n n a , k e s t e s t i m i d a g i e i tea. Eeltoodu kinnituseks m n e d nited. 1945. a. mrtsis peksti m e t s a v e n d E d g a r Kalli v a n e m a i d Harglas nii r n g a l t , e t n a d o m a p o j a k o d u s t r e h e a h j u s e e s t vlja a n d s i d . M i k s ? Sest n a d t e a d s i d , k u s t a p e i d u s o n . S a m a aasta oktoobrikuus peksid Mniste rahvamajas N K V D karistussalklased kapten Gavrileviti juhtimisel kolm meest ja k m m e naist v e r i s e k s , k u i d a i n u s t k i m e t s a v e n d a vlja e i a n t u d ! M i k s ? M i t t e k e e g i neist p e k s t u t e s t e i t e a d n u d , k u s n e n d e o m a k sed on. 1946. a. aprillis peksti o m a k o d u s M n i s t e vallas L e p k o l g a t a l u s m e t s a v e n d E n n L u h t m a a n a i s t E l s a t , k e s o m a v i k e s t last rinnale surus, p s s i p r a g a phe ja selga, tugati prandale ja lohistati juukseid pidi, kuni ta olevat telnud, kus p u n k e r asub. Ta pand i t e e j u h i k s t a p j a t e k o l o n n i e t t e j a t a viis n a d S i n e s a a r e s o o p e a le, k u s t u r b a k i i n i s oli m e t s a v e n d a d e p e i d u p a i k . M e t s a v e n d T u l l i o N i i t lasti k o h a p e a l m a h a , t e i n e L e o K r e i t s b e r g v e t i k i n n i . M i k s ? Naine teadis, kus punker asus, teadis, et o m a meest Ennu seal e n a m e i o l e . Ise o l e v a t t e l n u d : " E g a m a m e t s a m e e s t e p r a s t e n d vigaseks peksta ei lase." V i g a s e k s ji ta aga eluks ajaks ja t e m a a i n u s laps p o e g j i k o g u e l u k s n r g a m i s t u s l i k u k s ! S e e oli r n k p p e t u n d k i g i l e m e i l e , k e s m e veel m e t s a j i m e . M i t t e k s ki m e t s a v e n d ei ole seda naist h u k k a m i s t n u d ! Mitte keegi meist e i t e a , kui t u g e v a d m e o l e k s i m e s u u t n u d o l l a t e m a o l u k o r r a s . M e t s a s v a r j u m i s e e e l i s e k s oli veel s e e . e t v i s j u l g e l t v a s t u hakata, ilma et see oleks o m a k s e i d o h u s t a n u d . S e d a tehtigi mitm e l p o o l . s e a l . k u s p u n k r i s v a l i t s e s k o r d , k u s a l a l i n e v a l v e oli o l e m a s . Nii e i s a a n u d t e k i s t i d m r k a m a t u l t j u u r d e h i i l i d a j a g r a n a a ti m a g a v a t e m e e s t e sekka visata. Rndajad avastati kasvi viimasel h e t k e l , m e h e d h a a r a s i d r e l v a d j a l a h i n g u t ldi v i i m s e m e h e n i . V i m a l u s e korral ldi e s i m e n e rnnak tagasi, murti piiramisrn

Varjamisest Eesti metsades

(Inin seitsme aasta p i k k u s e m e t s a s e l a m i s e kohta vin elda, et see oli k i g e k e r g e m , j u l g e m j a o h u t u m . S e e oli t e s t i nii. Esimeseks ja kige rangemaks tingimuseks metsas varjumise p u h u l pidi o l e m a tielik s a l a d u s . M i t t e k e e g i p e a l e n e n d e , k e s ise p u n k r i s e l a s i d , e i l o h t i n u d t e a d a p u n k r i a s u k o h t a . Isegi m i t t e s e d a i n e l s a a l a voi m e t s k o n d a , k u s p u n k e r a s u s ! S i i s oli s e l l e s p u n k r i s e l a m i n e k i n d l u s t a t u d s e n i k a u a , k u n i k e e g i j u h u s l i k u l t vi m e t s a vendi o t s i d e s p u n k r i j u u r d e s a t t u s . J a s e l l e k s , e t s e e k e e g i e i s a a k s m r k a m a t u l t p u n k r i j u u r e s t r a m i n n a , pidi seal o l e m a p u n k r i elan i k e a l a l i n e v a l v e . A l a l i s e l t v a l v a t a oli v i m a l i k j u b a siis. kui elati

22

Varianuscst I-esti metsade-,

Varjamisest Eesli m e t s a d e s

23

g a s t l b i j a p g e n e t i . S e e j u u r e s j t t i s k a t a p j a t e s t nii m n i g i o m a elu. K u i d m e t s a s olid k a o m a d r a s k u s e d , isegi s e l l i s e d , m i d a k e e g i e i o s a n u d e t t e n h a . T o i d u g a v a r u s t a m i s t oli v i m a l i k s g i s e l nii k o r r a l d a d a , e t t a l v e l l u m e g a m i n g i t l i i k u m i s t e g a j l g e d e teg e m i s t e i o l n u d . N i i m o o d i e l a s i n m a k s i l e neli t a l v e . Teisteg a k o o s e l a d e s tuli p a r a t a m a t u l t e t t e o l u k o r d i , k u s i s i k l i k e n a u d i n gute nimel unustati kaine mtlemine ja pandi ohtu kigi punkris o l i j a t e e l u . O s a m e h i oli s e l l i s e i d , k e s lihtsalt e i s a a n u d talvel lum i s e l ajal p u n k r i s p a i g a l p s i d a . K l l oli neil vaja n a i s i , k l l viina ja veel kige h u l l e m pidusid. Seeprast ei m e e l d i n u d m u l le e n d varjata koos teistega. Talvine tagaajamine t h e n d a s kindlat s u r i n a , s e s t j l j e d r e e t s i d p g e n e j a . J a o m e t i s e l l e s t e i h o o l i t u d . V i b kindlalt elda, et 3 0 % m e t s a v e n d i h u k k u s viina, naiste ja pid u d e prast. E g a asjata m e i e , viimaste ellujnud m e t s a v e n d a d e s e a s o l n u d k i b e l v a n a s n a : " S u u r kri j a s u u r t . . . a n u a v a d s u u r i o h v r e i d . " J b veel vaid eldule lisada: " . . . ja kahjuks mitte ainult n e n d e k a h e a s j a o m a n i k e h u l g a s t . " S e s t kui k s k u s a g i l k l a s purj u s p i v i h a a v a t u n a k i n n i v e t u d m e t s a v e n d r k i m a s u n n i t i , siis o l i d t e k i s t i d v a r s t i m e t s a s p u n k r i k a l l a l . J a r k i m a p a n d i t a igal juhul, sest m e e s , k e s ei suutnud o m a ihasid valitseda, ei suutnud tavaliselt vastu p a n n a ka piinamisele. n n e k s mul selliseid "suure s e l t s k o n n a " h d a s i d r o h k e m ette e i t u l n u d kui k a k s k o r d a . H d a s i d e s i n e s k a siis, kui v a i d k a h e k e s i p u n k r i s e l a t i . P a a r nidet sellest. 1 9 4 9 . a . t a l v e l sai m i n u j u u r e s p u n k r i s v a r j u p a i k a n a i s t e r a h v a s , k e s 1 9 4 1 . a . oli k o o s p e r e g a S i b e r i s s e k d i t a t u d . T e m a m e e s oli l a a g r i s h u k k u n u d . P r a s t s d a , vist 1 9 4 7 . a . s a a t i s t a o m a a l g kooliealised lapsed salaja Eestisse, h t e m e t s a k l l a v a n a e m a juurd e . K u i l a p s e d o l i d n n e l i k u l t k o h a l e j u d n u d , siis p g e n e s t a k a ise. T e d a otsiti kll t a g a , k u i d lapsi e s i a l g u e i p u u d u t a t u d , sest taheti e m a k t t e s a a d a . N i i t a siis e l a s ligi p a a r a a s t a t , t e g i s u v e l o m a metsaklas v a n a e m a lehmale heina, ttas sugulaste j u u r e s ja lapsed k i s i d k o o l i s , ise b i s , k u s j u h t u s . M r t s i k d i t a m i s e ajal a g a oli k o g u E e s t i r e v i l , k e e g i e i j u l g e n u d t e d a e n a m varjata. E t m a i n i t u d v a n a e m a oli k a m u l l e 1 9 4 6 . a . a n d n u d v a r j u p a i k a , kui m a l a s k e l t h a a v a t u n a p e a v a r j u olin p a l u n u d , siis l e i d s i n , e t m i n u koh u s o n n d t e m a t t r e l e s e l l e eest t a s u d a . M i n u a i n s a k s t i n g i m u s e k s oli: " l i m a m i n u l o a t a e i s a m m u g i p u n k r i s t k a u g e m a l e . " T a o h n u s . Vist 2 8 . m r t s i h t u l tuli tal k a n g e t a h t m i n e n u n n a k l a s s e

II:

'l ,

.;.\-

7 r

>?'c\)

LV

I Imbi uskonna kaari. R ti. II S i ei is Mudimets-a (Mudmei) taht. kus mind 11. novembril 1952. a. reedeuiuni Inun atcisaanse kohi.

Mitstn < IUI i.vald Kondi langeiuiskoht 19. oktoobril 1945. a. Sara-

M koht loi\o\( metsas ahitalust umbes 2 km liiane poole, kus 19. oktoobnl / W i II nioi\an haavatud metsavend Oskar Mlder. L Kaiametsa tulu. kus 24 oktoobut 1945. a. langesid kiti metsavennad L\ aids liioinms ui Aitur.s Kere ning vangistati Talis Paikens. Punktilt ioon \iih nunn sealt edasi Ih tallu luuncitasaaimsc kohast Markuse o/a aa/de ja

24

Varjamisest Eesti metsades

Varjamisest Eesti metsades

25

o m a lapsi v a a t a m a j a kui k i k o n r a h u l i k , siis k a k o d u s b i d a . P u h k e s tli, ma ei s u u t n u d kuidagi seda meeletul m i n e k u t ra hoid a . T e m a t r u m p oli: " S u l e n d a l p o l e l a p s i , s a e i t e a , m i s e m a s d a t l e b . " S e l l e l e p o l n u d m u l m i d a g i m u u d v a s t a t a k u i : " M i n e siis, aga ra mulle tekiste kaela t o o . " T a l k s , k i k oli r a h u l i k , h e i t s i n r i i d e s m a g a m a , r i h m v l . Waliher k a b u u r i s . s e l k e l l a k o l m e ajal k u u l s i n m a a a l l a p u n k r i s s e a u t o m r a p u n k e r oli teest v a i d 2 0 m e e t r i t e e m a l ! A u t o m a a t k e s . h p p a s i n vlja. oli v a i k n e , oli k u u l d a , k u i d a s a u t o p e a t u s j a k e l l e g i h l h d i s : "Vastikut ktt v i i b tee k l a s s e . " H i l j e m sain t e a d a , e t h i k a j a oli o l n u d h v i t u s p a t a l j o n i m e e s , v a n a h e s i l m a g a K b u l , k e s l ) 4 1 . a . oli o l n u d s a m a s kiilas u u s m a a s a a j a . S a k s a ajal e i n i d a n u d k e e g i n p u g a t e m a p e a l e , t a j i e l l u j a ti n d siis s a m a talu r a h v a l e n n e t u s e k a e l a .
c

Ei hakka kirjeldama seda mitmendalast jalgade tohterdamist i l m a t o h t r i a b i t a . S a m a l h o m m i k u l , kui v a l g e k s l k s , n g i n u d u sega k l m u n u d hangel verejlgi! Kui nd osa inimktte kusagile jlgi n u h k i m a j i ! Vtsin ruttu thja koti, khvli, relvad ja lksin v e r e j l g i p i d i s i n n a , kust n e e d olid l e t e e t u l n u d . T e e s t l e t u l e k u k o h a l k o r j a s i n v e r i s e l u i n e h a n g e l t k h v l i g a k o t t i , nii k a u g e l t , kui tee p e a l t u l a t u s s i l m n g e m a . K o e r t e e e s t s e e kll p o l e k s p s t n u d . n n e k s jrgmisel peval e n a m n u h k i m a ei tuldud. Edasime mitu ndalat kuni lume sulamiseni ja jalgade ipliku paranemiseni pid e v a l t h i r e o l u k o r r a s p e v a l i k k a k u s a g i l p u u all, k u s t t e e d j a kiila vis jlgida, sel punkris. S e e k o r d lks kik veel nnelikult. 1950. aasta oktoobris ti " m a d o n n a " o m a m e h e sugulaste pool kinni, koolipingist t t a r j a m l e m a tee lks lbi V r u v a n g l a S i b e r i p o o l e l a a g r i s s e , t t r e l m e t s a s u n n i t l e . K u i ise e i h o i a , siis J u m a l hoia. veveti emal ka ei

P a l j u d e k i r s a v o i d e r o b i n l k s kiila s u u n a s , k o h u t a v r o b i n , j a k l a k o e r a d e i k u u l n u d m i d a g i ! A l l e s siis, kui k l a s i d r u s i k a h o o bid u k s e l e , r k a s i d k o e r a d j a t s t s i d l r m i . O l i veel k u u l d a h d e i d : " O t k r o i t e ! " S i i s u k s e k o l i n , siis: " S t o i ! S t o " . a u t o m a a d i v a l a n g u d j a palju v e n e k e e l s e t k n e t . M t l e s i n : n o h , n d o n t a siis m a h a l a s t u d vi k i n n i v e t u d . L k s i n r a h u l i k u l t p u n k r i s s e , v t s i n seljakoti, teki, toiduaineid, kuivad sokid, kogu relvastuse, ja lksin kiila s e r v a l e tee r d e p e i t u . K u i t u l l a k s e , siis m i n u s i l m a alt m d a . T u l d i , roniti v a n d u d e s a u t o s s e j a s e e sitis p e a t u m a t u l t m i n u s t ja punkrist m d a , tuldud teed tagasi. Ootasin veel tkk aega, kuni auto m r a m e t s a d e vaikuses kad u s . S i i s hiilisin t a s a . nii t a s a . e t o m a j a l g a d e a s t u m i s t k u u l d a p o l n u d , p u n k r i s s e t a g a s i , e t m t e l d a m i s n d siis s a a b . S t a s i n lambikese p l e m a ja ngin, et minu voodi rel istub " m a d o n n a " ilma lapseta, srgivel, paljajalu, seljariided sles. K o g u s i n e n d kiiresti j a s n a s i n : " N d l n s u k u r a d i l a i a k s . " Selle peale kosteti vaid nutuselt: " S a vaata enne, millised on mu j a l a d . " J a siis ji m u s u u l u k k u : t a m l e m a d j a l a t a l l a d j a v a r b a d olid k s a i n u s v e r i n e liha! K u u l s i n j r g m i s t : " K u i u k s e l e p r u t a t i . ei olnud mul e n a m aega riidesse p a n n a ega j a l a n u s i d otsida. K a h m a s i n riided toolilt stiile, j a kui v e n e l a s e d h e s t u k s e s t s i s s e m u r d sid, lksin t e i s e s t vlja j a p i s t s i n j o o k s u iile l a g e d a n u r m e , t a g a n t lasti k l l . k u i d e n n e m s u r m , kui j l l e S i b e r . " J a h , k u u l i d e i t a b a n u d k l l . kuid p o o l p a l j a s k l m u n u d j a j t u n u d m a a v t t i s varsti jalatallad v e r i s e k s . T e m a p g e n e m i s e tee oli u m b e s k a k s k i l o m e e t r i t p i k k , s u u r e k a a r e g a lbi m e t s a p u n k r i j u u r d e .

1 9 5 0 . a . 2 . aprillil p s t i s s a m a " m a d o n n a " e n d a j a k o l m e m e t s a v e n n a elu. E l a s i m e tookord m i t m e k e s i A n t s l a m e t s k o n n a s Silla t e e r s e s p u n k r i s . S g i s e l oli o m a v a h e l k o k k u l e p i t u d nii, e t t a l v e l l u m e g a mitte keegi punkrist ei lahku. Kuni 26. mrtsini lks meil k i k h s t i . M e e i t e a d n u d m i d a g i s e l l e s t , m i s v a h e p e a l oli j u h t u n u d Varstu l h e d a l P a r m u p a l u s , k u s h e s m a j a s varjas e n d V a r s t u m e t s a v e n d H e n n i n g . T a oli a g a nii k i n d e l m e e s , e t l a s k i s m a h a k i g e p e a l t t a a v a s t a n u d t e k i s t i E d u a r d K u u s e j a siis k a e n d a . 2 6 . m r t s i l oli m i n u p u n k r i k a a s l a n e L e o K r e i t s b e r g nii k r s i t u , e t ma ei suutnud teda kuidagi tagasi hoida koju m i n e m a s t . Ja jlle s a m a j u t t : " S u l p o l e naist e g a p o e g a , s a e i s a a a r u , e t m a p e a n n e i d n g e m a . " J a t a l k s , lks h u k a t u s s e ise j a viis k a a s a h u l g a t e i s i . T a veti k i n n i m r g i t a t u d v i i n a g a . O l i 2 . aprilli h o m m i k , ilm oli r s k e , u d u n e , t e m p e r a t u u r nulli ligi, m e t s a all v e e l p a k s l u m i . M u u n i oli sel h o m m i k u l l i h e a , k u i dagi ei tahtnud tusta ja e s i m e s e n a valvepostile minna. " M a d o n n a " ajas m i n d l e s s n a d e g a : " M i s sul t n a o m e t i o n , e t s a e i t a h a postile m i n n a ? " Vastu tahtmist lksin, panin vaid kalossid j a l g a , v a l i k u u e s e l g a j a v t s i n Waltheri k a a s a . Ilm h a k k a s v a l g e n e m a . v a l v e p o s t i a s u k o h t oli t e e r e s t i h e d a t e k u u s k e d e k e s k e l . M n e k m n e m i n u t i m d u d e s p a i s t i s t e e p e a l l h e n e v t u m e k o g u , oli k u u l d a r o b i n a t . E s i t e k s a r v a s i n , e t t e g e m i s t o n h o b u r e e g a , siis a g a . kui k o g u v e e l g i l i g i n e s , n g i n v e n e s o l d a t i t e k o l o n n i ! Kiiresti lksin p u n k r i l u u g i j u u r d e j a t l e s i n : " A n d k e m u l l e k u m m i s r i k u d

26

Phjustest, mis metsavendi s u r m a viisid

Komnoi P

itidevastases vitluses

27

ja automaat."' Kui olin n e e d s a a n u d , lisasin: " P a n g e ruttu riidesse, venelased on tee peal, ma lhen postile tagasi." M i n d ei usutud, tuldi k a a s a v a a t a m a . T a p j a t e j u k a s u s j u b a p u n k r i t p i i r a m a . M ne m i n u t i g a olid kik riides, soldatid h a k k a s i d j u b a liikuma punkr i s u u n a s , m i i n i o t s i j a t e g a t e e d k o b a d e s . A l l e s siis l a h k u s i n p o s t i l t , asusin ette ja juhtisin, aeg-ajalt k u u l a t a d e s h a a r a v a aheliku tiibad e liikumist, o m a k a a s l a s e d p i i r a m i s r n g a s t vlja. S a i m e punkrist u m b e s p o o l e kilomeetri k a u g u s e l e , kui k l a s t u m e p l a h v a t u s : gran a a t v i s a t i p u n k r i s s e . H i l j e m l e i d s i n s e l l e g r a n a a d i lingi p e a l t a a s t a a r v u " 4 9 " , nii e t v r s k e k a u p m e i e t a p m i s e k s ! M i s oli siis s e l l e p u n k r i h u k k u m i s e p h j u s e k s ? E k s i k k a s e e , et m e e s ei j u d n u d kevadet ra oodata, hukutas enda ja peaaegu ka o m a k a a s l a s e d . M e i d k i k i p s t i s v a i d " m a d o n n a " , k e s oli a a s t a tagasi saadud k o g e m u s e s t ppust vtnud.

O m a k o d u k o p l i s lasti m a h a k a P r n u m a a m e h e M a r t ( i u s t a v s o n i p o e g . V a n a M a r t ise r k i s s e d a m u l l e p i s a r s i l m i l 1 9 5 5 . a a s t a l T a i e t i v a n g i l a a g r i s nr. 6 0 3 . M i n a k l a s t a s i n v g a h a r v a o i n a k o d u , n g i n ise n e i d v a l i t sejaid korduvalt * ui . - ; a.' ' .. M i " " '-.-.In Hi <"'' . v u l v e all nii l kui p e . ai s e d a e t t e

e g a l i n u d l k s u . M i n u e s i n d a j a n a v i i b i s m u e m a m a t u s t e l '"mad o n n a " , i l m a e t m i n u isa v i k e e g i s u g u l a s t e s t o l e k s s e d a t e a d n u d . K a e i l a s k n u d m a e n d k o d u s t e l v a r u s t a d a v a h e n d a j a t e k a u d u , sest kohalikud k o m m u n i s t i d hoidsid silma peal kigil, kes " b a n d i i d i " o m a s t e g a s u h t l e s i d . J a m i d a m u l sealt k o d u s t oligi s a a d a , kui m u v e n d v a n g i l a a g r i s v a j a s p a k k e , isa oli v a n a j a k o d u r a s k e t e m a k s u d e n i n g a n d a m i t e tttu v a e s e k s r v i t u d . K i g e ohtlikum m o o d u s , millega paljud m e t s a v e n n a d enda ja o m a k s e d h u k u t a s i d , oli s e e , e t k o h t u t i v a r e m k o k k u l e p i t u d ajal j a k o h a s , k u h u siis m n i p e r e k o n n a l i i g e i l m u s , t o i d u p a k i k e k o r vis v i k a e n l a s . S e l l i s e d k o r d u v a d k i g u d e i j n u d t e k i s t i d e l e m r k a m a t a , k o r r a l d a t i p i d e v v a l v e j a v a h e l e j m i n e oli k i n d e l . N i i

Phjustest, mis metsavendi surma viisid

hukutas enda suurte kogemustega metsavend. Venemaa eestlane Evald Vaas 1951. aasta suvel. T e m a naiseisa, vana Berkis, kes elas Ltimaal A p e linnas, kis sageli v i m e h e g a k o h t u m a s linnast vljas S a r a p u u m e t s a s , i k k a m i n g i k o m p s u k e k a e n l a all. h e l s e l l i s e l k o h t u m i s e l h p a t i E v a l d i l e k a e l a nii k k i , e t t a e i s a a n u d k i o m a h e a d T T - d k a s u t a d a . T a viidi T a r t u s s e , p i i n a t i k a u a j a lasti s j a t r i bunali otsusel m a h a .

M e i e p e a l e a l a l i s t j a h t i p i d a v a d t e k i s t i d k a s u t a s i d l a i a l d a s e l t igiv a n a j a h i m e e s t e viisi v a r i t s e m i s t . A r v e s t a t i , e t i n i m e s e d o n j u ba terroriga sedavrd ra hirmutatud, et keegi ei julge metsavenn a l e e n a m m i d a g i a n d a . K e l l e l t siis " b a n d i i d i d " s a s a a v a d ? E k s i k k a o m a s t e l t , o t s e v i v a h e n d a j a t e k a u d u . J a nii v e t i m e i e k o d u d igal l p i d e v a v a l v e alla. V a l v a t i j r j e s t k u u d e k a u p a s e l l e a r v e s tusega, et " k s k o r d p e a b see bandiit ikka koju t u l e m a " . Varitsejat e k s olid p e a m i s e l t k o h a l i k u d h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d , k e s h t u h m a r u s e s m e t s a v e n n a vi m n e t e m a s u g u l a s e k o d u l h e d a l e hiilisid, v a l v e k o r r a s i s s e v t s i d j a seal k u n i k o i d u n i v a l v a s i d . Eriti tugev valve pandi m e t s a v e n n a k o d u m b e r vlja t e m a perekondlikel thtpevadel, nagu snnipevad, pulmapevad, ristimised, matused. A r v e s t a t i , e t s e l l i s e l j u h u l p e a b s e e " b a n d i i t " i k k a t u l e m a , kui k i k s u g u l a s e d j a s b r a d k o o s . laual h e a d j a p a r e m a t . J a nii m n i g i m e e s lasti o m a k o d u a i a s m a h a vi v e t i k i n n i p i d u l a u a s t . 1945. aasta augustis kutsuti m n e d Hargla kooli lpuklassi tdruk u d - k o m n o o r e d kokku, peeti neile bandiitidevastane patriootiline kne, kutsuti neid les t i t m a " a u s t a v a t lesannet vitluses bau diitide vastu". T d r u k u i d petati jrgmiselt: "Teie hakake alguses m i t m e k e s i , hiljem ka ksi m e t s a s muiju! k a t m a , vtke ka tublisn

Komnoored bandiitidevastases vitluses

28

"Vcncetsia " Mustje kaldal

ksainus kuul purustas mu tuleviku

29

toitu k a a s a . M e t s a s l a u l g e v a n u e e s t i a e g s e i d l a u l e j a kui t e i e juurd e t u l e v a d r e l v a s t a t u d m e h e d , siis r g e k o h k u g e n a d e i tee teile midagi. Sbrustage m e t s a v e n d a d e g a , laske end suudelda, m n g i g e n e i l e isegi p r u u t i , m r a k e m e t s a s k o h t a m i s i , v i i g e n e i l e t o i t u , suitsu ja viina. Kigest, mis nete ja kuulete, teatage meile. Ise a g a nende kest rge midagi ksige, vaid v a a d a k e ja k u u l a k e . " T d r u k u d olid k o h m e t u n u d : " A g a k u i n e e d m e t s a v e n n a d m e i d k p e r d a m a t i k u v a d ? " " r g e keelake, p e a m i n e on vita n e n d e usaldus, kui j u h t u b k i nii, e t s e d a s i . . . siis m e i e arstid a j a v a d a s j a k o h e korda." L e k t o r olevat olnud naisterahvas. Tasuks teenete eest oleval iiibalud a n d a ilusaid r i v a i d , k i n g i , s i i d i s u k k i . L e k t o r i n n e t u s e k s i u h t u s k s t d r u k u t e s t o l e m a h e m e i e m e t s a v e n n a n a i s e c ttar, kes sellise thtsa l e s a n d e s a a m i s e puhul lks o m a e m a l t nu ks i m a . S a i m e sellest k o h e t e a d a j a " b i k u l a u l u " k u u l d e s h o i d s i m e hoopis krvale. A g a mnel pool lksid poisid liimile. Ka Valga keskkooli " k o m s o m o l k a s i d " rakendati 1945. a. suvel H a r g l a s s a m a t p e a l e . M i n u k o j u H a i g l a s i l m u s i d j u u l i k u u s k a k s V a l g a t d r u k u t , k s n e i s t oli S u i j a - n i m e l i n e , k e l l e v e n d oli Valgas miilits. T d r u k u d teatasid m i n u e m a l e , et neid olla saadet u d v a l l a m a j a s t H a r g l a s s e " e l a m i s p i n d a a r v e l e v t m a " , s e l l e k s tulevat k i k r u u m i d m a j a s l e m t a . O l i n tol h e t k e l l a u d a p e a l l gede sees. E m a kutsus tdrukud k o h e tuppa. " M t m i s e " juures o l e v a t k i k v o o d i a l u s e d j a k a p i t a g u s e d h o o l i k a l t lbi v a a d a t u d , samuti k k ja sahver. k s m t i s , teine kirjutas paberile, arve kokku ei vetud. S a m a t o i m u s ka m e i e naabritega, kellega meil olid head suhted. Kik m u u d majad Harglas jid tookord "arvele vtm a t a " T a i p a s i n k o h e , m i l l e s asi oli t u l d u d selle p e a l e vlja, et v r a i d t d r u k u i d e i tea k e e g i k a r t a e g a n e n d e e e s t v a r j a t a , kui testi m n i n o o r m e e s m a j a s p e a k s o l e m a . S e l l e g a e i o l n u d n e n d e Valga t d r u k u t e m i s s i o o n H a r g l a s v e e l l p p e n u d .

s u h t e d , m r a t i k o h t a m i n e s a m a s K a l l i k l u all h e i n a k n i s , m i s oli m e t s a l e k i g e l h e m a l . " P r u u d i d " s i t s i d j u h u s l i k u a u t o g a Valk a r a u d t e e oli siis veel p a r a n d a m a t a . K o k k u l e p i t u d h t u l o l i d p o i s i d a g a nii k r s i t u d , e t e i l b e n u d " p r u u t e " k n i s o o d a t a , vaid lksid neile teed m d a tkk m a a d vastu. N a d ei viinud neid sellesse kni, vaid pool kilomeetrit e e m a l e jekrus asuvasse kni! P o i s t e e n d a j u t u s t h i l j e m : " O l i m e j u b a k i k e s a a n u d , m i s s a a d a oli, h a k k a s j u b a h o m m i k u k s m u u t u m a , kui k k i m e t s a r s e k n i j u u r e s k o s t i s v e n e m l a j a siis k u u l i p i l d u j a r a g i n . E i o l n u d meil e n a m aega lahkumissuudlusteks, haarasime relvad ja p a n i m e k o h e j k k e s i s s e . K a l d a p a j u d e varjus j o o k s i m e l e l a g e d a h e i n a m a a kilomeetri kaugusele Vaskpallu." J a veel s a m a d e t d r u k u t e g a l r i l i n e l u g u . Vaiksel haual a a s a l , k u u s e m e t s a s e e s , seisis S o o Eeri ( E r i c h K i v u p u u ) a v a t ' u k s e ees. M e i e neiud j u d s i d o m a k o m s o m o l i l e s a n d e g a k a le Vr u m a a piiri S a u i m e t s a , v i k s e s s e S o o p o p s i m a j j a . T e g i d " e e s t i m e e l s e t " j u t t u , p r i s i d m e t s a v e n d a d e j r e l e . E e r i t o l i m e a g a juba e t t e h o i a t a n u d . T a k u t s u s t d r u k u d k o h e lahkelt t u p p a , s a l a j a s a a t i s aga o m a v a n a e m a k e s e t l e m a " k u h u vaja", et ilmusid kahtlased t d r u k u d , k e s m e t s a v e n d a d e g a k a m b a s . Ise a g a litsus t d r u k u t e l e nii ligi kui sai j a ajas h e a d j u t t u . Varsti o l i d k i m n e d S a r u h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d k o h a l , t d r u k u d v e t i k i n n i j a teel M n i s t e vallamajja said nad kvasti tuuseldada. Istusid vallamajas kinni, kuni V r u V a l g a vahel selgeks tehti, kes nad tegelikult on. Sellega n e n d e m i s s i o o n meil ka lppes.

ksainus kuul purustas mu tuleviku "Veneetsia " Mustje kaldal

Kalliklas, kahe kilomeetri kaugusel Haiglast kohtasid Valga neiud le^ii m e t s a v e n d i E v a l d K o n t i j a O s k a r M l d e r i t . L o o d i k o h e h e a d N a g u H a r g l a j a V a l g a k o o l i t d r u k u t e l e a n t u d l e s a n n e t e s t se! jms. kasutasid tekistid kohe prast sda o m a e e s m r k i d e s a a v t a m i s e k s t d r u k u i d ja p a l j u d e l j u h t u d e l oli neil e d u . Nii ka s e ! ' e . loos. M e i e p l v k o n d oli ju nii a u s ja u s a l d a v , lihtsalt ei o l n u d I h s t e a l a t u s t e l b i n g e m i s e k s v i m e l i n e . K i k , m i s me p p i s . >.. tuli m e i l e k t t e ainult k a o t a t u d e l u d e h i n n a g a .

30

ksainus kuul purustas mu tuleviku

Saksa-aegsed m e t s a v e n n a d N K V D teenistuses

31

1 9 4 5 . a . o k t o o b r i s suri H a r g l a s R e i n h o l d i - e m a k e . k e s oli m e t s a v e n d Hvald K o n d i m m Sel p u h u l i l m u s V a s k p a l l u k o h a l i k H a r g l a t d r u k A h e r o S a l m e . T a k o h t a s seal t e s t i m e t s a v e n d i K o n ti ja Mlderit. K o o s veedeti K o i v a je rses k n i s pikk . Jrgm i s e l p e v a l , kui m a p o i s t e g a k o h t u s i n , k u u l s i n j r g m i s t : " S a l m e kutsus meid Evaldi m m a matuse puhul sel koju, kuid m e i e ei lhe o n liiga o h t l i k . " K u i d n n e t u s oli j u b a t u l e m a s . T a l v oli t u lekul j a n e e d k o l m E e s t i m e t s a v e n d a T h t , K o n t j a M l d e r elasid L t i m a a l . Koivaliina valla taludes m u r e t u t elu. Peval kidi avalikult ringi, sel magati K o i v a j e res h e i n a k n i d e s . A i m a s i n h a l b a . K i s i n h e l l k o d u s , t i n sealt s a e j a k i r v e j a V e n e p o o l a u t o m a a t - v i n t p s s i , m i s oli t a v o t t i t i s . S a i n p o i s t e ga jlle kokku ja tlesin: "Lumi tuleb maha, jljed j v a d jrele. T e e m e e n d a l e n d p u n k r i , siis o n m e i l v h e m a l t k s k o h t , k u s o l l a . " M l d e r n a e r i s m u vlja: " P a u l . k a s s a loll o l e d , e g a v e n e l a s e d siia j . j u l u d e k s o l e m e v a b a d . " S a l m e A h e r o k o m s o m o l i l e s a n n e o h a g a j u b a t i d e t u d . T e k i s t i d e l oli n i m e l i s e l t t e a d a , k e s m e t s a v e n d a d e s t ja kus end varjavad, kus bivad, millistel teedel liiguvad. Valga tekistid korraldasid m e i e h v i t a m i s e k s suure haarang u . 17. o k t o o b r i l 1 9 4 5 k e l l a h e t e i s t k m n e p a i k u p e v a l olin teel Sarivariku talust lne suunas. Tahtsin m i n n a K o i v a j e rsesse k n i , e t v t t a sealt o m a r i i d e d j a h a k a t a k s i p u n k r i t e h i t a m a . K u i l k s i n lbi C a u n e m e t s a v a h i t a l u u e s t , n g i m i n d m e t s a v a h t V a l tersi n a i n e j a t l e s : " K u i d a s s a j u l g e d nii k i a ? " I m e s t a s i n : " M i s siin siis k a r t a o n ? " M e t s a v a h i n a i n e e i t e l n u d e n a m m i d a g i , j t kasin o m a teed. J u d n u d metsavahi majast u m b e s nelisada meetrit lne p o o le, k o h a l e , k u s E e s t i piirilt a l g a v m e t s a s i h t t e e g a l i k u d e s s u u n d u b k a g u s s e l e m e s u u r e s o o p e a l e , k u u l s i n selja t a g a n t m e t a l l i loginat. Taha vaadates ngin k u u s e m e t s a s t vlja j o o k s v a i d mehi. Samal silmapilgul avati ilma h o i a t a m a t a k m n e t e s t torudest minu p i h t i luh H a k k a s i n j o o k s m a l u n a s s e , m e s t l e s , p u u d e v a h e l e . Nav i.i. e t t u l i s t a t a k s e l h k e v a t e k u u l i d e g a , m i s p l a k s u d e s j a t u l e \'algatustega puudesse tungisid, tekitades rohelisi suitsupilvekesi. O l i n j u d n u d juba e s i m e s t e p u u d e v a h e l e , kui v a l u s l k t a b a s m u v a s a k u t kiiii. urn e l u t u n a alla k u k k u s : l h k e v k u u l oli p u r u s t a n u d d i e luu. M n t n n e s t u s siiski t a p j a t e eest v a r j u d a . K a r i s t u s s a l k j l i t a s r u m o L a u ! e p u r i t a l u n i , siis p r a s t a g a s i C a u n e k a u d u S a r i v a -

riku talu k a l l a l e . K u i g i sealt h t e g i o t s i t a v a t e i l e i t u d , p e k s t i i g a k s liibuks t a l u p e r e m e e s A u g u s t s B l a u m s lbi j a m a r s i t i k o l m k i l o m e e t r i t i d a s u u n a s M u d i m e t s a talu p o o l e , k u h u j u t i u m b e s k e l l a k o l m e p a i k u p r a s t l u n a t . M u d i m e t s a t a l u s v i i b i s i d sel ajal k o l m Eesti m e t s a v e n d a : T h t , K o n t j a M l d e r , k e s ajasid talu t d r u k u tega juttu maja idapoolses toas. n n e k s m r k a s lne poolt tulevaid h a a r a j a i d u e l v i i b i v v i k e t d r u k , k e s j o o k s i s t u p p a , k i s a d e s : "Kiievi nk!" "venelased tulevad!" Poisid haarasid relvad ja p a n i d a k n a s t v l j a m e t s a p o o l e . N e n d e p i h t a a v a t i risttuli a h e l i k u m l e m a l t tiivalt, K o n t sai j a l a s t h a a v a t a , k u i d k a t e m a l n n e s t u s metsa j u d a . s e l sadas lund. Jrgmisel peval saadi poiste j l g e d e l e . H a a v a t u d K o n t l a s k i s e n d a l e ise k u u l i p h e S a r i v a r i k u t a l u u e l . H a a v a t u n a v a n g i l a n g e n u d M l d e r lasti m a h a V a s k p a l u s ilma uurimise ja kohtuta. S a m a l haarangul M e z c i e m a klas Kalam e t s a t a l u s t a p e t i v e e l k a k s lti m e t s a v e n d a : s a m a talu p e r e m e e s Evalds T u o m i n s ja n o o r u k e Arturs Kere. K o l m a s . Talis Paikens, veti k i n n i . T a l u k n p l e t a t i m a h a , E v a l d i laip visati t u l l e . T a lu perenaine, endine poolatarist pllutline, ji kahe vikese poisiga t u l d v a a t a m a . M u d i m e t s a talu p e r e m e h e R u d i s C i r u l i s e j u t u s t m u l l e : " V e n e l a s t e g a oli k a a s a s k s eesti t d r u k , k e l l e l oli v e n e s i n e l seljas j a s o l d a t i p i l o t k a p e a s . J a P a r m u m e t s a v a h i p o e g , k e d a m a tundsin." See lhkeva kuuli plaksatus, mis purustas mu vasaku ke luu, legi m u e l u k s a j a k s v i g a s e k s . V t t i s m i n u l t m u n e l j a a a s t a g a h i r m sa vaevaga pitud elukutse, millega oleksin vinud leiba teenida, legi m i n d sandiks, kelle p e a l e m n e d i n i m e s e d vaatavad vastikustundega ja vaenlased varjamatu k a h j u r m u g a . Tegi minust o m a s te lalpeetava. Ja kige lpuks kommunistlike mrvarite jaoks veel e l a v a s t e n d i , n e n d e t e g u d e v a h e t u t u n n i s t a j a .

Saksa-aegsed metsavennad NKVD teenistuses

D 4 5 . a . v a r a k e v a d e l oli m i n g i k o m m u n i s t l i k e a k t i v i s t i d e k o n g iess T a l l i n n a s . S e l l e s t v t t i s o s a k a H a r g l a t u n t u d t e g e l a n e P e e t e r

32

Saksa-aegsed m e t s a v e n n a d N K V D teenistuses

Saksa-aegsed metsavennad N K V D teenistuses

33

Undrits, k e d a kongressil ksitles k s ajakirjanik. E s i m e n e ksim u s oli s e o t u d l e h m a d e k a s u t a m i s e g a p l l u t l , m i l l e l e U n d r i t s vastas: " P a n i m e ka o m a v a n a l e h m a adra ette. A l g u s e s ta puikles, p r a s t lks ikka, n a g u m e i e t a h t s i m e . " T e i n e k s i m u s p u u d u t a s rahvavaenlasi. On meeles Undritsa vastusest j r g m i n e lause: "Ots i s i m e lbi T a n i l o v i j a l e i d s i m e t e m a j u u r e s t k u u l i p i l d u j a r a u a d . " K a s n e i d k u u l i p i l d u j a r a u d u oli vi e i o l n u d , a g a J a n t s m e talu noorim p e r e p o e g Alfred Tanilov varjas end jlle metsas, nagu ta s e d a oli t e i n u d k a S a k s a ajal. M i n a e n d t e m a g a k o k k u e i a n d n u d , sest e i u s a l d a n u d s e l l i s e i d , k e s siis E e s t i t k a i t s t a e i t a h t n u d , kui s e l leks a e g oli. 1 9 4 5 . a . oli H a r g l a p o s t i a g e n t u u r e n d i s e k a u p m e h e J a a n P a a s i majas ja t e m a ttar E r n a selle juhataja. Teda abistas selle t j u u r e s k a d e A i n o . h e l p e v a l t e k i t a s e k e s t e s u u d i s h i m u kiri, m i s oli a d r e s s e e r i t u d K o i k k l l a L e o M n n i s t e l e , k e s oli T a h e v a v a l l a miilits ja keda Erna tundis. Saatja n i m e mbrikul ei olnud. Uudish i m u s t a e t u n a a v a s i d n a d kirja. S i s u oli j r g m i n e :

v a n e m . E l a s i m e Kalli r a u d t e e m a j a s . S a k s a ajal k u t s u t i m i n u m e e s t k o r d u v a l t S a r u v a b r i k u j u u r d e t l g i k s , kui s a k s l a s t e l oli vaja m i dagi selgeks teha vene vangidele. 1944. a. n o v e m b r i s minu m e e s v a n g i s t a t i , v i i j a t e k s olid v e n e s o l d a t i d , k a a s a s k s e e s t l a n e . P e a l e k a e b a j a oli P h k l a E r i c h , s d i s t u s s a k s l a s t e t l k . S e i t s e a a s t a t oli t a v a n g i s , k u i d tuli e l u g a E e s t i s s e t a g a s i . M i n d v a n g i s t a t i j a a n i p e v a l 1 9 4 5 . L a p s e d M a r t j a Tiit viidi H e l m e l a s t e k o d u s s e , A n t s sai H e r b c r t N m m e j u u r d e , n e l j a s p o e g S a l e v P o r m e i s t r i E v a l d i j u u r d e Antslasse, praegu elab Ltis. Hiljem vangistati Hargla tdr u k u d M e e t a . A i n o j a E r n a . O l i m e Valga v a n g l a s , m e i l ksti a l l a k i r j u t a d a , e t o i e m e v a b a t a h t l i k u l t v a n c i t u l n u d . Tribunali k o o s s e i s u s olid v e n e l a s e d j a p e a l e k a e b a j a U n d r i t s . P r a s t k o h u t lks sit T a l l i n n a , sealt S i b e r i s s e . S a m a s t a p i s s i t i s k a m i n u m e e s . " Ja Herta S d e m e ulatab mulle koltunud tendi: Spravka 8-AA nr. 0051652. Peetri ttar on Eesti NSV Siseministeeriumi poolt sdi mistetud 22. dets. 1945. a. alusel ja 10-aastase karistuse kandnud. 1955. a.

Lgp.

Miilits! Sdeme nii. et

Metsas varjavad end Eesti sead, kes kivad kokku Herta poole. Nad tuleb kuini vtta. Olen nus korraldama nad tulevad sinna joomingule ja sellest teatan teile. Alfred

Sdeme. Herta vgede Sjatribunali par. 17. 58-1 "u" Vabastatud 24.

juunil

Tanilov

" M u l lubati tulla E e s t i s s e . O l i n E l v a - P e e d u l t u b c r k u l o o s i d i s panseri p e s u n a i n e , hiljem Pikajrve invaliidide k o d u s ettekandja." K a u p m e e s P a a s i t t r e d v a n g i s t a t i h i l j e m , kui oli vlja t u l n u d n e n d e s e o s k i r j a g a . " V a n g i s t a j a d m u r d s i d u k s e m a h a , sest m e e i s u u t n u d nii ruttu lahti t e h a . L b i o t s i m i n e oli p h j a l i k : k i k torgiti t k i d e g a lbi. M e i e v a n g i s t a j a oli I v a n R a a d i k , k e l l e h i l j e m m e t s a v e n n a d A h e r o j r v e r e s m a h a lasid. M e i d viidi V a l g a " S d e " m a j a s a s u v a s s e N K V D - s s e , h i l j e m Valga v a n g l a s s e , k u s M e e t a oli luha e e s . M e i d k u u l a s l e j a m n i t a s m a j o r S o o n d a . l o k k i s p e a g a ilus m e e s . l e k u u l a m i s e l oli k a A h e r o S a l m e , k e s k o h e v a b a s t a n K a m b r i s oli k a E r i k a , m m a e m a n d a ttar, k e d a s e l tihti vlja kutsuti. P r a s t m e i e v a n g i s t a m i s t p a n d i m e i e k o d u s t o i m e u u s " l b i o t s i m i n e " , r a viidi k i k , m i s m e e l d i s : s r m u s e d , r i i d e d . E e s t i u|us( a l l e s j n u d p o e k a u p . " h e s a m a l ajal V a l g a v a n g l a s v i i b i n u jutust: " 1 9 4 5 . a . n o v e m b r i s t o o d i Valga v a n g l a s s e m e t s a v e n d Kail l a h e e m a . k e d a oli nii p e k s t u d , et la kusi v e r d . ja t e m a o d e . lv .

e k e s e d olid k o h k u n u d e g a t e a d n u d , m i d a t e h a . K i r j a k r v a l d a d a nad ei j u l g e n u d , kuigi see o l n u k s k i g e igeni tegu. N a d otsustasid o m a sbranna Meeta Ltsa kaudu hoiatada metsavend i j a kiri e d a s i s a a t a . M e e t a k a u d u s a i d k i h o i a t a t u d m e t s a v e n n a d Kont ja Mlder, kes ei lnud aruandjat maha, vaid andsid hea nah a t i e . S e e a g a reeturit e i p a r a n d a n u d t a k a e b a s n e n d e l e , k e d a t e e n i s . N d o h t e k i s l i d e l e s e l g e , e t i n f o r m a t s i o o n k u s a g i l t lbi t i l g u b . 2 4 . juunil 1945 v a n g i s t a t i H e r t a S d e m e . Tema jutust m u l l e 1 9 9 ! . a. t a l v e l : " O l e n sndinud Vana-Antsla vallas Kaika kiriku lhedal asuv a Tuhka talu r e n t n i k u l a p s e n a . T a l u o m a n i k oli R i c h a r d K o h k . M i n u isa ji k a d u n u k s E s i m e s e s m a a i l m a s j a s , t a o l i m e h a a n i k s j a l a e v a l . E e s l i ajal a b i e l l u s i n R u d o l f S d e m e g a , k e l l e e n d i n e nimi oli S t a r k . l.V). a. oli m e i l v i m a l u s m b e r a s u d a S a k s a m a a l e , k u i d m e i e j i m e T e s t i l e t r u u k s . M i n u m e e s oli r a u d t e e t r h m a

34

Saksa-acgscd metsavennad N K V D teenistuses

Saksa-acgscd m e t s a v e n n a d N K V D teenistuses

35

m e i l e r k i s : " M a j a piirati m b e r , ksti v l j a t u l l a . K r l a l a s k i s e n n e m a h a o m a p r u u d i T a m m i A i n o , j a siis e n d a . L a i b a d l o h i s t a t i majast vljaja pandi uele rahvale vaatamiseks kaheks p e v a k s . " M i s sai T h e K r l a e m a s t j a t d i s t , e i t e a . " Ja edasi: " K o h u s meie le toimus Valga vanglas, 22. detsembril 1945. E e s i s t u j a oli v e n e major. M e i e , k i k neli, s a i m e k m m e a a s t a t . M e i e g a k o o s k o h t u s oli k a t u n d m a t u p i k k a k a s v u m e t s a v e n d . E s i t e k s viidi m e i d A r h a n g e l s k i o b l a s t i s s e M o l o t o v s k i l i n n a , sealt h i l j e m " s p e t s k o n t i n g e n d i n a " Siberisse Taieti trassile, raudtee-ehitus e l e U s t - K u t i n i . d e E r n a suri varsti p r a s t v a b a n e m i s t . " r a a n d j a oli o m a t t e i n u d : n e h i n i m e s t oli v a n g i p a n d u d , neli last o r v u k s t e h t u d j a M e e t a e m a L t s a M a a l i k d i t a m i s e l e m r a t u d , seal t a k a s u r i . E n a m e i o l n u d v i m a l i k k e d a g i r e e t a , sest r e e t u r i n i m i l i i k u s j u b a r a h v a s u u s . J a siis, 1 9 4 5 . a . a u g u s t i s , tuli A l f r e d T a n i l o v s u u r e p i d u l i k k u s e g a m e t s a s t vlja! T a p a n d i k o h e a b i m a s i n i s t i k s v i l j a p e k s u m a s i n a l e , k u i g i t a v a r e m m a s i n a t e g a e i o l n u d t e g e l n u d . M i n u v a n a isa oli v a i m u s t u s e s : " K a e n o h , J a n t s m e p o i s s t u l l ' esi m t s a s t v l l , e s t e t m e d g i , m i s s a viil o o d a t ? ! " M i n a v a s t a s i n v a i d : " M u l e i o l e teeneid." M d u s kolm ndalat. Mitte keegi metsavendadest ei t a h t n u d " a b i m a s i n i s t i k s " s a a d a . J a siis, h e l p e v a l , kui v i l j a p e k s u m a s i n ttas endise E s s e m e m e t s a v a h i Paul Viilupi talus, kihutas pllule auto vene sduritega, kes kohe ttava masina koos r a h v a g a sisse piirasid. K o g u rahva n h e s pandi abimasinisti k e d r a n d u j a t a v e t i k a a s a . J u siis oli " t e e n e i d " veel v h e ! M u j r g m i s e l k o h t u m i s e l i s a g a l a s k i s t a p e a n o r g u j a o h k a s . J u siis sai t a a r u , m i l l i s t s a a t u s t oli m u l l e s o o v i t a n u d . M a e i t e a , m i l l e s T a n i l o vit s d i s t a t i , k u i d nii 6 - 8 a a s t a t oli t a r a k l l . Teine Saksa-aegne metsavend, kes avalikult astus hvituspat a l j o n i , oli H a r g l a n o o r m e e s A r n o l d P i n k a . T a l e i o l n u d p h j u s t v i h a t a Eesti V a b a r i i k i . K o o s i s a g a t t a s i d n a d s a e v e s k i s j a t e e nisid nii h s t i , e t E e s t i aja l p u l e h i t a s i d o m a p e r e l e k o r r a l i k u m a j a H a r g l a a l e v i s s e . P e a l e g i oli A r n o l d P i n k a t r o m p e t i m n g i j a K a i t s e liidu o r k e s t r i s . 1 9 4 1 . a. s j a k e e r i s e s tuli ta p u n a a r m e e s t l e ja sai tnu O m a k a i t s e eestkostele k o h e koju. Kui hiljem hakati kutsum a S a k s a s j a v k k e , h a k k a s t a e n d v a r j a m a . S e e tal k a n n e s t u s , sest H a r g l a O m a k a i t s e m e h e d t e m a s u g u s e i d e i j l i t a n u d . 1944. a . o k t o o b r i s , kui V a l g a s v e t i m e h i p u n a a r m e e s s e , i s t u s t a j u b a T a -

heva valla esindajana komisjonilaua taga e s i m e h e krval. S a m a l ajal k u t s u t i k o m i s j o n i e t t e k a m i n u v e n d E l m a r , k e s oli S a k s a s j a v e s h a a v a t a s a a n u d j a h a a v r i n n a s oli v e e l l a h t i n e . S e l l e s t r k i s ta mulle alles 1967. aastal, kui m i n a vangilaagrist koju j u d s i n . "Kui m a u k s e s t sisse astusin, ngin, e t P i n k a A r n o istus k o m i s j o ni e s i m e h e krval ja sosistas talle m i d a g i . . . M i n u l t ei ksitudki peale n i m e midagi, vaid eldi: " O l e t e vastu v e t u d ! " Ei hoolitud m i n u l a h t i s e s t h a a v a s t , m i n d viidi r a N a r v a , k u s m u l m n e p e v a prast ked raudu pandi ja vanglasse viidi." 1945. a. algul vangistati Valgas endine Taheva sanatooriumi p l l u t l i n e j a S a k s a - a e g n e O m a k a i t s e m e e s A n d r e s M r d . Tal n n e s t u s k o j u s a a t a kiri, m i l l e s oli l a u s e : " E r i l i n e t e r v i t u s A r n o l d P i n k a l e . " S e l l i s e d " t e r v i t u s e d " v a n g i d e l t t h e n d a s i d tol ajal p e a lekaebaja avalikustamist. P i n k a A r n o oli a k t i i v n e h v i t u s p a t a l j o n i m e e s , k e s v t t i s o s a haarangutest metsavendadele. 1945. a. augustis pani Taheva valla hvituspataljon toime haarangu Tilga taludele. Metsarsest knist leiti m i t m e m e h e m a g a m i s a s e m e d . T a l u p e r e n a i n e A n n a L i e v e n t h a l p e k s t i l b i . T i l g a A n n a j u t u s t m u l l e : " P e k s j a t e h u l g a s oli k a P i n k a A r n o . I s e ta, k u r a t , m a g a s S a k s a ajal s a m a s k n i s , k a s ma teda les a n d m a lksin." 1 9 4 5 . a . o k t o o b r i s r n d a s s u u r v r a s t e m e t s a v e n d a d e salk H a r g l a t . A r n o l d P i n k a sai s u r m a v a l t h a a v a t a . K a t s u g e m siinjuures mista phjust, mis ajendas Arnold Pinkat k o o s t l e t e k i s t i d e g a o m a r a h v a h v i t a m i s e k s . S e l l e k s v i s olla a s j a o l u , e t E e s t i K a i t s e v e a j a t e e n i j a n a viidi t a p u n a a r m e e k o o s s e i s u j a s j a o l u k o r r a s tuli t a l e S a k s a p o o l e l e . S e e l h n a s " i s a m a a r e e t m i s e " j a t j 5 8 - l " b " j r e l e ! M i n g i t v i h a tal S a k s a - a e g sete O m a k a i t s e - m e e s t e v a s t u olla e i s a a n u d . S a k s a ajal v e t i t a k o r d p o l i t s e i p o o l t k i n n i j a anti O m a k a i t s e v a l v e alla. T e d a v a l v a v Karl K b a r oli s e l e l n u d : " V i d p g e n e d a , e g a m a e i t u l i s t a . " J a t a p g e n e s k i , e l a s n e e d ajad ilusasti l e k u n i o m a v a b a s t a j a t e tulekuni. K o l m a s Saksa-aegne metsavend, kes prast sda astus N K V D t e e n i s t u s s e , oli T a h e v a v a l l a s J u u r i s t u s e l a v H u g o P l l u . T u n d sin t e d a j u b a T a h e v a a l g k o o l i p e v i l t , k u i t a k u u e n d a klassi p o i s i n a o m a i s i k l i k u j a l g r a t t a g a k o o l i s i t i s . T a oli K a r a s k i m e t s a v a h i p o e g j a a i n u k e , kellel oli o m a j a l g r a t a s . 1 9 4 0 . a . oli t e m a l j u b a E e s li k a i t s e v e s a e g t e e n i t u d .

36

Vale-metsavend Hundi -Juku

Vale-metsavend Hundi-Juku

37

1 9 4 1 . a . p r a s t s a k s l a s t e t u l e k u t a s t u s t a v a b a t a h t l i k u n a n n . idap a t a l j o n i , m i s viidi V e n e m a a l e j u b a p o l i t s e i p a t a l j o n i n i m e j a n u m b r i all. K u i m i n d 1 9 4 3 . - 1 9 4 4 . a a s t a v a h e t u s e l k u t s u t i u u t a a s t a t v a s t u v t m a P a r m u m e t s a v a h i p o o l e kui O m a k a i t s e " e s i n d a j a t " , siis oli seal k o o s g r u p p m e t s a v e n d i : m e t s a v a h i p o e g E d u a r d N o o r k i v , Jaan Oinas, Kalju Liiva ja politseipataljoni v o r m i s H u g o Pllu, k e s oli r a t u l n u d o m a p a t a l j o n i s t j a m e t s a v e n n a k s h a k a n u d . Pidasime pidu, sime ja j i m e , arutasime olukorda, eesseisvat m o b i l i s a t s i o o n i . N e m a d j i d k i n d l a l t o o t a m a " p s t j a t p u n a a r m e e d " , m i n a e i lootnud sellest m i d a g i head. Tlli me ei linud. S e e oli k a m e i e v i i m a n e k o h t u m i n e . P r a s t s d a oli k u u l d a , e t H u g o P l l u t e g u t s e b h v i t u s p a t a l j o nis ja osaleb haarangutel m e t s a v e n d a d e l e , sest m e t s a v a h i pojana, p o l i t s e i p a t a l j o n i s l e e n i n u n a , e n d i s e m e t s a v e n n a n a o l i d tal p a r t i s a nisjas suured k o g e m u s e d , mida ta nd rakendas venelaste huvides. H u g o Palki lasksid m e t s a v e n n a d m a h a o m a k o d u s Juuristus 1 9 4 5 . a. o k t o o b r i s . K a t s u g e m ka t e m a puhul leida phjust, m i k s ta astus hvituspataljoni. Selleks p h j u s e k s vis olla t e e n i m i n e politseipataljonis ja o s a l e m i n e s j a s v e n e p a r t i s a n i d e v a s t u , m i s oli k a r i s t a t a v fj 5 8 l " a " , 11 j r g i .

M e t s a v e n d L e o K r e i t s b e r g i n o o r e m v e n d K a l j u oli s a m u t i k d i t a m i s e s t p s e n u d j a m e t s a v e n d a d e j u u r e s varju l e i d n u d . K u i d t a oli o m a i s e l o o m u l t s e l l i n e , k e s m e t s a s p a i g a l e i p s i n u d , v a i d a r m a s t a s h u l k u d a t a l u d e s o m a " p r u u t i d e " j u u r e s . S e l l e p r a s t van e m v e n d L e o , k e s oli j u b a k o r d v a n g i s o l n u d ( v e t i k i n n i 1 9 4 6 . a . Sinesaare soo punkrist) ja i m e k o m b e l p g e n e m a saanud, ei tahtn u d e n d o m a v e n n a g a k o o s e n a m varjata, v a i d k a u p l e s e n d 1 9 4 9 . 1 9 5 0 . a . t a l v e k s m i n u j u u r d e . V e n d K a l j u lks a g a t a l v e k s e n d varj a m a h o o p i s P a r m u p a l u t a l u d e s s e , k u s tal oli k a k s p r u u t i . T e k i s t i d a v a s t a s i d t a p e a g i , k u i d k i n n i t e d a e i v t n u d : oli vaja ktte saada v a n e m vend Leo. Selleks sokutasid tekistid Kaljule k a m b a m e h e k s teise kditamisest j)senu, k e d a hti Hundi J u k u k s . S a m a isik oli t u n t u d k a M e t a l u J u h a n i n i m e all. K e v a d oli j u b a k e s , oli 2 6 . m r t s , kui l p u k s k a u a o o d a t u d L e o vlja ilmus. Kalju tutvustas vennale uut spra kige p a r e m a s t k l j e s t , oli s e e j u t e m a g a m i t u k u u d k o o s e n d v a r j a n u d j a K a l j u talle k i k r a r k i n u d , m i d a t a m e t s a v e n d a d e s t l d s e t e a d i s . V a i d minu punkri asukohta ta ei teadnud. Otsustati m i n n a koos Varstu A l a k l l a J o h a n s o n i d e poole, kus viina tehti. Seal pakuti m l e m a l e v e n n a l e v i i n a , m i l l e s oli m i n g i t i l m a v r v i , m a i t s e j a l h n a t a m r k i . M l e m a d v e t i k i n n i t e a d v u s e t a o l e k u s . J a siis h a k k a s a h e l h a r g n e m a : kinni veti Kaljukese m l e m a d pruudid, J u h u s Pehlak, B r u n o H o b u n e j a V r d i K i v u m g i m e e s , k e s oli o l n u d v o o r i m e h e k s 1 9 4 9 . a . s g i s e l p i m e d a l l , kui L e o k o l i s o m a t a l v i s e toiduvaruga m i n u j u u r d e elama. Kik saladused peksti n d kinn i v e t u t e s t vlja. 2 . aprilli v a r a h o m m i k u l r n n a t i m i n u p u n k r i t . Hiljem selgus, et ka Varstu m e t s a v e n n a H e n n i n g u l e s n u h k i m i n e oli H u n d i J u k u t e e n e . T e k i s t i d e s e a s oli p e e n i i n i m l o o m u s e t u n d j a i d . M u l l e r g i t i v a n g i l a a g r i s a l l j r g n e v l u g u . T e k i s t i d tulid tallu, t a g a o t s i t a v p e r e p o e g sai a g a k u s a g i l e k r v a l h o o n e s s e p e i t u p u g e d a . H a k a t i p u i s t a m a , k e d a g i e i l e i t u d . P e r e t t a r s e i s i s u e l , t e k i s t v a h t i s talle s i l m a j a t l e s : " S a i m e g i s u v e n n a k t t e . " E h m a t u s e v a r i l i b i s e s iile t d r u k u n o j a t a v a a t a s vilksti k r v a l h o o n e p o o l e . " ' O t s i g e s e a l t , " k s u t a s t e k i s t , j a p g e n i k leitigi l e s . T e k i s t a g a v i d u t s e s : " M i s s u s d a t l e b n d s e e s , ise a n d s i d o m a v e n n a r a " j a p e k s i s tdrukut peene terasvitsaga nkku.

Vale-metsavend Hundi-Juku
1 9 4 9 . a . m r t s i k d i t a m i s e ajal n n e s t u s p g e n e d a p a l j u d e l n o o r tel m e e s t e l . O s a n e i s t v a r j a s i d e n d e s i a l g u m n e d n d a l a d k u s j u h t u s , siis a s u s i d t l e k u h u g i v r a s s e k a n t i . T e a d l i k u m a d tulid metsavendade juurde ausa kavatsusega end hoida. Nende lleasunute hulgast vrbas N K V D endale kaastlisi v i t l u s e k s m e t s a v e n d a d e v a s t u . M i t t e k i k e i s u u t n u d sellest e t t e p a n e k u s ! ara e l d a . V a l i d a oli: k a s a u s a k s j d a j a v a n g l a s s e satt u d a vi a s u d a N K V D a g e n d i n a m e t s a v e n d a d e h u i k a j a r e e t a viimased. Ja kahjuks uskusid m e t s a v e n n a d selliseid m e h i : olid nad ju kditamisest psenud, seega o m a d poisid. Selline usaldus maksis p a l j u d e m e t s a v e n d a d e e l u .

38

Kuidas N K V D mulle pruuti vrbas

k s kirikuraamatu lusui

39

Kuidas NKVD mulle pruuti vrbas

M e i e p e r e k o n n a v g a l h e d a n e s b e r oli H a r g l a s e l a v v a n a t d r u k A n n a Fcldmann Kuduja-Annake, nagu teda rahvasuus hti. 1 9 4 9 . a . oli T a h e v a v a l l a m a k s u i n s p e k t o r i k s A n n a k e s e v e n n a t t a r S a l m e . Sellele noorele tdrukule tekkis kki kindel p e i g m e e s . Asi e d e n e s v g a ruttu: otsustati abielluda. hel peval aga p a l u s peigm e e s p r u u d i l t l a e n u k s m n e d t u h a n d e d riigi r a h a , m i l l e l u b a s p a a ri p e v a prast tagasi tuua. T d r u k andis ja " p e i g m e e s " k a d u s t e m a asemel ilmusid kontrollid. Puudujk avastati ja tdruk pisteti r a u d p u l k a d e t a h a . S i i s i l m u s k o h a l e " p s t e i n g e l " t e k i s t i k u jul: "Aita meid, ja me pstame su." Tdrukut veendi n u s t u m a ja p e t a t i : " L h e d n d k o j u j a r g i d t d i l e n i i : m i n d lasti v a b a k s , et ma raha muretseksin. Nii suurt s u m m a t m u l a g a kusagilt vtta e i ole j b le vaid p a g e d a m e t s a v e n d a d e j u u r d e . M i n e j a rg i v a n a l e k e l l a m e h e l e , las o t s i b p o j a l e s , k e s j u h a t a b m i n d m e t savendade juurde, muidu on Siber!" Ja vana Kuduja-Annake kis m i t u k o r d a m i n u isa j u t u l . I s a a g a m i n d o t s i m a e i h a k a n u d , t a e i oleks saanudki seda teha. sest ei t e a d n u d , kus ma olen. Ei o l n u d m e i l k a m i n g e i d s i d e m e n i o l e m a s . K l l oli i s a p d n u d A n n a k e sele selgitada, et poisil ei ole endalgi kusagil olla, k u h u ta selle t d r u k u siis veel p a n e b . S a m u t i oli isa t e l n u d : " P u u d u j k e i o l e j u nii s u u r s kui m e t s a v e n d a d e g a k a m b a s o l e m i n e , s e a l v i b surm a k a s a a d a . " T e k i s t i d s a i d asjast a r u a g a n i i m o o d i , e t t d r u k e i t a h a n e i d a i d a t a v i o n m i d a g i vlja l o b i s e n u d . T d r u k p a n d i k i n n i j a A n n a oli m a r u v i h a n e , t a s u r i g i s e l l e t e a d m i s e g a , e t m e e i t a h t nud tema vennattart psta. Mina kuulsin sellest loost alles hiljem, p o l e kahtlust, et sell e h u r m a v a s d a o l e k s i n m a kll k o o s n g e g a a l l a n e e l a n u d . N i i tore o l e k s o l n u d p u n k r i s m e s i n d a l a i d p i d a d a j a l a u l d a : " S t a l i n o n mu iapapa, mul pole m u u d kui s j a m a g a . " Ei oleks ju m i n a sellist lksu karta o s a n u d . E i t e a d n u d s e d a k a r t a k a m i n u isa. M i n d p s t i s vaid isa l o o g i l i n e m t l e m i n e j a s e e , e t t a e i t e a d n u d , k u s m a e l a n . J a v a e v a l t e t n e i s t " m e s i n d a l a i s t " o l e k s asja s a a n u d , m i n d o l e k s k i n n i r a b a t u d vi m a h a l a s t u d sel h e t k e l , kui o l e k s i n k o k k u l e p i t u d ajal j a k o h a s t d r u k u t o o d a n u d .

Ja mulle tuli pruut koju!

1 9 4 9 . - 1 9 5 0 . a . t a l v e l e l a s m i n u isa v e e l k o g u d u s e l e k u u l u v a s H a r g l a k e l l a m e h e m a j a s . M e i e o m a k o d u , u u s N i i d u t a l u e l u m a j a , oli a g a t h i , sest m u v e n d E l m a r oli V e n e m a a v a n g i l a a g r i s . K a s e d a maja valvati. Ja kki palus k s Varstust prit neiu. n i m e g a Elfriede T e a l a n e , m i n u isa, e t o l g u nii h e a j a v t k u t a r i l i s e k s . I s a e i t a i b a n u d m i d a g i . R e h k e n d a s nii: " L a s e l a b , m a j a s a a b k e t u d j a p t i d ei h a k k a l h k u m a . " M i n a ei t e a d n u d asjast m i d a g i . T d r u k asuski e l a m a N i i d u m a j a s s e j a t l e S a r u v a b r i k u s s e . Isa a g a k i s v a h e l v a a t a m a s , kuidas uus r n i k maja korras hoiab. hel sellisel kig u l j u h t u s nii: " N g i n , e t v o o d i alt p a i s t a b j a l g . V t s i n j a l a s t k i n n i j a t l e s i n : " T u l n o v l l , m i s s a m i n n u pelgad." R o n i s k i v l ja noor, k e s k m i s t kasvu poiss ja esitles end, et t e m a olevat selle t d r u k u p e i g m e e s j a n o h , k a h n i i s u g u n e , k e s e n d v a r j a b . " Isa o l l a telnud: "Siis oled kll halba kohta sattunud, mu o m a p o e g a otsit a k s e j u t a g a ! " V r a s a g a v a s t a n u d : " M i n d siin j u k e e g i e i t u n n e j a m u l o n k a p a s s o l e m a s , ise v i n t e h a s e l l i s e i d d o k u m e n t e , n a g u t a h a n . . . " Prast minu punkrile tehtud haarangut 1950. a. 2. aprillil " n o o r p a a r * ' k k i k a d u s . E i o l n u d j u v a j a d u s t e n a m seal p a s s i d a , n h t i r a . e t v a n a m e h e l m i n u g a m i n g i t sidet e i o l e .

ks kirikuraamatu lugu
K i r i k u r a a m a t u s s e on sisse kantud ka iga lapse ristiemad ja -isad. M a e i t e a , m i k s s e e s i s s e k a n n e tehti m i n u p u h u l e n n e r i s t i m i s t . J u h t u s nii, e t m i n u r i s t i e m a k s t u l l a l u b a n u d M i n n a K a l a t u l l a e i s a a n u d . T e m a a s e m e l sai r i s t i e m a k s M i n n a T a m m M l g i l t . R a a m a t u s s e p a r a n d u s t e i t e h t u d . T e k i s t i d e l e oli a g a v g a h s t i tea ila, et r i s t i v a n e m a d o m a lapsi i k k a h o i a v a d . Ja nii o t s u s t a t i g i ku i k u r a a m a t u s t m i n u r i s t i e m a j a -isa vlja u u r i d a . S e l g u s , et i i s t u v a

40

Usk inimestesse maksis mu vabaduse

Usk inimestesse m a k s i s mu vabaduse

41

J a a n e l a b A m e e r i k a s , r i s t i e m a V a l g a l h e d a l . J a nii siis k o r r a l d a tigi t e m a k o d u s h e l t a l v e l p h j a l i k l b i o t s i m i n e ----- nii. et isegi p r a n d a l a u a d kisti l e s . R i s t i p o e g j i a g a l e i d m a t a , t e k i t a t u d k a h ju hvitamata. Saadi aga teada teline ristiema ja otsingud suunati s i n n a , k u i d jdi m n e d a a s t a d h i l j a k s : M l g i t a l u s m i n d e n a m e i olnud.

L u m i tuli p e a g i m a h a j a p s i s l e n d a l a . A l l e s 1 1 . n o v e m b r i h t u p o o l i k u l oli nii ilus p i k e , e t v t t i s l u m e ra. t l e s i n o m a p u n k r i k a a s l a s e l e K o r v a H e i n i l e : " S e n i kui sul s u p p v a l m i s s a a b , k i n v a n a R u u d i p o o l , viin p i i m a p u d e l i d r a j a t u l e n k o h e t a g a s i . " A s u s i n t e e l e , r e l v a k s a i n u l t Walther, m i n n a oli v a h e s t p a a r k i l o meetrit. Oli imeilus, selge ja karge s g i s h t u . Hiilisin M u d i m e t s a talumaja ligidale idapoolsest kljest, sealt, kus p r a e g u on veel n h a Saksa 220-millimeetriste raskekahurite asukohad plvekrgused ringvallid. Talumaja p h j a p o o l s e otsa j u u r e s uel seisis thi v i l j a r e d e l , s e l l e l e m i s e lati k l g e oli t a g a j a l g u pidi s e o t u d t a p e t u d l a m m a s j a v a n a Rudi k s i n l g i s s e d a . K e d a g i teist e i o l n u d nha. Vtsin kuiva p u u o k s a ja koputasin sellega vastu mnnitv e , s e e oli m e i e l e p p e m r k . Rudi k u u l i s , v i s k a s v e r i s e p u s s i m a h a j a tuli m i n u j u u r d e , k u t s u s m i n d t u p p a . M i n a k e e l d u s i n , t l e s i n : " A j a m e p e a l e g i s i i n s a m a s j u t t u . " Rudi t l e s : " O o t a v e i d i , m a k i n e n n e t o a s r a . " L k s . O o t a s i n . R u d i tuli v a r s t i t a g a s i , k e s p u d e l lti v i i n a " K r i s t a l l d z i d r a i s " j a t a v a l i n e k a n d i l i n e t e e k l a a s . " M i s j u u b e l siis sinul n d o n ? , " i m e s t a s i n m i n a . " M i n u ttrel M a r g a r i tal oli s n n i p e v j a v i i n a j i l e , " v a s t a s Rudi. I s t u s i m e m e t s a s e r v a t i h e d a t e p s a s t e varju. Rudi v a i a s v i i n a k l a a s i . A i t a b m u l l e p o o lest, t l e s i n , e g a m a v i i n a eriti t a h a g i . J i n s e l l e s a d a g r a m m i r a , t u n d s i n t a g a n t j r e l e m e e n u t a d e s , e t li n r g a k o h i n a g a p h e , s e e aga m d u s kohe. Rudi valas endale samast pudelist s a m a klaasi p r i s r e n i tis j a j i s e l l e ra. S i i s v e s t l e s i m e . Rudi v a l a s m u l l e veel k l a a s i p h j a v i i s k m m e n d g r a m m i j a j i ise l e j n u . M e i e k o h t u m i n e oli k e s t n u d v a i d p a a r k m m e n d m i n u t i t , kui m a j a p o o l t tuli Rudi v a n i m t t a r A u s t r a , k e s oli tal korv s d a v a g a j a k o r vis oli veel u m b e s k o l m e l i i t r i n e s a v i k r u u s m i n g i p r u u n i j o o g i g a . Austra vaatas meile mlemale o t s a j a snas: "Kas te marus olele, e t nii h i r m s a s t i j o o t e ' " S e l e t a s i n A u s t r a l e . e t p o l e j u p a l j u ksainus pudel kahe peale. Tagantjrele mletan, et m i n u keel ei k u u l a n u d e n a m s n a , oli k a n g e . Veel m l e t a n , e t m a t o o d u d k o r vist m i d a g i e i s n u d e g a j o o n u d . V t s i n o m a s a k s a v l i p u d e l i , v a l a s i n s e l l e s s e t o o d u d p r u u n i j o o k s , irn k s i e i v r i s e n u d , j a k r u visin k o r g i p e a l e . S i i s m l e t a n , k u i d a s R u d i m i n d v a a t a s j a t e m a s i l m i s t v o o l a s i d p i s a r a d . Veel m l e t a n , k u i d a s t a v l j u s m e t s a s t , k k i t a s s a m a s s e p l l u l e j a t e m a k h t oli lahti Lui v e s i ! J a v i i m a n e m l u p i l t lanetaeva.". m e i s a i a n a d e t a g a p a i s t i s l o o j u v ja veii punane pike.

Usk inimestesse maksis mu vabaduse

Oli 1952. aasta v i h m a n e sgis. M e i e , M n i s t e valla Tsuntsu talu p e r e p o e g A l e k s a n d e r K a n g r o , t e m a n a i n e , s a m a v a l l a K o r v a talu perettar Heini K a n g r o (snd. Sild) ja inina, o l i m e just ehitanud endale talvepunkri L i i v a k u M u d i m e t s a tee rde L t i m a a nurg a s i s s e , 17. k v a r t a l i s s e , s i n n a , k u s t E e s t i L t i p i i r p r d u b l u n a s s e T a m b e l s e laiu s u u n a s . h e l n o v e m b r i k u u a l g u s e p e v a l k l a s t a s i n M u d i m e t s a talu p e r e m e e s t R u d i s C i r u l i s t , k e s oli m u a m m u n e h e a tuttav j a k e d a m a tiesti usaldasin. M e i e k o h t u m i n e toim u s "soojas ja sbralikus h k k o n n a s " . Ja m i d a pidingi ma kahtl u s t a m a , kui m a s e d a i n i m e s t j a t a p e r e k o n d a olin j u b a s e i t s e a a s tat t u n d n u d j a u s a l d a n u d ! E g a m a n e i d j u k u n a g i o h t u e i s e a d n u d , palju ei t l i t a n u d , isegi t u p p a ei l i n u d , m i t t e m i d a g i neilt ei t a h t n u d . A i n u l t p a a r k o r d a igal s u v e l m d a m i n n e s p a s s i s i n m e t s a r e s p e a l e j a kui k e d a g i l i i k u m a s n g i n , siis t u n d s i n h u v i o l u k o r r a v a s t u m b r u s e s . S a m a j u t t oli m e i l k a s e e k o r d . L a h k u m i s e ! p o e t a s R u d i k s i m u s e : " M i l l a l s a siis n d j l l e t u l e d ? " P a h a a i m a m a t a k o s t s i n : " K u i l u n d e i t u l e , siis p r a s t r e v o l v r i p h i . " E i a i m a n u d , e t l i k a s i n o m a k e e l e g a lbi o m a e n d a k r i ! Rudi a n d i s m u l l e v e e l kaasa paar pudelit piima, mille ma koos punkrikaaslastega htul ra jin. Jrgmisel peva! rgates imestas proua Heini kll. et olime m a g a n u d terve pika n o v e m b r i ja lisaks kella k o l m e n i prast lunat! M e i e , m e h e d , p a n i m e selle k o h u t a v a v s i m u s e arvele, mis oli s e o s e s p u n k r i e h i t a m i s e g a . K e l l e l e g i m e i s t e i t u l n u d p h e , e t piim oh olnud mrgitatud.

42

Aeg a n n a b arutust

Aeg annab arutust

43

Aeg annab arutust

A e g a n d i s a r u t u s t k a s e l l e s l o o s . T e k i s t i d e , lti k l a r a h v a , t e i s t e allesjnud metsavendade kest kuuldu ja o m a mtlemise tulemusena on nnestunud kokku seada jrgmist. 1952. a. mrtsi lpul veti hijrve lhedalt Lauksilla talust k i n n i P l a a g i t a l u p e r e p o e g K a l j u K a l d m a , k e l l e r e l v a k s oli a i n u l t puss. T e m a g a k o o s olin 1 9 5 0 . - 1 9 5 1 . a. talve l e elanud P r g u o m p h j a s a s u v a s p u n k r i s . T a p a n d i r k i m a , k u i g i m e i l oli v a r e m o l nud omavahel kokku lepitud, et eluga kttesattumisel meie teinet e i s e s t p o l e k u u l n u d , p o l e teist n i n u d e g a k o o s e l a n u d . S e s t m i n a olin ju palju s u u r e m s d l a n e kui tema, kes h u l k u s ainult taludes, p e a l e g i i l m a r e l v a t a . M i d a t a siis m i n u s t j u t u s t a d a t e a d i s ? K i k e , m i d a k o o s e l a d e s e t t e oli t u l n u d . M u l l e sai s a a t u s l i k u k s a a s t a t e eest poetatud lause: " K i n L t i m a a l hte tallu, k u s palju ttreid." L t i p i i r i r s e d t a l u d v e t i l u u b i a l l a j a leiti, e t s e l l e l e l a u s e l e v a s t a b k i g e e n a m s u u r e m e t s a s e e s a s u v M u d i m e t s a t a l u , k u s oli viis ttart, k o l m neist tisealised. V i n lisada, et m u l ei olnud n e n d e g a mingit r o m a a n i . A r m u k a d e d u s e phjus m i n u reetmisel l a n g e b ra. Tekistid vtsid a g a M u d i m e t s a p e r e m e h e pihtide vahele: talle sokutati kaela s u u r p l l u m a j a n d u s m a k s , m i s lubati kustutada, k u i . . . hvardati saata Siberisse, jtta saatmata, k u i . . . Lubati minu pea eest k m m e tuhat rubla, k u i . . . Ja see v i i m a n e oligi, m i s m u r d i s v a n a Rudi v a s t u p a n u . S e l g u s , e t t a oli v r v a t u d j u b a 1 9 5 2 . a . k e vadel, k o h e prast Plaagi Kalju kinnivtmist. S a m a aasta augustis k l a s t a s i n R d i t sel s u v e l e s i m e s t k o r d a . S e l k o h t u m i s e l m a a l i s t a m u l l e a h v a t l e v a p i l d i : n a a b r u s e s a s u v a K o c i n i talu p e r e m e e s o l e vat S i b e r i s s e v i i d u d , t a l u s a s u v a t l a m b a f a r m j a kui m e i l e v r s k e t l i h a p e a k s vaja m i n e m a , siis t e m a o l e v a t v a l m i s a s j a u u r i m a . M a e i a i m a n u d k i , e t s e e oli j u b a l k s ! M e i l a g a k u u m a l ajal v a j a d u s t l i h a j r e l e e i o l n u d j a nii m e p s e s i m e . T a l u a s u b k l l m e t s a n u r g a s , kuid lagedal knkal ja sealt oleks vaevalt keegi eluga p s e n u d . K a s m a siis e i t e a d n u d , e t m e i e s u g u s e i d m r g i g a p t a k s e ? Teadsin kll, kuid ma ei u s k u n u d , et i n i m e n e , kes m e t s a v e n d a d e l e s e i t s e aastat u s t a v oli o l n u d , n d m i n d r e e d a b !

Hiljem, vangilaagris olles, kohtasin paljusid, kes m r g i g a kinni olid vetud: L i n d e r m a n n i grupp E n d l a j r v e mbrusest, venn a d L a d v a d Koorastest, veel paljusid teisigi. Oli isegi vlisriikide k o d a n i k k e , k e s piiri t a g a m r g i t a t i j a l e n n u k i g a M o s k v a s s e t o o d i , k u s n a d L u b j a n k a l r a t a t i . 1 9 5 3 . a . j u u l i s k o h t a s i n K i r o v i tap i v a n g i a s n o o r t aineenka ajakirjanikku, kes k a h e a a s t a s e n a oli r e v o l u t s i o o n i ajal k o o s v a n e m a t e g a V e n e m a a l t p g e n e n u d . A m e e r i ka ajakirjanikuna ttas ta prast s d a Viinis, istus k o h v i k u s h e s lauas n u k o g u d e ajakirjanikega ja rpas ainult mineraalvett. Ta r k a s a l l e s L u b j a n k a l ! J a t a e i o l n u d a i n u k e , k e s sel k o m b e l v l i s maalt ra toodi. O m a k o g e m u s e phjal vin elda, et kasutatud m r k halvab silmapilkselt m t l e m i s v i m e , seejrel m u u t u b kee! k a n g e k s . K a s i l m a d e g a j u h t u b midagi m e e n u t a g e m R u d i ttre tlust, kui ta m e i d n g i . J a siis k a o b t e a d v u s , k o o s s e l l e g a k a v a l u t u n n e , s e s t m u l l e oli k i r s a v o i g a l u a a l l a l d u d , j a l a t a l l a d t u l e g a r a k r v e tatud, kunagi a m p u t e e r i t u d ke kont verine j a m a e i rganud. A g a k u i d a s siis Rudi e l l u j i ? T a i l e oli v a h e t u l t e n n e m i n u g a k o h t u m i s t v a s t u m r k i j a lahtistit s i s s e a n t u d , s e l l e s t siis k a t e m a k hulahtisus. M i n d ratati s u r m a u n e s t L t i m a a l A p e linna N K V D m a j a s Pargi t n a v a s v a s t u m r g i s s t i m i s e g a . S i l m i a v a d e s n g i n , e t m i n u juurest lks ra valges kitlis m e e s , sstal kes. V a s t u m r g i t a oleksin i g a v e s t i m a g a m a j n u d . H i l i s e m a t e p e v a d e k e s t e l oli m u l selline tunne, et mu sisikond on ra plenud. Ma ei tundnud ei nlg a e g a j a n u , n e l i p e v a e i a n t u d m u l l e s a , m i n d oli v a l l a n u d r e t u r a h u j a k s k i k s u s o m a s a a t u s e v a s t u . M i n d taheti j u i g a suguste vtete ja vahenditega rkima panna; alalised ja korduvad k s i m u s e d , m i d a m u l l e k a r j u t i , olid: ' Kus o n p u n k e r ? K u s o n teis e d ? " T a g a j r g oli v a i d s e e , e t k a o t a s i n o m a p i i n a j a t e k e s t e a d v u se. O l i n j u k i g e s t l e e l a t u s t n r k j a m u m t e t t a s r e t u l t a e g laselt. P r a s t s e d a o n g i m u r e a g e e r i m i s v i m e a e g l a s e k s j n u d autojuhiks ma e n a m ei klba. J a m i s sai r a a n d j a s t ? L t i k l a r a h v a l t k u u l d u j r g i o l e v a t ndal a e g a p r a s t s e d a , kui Rudi oli o m a j u u d a t t e i n u d , t u l n u d M u d i m e t s a tallu j l l e t e k i s t i d . R u d i j a t a t t a r V I t a o l e v a t k a a s a v e tud. Veel e n n e . k u i a u t o oli H o p a l i n n a j u d n u d , o l e v a t R u d i t e kistide k e s hinge heitnud. Ka ttrele olevat p h e ldud, ta olevat s a a d u d v i g a s t u s t e tagajrjel h i l j e m s u r n u d . K o g u p e r e l e o l l a a n t u d kuri k s k M u d i m e t s a s t l a h k u d a j a m u j a l e e l a m a a s u d a . J a t e s t i .

44

Surnud ei rgi

Milles metsavendi sdistatakse?

45

kogu pere lahkus M u d i m e t s a s t , talust, mille n i m e on mrgitud j u ba rootsiaegsetel kaartidel. M u d i m e t s a pere ellujnud liikmed Austra, Margarita, Marija ja poeg L a i m o n s on levitanud juttu, et m e t s a v e n d Pauli kinnivtm i n e n e n d e m a j a s o l e v a t o l n u d j u h u s l i k , n e n d e isa R u d i a g a o l e v a t tapnud k t t e m a k s u k s Eesti m e t s a v e n n a d . Ei snagi viinast, mrgist e g a m a j a s m i t u p e v a v a r i t s e n u d t e k i s t i d e s t ! A g a k e s siis t e a d i s m i n u e e s t k t t e m a k s t a , k u i m i n u k i n n i vtmisest mitte keegi ei teadnudki? K a n g r o ja t e m a naine lksid s e l p u n k r i s t r a . i l m a e t n a d o l e k s i d t e a d n u d , m i s m i n u g a seal teel M u d i m e t s a vi t a l u s j u h t u s ! J u b a h u l k a a s t a i d k e h t i s m e i l s e l l i n e t a v a , e t kui m e t s a v e n d k o k k u l e p i t u d ajal t a g a s i e i t u l e , siis o n t e m a g a halvasti ja punkrisolijad pstku end o m a koli kaasa vttes kohta, m i d a k a d u n u k s jnu ei tea. M i n u p u n k r i k a a s l a s e d ei saanud seega minu eest ktte maksta, vaid pidid endale uut talvekodu o t s i m a nii r a s k e t e s t i n g i m u s t e s . Isegi t e k i s t i d e i o l e m i n u k e s t k s i n u d , k e s v i s R u d i t a p p a . Ju nad siis teavad. H o o p i s t e s e m on k o l m a s kuskilt k u u l d u d lug u . Rudi o l e v a t l i n u d o m a j u u d a p r e e m i a 1 0 0 0 0 r u b l a j r e le. S e e o l e v a t t a l l e k a a l l k i r j a v a s t u v l j a m a k s t u d j a R u d i a s u n u d koduteele. Teel olla ta aga " t u n d m a t a isikute" poolt kinni peetud, m a h a l d u d j a r a h a r a v e t u d ! J u siis n e e d l j a d p i d i d t e a d m a , e t R d i l r a h a k a a s a s o n . V i t e ise a r v a t a , k e s n a d o l i d .

i teadnud m i n u kikudest ja tutvustest midagi. O m a tuttavaid klastasin alati k s i . M i t t e k s k i m i n u a b i s t a j a t e s t e i o l e m i n u k o h t a .luud: " S i n u p r a s t m i n d . . . " Ma ei saanud saata Siberi-teele peresid, kust nlgivale hundile midagi anti. N i m e t a n u d olen o m a r a a m a t u s vaid n e n d e k s i k u t e uiiiiesid, k e s u k s e h a a v a t u e e s k i n n i p a n i d . M i d a s e l l i n e v a i k i m i n e mulle e n d a l e m a k s m a l k s , s e d a t e a v a d T a r t u halli m a j a k e l d r i j a l o k a b i n e t i s e i n a d . M i n u t o i m i k u s s e s e d a kirja p a n d u d e i o l e .

Milles metsavendi sdistatakse?

Surnud ei rgi
See on ameerika indiaanlaste vanasna. See seletab ra ka phjus e , m i k s Eesti m e t s a v e n d l u s e v i i m a s t e l a a s t a t e l p t i m e i d m r g i g a . S e e oli t i n g i t u d s e l l e s t , e t v i i m a s e d m e t s a v e n n a d e n a m e n d e l u s a l t v a e n l a s e k t t e e i a n d n u d ! S u r n u d m e t s a v e n d oli t e k i s t i d e l e a i n u l t o s a l i n e vit. L a n g e n u s u u e i r k i n u d e n a m m i d a g i , a h e l katkes, metsavenna kaaslased ja abistajad j i d vlja selgitamata ja hvitamata. M i n u prast aga kedagi kinni ei p a n d u d . M i k s olen e r a n d ? A g a selle prast, et elasin p e a m i s e l t ksi m e t s a s . Teised m e t s a v e n n a d

\ |akiri Akadeemia a v a l d a s p i k e m a t a e g a " D o k u m e n t e m e t s a v e n d lusest j a v a s t u p a n u l i i k u m i s e s t E e s t i s " . O l e n ise n e i d d o k u m e n t e lugenud ja vin telda, et nendes on osaliselt m o o n u t a t u d isiku-ja kohanimesid, ka sndmuste k a i k u j a aega ning kohta, metsavendade t e g u s i d , o n l i s a t u d s e d a , m i d a p o l e o l n u d . N e n d e s d o k u m e n tides o n j u t t u k a T a h e v a v a l l a s t e g u t s e n u d K a r l T h e m e t s a v e n dade grupist. Ja n d ma ksin ajaloolastelt, kes kord h a k k a v a d nende d o k u m e n t i d e alusel kirjutama Eesti m e t s a v e n d l u s e ajalugu: "Kust teie teate, m i s n e n d e s d o k u m e n t i d e s o n t d e j a m i s v a l e ? " M i n a kui m e t s a v e n d j a n e i s s n d m u s t e s o s a l e n u s a a n a n d a o m a hinnangu ainult n e n d e d o k u m e n t i d e kohta, mis ksitlevad m i n u kodukohas asetleidnud sndmusi. Tahevas juhtunust on EK(b)P Valgamaa komitee kandnud l-.KP-le 10. o k t o o b r i l 1 9 4 5 . a. ette j r g m i s e l t {Akadeemia, nr. 12, I W L lk 2650-2651): "I. 6. oktoobril 4 5 . a. tungisid Lti territooriumilt liikuv grupp b a n d i i t e , m i l l e k o o s s e i s oli k u n i 6 0 m e e s t k a l l a l e T a h e v a v a l l a s o l e v a l e S a n a t o o r i u m i l e , v i i e s k a a s a s a n a t o o r i u m i l e k u u l u v a d toitaineid j a a r s t i m i s v a h e n d i d , m i s e i s a a d u d k a a s a v t t a n e e d lhuti ara. II. S a m a j u g u l i i k m e d t u n g i s i d H a r g l a K o o p e r a t i i v i h a i u k a u p l u s s e . k u s t viidi k a a s a p a l j u t o i t a i n e i d j a m u u d k r a a m i .

46

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles metsavendi sdistatakse?

47

III. T a h e v a H M L P v e t i k a a s a 3 h o b u s t , m i l l e g a r v i t u d k r a a m viidi k u n i M u s t j e n i . 2 h o b u s t lasti M u s t j e r e s l a h t i , k u na ks uputati. IV. Kisti T a h e v a k l a n u k o g u s e i n t e l t r i i g i t e g e l a s t e p i l d i d j a p l a k a t i d j a rebiti p u r u k s . V. S a m a d bandiidid tungisid kallale hvituspataljoni vitlejale s m . P i n k a T e t e m a k o d u s , k e s t u l e v a h e t u s e s sai r a s k e s t i h a a v a t a . Kikidesse nimetatud punktidesse kallaletung toimus kella 15.00-16.00 vahel. Bandiitide kuritst teatas raskesti haavata saanud Pinka o m a kige ligemal elavale hvituspataljoni vitlejale sm. P e h k ' i i e , kes k o o s S A R K - i v o l i n i k u g a l k s i d b a n d i i t e j l g i m a . J l i t a m i s e l sai r a s k e s t i haav ata s m . P e h k , k e s V a l g a l i n n a h a i g l a s s a m a l s e l s u ri. V l j a s a a d e t u d o p e r a t i i v g r u p i o t s i n g u d e i a n d n u d t a g a j r g i . H vituspataljoni vitlejate poolt vahistati 7 kohalikku elanikku, kes o n o l n u d o t s e s e l t vi k a u d s e l t s e o t u d b a n d i i t i d e g a l b i k i m i s e s vi a i t a m i s e s . B a n d i i d i d p g e n e s i d l e M u s t j e L t i t e r r i t o o r i u mile." Kommentaarid. 6 0 m e e s t o n l i i a l d a t u d . Sel ajal e i o l n u d k u u l d a m i n g i s t s a natooriumi rvimisest ega lhkumisest. S e i t s m e k o h a l i k u e l a n i k u s e a s oli k a m i n u isa H e n n o K r m a n n . M e i e kodust rviti ra k a k s paari S a k s a ohvitseri srikuid j a l i k o n n a r i i e t . Isa p e e t i V a l g a s k i n n i neli p e v a , s u n n i t i a l l a k i r j u t a m a , e t " m i d a g i e i o l e r a v e t u d " j a siis v a b a s t a t i . Pehk ja k s tekist kohtusid juhuslikult k a h e m e t s a v e n n a g a m a a n t e e l H i i r e m e t a l u j u u r e s . M e t s a v e n n a d olid k i i r e m a d t u l i s t a m a , k u i d t e k i s t sai p g e n e m a . M e t s a v e n d a d e k t t e l a n g e s i d S a k s a Stiirmgewchr j a i s e l a a d i v v i n t p s s . Lesti N S V S A R K - i b a n d i t i s m i v a s t a s e v i t l u s e o s a k o n n a e r i t e a t e s 15. o k t o o b r i l 1 9 4 5 . a. oli kirjas ( s a m a s , lk. 2 6 5 1 - 2 6 5 2 ) : " S a m a p e v a h t u l [4. o k t o o b r i l ] j i M n i s t e v a l l a t i t e v k o m i tee l h e d a l e ( ) t i m r d i tallu m a j a l e E K ( b ) P K K e s i n d a j a s m . G l i n kin. kes k o n a i d a s v a l l a s v i l j a v a r u m i s t d . ( K L e l t u n g i s tallu r h m r e l v a s t a t u d b a n d i i t e , k e s r e l v a h v a r d u s e l votsnl ( i l m k i n i l t r a d o k u m e n d i d j a v i i s i d t a e n d a g a k a a s a metsa.

Bandiitide jlitamiseks saadeti M n i s t e valda E N S V S A R K i banditismivastase vitluse osakonna 2. osakonna l e m a kapten ( l a v r i l e v i t i j u h i t a v S A R K i R J R K v e r h m , k e s oli l b i v i i m a s operatsiooni Vrumaal. S n d m u s k o h a l tegi o p e r a t i i v g r u p p k i n d l a k s 6 - l i i k m e l i s e r e l vastatud r h m a olemasolu M n i s t e valla m e t s a d e s ja selle a s u k o ha. 7 . o k t o o b r i l k.a. viidi lbi o p e r a t s i o o n r h m a l i k v i d e e r i m i s e k s . S e l l e t u l e m u s e n a piirati m e t s a s m u l d o n n i s s i s s e b a n d e , m i s e i loudnud osutada relvastatud vastupanu. L i s a k s s e l l e l e a r r e t e e r i t i 6 . - 1 0 . o k t o o b r i n i k.a. 1 0 b a n d i i t i d e ksilast j a a r r e t e e r i t i k a M n i s t e v a l l a t i t e v k o m i t e e e s i m e h e a s e titja, k e d a k a h t l u s t a t a k s e o s a l e m i s e s s m . G l i n k i n i t a p m i s e s . R e l v i on r a v e t u d : 5 a u t o m a a t i . 1700 p a d r u n i t ja 3 r a a d i o v a s t u v t j a t . 2 vintpssi, 1 pstol,

Esialgse juurdluse andmeil on kindlaks tehtud, et M n i s t e vallas t e g u t s e b E v a l d T h t i b a n d e . S e l l e k o o s s e i s u k u u l u s i d k a 5 tabatud bandiiti. Nimetatud bande on tapnud Valga j a a m a raudteemiilitsa opeiiitiivgrupi l e m a R a a d i k u ( [ ] ) ; 4 . o k t o o b r i l k . a . t a p e t i h o b u m a sinalaenutuspunkti juhataja Moissejev ( [ ] ) ; ka on nad kinni vtnud j a t a p n u d s m . G l i n k i n i . Seni on arreteeritud bandiidid les tunnistanud osalemise hohumasinalaenutuspunkti juhataja Moissejevi tapmises. S a m a d e l andmetel on V r u m a a l M n i s t e vallas ja Valgamaal T a h e v a v a l l a s t e g u t s e v T h t i b a n d e t i h e d a l t s e o t u d L t i N S V territooriumil tegutseva suure b a n d e g a . " Kommentaarid. M i n g i t punkrit ei leitud. E t t e k a n n e on valeteade. Ei ole ju ka nimetatud htegi n i m e ! ? M a i n i t u d "bandiitide k s i l a s e d " olid m e t s a v e n d a d e o m a k sed j a t e i s e d k a h t l u s a l u s e d , k e d a oli k a u g e l t l e k m n e j a k e s s a i d peksa tekistidelt. T h e e e s n i m i oli K a r l . T e m a g r u p i l e i o l n u d m i n g i t s i d e t M n i s t e g a . T h t j a t e m a m e h e d v i i b i s i d sel ajal h o o p i s m u j a l j a s m . G l i n k i n i g a e i o l n u d neil m i n g i t t e g e m i s t . EK(b)P Keskkomitee organiseerimis-instrueerimisosakonna i n f o r m a t s i o o n i s 11. juulist 1 9 4 5 . a. on kirjas ( s a m a s , nr. 11. 1901 lk. 2 4 0 4 - 2 4 0 5 ) :

48

Milles metsavendi sdistatakse'.'

Milles metsavendi sdistatakse?

49

"II. l vastu 7. juulit avasid bandiidid vintpssidest tule ja h e i t s i d g r a n a a t e T a h e v a v a l l a t i t e v k o m i t e e h o o n e s s e . Valla t i t e v k o m i t e e s oli sel aal v a l v e 2 h v i t u s p a t a l | o m liiget, k e s t u l i s tamisele ei vastanud Titevkomitee h o o n e seinad on kahjustatud u m b e s ! 50 kohast. l v a s t u 8. j u u l i l t a p e t i ['Taheva vai las J A h e r u j r v e r e s S A R K i raudteemiilitsa o s a k o n n a l e m sm. Raadik, kes koos kahe t e i s e m e h e g a p d i s ka i a B a n d i i d i d a v a s i d s m . R a a d i k u p i h t a a u t o m a a t i d e s t tule n i n g h a a v a s i d t e d a k t t e , s e e j r e l k h t u . N e i d oli 1 0 m e h e m b e r . S m . R a a d i k u g a kaasas olnud isikud pgenesid. S A R K i ttajad leidsid k u r i t e o k o h a l e s a a b u d e s sm. R a a d i k u s u r n u k e h a e l a j a l i k u l t l b i l i g a t u d k r i g a . l a i b a l t olid v e t u d s r i k u d ; d o k u m e n d i d j a relv o l i d a l l e s . " Kommentaarid. Nagu kneles mulle Oskar Mlder, olnud metsavendi ainult k o l m : Karl Tht. O s k a r M l d e r ja Evald Kont. R a a d i k tul i s t a s e s i m e s e n a , kri lbi e i l i g a t u d , s r i k u i d r a e i v e t u d , d o k u m e n t e tal k a a s a s e i o l n u d , ra veti a i n u l t p s t o l T T . V i i m a s t n g i n h i l j e m K a r i T h e k e s , k e s sellest v g a t p s e l t m r k i l a s k i s . Eesti N S V S A R K i banditismivastase vitluse osakonna oper a t i i v t e a l e s 2 2 . n o v e m b r i s t 1 9 4 5 kirjutati ( s a m a s . nr. I , 1 9 9 2 , lk. 1 6 7 - 1 6 8 ) : "Jtkates Valgamaal tegutseva ja The juhitava bandiidiriihma l i k v i d e e r i m i s t , t a p p i s S A R K i o p e r a t i i v g r u p p 18. n o v e m b r i l k.a. Taheva vallas bande pealiku Kail T h e ja bande liikme A i n o Tamme. Karl T h e j a T a m m e t a p m i s e g a o n T h e b a n d e lplikult likvideeritud. N a g u o n k i n d l a k s t e h t u d , o n The b a n d e s o o r i t a n u d j r g m i s e d bandiitlikud teod: 1. 7. j u u l i l k.a. s o o r i t a t i k a l l a l e t u n g T a h e v a valla t i t e v k o m i t e e l e ( I); 2. l vastu 8. juulit k.a. tapeti T a h e v a v a l l a s A h e r u jrve r e s Valga j a a m a r a u d t e e m i i l i t s a o p e r a t i i v g r u p i l e m Ivan R a a dik (| ]); 3. 12. a u g u s ! i l k.a. tapeti "Taheva v a l l a s a g r o n o o m L i i d i a I ) e vakovil ( I - - ]

4 . 2 0 . s e p t e m b r i l k.a. tapeti V r u m a a k o n n a M n i s t e h o b u m a sinalaenutuspunkti juhataja ordenikandja Moissejev ([]); 5 . 4 . o k t o o b r i l k.a. r v i t i M n i s t e v a l l a k o o p e r a t i i v i , k u s t bandiidid vtsid kaasa kaupa 32 0 0 0 rubla eest ([]); 6 . 4 , o k t o o b r i l k.a. viidi M n i s t e v a l l a s m e t s a E K ( b ) P K K v o linik v i l j a v a r u m i s e alal M i h h a i l M i h h a i l o v i t G l i n k i n ( [ ] ) ; 7. 6. oktoobril k.a. rvisid bandiidid T a h e v a vallas kauplust, tapsid miilitsavolinik Pehti ja haavasid hvituspataljoni vitlejat Arnold Liindi ([]); 8 . 15. o k t o o b r i l k.a. t a p e t i T a h e v a v a l l a s m e t s n i k H u g o P l l u (l-J). L i s a k s sellele levitas T h e b a n d e elanike hulgas n u k o g u d e vastaseid lendlehti." Kommentaar. Karl T h t j a t e m a pruut A i n o T a m m i (kaitseliitlase ttar) varjasid e n d V a l g a s T h e t n a v a s K a r l i tdi m a j a s nr. 11. M a j a piirati m b e r , K a r l l a s k i s m a h a o m a p r u u d i j a siis e n d a . L a i b a d lohistati a e d a r a h v a l e v a a t a m i s e k s ( K a r l T h e t d i j u t u s t V a l g a vanglas o m a kaasvangile A. P-le). M i n g e i d a g r o n o o m e tol ajal v a l d a d e s e i o l n u d , e i o l n u d veel k o l h o o s e j a s o v h o o s e . Glinkiniga ei olnud Karl T h e meestel mingit tegemist. H u g o P l l u oli a k t i i v n e h v i t u s p a t a l j o n i t e g e l a n e , e n d i n e Saksa politseipataljoni vabatahtlik, kes teenis Venemaal ja 1943. a. lpul d e s e r t e e r u s , j d e s o o t a m a v e n e l a s t e t u l e k u t . Eesti N S V Siseministeeriumi banditismivastase vitluse osak o n n a o p e r a t i i v t e a t e s 13. a p r i l l i s t 1 9 4 6 k i r j u t a t a k s e ( s a m a s , nr. 6 , 1992, lk. 1 3 1 8 - 1 3 2 0 ) : " A g e n t u u r i a n d m e t e alusel pidas S M i V r u m a a o s a k o n n a opel a t v g r u p p 3 . aprillil k.a. V r u m a a l V a r s t u v a l l a s k i n n i b a n d i i d i d Valter J a a n i p . T a r a , s n d . 1 9 2 8 . a . j a J a n i s Vassili p . H e l m e s e . siind. 1 9 1 4 . a. A g e n t u u r - j a u u r i m i s a b i n u d e r a k e n d a m i s e k i g u s tehti k i n d laks, e t k i n n i p e e t u d T a r a t e a b V o l d e m a r T e a s e ( k e l l e o p e r a t i i v g r u p p t a p p i s 2 9 . m r t s i l 1 9 4 6 . a.) j u h i t u d r e l v a s t a t u d b a n d i i d i r i i h ma peidupaika. Kasutades Taru teejuhina, piiras banditismivastase vitluse osakonna lema major ivaga juhitud operatiivgrupp koos SMi

50

Milles metsnvendi sili.staiakso?

Milles metsavendi sdistatakse?

51

s i s e v g e d e 138. v a h i p o l g u v i t l e j a t e g a 4 . aprillil k.a. V r u m a a l Varstu v a l l a s K r a b i k l a s t 6 km ida p o o l m e t s a t i h n i k u s s i s s e p u n k r i j a b l o k e e r i s selle. J u u r d e p s v i i m a s e l e o s u t u s neljast k o h a s t mineerituks. Kui operatiivgrupi' l h e n e s p u n k r i l e , a v a s i d b a n d i i d i d k u u l i p i l d u j a - j a a u t o m a a d i t u l e ning h e i t s i d o p e r a t i i v g r u p i l e v a s t u k u n i 50 g r a n a a t i . P u h k e s l a h i n g , m i s k e s t i s iile 5 t u n n i ja k u s tapeti 3 bandiiti. Tapetute hulgas on Rein Kasak Alev L o o g ta Eldov. k i k V r u m a a K u u s m e valla e l a n i k u d , e n d i s e d " O m a k a i t s e " a k tiivsed liikmed. P u n k r i s t on r a v e t u d k u u l i p i l d u j a . 3 a u t o m a a t i . 3 v i n t p s s i , pstol, kaks pssi. 2000 padrunit ja raadiovastuvtja. Meie- p o o l e l t o n t a p e t u d S M i v g e d e j a o k o m a n d r n o o r e m leitnant S e n k o v j a ks p u n a a r m e e l a n e . haavatud 2 punaarmeelast. Edaspidi Taru kohta kambilagenluurilt saadud andmeil on k i n d l a k s t e h t u d , e t t e m a j a H e l m e s k u u l u v a d Paul A n t s o v i j u h t i t u d bandiitlik-terroristlikku r h m a , mille koosseisu lisaks neile kuuluvad veel D T u l l i o Niit. 2 4 - a a s t a n e : 2.) H e l d u r H a l l e r , 2 5 - a a s i a n e ; 3) Heino Uibo, 20-aastane: 4) J u h u s Kbar. 35-aastane: 5) Arnold T u v i k e . 4 0 - a a s t a n e ; 6 ) E d u a r d Visla, l O - a a s i a n e : 7 ) M a r t i n S a l m e . 22-aastane; 8) Julius Vender. 27-aastane; 9) Kreinberg ( m u i d andm e i d p o l e ) ; 10) E n n u - n n n e l i n e : 11) H a r a l d i - n i m e l i n e , 4 0 - a a s t a n e ; 12) E v a l d i - n i m e l i n e . 2 8 - a a s t a n e [ M r k u s : 14. aprilli! leidis o p e ratiivgrupp M n i s t e vallas hes talus punkri, kus tekkinud tulevah e t u s e s tapeti T u l l i o N i i t j a veti k i n n i K r e i n b e r g . A r r e t e e r i t i k a k s m e t s a v e n d a d e abistajat.| K i k s e l l e b a n d e l i i k m e d olid o r g a n i s a t s i o o n i " O m a k a i t s e " aktiivsed liikmed ja teenisid vabatahtlikena Saksa a r m e e S S - v e osades Praegu varjab osa bandiite end hajutatult V r u m a a l M n i s t e j a R u g e v a l l a s n i n g t e i n e o s a l.ti N S V t e r r i t o o r i u m i l 5 aprillil k.a leidis ja l i k v i d e e r i s S M i m a a k o n n a o s a k o n n a o p e r a t i i v g r u p p ) 7 k m K r a b i kiilasi k i i d e s A n t s o v i b a n d e v a l u p u n k ti, k u s b a n d i i t e k o h a l ei o l n u d P u n k e r k o o s n e s * t o a s t , sellel oli m i i n t e r a s p l a a l i d e g a k a e t u d l a s k e a v u j a j u u r d e p s p u n k r i l e oli mineeritud. P i i n k i i s ! voeti ;'ua j a h i p s s k a r b i k p i i s s m a g a s i n i , 0 g r a n a a t i ja t e l e f o n i a p a r a a t 10 k s i k t i u l i p i l d u i a

Eeluurimise kigus on kindlaks tehtud, et Voldemar Tease ja Paul A n t s o v i b a n d i i d i r h m a d t e g u t s e s i d h e s k o o s j a o n s o o r i t a nud j r g m i s e d b a n d i i t l i k u d t e o d : 1) 1945. aasta sgisel V r u m a a l M n i s t e vallas rviti vivabrikut j a T a r t u m a a l T h t v e r e v a l l a s t u b e r k u l o o s i s a n a t o o r i u m i : 2 ) 19. m r t s i l k.a. V r u m a a l R u u s m e v a l l a s r v i t i m i i l i t s a tidise p i i r k o n n a v o l i n i k u N o o r t o o t s i t a l u . v e t i k i n n i j a viidi e n d a g a k a a s a , k u i d lasti h i l j e m lahti h v i t u s p a i a l j o n l a s e d S v i r i n g j a K ( b ) P KK m e t s a v a r u m i s v o l i n i k s m . S e r g e j e v ([ ]); 3 ) 2 5 . m r t s i l k.a. V r u m a a l Varstu v a l l a s viidi e n d a g a k a a s a y.\ lasti m a h a h v i t u s p a t a l j o n l a s e d L e o n h a r d R u m p e j a S e r g e i R o inanov. V i i m a n e t e a d i s b a n d i i t i d e p e i d u k o h t a ; 4 ) l v a s t u 2 9 . m r t s i k.a. V r u m a a l H a a n j a v a l l a s l i g a ti lbi t e l e f o n i s i d e ja r v i t i k o o p e r a t i i v i , kust v e t i k a a s a k a u p a .'0 0 0 0 r u b l a v r t u s e s . S a m a l l tulistati V r u m a a l Varstu v a l l a s V a s t s e - R o o s t s e k l a n u k o g u h o o n e t j a tapeti a k t i v i s t H i l d a Petti j a t e m a v e n d V i k tor S d e [?] ( [ ] ) . " Tpsustan nimekirja: 8. J u l i u s V e i d e r ; 9. Leonhard Kreilsberg Mnistest: 10. E n n L u h t m a a M n i s t e s t ; 11. H a r a l d M a a s i k V a l g a s t : 12. E v a l d V a a s . V e n e m a a e e s t l a n e , k e s S a k s a ajal tuli k o o s vanematega Taheva sanatooriumi tle. T u l l i o O s v a l d i p . N i i t , lasti m a h a S i n e s a a r e s o o p e a l turb a k n i s 14. aprillil 1 9 4 6 . T u l e v a h e t u s t e i o l n u d , a l i s t u n u d T u l lio N i i d u l a s k i s m a h a N K V D o h v i t s e r i s i k l i k u l t , t u l i s t a d e s r e l v i tut j a l e s t s t e t u d k t e g a m e e s t p h e . V a n g i viidi m e t s a v e n d E n n I niitmaa naine Elsa ja kinnivetud L e o n h a r d Kreitsbergi naine Elli. M l e m a d v a b a s t a t i n d a l a p r a s t . Veel v t a n m a siin v a a t l u s e alla m e i e t u n t u d V a b a d u s s j a san(Niii m a j o r F r i e d r i c h K u r e h u k k u m i s e . S e e p o l n u d nii, n a g u o n kii | e I d a t u d Akadeemia 1 9 9 2 . a a s t a L n u m b r i s . T o o n siin r a m a j o r Kure a d j u t a n d i l e i t n a n t T a m m a r k i kirja m u l l e : " M a j o r K u r g oli t u l n u d S a n g a s t e m i s a klje all a s u v a s s e 'luni n u k u tallu o m a h a i g e t isa v a a t a m a . T a l u s o l i d k a P r n u s t p g e n e mid m a j o r K u r e t t r e d : k a h e k m n e a a s t a n e V i i a j a v i i e l e i s t k u m

52

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles m e t s a v e n d i sdistatakse?

53

n e n e J u t a . T t r e i d tuli v a n g i s t a m a 1 9 4 5 . a . 3 1 . j u u l i h o m m i k u l N K V D l e i t n a n t U n o L a h t k o o s n e l j a t e k i s t i g a . T u l e v a h e t u s e s sai major Kurg raskelt haavata ja tappis end viimase kuuliga. Jutat. k e s p l v i t a s isa j u u r e s p l l u l , p a n i L a h t v a l v a m a h e t e k i s t i , k e s siis t u l i s t a s r e l v i t u l e j a k a i t s e t u l e t t r e l e p h e . " Selline on tde. S n d m u s e d on kommunistlikule parteilegi s e r v e e r i t u d m o o n u t a t u d kujul. K m n e d t u h a n d e d t o i m i k u d o n veel alles m e i e arhiivides. N e e d kik on koostatud meile v r a s k e e les, a l l a k i r j u t a t u d j a " t e s t a t u d " s d i m i s t e t u t e o m a k e g a ! S a j a d l e h e k l j e d tis k i r j u t a t u d , s a j a d s d i m i s t e t u t e j a " t u n n i s t a j a t e " , i g e m i n i pealekaebajate allkirjad. Sealjuures vaid k s i k u d s d i m i s t e t u d j a p e a l e k a e b a j a d o s k a s i d v e n e k e e l t j a s a i d ise lug e d a , m i l l e l e n a d a l l a k i r j u t a s i d ! O l i d kll o l e m a s t l g i d , k e s t e e n i s i d N K V D - s , t l k i s i d "nii n a g u v a j a " . T o i m i k u k i r j a r e a d l i k a vad ka praegu hinge. Kust teavad tuleviku ajaloolased, mis nend e s t o i m i k u t e s o n kirjas nii, n a g u asi oli. j a m i s o n m o o n u t a t u d vi j u u r d e l i s a t u d ? Igale sdistatavale esitati k s i m u s : " K e d a olete t a p n u d ? " Sellele k s i m u s e l e oli m e t s a v e n n a l k e r g e v a s t a t a , sest i n i m e n e e i p e a j u t a p m a , kui t e g u e i o l e j u s t r e l v a s t a t u d r n n a k u t a g a s i l m i s e g a v a s t a s t i k u s e s t u l e v a h e t u s e s . H o o p i s r a s k e m a d olid k a k s j r g n e v a t k s i m u s t : " M i l l e s t t e e l a s i t e ? " e h k " K u s t t e s a saite'.'" M i d a p e a b m e t s a v e n d s e l l e l e v a s t a m a ' . ' K a s r k i m a ttt. a n d m a l e s o m a abistajad j a s a a t m a sellega hukatusse m i t m e d kodud, k m n e d inimesed? Vi tlema: "Elasin jahipidamisest, vargustest ja rvini i s t e s t " nii t e l d e s h u k u t a k s ta kll e n d a , k u i d p s t a k s a b i s t a j a d ! Oli k a selliseid m e t s a v e n d i , kes e n d p s t a p d e s o m a abistajad r e e t s i d . M e t s a v e n n a a b i s t a m i s e k s p e e t i isegi s e d a . k u i j u h u s lik v a s t u t u l i j a t e d a n g i j a v i m u d e l e e i t e a t a n u d . K o l m a s r a s k e k s i m u s oli: " K u s t e e n d v l j a s i t e ? " I n i m e n e e i o l e j u h u l k u v k o e r . k e s k u s k i l p s a all a a s t a i d o l l a s a a b . J a m e t s a v e n d pidi n i m e t a m a m a j a d vi t a l u d , k u s talle p e a v a r j u oli a n tud. V i n i t a m a m e t s a s p u n k r i d , k u s t a oli e l a n u d . M u l l e e i t e i nud s e e k s i m u s r a s k u s i , m i n d veeti p e v a d e k a u p a m e t s a d e s , k u s ma nitasin ktte o m a vanad punkrid, milles keegi e n a m ei elan u d . E i s a a n u d m a j u o m e t i viia t e k i s t e M l g i tallu, k u s m i n d 1945. a . m r t s i aprilli v a h e t u s e l k o l m n d a l a t l e k u h j a s e e s varjati j a t o i d e t i . E i s a a n u d m a viia t e k i s t e m e t s a v a h i t a l l u . k u s h a a v a t u n a veetsin soojas saunas 1945. a. julu ja e s i m e s e p h a h o m m i k u l tuli k u u e t e i s t a a s t a n e r a h v a r i i d e s " j u l u i n g e ! " A i n o m u l l e j u l u -

toitu t o o m a . E i s a a n u d m a v i i a n e i d O t s a tallu, k u s h e k s a k m n e a a s t a n e v a n a p e r e n a i n e p i d a s veel l e h m a , m s v i d j a s a a t i s r a h a o m a Siberisse viidud ttrele ja ta lastele Ellenile ning Jrile. T e m a andis mulle, haavatule, varjupaika mitu ndalat. Ajaloolased, prake o m a thelepanu nendele toimikutele, kus m e t s a v e n d ksi on kohtu ees seisnud, i l m a et ta oleks e n d a g a spinki k a a s a t o o n u d a i n s a t k i a b i s t a j a t ! K a s t e t e s t i u s u t e , e t i n i m e n e v i b a a s t a t e k a u p a m e t s a s e l a d a , i l m a e t tal o l e k s m i n g i t s i d e t teiste i n i m e s t e g a ? K i g e r n g e m a d s d i s t u s e d m e t s a v e n d a d e k o h t a o n kirja p a n d u d t e k i s t i d e m e m u a a r i d e s . N e e d o n isegi nii r n g a l t v l t s i t u d , et ei lhe k o k k u toimikute sisuga. Ei ole n i m e t a t u d ka tekistide" k a n g e l a s t e " i g e i d n i m e s i d , r a h v u s t e g a p r i t o l u . M i l l e k s o n vaja v a r j a t a , kui sditi a u s a l t ja i g e a s j a eest'.' Ju siis t e k i s t i d ise ja n e n d e ideoloogilised igustajad ei ole v e e n d u n u d o m a tegude igusprasuses! P a r i m viis i g u s t a d a e n d a j a l o o e e s o n l a i m a t a o m a o h v r e i d , sest n e m a d j u e n d e n a m k a i t s t a e i s a a . P a r i m viis t o i m e p a n d u d m r v u m a h a s a l a t a o n h v i t a d a l a i b a d kui a s i t e n d i d . T u h a n d e te Eestis langenud ja tekistide mrvatud metsavendade laibad on kadunud jljetutesse haudadesse. N e n d e omaste jreleprimistele vastati: " S u r m a t e n d i t e s a i t e , m i d a t e veel t a h a t e ? " K u s o n a g a tuhandete Eesti m e t s a v e n d a d e h a u a d ? Neist t e a m e vaid ksikuid. Tuhandete langenud ja mrvatud metsavendade nimel pan vastata neile esitatud sdistustele. Kigepealt p e a m e kindlaks m r a m a , m i d a m e m i s t a m e s n a " r v i m i n e " all. J a n i m e l t : " R v i m i n e o n k s i k i s i k u , i s i k u t e g r u p i vi o r g a n i s e e r i t u d i n i m h u l k a d e (riigi) poolt relva k a s u t a m i s e l vi k a s u t a m i s e hvardusel t o i m e pandud kuritegu, mille sihiks on vgivaldselt ra vtta kskik milliseid materiaalseid vrtusi ksikisikult, isikute grupilt v i r i i g i l t . " Olen mrganud, kuidas ajakirjanikud ja juristid kasutavad laltoodud tegevuse kirjeldamisel erinevaid nimetusi ja mdupuid. N i t e k s siis. kui o n t e g e m i s t m e t s a v e n d a d e p o o l t t o i m e p a n d u g a . k a s u t a t a k s e k o h e " i g e l " n i m e t u s t " r v i m i n e " j a " r v l i d " . Kui on aga tegemist k o m m u n i s t l i k e v i m u m e e s t e hvituspataljo ui, v a l l a t i t e v k o m i t e e vi m a k s u i n s p e k t o r i t e t e g e v u s e g a , siis kasutatakse j u b a peenemat nimetust "eksproprieerimine". Km aga on tegemist juba riiklikus mastaabis r v i m i s e g a ehk r\

54

Milles metsavendi sdistatakse.'

Milles metsavendi sdistatakse'.'

55

s j a g a , k u s t e r v e d riigid r v i t a k s e r e l v a j u l vi h v a r d u s e l k o o s m a a , v a r a j a r a h v a g a , siis n i m e t a t a k s e s e d a t e g u v e e l p e e n e m a l t kas ' " a n n e k t e e r i m i s e k s " vi " " i n k o r p o r e e r i m i s e k s " . M i s sellest j r e l d u b ? A g a s e e , e t m i d a s u u r e m o n r v l i j u k ja rvimine, seda suurema vaimustuse ja v h e m a hukkamistug a k i r j e l d a v a d s e d a a j a k i r j a n i k u d , kii j a n i k u d j a a j a l o o l a s e d , k o m mentaatorid ja juristid! J a n d s e l l e s t , m i s t o i m u s Eesti l u n a p i i r i l a s u v a s H a r g l a k i h e l k o n n a s . P a n e n kirja m u l l e e s i t a t u d v a l u s a d k s i m u s e d j a v i malikult tpsed vastused neile mu teadmiste piires. Kas metsavennad rvisid'/

1944. a . s g i s e l , p a r a s t r i n d e l e m i n e k u t , i l m u s i d M n i s t e v a l d a k a k s V r u l h e d a l t K t s o s t prit noort m e e s t , v e n n a d F r a n z |u Robert M i g u l . Nad ttasid salaja m i t m e s k o h a l i k u s talus: AlaI u u s t o j a l . N a h a l j a l e - L e p p u r a l , p l l u l k n d e s isegi n u i s t e r i i e les. S a m a l s g i s e l , t a l v e h a k u l , voeti m l e m a d k i n n i . P g e n e m i s e l M n i s t e v a l l a m a | u s i lasti l a a n / . M i g u l a k n a l a u a l e m a h a . tapja oli kohalik hvituspataljoni m e e s Eduard Kikkas. Robertil n n e s t u s p g e n e d a , k u i d a a s t a h i l j e m tapeti k a t e m a . 1 9 4 5 . a . s g i s e l oli L t i s l l / e n e v a l l a s salk m e t s a v e n d i , k e s kais tallides a b i k s v i l j a p e k s u l . P e v a l tehti r n k a t d , h t u l s d i k o h u d t i s , visati v i i n a j a u n u s t a t i e t t e v a a t u s . s e k s m i n d i p u n k u s s e b i m a , a r u a n d j a k n d i s p i m e d a s aga n e n d e k a n n u l . Vai vel vlja ei p a n d u d , sest a u s a s t p e v a s e s t t s t oldi s u r m v s i n u d . H o m m i k u h m a r a s visati p u n k r i s s e k s i g r a n a a d i d . h e k s a n o o r e m e h e p u r u s t a t u d l a i b a d t o o d i TVapene v a l l a m a j a j u u r d e j a j e t i mitmeks pevaks rahvale h i r m u k s ja tapetute isikute kindlakstegemiseks. Need olid A n d e r s o n i grupi m e t s a v e n n a d . A j a k i r j a n d u s e s o n palju juttu o l n u d m e t s a v e n d a d e p o o l ! t o i m e p a n d u d r v i m i s t e s t . A g a k u s a g i l e i o l e vlja t o o d u d s e d a . e t petile m e t s a v e n d a d e l i k a s i d k a u p l u s t e r v i m i s e s t k a s u k a k a u p luse j u h a t a j a j a t e k i s t i d , k e s tulid r v l e i d taga a j a m a . K a u p l u s e luhataja sai m e t s a v e n d a d e a r v e l lahti p u u d u j g i s t j a p i s t i s t a s k u s s e o s a s e l l e p e v a l b i m g i s ! s a a d u d raha. T e k i s t i d a g a olid a l a t i e s i m e s e d , k e s s n d m u s k o h a l e v a a t a s i d , e t jlgi v t t a . N e n d e t a s k u s s e r n d a s i d alati v i i n a p u d e l i d , m i l l e m a k s u m u s e h i l j e m r e visjonikomisjon m e t s a v e n d a d e arvele kirjutas. E e l t o o d u kinnituseks ks lugu, mis juhtus V r u m a a l M n i s t e vallas sel ajal. kui M n i s t e j a a m a a s u l a s E o m o i s a m a j a s a s u n u d k a u p l u s e j u h a t a j a oli R i c h a r d T o o p . T e m a j u u r e s h a r j u s i d p u m m e l d a m a s k i m a M n i s t e valla v i m u m e h e d : p a r t o r g R o b e r t L t t . e s i m e e s O s k a r Liiv, selle v e n d j a m i i l i t s V o l d e m a r L i i v . S a r u k l a n u k o g u e s i m e e s j a h v i t u s p a t a l j o n i liige A l f r e d K r i p p , v a h e l k a v a n a i d e e l i n e k o m m u n i s t J u l i u s Henninsj Alati e i o l n u d v i m u m e e s t e l p i i s a v a l t r a h a . joodi v l g u , k a u p m e e s T o o p a g a k e e l a t a e i s a a n u d ' v i m u m e e s t e s o o s i n g u s t o l e n e s t e m a ainet j a elu. T a g a j r |cks oli p u u d u j k k a u p l u s e k a s s a s . S e l l e s t saadi e s i a l g u veel iile nii. et i n v e n t u u r i a j a k s t o o d i k o h a l e t i t e v k o m i t e e r a h a . ja kui in v e n t u u r lbi. viidi r a h a t a g a s i . J o o m i n g u d a g a k e s t s i d , p u u d u j k k a s v a s ja t i t e v k o m i t e e r a h a s t ei p i i s a n u d e n a m t e k k i n u d a u g u ti l e k s . T u l e m a s oli k r a h h ja k a u p m e e s t h v a r d a s v a n g imaja

J a h , r v i s i d k l l . kuid l i s a g e m k o h e . e t m i t t e k i k ! Mida metsavennad rvisid'.'

Raha riiklikest asutustest, k a u p a kauplustest, vid vitstuste-t j a m u u d . m i d a e l u k s m e t s a s vaja l k s . Miks metsavennad siis ikkagi rvisid'/

S e l l e p r a s t , e t m e i e k o d u d olid v i m u e s i n d a j a t e p o o l t v a e s e k s r v i t u d j a p i d e v a v a l v e all, e t k o g u eesti r a h v a j u k a n i kiht oli m a k s u d e ja s u n d n o r m i d e g u vaeseks tehtud, ja kik need, kes mets a v e n d i o l e k s i d t a h t n u d t o e t a d a , olid k o g u p e r e S i b e r i s s e s a a t m i s e hirmul sunnitud abistamisest loobuma. K u i d a s s u h t u s eesti r a h v a e n a m u s , vlja a r v a t u d k o m m u n i s t i d , m e t s a v e n d a d e r v i n i istesse'.' Mistvalt, phjendades: "Riik rvis meilt meie tvaeva s u n d n o r m i d e j a l a o s t a v a t e p l l u m a j a n d u s m a k s u d e g a , m i s siis. kui m e t s a v e n n a d v t s i d k a h , kust n e m a d k i s a a v a d ! " K i g e p a r e m i n i vljendas mulle o m a arvamust ks usklik eideke: "Varas varastab v a r g a t a g a n t . J u m a l Isa n a e r a t a b . . . " Oli k a t e i s t s u g u s e i d , h u k k a m i s t v a i d h i n n a n g u i d k o m m u n i s tidelt, k e s p i d a s i d l o o v i m i s t o m a e r i i g u s e k s , n e n d e k o k k u r vitud v a i a oli p h a j a p u u t u m a t u " s o t s i a l i s t l i k o m a n d " , s e d a e i t o h t i n u d e n a m k e e g i t a g a s i r v i d a . N e i d h i n n a n g u i d leiate t o l leaegseid s n d m u s i kirjeldanud k o m m u n i s t l i k e ajakirjanike tdest. K u i d n e n d e s t d e s e i o l e r a t o o d u d k o g u t d e . m i k s i k k a g i k i k nii o h . Ja nd ks lihtsameelne ksimus: kas metsavennad ei vinud t a l u d e s ausalt t d t e h a , s e l l e a s e m e l e t r v i d a ? P a a r n i d e t s e l l e kohta.

56

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles metsavendi sdistatakse?

57

Sellest p s e m i s e k s otsustas k a u p m e e s hendusse astuda mets a v e n d a d e g a , et need appi tuleksid ja kaupluse " p u h t a k s " teeksid. M a e i tea, k e l l e k a u d u a s t u t i l b i r k i m i s t e s s e m e t s a v e n d L e o Kreitsbergiga, kuid tean asjade kigust osavtjatelt. M e t s a v e n d a d e e s i t a t u d t i n g i m u s oli: t e a t u d ajal j a t e a t u d k o h a s pidi k a u p m e h e u s a l d u s m e e s m e t s a v e n d a d e l e le a n d m a kolm tuhat rubla, sellele j r g n e v a l l p i d i siis k a u p l u s t r v i t a m a . M n i s t e m e t s a v e n d a d e h u l g a s a r u t a t i s e d a e t t e v t m i s t j a leiti, e t s e e o n liiga o h t l i k . M i s s a a b s i i s , kui k o g u m n g u t a g a s e i s a v a d t e k i s t i d ? M i n e k k i n d l a s s e s u r m a , a s u l a s s e , k u s igas m a j a s v i v a d o l l a v a r i t s e j a d ! E n a m i k m e t s a v e n d i l o o b u s s e l l e s t , o h t oli i l m n e . K r e i t s b e r g i l a g a oli o m a s n a a n t u d , s e d a tuli p i d a d a . T a l e i d i s veel p a a r m e e s t j a o t s u s t a t i nii: r n n a t a k o h e . kui k s i r a h a o n l e a n t u d , k a u p m e h e l e a g a uuest plaanist mitte teatada. A l e v i s s e saadeti peval u s a l d u s m e e s , k e s p i d i j l g i m a v a e n l a s e v g e d e s a a b u m i s t , ise a g a r o o m a t i k r a a v i m d a l e l a g e d a p l l u a l e v i k l j e alla. T o o d i r a h a j a t e a d e , e t v g e s i d e i o l e . K u i h m a r a k s l k s , oldi j u b a a e d a d e k a u d u k a u p l u s e u e s , v a a d a t i lbi k u u r i d . K u i d o h h d a , k a u p l u s e v a l v u r i t , h v i t u s p a t a l j o n i m e e s t P e n n u l a K a a r l i t e i o l n u d veel k o h a l . I l m a tunnistajata ei saadud alata. O o d a t i kuuri nurga j u u r e s veel pool tundi. Siis oodatu i l m u s , talle hpati kaela, veti p s s ra ja eldi: " R g i n d sina, e t k a u p m e e s u k s e a v a k s ! " K a a r l i oli h e a m e e l e g a n u s . U k s a v a t i j a k a u p m e e s oli l l a t u n u d a s j a d e s e l l i s e s t k i gust, kuid vaikis. K a u p m e h e l e kratati: "Tee p o e u k s lahti!" K a u p m e e s k e e l d u s , siis v e t i tal k r i p i h k u , nii e t t r i i k s r k k r i s e s j a l i p s tuli e e s t ra. S e e v t e oli v a j a l i k , e t v a l v u r i s t t u n n i s t a j a n e k s , k u i d a s k a u p m e e s "osutas v a s t u p a n u " . U k s avati, e s i m e n e p u d e l kirs i l i k r i anti v a n a l e P e n n u l a l e : " J o o n d , t n a o n k o m m u n i s m . " K a a r l i p o m i s e s : " M a e i o l e v i i n a m e e s . " " A h nii. k u r a t , e n d a l v i i n a lhnad j u b a valvesse tulles kljes, miilitsatega lakud, meid pead h a l v a k s ! " K o p u t a t i K a a d i l e s r m e g a o i m u k o h a l e j a siis p s t o l i k a b u u r i l e , nii oli k a t e m a l e s e l g e , e t p e a b k u u l e t u m a . O l i p l v i l i p r a n d a l , k u m m u t a s p u d e l i t h j a k s j a v a s a k k s i tegi v a s t u k a s u k a h l m a k p s . . . k p s . . . " N d h e i d a n u r k a ahju k r v a l e p i k a l i ja vta kasukas le p e a ! " Kiiresti veti poest, mis klbas vtta, ja nii p a l j u , kui m a h u t a s i d k o l m e m e h e s e l j a k o t i d . K o l i s t a t t r o h k e m kui vaja. e t t u n n i s t a j a l e j k s k r v u m u l j e p a l j u d e s t m e e s t e s t . L a h kuti p o e juurest, h i r m u h i g i l a u b a l , l e tee v s a s s e , k o t t p i m e d a s s e s s e . A l l e s s u u r e m e t s a r d e j u d e s tunti e n d v l j a s p o o l o h t u .

Pennulalt ra v o e t u d pssi toru keerati raudtee semafori raudposti v a h e l k v e r a k s j a visati v s a s s e . E d a s i o l e v a t s n d m u s e d k u l g e n u d nii. e t j u b a t u n n i m d u d e s m e t s a v e n d a d e l a h k u m i s e s t o l e v a t jlitajad k o h a l i k u t e k i s t i Eduard K u u s e juhtimisel kohale saabunud. Selline kiirus p a n e b m t l e m a : k a s siiski e i o l n u d l k s u k a v a t s e t u d ? V i b - o l l a p s e sid m e h e d v a i d s e l l e t t t u , e t olid t u l n u d v a r e m j a k a u p m e e s e i t e a d n u d n e i d o o d a t a . E t k o t t p i m e oli a l l e s e e s , siis t a g a a j a m a e i h a k a t u d k i , p e a l e g i oli v a l v u r p u r j u s , t e m a l t m i d a g i a s j a l i k k u e i k u u l d u d . K t a e g a , v i i n a j a s a k u s k a t oli. siis h a k a t i h o o p i s m e t s a v e n d a d e arvel p i d u t s e m a e g a k a u p m e e s j u l g e n u d e g a tahtnudki keelata. Rgiti, et lahkumisel olevat tekist K u u s upitanud autol e t u l i u u e m o o t o r r a t t a , m i s p o e s m g i l o l i ! J u h u s t tuli j u k a s u tada. Veel r g i t i , e t k a a s a s o l n u d v e r e k o e r k u s n u d t u p p a j a k a u p luse v a l v u r p k s i , sest m e e s t e a d i s , m i s t a t e i n u d oli oli t a j u a l a t i n e h a a r a n g u t e s t o s a v t j a , k d i t a j a j a K o r v a talu k o e r t e m a h a l a s k j a , sest k o e r a d e i j t n u d u l g u m i s t p r a s t p e r e r a h v a r a v i i mist. J r g m i s e l p e v a l tehti i n v e n t u u r , k a h j u s u m m a o l e v a t o l n u d le n e l j a k m n e t u h a n d e ! E g a k a u p m e e s seda ju telnud, et rvleid oli a i n u l t k o l m ! V a l v u r t e l d a ei t e a d n u d t e m a l oli k a s u k a s le pea. Ei ole teada, kas need pris inventuuri tegijadki i l m a jid. S e e oli a a s t a l 1 9 4 9 . M i s sai edasi'.' K i k l k s n n e l i k u l t k u n i 1950. a . m r t s i l p u n i , k u n i v e n n a d K r e i t s b e r g i d k i n n i v e t i . L e o pidas vastu ja vaikis, ta peksti surnuks. Kalju rkis kik, m i s teadis. K a u p m e e s pandi kinni " k o o s t eest bandiitidega". Valla vim u m e h e d t u l i d p u h t a l t vlja, e i v i n u d j u o m e t i n u k o g u d e v i m u e s i n d a j a i d l a i m a t a . T e k i s t E d u a r d K u u s e k o h t a lks t e k s v a n a s n a " T e r a v k i r v e s l e i a b k i v i " t a lasti m a h a v e i d i e n n e " k o o s t " avalikuks tulekut. Oli ka j u h t u m e i d , kus prast m e t s a v e n d a d e poolt sel toimepandud " i n v e n t e e r i m i s t " pris inventeerijadki poest kuiva suu ja thjade taskutega ei lahkunud. Selline lugu j u h t u s Harglas, tpset a e g a e i m l e t a , i g a t a h e s oli s e e e n n e k d i t a m i s t . M e t s a v e n nad olid k a u p l u s t r v i n u d , neil oli a g a j n u d l e i d m a t a l a o r u u m i s o l e v l i k r j a o k o l a a d . I n v e n t u u r i t e g i j a t e h u l k a oli a r v a t u d k a k o h a l i k u k o o l i p e t a j a B e r n h a r d P l o o m i p u u , k e s oli h a k a n u d pun a s e k s . M a e i t e a teisi i n v e n t e e r i j a i d , k u i d r a h v a l t k u u l d u phjal o l e v a t i n v e n t u u r i t e g i j a d l a h k u n u d p o e s t p u r j u s p e a j a p u n g i l tas kiitega, sest l i k r j a o k o l a a d "leiti l e s " . E i t e a m a ka. k e s a s j a k i k u p a n i , k u i d P l o o m i p u u istus m i t u k u u d kirnu j a t e m a e n d a

58

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles metsavendi sdistatakse?

59

s n a d e k o h a s e l t o l e v a t seal " v a g a h a l b o l l a " o l n u d ! A s i l p e t a t i , i n v e n t e e r i j a d m a k s i d j o o d u d likri j a s d u d o k o l a a d i k i n n i . O l i k a s e l l i n e j u h t u m H a r g l a s , vist 1 9 4 7 . v i 1 9 4 8 . a . E n n e j i i l u , kui l u m i oli j u b a m a a s , levis k m u , e t m e t s a v e n n a d o n j l l e k i n u d H a r g l a p o e s . M u l l e t u n d u s s e e l u g u u s k u m a t u n a , sest talvel l u m e g a on s e l l i n e t e g u e n e s e t a p p j l g e d e s t p o l e pi pa;> -ai. H a r g las oli siis k a u p m e h e k s A l b e r t K r i , m j a k s t e m a k a l l i m . A b a r a - n i m e l i n e t d r u k , k e l l e isa oli V r u s m i i l i t s . K a u p m e h e j a m ja jutu jrgi olevat htul, kaupluse sulgemise m o m e n d i l , tulnud " k o l m b a n d i i t i s u u r t e k o h v r i t e g a " , p a n n u d n e e d k a u p a tis j a lin u d . T e k i s t i d e l oli v g a hsti t e a d a , e t m e t s a v e n n a d iialgi k o h v r i t e i k a n n a , v a i d s e l j a k o t t i , sest k e d p e a v a d r e l v a k s i t s e m i s e k s vab a d o l e m a ! M l e m a d v e t i p i h t i d e v a h e l e . T u l i vlja, e t elati l e s i s s e t u l e k u t e , t e k k i s p u u d u j k , sellest p s e m i s e k s o t s u s t a t i lav a s t a d a r v i m i n e , o s a p a r e m a t k a u p a viidi h o i u l e p a p a k e s e juurd e V r r u k i n d l a s s e k o h t a , sest kes m i i l i t s a t lbi o t s i b ! K u i d t t a r j a v i m e e s p a n d i r k i m a , lbi otsiti k a p a p a k e s e korter, k a l l e s a a d i H a r g l a p o e k a u p , r a h v a jutu j r g i k a kelli j a s r m u s e i d , m i d a m i i lits ise o m a a m e t i k o h u s t e t i t m i s e l l b i o t s i m i s t e ajal k o r t e r i t e s t oli " l e i d n u d " . T a g a j r g oli, e t v i m e e s A l b e r t K r i kui " m a t e r i a a l selt v a s t u t a v i s i k " p a n d i m i t m e k s a a s t a k s k i n n i , t d r u k u l e e i t e h t u d m i d a g i , k u i d i a p a p a sai o m a leivast lahti: m i i l i t s a s s e l a e n a m e i k l v a n u d , sest t e g u oli siiski riigilt v a r a s t a t u d k a u b a v a r j a m i s e ga, mitte ksnes kodanlaste kelladega. Eespool kirjeldatud lood on nited vaid minu kodukohast. Olgu see t e n d u s e k s , et peale m e t s a v e n d a d e olid kaupluste rvimisel "kaasautoriteks" ka eelmainitud tegelased. Tahan siiski veel kirja p a n n a h e " a m e e r i k a l i k u " r v i m i s e loo. m i l l e s o s a l e s i d ainult m e t s a v e n n a d j a m i s v a p u s t a s k o g u E e s tit. Taine k d i t a m i s t j a k o l h o o s i s u n d i m i s t r v i t i j a laostali m a a r a h v a s t s u u r t e m a k s u d e g a , r a h a tuli k o k k u r o p u l k o m b e l E i m leta e n a m . m i s a a s t a s g i s e l v a p u s t a s k o g u L u n a - E e s t i t k m u , e t Valga V o m vahel on reisirong kinni peetud japostivagtmist rvitud p o o l t e i s t m i l j o n i t r u b l a . M e t s a v e n n a d o l e v a t o l n u d k a h e Studebaeker"\y,i k u u l i p i l d u j a t e g a . M i n a v t s i n s e d a teadet l e p a k u t u na, eriti Sii<<lt'lhicker'\{ k a s u t a m i s t . A l l e s v a n g i l a a g i is. hulk a a s taid h i l j e m , k u u l s i n s e l l e s t " a m e e r i k a l i k u s t " r v i m i s e s t osa vtnud Robert Heeskalt jrgmist.

" O t s u s t a s i m e selle rahvalt kokku riisutud raha ra rvida. S a i m e t e a d a u m b k a u d s e aja, m i l l a l r a h a s a a d e t a k s e A n t s l a s t r o n g i g a V r u p a n k a . O l i m e v a l m i s . S a a t m i s e s t pidi k e e g i m e i l e r o n g i v l j u m i s e eel A n t s l a j a a m a s m r k u a n d m a . " R o n g s i t i s e t t e , r e i s i jad t r a g i s i d p e a l e , v i i m a s t e p e r r o o n i l s e i s j a t e h u l g a s oli k a m i i l i t s v a n g i g a , v i i m a s e l k o r r a l i k u l t k e d selja t a g a . Moodus tiks h r r a s m e e s , k e s k e r g i t a s m i i l i t s a l e v i i s a k a l t k a a b u t . M i i l i t s j a v a n g jid vaguni koridori seisma, rong j u b a liikus. K o n d u k t o r h a k k a s norima: " M i n g e v a g u n i s s e ! " "Vangiga ei sideta reisijate hulgas, meie | m e s i i a , " l i k a s m i i l i t s j a k o n d u k t o r l a h k u s . K u i r o n g oli j u d nud kusagile K u r e n u r m e S m e r p a l u vahele, kokkulepitud kohale, t m b a s v a n g h d a p i d u r i t , r o n g j i s e i s m a , " m i i l i t s " j a " v a n g " l o o k s i d m l e m a d p o s t i v a g u n i j u u r d e , s e l l e u k s a v a n e s j a l v e l e ilm u s p o s t i v a g u n i saatja, n a g a a n p u u s a l . E n n e kui m e e s t a i p a s , m i l les asi, oli talt n a g a a n r a v e t u d . S a m a l ajal j o o k s i s k s m e e s a u t o m a a d i g a veduri j u u r d e , et vedurijuhte vaos hoida, veel k s tuli a p p i p o s t i v a g u n i t p u i s t a m a . R a h a oli hsti r a p e i d e t u d , otsiti p a a r k m m e n d m i n u t i t , e n n e kui s e e l e s leiti. R o n g i k r v a l knkal valves olnud kaks m e t s a v e n d a olevat j u t u s t a n u d jrgmist: " K u i r o n g p e a t u s , h a k k a s i d v a g u n i s a a t j a d j a u u d i s h i m u l i k u d reisijad v a g u n i t e s t v l j a t k k i m a . A n d s i m e k u u l i p i l d u j a s t m n e d valangud vastu vagunirattaid, see aitas." R o n g i s viibinud j u h u s l i k u reisija j u t u s t m u l l e : " K u i a l g a s t u l i s t a m i n e k u u l i p i l d u j a s t , m u u tusid v a g u n i s olevate sjavelaste nod, pstoleid j a d o k u m e n t e p e i d e t i k a a s r e i s i j a t e k o r v i d e s s e j a k o t t i d e s s e , s e d a tegi k a o s a e r a riides r e i s i j a i d , k u i d v a g u n i s s e k e d a g i e i t u l n u d k i . " J a veel m e t s a v e n d H e e s k a j u t u s t : " K u i olin k i n n i v e t u d j a u u r i m i s e l , siis t e kistid e i t a h t n u d k u i d a g i u s k u d a , e t a i n u l t k u u e m e h e g a j u l g e s i m e s e l l i s e asja e t t e v t t a ! " Vastaku ajaloolased ksimusele: "Kuidas vinuksid metsav e n n a d e l l u j d a , kui n e n d e k o d u d olid v a e s e k s r v i t u d ? " N a d p i d i d j u e n d a l e e l a t i s t r v i m a r v l i t e riigilt, k e l l e v i m n a d hv i t a m i s e l e oli m r a n u d ! Kas metsavennad tapsid.'

J a h , t a p s i d k l l ! O l g u s i i n j u u r e s j l l e l i s a t u d , e t m i t t e kik metsavennad ei tapnud. Keda metsavennad siis tapsid?

60

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles metsavendi sdistatakse?

61

E k s i k k a n e i d , k e s m e t s a v e n d a d e p e a l e verist jahti p i d a s i d : N K V D - l a s i , k o m m u n i s t e , miilitsaid, hvituspataljoni terroriste, reetureid. Siiani on ajakirjanduses ikka ilmunud lugusid, mida saab kokk u v t t a a i n s a l a u s e g a : ' " B a n d i i d i d t a p s i d tiesti s t u i d i n i m e s i , naisi j a l a p s i ? " S e l l e j u u r e s o n k i k i m e t s a v e n d i n i m e t a t u d m r v a r i t e k s , o l e n e m a t a sellest, k a s n a d s e l l i s t e s t t e g u d e s t o s a v t s i d vi ei. A g a m i t t e k u s a g i l e i o l e r a t o o d u d p h j u s t , m i k s m e t s a v e n n a d selliseid tegusid tegid! V t a m e v a a t l u s e alla k u n a g i a j a l e h e s i l m u n u d l o o m e t s a v e n d Aunverest, kes: " . . . tappis t e m a talus e l u n e v a u u s m a a s a a j a perek o n n a m e h e . naise ja n e n d e kaheteistaastase poja. V i k s e m a d l a p s e d j e t i ellu."' L e h e s e i o l n u d r a t o o d u d p h j u s t , m i k s A u n v e re sellise j u l m a teo toime pani. Et ma A u n v e r e t ei ole kunagi tundn u d , t e m a k o d u k o h t oli k a u g e l m i n u k o d u s t , siis j i m u l l e s e l l e t e o p h j u s t e a d m a t a , kuni m a k o h t a s i n V e n e m a a l v a n g i l a a g r i s m e t s a v e n d Heeskat, kes varjas end k o o s A u n v e r e g a . ja t e m a seletas: " A u n v e r e talu v t s i d k o m m u n i s t i d l e , t a l u p e r e n a i s e l e , A u n vere e m a l e jeti e l a m i s e k s vaid k s tuba. Tallu asus e l a m a u u s m a a s a a j a k o m m u n i s t i p e r e k o n d , kes valvas, et m e t s a s varjav p o e g e i s a a k s o m a e m a k l a s t a d a . E n d i s e t a l u p e r e n a i s e e l u tehti v i m a l i k u l t k i b e d a k s , tal e i l a s t u d k g i s s a t e h a , k a h e t e i s t a a s t a ne poiss saadeti majakatusele, kuhu ta lhkus augu just perenaise e l u t o a k o h a l e , e t vesi " k u l a k u l e k a e l a j o o k s e k s " . " Sel ajal s s i t a t i k u l a k u t e v a s t u j a l u b a t u d olid i g a s u g u s e d t e o d . Palju aastaid hiljem on praegu Antslas elav m e e s rkinud jrgmist: " M e i d saadeti vrasse kanti metsatle. L u n a s t a m a lksime h e s u u r e talu k k i , k u s k s v a n a i n i m e n e k d e v a ahju s u u l e n d a l e m i n g i t t o i t u s o o j e n d a s . K k i tuli p o i s i k e j a k o h e a l g a s s e l l e v a n a n a i s e n u t t j a h a l a m i n e : " S e e p o i s s li m u s g i m b e r t u h a s i s s e . . . " R a b a s i m e p o i s i l k r a e s t j a p r i s i m e : " M i k s sa, p r g u l i n e , nii t e e d ? " P o i s s i g u s t a s e n d : " V a n a m u t t o n k u l a k . " A l l e s siis saime teada, kuhu o l e m e j u h t u n u d . " E e l t o o d u d A u m e r e l u g u m a e i k o m m e n t e e r i , j t a n selle lugeja o t s u s t a d a , k u i d a s p o e g o l e k s p i d a n u d k i t u m a , kui k o m m u m i s t i d e m a tema enda kodus niimoodi kohtlesid! nneks metsavennad minu k o d u k a n d i s selliseid j u l m i tegusid t o n n e ei pannud. Minu kodukandis toimunud tapmistest.

1 9 4 5 . a . s u v e l olin o m a t e a d a a i n u s m e t s a v e n d o m a k o d u k o h a s H a r g l a s . E l a s i n ksi j a teisi m e t s a v e n d i p o l n u d m a v e e l k o h a n u d . k k i levis k m u . e t K a n t s i j r v e r e s o l e v a t m a h a l a s t u d V a l g a m i i l i t s a l e m , k e s o l e v a t o l n u d j r v e l k a l u p d m a s . Veel kuuldus, et kohapeal olevat tehtud suur haarang, kohalik metsav a h t lbi p e k s t u d , m i i l i t s a l e m a l a i p k a a s a v e t u d . S a m a l s g i s e l , kui j u h u s l i k u l t k o h t a s i n m e t s a t e e l teisi m e t s a v e n d i j a n e n d e g a t u t v u s i n , sain O s k a r M l d r i l t k u u l d a j r g m i s t : " E l a s i m e Kantsi jrve res, ega me kedagi ei kartnud, kisime avalikult ja t u n d s i m e kohalikke inimesi. hel peval aga leidsime binokliga vaadates, et jrvel on paadiga vras mees. Tahtsim e t e a d a , kes s e e m e e s o n , k e s a i n a s u a b k a l d a r t pidi j a e i n g i t s e . H o i d s i m e e n d p s a s t e varju j a kui m e e s r a n d u s , a s t u s i m e lagedale, ei osanud karta midagi. M e e s aga haaras kusagilt pstoli |a tulistas meid otse kikuvast paadist, kuid ei tabanud. J r g m i s e n a t u l i s t a s j u b a K r l a , m i n a e i t a i b a n u d nii k h k u m i d a g i . P s t o l i v t s i m e kll p a a d i s t r a . " Ja jllegi j gu lugeja e n d a otsustada, kuidas ta seda juhtumit nimetab. Teine lugu. 1945. a. oktoobri algul rndas suur m e t s a v e n d a d e g r u p p p i s e p e v a ajal H a r g l a a l e v i t . M i n u a r v a t e s o l i d s e l l e s grupis ka mulle tuntud m e t s a v e n n a d Karl Tht, O s k a r M l d e r ja Evald K o n t . Teistest osavtjatest ma midagi t p s e m a t ei tea, k o h a like e l a n i k e jutu j r g i o l e v a t n e e d o l n u d v r a d . T e k k i n u d t u l e v a hetuses olevat saanud kaks kohalikku hvituspataljoni meest Arnold Pinka ja Eduard Pehk surma. Olevat rvitud apteeki |a kauplust. See on kik, m i d a ma hiljem kuulsin s n d m u s t pealt ninud kohalikelt elanikelt. S a m a l kuul olevat o m a k o d u s Juuristus m a h a lastud T a h e v a valla h v i t u s p a t a l j o n i m e e s H u g o P l l u , k e l l e s t o l e n j u b a e e s p o o l kirjutanud. Pean lisama, et mingit phjust metsavendi vihata H u go Pllul ei olnud. E e l t o o d u d j u h t u m i d o l i d m i n u k o d u k o h a s j a s e l l e v a h e t u s lheduses. T a h e v a valla l n e p o o l s e osa, endise L a a n e m e t s a valla k o h t a m a m i d a g i l i s a d a e i tea. L h e m e siis n d l e n a a b e r v a l d a M n i s t e s s e , iile V a l g a - j a V r u m a a piiri. S e l l e v a l l a e l a n i k e l t o l e n m a k u u l n u d j r g m i s t " 1 9 4 6 . v i 1 9 4 7 . a . a u g u s t i k u u v a r a h o m m i k u l lks S a n t i m a sas e l a v E d u a r d K a l k u n p l l u l e h o b u s t e d a s i p a n e m a . T a lasti pnl

62

Milles metsavendi sdistatakse?

Milles m e t s a v e n d i sdistatakse'.'

63

lul m a h a , t a p j a oli t e d a v a r i t s e n u d r i s t i k u r u g u s e e s . K e s t e m a tappis ja mis phjusel e i ole tnini s e l g u n u d . " J r g n e v l u g u j u h t u s jllegi a u g u s t i k u u l , h e l aastal e n n e k d i t a m i s t . A p e l i n n a s t t u l n u d K i k a s t e lasti m a h a m e t s a t e e l N a h a tal u l h e d a l . K e s olid K i k a s t e d ? T e a n , e t Kesti ajal kis s e e m e e s m a a l ringi k e l l e g i T a r t u f o t o g r a a f i a g e n d i n a j a v t t i s vastu t e l l i m u s i p i l t i d e s u u r e n d a m i s e k s . V i i e k r o o n i e e s t tehti k a m i n u v a n e m a t e p u l m a p i l d i s t s u u r e n d u s , m i s s o b i s s e i n a l e klaasi alla. Kdasi j u t u s t a n m e t s a v e n d E n n I . u h t m a a s n a d e g a : " V e n e J a a n o n m i n u s b e r j a t a oli k i n u d k a k o o s m i i l i t s a t e g a s n d m u s k o h a l j a n i n u d j r g m i s t : v a r i t s e t u d oli t u u l e s t m u r tud p u u k n n u t a g a . t u l i s t a t u d i n g l i s e v i n t p s s i s t . S e l l e a l u s e l tegi miilitsa "ekspert" kohe jrelduse: " E n d i s e kaitseliitlase ja praegus e b a n d i i d i t neil o l i d j u i n g l i s e p s s i d . " " V e n e J a a n a g a oli v a i e l n u d v a s t u : " K a s m e t s a v e n n a d o l e k s i d siis j t n u d k a a s a v t m a t a t o i d u k o r v i , m i s siin t a p e t u t e j u u r e s m a a s o n ? " Edasisel uurimisel selgus, et tapjaks osutus Apes elav Pehlaku-nimeline m e e s . kes lootnud Kikastelt h u l g a raha saada, sest K i k a s t e d olid t u n t u d s p e k u l a n t i d e n a . O l i a g a s a a n u d v a i d 2 5 0 r u b la. T a p j a p a n d i kll k i n n i , k u i d k o g u l u g u vaikiti m a h a . m i d a g i ajal e h e s ei a v a l d a t u d . r g e i m e s t a g e , e t h v i t u s p a t a l j o n i m e e s J a a n Vene oli t e s t i metsavend Luhtmaa sber ja varastas metsavendi teadetega. Tnu Jaan Vene loogikale ji see t o p e l t - r v m r v m e t s a v e n d a d e arvele panemata. Mitte kusagil ei ole ra toodud phjusi, miks metsavennad k o m m u n i s t i d e elu k a l l a l e k i p p u s i d . S i i s k i o n k s e r a n d , k u s s e e " m i k s " on o s a l i s e l t r a n i d a t u d . S e l l e leiate r a a m a t u s t Eesti NSV pllumajanduse kollektiviseerimine (lk. 553). J u t t u o n 1 8 . - 19. m a i s t 1 9 4 9 . a a s t a l , m i l k o m m u n i s t R i c h a r d P a l m i o k s ja tema naine m e t s a v e n d a d e kuulidest haavata said inimeste k d i t a m i s e eest. S a m a s on juttu "masinal trkitud lehtedest", mida bandiidid Palmioksale lugeda andsid ja mustaks nim e k i r j a k s n i m e t a s i d . N a g u h i l j e m s e l g u s , oli s e e m e t s a v e n d L e o Kivilsbergi luhtunud kttemaks t e m a haige e m a Siberisse kditamise eest. l a veel k s lugu S a r a k l a s t . S a r u m i s a m a a d e l e l a v a t e s t a s u n i k e s t oli k i g e j u l m e m j a v e r i s e m v e n d h v i t u s p a t a l j o n l a n e J u han 1*01 tai. k e d a hti ka V i l l e m s o n i k s ja k e s o m a j u l m u s e g a k o -

g u V r u m a a l t e h t u d h a a r a n g u t e l k u u l s a k s sai. h e l s g i s e l p r a s t kditamist tahtsid metsavennad teda tappa, kuid ta suutis ukse e n n e k i n n i t m m a t a j a lbi u k s e l a s t u d k u u l i d e i t a b a n u d . P o l e k a h t l u s t , e t t a p m i s e a j e n d i k s olid s e l l e m e h e j u l m a d t e o d m e t s a v e n d a d e o m a s t e k a l l a l . K u i m e t s a v e n d E v a l d V a a s oli k i n n i v e t u d , k u t s u t i k a V i l l e m s o u T a r t u s s e halli m a j j a t e m a k o h t a t u n n i s t a m a . V a a s o l e v a t t e l n u d : " J a h , m i n a o l e n s e e m e e s , k e s teid t a h t i s r a t a p p a teie t e g u d e e e s t ! " V a a s m i s t e t i s u r m a . V i l l c m s o n e l a s o m a e l u l p u n i a u s e e s partei h o o l e all. Kui ma prast v iitteistkmmend aastat V e n e m a a vangilaagrit u u e s t i E e s t i s s e s a a b u s i n , siis k u u l s i n j r g m i s t . h e l k o l h o o s i s g i s e l oli S a r u k l a n u k o g u s k o o s o l e k , m i s k e s t i s h i l i s n i . K o o s o l e k u s t o s a v t n u . e n d i n e L a m m a s t u r a talu p e r e m e e s , eestiaegne sois ja v e n e a e g n e parteilane Julius H e n n i n g oli k o o s o l e k u l t o t s e iile r u k k i h a k k e tis p l l u k o d u p o o l e a s t u n u d . T a leiti j r g m i s e l h o m m i k u l t a p e t u n a s u u r e m a a n t e e r e s t karjak o p l i s e Selli L i i n e m a j a k o h a l t , k u s k a r i l o o m a d l a i b a m b e r r kisid j a k i k jljed olid ra t r a m p i n u d . K i k k a a s a e g s e d t e a d s i d , e t H e n n i n g oli s e l l e p l l u k o j u m i n n e s j u h t u n u d p e a l e r u k k i rabajatele. kes ta ra kgistasid ja laiba hobuvankril karjakoplisse viisid, sest k a r t s i d , e t H e n n i n g n e n d e r u k k i v a r g u s e a v a l i k u k s t e e b . K u n a k s t a p j a t e s t oli h v i t u s p a t a l j o n l a n e , k e s k o h a p e a l t u n t u d h i r m s a v i h a g a i n i m e s e n a , t e i n e a g a V e n e m a a e e s t l a n e , siis r a h v a suu ji i g a v e s t i l u k k u , e i j u l g e n u d k a t a p e t u o m a k s e d o m a k a h t l u s i v i m u d e l e a v a l d a d a . J a e g a v i m u s i d s e e l u g u h u v i t a n u d k i , sest H e n n i n g oli r a h v a g a k i t u m i s e s i n i m l i k j a r e l v a g i e i k a n d n u d . O n k s i t u d , m i k s i n i n a ise k o m m u n i s t e e i t a p n u d e g a t a p m i s tes o s a l e n u d . S e l l e p r a s t , e t m i n d e i o l n u d veel v i i d u d v i i m a s e p i i r i n i , k a n natuse k a t k e m i s e n i , kus mistus e n a m t e g u d e le ei valitse. Koolis e i p e t a t u d m e i l e v i h k a m i s t e g a j u l m u s t , s e l l e p r a s t olid sellised t e o d m u l l e v a s t u m e e l t . P e a l e g i p a l u s i d m i n u v a n e m a d , k e s kll olid m i n d k o d u s t vlja a j a n u d , h o i d u d a v g i v a l l a t e g u d e s l . M i n u e m a suri j u b a 1 9 4 7 . a . d e t s e m b r i s , m i n u isa V e n e m a a l e e i kiin d i t a t u d , v e n d oli j u b a v a n g i l a a g r i s , d e p g e n e n u d R o o t s i M i n u e n d a s a n d i k s t e g i j a t e l e m a ktte m a k s t a e i s a a n u d , H - M m i n u t e o d o l e k s i d t o o n u d k t t e m a k s u m u isale j a v a n g i s \ n b r . 4 v e n n a l e . E i o l n u d j u m u l e g a kigil E e s t i m e t s a v e n d a d e l -Ilu vimalik vistelda suure Venemaa organiseeritud t e n o i e ml I. kui t a s e m e l ! M e i d . n o o r e m a i d , h o i d i s k t t e m a k s u s t t.i-.t i ....,

64

Kuidas suhtusid metsavennad eesti rahvasse?

M a s e n d u s e s t ja m e e l e m u u t u s e s t

65

m e i s t - E n n L h i m a a , v i i m a n e L e p k o l g a talu p e r e m e e s , k e s k o r d u v a l t h o i a t a s . " P o i s i d , m e i e p e a m e e l a m a nii. e t m e i e p r a s t s e l l e kandi rahvale hda kaela ei tuleks." iged snad, kuid kditam i n e tuli siiski k o l m k m m e n d viis k o d u ji t h j a k s . K a s E n n L u h t m a a e i t e a d n u d , k e s t e m a n a i s t Elsat p s s i p r a g a s e l g a p e k sis, l a p r a n d a l e t u k a s j a t e d a j u u k s e i d p i d i l o h i s t a s ? T e a d i s k l l , k u i d o m e t i k t t e e i t a s u n u d . Miks'.' T a sai a r a , e t s e e o l e k s k o g u Mniste rahvale karLtussalga kaela toonud! Kohalikele, o m a valla v i m u m e e s t e l e k t t e m a k s u k s olid meil ju kik vimalused o l e m a s . Me teadsime, kus nad elavad ja milliseid teid m d a l i i g u v a d . N e m a d a g a e i t e a d n u d , k u s j a m i l l a l m e t s a v e n n a d o l e k s i d v i n u d n e i d v a r i t s e d a . Veel 1 9 4 9 . a . oli m e i l nii palju j u d u , e t o l e k s i m e v i n u d v t t a a u t o j a h e g a v a l l a kommunistidest puhtaks teha! Aga mis oleks saanud edasi?

Masendusest ja meelemuutusest
K o h e prast sjategevuse lppemist Eestis ja Saksa v g e d e lahk u m i s t oli m e i l v g a palju t o e t a j a i d . K o g u r a h v a s oli m e e l e s t a tud lootusrikkalt: " E g a Lneriigid m e i d o m e t i V e n e m a a ktte j t a . . . " Toetuti ikka Atlandi harta p h i m t e t e l e , et "kik riigid peavad prast sda tagasi s a a m a o m a iseseisvuse". A e g aga lks. Terrori tugevnedes h a k k a s rahvas m e i e suhtes e r a p o o l e t u k s j ma. M e t s a v e n d a d e massilised kinnivtmised tid kaasa ka vgivalla m e i e toetajate vastu. L o o t u s e d l n e m a a i l m a abile luhtusid, m e i d oli j u b a m a h a m d u d J a l t a s j a j r g n e v a t e l v i t j a t e v a h e l i s tel t e h i n g u t e l . Just o s a j u k a m a i d m a a m e h i p a n i o m a l o o t u s e d l o jaalsuse peale uue verise v i m u suhtes. Piiramatu vgivald tekitab t a h t m i s e k u u l u d a v g i v a l l a t s e j a t e h u l k a vi v h e m a l t r a t e e n i d a n e n d e s o o s i n g u t , l o o t u s e s , e t e g a siis m i n d e i p u u d u t a t a , m a e i o l e j u m i d a g i t e i n u d . S e l l e k s tuli s e l g p r a t a o m a r a h v u s e s t k a n n a t a jate p o o l e , n a e r a t a v n g u a g a r h u j a t e p o o l e , v i i a a n d a m e i d n e i l e , k e l l e k e s olid e l u j a s u r m a v t m e d . M i d a k i k e e i p a n d u d m n gu, et uue vimu esindajate soosingut vita, et Siberisse ei saadetaks! N i t e k s m a g a t a s kiriku v r m n d r i ttar tekisti o m a voodis j a p e r e n a i n e v r u s t a s t e d a h o m m i k u l l a u a s kui k i g e p e e n e m a t p e i g m e e s t j a p s e s see pere Siberisse kditamisest. K u i d oli k a t e i s t s u g u s e i d j u h t u m e i d , k u s k i k k o s t i t a m i s e d e i aidanud. O l i 1 9 4 5 . a . 17. d e t s e m b r i h t u . K o h t : M n i s t e v a l d . K a k s m e t s a v e n d a , kes olid eelmisel l sunnitud o m a punkrist lahkuma Robert Migul ja m i n a o m a poolteist kuud tagasi a m p u t e e ritud k e l a h t i s e j a l e e m e n d a v a h a a v a g a , h i i l i s i d T a m b e l s e talu l a u d a j u u r d e . S i s s e m e e i l i n u d . L a u d a u k s e i o l n u d veel l u k u s , l h e n d a b p e r e m e e s pidi t u l e m a seda lukustama. O o t a s i m e tund aega. T a m b e l s e talu p e r e m e e s Julius P a a s tuli, Robert tundis teda, m i n a m i t t e . R o b e r t p a l u s p e r e m e e s t l u b a d a m e i l l a u d a s b i d a , l a u d a u k s l u k u s t a m a t a j t t a , i g a k s j u h u k s , siis o l e k s i m e n a g u i l m a loata lauta tikkunud. P e r e m e e s lukustas a g a u k s e ja andis meile h e a d n u : " M i n g e T r v h a u d u h e i n a m a a l e , seal o n palju k n e j a sealt e i leia t e i d k e e g i . " R o b e r t p d i s veel p a l u d a : " M u k a a s l a n e

Kuidas suhtusid metsavennad eesti rahvasse?

Meie mistes jagunes rahvas nendel aegadel meie suhtes jrgmiselt. 1. V g a head inimesed olid rahvuslased, kes meid toetasid, risk i d e s nii e n d a kui k o g u p e r e v a b a d u s e j a k o d u g a . 2. Head inimesed, kes m e i d otseselt ei toetanud, kuid s d a m e s salaja p o o l d a s i d e g a l i n u d r a a n d m a . 3. Avalikud uue korra pooldajad, kes testi lootsid ehitada "uut elu". N e m a d meid otse taga ei kiusanud ja ka m e i e h o i d s i m e neist e e m a l e . 4. I lvituspataljonlased, tekistid kigist rahvustest, k o m m u nistid, k o m n o o r e d j a m i i l i t s a d olid a g a m e i e s u r m a v a e n l a s e d , k e d a p i d e v a l t ssitati " h v i t a m a k o d a n l i k k e n a t s i o n a l i s t e , b a n d i i t e j a s a k s l a s t e k i i s i l a s i " . N e i l e olid m e i e s u h t e s l u b a t u d k i k v a h e n d i d meie fsiliseks hvitamiseks.

66

Masendusest ja m e e l e m u u t u s e s ;

Masendusest ja meelemuutusest

67

o n h a a v a t u d j a n o r k , vljas o n k a k s k i i m n i e n d vits k i a a d i k l i i m a , me k l m u m e seal ju ara. Kg a e n n e m e i d ei leita k l l . kui t u l l a k s e h e i n u v e d a m a . " T a m b e l s e p e r e m e e s j i a g a k i n d l a k s j a m e lahkusime pakasest paukttvasse sse. Tambelse peremees Julius Paas oli h e a i n i m e n e , r a t a m e i d e i a n d n u d , t a oli a g a o m a v a l i k u teinud, kik o m a lootused p a n n u d hele kaardile punasele Venem a a l e . J r g m i s e l p e v a l p r a s t l u n a t sai R o b e r t raskelt h a a v a t a j a l a n g e s m r v a r i l e k t t e , m i n a sain p g e n e m a j a j i n ksi u r n a lahtise h a a v a g a . 1948. a. kevad, pev enne kevadphi. Koht: Vrumaal Mniste vallas. Metsa jaTsrikniidu talude vahelise sjatee res, mille olid e h i t a n u d v e n e l a s e d iile s o o l o m b i o m a p e a l e t u n g i l K o i v a l i i n a suunas. Kaks metsavenda. Leo Kreitsberg ja mina. olime minem a s iile p a l k t e e . kui n g i m e , e t T s r i k n d u poolt a s t u b m d a p a l k t e e d t s e t a l u m e e s , s u u r k o r v k e s . T m b u s i m e p s a varju. K u i tulija oli j u d n u d m e i e k o h a l e , t e r v i t a s K r e i t s b e r g iili v i i s a k a l t : ' T e r e n o k a h . T a m b e l s e p e r e m i i s , k a s l a b a d k a e j a t s i l e v a i . ' " Van a v p a t a s , kuid k o g u s e n d k i i r e s t i j a v a s t a s m a g u s a h l e g a n a g u l a s t e l e : " M a liilia v a l l a m a j j a , vii v a b a m e e s t e l e k a p h i k r a a m i , siss n a a k o s t v a m u i i s t . " T a m b e l s e p e r e m e e s r k i s ttt: v a l g e r t i g a k a e t u d k o r v i s t p a i s t i s lbi rti s a i a p t s i k u m e r s e l g . p u s k a r i p u d e l i kael p i i l u s rti alt vlja, m e i e p u h t a m e t s a h u g a h a r j u n u d n i n a d e s s e li k r s s a k d i t a v j a s u u d v e s i s e k s t e g e v v r s k e s u i t s u s i n g i l h n , j a m e i e k h u d o l i d k a u n i s t h j a d . M a e i s u u t n u d e n d e n a m valitsed a j a t l e s i n : " K u u l e , T a m b e l s e vanti, s a s d a d kes su ke lhki p u r e v a d . " V a n a e i v a s t a n u d m u l l e , k a h m a s m a a s t k o r v i j a a s tus M n i s t e v a l l a m a j a p o o l e . h m a s i n K r e i t s b e r g i l e : " N d lks j a varsti t u l e b t a g a s i k o o s h v i t u s m e e s t e g a ! " " L i rgi t a m i d a g i , nii loll ta ei o l e , et m e i e g a tli n o r i d a , " v a s t a s K r e i t s b e r g . Tal oli i g u s , kik ji v a i k s e k s . A a s t a h i l j e m oh ka m i n u l i g u s - T a m b e l . s e p e i e m e e s ja p e r e n a i n e v t s i d k e v a d p h i vastu S i b e r i s T u l u n i r a j o o n i s I r k u t s k i o b lastis i l m a saia j a s i n g i t a . J u l i u s P a a s oli siiski m n g i n u d v a l e l e k a a r d i l e , l a m b e l s e talu oli kllalt j u k a s , n u e t p r a s t p e r e r a h v a r a v i i m i s t said valla a k t i v i s t i d , p e r e m e h e " e e s t k o s t j a d " h e a s a a g i . T i t e v k o m i t e e e s i m e e s O s k a r Liiv v iis e n d a l e T a m b e l s e m e s i l a s p e r e d , ei " b a n d i i d i d r a ei l h u k s " O l g u n e e d read s e l l e k s , e t p o s t u u m s e l t t e h a b i l i t e c r i t a k s l a m b e l s e p e r e m e e s J u l i u s P a a s . K a t e i s t e m e t s a v e t i d a d e k i n n i t u s t mucida ei s a a n u d m i t t e k s k i neist T a m b e l s e j u k a s ; talust iial p a l u k e s t

l e i b a ! T a m b e l s e v a n a d tulid kll S i b e r i s t e l u g a t a g a s i , e l a s i d veel p a a r aastat o m a k o d u s , k u i d k o d u " e e s t k o s t j a d " t a g a s i e i a n d n u d , v a n a k e s e d surid mujal. Talu on n d m e t s a v a h i k o h t ja o m a iget n i m e e n a m c i k a n n a . O m e t i oli s e e v a n a talu, k i r j a s o l n u d j u b a v ga vanadel kaartidel. Oli 1948. a. august, viimane viljalikus Lesti taludes. Kirves oli j u b a p a n d u d veel e l a v a p u u t v e k l g e . S u u r t e m a k s u d e j a s u n d n o r m i d e g a olid raskelt k o o r m a t u d "saksa ksilaste ja kulakut e " t a l u d ; e n a m i k u l e i o l n u d l o o t u s t k i , et. s e l l i s e i d m a k s e s u u d a k s t a s u d a . K d i t a m i s e n i m e k i r j a d olid t e h t u d , kis veel t p s u s t a m i ne, k e d a kellega asendada. Kostitati valdade v i m u m e h i , et need kostitaja pere nimekirjast m a h a t m b a k s i d , pommitati palvete ja kaebekirjadega m a a k o n d a d e ja Tallinna asutusi, pti igasuguste v a h e n d i t e g a t e s t a d a o m a u s t a v u s t v i m u l e , isegi t e i s t e i n i m e s t e elu hinnaga. K i r j e l d a t u d o l u k o r r a s tegi T a h e v a v a l l a K a l l i p e r a talu k s i elav perenaine ainuige otsuse: pani vankrisse t o i d u - j a riidekraaini, v i i m a s e l e h m a s i d u s v a n k r i p r a k l g e , h o b u s e r a k e n d a s e t t e j a s o o j a s a u g u s t i s j t t i s o m a k o d u i g a v e s e k s m a h a . P h j u s t tal s e l leks oli: v i m e e s J a a n K r u u s oli E e s t i k a i t s e v e k i n d r a l m a j o r , k e s 1 9 4 1 . a . k u t s u t i M o s k v a s s e j a jigi k a d u n u k s . P o e g A r t u r K a l l i v e r oli E e s t i V a b a r i i g i n o o r e m o h v i t s e r . M d u s i d n d a l a p e v a d , e n n e kui a v a s t a t i , e t t a l u s e i o l e e n a m k e d a g i . Valla v i m u m e h e d m o b i l i s e e r i s i d m b e r k a u d s e t e t a l u d e e l a n i k u d , e t vili s a a k s k o r i s t a t u d . Tol a u g u s t i k u u p e v a l , m i l l e s t n d j u t t u t u l e b , oligi K a l l i p e r a tal u r u k k i p l d k o r i s t a t u d , vili p e k s t u d , t e r a d riigile v i i d u d j a p h k pllule kuhja pandud. Olin just Ltis haarangu ksist psenud, k o g u m a r s s i n u d , l e t a n u d M u s t j e j a j u d n u d s u u r e m e t s a rd e , k u s o l i d K a l l i p e r a p h u k u h j a d . V s i m u s oli k o h u t a v , h o m m i k v i h m a u d u n e j a s o e n a g u p i i m . O t s u s t a s i n l e k u h j a d e v a h e l veidi p u h a t a k a h e k s a k i l o m e e t r i t t e e d oli v e e l e e s . r k a s i n v a n k r i l ginast, m i s peatus teispool kuhja, m e h e d asusid lgi vankrile tstm a . O o d a t a e n a m e i s a a n u d . M u l oli s d u r i t e l k m a n t e l l e , p e i t s i n a u t o m a a d i selle alla j a astusin m e t s a p o o l e . Sain u m b e s v i i e k m n e m e e t r i k a u g u s e l e , kui k l a s : " H i . m e e s , p e a k i n n i ! " N g i n , k u i d a s m i n u p o o l e j o o k s i d P e r a n u r m e talu p e r e m e e s A u g u s t H a n i m gi ja t e m a poeg Richard, mlemal lgivalmis viglad kes. Lask u s i n p l v e l e j a s u u n a s i n a u t o m a a d i n e n d e p o o l e . S e e m j u s : \ iglad, m i s o l i d v a l m i s m u l l e s i s s e l m i s e k s , k u k k u s i d m a h a . n d tulid p a l v e d k a h e s t s u u s t : " r a l a s e ! " " m b e r pukini, m a i s s m

68

Masendusest ja meelemuutusest

Masendusest ja meelemuutusest

69

gasi o m a t j u u r d e ! " ' L k s i n r a h u l i k u l t m e t s a , a r v a s i n , e t e g a n a d e i tea, k e l l e g a t e g e m i s t , j a kui t e a d s i d k i , siis p e a v a d s u u : p o e g R i c h a r d oli j u o l n u d 1 9 4 1 . a . F e t s e r i O m a k a i t s e s j a v i m e e s E d g a r Viin oli s a m a l ajal T i h e m e t s a O m a k a i t s e s l n u d l a h i n g u i d h v i t u s p a t a l j o n i g a . N i i e t o m a d p o i s i d , t u n t u d j a t e a t u d . S u u r oli utta m u i m e s t u s , kui p a a r i p e v a p r a s t k o g u m b r u s h e l i s e s ! P e r a n u r me m e h e d olevat bandiit K r m a n n i tahtnud kuini vtta, kuid see r v e l m e l d a o m e t i o l e v a t a u t o m a a d i g a h v a r d a d e s r a lin u d ! O h s e d a n r d i m u s t ! K o h e o l e v a t t e a t a t u d " k u h u vaja". N d oli m u l kll t u l i n e k a h j u , e t m a e i v a j u t a n u d k a k s k o r d a a u t o m a a d i pstikule. K a l l i p e r a talu j u u r e s h a k a t i v a l v a m a . M i n a a g a n g i n s e d a ette ja sealtkaudu e n a m ei kinud. Alles jrgmisel sgisel, juba kolh o o s i ajal, o t s u s t a s i n k a s u t a d a s e d a k i g e l h e m a t t e e d . h t u l v a r a k u l t , e n n e p i k e s e l o o j u m i s t olin j u b a m e t s a s e r v a l K a l l i p e r a nurm e r e s . K a k o l h o o s i p h u k u h j a d olid s a m a l k o h a l . J a just p h u k u h j a d e v a s t u , m e t s a r d e tiliedate k a d a k a p s a s t e varju oli t o o d u d p h k u j a sellel o l i d k o l m e m e h e l e s i m i s e a s e m e d . N i i e t meeles peeti, ehk tuleb jlle phukiihja tudile! M n i a a s t a h i l j e m , kui olin j u b a T a r t u hallis m a j a s , ksiti m i nult: " K a s t e a t e veel k e d a g i , k e s o l i d O m a k a i t s e s j a k e d a p o l e veel v a s t u t u s e l e v e t u d ? A r v e s t a g e , e t m e i e a b i s t a m i n e v i b teie o l u korda k e r g e n d a d a . " S e d a lubadust ma muidugi ei uskunud, kuid v i m a l u s oli kll o l e m a s o m a k a l l i l e k o o l i v e n n a l e v n a t a v h e m a l t k a k s k m m e n d viis a a s t a t s e l l e e e s t , e t t a m i n d k a h v l i g a lbi l a t a h t i s . M i l l e g i p r a s t m a e i t e i n u d s e d a : R i c h a r d H a n i m e nim i j i m u h a m m a s t e t a h a . K a k s k m m e n d a a s t a t h i l j e m , kui olin Venemaa vangilaagrist kodumaale saabunud, kohtusime autobussis. M l e m a d t u n d s i d m u ra, p r a s i d p i l g u alla j a t m b a s i d p e a lgade vahele. M i n a vahtisin kll neid suure huviga. " S e l l e s t " meil juttu e i o l n u d , vist a r v a s i d , e t m a o l e n u n u s t a n u d . J a veel s a m a s t a s j a s t m i d a g i , m i s p a n e b k i g e l e k r o o n i p h e . Kui A u g u s t H a n i m g i s u r n u d oli, siis oli m a t m a k u t s u t u d k a m i n u n a i s e e m a A n n a K o n d . M a t u s e l a u a s , n a g u i k k a . t a r g u t a b palju. K n e alla veti k a m i n d , e t m i s p h j u s e l j u b a k a r i s t u s e k a n d n u d m e t s a v e n d a e j l u b a t a E e s l i s e l a d a . J a s i i s o l e v a t m i n u kalli k l a s s i e P e r a n u r m e O i e v i m e e s t e l n u d : " S i s s e e i kirjutata n e i d . k e l l e k e d o n v e r e g a . " E g a s e e v i m e e s p o e g palju e i e k s i n u d k i : k o g u m u vasak k e h a p o o l l a s t kuni j a l a k a n n a n i oli v e r e g a , ainult s e e oli m u o m a veri. S e d a m u i d u g i v i m e e s e i t e l n u d . J a siis. v i m e h e jutu

kinnituseks, olevat t e m a m m , m i n u kallis klasside i e kogu m a tuserahvale jutustanud selle k i n n i v t m i s k a t s e l o o j a lisanud o m a a r v a m u s e : " T a oli i k k a h i r m u s m r t s u k a s k l l . kui h v a r d a s isa j a m u v e n d a R i i d i t e g a l a s k n u d e n d k i n n i v t t a . " A l l e s siis oli O i e k e s e l e k e e g i jala p e a l e v a j u t a n u d j a p e a g a o s u t a n u d m u n a i s e e m a s u u n a s , k u i d s n a d olid j u b a l e n d u l a s t u d j a j u d s i d m u l l e k t t e jrgmisel h o m m i k u e i n e l . P a n g e thele seda "leninlikku" moraali, m i s nii kiiresti o h l e i d n u d tee m i n u e e s t i a e g s e l e e a k a a s l a s t e p e a d e s s e ! Oldi n r d i n u d selle le. et mina, tagaaetav ja vigaseks tehtu, ei l a s k n u d e n d k i n n i v i t a vi v i k l a d e g a lbi l a ! M i l l i n e kll o l e k s o l n u d triumf, kui m i n d o l e k s v i i d u d v a n k r i l v a l l a m a j j a kas e l u s a l t k i n n i s e o t u n a vi s u r n u l t k a h v l i o t s a l d u n a . L i s a k s v e e l k s s a m a l a a d n e l u g u m i n u kallist k l a s s i v e n n a s t J a n t s m e talu p e r e p o j a s t . A u g u s t E d u a r d i p o e g K a l l i s t . O l i m e S a k s a ajal m l e m a d O m a k a i t s e s , v a l v a s i m e k o r d u v a l t K a r u l a M r g i raudteesilda, et v e n e partisanid seda ei saaks h k u lasta niisiis e n d i s e d r e l v a v e n n a d ja h e s u g u s e d Siberi kandidaadid, ainult temal ji Siberi-tee kimata, osalt tnu minule. S e e oli vist 1 9 5 0 . a a s t a p i m e d a l s e p t e m b r i l . S a a n u d t e a d a , e t K a l l i A u g u s t o n o m a t e e h v l i g a koju b i m a j n u d t a t tas V a l g a t e e d e v a l i t s u s e s , o t s u s t a s i n o m a k u n a g i s t r e l v a v e n d a klastada. Teadsin, kus on tema tuba, veendunud, et u on puhas, k o p u t a s i n a k n a l e . K g i s e s v o o d i , k o o l i v e n d tuli a k n a j u u r d e . " K e s o n ? " " A u g u s t , t u l e v a h e k s vlja, a j a m e j u t t u . " j a lisasin o m a k o o l i p l v e h d n i m e , m i l l e j r g i m i n d t u n t i . " E i t u n n e ! " Nii k e s t i s mitu minutit. Siis sain aru. et koolivend ei taha m i n d e n a m tund a . L p u k s t l e s i n : " H e a kll, A u g u s t , m a s a a n a r a , e t s a e i j u l g e m i n d e n a m t u n d a , l e p i m e siis nii k o k k u , e t m i n a e i o l e siin k i nud, ei snakestki kellelegi, ja mina unustan ka ra. et mul k o o livend oli." Lahkusin naljaka tundega. Olin kindel, et kik j b vait. A u g u s t oli a g a j r g m i s e l p e v a l p r u t a n u d o m a t e e h v l i g a V a l k a j a k o h e " k u h u v a j a " , t e a t a n u d s e a l , e t m a o l e v a t k i n u d tem a p o o l s u u r e b a n d e g a j a t a h t n u d talu p a l j a k s r v i d a ! T e k i s t i d said m u i d u g i aru, et mingit bandet ei olnud, meil talude rvimise k o m m e t ei olnud, pealegi ei oleks Augusti pehkinud aknaraamid " b a n d e t ' kinni p i d a n u d . Jlitama ei tuldud, kuid selle kandi teed e l e i l m u s i d i s e d s a l a p o s t i d . N g i n n e n d e s a a b u m i s t ise. Valga p o o l t s i t i s k i n n i n e f u r g o o n , v h e n d a s kiirust j a m e h e d h p p a s i d p a a r i k a u p a m a h a , k a d u d e s k l a v a h e l e . M i s sellest siis j r e l d u b '
-

70

Kogu vim n u k o g u d e l e !

Kogu vim n u k o g u d e l e !

71

Ka August oslis endale minu r a a n d m i s e g a indulgentsi. Ka t e m a n i m i j i m u l Tartu h a l l i s m a j a s h a m m a s t e t a h a . N e e d o l i d siis k s i k u d j u h t u m i d m i n u p i k a s t m e t s a v e n n a e l u s t , mil endised koolivennad ja -ed m i n u suhtes vaenulikkust les n i t a s i d . Palju r o h k e m oli n e i d , k e s m u l l e k a a s a t u n d s i d j a m i n d a b i s t a s i d , j a n e n d e h u l k a k u u l u s i d kll p i g e m v a e s e d kui r i k k a d ! Isegi t o l l e a e g s e d algkoolilapsed.

L a a s j a E d u a r d M a d a l , kes h i l j e m m u l l e l k i s i d : " l o o b i R i c h a r d i t o a s l a m a s m a a s v e r i s e p e a g a m e e s . k a s u k a s seljas. T o o p ise p h k i s v e r d scanalt. L u v h p p a s k a m e i l e k a l l a l e , T o o p a n d i s m e i l e p e a g a m r k u l a h k u m i s e k s , l k s i m e vlja, k u i d j i m e l h e d u s s e p a s s i m a . " Liiv k a i s k a l e v a l t o a s m e i d o t s i m a s , e t " v a g a s e k s teh a . " O l i m e i.iitieke-.i kuiM- ,,11 \ iiii. v r i s e d e s k l m a s ) ja h i r m u s t . M e i d ei leitud." E d a s i m e e s t e jutust: " A r n o l d v i n n a t i toast vlja j a v i s a t i t e e l e m a h a . k u s t a k l m a k e s t e a d v u s e l e tuli. H i l j e m l u h Liiv talle j l l e j u u r d e j a k a r j u s : " K a s t u n n e d teed M a t s i J u h a n i p o o l e ? " A r n o l d a g a ji l a m a m a , p e k s j a d k a t s i d ta k u u s c o k s i c u a ja s i t s i d A r n o l d i h o b u s e g a ra L i i v . K r i p p j a H e n n i n g . v i i m a n e p e k s m i s e s t kll o s a e i v i n u d . Prast p e k s j a t e l a h k u m i s t k a n d s i d m n e d k o h a l i k u d m e h e d .Arnold i k a u p l u s e l h e d a l a s u v a s s e P e n n u l a K a a r l i m a j a s s e , sealt e d a s i T i i t s A i v i p o o l e v a r j u l e . J r g m i s e l h o m m i k u l viidi A r n o l d Valg a m a a l e Kalli h a i g l a s s e k o h a l i k u v a n a tohtri A n t s K a d a j u h o o l e alla. Valgast k u t s u t i k o h a l e k u u l u s k i r u r g A u g u s t P o b u l , k e s leid i s , e t " p e a o n n n p u r u k s p e k s l u d . e t 'patsient e i t a l u V a l k a v i i m i s t " . A r n o l d j i g i Kivile Kalli h a i g l a s s e v a n a tohtri h o o l e alla. V a l g a s t kis teda korduvalt v a a t a m a s kirurg Pobul ja tnu t e m a oskusele ji A r n o l d R u v e n e l l u j a k a k d i t a m a t a . " E d a s i j u t u s t a b jlle S a l m e E o m o i s : " J r g m i s e l p e v a l k u t s u s p a r t o r g R o b e r t Ltt m i n d l e k u u l a misele. Ta ei k s i n u d midagi p e k s m i s e kohta, vaid pris: " K u s t said r a h v a m a j a t o o l i d T o o b i R i c h a r d i korterisse'.'" V a s t a s i n : " S e d a k s i g e t e m a l t e n d a l t , m i n a e i tea sellest asjast m i d a g i , " S e l l e p e a le venitas partorg: "Imelik perekond: mees metsas, vend vangis." M e e s oli t e g e l i k u l t v l i s m a a l . J r g n e s k u t s e V r u p r o k u r a t u u r i . S e a l t v l j u s parajasti R i c h a r d T o o p K s i s i n t e m a l t : " M i d a s a siis n d rkisid'.'" T o o p v a s t a s : " K u i o l e k s o l n u d t e i n e a e g . o l e k s i n m a r k i n u d nii, n a g u oli. n d r k i s i n nii. n a g u vaja. . . " M i n a r k i s i n p r o k u r r i l e k i k . n a g u o h . |:i s e e p a n d i kirja. 2 5 . m r t s i l 1 9 4 9 a a s t a l k d i t a t i m i n d k o o s laste j a v a n e m a t e g a S i b e r i s s e . " M n i s t e t i t e v k o m i t e e v e r e t ji k a r i s t a m a t a . K u u l nii palju oli siiski k u u l d a , ei Viiru talivakolitii k a a s i s t u j a t e k a n d i d a a t i d e k s l e s s e a t u d Liiv a ja Ki i|>i k o h t a o l e v a t e l n u d m a a k o n n a e s i n d a j a ' "Ei ole sobivad."

Kogu vim nukogudele!

M i l l e n i s e e l o o s u n g v i b viia, s e d a n i t a b i l m e k a l t a l l j r g n e v l u g u . Aeg: 949. aasta 2 1 . jaanuari htu. Koht: Mniste raudteejaama asula, eestiaegse k a u p m e h e Eomoisi maja. kus elas veel t e m a naine S a l m e koos o m a laste, s e i t s m e a a s t a s e Tiiu j a k o l m e s e H e n n u g a . M a j a s oli sel aja k a u p l u s j a k a u p m e h e R i c h a r d T o o b i t u b a . J u t u s t a b S a l m e E o m o i s , s n d i n u d S i l d . K o r v a talu p e r e t t a r : " P r a s t t p e v a l p p u tulid M n i s t e t i t e v k o m i t e e m e h e d , partorg R o b e r t Ltt. e s i m e e s O s k a r Liiv, Alfred K r i p p ja Julius H e n n i n g k a u p m e h e korterisse jooma. Hiljem sitis h o b u s e g a minu poole ttlipoeg Arnold Ruven. kes kutsus m i n d onta snnipev a l e A r n o l d viibis m i n u p o o l m i t u t u n d i , t a oli veidi v i i n a v t n u d ja ji voodiarel istudes t u k k u m a . kki tungisid minu korterisse L i i v j a K r i p p . m l e m a d p u r j u s . P a r t o r g oli n e n d e h u l g a s t j u b a lahkunud. Liiv ja K r i p p t o r m a s i d A r n o l d i l e kallale, karjudes: " T e e m e b a n d i i d i v a g a s e k s ! " A r n o l d t m m a t i p r a n d a l e m a h a j a h a k a t i teda p e k s m a . Hdsin appi. haarasin o m a lapsed k e k r v a l e ja p g e n e s i n k o r i d o r i . L i i v t o r m a s m u l l e jrele j a li m u n o v e r i s e k s , m a e i s a a n u d o m a n g u k a i t s t a , h o i d s i n lastel k e s t . T o a s j t k a ti Arnoldi peksmist. Mul nnestus koos lastega p g e n e d a trepist les k a t u s e a l u s e s s e t u p p a , k u s e l a s L e e n i K a l l i v e r o m a k a h e l a p s e j a e m a g a S e a l t p g e n e s i m e s a l a u k s e k a u d u k a t u s e a l l a varjule, t u p p a ji ainult L e e n i v a n a e m a . M i n u toast oli a g a v a h e p e a l l o h i s t a t u d v e r i n e j a t e a d v u s e t a A r n o l d k a u p m e h e t u p p a , k u s talle k a a l u p o m m i g a p h e p e k s t i K a a l u p o m m i kljest leiti h i l j e m v e r d j a j u u k s e i d . S a m a l ajal o l i d t u l n u d p o o d i k o h a l i k u d e l a n i k u d E r i c h

72

L u g u Taheva valla titevkomiteest

Kas olite organiseeritud?

73

K u i m a 1 9 5 2 . a a s t a d e t s e m b r i s olin l e k u u l a m i s e l T a r t u h a l lis m a j a s , siis k s i s u u r i j a k a p t e n S e r g e i R u l j o v m i n u l t : " K a s t e ka n u k o g u d e v a s t a s t p r o p a g a n d a t t e g i t e ? " Ilmselt tahtis ta m u l le p a r a g r a h v 58 lige 10 kaela mrida. M i n a vastasin: "Selleks p o l n u d m e i l m i n g i t v a j a d u s t , sest k i g e m j u v a m a t n u k o g u d e vastast propagandat tegid kohalikud n u k o g u d e vimu esindajad i s e . " " M i s jutt s e e siis n d o n , " p a h a n d a s u u r i j a . M a l a d u s i n t a l l e ette kogu loo A r n o l d R u v e n i g a ja uurija ji vait. ei vaielnud e g a kommenteerinud.

k u i d k u u l s i n , e t n a d v e t i vahi alla. i s t u s i d p a a r p e v a T a h e v a san a t o o r i u m i j u u r e s k i n n i j a anti iile V a l g a p o l i t s e i l e . N a d o l e v a t r k i n u d o m a V e n e m a a - r e i s i s t j r g m i s t : " P i i r I r b o s k a j u u r e s oli k i n n i . l e lasti v a i d s j a v e l a s i j a n e n d e p e r e k o n d i . K a t s u s i m e r o nida ka p u n a v e a u t o d e l e , m e i d tugati m a h a . relvad veti ra ja eldi: " M i n g e tagasi ja sdige o m a n u k o g u d e v i m u eest, meile ei ole paanikatekitajaid v a j a . " " Hiljem judsid Haiglasse ka teated, et Venemaale minnes olevat m e i e vai laisad v g i s t a n u d h e kai j a t d r u k u k u s k i l T s o o r u k a n d i s . k s v g i s t a j a t e s t o l e v a t r a t u n t u d kui T a h e v a s ! prit m e e s .

Lugu Taheva valla titevkomiteest

T a h e v a v a l l a t i t e v k o m i t e e s s e k u u l u s i d 1 9 4 0 . - 1 9 4 1 . aastal R d u a r d K h r , E v a l d K h r j a R i c h a r d P l o o m i p u u . V i i m a n e oli T a h e v a v a l l a a l g k o o l i p e t a j a , k e s k o g u E e s t i aja oli o l n u d salaja m e e l e s t a t u d Eesti V a b a r i i g i v a s t u , p a l j u n d a n u d a p i r o g r a a f i l p u n a s e i d l e n d l e h ti, m i l l e s t k s o n m u l p r a e g u g i a l l e s . T e m a p i d a s v e e l 2 4 . v e e b r u a r i l 1 9 4 0 . a a s t a l i s a m a a l i s e k n e j a kui t a p r a s t j u u n i p r e t liitus k o m m u n i s t i d e g a , siis oli s e e m e i l e , t e m a e n d i s t e l e p i l a s t e l e , hirm u s lk. 1 9 4 1 . a a s t a j u u l i a l g u l , vist 5 . j u u l i l o t s u s t a s i d e e l m a i n i t u d m e h e d p g e n e d a lhenevate S a k s a v g e d e eest V e n e m a a l e . Selleks v e t i T a h e v a v a l l a l a e n u t u s p u n k t i s t h o b u n e k o o s v o o r i m e h e ga, pandi vankrisse titevkomitee relvad. Teel peatuti Hargla poes. k u s t veti v i i n a j a s d a v a t , siis tehti v i k e p e a t u s H a r g l a s u r n u a i a juures, (lks Kahludest ji vankrit v a l v a m a , teised lksid o m a s t e h a u d a d e l e . K o h a l i k H a r g l a m e e s F e r d i n a n d S n n lks v a n k r i j u u r d e k s i m a , k u h u s i d e t a k s e , k u i d v a n k r i l olija s u u n a s t e m a p o o l e p s s i . S n n oli t u g e v m e e s j a e n d i n e k a i t s e l i i t l a n e . J a n i i m o o d i siis T a h e v a valla t i t e v k o m i t e e l a h k u s t a k i s t a m a t u l t . M d u s i d n d a l a p e v a d , s a k s l a s e d olid s a a b u n u d , k o h a p e a l oli k o g u v i m O m a k a i t s e k e s . kui k k i l e n d a s prutav u u d i s : tagasi o n t u l n u d T a h e v a v a l l a t i t e v k o m i t e e . M i n a n e i d e i n i n u d ,

Kas metsavendadel olid juhid?

M e i l k a h j u k s e i o l n u d , k u i g i o l e k s p i d a n u d o l e m a . M i k s siiski e i o l n u d ? K u i g i m e i e h u l g a s oli m e h i o h v i t s e r i j a a l l o h v i t s e r i a u a s t m e g a , ei o l n u d kellelgi neist kahjuks a i m u partisanisjast. Juht peab ju alluvast targem olema, et teda tunnustataks. Ka ei olnud helgi juhiks sobival mehel anda oma alluvaile teavet, kogemusi, relvi, varustust, sa. Selleprast ei o l n u d meie h u l g a s kskijaid e g a k e e l a j a i d . I g a h e o m a p e a pidi j a g a m a , m i d a t e h a v i t e g e m a t a j t t a . l e m u s i j a a l l u v a i d m e i l e i o l n u d . A i n u l t h a a r a n g u t e ajal, s u r m a s i l m a e e s , p r d u s i d kikide pilgud selle poole, kes suutis s i l i t a d a r a h u , kui oli vaja kiirelt o t s u s t a d a , m i d a t e h a . kui s e e k s a n d i s k s u , siis s e d a k a t i d e t i v a i d l e m a t u l t . K u i o h t oli m d a s , siis o l d i jlle v r d s e d . S i i s k i oli m e i l m i n g i o m a v a h e l i n e kirjutam a t a seadus, m i s keelas ilma kaaslaste t e a d m a t a ette vtta tegusid, mis visid haarangu kaasa tuua.

Kas olite organiseeritud?

M e i e k a n d i m e h e d m i t t e . K a r t s i m e i g a s u g u s t liitude l o o m i s t , nim e k i r j a d e k o o s t a m i s t , e r a i s i k u t e k a a s a m i s t n n i e a s j a d e s s e , pildis trnist j a i s e r a n i s p e v i k u p i d a m i s t , m i s v i s viia r n k a d e sisse kukkumisteni. O l i m e veendunud, et organisatsiooni on vimalik

74

Kuidas olid suhted viinaga?

Kuidas metsavennad s a u n a s kisid'.'

75

l u u a p a a r i p e v a g a , n a g u s e d a tegi O m a k a i t s e sja a l g u s e s , kui s e l leks vajadus tekkis. S i d e m e t s a v e n d a d e g r u p p i d e v a h e l oli a g a o l e m a s , s e e k i s i s i k l i k e t u t v u s t e k a u d u j a v a j a d u s e k o r r a l oli v i m a l i k m e h i k o k k u s a a d a m n e p e v a g a . K e s oli g r u p i s i d e m e e s , s e d a t e i s e d e i t e a d nud, a m m u g i mitte seda, kelle kaudu see side kis. Selles suhtes meil ka s i s s e k u k k u m i s i ei olnud. Ei olnud kellelgi meist taskus m i n g i t d o k u m e n t i j a veel v h e m k i r j u t u s v a h e n d i t , k i r j u t a m i n e oli m e i e s i l m i s k a h t l a n e t e g u , m i s v i s viia h u k a t u s s e . K i k pidi m a h tuma phe.

m a n u n a v a l v e p o s t i l t . Viin e i o l e m u iile v a l i t s e j a k s s a a n u d t n a pevani.

Kuidas metsavennad saunas kisid?

Kui m a 1 9 4 6 . a a s t a t a l v e l h a a v a t u n a e l a s i n s u u r e s m e t s a v e n d a d e g r u p i s , siis seal tehti s a u n a nii: j m e d a s t h a a v a p a k u s t oli n e s t a tud s e l l i n e m o l d , n a g u s e d a m n e l p o o l k a s u t a t a k s e t a p e t u d s e a l t karva vtmisel. S e e m o l d seisis vljas punkri j u u r e s lageda taev a all. P u n k e r k e t i h s t i s o o j a k s , s a m a a e g s e l t aeti k e e m a k o l m e n e l j a - p a n g e l i n e p a j a t i s vett. K e e v vesi viidi m o l d i , s e e s o o j e n d a s m o l l i l e s , lisati v e e l k l m a vett, k u n i v e e s o o j u s sai p a r a s . " S a u naline " a s t u s p u n k r i s t v l j a a l a s t i j a i s t u s m o l d i . P e a p i d i t a p e s e m a ise, m u u k r i s i d p u h t a k s a b i l i s e d , v a l a d e s k o g u a e g t o o b i g a s o o j a vett m o l l i s t k e h a l e j a h r u s i d s e d a n u u s t i k u g a . N i i l d i m e e s v i i e m i n u t i g a p u h t a k s , k u i g i v l j a s oli - 1 0 C . A i n u l t t u u l t ega l u m e s a d u ei t o h t i n u d olla. U h t m i n e kis j u b a pstijalu seals a m a s punkrist t o o d u d paraja v e e g a ja siis astus saunaline p u h t a na punkrisse sisse, k u i v a t a m a ja riidesse p a n e m a . Ei j n u d selle p e a l e k e e g i h a i g e k s , e i m i n a g i , k u i g i olin v e r e k a o t u s e s t veel n r k . Uksi elades h r u s i n end soojas punkris sooja vette kastetud ja vljapigistatud k s n a g a alguses seebiveega, prast puhta veega. Prandale pesuvesi sattuda ei tohtinud. Abikaasad pesid punkris m u i d u g i k s t e i s t a i d a t e s , m i n a s e i s i n sel ajal p o s t i l . E t m e i l k e h tis p u n k r i s i k k a e r a o m a n d u s , siis t e i s e m e h e n a i n e m i n d p e s e m a e i p i d a n u d . S u v e l k i d i m n e s t a l u s l e i l i s a u n a s , sel p u h u l oli o s a m e h i i k k a r i i d e s j a r e l v a d e j u u r e s , k u u l i p i l d u j a v a l m i s s i n n a tul i s t a m i s e k s , k u s t o h t v i s l i g i n e d a . K u u m p i k s e l i n e ilm j a k u u m vesi t e g i d s a m a p u h t a k s k a p u n k r i j u u r e s .
1

Kas punkris kis klalisi?

l d i s e l t ei, sest m e e i t a h t n u d o h t u s e a d a e i e n d e g a k l a l i s i . K u i d 1948. aasta kevadel lihavtte esimese p h a h o m m i k u l saabus mu p u n k r i j u u r d e k r g e t a s e m e l i n e d e l e g a t s i o o n a l g k o o l i lastest, k e s t a h t s i d n h a , k u i d a s m a i k k a seal e l a n . K u n a k l a l i s t e t u l e k u s t m u l l e e t t e e i t e a t a t u d , siis e i o l n u d m u l n e i l e k a m i d a g i s u u p r a s t p a k k u d a . K i k olid mu head tuttavad ja ma kutsusin nad sisse. T d r u k u t e p i k a d p e e n i k e s e d j a l a k e s e d v r i s e s i d p n e v u s e s t , kui n a d r e d e l i p u l k a d e l a l l a a s t u s i d . S i l m a d h a r j u s i d h m a r u s e g a j a siis tulid t u l e v a s t e e m m e d e s u u s t k s i m u s e d v o o d i , m a g a m i s e j a toid u v a l m i s t a m i s e k o h t a . P o i s i d t u n d s i d h u v i r e l v a d e j a pliidi v a s t u n i n g i m e s t a s i d , k u h u o n j n u d liiv, m i s nii s u u r e p u n k r i a u g u s t vlja kaevati. n n e k s ji see klaskik t e a d m a t a neile, kes kike pidid teadma.

Kuidas olid suhted viinaga?

N o r m a a l s e d , m u l oli v i i n a alati nii s u v e l kui t a l v e l . V a j a d u s e korral v t s i n k r a k a , kui tulin koju s u v e l l b i m r j a n a vi talvel kiiI-

76

Kuidas m e t s a v e n n a d sid?

Eriline juhtum

77

Kuidas metsavennad sid?

T o i t l u s t a m i s e l oli m e i l k l l tielik k o m m u n i s m . I g a k s ti nii p a l j u , kui sai, j a e i m l e t a , e t h i l j e m o l e k s m i n g i t k l a a r i m i s t o l n u d , kui palju k e e g i t o o n u d vi s n u d . S i m e v a j a d u s e k o h a s e l t , sellise a r v e s t u s e g a , e t i k k a k e v a d e n i t o i d u g a v l j a t u l e k s i m e . K o o s l t l a s t e g a s u u r e s p u n k r i s e l a d e s tuli a g a p e e n i k e p i h k u . M i n a olin haavatud, ei saanud kuskilt midagi, ltlaste k o d u d e s Koivaliinas ja D r c i e m a s m r a t s e s i d t e k i s t i d . S i i s k e h t e s t a t i kll p u n k r i s n i j a n o r m , m i d a aitas o m a e l u g a riskides l e e v e n d a d a Lti L e p p u r a talu p e r e m e e s J u l i u s L i n d e n b e r g s , k e s o m a v i m s a h o b u s e g a s i tis s e l m e i e h e i n a m a a r e s a s u v a s t v a l v e p o s t i s t m d a , p e a t u s hetkeks, andis teavet ja virutas toidukotid saanist tihedasse kuus e v s s a , k u s m e i l oli a l a t i n e v a l v e . K u i g i J u h u s e t e g u e i t u l n u d i l m s i k s , viidi t a i k k a g i 1 9 4 9 . a a s t a l S i b e r i s s e j a t e m a v g e v talu r v i t i p a l j a k s . T a sai s i i s k i p u h k a m a K o i v a l i i n a k a l m i s t u l e . h e s t t o i d u t o o j a s t t a h a n veel t u l e v a s t e l e p l v e d e l e p a j a t a d a . S e e m e e s oli l t l a n e Z v a i g z n e . T a oli 1 9 0 5 . a a s t a r e v o l u t s i o n r . T a l l e k u u l u s talu k u s a g i l D r c i e m a k a n d i s , k u s t a sel ajal e l a s , j a L t i V a b a r i i g i ajal k a v i k e C e p l i t e l l i s e t e h a s k i v i t e e r e s . V a n a l Z v a i g z n e l oli m e t s a s neli p o e g a : J a n i s , A n t o n s , M r t i r i j a AndrTjs. S e l l e p r a s t t a siis o l i g i s u u r e lti m e t s a v e n d a d e g r u p i v a r u s t a j a . N e n d e l p e v a d e l , k u i A p e s oli t u r u p e v , s i t i s t a s a a n i g a e n n e v a l get k o d u n t v l j a " t u r u l e " . S e l l e k s p u h u k s , kui t e d a o l e k s teel k i n n i p e e t u d j a t o i d u a i n e i d l e i t u d , oli e t t e k n e o l e m a s : l h e n t u r u l e m m a . K a t e m a sitis h o m m i k u h m a r a s m e i e valvepostist m d a , t l e s u u d i s e d j a v i s k a s k u u s i k u s s e t o i d u k o t i d . K o g u p e v a oli t a A p e t u r u l , o s t i s v a j a l i k k u nii e n d a l e kui k a m e i l e , k u u l a s u u d i s e i d j a ji k o j u m i n e k u g a j l l e p i m e d a p e a l e . T a g a s i s i t i s s a m a t e e d , ti jlle m i d a g i v a j a l i k k u j a v r s k e i d u u d i s e i d . 1 9 4 6 . a a s t a a p r i l l i s l u m e s u l a m i s e ajal oli m e i e p u n k e r E e s t i L t i piirioja j a L a a n d u r a v a h e l i s e s k o l m n u r g a s . M l e m a d o j a k e sed olid lumesuppi pilgeni tis, ei saanud e n a m sisse e g a vlja toit oli o t s a s . Ja siis h e l p i k s e l i s e l k e s k p e v a l i l m u s v a n a Z v a i g z n e jlle s a a n i g a l u n a p o o l e p i i r i o j a . O j a s n g oli n d

v i i s k m m e n d m e e t r i t lai oja k e s k e l vesi r i n n u n i ! E i o l n u d a e g a aru p i d a d a : neli n o o r t m e e s t a j a s i d p k s i d m a h a j a s u m a s i d p o o l e kehani sees, lumeveest lbi, toidukotid s e l g u j a tagasi! Ei j n u d h a i g e k s k e e g i : k u u m a ahju j u u r e s h r u t i t u i m a k s m u u t u n u d j a l g a d e l e j l l e elu s i s s e . S e e v a n a Z v a i g z n e oli j u l g e m e e s , t e k i s t i d o l e k s i d t a s u r n u k s p e k s n u d , kui v a i d o l e k s i d a i m a n u d , e t t a m e i e asukohta teadis. Kik t e m a pojad elasid le Siberi vangilaagrite vaevad ja naasid kodumaale.

Eriline juhtum
S e e oli h e l l u m e r i k k a l t a l v e l e n n e s u u r t k d i t a m i s t , kui m i n d paluti t u l l a k o d u h o i d j a k s ! P e r e m e e s j a p e r e n a i n e p i d i d r a s i t m a |iiba p e v a l . M i n a p i d i n t u l e m a k o d u - j a l a p s e h o i d j a k s siis, kui p i medaks lheb. Ei ma osanud arvata, miks just mina, kuigi krvalt u l u d e s oli i n i m e s i k l l . J a nii m a siis o l i n g i p i m e d u s e s a a b u d e s talumaja ukse taga. Et koerad ei lrmaks, olid nad kusagile kinni pandud. Kaheteistaastane tdruk avas mulle ukse. Tagatoa aknad olid k i k t e k k i d e g a k i n n i k a e t u d . S i m e j a p i d a s i m e a r u , m i d a siis leha, k u i v r a d t u l e v a d . T d r u k p i d i lbi u k s e t l e m a : " V a n e m a i d ei ole k o d u s , m i n a k e d a g i sisse ei lase." Kui a g a ust h a k a t a k s e lhk u m a , siis pidi t d r u k a h j u m r i varju p r a n d a l e h e i t m a , e t k u u lid e i t a b a k s j a m i n a p i d i n s i s s e t u n g i j a d v a s t u v t m a a u t o m a a d i j a k s i g r a n a a t i d e g a . O l i m e r k i n u d , u n e a e g oli k e s , t o a s p i d i v a i k u s o l e m a , s e s t " k e d a g i e i o l n u d k o d u s " . T o a s oli k a k s v o o d i t eraldi n u r k a d e s . K s i s i n t d r u k u l t : " K u i d a s m e siis n d m a g a ma h a k k a m e , kas tulen m i n a sinu voodisse vi tuled sina m i n u l i i u r d e ? " V a s t u s tuli: " M a m m a t l e s , e t m u l o n v a r a v e e l ! " V a e valt n a e r u p i d a d e s k s i s i n u u e s t i : " A g a k u i d a s s a ise a r v a d ? " " N i i s a m a n a g u m a m m a , " tuli v a s t u s p i m e d a s t t o a s t . " M a m m a l o n i g u s , " t l e s i n m i n a . " t e m a o n i k k a n a t u k e v a n e m kui m e i e . " J a nii m e siis u i n u s i m e , k u m b k i o m a s v o o d i s , k u n i m e i d r a t a s k o p u t u s u k s e l e : v a n e m a d o l i d t a g a s i j u d n u d j u b a t u n d e n n e v a l g e t . Veel ndki mtlen tolleaegsete e m a d e tarkusele, ttarde kuulekusele | u o m a e n d a m e e l e t u l e r i s k i l e , sest k o j u s a a b u v a d v a n e m a d olek

78

K o h t u m i n e kolhoosnikuga

Kuidas m e t s a v e n n a d suhtlesid o m a e m a d e ja naistega

79

sid v i n u d o m a S i b e r i - t e e d a h i s t a d a m a h a p l e n u d talu v a r e m e i l t j a p a l j a k s i , kui h v i t u s p a t a l j o n o l e k s t u l n u d h a a r a n g u l e .

Kuidas metsavennad suhtlesid oma emade ja naistega Kohtumine kolhoosnikuga

1 9 5 2 . a a s t a k o t t p i m e o k l o o b r i . M u l oli v a j a m i n n a L t i m a a m e t sast S a r u m e t s a . K i k j e d o l i d l e k a l l a s t e , l e p s u k s a i n u l t k a k s silda: m a a n t e e s i l d T u r s a k l a j u u r e s m u i s t s e l Ihte j e l j a p i k k raudteesild Mustjel, kilomeetripikkune krge raudteetamm, m l e m a l p o o l s u u r v e s i . R i s k oli s u u r , s i l d u v i d i v a l v a t a j a siis o l e k s h u k k olnud vltimatu. Liikusin ainult k u u l m i s e jrgi, n h a ei olnud midagi. K e s k l j u d s i n Ihte j e sillale, s r m pstikul, veek o h i n silla all s u m m u t a s m u u d h l e d . K e s e t s i l d a p r k a s i n k e l l e g a g i k o k k u , k i s p e h m e m a t s , t a i p a s i n relvi tal e i o l e , e i o l nud metallikola vastu m i n u automaati. " M d n i i " seda vandes n a j a h l t t u n d s i n . K o l h o o s n i k s e l e t a s : " L e i b tuli p o o d i a l l e s n d , p t s i d l i g a t i p o o l e k s , e t j t k u k s k i g i l e , siin s e e p o o l p t s i n d o n , m i s m a s e l l e s t n d k o j u n a i s e l e , l a s t e l e viin, h o m me tle kaasa vtan, sulle a n n a n . . . " Olin m a s e n d a t u d . " M u l l e e i o l e m i d a g i v a j a , " t l e s i n , " m u l o n k a r t u l e i d kll p l l u l j a l i h a m e t s a s . H e a , e t s a e l l u j i d , m u l oli s r m p s t i k u l . " K o h t u s i m e taas kaheksateist aastat hiljem pidulauas, kolhoosi e n a m ei olnud, oli s o v h o o s . oli j u b a s a g i . K o l h o o s oli s u u t n u d k o l m a n d a k s s g i s e k s k a o t a d a l e i v a E e s t i t a l u d e l a u d a d e l t . K i k s l t u s p o e s t , a i n u l t sealt sai l e i b a . Ise k p s e t a d a e i s a a n u d , p o e s l e i v a j a h u e i m d u d , s e e oli k e e l u all n a g u l h k e a i n e . E e s t i s oli s u n n i t j a k a s i n l i n n a l e i b , l i n n a d e s trjuti k o l h o o s n i k u d l e i v a s a b a d e s t vlja, m i s t e siia t u l e t e . S e d a r k i s mulle minu Kleina. E l m e t s a v e n d a d e e m a d j a n a i s e d olid m e i e v a e n l a s t e l e t e a d a , siis l a n g e s i d n a d k a e s i m e s t e n a N K V D l g i alla. T u l e t a g e m siin veel kord m e e l d e m e t s a v e n d Karl T h e e m a j a E n n L u h t m a a n a i s e s a a lust. E i j n u d l e m u u d , kui t a g a k i u s t a v n a i n e pidi k o l i m a o m a piinajale e e s t m e t s a m e h e j u u r d e . E i p s e n u d t e r r o r i e e s t k a e d . Metsavend A r v o K a l a m e h e e vtsid N K V D lekuulajad pihtide vahele. Sdistati, et ta varjab o m a venda, kes kib r v i m a s ja t a p m a s . S e d a v a l e t e i s u u t n u d l a vlja k a n n a t a d a j a t l e s : " M a o l e n o m a v e n n a l e ise s a a n d n u d . " S e d a oligi vaja. t a l l e anti " b a n d i i d i abistamise eest" e r i n u p i d a m i s e otsusega k m m e aastat! E t m e t s a v e n d a d e k o d u d olid a l a l i s e v a l v e all, siis oli k i g e i g e m , kui n a d k a t k e s t a s i d s i d e m e d k o d u g a , n a g u m i n a s e d a t e gin. Lti m e t s a v e n n a J a n i s D z e n i s v a r j a s e n d 1 9 4 5 . - 1 9 4 6 . a a s t a talvel o m a k o d u s n a i s e j u u r e s . N a i s e l s n d i s l a p s . E t m e e s oli " s o pis t e a d m a t a k a d u n u k s j n u d " , siis k e l l e g a ? E i o l n u d h t e g i " k o d u a b i l i s t " n a i s e j u u r e s k i m a s n h t u d j a N K V D tuli hel m r t sil " k a e j a t s i l e " ! L b i o t s i m i n e oli p h j a l i k , k u i d P h a V a i m , k e l lest l a p s u k e s n d i n u d , j i l e i d m a t a . M a j a u s t e l e oli s e l g e , e t k l a s kik e i j v i i m a s e k s . J r g m i s e l l i l m u s p a h a t e g i j a o m a k o d u s e "meepoti" juurest m e i e punkrisse Ojaharude vahel ja seletas jrgmist: " M u l oli o h u p u h u k s t e h t u d k i t s a s " p i i s t i j a l a - p u n k e r " m a j a v u n d a m e n d i k r v a l e . O l i n seal s e e s . kui t g i g a torgiti j a t g i o t s m d u s h e l t p o o l t , siis teiselt p o o l t p e a d . " 1949. aasta suvel varjasid end M n i s t e m e t s a d e s seitseteist i n i m e s t ! K i k n a d o l i d " b a n d i i d i d " , k e l l e l e p e e t i verist j a h t i . K e s nad siis o l i d ? M e t s a v e n d Kurt L i n d e n b e r g s oli L e p p u r a t a l u n o o r p e r e m e e s |u varjas e n d j u b a 1 9 4 4 . a a s t a s t petile. Ta oli e t t e n g e l i k m e e s ja lal oli o l e m a s h e a l u u r e . Kui 1 9 4 9 . a a s t a 2 5 . m r t s i l tuldi kti d u u m a t e m a p e r e l , oli m a j a t h i ' O m a k s e d olid juba p u n k r i s v a n

80

M e t s a v e n d a d e pruutidest
t ,,

ju leidnud. Nende ' perekonnapunkris elasid kogu suve vanaperemees ja -perenaine, noorperenaine El me kahe vikese lapsega. El me vend Arnold see, kelle pea Mniste vimumehed puruks peksid, Kurt ise ja metsavend Evald Vaas. Niisiis kaheksa hinge! Oige oli ka see, et teised metsavennad nende pere punkri tpset asukohta ei teadnud. Kurt Eindenbergsil nnestus psta kogu oma pere neil ji Siberi surmatee kimata. Ene pool muistset Ihte jge suures metsas asuvas punkris elasid Kreitsbergide pere noored: Leo, Kalju ja Taimi, Kangro Aleks oma abikaasaga ja ksikud: Enn Euhtmaa, ltlane Alfons, Arvo Kalamees ja ajutise klalisena mina.

Metsavendade pruutidest
Olgugi, et suhtlemise eest metsavendadega ootas neiukesi surm ja sunnit Siberis, ei olnud meil pruutidest puudus. Miks see nii oli? Esiteks neiud ngid meis vitlejaid, kes ei alistunud ja nad olid ju ise ka enamikus eestimeelsed, kes ei sallinud vaenlasi. Teise phjusena mainin tol ajal neidude seas kibel olnud knekndu abiellumisvimaluste kohta: "Sakslast ei ole, inglane ei tule, venelane on kole, komnoorele ei lhe, eestlasi on vhe!" Ja siis oligi meil valida kas ks vi mitu pruuti, kes aga ei tohtinud teada, et peale tema on veel keegi. Elu nitas, et metsavend pidi hoidma oma pruuti rohkem kui silmatera. Metsavenna pruudi olemasolust ei tohtinud teada keegi peale pruudi enda. Ei mingeid vahendajaid, kirju ega pilte, ei mingeid vihjeid ega kelkimisi metsavendade keskel t i e l i k saladus teiste metsavendade, nende abistajate, kohtu-uurijate, hilisemate kaasvangide ees! Mul nnestus oma truud koduttart saladuses hoida kuni vangilaagrist tagasitulekuni ja tal ei tulnud kia Siberi teed. Ta oli mul ainuke kristliku moraali jrgi, meie vahel oli tielik usaldus, kummagi elu oli teise ktes. Kus aga saladust ei hoitud, seal olid suured sissekukkumised ja perekondade hving.

Al fred K r m a n n koos abikaasa Kleinaga.

M e t s a v e n d R o b e r t Heeska, k e s suri M o r d v a vangilaagris.

Alfred K r m a n n m e t s a v e n n a n a 1952. a.

Metsavend O s k a r Voogla M o r d v a s (1962).

Metsavend J o h a n n e s Rendoja Uuralis (1957).

M e t s a v e n n a d Edgar P o m m ja J o h a n n e s Rendoja Mordvas.

Kirurg Lidija Roze 1950. a. paiku.

Metsavend Eduard Holmi haud Tapiku metsas (1977).

Lti metsavend Albert (1959).

Lti metsavend Janis Zvaigzne Siberis (1958).

Metsavend Arnold L i n d e r m a n n (1974).

Endised m e t s a v e n n a d Elfriide H o l m (seisab), A l e p e r e m e e s Jakovits j a Aino R e i n u m g i (1977).

M e t s a v e n d a d e pruutidest

81

Rootsi turistid on klastanud minu punkrit, esitanud palju ksimusi. Kaks ksimust on aga iseloomulikud, mida eestlane ei esita: "Ja teie sdisite koos sakslastega?" Jah, sest sakslased olid ainukesed, kes olid nus meile relvi andma sdimiseks inimkonna vaenlaste eesti rahva hvitajate vastu, samal ajal kui lneliitlased abistasid meie mrvareid! "Ja mida te saavutasite oma meeletu vastupanuga?" Muistsete vabadusvitlejate eeskujul parimad meie hulgast "surid surmates" nad vtsid endaga varjude riiki kaasa ka mne vaenlase! Ja meie vitlusvaim ji elama, seda jtkasid nooremad vaimurelvaga lbi Kurjuse Impeeriumi vanglate. Minult on ksitud: "Kuidas olete suutnud vastu pidada kaheksa aastat metsas, viisteist aastat vangilaagris, neliteist aastat tagakiusatuna prast vabanemist Venemaa vangilaagrist, ilma iguseta Eestis elada, ja lejnud aastad, tnaseni vlja?" ksinda oleksin peagi hukkunud, kuid mul oli palju abistajaid rahvuslaste hulgast. Kige lhem ja ohvrimeelsem oli aga eestiaegne koduttar Kleina, kes Vaimus ja Tes mu krval kogu elu nii vaprasti kis, et olen siiani vastu pidanud! M i d a maksis pruudile ja abikaasale j d a truuks metsavennale? Seda loete tema oma mtte ja kega kirjapandust:

Muistne Julu. Oh kll oli ilus olla, Julud veel meenuta, iialgi ei taha tulla, noorus aeg meil tagasi! Aga, oh siis tulid valud, kannatus ja raudne rist, kik, mis ilmas ra talud, Julusel nutsin vist. Puhata ma tahaks ammu, elutormis vsind lind, kodukaldal juhiks sammu, armsaks jb mul Eesti pind. Jumalaga kodukoppel, karjamaa ja nmme tee, Jumalaga oma poja, parandan sul silmavee, Kuu ja thed nitsid valgust juluisel noorusmaal, Uue aasta nne algust unistuste lillemai. Ttta siia, kallis kaasa, jiiluises muinasloos, letame muistse aasa ksikes ja heskoos! Jumalaga mnnisalud, jumalaga kasemets, jumalaga hingevalud, kannatustel tuleb ots!

82

M e t s a v e n d a d e pruutidest

M e t s a v c n d a d e punnidest

83

N e e d r e a d o n t a kirja p a n n u d 1 9 5 0 . aastal S o o p o p s i m a j a k e s e s t e m a r i s t i e m a k o d u s . T u l i n t e m a a e d a jlle 1 9 6 7 . a a s t a u d u s e l n o v e m b r i l olin h i l i n e n u d k o h t a m i s e l e viisteist a a s t a t , kuid etteheiteid mulle ei tehtud. M i s sai e d a s i ? M e i d k a i t s n u d s a l a d u s e k a t e oli n d l a n g e n u d . K a v a t s e s i m e a l u s t a d a o m a elu. P a r a k u j u d s i d m e i e k r v u v i m u m e e s t e tlused: " O l e k s i m e vaid a i m a n u d , s i i s . . . " E s i m e n e h o o p anti m i n u p i h t a , k u t s u t i T a h e v a k l a n u k o k ku, kus miilits Laatsarus t m b a s minu passis sissckirjutustemplile risti p e a l e , l i s a s s n a " a n n u l l e e r i t u d " j a a n d i s m u l l e k s u " l a h k u d a E N S V - s t s e i t s m e k m n e k a h e t u n n i j o o k s u l " . O l i talv. O l i n h e k e g a , veel n r k , r a h a t a j a k u s a g i l e e i o l n u d m i n n a ! T n u m i n u v a n g i l a a g r i k a a s l a s e O s k a r V o o g l a e e s t k o s t e l e n u s t u s P e t s e r i lhedal elav L i n a m a a a n d m a mulle sissekirjutuse o m a majas. Elad a p o l n u d seal a g a m i l l e s t k i . P r d u s i n E e s t i s s e t a g a s i j a t l e s i n : "Sul tuleb minust loobuda, m u i d u tulevad nnetused minu prast ka sinu kaela." " K a s ma selleks olen sind viisteist aastat o o d a n u d ? H a k k a d e l a m a minu kodus ilma sissekirjutuseta, tulgu mis tuleb!" 1970. aastal sitsime koos Tallinna, et l e m n u k o g u Presiidiumi esimehelt paluda mulle elamisluba Eestis, toetudes seadusele, mis ei luba abikaasasid lahutada. Sekretr n u d i s : mis ksim u s e s ? S a a n u d t e a d a , j u t u l e m e i d e i v e t u d , ksti m i n n a s i s e m i nisteeriumi, kus polkovnik Kurtin meile selgitas: "Abielluda vite, k u i d sel j u h u ) p e a b k o g u teie p e r e l a h k u m a E N S V - s t ! " N i i j i g i meie abielu seaduslikult vormistamata. M i n u l e jukohast td ei a n t u d . K o d u s oli t d k l l a g a , r a h a s e e a g a e i a n d n u d . H o o l i t s e s i n , et majas oleksid kuivad kttepuud ja marjad, seened. Rnk palgata ja p u h k e p e v a d e t a t kolhoosis, vikesepalgaline t s o v h o o sis a s e n d u s l p s j a n a oli r i k k u n u d m i n u a b i k a a s a t e r v i s e . 1 9 7 4 . a a s t a s e p t e m b r i s sai tal t s t a a i k o l h o o s i s j a s o v h o o s i s k o k k u k a k s k m m e n d viis a a s t a t . S e l l e k o h t a o n t a a n d n u d h i n n a n g u j r g m i s e l a u s e g a o m a p e v i k u s : " E l u oli r a s k e , l i r a s k e . S e d a s u u t s i d e l u a e g vlja k a n n a t a d a v a i k i v a d t h o b u s e d j a m i n a . " P e n s i o n i e a n i oli j n u d veel k u u s a a s t a t ! Oli i l m s e l g e , e t t k o r r a l d u s t o l l e a e g s e M n i s t e s o v h o o s i k a r j a l a u d a s oli t a p p e v : h o m m i k u l pidi t u s m a kell k o l m . l p s i n a o m a l e h m a , r u t t a m a jala k a k s k i l o m e e t r i t e e m a l a s u v a s s e lauta, k u s t k e s t i s k e l l a h e t e i s t k m n e n i . J l l e k o j u . l p s t a o m a l e h m , k o d u s e d t a l i t u s e d . Kell k o l m p r a s t l u nal pidi jlle o l e m a s o v h o o s i l a u d a s , k u s l k e s t i s k e l l a k m n e n i h t u l . J l l e ko|ti, l p s t a o m a l e h m v o o d i s s e sai k e s k k s . N i i -

siis t p e v s o v h o o s i l a u d a s oli n e l i t e i s t t u n d i ! Kirja p a n d i a g a kah e k s a t u n d i , e t o l e k s k o o s k l a s t k a i t s e s e a d u s e g a ! Iga nelja t p e v a jrel oli k s p u h k e p e v . M i n u p e a l e k i m i s e l v t t i s a b i k a a s a e n d s o v h o o s i s t lahti j a j i p e n s i o n i o o t e l e . K u i d m i l l e s t e l a d a vah e p e a l s e d k u u s aastat k u n i p e n s i o m l e s a a m i s e n i a a s t a l 1 9 8 0 ? P e res oli k o l m h i n g e : m i n u a b i k a a s a , m i n a j a a b i k a a s a e m a , k e s sai k a k s k m m e n d rubla pensioni. Sovhoosi j u h t k o n n a l e ei meeldinud abikaasa otsus ja hoobid hakkasid tulema. Kigepealt pdis M n i s t e s o v h o o s i d i r e k t o r M e i n h a r d K u l d m e i d m a j a s t vlja ajada, et k o g u maja ra m a o m a l e m m i k u l e , osakonnajuhataja Aksel V i n k i l e , k e s e l a s s a m a m a j a l e i s e s o t s a s m e i e g a h i s e k a t u s e all. K o r t e r lubati m e i l e a n d a s o v h o o s i k e s k u s e s ! V a n a p e r e n a i s e l olid a g a e e s t i a e g s e d p a b e r i d a l l e s , t a k o p u t a s k e p i g a t r e p i k i vile j a tles d i r e k t o r i l e : " N i i k a u a kui m i n u s i l m a d veel lahti o n , e i s a a teie siit midagi!" Ja direktor taganes, aeg ei olnud enam endine. J r g m i s e l a a s t a l , just h e i n a a j a l , tuli veel v a l u s a m h o o p . S a a nud kuulda, et kavatseme jrgmisel peval hakata heina tegema, haaras Aksel Vinki a b i k a a s a Neidi kirve, kutsus "tunnistajaks" kaasa o m a ttre ja kiirustas h e i n a m a a l e . Seal lhkus ta m a h a sovh o o s i k a r j a k o p l i j a m e i e h e i n a m a a v a h e l i s e aia. S e i t s m e k m n e pealine sovhoosi m u l l i k a t e kari t o r m a s lbusalt m e i e h e i n a m a a l e . M e i e m l e m a d seisime keldrimel ja vaatasime pealt, minu abik a a s a l e i o l n u d s n u , v a i d s u u r e d p i s a r a d v o o l a s i d . K a i t s e t e i oln u d k u s a g i l t l o o t a , igal p o o l e l d i : " T e i e e i o l e s o v h o o s i t l i s e d . " J a e n d i n e k o l h o o s i b r i g a d i r H u g o Hirjel i r v i t a s n k k u : " M i n g e k sige h e i n a Harglast, kus teie p o e g on tl." Ja testi, mitu aastat p i d i m e heina k e r j a m a n a a b e r majandist. Nii suurt v i d u r m u ei o l e m a iial k e l l e g i s i l m i s n i n u d kui N e i d i V i n k i j a t e m a t t r e silmis, kui nad kopliaeda l o h k u m a s t tagasi tulid! H e i n a m a a r a v t m i s e g a n u r j a t u s e d veel e i l p p e n u d . S r u o s a konna juhatajale allusid t e m a ksutuses olevad traktoristid ja Aksel V i n k k e e l a s neil r a m e i l e h e i n a n i i t m i s e j a a i a m a a h a r i m i s e . P i d i m e v r a s t vallast p a l k a m a m a a h a r i j a i d . E t e n d r a toita, e i saanud me loobuda lehmapidamise.st. piimast saime leivaraha. 1 9 7 6 . a a s t a 10. s e p t e m b r i l suri P a l u b i p e r e n a i n e , m i n u a b i k a a sa ema. Sovhoosi direktor M e i n h a r d Kuld pidas meeles, ei andnud luba m a t u s e l a u a tarbeks vasika o s t m i s e k s . S o v h o o s i a m e t i h i n g u l e g e l a n e Silvi L m d e n b e r g e i a n d n u d m a t u s e t o e t u s t . J a jlle o h P a lubi talu e l u m a j a h e s o t s a s lein. t e i s e s v a r j a m a t u v i d u r m !

84

M e t s a v e n d a d e pruutidest

' A m e e r i k a H l e " saated ja m e t s a v e n n a d

85

E g a mindki ra unustatud. Olin vahepeal ra tulnud Petserist ja s a a n u d sissekirjutuse ainult k a h e t e i s t k m n e kilomeetri k a u g u s e l e k o d u s t L t i m a a l e K o i v a l i i n a v a l d a L e p u r i tallu, k u s e l a s ksik v a n a m e e s Janis Plotnieks, kes andis mulle varjupaika. Sed a e i a n d e s t a n u d talle a g a k o h a l i k k l a n u k o g u e s i m e e s A b e l i t s . K u i m i n u m a j a p e r e m e e s h a i g e s t u s , viidi t a h a i g l a s s e , p r a s t terv e k s s a a m i s t t e d a a g a koju e n a m e i l a s t u d , v a i d p a i g u t a t i A l k s n e l i n n a s e r v a l a s u v a s s e S e h l o s s k r o g a v a e s t e m a j j a . S a m a l ajal, kui k o r r a l d a s i n o m a n a i s e e m a m a t u s e i d , r s t a t i L e p u r i t a l u : kisti e e s t r a j a viidi m i n e m a k i k i d e t u b a d e u k s e d , lhuti k t t e k o l d e d . N i i siis j i n e l a m a e l a m i s e k s k l b m a t u s s e m a j j a . E i u n u s t a t u d m i n d k a E e s t i s . 18. v e e b r u a r i l 1 9 7 5 . a a s t a l olin s u n n i t u d abi o t s i m a H a r g l a h a i g l a s t . A r s t T i i a V a r b l a n e v t t i s m i n d ravile raskekujulise kopsupletikuga, hakati t e g e m a sste. 2 6 . v e e b r u a r i l i l m u s h a i g l a s s e n o o r Valga, m i i l i t s j a a n d i s a r s t i l e k s u m i n d h a i g l a s t vlja k i r j u t a d a . P i d i n l a h k u m a h a i g l a s t p o o l haigena. 1 9 7 7 . a a s t a d e t s e m b r i l p u l sain ajutise t k o h a M n i s t e s o v hoosi tkoja valvurina, kskkirja ei tehtud, traamatut ei ant u d . P a l k oli k u u s k m m e n d r u b l a k u u s . S e l l e g a e i o l n u d m a e n a m o m a naise lalpeetav. Ka muutus sovhoosi j u h t k o n n a suhtumine, peale direktori ja Aksel Vinki. 1980. aasta 25. oktoobrist hakkas mu abikaasa saama pensioni k u u s k m m e n d kaheksa rubla kuus. 1 9 8 0 . a a s t a k o l m a n d a s t a p r i l l i s t , p r a s t p i k k i s e k e l d u s i , sain k a traamatu, kus arvestati tstaai 2 3 . detsembrist 1977. Ltimaal oli a g a m u l l e t e h t u d k i n g i t u s : L e p u r i talu p a n d i p l e m a . O l i n p o o l teist aastat s i s s e k i r j u t a t u d m a h a p l e n u d m a j a v u n d a m e n d i l e ! K u n a Ltist k i d i p e a l e , siis o l i n s u n n i t u d e n d 1 9 8 0 . a a s t a 18. n o v e m b r i s t K o i v a l i i n a v a l l a s t v l j a k i r j u t a m a . M u l l e anti k a a s a k a a r d i k e , m i l l e l e t r k i t u d r u u d u s i l u t s e s n u m b e r " 2 6 " ! M i d a s e e th e n d a s ? Kui l k s i n M n i s t e k l a n u k o k k u e n d s i s s e k i r j u t a m a , t s t i s s e k r e t r A n t o n i n a P e t t i k i s a : " E i , s e l l i s e n u m b r i all s a a b u n u i d m e i e kll s i s s e e i kirjuta p e a t e m i n e m a V r r u ! " V r u p a s s i l a u a s oli s a m a j u t t . Nii m a siis j i n g i " k a a l u t a o l e k u s s e " m a a j a taeva vahele! T n u M n i s t e sovhoosi uue direktori A r n o Silla eestkostele ja lputule kirjavahetusele s i s e m i n i s t e e r i u m i g a sain l p u k s t e a t e : " E N S V M i n i s t r i l e N u k o g u P r e s i i d i u m i o t s u s e g a 1 7 . 0 8 . 1 9 8 1 . a . o n teil l u b a t u d e l a m a a s u d a E e s t i N S V - s s e , p e a l e T a l l i n n a l i n n a . " 18. s e p t e m b r i l 1 9 8 1 . a a s t a l kirjutati m i n d s i s s e minu abikaasa kodumajja.

K o g u eespool kirjeldatud tagakiusamine ja majanduslik pigist a m i n e olid tapnud m e i e tervise. R a h u l i k u d v a n a d u s p e v a d jid m e i l n g e m a t a . V i i m s e l o o t u s k i i r e n a o l i d E e s t i K o n g r e s s i valim i s e d . A b i k a a s a n g i sel p u h u l u n e s , e t m a a s t k a s v a s vlja eesti r a h v a r i i e t e s t d r u k , k e s v i k e s e k s jigi. Ei j u d n u d m i n u abikaasa ra oodata o m a isatalu tagastamist. 2 6 . s e p t e m b r i l 1 9 9 2 . a a s t a l , kui v i i b i s i n E e s t i K o n g r e s s i l p u i s t u n g i l , j u s t s a m a l ajal, kui k o n g r e s s l p e t a s o m a t , v a r i s e s t a k o d u k a s k e d e alla. T a v i i m a s e d s n a d o l e v a t o l n u d : " L a s k e m u l p u h a t a ! " T e m a p r j a l i n d i l e s a i d s n a d : " I s a m a a ilu h o i e l d e s , E l u s j a M a n a l a s , igavesti S i n u g a . " S e e pilt o n m e i e l h i k e s t e s t n n e p e v a d e s t , m i s olid v r t s i t a tud t a g a k i u s a m i s e g a . B a l t i m a a d e metsavendi on sdistatud, et me ei pidanud kinni rahvusvahelistest Genii konventsioonidest. M i n u vankumatu v e e n d u m u s o n : kui k o m m u n i s t i d v t s i d e n d a l e i g u s e h v i t a d a m e i d k i g i v a h e n d i t e g a , siis a n d s i d n a d k a m e i l e i g u s e v a s t a t a sam a g a ; eesti m e t s a v e n n a d e i p i d a n u d j u m i n g i t v a l l u t u s s d a , v a i d kaitsesid end o m a plisel k o d u m a a l rvmrvarite vastu!

Ameerika Hle" saated ja metsavennad

Need saated mjusid hukutavalt. Selleprast, et k l m a sja propagandast heidutatud Kurjuse I m p e e r i u m kartis telist sda ja kig i t e m a p o o l t o r j a s t a t u d r a h v a s t e l e s t u s u n i n g o t s u s t a s o m a tagala puhtaks teha nendest, kes oleksid vinud kaasa aidata o m a maa vabastamisele. Selleks pani V e n e m a a m n g u kik vahendid, e t h v i t a d a m e t s a v e n d i j a n e n d e p o o l d a j a i d , l i s a k s veel r a h v u s l i kult m e e l e s t a t u d k o o l i p i l a s i , h a r i t l a s i j a isegi k o m m u n i s t e , k e d a kahtlustati o m a rahva poole hoidmises. H u k u t a v a l t ka selle prast, et osa m e t s a v e n d i u s k u s " A m e e r i k a H l e " l u b a d u s i , n i t e k s : " V a r s t i o n A m e e r i k a l nii palju a a t o m i p o m m e , et vabastada kik orjastatud r a h v a d . " Ja m n e d mets a v e n d a d e grupid asusid laialdaselt organiseeruma, koostasid o m a

86

Tekistide grupid metsas

Tekistide grupid metsas

87

m t t e k a a s l a s t e n i m e k i r j u , k a a s a s i d e r a i s i k u i d , n i n g s e e viis l p u k s r n k a d e s i s s e k u k k u m i s t e n i , h v i t a d e s palju n o o r i e l u s i d . n n e k s m e i e kandi m e t s a v e n n a d seda k l m a sja p r o p a g a n dat e i u s k u n u d j a m i n g e i d " l i i t e " p a b e r i l e i m o o d u s t a n u d k i k oli m e i l p e a s . K u i g i h u k k u s i m e ise. j i d m e i e a b i s t a j a d a l l e s . M e t s a v e n d L u h t m a a t l e s : " K u i T r u m a n i s t u k s siin m e i e g a k o o s s o o p e a l m t t a o t s a s , o l e k s tal m n e t u n n i g a n u t t l a h t i . " Mul on phjendatud veendumus, et " A m e e r i k a H l e " ideoloogid ssitasid meelega vene tekistc orjastatud m a a d e rahvuslasi h v i t a m a j a s e e s a a t a n l i k e e s m r k n n e s t u s neil s u u r e p r a s e l t : meid peaaegu ei ole enam.

e b a m r a n e o h u t u n n e . S e e k v a r t a l oli t e k i s t i d e l j u b a v a r a k e v a d e l lbi k a m m i t u d , v a l g e d m r g i d s i h i r s e t e l e p u u d e l e r a i u t u d . 6. juuni varahommikul kella k o l m e paiku judsin o m a elukoht a t a g a s i p i k a l t reisilt L t i s s e . T m b a s i n k u m m i k u d j a l a s t , k u u e seljast j a h e i t s i n m a g a m a . V a l v e s s e j i m u k a a s l a n e , m e t s a v e n d Kangro. T e m a naine hakkas viksel plekkpliidil oasuppi keetma. U m b e s kella s e i t s m e paiku raputas p r o u a K a n g r o m i n d last ja s o s i s t a s : " P a u l , sihi peal k n e l d a k s e . " H p p a s i n k o h e p s t i , p a n i n srikud j a l g a , k u u e lgadele ja haarasin a u t o m a a d i . Lksin sinn a p o o l e , k u s t h l e d k o s t s i d . J a j u b a tuli k e e g i lbi v s a t u n g i d e s , noorte m n d i d e ladvad kikusid. Laskusin plvele, a u t o m a a t laskevalmis. Nhtavale ilmus keskmist kasvu Vene vormis mees, kar a b i i n risti r i n n a l . N h e s m i n d . e h m u s j a k o g e l e s eesti k e e l e s : " T e r e . " V t s i n t e r v i t u s e v a s t u j a k s i s i n : " M i d a s a siit o t s i d ? " V a s t a t i j u b a v e n e k e e l e s : " M e i e t t a m e s i i n . " O s k a s i n nii palju v a s t a ta: " V a a t a m e , m i s t l i n e s a o l e d . " S e l l e p e a l e h a a r a s m e e s o m a karabiini, m i n a andsin tema pihta valangu ja m e e s pani rkides tagasi v s s a . J a j u b a tulid m i t m e s t k o h a s t v s a s t a u t o m a a d i v a l a n g u d l e m e i e p e a d e ! K a n g r o oli s a m u t i p l v i l i m i n u k r v a l , k u i d ei tulistanud. "Lase, kurat." karjusin. " M a ei ne kedagi." " P a n e s i n n a , k u s p s a d l i i g u v a d . " K a h e a u t o m a a d i t i h e tuli p a n i v a e n lased p g e n e m a . O l i k u u l d a v s a r a g i n a t j a vali p l e k i p l r t s v a s t u p u u d , kui k e e g i p g e n e s k u u l i p i l d u j a g a . E i s a a n u d k a m e i e e n a m o o t a m a j d a , kuni vaenlane end k o g u b . H a a r a s i m e kiirelt relvad, riided, toiduained, vooditekid osa riideid ji m a h a . Plekkpliidik e o l i k u u m , o a s u p p v a l m i s . T s t s i m e s u p i k a s t r u l i pliidilt, v a l a s i m e pliidi v e e g a l e j a v t s i m e k a a s a . M e i e k a n d a m i d s a i d r a s k e d , juba p o o l e kilomeetri jrel h a k k a s i m e p e i t m a k a a s a v e t u d varustust. T a a n d u s i m e r a h u l i k u l t , a i n u l t p a a r k i l o m e e t r i t . J u d n u d iile A r u k l a R h e i n a m a a , j i m e p u h k a m a j a o o t a m a , kas tullakse jrele. E i t u l d u d . H i l j e m k u u l s i m e , e t r a a d i o abil oli k u t s u t u d V r u s t v l j a j l i t u s g r u p p . k o e r v t n u d jljed j a l p u k s s e l g u n u d , e t k a h e k sateist k i l o m e e t r i t aeti t a g a p t r u ! Siiski olime sunnitud l a h k u m a suurest Saru ja Karula vahelisest m e t s a s t . A s u s i m e e l a m a E e s t i L t i p i i r i l e , L t i m a a n u r g a s i s s e , k u s t p i i r k u l g e b t i s n u r k s e l t l u n a p o o l e T a m b e l s e talu suun a s . K a siin Lti m e t s a s k v a r t a l s e i t s m e t e i s t k m n e n d a peal olid t e k i s t i d j u b a k i n u d . S i i a p i i r i t u l b a j u u r d e j o o k s i d k o k k u k a h e riigi, k o l m e m a a k o n n a , k a h e m e t s k o n n a , k o l m e v a h t k o n n a p i k o l m e

Tekistide grupid metsas

P r a s t K r e i t s b e r g i d e s u u r t s i s s e k u k k u m i s t oli t e k i s t i d e l s e l g e l e vaade meie j u d u d e s t . Saadi teada, et suuri g r u p p e e n a m ei ole, vaid k s i k u d m n e m e h e l i s e d grupid. M e i e h v i t a m i s e k s veti kasutusele uus ja meile vga ohtlik taktika. 1952. aasta kevadel ilmusid Harglasse Hnilase majja. Saru klla A n d r u s e koolimajja ja Ltisse Koivaliina (Gaujiena) valda " l o p o g r a a f i d e " g r u p i d . I g a s s e l l i s e s g r u p i s oli o h v i t s e r , k m m e k a k s t e i s t m e e s t r e l v a d e g a , k a k u u l i p i l d u j a Degtjarov i g a s g r u p i s , s a m u t i r a a d i o j a a m j a h o b u n e v a n k r i g a . Igal h o m m i k u l s u u n dusid need "topograafid" metsa, relvad ja r a a d i o j a a m olid p e i d e t u d v a n k r i s s e , r e l v a d v e t i vlja m e t s a j u d e s . O h v i t s e r i l o l i d t p s e d k a a r d i d , m i l l e jrgi h a k a t i k s i k u i d k v a r t a l e i d lbi k a m m i m a , k u i d m i t t e j r j e s t , v a i d p i s t e l i s e l t , t n a siin. h o m m e s e a l . S e e oli k i g e o h t l i k u m . Sibi r e s k a s v a v a d k s i k u d p u u d m r g i s t a t i s u u r e laastu r a r a i u m i s e g a k o h t a d e s , m i s o l i d lbi k a m m i t u d . S a i m e nende ilmumisest k o h e teada. P a n i m e kinni o m a m a a aluse talvepunkri ja asusime e l a m a K o e m e t s a klast edela suunas asuva soo servale tiheda m n n i n o o r e n d i k u sisse. Seal h a k k a sid m e i e k a t u s e g a k a e t u d v o o d i t e j u u r d e t u l e m a r s t i k u d ! I g a p e v l i m e n e i d m i t u t k k i m a h a . S e e m u u t i s m e i d v a l v s a k s , oli m i n g i

88

Tekistide grupid metsas

Soja algus

89

v a l l a T a h e v a , M n i s t e . K o i v a l i i n a p i i r i d , nii t h t i s k o h t oli see! O l i m e sna piiritulba lhedal tihedas kasevsas o m a e l u sisse s e a d n u d . 2 . j u u l i l 1 9 5 2 . a a s t a l p r a s t l u n a t l a h k u s i n sealt, e t m i n na H a r g l a s s e toitu t o o m a . S u u n d u s i n l e piirisihi ja vtsin kursi o t s e lbi m e t s a . s e l t a g a s i s a a b u d e s n g i n i m e l i k k u pilti: k d e v a p l i i d i k r val l a m a s v a n g , m i n u k a a s l a n e v a l v a s t e d a a u t o m a a d i g a j a k a a s lase p r o u a t e g i s a ! K o h e p r a s t m i n u r a m i n e k u t oli s e e m e e s t u l n u d m e i e a s u k o h t a m i n u j l g i p i d i . T e a d s i m e , e t t a oli o l n u d k o l h o o s i e s i m e e s ja "metsa p g e n e n u d " mingi ametialase puudujgi prast. Niisug u s t m e e s t e i s a a n u d u s a l d a d a . P e a l e g i olin o m a isalt k u u l n u d , e t s a m a m e e s laenanud temalt mtsi ja elnud: "Siis ei tunta mind r a , kui m a V a l k a s i d a n ! " M i s k u r a d i j u t t , n g u j u v a h e t a d a e i saa, p e a l e g i s i t s i d lbi H a r g l a V a l k a k a M n i s t e i n i m e s e d ! N i i s i i s oli s e l g e , e t m e e s o n m e t s a s a a d e t u d l e s a n d e g a . K u u l a s i m e t a l e , t a s a l g a s k i k m a h a , r e l v a tal k a a s a s e i o l n u d , " e l u k o h t " olevat P l d e lhedal. M i s teha, spioon ta oli! L a m a h a ja e l a d a e d a s i ? M e e n u s , e t s a m a m e h e v a n a i s a oli m u l l e , h a a v a t u le, a n d n u d p e a v a r j u j a s a s e i t s e a a s t a t t a g a s i ! E i t a h t n u d m r v a o m a hingele vtta, tappa selle ausa m e h e p o e g a . L k s i m e jrgmisel h o m m i k u l t e m a g a kaasa, v a a t a m a ta elukohta. Oli kuuseokstest mingi onnike, mis v i h m a ei pidanud. M a n tel j a s e l j a k o t t , k l b m a t u p s t o l T T , e i m i n g i t t o i d u v a r u ! K s i s i n : " K u s toit o n ? " " K i n s e l k o j u s m a . " M e e s , k e s o n t a g a o t s i tav, k i b l i n n a j a k o j u s m a ! t l e s i m e t a l l e k o h e r a : m e i e s i n d ei usalda, e n d a hulka ei vta, m e i e kandis ra e n a m o m a ngu nita, k o h e s a a d t i n a ! S e a l t tuli a g a l a h k u d a , j l l e t a g a s i S a r u m e t s a . S a r u R r d e k u u s e t i h n i k u s s e , k o h a s t , k u s m e i d v a r e m oli r n natud, kolm kilomeetrit lne poole. Augusti lpul, hel prastlunal tlitsesime mingi thiasja prast K a n g r o g a . T e m a a b i k a a s a m e i e tlist o s a e i v t n u d . k k i t a tles: "Keegi vilistab seal" j a nitas kega. Haarasin o m a automaadi ja lksin niidu rde vaatama. Saja meetri kaugusel, just h e i n a m a a serval l a m a s vene sdur kergekuulipilduja t a g a j a pidas s i l m a s m e t s a s i h t i , m i s oli m e i e j a k r v a l k v a r t a l i v a h e l . S e a l j u u r e s andis ta lhikesi vilesid. Tulin tagasi, ei olnud teada, kustpoolt tul e v a d k a m m i j a d . t l e s i n : " J m e siia, kui t u l e v a d , t m b a m e m i i n i lahti j a tule p e a l e . " K a n g r o e i n u s t u n u d , t l e s , e t l h e b ra. K u h u ?

P a n i m e kiirelt o m a a s j a d k o k k u , isegi k a t u s e p a p i r u l l i s i m e k o k ku. J a siis l k s i m e j l l e r a s k e l t k o o r m a t u n a A r u k l a s u u n a s . K a s e e k o r d oli m i n u v a l i t u d s u u n d i g e h a a r a j a d o l i d t u l n u d m da R niidu rt ida poolt, m e i e lksime phja s u u n a s . T e g e m i s t olijaile "topograafidega". O l i m e sunnitud tagasi m i n e m a Ltisse. Kisime piiritulba juures endist elukohta vaatamas, o l i m e j t n u d s i n n a m i i n i . S e e oli l h k e n u d j a s u u r t e d r e k u k k s u r m a s a a n u d . E t " t o p o g r a a f i d e l " e d u p o l n u d , siis t o o d i o k t o o b r i k u u s T r v a s e tallu k a k s r h m a p u n a v e l a s i , k e s b i s i d h e i n a k n i s . k s rhm kis peval "metsa k l v a m a s " , teine rhm m a g a s peval ja s e l v a l v a s m e t s a s t v l j u v a i d t e i d j a s i l d u j g e d e l . S e e s g i s oli v g a v i h m a n e , j e d l e k a l l a s t e , l i i k u m i n e h e s t m e t s a s t t e i s e oli vimalik ainult le sildade. Elu lks vga raskeks ja ohtlikuks. Ja see oligi mu v i i m a n e sgis v a b a d u s e s .

Sja algus
1 9 4 1 . a a s t a 2 2 . j u u n i l oli H a r g l a k i r i k u s l e e r i l a s t e n n i s t a m i s e p ha. K a m i n a v i i b i s i n l e e r i p e o l S a r u k l a s M a t s i t a l u s . K e s k p a i ku saabus pidumajja valla kskjalg ja alles temalt k u u l s i m e , et on alanud s d a ja sellega seoses tuleb talumeestel viia o m a h o b u s e d levaatusele komisjoni ette, kes vtab hobuseid sjavele. J r g m i n e p a u k tuli m n e p e v a p r a s t l e v a l l a k i s u u s k u r i k s k : k i kidel t u u a v a l l a m a j j a r a r a a d i o a p a r a a d i d . A j a l e h e t e a d e t e j r g i oli vaenlane kikjal "suurte k a o t u s t e g a tagasi l d u d " . hel h o m m i kul k u u l s i m e H a r g l a s l e n n u k i m r i n a t ; j r g n e s i d k a k s p a u k u V a s k palu k o h a l , k a k s s a m a s u g u s t p a u k u T i l g a m e t s a k o h a l . H i l j e m s e l g u s , e t s e e l e n n u k oli h e i t n u d k a k s p o m m i V a s k p a l l u , t e i s e d k a k s Tilga m e t s a K r n i t u l b a l h e d a l e . J a siis h e l u d u s e l h o m m i k u l tuli luna poolt lennuk k o h e le Hargla, varsti kostsid t r a h h - t r a h h . . . t r a h h - t r a h h neli v i m s a t p l a h v a t u s t , nii e t k i g i l m a j a d e l H a r g las a k n a k l a a s i d k l i r i s e s i d . H i l j e m s e l g u s , e t s e e l e n n u k oli v i s a nud kogu o m a k i l d p o m m i d e k o o r m a m a h a Tilga m e t s a 77. kvartali p e a l e , nii et p o m m i d e r i d a oli u l a t u n u d risti l e H a r g l a oja. K o k k u oli k a k s k m m e n d k a k s p o m m i j a k u u s e m e t s oli r n g a l t p u r u s -

90

Soja algus

Soja algus

91

t a t u d . S e e li H a r g l a k o m m u n i s t i d e l n o d t s i s e k s ! A l l e s j u u n i l pupevil tulid taganejad, esiteks kihutasid m n e d veoautod roheliste m t s i d e g a p i i r i v a l v u r i t e g a V r u s u u n a s . J a siis, h e l p i k s e l i sel p e a l e l u n a l , h a k k a s V a l g a p o o l t k o s t m a h a v a l j e n e v a t m o o t o rile m r i n a t , m i s a g a k u i d a g i k o h a l e e i j u d n u d j u b a p o o l t u n d i ! L k s i n l e s k i r i k u torni j a n g i n , e t p a a r i k i l o m e e t r i k a u g u s e l t K a a r a palust vljub rodu imelikke masinaid, mille krgetelt kab i i n i d e l t p e e g e l d u v a d p i k e s e k i i r e d . T u l i n ruttu t o r n i s t a l l a j a p i d i n o o t a m a veel t k k a e g a , k u n i i l m u s i d n h t a v a l e s u u r e d l i n t t r a k torid, mille peale olid ehitatud paari meetri krgused vinkelrauast kabiinid, mis olid igast kljest klaasitud! Sellised p i k e s e k e s helkivad "laevakapteni kajutid" pidid ju p a k k u m a vaenlase lennuk i t e l e l i n h t a v a t m r k i ! E s i m e s e t r a k t o r i j r e l oli s u u r t e l r a t a s t e l 8-tolhne kahuritora, pikk ja j m e nagu palk. Teise traktori jrel, samuti suurtel ratastel suurtkialus, m i d a g i suure ringi taolist, mis p i d i m a a p i n n a l e l o e t u m a j a nii tuli v a h e l d u m i s i l e saja t r a k t o ri, k o h u t a v a l t m r i s e d e s j a h e l k i d e s . L p u k s veel i l m a k a b i i n i t a suured linttraktorid suurte k r u d e g a , k o o r m a k s m r s u d ilma padruniteta, iga m r s k eraldi puuliistudest k o k k u l d u d korvi sees. T u l i d k a m n e d s i d u - j a v e o a u t o d . S e e oli v i m a s p a r a a d , m i s Harglas ei peatunud. Jrgmisel peval paraad j t k u s . Valga poolt sitsid veoautod e r a r i i d e s m e e s t e g a , kellel p s s i d l a s k e v a l m i s , l i i n i b u s s i d k i r j a d e ga esiklaasi kohal: RTgaJelgava, R I g a L i e p a j a viimse vimaluseni inimesi tis, pssid akendest vljas. P g e n e s L t i m a a p u n a n e aktiiv, k o k k u l e n e l j a k m n e m a s i n a . K a n e m a d H a r g l a s e i p e a t u n u d n n e k s . l e j r g m i s e l p e v a l a g a tuli s e e l t l a s t e v o o r V r u poolt tagasi ja Valga p o o l e , sealt Tartu peale. N e i d ei olevat V e n e piirist l e l a s t u d , s a a d e t u d t a g a s i s n a d e g a : " M e i l e p a n i k r e e i o l e vaja, m i n g e t a g a s i j a s d i g e o m a n u k o g u d e v i m u e e s t . " P i i r V e n e m a a g a oli j a j i k i n n i , l e lasti a i n u l t V e n e s j a v g e j a o h v i t s e r i d e p e r e k o n d i , t e i s t e l e j i p i i r s u l e t u k s , kuni S a k s a t a n k i d s e l l e R i i a p o o l t t u l l e s lahti m u r d s i d . 2 . j u u l i h t u l hilja k s u t a t i k i k T a h e v a v a l l a k u t s e a l u s e d n o o red p o i s i d k o k k u L a a n e m e t s a , T a h e v a v a l l a m a j j a e i e l d u d , milleks. Alles vallamajas andis k o m n o o r t e juht Alfred Peltser kig i l e k t t e m o b i l i s a t s i o o n i k s u j a lisas s u u s n a l i s e l t : " H a k a k e k o he Valga poole sitma." O l i m e kik jalgratastega. A g a mitte keegi e i s i t n u d Valga, v a i d o m a k o d u p o o l e . A l l e s j r g m i s e l h o m m i k u l M n i s t e V a l g a r o n g i g a s i t s i m e k i k Valka kui k s m e e s . V a l g a s

koondati kik k o g u m a a k o n n a s t k o k k u tulnud kutsealused neid oli l e k o l m e s a j a e n d i s e s s e K a i t s e l i i d u s t a a b i h o o n e s s e K u n g l a t n a v 2 3 . N i m i p a n d i k i r j a j a siis a l g a s t a s a p i s i p g e n e m i n e , kusjuures k a a s a v e t u d toidupakidki jeti m a h a Kaitseliidu staabi s u u r d e saali. h t u k s k o o n d a t i j r e l e j n u d 1 9 0 k u t s e a l u s t " S d e " m a j a teis-, k.n n s e saali p o . a ! n u d i k s p e t u d , l e s r i v i s t a t u d j a rivi ees krkis mustas mundris mees Kukk , nagaan peos. Selline kutsealuste vangidena kohtlemine ei meeldinud mulle, selleprast jtsin o m a ilmumisest teatamata, lksin b i m a o m a endise korteriperenaise, Mai Altini j u u r d e , kelle m l e m a d pojad teenisid Hispaanias, endises Eesti saatkonnas. Olgu eldud, et poj a d olid seal H i s p a a n i a s k v a d k u t i d : n a d s a a v u t a s i d Reich'i v i m u d e l t loa, j a n e n d e e m a , v a n a M a i e k e , r e i s i s e n n e v e n e l a s t e t u l e kut H i s p a a n i a s s e , vttes kaasa vaid o m a v a n a m b l u s m a s i n a , m i l l e abil t a oli p o j a d k o o l i t a n u d . M a i e l a s P o s k a t n a v a s . T e d r e s a u n a vastas, Rutniku m a d a l a maja katusekambris. 4. juuli Valgas. Kutsealused olid k o o n d a t u d n d linnakiriku k r v a l e , e n d i s e s s e N a i s k u t s e k o o l i m a j j a . N e n d e h u l g a s oli J a a n Petti, Valga poiss ja m i n u koolivend, kes tles mulle: " M e i l e toodi j u b a pssid, meist tehakse hvituspataljon ja me h a k k a m e pdma saksa paratiste. M i n e kohe sjakomissariaati ja teata endast, saad m e i e h u l k a . " Lksin. Saretoki majas asus V a l g a m a a sjakomissariaat. T n a v a l seisis lahtine s i d u a u t o , millesse soldatid kandsid t o i m i k u t e p a k k e . S j a k o m i s s a r ise, teise j r g u intendant D a v i d T a r a l e n k o . nii k e s k m i s t k a s v u u m b e s n e l j a k m n e a a s t a n e m u s t a d e k r s u s j u u s t e g a u k r a i n a j u u t , s e i s i s ise a u t o j u u r e s , s o l d a tipluusis ja pilotkas, n a g a a n p u u s a l ! T u n d s i n t e d a isiklikult sellest ajast, k u i s e i s i n a l a s t i t e m a j a V a l g a j u u d i a r s t i d e s t k o o s n e v a p u naarmee kutsealuste komisjoni ees! Meil kigil V a l g a m a a poistel oli seal v g a p i i n l i k s e i s t a ! N d paistis sm. Taralenkol olevat piinlik ja kiire. Sain t e m a murest aru ja lahkusin, ikka v a n a M a i e k e s e poole. S a m a l prastlunal klastas Valga linna S a k s a l u u r e l e n n u k , viskas K e s k t n a v a kohal a l l a k o l m v i k e s t k i l d p o m m i , m i l l e s t k s k u k k u s V e n e s javeauto krvale, k s thjale kohale ja k o l m a s P d r a k a u b a m a j a h o o v i m a a m e e s t e v a n k r i t e v a h e l e . O l i k a o h v r e i d , nii v e n e s o l d a tite k u i m a a r a h v a h u l g a s . P u r u s t a t u d s j a v e a u t o t o o d i T s t u s kooli h o o v i l e . V a l g a m a a t o l l e a e g s e r a h a n d u s i n s p e k t o r i , M n i s t e vallast P a r m u p a l u s t prit A . P e h l a k u j u t u s t m u l l e 1 9 8 9 . a . k e v a -

92

Sja algus

Soja algus

93

d e l : " P r a s t s d a olin j l l e r a h a n d u s i n s p e k t o r i k s S a a r e m a a l j u T a r a l e n k o oli S a a r e m a a s j a k o m i s s a r . " Selle luurelennuki ilmumine tekitas paanika: v i m u m e h e d panid p l e h k u m d a Tartu m a a n t e e d , s j a v g i tuli L t i s t p i k a s h o b u v o o r i s . v a n k r i d k o o r m a t u d , igal s o l d a t i l p e a l e v e n e p s s i veel k a k s i n g l i s e p s s i seljas n e e d olid p r i t Lti s j a v e l a o s t ! S o l d a t i d p d s i d o m a lisarelvi s o k u t a d a v a n k r i t e l e . K o g u s e e v o o r s u u n d u s V a b a d u s e t n a v a l t . l a a m a p u i e s t e e l e , k u h u jdi p e a t u m a . 5 . j u u l i . V a l g a t n a v a d olid t h j a d . H o m m i k u l k e l l a s e i t s m e p a i k u vljusin M a i e poolt K u n g l a t n a v a l e . K a i t s e l i i d u m a j a oli thi. M a l e v a tnava k a s a r m u vrava ees k i i k i t a s i d p r o n k s l v i d , v r a v oli lahti, u t h i . K a s a r m u u k s e d - a k n a d lahti. u e l m a a s s a dulaid, nahkrakmeid. garaazis kaks siduautot, m l e m a l puudusid p a r e m p o o l s e d e s i r a t t a d . K a s a r m u s i s u s t u s oli segi p e k s t u d , p u r u s t a t u d l a u a d , p r a n d a l i n g l i s e v i n t p s s i d , p u r u s t a t u d k a b a d e g a , lukk u d e t a O h s e d a n n e ! L e i d s i n titsa t e r v e i n g l i s e p s s i , kasti v e n e p a d r u n e i d j a t a s k u d t o p p i s i n tis n a g a a n i p a d r u n e i d . S i i s l k s i n lbi kasarmu plangus oleva ava le K u n g l a tnava linnaparki. Pssi panin solgioja kaldale, murdsin peale lepaoksi, padrunid matsin p a r g i p i i r d e a i a alla. N d a l h i l j e m oli m u p s s k a d u n u d , p a d r u n i d alles! J a uuesti tagasi k a s a r m u s s e . T e i s e k o r r u s e r u u m i s oli k s terv e l a u d , millel t o i d u j t m e i d , s u u r p l e k k p u r k p o o l e n i s t i t i s k o n s e r v k u r k e , j a kalli i s a k e s e k i p s i s t p r o n k s i v r v i r i n n a k u j u v a a t a m a s o m a alamate ktetle. Vljusin vravast M a l e v a tnavale, m b e r nurga minnes ngin udusega, et J a a m a puiesteel seisab snges v a i k u s e s p i k k s j a v e k o l o n n j a voor. M i n u k r v a l e s i t i s M a l e va tnavalt ks tdruk ja peatus. Meid mrgati. tlesin tdrukule: " P r a m e n d t a s a k e s i t a g a s i . " J u d n u d n u r g a t a h a , l i s a s i n : " K a o n d k h k u . " Ise p a n i n lbi a e d a d e o m a k o r t e r i s s e . T o l l e a e g s e Valga j a a m a k a u b a k o n t o r i a m e t n i k u E n d e l N u r m e se ( N e u m a n n i ) jutust mulle 1983. a. paiku: " 5 . j u u l i l u n a ajal s e i s i s V a l g a j a a m a e e s p i k k s j a v e r o n g . mis ei tahtnud lahkuda. Riia poolt ronge e n a m ei tulnud. M e i e . m n e d O m a k a i t s e m e h e d , o l i m e varjus V a l g a j a a m a k i i t l e l a o a i a s . pussid valmis. M e i e taga askeldasid koolipoisid, ksides: " M i s p a d r u n e i d teile o n vaja, v e n e v i i n g l i s e , m e i e t o o m e . " N g i m e , e t valmistuti hku laskma Riia-poolseid pranguid. J a a m a h o o n e s t v l j u s k o m a n d a n t , ji k o o s g r u p i o h v i t s e r i d e g a s e i s m a j a a m a et-

te. A n d s i m e k o g u p a u g u j a a m a h o o n e k l a a s s i l d i p i h t a , k i l l u d s a d a sid all s e i s j a t e l e k a e l a , j a siis h a k k a s r o n g r a s i t m a V r u p o o l e . S e e oli v i i m a n e r o n g . V a l g a j a a m j i p u r u s t a m a t a , k u i d l i t s i s t e r nid k t t e l a o s lasti p l e m a . " Samal peval, kella kuue paiku htul, panin ka mina jalgrattal V a l g a l i n n a s t t u l e m a K a a g j r v e K o i k k l a K a n t s i j r v e t e e d hiuristusse, kus varjusid j u b a m n e d p g e n e n u d kutsealused. Magasin metsas. 6. juuli h o m m i k u l kella nelja paiku klas h i r m u s p l a h v a t u s : lasti h k u M u s t j e r a u d s i l d s a n a t o o r i u m i j u u r e s , t u n d h i l j e m lasti p u r u k s T a h e v a j a a m a v e e t o r n i p u m b a d . 6 . juuli h t u l h m a r a s h i i l i s i m e k o j u . J u d n u d V a l g a M niste r a u d t e e r d e , just H a r g l a k i r i k u m i s a k o h a l e , k r a t a t i kki: " S e i s ! K e s t u l e b ? " K i n n i p i d a j a d o l i d k o h a l i k u d m e h e d , k e l l e s t a i n u l t M l g i talu r e n t n i k u l V o l d e m a r P u u s a l u l oli h e r a u d n e jah i p s s , teistel p o l n u d m i d a g i . O m e t i o l i d m e h e d v a l v e l j a o t s u s t a sid k a i t s t a o m a k o d u s i d , kui p l e t a m a t u l l a k s e . O l i p a r a j a s t i v i m u v a h e a e g , T a h e v a t i t e v k o m i t e e oli p g e n e n u d , s a m u t i k a m i i l i t s . Vene s j a v g i oli l i n u d . J r g m i s e p e v a , 7 . j u u l i h t u l k o g u n e s h u l k m e h i e n d i s e kaits e l i i t l a s e A u g u s t P e e d i v i k e t a l l u H a r g l a s . S e a l olid m i n u v e n d E l m a r K a l m e t (nii o n t a e e s t i s t a t u d n i m i ) . F e r d i n a n d S n n , F e r d i nand Kokk, Paul T a m m , Artur P l o o m i p u u . Erich K r m a a . n o o n kutsealuseid ka mina. Arutati olukorda. Stalini h v i t a m i s k s ku, j a o t s u s t a t i h v i t u s p a t a l j o n i l e v a s t u h a k a t a , l u u a O m a k a i t s e S a m a l htul kutsuti Peedi A u g u s t i poole k a k s k o h a l i k k u k o m m u nistide ksilast: A r v o R a n n u l a j a Peeter Undrits. M l e m a d kuulati le, h o i a t a t i j a v e t i a l l k i r i , e t n a d e n a m e e s t i r a h v a v a s t u e i t e g u t s e j a lasti k o j u . N a g u h i l j e m s e l g u s , R a n n u l a v t t i s p p u s t , U n d r i t s a s t sai p r a s t s d a h v i t u s p a t a l j o n i m e e s j a e l u k u t s e l i n e p e a l e k a e b a j a . 8 . juulil k o g u n e s i d H a r g l a j a T a h e v a s a n a t o o r i u m i s e l a v a d < i m a k a i t s e m e h e d Putida soo peale raudteele, kus seisis kitsarpmeline rong, mille olid sinna peitnud T a h e v a j a a m a raudteelased. A u r k e t i l e s . s i n i m u s t v a l g e lipp t m m a t i v a g u n i k a t u s e l e j a s i d e t i M n i s t e s s e , sealt e d a s i H o p a l i n n a , k u s olid j u b a s a k s l a sed. T n u T a h e v a s a n a t o o r i u m i a m e t n i k u J a a g o r i s a k s a k e e l e l e j a k o n t o r i a m e t n i k u , e n d i s e l e i t n a n d i A u g u s t V e l l o m e p a l v e l e andsid s a k s l a s e d e n d i s e s t L t i s j a v e l a o s t T a h e v a v a l l a o m a k a i t s e l e k a k s Leuv.v-kuulipildujat. k s n e i s t viidi s a n a t o o r i u m i , t e m e s e i s i s k a k s a a s t a t m e i e k o d u s kapi t a g a k o o s k o l m e l a e t u d k e t t a g a . Vaja neid e i l i n u d , sest h v i t u s p a t a l j o n i r e t k e d H a i g l a s s e e i u l a t u n u d .

94

Sja algus

Soja algus

95

T a h e v a v a l l a O m a k a i t s e m e e s t e l e anti 8 . j u u l i l v l j a k a v i h i k u l e h e s u u r u s e d t u n n i s t u s e d : h e l kljel t e k s t e e s t i , teisel s a k s a k e e l e s . T e k s t oli j r g m i n e : Selle tunnistuse omanik kuulub Taheva valla Omakaitse kompaniisse ja omab igust kanda igasuguseid tulirelvi. Omakaitse lesandeks on hine vitlus bolevismi vastu ja Saksa armee abistamine Eestimaa vabastamisel. Tahevas; 'Taheva 8. valla juulil 1941. a. komp. Leitnant August lem Vellome

T a h e v a valla O m a k a i t s e mingit o m a k o h u t endiste punaste teg e l a s t e kallal t o i m e e i p a n n u d . V a n g i s t a t i kll t i t e v k o m i t e e t e g e lased vennad Eduard ja Evald Khr, Richard Ploomipuu ja k o m s o r g P e l t s e r . K a P e e t e r U n d r i t s istus l e a a s t a k i n n i , k u i d v a b a s t a t i s t e n d i t e p u u d u s e l . E i t e a t u d , e t U n d r i t s oli k s e n d i s e v a l l a v a n e m a Jaan Saare vangistajatest, v a l l a v a n e m a o m a k s e d ei julgen u d ttt e l d a . h e p e a l t n g i j a , t a l u p e r e n a i s e s u u l k s lahti a l l e s 1 9 8 8 . a a s t a l . N i i t h u s oli t e r r o r ! E l u S a k s a o k u p a t s i o o n i a l g u s e s oli H a r g l a s r a h u l i k : s d a k i s k u s k i l k a u g e l P e i p s i t a g a , s a k s l a s i H a r g l a s e i o l n u d . Vist 1 9 4 1 . a a s ta lpul O m a k a i t s e p e a a e g u likvideeriti. Jeti kogu T a h e v a valla kohta ainult v i i s k m m e n d meest, uute kelintidega "Hilfspolizei" ja uute tunnistustega. K u i d j u b a j r g m i s e l , 1942. aasta suvel tulid k o l l a s e d k e l i n d i d m u s t a t r k i g a " S e l b s t s c h u t z " j a t a a s u u e d tunnistused, Tallinnas loodi O m a k a i t s e Peavalitsus, m a a k o n n a linnades staabid. Ja elu k u l g e s o m a rada p e a a e g u nagu rahu ajal. A i n u l t p o e d o l i d t h j a d . L i n n a e l a n i k e l e j a o s a l e m a a e l a n i kest, n e n d e l e , k e s e i o l n u d t a l u p i d a j a d , anti t o i d u k a a r d i d . K a k o o l i p i l a s e d , k e s talvel olid l i n n a s k o o l i s , said t o i d u k a a r d i d j a l e k a h e k s a t e i s t k m n e a a s t a v a n a d e l e k o o l i p o i s t e l e isegi s u i t s u t a l o n g i d . Ka m i n a ostsin suitsud v l j a j a nende vastu vahetasin endale vlitelefoniaparaadi! M i l l e g a t e g e l e s siis T a h e v a v a l l a O m a k a i t s e ? K u n i 1 9 4 1 . a a s ta talve tulekuni ise patrullteenistusega V a l g a V r u maanteel. T a l v e k s v a l v e l p e t a t i . R e l v i oli v h e , s a k s l a s e d m e i l e p e a a e g u m i d a g i e i a n d n u d . H a r g l a m e e s t e l oli a i n u l t k s k u u l i p i l d u j a , m i nul i s i k l i k l h e n d a t u d r a u a g a v e n e v i n t p s s . T a h e v a j a a m a l e m a l t H o r n i l t s a a d i v e e l k s v e n e j a k s Winchester'} v i n t p s s , n e e d oli t a e t t e n g e l i k u l t p e i t n u d j u b a V a b a d u s s j a ajal T a h e v a j a a m a h o o n e p n i n g u l e , kus nad o m a tundi ootasid. O m a k a i t s e m e h e d h a k k a s i d ise relvi m u r e t s e m a P i h k v a s t e e n i v a t e p o l i t s e i p a t a l j o n i meeste kest puskari ja peki eest! 1 9 4 2 . a a s t a s u v e k s leiti T a h e v a O m a k a i t s e l e t e g e v u s V a l g a Vru vahelisel raudteel asuva Kanala Mrgi raudteesilla valvam i s e l . S e a l oli alati k o l m e m e h e l i n e v a h t k o n d , k a k s k m m e n d n e h tundi jrjest. Selleks andsid sakslased ka m n e d vene vintpssid, m u i d u g i V a l g a m a a O m a k a i t s e staabi kaudu. T a h e v a valla piires m i n g e i d s j a l i s e t h t s u s e g a o b j e k t e e i o l n u d , sest M u s t j e r a u d sild K o i v a l i i n a teel oli j u b a v e n e l a s t e p o o l t t a g a n e m i s e l h k u las-

Omakaitse

J a teisel kljel s a k s a k e e l n e t e k s t : Zeugnis. Der Inhaber dieses Zeugnisses ist Mitglied des Selbstschutzes Gemeinde Taheva und hat das Recht verschiedene Schuwaffen zu tragen. Der Auftrag des Selbstschuz.es ist gemeinsame Kampf gegen Bolschewismus und mitzuhelfen der Deutschen Armee Befreiung Estlands. Taheva. Leutnant 8. Juli 1941. Vellome Selbstschulz.es der Gemeinde Taheva

August des

Kommandeur

L k s veel p a a r p e v a , e n n e kui tulid e s i m e s e d s a k s l a s e d luuresalk jalgratastel, neid ma ei ninudki. Mletan hte phap e v a : s e i s i n O m a k a i t s e s t a a b i e e s p o s t i l , tulid s a k s a Luftwaffe m e h e d , k e s a u t o p e a l t r a s k e t s i d e k a a b l i t lahti k e r i s i d , p a a r - k o l m m e e s t olid j a l a , n e e d p a n i d k a a b l i t e e s e r v a l e , k a e v a s i d m a a s s e , k u s vaja. J a i m e l i k , m i t t e k s k i s a k s a s d u r e i v t n u d m i n u l t p s s i r a ega kontrollinud minu d o k u m e n t e kas mul ikka on igus relva k a n d a ! Paistab, et nad olid hsti teadlikud, kes me o l e m e ja teadsid isegi s e d a , e t k o l m e v r v i l i n e l i n d i k e r i n n a s o n m e i e r a h v u s v r vid. J a k o g u S a k s a o k u p a t s i o o n i k e s t e l e i o l n u d j u h u s t , e t m i n d o l e k s k o n t r o l l i t u d , kui m a r e l v a g a l i i k u s i n . K o g u v i m v a l d a d e s oli O m a k a i t s e j a e e s t i a e g s e v a l l a v a l i t s u s e k e s . S a k s l a s e d e n d k u i g i p a l j u k o h a l i k k u e l l u ei s e g a n u d . A i n u l t l i n n a d e s o l i d Eeldkomniandatur'kl j a v i k e s e d g a r n i s o n i d . E s i m e s t e l S a k s a o k u p a t s i o o ni pevadel ilmusid Valga tnavatele k o l m e s keeles sildid: " W e r plndert wird erschossen! Kes rvib lastakse maha! Kto gral.nl - b u d e t r a s s t r e l e n ! " S e e h o i a t u s kis k i k i d e k o h t a . J a e i r v i t u d ka. S a k s a v g e d e k o h a l e j u d m i s t v e t i v a s t u k e r g e n d u s t u n d e g a , k a d u s h i r m j a i n i m e s e d a s u s i d o m a i g a p e v a s e t juurde.

96

Soja algus

Soja algus

97

tud j a k i t s a r p m e l i s e l V a l g a G u l b e n e raudteel m i n g e i d sjalisi vedusid ei olnud. Ei olnud Harglas, Tahevas ega Mnistes ka Saksa veosi. Alles 1 9 4 3 . a a s t a k e v a d e ! a s u s i d H a r g l a s s e , S a r u k l l a j a M n i s t e s s e m n e d Saksa tagalaksused, kes tegelesid kttepuude ja punkriehitusmaterjali varumisega rindeveosade tarbeks. H a r g l a s s e asus he N o v g o r o d i lhistel vitleva S a k s a r g e m e n d i .S7fl /;7 /?z-kompanii. S e l l e l e m h a u p t m a n n A r m e n h a n d a s u s korterisse Hargla apteekrimajja, veltveebli elukohta ei mleta, kantselei asus suvekuudel endise kohaliku k a u p m e h e Villem Prants u m a j a s , seal olid k a k s kirjutajat A l f r e d j a H e r b e r t . S i i s oli v e e l ks Fritzu-nimeline j o o m a k r i , kes alatasaZiindapp-mootorrdttagu r i n g i v i r u t a s , vist a l l o h v i t s e r . P o e s , L t s a p o o l k i r i k u j a k r t s i v a h e l i s e s m a j a s oli k o r t e r i s v e o a u t o j u h t j a t e m a ' ' W M " m r g i g a m a sin s e i s i s u e s . H a r g l a k i r i k u m i s a s oli k o r t e r i s p a a r k m m e n d s o l datit. S a m a s krval a s u v a s nn. leerimajas ja k i r i k u m i s a k n i s oli l a d u . H a r g l a r a h v a m a j a oli t i e l i k u l t s a k s l a s t e v a l d u s e s , u e l nende vlikk. Vaestemaja juures asuv sepikoda samuti sinna paigutati suured trred n a h k a d e p a r k i m i s e k s . Peeti ka sigu. S e l l e m a j a n d u s k o m p a n i i l e s a n d e k s oli p u n k r i e h i t u s m a t e r j a l i v a r u m i n e S a r u p a l u s t , m l e m a l t p o o l t m a a n t e e d raiuti m a h a h u l k noort metsa. K o g u see materjal veeti vikesel v a g o n e t t r a u d t e e l , m i l l e l l i d p l e k i s t s t a n t s i t u d liipritel k e r g e s t i m b e r t s t e t a v a d olid, m e i e k i t s a r p m e l i s e r a u d t e e rde. Sealt r o n g i g a Valka, k u s laaditi m b e r l a i a r p m e l i s e l e j a v i i d i k u s a g i l e V e n e m a a r i n d e l e . T j u k s oli t o o d u d k o h a l e k u s a g i l t V e n e m a a l t u m b e s 120 s u n duslikult v r v a t u d noort m e e s t , kes vahetusid iga k o l m e k u u tag a n t . N e e d m e h e d e i o l n u d v a n g i d m e i e m i s t e s , kuigi n a d o l i d v a l v e all. T o i t oli neil s a m a m i s s a k s l a s t e l . V l i k g i j u u r e s o l i d kartulikoorijateks Hargla popside naised. Neil poolvangidel olid e r a r i i d e d s e l j a s , k i r j a v a h e t u s k o d u s t e g a k i s S a k s a Feldposfx k a u d u . M e t s a t l e k i s i d n a d vist k i t s a r p m e l i s e r o n g i g a , s a a t j a t e k s j a t j u h t i d e k s m e t s a s o l i d v a i d viis s a k s a s d u r i t . K o r t e r i s o l i d n a d H a r g l a r a h v a m a j a s u u r e s s a a l i s . S e a l olid n a d j u b a k v a v a l v e all, k l a s s e h u l k u m a n e i d e i l a s t u d . L u n a s k s a a d e t i n e i l e m e t s a H a r g l a t a l u m e e s t e h o b u s t e g a . M i n a g i k i s i n k o r d isa e e s t m e i e h o b u s e g a neile suppi ja leiba viimas. S u p p oh suures neljakandilises m e s s i n g i s t p s s i r o h u k a n n u s , m i s oli p r i t M a g i n o t ' liinilt. S a k s l a s e d s i d ise k a s a m a s u p p i . M e t s a s e i o l n u d V e n e m a a k o m b e k o h a seid vahitorne, v e r e k o e r i e g a zapretiiaju :ona'\. Ei o l n u d k a p g e -

n e m i s i e g a m a h a l a s k m i s i . M e t s a s t t a t i k a h e m e h e s a a g i d e j a kirvestega. 1943. a. hilissgisel olukord muutus. Poolvangidest tlised saadeti ra, sakslased jid. Venemaalt hakati Valga k a u d u H a r g lasse v e d a m a igasugust r m p s u , m u u d n i m e t u s t sellele a n d a ei saa. Mingi k o l h o o s i e l e k t r i j a a m a vike l o k o m o b i i l , k o k k u k e r i t u d liinij u h t m e d , l i n t t r a k t o r Stalinets, m i l l e h o o r a t t a s e e s o l i d a u g u d k a n giga kivitamiseks, pllutriistu, lava-akende r a a m e ja s e a m o l de! V i i m a s e kahe nimetuse kohta tles kohalik elanik ja E s i m e s e s t maailmasjast osavtnu rtsep P a r m : " S a k s l a n om srane kurat, ki v e d a r k i k , m i s k a b l a p l p s s ! " O i g e s e e o l i , sest s e l lise r m p s u v e o k s r a u d t e e l e j a T a h e v a j a a m a s t H a r g l a s s e k u l u t a t i ju p a l j u b e n s i i n i , m i l l e s t r i n d e l oli p u u d u s i S a m a l ajal v e d a s i d s a k s l a s e d E e s t i s s e k a s j a p g e n i k k e P e i p s i j a P i h k v a t a g a n t . P e a m i s e l t naisi j a l a p s i , v i i m a s t e h u l g a s h u l k poisikesi, ka v a n e m a i d mehi. Oli eestlasi ja venelasi. M e i e n a a b r i n a i s e , U t r a M a r i j u u r d e sai k o r t e r i s s e v e n e l a n e , u m b e s v i i e k m neaastane elektrijaama masinist o m a e m a g a . S u u r hulk pgenikke paigutati aga Saru ja Mniste suurtesse taludesse. Nendele p g e n i k e l e k e h t e s t a t i s a m a t o i d u n o r m , m i s oli m r a t u d m e i e m a a rahvale, kes ei olnud talupidajad. Peale selle kisid t v i m e l i s e d veel m e i e t a l u d e s t l , m i l l e eest n e i l e t a s u t i t o i d u a i n e t e g a . N a d kik olid t n u l i k u d selle eest, et said ra sja j a l u s t ja p s e s i d nljast. O l i d t n u l i k u d n i i k a u a , k u n i s a k s l a s e d v e e l siin o l i d . P r a s t rindejoone leminekut ja o m a d e saabumist kerkis nende seast esile eesti r a h v a l e vaenulik viies kolonn. N e n d e s t , endistest p g e n i kest, s a i d N K V D s i l m a d j a k r v a d , o s k a s i d n a d j u k i k v e n e k e e l t , olid k o h a p e a l e l a n u d a a s t a , t u n d s i d j a t e a d s i d k i k i m e i e k l a i n i mesi. Ei kuulnud, et Hargla rahval oleks n e n d e g a m i n g e i d p a h a n d u s i o l n u d , sest H a r g l a s pii n e i d v a i d k s i k u i d . S a r u s oli a g a t e i n e lugu. S a r u t a l u d e s e l a v a t e s t s j a p g e n i k e s t - p o i s i k e s t e s t s a i d l e "hvituspataljoni vitlejad"! Niteks Bogdanovatest, Surikovidest; m l e t a t a k s e h v i t u s p a t a l j o n i m e h i K i r o n e n i , P e t t a i d ; P a l u metsavahti, V e n e m a a eestlast Rokkat, tekist Kodust Karulast. M n e d nited. P e e d e talu p e r e m e h e l O s v a l d Pail tuli v e n e p o i s i k e s t e g a m i n g i p a h a n d u s , j a kui p e r e m e e s l a u p e v a l s a u n a a h j u k d e m a p a n i . k o l a s p l a h v a t u s j a s a u n p l e s m a h a . m i i n oli l n u d kiitleva ahju laiali.

98

Sja algus P o s u talu p e r e n a i s e , S a k s a - a e g s e v a l l a v a n e m a a b i k a a s a Hlfrii-

Haarangutest Saksa okupatsiooni ajal

99

d e - M a r i e P a l l o jutust: " M e i e p o o l k o r t e r i s vili k s i k v e n e n a i s t e r a h v a s . K u i V a r d i oli k i n n i v i i d u d , siis h a k k a s s e e p g e n i k o m a v o l i t s e m a , vttis m e i e k u u r i s t p u i d . isegi m u l o o m a d e eest s d a o m a l o o m a l e , v t t i s ra m u l a u a j a sahtlist leitud m i n u n o o r e p l v e kirjad, viis j u l g e o l e k u s se, k u s ta alati k i s . . " K a e v a t a ei o l n u d k e l l e l e g i ! P a l u b i talu p e r e n a i n e A n n a Konti r k i s ; " M e i e majja pandi sakslaste ksul korterisse v e n e abielupaar, kellel oli t i s k a s v a n u d p o e g . Kui s j a l i i n le l k s , veti k a n e n d e p o e g V e n e v k k e . P r a s t s e d a . s a m a l s g i s e l , suri F d u a r t l , m i n u m e e s . N d hakkasid sjapgenikud o m a vimu nitama, tahtsid k o g u m a j a iile v t t a , m i n d t t r e g a h o o p i s vlja a j a d a . n n e k s o h meil m i i l i t s a k s e n d i n e V e n e m a a l t j u b a Kesti ajal o p t e e r u n u d eest l a n e A l f r e d P r a n t s , k e l l e n a i n e R o o s i oli m i n u n o o r e p l v e s b r a n na. T a p s i m e kimbukese, tegin head toidud, m u r e t s e s i n viinad ja lksin s b r a n n a l e klla. Rkisin ka o m a m u r e ra. Prants lubas asja vaadata. Ma ei tea. m i d a Prants meie venelastele rkis, kuid m e i d jeti n d r a h u l e . J r g m i s e l suvel l k s i d m e i e v e n e l a s e d o m a k o d u m a a l e . Viisin ise o m a h o b u s e g a n e n d e k o l u V r u j a a m a . A h i s e l l e s t o a s . k u s v e n e l a s e d e l a s i d , oli nii r a l h u t u d , et setla e n a m ktta ei s a a n u d " N e n d e p g e n i k e h u l g a s oli s u u i e m j a g u eesti r a h v u s e s t p e rekondi. S a k s l a s e d ei teadnud aimatagi, et nad selliste p g e n i k e E e s t i s s e t o o m i s e g a m e i l e k a r u t e e n e o s u t u s i d . P e i p s i - t a g u n e o h ju e n d i n e p i i r i t s o o n j a s e l l e e l a n i k k e olid N K V D l u g e m a t u i d k o r d i k o n t r o l l i n u d j a s e l u n u d , k i k v h e g i k a h t l a s e d olid v a n g i s t a t u d n e n d e p e r e k o n n a d k d i t a t u d , j r e l e j e t u d a i n u l t a b s o l u u t s e l t uit a v a d . S e l l e p r a s t siis s a i d k i n e n d e s t ' " p g e n i k e s t " k o h e u u s m a a saajad, uue v i m u ksilased ja hvituspataljoni vitlejad, viimas test oli t u n t u m a i d " S a r u l a e n u t u s p u n k t i g r u p p " . Hvituspataljoni astunud sjapogenikesl poisikesed e n a m t. ei teinud, vaid nad hakkasid Mniste taludes haarangutel k i m s k o o s k o h a l i k e s t e e s t l a s t e s t h v i t u s p a t a l j o n i m e e s t e j a V r u s t tui n u d t e k i s t i d e g a . l a setla a m e t l i k u l t , k u s j u u r e s neile j i i k k a m u l a g i n p p u , k m n a d m e i e t a l u s i d p u i s t a s i d N e i d e i k e e l a t u d , olid nad ju ometi "uue v i m u toed bundiitidevastases vitluses"! Eraviisi liselt. o m a l a k a t u s e l h a k k a s i d n a d a u a v a r g i l e j a isegi r v i m a .

1945. aasta pimedal sgisl rkasid M a t s i m e metsavahitalu elanikud g e d a k o e r a h a u k u m i s e peale, mis kostis lauda poolt. Oli s e l g e , e t seal o n vttrgad. V a a t a m a m i n n a k e e g i e i j u l g e n u d . M e t s a v a h i n o o r e m a l , a l a e a l i s e l p o j a l A l f r e d i l a g a oli V e n e r a k e t i p s tolist j a a u t o m a a d i r a u a s t m e i s t e r d a t u d l a s k e r i i s t , m i l l e g a sai p a u ku teha. Ta tulistaski h k u j a vargad pgenesid. Jrgmisel peval aga ilmus kohale hvituspataljon, ja juba ametlikult. Nuti, et antaks r a relv, " m i l l e g a s e l t u l i s t a t i " . Siis oli k a s e l g e , k e s olid vargad. Ei aidanud m i n g i d seletused, et hirmutati vargaid. Alfred P e h k pidi o m a r e l v a r a a n d m a . T a v a n g i s t a t i , a a s t a i d v i i b i s t a V e nemaa vangilaagrites, kus haigestus tuberkuloosi, vabastati lootusetult h a i g e n a j a suri 1 9 5 0 . a a s t a l .

Haarangutest Saksa okupatsiooni ajal

Kuni 1943. aasta suveni ei olnud m e i e kandis midagi k u u l d a ven e p a r t i s a n i d e s t . h e l a u g u s t i k u u p e v a l tuli H a r g l a O m a k a i t s e le ksk olla kohe valmis vljasiduks. Kohalike sakslaste veoauto viis m e i d K o i k k l l a L e p a p l l u . M e h e d seati piki suurt m a a n t e e d v a a t e g a p h j a s u u n a s p a i g a l e , s i l m s i d e k a u g u s e l e , s e s t m e i d oli v h e j a k i g i l e i o l n u d r e l v a g i . P i d a s i m e ainult s e d a s i l m a s , k a s t e e letajaid o n . M d u s m n i t u n d , kui piki t e e d s i t s i d V a l g a O m a kaitse o h v i t s e r i d l a h t i s e s s i d u a u t o s . A n t i k o r r a l d u s h a a r a n g l p e tada, sest v e n e p a r t i s a n i d o l e v a t j u d n u d j u b a p g e n e d a l e K o i v a je L t i m a a m e t s a d e s s e . A s j a s t e n d a s t k u u l s i n v a i d j r g m i s t : hel h t u l hilja l i n u d k s k o h a l i k n a i s t e r a h v a s m e t s a v a h i p o o l e , kui s i n n a i l m u n u d m e t s a s t m n e d t u n d m a t u d r e l v a s t a t u d m e h e d . M e t s a v a h t o l e v a t t e a t a n u d s e l l e s t O m a k a i t s e l e . S e l l e p r a s t siis k a h a a r a n g seal m b r u s e m e t s a s . Kik \ahimaja nud isegi kinni. . . j i vait, m d u s p a a r n d a l a t : siis k u u l s i m e , e t m e t s a m b e r oli k o r r a l d a t u d s a l a j a n e v a l v e , m i l l e s t e i t e a d O m a k a i t s e , j a kui v e n e p a r t i s a n i d tulid u u e s t i , veti n a d ja m e t s a v a h t o l e v a t o l n u d n e n d e g a m e s t i s !

Haarangutest Saksa okupatsiooni ajal 100 Haarangutes! Saksa okupatsiooni ajal

101

ka poolteist kilo tugevatoimelist mrki nende k a e v u d e mrgitaM i n u m l e t a m i s e jrgi oli s e e 1 9 4 3 . a a s t a m r t s i s , kui p p i s i n v e e l v i i m a s t a a s t a t Valga t s t u s k o o l i s . l e l i n n a k m a s u u d i s , e t hel htul ilmunud Karula konstaabli poole mees, kes teatanud, et tema on "sealt" saadetud ja soovib alistuda. Konstaabel polnud u s k u n u d s e n i , k u n i m e e s a s e t a n u d l a u a l e o m a p s t o l i . A l l e s siis olevat konstaabel visanud vra pstoli nurka ja haaranud o m a , k s u t a n u d v r a l k e d l e s ! L u g u oli t e s t i nii, e t V e n e m a a l t oli siia s a a d e t u d e n d i n e k o m n o o r t e s e k r e t r L e m b i t K u l b i n k o o s g r u pi vene partisanide ja radistiga. Prast nnestunud m a a n d u m i s t ast u s K u l b i n h e n d u s s e o m a s t e g a , k e s olid e l u s j a t e r v e d j a o l e v a t a n d n u d n u , e t siin p o l e v e n e p a r t i s a n i d e l m i d a g i j o o n i s t a d a , k u k u v a d k o h e s i s s e . P e a l e selle o l e v a t L e m b i t ise s a a n u d V e n e m a a iget palet n h a ja tunda ning meelt m u u t n u d . Ka see partisanide g r u p p v e t i k i n n i , vist ainult O m a k a i t s e p o o l t , i l m a s a k s l a s t e a b i ta, sest e g a m u i d u o l e k s t u s n u d s u u r k r a sellest, e t s a k s l a s e d j i d p a r t i s a n i d e t e h n i l i s e s t v a r u s t u s e s t j a r e l v a d e s t i l m a ! J r g n e s isegi k s k k i r i O m a k a i t s e l e , m i l l e s oli kirjas, e t " k i k v e n e p a r t i s a n i d e l e k u u l u n u d tehniline varustus tuleb r i k k u m a t a le a n d a S a k s a sjav e l e " . O l e n k i n d e l , e t sel k o r r a l s e d a e i t e h t u d , sest V a l g a O m a k a i t s e m e h e kest o s t s i n ise s u i t s u d e e e s t v e n e p a r t i s a n i d e r a a d i o j a a m a akusid! H u v i t a v on, et Kulbini loo on n u k o g u d e ajaloolas e d m a h a v a i k i n u d . K u l b i n i s a a t u s e s t o l e n k u u l n u d , e t t e d a e i karistatud, vaid ta lahkus koos sakslastega, et mitte sattuda venelaste ktte. J r g m i s e sclmeinerei'g-d sai V a l g a O m a k a i t s e s a k s l a s t e s u h t e s h a k k a m a s a m a , 1 9 4 3 . a a s t a s g i s e l . h e l p e v a l i l m u n u d Valga p o l i t s e i s s e k s n a i n e j a t e a t a n u d : " M i n u p o o l e i l m u s k a h t l a n e inim e n e j a palus anda t e m a ktte m i n u m e h e riided selle jutuga, e t m i n u m e e s o l e v a t siin, k u i g i m i n a t e a n , e t m i n u m e e s viidi 1 9 4 1 . aastal V e n e m a a l e . " P o l i t s e i s t a i b a t i k o h e , m i l l e s asi v i b o l l a . R a b a t i k i n n i nii t e a t e t o o j a kui k a k l a l i n e . J a siis s e l g u s , et m e e s on testi tulnud, pealegi koos s p r a d e g a ja nad ootavad V r u m a a l M n i s t e vallas S u u r e - T a m m e lhedal popsimajas. Teg u t s e t i kiirelt, e i i n f o r m e e r i t u d s a k s l a s i e g a V r u m a a O m a k a i t set, s i d e t i k o h a l e a i n u l t V a l g a j u d u d e g a , k e s k o h a l i k k e o l u s i d j a maastikku ei tundnud. Maja ei suudetud korralikult rngasse vtta. L k s p a u g u t a m i s e k s . K a k s m e e s t alistusid, k o l m a s tulistas laud a p e a l t , h p p a s alla j a k a d u s m e t s a . S a a g i h u l g a s o l e v a t o l n u d m i s e k s , k u s t s a k s l a s e d vett v t a v a d nii oli j u t t . M d u s i d pevad. hel h o m m i k u l vara p i m e d a s lks Horsti t a l u n o o r p e r e m e e s l a t e r n a g a r e h e a h j u v a a t a m a , vili oli p a r s i l k u i v a m a s . N i i p e a kui t a u k s e a v a s . pisteti talle r e h e t a r e s t p s t o l nin a alla. P e r e m e e s e h m u s , l a t e r n k u k k u s j a k u s t u s . S i i s p a n i p e r e m e e s p i m e s i p l e h k u , t e a t a s O m a k a i t s e l e . T u l d i vlja, r e h e s t e i leitud kedagi e g a m i d a g i . Hakati lagedal n u r m e l asuvaid viljaruke lbi o t s i m a , j a nii o l e v a t k s O m a k a i t s e m e e s k a t s u n u d v i l j a r u g u l krgemat k h m u , p i h k u sattunud pea. S a m a s k l a n u d pauk, m e e s r u g u s e e s o l e v a t e n d ise m a h a l a s k n u d . S e e oli k o h a l i k m e e s L e h o M l t u s , t a o l e v a t siiski p o p s i m a j a s t p g e n e m i s e l j a l a s t h a a v a t a s a a n u d . S e e k i r j e l d u s o n kirja p a n d u d nii, n a g u m a s e d a k u u l sin S a k s a ajal. S e l l e s t l o o s t o n k i r j u t a t u d k a i l u s t a t u d k a n g e l a s l i k patriootiline variant, kus aga olevat puudu sissekukkumise teline p h j u s , lihtsalt loll j u h u s ! 1943. aasta sgisel j u h t u s Harglas rumal lugu, mis oleks vinud selle p a h a n d u s e tekitajale vga kurvalt lppeda. N a g u eespool kirjutasin, vedasid sakslased Venemaalt igasugust r m p s u . hel peval laaditi T a h e v a j a a m a s Harglas oleva S a k s a v e o s a veoa u t o l e i m e l i k " l o o m " s e e oli v i k e s e l e n n u k i k e r e k u j u l i n e , alt p l e k i g a l e l d u d v i n e e r i s t m o o t o r s a a n , m i l l e p e a l oli a u t o m o o tor p r o p e l l e r i g a , s a b a s p r d e t r . S e e e l u k a s oli v e a o u t o p l a t v o r mist tublisti p i k e m , selleprast seisid v e o a u t o kastis m l e m a l pool " i m e l o o m a " saksa sdurid, kes hoidsid o m a keharaskusega rhud e s m o o t o r s a a n i p a i g a l , e t s e e iile a u t o p r a m a h a e i l i b i s e k s ! S i d e t i t a s a H a r g l a p o o l e . K u i a u t o oli j u d n u d Valli t a l u k o h a l e , k las k u s k i l t p a u k j a k u u l li p l a k s u d e s m o o t o r s a a n i k e r e s t l b i . j u s t s o l d a t i t e v a h e l t . E t s a k s l a s t e l relvi k a a s a s e i o l n u d , siis a u t o j t kas o m a teed, r o h k e m kuule ei tulnud. Jrgmisel peval aga veti sakslaste nudel Hargla Omakaitse kokku, tlgiks kaasa kaupm e e s H a l l a s , s a k s l a s t e l oli a i n u l t a l l o h v i t s e r F r i t z . L k s i m e t o s i n a m e h e g a Valli tallu. S e a l olid k o d u s a i n u l t n a i s e d , sest n o o r p e r e m e e s L e o p o l d O t t e l oli m e t s a v e n d , k e s v a r j a s e n d S a k s a v k k e v r b a m i s e e e s t . S a k s l a n e F r i t z k o o s tlgi j a m n e d e O m a k a i t se m e e s t e g a sisenes majja. Oli kuulda: " W o sind die P a r t i s a n e n ? W e r h a t g e s c h o s s e n ? " N a i s e d muidugi eitasid kike, n e m a d ei olevat isegi p a u k u k u u l n u d ! M i n a t u p p a e i l i n u d , v a a t a s i n u e l r i n g i . A i a r e s oli m a a s p u s k a r i k e e t m i s e k a t l a k a a s . s e a l s a m a s aia r e s m u r u l h e l k i s p u n a s e v a s e k a r v a V e n e p a d r u n i kest. T a l l a s i n s e l -

102

Haarangutest Saksa okupatsiooni ajal

Sda juab Harglasse

103

l e o m a s a a p a g a m u l l a s i s s e j a ajasin m u l d a veel p e a l e . S i i s v l j u s k o g u s e l t s k o n d m a j a s t . F r i t z k r k i s n a i s t e l e : " L g e n sie n i c h t . . . siitsamast aia pealt on tulistatud ja karabiinist, s e d a p a u k u ma j u b a t u n n e n . . . v e r d a m m t n o e h m a i ! " N a i s t e l e m u i d u g i tlgiti, n e e d j i d o m a "ei t e a " j u u r d e . O m a k a i t s e m e h e d e i o l n u d k u r j a d , sest n e i l e oli k i k j u b a t e a da, ka see. et tegemist ei olnud vene partisanidega. Eelmisel p e val oli seal m e t s a v e n d a d e k a m p p u s k a r i t t e i n u d , e n d h u l l u k s j o o n u d , j a kui m a a n t e e l oli i l m u n u d n h t a v a l e s e e a e g l a s e l t l i i k u v " i m e l o o m " , haaranud Jaan O i n a s o m a Vene karabiini, toetanud selle a i a l e j a a n d n u d p a u g u . P r a s t s e d a m u i d u g i p g e n e s i d k i k Valli t a l u s t . L p u k s F r i t z sai a r a , e t O m a k a i t s e m e h e d o n k u i d a gi k u m m a l i s e l t loiud, haaras mu palitunbist kinni ja tles: " M a m i s t a n , e t t e i e e i t a h a o m a k a a s m a a l a s t e vastu m i n n a , k u i d t e h k e n e i l e t e a t a v a k s , e t kui k a s v i a i n u l t k s s a k s a s d u r o l e k s siit >uelt k i s t u d k u u l i s t p i h t a s a a n u d , o l e k s i m e s e l l e talu siin m a a t a s a teinud." J a nii s e e asi l p p e s k i , i l m a e t k e e g i o l e k s k a n n a t a n u d . K i b e d u s e g a pean aga m n m a , et prast venelaste tulekut andsid m n e d sellesama k a m b a m e t s a v e n n a d tunnistusi Hargla O m a k a i t se meeste kohta, kes seejrel Siberisse saadeti, vib-olla ka m i n u kohta minu venna kohta aga kindlasti. Oli 1944. a. veebruar. M e i e , 3 . - 9 . veebruarini m o b i l i s e e r i t u d n o o r e d m e h e d , k e s Eesti v e s e i o l n u d veel t e e n i n u d , o l i m e k o r t e ris T r v a r a h v a m a j a s . h e l u n a ajal i l m u s m e i e j u u r d e saali v o r m i s eesti o h v i t s e r j a h d i s : " P o i s i d , v e n e p a r t i s a n i d o n m a a n d u n u d , v a b a t a h t l i k u d kiiresti u e l e ! " L k s l d i s e k s s a g i m i s e k s , k a m i n a kiirustasin r i i d e s s e p a n e k u g a . Kui j u d s i n uele, sitis a u t o tis v a b a t a h t l i k k e j u b a r a . l e j n u i d e n a m e i v a j a t u d . P o i s i d s a a b u s i d t a g a s i hilja s e l . N e n d e l t siis k u u l s i m e , e t e e l m i s e l l oli k u s k i l J g e v e s t e k a n d i s m a a n d u n u d V e n e l e n n u k g r u p i p a r t i s a n i d e g a , j a nii n n e t u l t , e t a l l e s l a g e n d i k u s e r v a l p u u d e vahel ji p i d a m a v i g a s t a t u d t i i v a g a . Nii j i d k a l e n d u r i d siia. N e i d aeti t a g a k o g u p e v . T o l l e a e g s e T r v a p o l i t s e i k o n s t a a b l i E l m a r L i l h m e jutust. " S a i m e n e i s t v i i m a s e d k t t e h t u eel. K a r a a d i o j a a m a , m i l l e n a d j k k e olid r a u p u t a n u d , s a i m e k t t e . " Olen v e e n d u n u d , et O m a k a i t s e kiire t e g u t s e m i n e hoidis ra p a r t i s a n i s j a Eesti p i n n a l , m i l l e tagajrjel o l e k s k i g e r o h k e m k a n natada s aan u d m e i e talurahvas. Ja selle kinnituseks k s lugu. m i l -

l e j u t u s t a s m u l l e h u l k a a s t a i d hiljem V i r u m a a O m a k a i t s e m e e s , Vohnjast prit J o h a n n e s R e n d o j a : " K u i s e e s u u r v e n e p a r t i s a n i d e j u k 1 9 4 4 . a . talvel l e P e i p s i tuli, siis oli k o g u V u t i m a a O m a k a i t s e v l j a s . J u d s i m e M u r a s a a re tallu prast s e d a . kui v e n e p a r t i s a n i d olid sealt l a h k u n u d . T a l u r a h v a s oli m a h a t a p e t u d , o s a l o o m i j a k o e r a d ka. H o b u s e d r e g e dega, kogu toidumoon ja osa loomi kaasa aetud. Partisanide peat u s k o h a s , k u s nad olid p u h a n u d , n g i m e v i g a s t pilti: l o o m a d o l i d k i e g a sarv ipidi nii t u g e v a s t i p u u d e k l g e s e o t u d , e t n a d e n d liigut a d a ei s a a n u d , ja siis k i r v e g a k a e l a d lbi r a i u t u d - - nii jidki p e a d p u u d e k l g e . M a a oli tis v e r d j a p o o l t o o r e i d n r i t u d l i h a t k k e . " K a h j u k s m a e i o s a n u d t e m a l t r o h k e n i pi ida. k u i g i o l i m e k o o s le k m n e aasta m i t m e s Uurali ja M o r d v a vangilaagris. M e t s a s e e s a s u v a L a u k s i M a talu p e r e m e h e J u h a n S a r v e jutust: " E l u S a k s a ajal oli k a m e i l siin k e e r u l i n e . P i d i m e j u O m a k a i t s e l e t e a t a m a , kui m i d a g i k a h t l a s t m r k a m e . h e l p e v a l , u m b e s k u u a e g a e n n e sjaliini j u d m i s t V r u m a a l e , tulid m i n u tallu k a k s kahtlast meest ja nudsid sa. Sid ja vtsid lejnu kaasa. M i na neid les a n d m a ei linud. Hiljem leidsin metsa res olnud palg i v i r n a t a g a n t r o h k e n i kui k m n e i n i m e s e l e s i m i s e a s e m e d , n a d o l i d seal k a u a m i n u m a j a v a l v a n u d . K u i o l e k s i n k o d u n t l i n u d t e a tama, oleks kogu meie pere m a h a tapetud." M t s m a h a J u h a n i e e s , t a e i l i n u d k a m e i d r a a n d m a , kui m e v a h e l p r a s t s d a t e m a pool s a u n a s k i s i m e : J u h a n oli V a b a d u s s ja kaasa teinud Eesti poolel.

Sda juab Harglasse

1 9 4 4 . . u m b e s 17. a u g u s t i v a i a h o m m i k u l sitis M n i s t e - Valga kitsarpmeline reisirong Valga poole. Saru vabrikust lne pool. M u n a p a l u k a r j a t e e k o h a l a v a t i r e i s i r o n g i p i h t a m e t s a s ! tuli. p u n a v e l u u r e s a l k oli lbi m e t s a k o h a l e j u d n u d . S a k s l a s t e l e i o l n u d e s i a l g u v a s t u p a n n a k e d a g i . S u u r e k i i r u s e g a Valga h a i g l a t e s t k o k k u v e t u d v i k e s a k s a s d u r i t e salk k o h t a s v e n e l a s t e suuri jude H n d a surnuaia kohal. L a h i n g u s langes le k i m m e sakslase.
a

104

Kes alustas minu koduklas terrorit?

Karislussalk Taheva vallas

105

n e i s t k a h e k s a r a u d t e e r e s . A l l e s H a r g l a oja j o o n e l s u u d e t i m ni pev vastu panna. L a h i n g u d kandusid le Mustje Vaskpadu. K o h e m e t s a s e r v a l n i i d u r e s olid k u u l i p i l d u j a p e s a d , k a e v i k u i d e i o l n u d . K e s k p a l u t e e r e s oli j u b a k v e m v a s t u p a n u , v i i m a n e v a s t u p a n u E e s t i p i n n a l oli T r v a s e A l a k r t s i s u u r e m a a n t e e j o o n e l . S a k s l a s t e p e a m i n e k a i t s e l i i n a s u s K o i v a j e l . seal p a n d i v a s t u k u u a e g a . V a s k p a l u m n n i m e t s p l e s r a , k o g u m e t s oli e h i t a t u d tis v e n e l a s t e p u n k r e i d , s e s t sealt a l g a s p e a l e t u n g l e K o i v a j e , mis n u d i s nendelt aga tublisti ohvreid. M i n u sjatee lppes P r n u m a a l Tihemetsa vallas. Metsaklas M i h k e l P r n a t a l u s . S e a l p a n i n r e l v a d k i v i a i a s i s s e j a e r a r i i d e d selg a , o o t a s i n s e n i , k u n i p u n a v e laviin l e l k s j a siis t u l i n k a h e p e v a g a k o j u 120 k m ! V a e v u p s e s i n teel k i n n i v t m i s e s t . S e l l e k i i r m a r s i t t t u oli m u j a l a t a l d a d e n a h k lahti, v e s i all; k o l m n d a l a t k i s i n k o d u s h e i n a k n i s p l v e d e p e a l . M i n u v e n d E l m a r oli k o j u j u d n u d e n n e m i n d . T a oli h a a v a t u n a p g e n e n u d s a k s a l a a t s a r e t r o n g i l t , m i s p i d i t e d a v i i m a S a k s a m a a l e . M u v e n d oli o m a k o j u t u lekust teatanud vallamajja, m i n a seda ei teinud, varjasin e n d hein a k n i s . K o l m a n d a l p e v a l p r a s t m i n u k o j u j u d m i s t tuli v e n n a le ksk ilmuda Valka mobilisatsioonipunkti. Sealt ta e n a m tagasi e i t u l n u d , k u i g i tal oli r i n n a s veel l a h t i n e h a a v . S a i m e m n i k u u h i l j e m t e a d a , e t t a oli v i i d u d k o o s t e i s t e g a N a r v a j a seal v a n g i s t a tud. Sellistel asjaoludel ma e n a m endast t e a t a m a ei linud, vaid o t s u s t a s i n e n d varjata. S e e e i o l n u d m o b i l i s a t s i o o n , v a i d s a l a j a ne vangistamine. Alles aastaid hiljem saime teada, et minu venna peale olid k a e v a n u d kohalikud k m m u d Peeter Undrits, miilitsa isa v a n a R m u s j a A r n o l d P i n k a p r a s t s d a oli t a h v i t u s p a taljonis ja haarangutel osaleja.

1944. a. n o v e m b r i s v i h m a u d u s e ! peval ngin o m a k o d u m a ja aknast Harglas, kuidas k m m e vene soldatit lksid m a a n t e e d m d a V r a p o o l e . M n e t u n n i p r a s t tulid s o l d a t i d t a g a s i , n e n de keskel erariides m e e s . p e a norus. Hiljem selgus, et Kalli raud( e e m a j a s oli v a n g i s t a t u d r a u d t e e t r h m a v a n e m S d e m e ( e n n e n i m e e e s t i s t a m i s t S t a r k ) , k e s o s k a s v a b a l t e e s t i , lti, s a k s a j a v e n e k e e l t j a oli o l n u d m n i k o r d S a r u v a b r i k u j u u r e s t l g i k s , kui s a k s l a s e d t a h t s i d v e n e s j a v a n g i d e l e m i d a g i s e l g e k s tehtu m i n g i t m u u d s d e i t e a t u d tal o l e v a t . M a h a j i n a i n e k o l m e v i k s e l a p s e g a . A a s t a h i l j e m v a n g i s t a t i k a t e m a n a i n e H e r t a teistel a s j a o l u d e l . M l e m a d olid v a n g i s l e k m n e a a s t a , k u i d t u l i d siiski e l u g a t a g a s i . 1 9 4 4 . a . d e t s e m b r i s , kui l u m i oli j u b a m a a s . n g i d H a r g l a e l a n i k u d j r g m i s t pilti. h t u eel tuli V r u p o o l t i m e l i k k o l o n n : e e s m n e d vene soldatid automaatidega, nende jrel p o o l s a d a erariides v a n g i , igas v a n u s e s , n o o r e m a d k e r a u d a d e g a k a h e k a u p a kokku aheldatud, vangide taga jlle soldatid, nende jrel hobureed v a n g i d e p a m p u d e , soldatite ja l e m a t e g a . K o g u see seltskond p r d u s H a r g l a k i r i k u m i s a p o o l e . S i n n a jdi b i m a , v a n g i d p a i g u t a t i t h j a leeri m a j j a . H i l j e m s a i m e t e a d a , e t n e e d v a n g i d o l i d prit L t i m a a l t . A l k s n e m b r u s e s t j a e t n e n d e s e a s oli k a e e s t l a s i . E t V a l g a M n i s t e G u l b e n e r a u d t e e oli s j a ajal p u r u s t a t u d , siis aeti v a n g e j a l a V a l k a eht v e n e k o m b e k o h a s e l t ! S e l l i s e i d v a n g i k o l o n n e l k s 1 9 4 4 / 4 5 . a a s t a talvel m i t u . H i l leni, k u i ise j u b a V e n e m a a v a n g i l a a g r i s v i i b i s i n , k s i s i n A l k s n e k a n d i s t p r i t ltlastelt, k a s n a d t e a v a d n e i s t v a n g i k o l o n n i d e s t vi o n k e e g i n e i s t ise n e n d e s o l n u d . E i l e i d n u d m a a i n u s t k i ! M i s s e l l e s t j r e l d u b ? S d a j u v e e l k e s t i s , t i n g i m u s e d l a a g r i t e s olid k o h u t a v a d j a n e e d i n i m e s e d lihtsalt h u k k u s i d .

Kes alustas minu koduklas terrorit?

1944. a. sgisel, oktoobris tegutses meie naabri. Utra Mari maj a s , k u s e n n e oli o l n u d O m a k a i t s e s t a a p , s i t i s a l a j a n e s e l t s k o n d . H i i l i s i n a k n a t a h a j a k u u l s i n , e t seal k u u l a t a k s e l e p e a l e k a e b a j a i d , k i r j u t a t a k s e k a e b u s i . k s k a e b u s t e k o o s t a j a i s t oli M i h h a i l T o o m .

Karistussalk Taheva vallas 1945. aasta mrtsis-aprillis

U h e l h t u l tuli m i n u p o o l e S a k s a - a e g n e m e t s a v e n d , k e d a olin o m a l ajal m i t m e l k o r r a l h o i a t a n u d h a a r a n g u t e e e s t . N d tuli t e m a m i n d h o i a t a m a . T a t e a t a s : " O l i n t n a T a h e v a v a l l a m a j a s , kui K n d a s t anti t e l e g r a m m , e t h o m m e t u l e b sealt H a i g l a s s e j u l g e o l e k u vesalk, kes majutatakse Hargla rahvamajja. Kast' n u t n u d korda

106

Karistussalk Taheva vallas

Karistussalk Taheva vallas

107

teha ja soojaks ktta." Samal l lahkusin kodust, lksin he suure talu lauda peale p h u sisse, k u h u tegin e n d a l e p e i d u k o h a . Jrgmisel peval enne lunat aga venis m d a Llleme Hargla teed jalgsi u m b e s 50-meheline vene soldatite juk Hargla p o o l e , siis p a a r i s a j a m e e t r i s e v a h e m a a g a k o l m o h v i t s e r i , p o r t f e l l i d k e s ; veel p a a r s a d a m e e t r i t vahet ja tulid veel 70 s o l d a t i t . I m e s t a s i n , e t neil e i o l n u d m i n g i t h o b u v e o k i t , v a h e m a a o n i k k a g i 1 6 k m ! M i n u o l u k o r d oli o h t l i k , p i d i n e n d h e l e i n i m e s e l e t a l u r a h v a h u l g a s t n i t a m a . M i n d m i s t e t i . s e l t e g i m e talu l a u d a u e l asuvasse lekuhja uru, kuhu ma sisse pugesin, lauda uele pandi koer ketti. Igal h t u l p i m e d a s t o o d i m u l l e s o o j a t o i t u j a t e a t e i d . K o h e j r g m i s e l p e v a l p r a s t s a a b u m i s t oli k u t s u t u d l e k u u l a m i s e le Saksa-aegseid metsavendi, kohalikke k o m m u n i s t e ja hvituspalaljonlasi, kiki, kes soovisid kellegi peale m i d a g i kaevata. Tean. e t sel p e v a l k i s i d l e k u u l a m i s e l A r n o l d P i n k a , P e e t e r U n d r i t s . e n d i s e m i i l i t s a isa v a n a R m u s . V l a d i m i r S a a r . v e n n a d A u g u s t j a M i h h a i l T o o m . Iii o l e t e a d a , k e s n e i s t k e l l e g i p e a l e k a e b a s . V i b e k s i m a t u l t a r v a t a , e t k a e b u s i vajati j u b a v a n g i s t a t u d m i t m e k m n e O m a k a i t s e m e h e p e a l e . K u i d k a r i s t u s s a l g a p e a m i n e l e s a n n e oli leida neid, kes end varjasid. J r g n e s i d m a j a d e ja talude lbiotsim i s e d , s i t i oli l i i k l u s k e e l d j a s d u r i d p a t r u l l i s i d t e e d e l , v a l v a s i d u e d e l . O t s i t i lbi L i i n p r i t a l u j a s e l l e p e r e m e e s , e n d i n e T a p a s o o musrongi suurtkimeister Viktor Pallo vangistati. lekuulamised viidi lbi e n d i s e s T a h e v a v a l l a m a j a s , m i s oli H a r g l a k o o l i m a j a lh e d a l seal oli t e l e f o n k e p r a s t . l e k u u l a m i s t c l e loodi p s s i m e e s t e vahel ka S a k s a - a e g s e mets a v e n n a E d g a r Kalli v a n e m a d , k e l l e p o e g p u n a v e m o b i l i s a t s i o o n i p u n k t i e i i l m u n u d . E d g a r i v a n e m a i d p e k s t i nii r n g a l t , e t n a d o m a poja kodust reheahju ehitatud punkrist vlja andsid. Edgar Kail viidi v a n g i , t a v a b a n e s kll m n e a a s t a p r a s t , k u i d lks s e g a s e k s , k e l l e g a g i e n a m e i r k i n u d , e n d a v l i m u s e j a k o d u eest e i h o o l i t s e n u d , e l a s l a g u n e v a s A l a - K a l l i t a l u e l u m a j a s nii iigi p a a r k m m e n d a a s t a l . K o o l i l a p s e d v a a t a s i d t e d a k a u p l u s e j u u r e s hirm u g a | a r k i s i d o m a v a h e l : '"See o n s e e . k e s V e n e m a a l v a n g i s segaseks lks." V i m u d e l e ei meeldinud selline elav eksponaat ja v a e n e E d g a r viidi v a s t u o m a t a h t m i s t J m e j a l a a s u t u s s e . Seal k i s t e d a vahel v a a t a m a s k s s u g u l a n e . Kalli L i i d e , k e l l e l e E d g a r olevat t e l n u d ; "'Ega m u l siingi n o h a i v e i o l u . k o t u n o l i ' k s par e m b . " M n i a a s i a prast s e d a E d g a r suri.

P i i r i r s e lti C a u n e v a h t k o n n a m e t s a v a h t E d u a r d s K a n a s t s rkis m u l l e Edgarist j r g m i s e loo. ""Jtsime o m a m a n t l i d j a a s j a d s o o r d e m a h a j a l k s i m e k r a a v i k a l l a s t pidi s o h u s i s s e , m e t s a l e m , m e t s n i k j a n u n a . K r a a v i k n a k u t a g a n g i m e , e t p u r d e l i s t u b k o l e k a r v a n e m e e s j a s b leiba, p u r d e s i s s e o n l d u d s u u r p u s s j a s e l l e k r v a l k o n s e r v i p u r k v e e g a . L k s i m e m d a , t e r e t a s i m e lti, e e s t i , v e n e j a s a k s a k e e les. M e i l e e i v a s t a t u d . M e e s j t k a s s m i s t . M t l e s i m e , e t n d o n m e i e a s j a d kll l i n u d , k u i d m n e t u n n i p r a s t t a g a s i t u l l e s oli mees kadunud, asjad alles." Puistamine kestis Harglas kaks ndalat. Et mind polnud keegi p r a s t s t t a m i n e k u t n i n u d , siis m i n u v a n e m a i d e i p e k s t u d , p e a l e g i e i m r g a n u d siti m u k o d u u e s v a l v a n u d s o l d a t i d m i d a g i k a h t last. Aprilli algul kolis karistussalk L a a n e m e t s a , valla l n e p o o l s e s s e o t s a . Seal tehti s a m a s u g u s t t d . O l i k u u l d a v a i d nii p a l j u , e t r n g a l t oli p e k s t u d L a a m a n n i - n i m e l i s t m e e s t , k e l l e p o e g a r v a t i o l e v a t m e t s a s , p o e g oli a g a j u b a V e n e v a n g i l a a g r i s . S e e s u u r k a r i s t u s e k s p e d i t s i o o n oli ' " p u h t p r o f l a k t i l i n e " . s d a j u veel k i s . m e t s a v e n d i oli palju, k u i d k e e g i m e i s t e i t e g u t s e n u d , s e e g a p o l n u d ka phjust sellise terroriekspeditsiooni t e g e m i s e k s . Siiski nidat i i g a k s j u h u k s u u e v i m u k a r m i ktt, m i s i n i m e s t e l e h i r m u s i l m a ajas. V i m a l i k , e t k a r d e t i k a k o k k u p r g e t l n e l i i t l a s t e g a , j u h u k s kui n e e d o l e k s i d h a k a n u d n u d m a e n d i s t e i s e s e i s v a t e r i i k i d e t a a s t a m i s t A t l a n d i h a r t a j r g i , s e e p r a s t oli vaja l n e m e e l n e e l a n i k kond hvitada. S e d a jrgnevatel aastatel ka tehti, kuigi L n e s t ei olnud mingit ohtu tulemas. Kuigi karistussalk T a h e v a vallast lahkus, ei lppenud sellega inimjaht, seda jtkasid n d kohalikud hvituspataljonlased, keda juhendasid Saksa-aegsed metsavennad Arnold Pinka Harglast j a E r i c h E o m o i s K o i k k l a s t . T a g a j r j e k s olid k a m n e d K o i k k l a m e t s a v e n d a d e vastulgid. K o i k k l a s elavale uusmaasaajale, hv i t u s p a t a l j o n i m e h e l e P j o t r B o r i s s o v i l e visati s e l t u p p a k s i g r a naat, m i s kll e i l h k e n u d . T u l i s t a t i T a h e v a v a l l a m a j a , m i l l e sein a p a l k i d e s t h i l j e m k u u l e vlja raiuti e k s p e r t i i s i k s , s u r m a kll e i saanud keegi. T a h e v a valla hvituspataljon pani toime haarangu Haiglas, i n e t s a r s e t e s t a l u d e s . T i l g a talu m e t s a r e s a s u v a s t k n i s t leiti m i t m e m e h e m a g a m i s a s e m e d , " t n u t h e k s " p e k s t i lbi T i l g a talu

108

Karistussalk Mniste vallas Kuutsil

Karistussalk M n i s t e vallas Kuutsil

109

p e r e n a i n e A n n a Lieventhal, kes a g a asjast midagi ei teadnud. Tilga A n n a rkis mulle aastaid hiljem: " P i n k a A r n o oli k a h a a r a n g u l , k u i m i n d p e k s t i . H b i v i n u k s tal olla, ise m a g a s , k u r a t . S a k s a ajal s a m a s k n i s , k a s m a t e d a l e s a n d m a lksin!" 1945. a. oktoobri algul r n d a s m i t m e k m n e m e h e l i n e m e t s a v e n d a d e g r u p p p i s e p e v a ajal H a r g l a t . T e k k i n u d t u l e v a h e t u s e s said surma kaks hvituspataljoni meest, Arnold Pinka ja Eduard P e h k . P e a l t n g i j a t e jutu j r g i o l e v a t n e e d m e t s a v e n n a d o l n u d v rad. Rvitud kauplust ja apteeki. J a veel k s j u h t u m , m i s l a n g e b s a m a s s e s g i s e s s e . P e a l t n g i j a O s v a l d Peltser: "Sitsime veoautol Vru poole, le k m n e inimese. Kusagil m e t s a v a h e l tuli m e i l e V r u p o o l t v a s t u v e o a u t o j a m e i l e anti m r ku peatuda.. M e i e auto peale ronis noor miilits Koidu R m u s , ta h a k k a s h e v r a m e h e kallal n o r i m a : " O l e d S i b e r i k a n d i d a a t , n i ta d o k u m e n d i d . " M e e s pistis k e p u e , klas pauk ja miilits vaj u s m a h a . M e e s h p p a s a u t o k a b i i n i k a t u s e l e , sealt k a p o t i l e j a l k s m e t s a , alles siis l a s k s i d t e i s e s a u t o s o l n u d h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d talle m n e d p a u g u d jrele. V a a t a s i m e langenu le, kuulihaav a s olid m i i l i t s a s i n e l i r n d e k i u d n h a . " M a e t u d H a r g l a k a l m i s t u l e .

1 9 4 5 . aastal e l a s i m e M n i s t e m i s a p a r g i s a s u v a s m i s a a e g ses " u n a m a j a s " , mille m i n u v e n d A u g u s t k o r d a tegi. Sgisel A u g u s t v a n g i s t a t i j a viidi K u u t s i l e v a l l a m a j j a , k u s t tal n n e s t u s r a p g e n e d a . M i n d j a d e O l g a aeti u n a m a j a s t vlja. A s u s i m e e l a m a P l o o m i p u u E d g a r i m a j j a , k e s oli k a j u b a v a n g i s t a t u d . O k t o o b r i k u u s i l m u s i d m e i e koju M n i s t e m i i l i t s R a j a l a , t e m a v i k e s t k a s v u n a i n e k a p s s i g a , siis h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d Eedi Kikas ja Richard Ploomipuu hobusega. Mind ja mu de Olgat k s u t a t i k a a s a m i n e m a . L k s i m e N o o r k i v u d e p o o l e , sealt k s u tati k a a s a e d S e n t a j a A i m e . M e i d k i k i viidi K u u t s i l e v a l l a m a j a vangikongi, kus olid ees j u b a vana R a u d n a g e l o m a naisega, R e e ne K o n d . Alfons Visla ja A r n o l d Ilves. M n i s t e r a h v a m a j a saalis olid v e n e s o l d a t i d . M i n d viidi l e k u u l a m i s e l e r a h v a m a j a t e i s e l e k o r r u s e l e , k u s oli p i k k laud, m i l l e m b e r i s t u s s j a v e v o r m i s j a erariides mehi. Mind ksitles ks Venemaa eestlane, ta ksis mu v e n n a A u g u s t i k o h t a . V a s t a s i n : " T a o n teil j u k e s . " K s i j a li e s i t e k s m u l l e v a s t u n g u , siis k i s k u s m u l v l j a k a k s p e o t i t j u u k s e i d . Seesama lekuulaja painutas mu pea o m a plvede vahele, tmbas m u riided seljale les j a m i n u paljale a l a k e h a l e hakati a n d m a h o o p e nuutidega, olid ka kaablijupid, millel r a u d n a e l a d otsas. M i nestasin mitu k o r d a j a vajusin p r a n d a l e , a g a m i n d t m m a t i ikka l e s j a p e k s t i j l l e . P r a s t e s i m e s t p e k s m i s t viidi m i n d t e i s t e j u u r d e t a g a s i ; sain e g a k n e l d a . M i n u j a e p e a l e o l i d k a e v a n u d H i l j a R m u s j a t e m a v e n d . P r a s t teist l e k u u l a m i s t p a n d i m i n d e r a l d i r a h v a m a j a a l u m i s e l e k o r r u s e l e v a s a k u t ktt k l m a r u u m i . P a l u s i n A n t s l a m i i l i t s a t T o o m e , k e s ti m u l l e e k e s t s u u r r t i k l m a k a i t seks. Rahvamajas lrmasid soldatid ja valjuhldaja, e t p e k s t a v a t e k i s a e i k o s t a k s . O s a p e k s j a i d oli v o r m i s , o s a e r a r i i d e s . l e k u u l a j a oli h e l e d a j u u k s e l i n e , k e s k m i s t k a s v u , t a e i s a l l i n u d , e t t a l l e o t s a v a a d a t i , v i r u t a s m u l l e v a s t u n g u k u m m a l e g i p o o l e , nii e t m u l t u l i s i l m i s t v l j a k i s , j a k a r j u s : " M i s s a m i n u s t v a h i d , e g a sinu silm a d k i g e i l u s a m a d e i o l e ! " T a oli u m b e s 4 3 - a a s t a n e . Vanal R a u d naglal olid h a m b a d vlja ldud, ta ei s a a n u d e n a m sa. Toitu lubati m e i l e k o d u s t t u u a , p e k s j a m n i t a m i n e oli riigi p o o l t . O m a l o o m u l i k k e t a r b e i d r a h u l d a m a aeti m e i d p s s i m e e s t e v a h e l l h e dale pllule, m e h e d ja naised segamini soldatite h i r n u m i s e saatel. M i n d hoiti K u u t s i l k i n n i p o o l t e i s t n d a l a t , v i i m a n e l e k u u l a j a oli m i i l i t s T o o m , t e m a l t s a i n a i n u l t h e n u u d i h o o b i . M i n u d e O l g a viidi e d a s i V r r u , k u s t a oli k i n n i k u u s k u u d . p r a s t tuli m i n u j u u r d e J a a n i m e l e ; e n a m t e d a e i k i u s a t u d . V e n d A u g u s t tuli ise

Karistussalk Mniste vallas Kuutsil sgisel 1945

Meenutab Anni Sprenk: " 1 9 4 1 . aastal e l a s i m e M u s t j e t a l u s S a a r e o t s a A a d u p o o l . 2 1 . juunil sitis a u t o u e l e , anti k s k a s j a d k o k k u p a n n a . V e n d Augustit ei olnud kodus, hakkasin hirmsasti nutma ja kisendam a m i n d jeti m a h a . r a viidi m i n u v a n e m a d K u s t a j a K a t r i S p r e n k . Isa oli o l n u d K a i t s e l i i d u s . A l l e s p r a s t s d a s a i m e t e a d a , e t v a n e m a d l a h u t a t i , isa oli o l n u d v a n g i s k o o s v a b r i k u T a m m e g a , k e s tuli e l u g a t a g a s i . Isa j i k a d u n u k s . E m a oli v i i d u d O m s k i o b l a s t i s s e , o l e v a t s u r n u d seal p r a s t s d a v a n a d e k o d u s .

110

Karistussalk M n i s t e vallas Kuutsil

Karislussalk M n i s t e vallas Kuutsil

111

vlja 1946. a a s t a l . J a a n i m e L e i d a k d i t a t i 1 9 4 9 - n d a l , p r a s t s e d a v e t i A u g u s t u u e s t i k i n n i . N g i m e , kui tulid p s s i m e h e d iile n u r m e . V e n d oli h u l k a a s t a i d V e n e m a a v a n g i l a a g r i t e s , tuli e l u g a tagasi. M i n u teine vend O s k a r vangistati kodutalus H r o v a l , t e m a j i g i i g a v e s t i k a d u n u k s , n a i n e viie l a p s e g a k d i t a t i 1 9 4 9 . a a s t a l . V e n d A u g u s t i p e a l e k a e b a j a d olid A l f r e d K r i p p j a K a l j u S a r a p u u . O l g a R e i n h a u s . sndinud Puija, rkis mulle: " M i n u meest M i h k lit s u n n i t i sinu v e n d a d e p e a l e t u n n i s t a m a . " A r v a n , e t see j u l m l e k u u l a j a oli K a l l a s t e l t p r i t H u g o L i i v , k e s 1 9 1 9 . a . p o i s i k e s e n a v e n e l a s t e g a k a a s a oli l i n u d . T e m a d e E l l i . kes e l a s k o d u k o h a s , oli S a r u A l a v e s k i o m a n i k u E v a l d L t s e p a n a i n e . S a r u veski p e a l . t l i s t e t o a s o h p o s t k a s t . P a a r a a s t a t prast p e k s a s a a m i s t lksin sinna posti j r e l e . L l s e p p a d e pere istus p a r a j a s t i s g i l a u a s , seal oli k l a l i s e n a k a Elli v e n d . k e s i s t u s l a u a s s e l j a g a m i n u p o o l e e g a v a a d a n u d Tingi. Elli h a k k a s v e n n a l e s e l e t a m a m i n u k o h t a : " N e n d e p e r e sai k a palju k a n n a t a d a , van e m a d viidi r a , ise said p e k s a . " S e l l e j u t u p e a l e v a a t a s Elli v e n d le la minu poole ja ksis: " K a s tundsite ka kedagi nendest peksj a t e s t ? " "Ei, need olid v r a d , " vastasin mina. Tulin vlja ja m t l e s i n , k u s m a kll o l e n t e d a k o h a n u d . J a siis j u d i s m u t e a d v u s se ksimuse mte: " K a s tundsite ka kedagi nendest peksjatest!!!" H u g o t e i n e d e oli M n i s t e k i g e j u l m e m a h v i t u s p a t a l j o n i m e h e V i l l e m s o n i n a i n e . H u g o l pidi o l e m a N m m e l m a j a j a p e r e k o n d . " Jutustab Senta Noorkiv: " V a b a d u s s j a ajal 1 9 1 9 . a a s t a k e v a d e l e l a s i m e K o n n u k l a k r t sis. M e i e isa. V i l l e m N o o r k i v s d i s E e s t i v e s . S j a l i i n oli M u s t je pl, phja pool jge S a r a vallas olid Eesti v e d ja M n i s t e m i s oli k a e e s t l a s t e k e s . S a r u p a l u s R a u d s i l l a l h e d a l oli E e s t i s o o m u s r o n g , k a R a u d s i l d oli j u b a E e s t i v e k e s . L u n a p o o l M u s t j g e M n i s t e v a l l a s v i m u t s e s L t i 13. p u n a n e k i i t i p o l k , m i l l e j u u r e s olid k a E e s t i m a a l t p g e n e n u d k o h a l i k u d k o m m u n i s t i d . E n n e s e d a . kui Eesti v e d v a e n l a s e M n i s t e s t v l j a lid, j u d sid p u n a s e d vtta M n i s t e vallast h u l g a p a n t v a n g e . M i n u e m a p e a l e k a e b a s p u n a s t e l e M i n n a K o k k , L e o e m a . e t " m e e s o n tal v a l g e s v e s " Konnukiilast veti Ella U i b o ja v a n a p e r e m e e s Jaan Uibo. M i n u e m a Miili j a m i n d ka, o l i n siis 1 2 a a s t a t v a n a . K o j u j e t i m a h a m i n u v i k e v i i e a a s t a n e d e j a kiri i s a l e , m i l l e s oli: " T u l g e m e i e p o o l e iile. siis s a a t e p e r e k o n n a t a g a s i . "

K i g e e n n e viidi m e i d P e r a k o n d u , sealt e d a s i L t i m a a l e T s i k u s k i s s e ( C e k u l e ) . S e a l olid e e s j u b a T u r s a talu p e r e m e e s P u n t . S a a g Kaarli H a n d u talust, Piits Saar Hrbali talust, E d u a r d L a a s K i i v a k u t a l u s t . S i l l a o t s a talu p e r e m e e s K a r g a j a oli k u s k i l m u j a l . H t i talu p e r e n a i n e A n n S a a g oli k a k i n n i v e t u d , t e m a m e h e A n d ri olid juba tapnud punaste luurajad, kes esinesid Eesti sduritena, s e l l e e e s t . e t p e r e m e e s n a d t u p p a oli k u t s u n u d j a s a a n d n u d . T s i k u s k i s k u u l a s m e i d iile T a h e v a k o m m u n i s t P a t l e p , k e l l e v e n d e l a s veel p r a s t s d a T a h e v a l . S i i s viidi m e i d Laitsnas.se. k u s m e i d k u u l a s iile p i k k m e e s v e n e s o l d a t i s i n e l i s , p e a s s o l d a t i m t s , all e r a r i i d e d , o l e v a t o l n u d A n v e l t ise! T a t e a t a s m e i l e : " O l e t e p a n t v a n g i d , v a b a k s e i s a a e n n e . kui m e E e s t i m a a r a v t a m e . " L a i t s n a s oli s t a a p j a s i n n a oli k o k k u t o o d u d p a n t v a n g e ka mujalt. Missost olid O p a r i d - e m a j a mini , Varstust M i i l i K b a r . E d a s i aeti m e i d jala P t a l o v o s s e ( P i h k v a oli j u b a E e s t i v g e d e p o o l t r a v e t u d ) , sealt viidi m e i d r o n g i g a N o v g o r o d i , k u s p a i g u tati v a n g l a s s e , v a n g l a s h a i g e s t u s i m e . viidi kll h a i g l a s s e , k u s s u rid m i t m e d i n i m e s e d : T u r s a P u n t . K a r l S a a g , E d u a r d L a a s , H t perenaine Ann. N o v g o r o d i s t viidi m e i d S t a r a j a - R u s s a v a n g l a s s e , oli k o h u t a v n l g . R a h u oli j u b a alla k i r j u t a t u d , kui m e i d V e n e m a a l S t a r a j a Russa vanglas klastas noor Eesti ohvitser. Ta p a h a n d a s venelastega: "Teie hoiate pantvange sellistes tingimustes ja vanglas k o o s varaste ja m r t s u k a t e g a . " See aitas, m e i d lubati eraldi majutada. S t a r a j a - R u s s a s suri m e i e n a a b e r , v a n a J a a n U i b o , m e i d a g a viidi Troitski misasse, kus h a k k a s i m e kojusiduks v a l m i s t u m a . M a i k u u s sitsimegi kodu poole, 62 pantvangi, m e i d veti vast u E e s l i - - V e n e piiril N a r v a t a g a . O l i m e nii n l g i n u d , e t e i s u u t n u d jalul seista. E e s t i o h v i t s e r t l e s : " I s t u g e , i s t u g e , kll m a teid r a loen." Meid vahetati hing hinge vastu vene sjavangidega, lejnud vene vangid saadeti Eesti poole tagasi. N a r v a s o l i m e karantiinis m i t u n d a l a t . S e a l k l a s t a s m e i d k i n d r a l T n i s s o n . M n i s t e j a a m a s oli isa m e i l v a s t a s , o l i m e v a n g i s o l n u d n a t u k e iile a a s t a . " Eesti V a b a r i i g i ajast: " M i n u i s a l e . V a b a d u s r i s t i k a v a l e r i l e anti m a a M n i s t e m i sast. 1 9 2 2 . a a s t a l , e n d i s e P u u d a talu m a a kui a s u n i k u l e . E l u m a j a sai v a l m i s 1 9 2 8 . a. Kikjal k i s k s s u u r e h i t a m i n e . Eesti aja lo p u k s olid k i k h o o n e d o l e m a s , k a s u u r v i l j a k n m e p e a l .

112

Kanstuxutik Mniste vallas Kuutsil

Karistussalk Mniste vallas Kuutsil

113

1 9 4 1 . a . lks s d a m e i s t m d a . V a i d v a j e l P e r a k o n n u s i l l a j u u r e s oli kll M n i s t e O m a k a i t s e l l a h i n g h v i t u s p a t a l j o n i g a , s e e ldi p g e n e m a ja Mniste valla talud jid m a h u pletamata. 1 9 4 4 . a . a u g u s t i s jid a g a s a k s l a s e d p e a t u m a V a i d v a j e l n e k a l d a l e . V e n e l a s e d k o o n d u s i d m e i e P u n d a talu m b r u s s e j a u e l e . Kll p d i s m e i e isa. v a n a s j a m e e s , n e i d v e e n d a , e t k o h t e i o l e sobiv, kuna vastaskaldalt Vereva m e pealt on m e i e uele hsti nh a . T e d a e i k u u l a t u d . Vastati v a i d , e t " p e r e m e e s a j a b o m a k a s u t a g a " j a ksti m e i l k o d u s t l a h k u d a . P u h k e s l a h i n g . V e n e v g i saigi m e i e m a a peal k v a s t i p i h l a S a k s a s u u r t k i t u l e s t , m e i e s u u r viljakn ples ka maha. 2 1 . augustil 1944 said minu v a n e m a d Pullihansi talu kni j u u r e s s u r m a s a k s l a s t e m r s u s t , s e e oli m i n u u d s e i m e l a m u s , kui k o r j a s i n k o k k u , m i s neist oli j r e l e j n u d . O k t o o b r i s 1 9 4 5 oli k a r i s t u s s a l k K u u t s i l ; r a h v a m a j a s oli p e k s m i n e , kinnivetud olid vallamaja krtsus. P e a l e m i n u olid seal v e e l K n n u 1.aura j a R e e n e , O i g a j a A n n i S p r e n k , L i n d a R e b a n e P u l l i l t . H u g o R a u d n a g c l T a n i l a l t , M i n t s Liiv, t e m a t e e n i j a , A r nold Ilves, S o o Eerike, Alfons Visla, Ida A e d l a , U i b o Eeri e m a , Prangli Linda. Peksa s a i m e kik, peale k a h e . alakeha t m m a t i palj a k s , peksti nuutidega. E s i m e n e k s i m u s oli: " K u s on b a n d i i d i d ? " Nimeliselt ksiti E n n L u h t m a a d ja K o r v a L e o p o l d i . lekuulajad olid vormis, ksiti eesti keeles, r o p e n d a b , kahtlustati suhetes mets a v e n d a d e g a . Veel n u t i : " K e s oli N a i s k o d u k a i t s e e s i n a i n e ? " l e m u s oli " k a p i t a n " . V a n a V i l l e m s o n p e k s i s n o o r t n e i u k e s t R u t i i n e L i n d m e d . Ida Aedlat peksti p o e g a d e prast, k e s S a k s a sjaves olid o l n u d . k s p o e g s u r i K a r j a l a s s j a v a n g i s , ( e i n e ( O l e v ) I r k u t s ki vangilaagris. M n e d m e h e d viidigi seall vangi, teised said paari ndala prast koju." 1949. aastast: "Olime ega ka kditamisele mratud, kuid saime pgenema. M e i e kodu rviti toiduainetest lagedaks. Lihatnn oh viidud K u n t s i l e , s e a l liha r a j a g a t u d , t h j a t n n i sain h i l j e m Ida A e d l a abiga ktte. Prast k d i t a m i s t tulin koju. sain vaevalt v o o d i s s e heita, kui llid t e k i s t i d B a l u n i n j a K u u s e E e d i . K o g u v a r a oli l e s k i r j u t a t u d . M a a , m a s i n a d j a l o o m a d v e t i k o l h o o s i , m i n d kui k u l a k u t ei v e t u d ; taheti ka m a j a s t v l j a a j a d a . K i s i n v i m u m e e s t e B a l u n i n i ja T r e p i -- j u u r e s V r u s , A n t s l a s p r o k u r r i ja m i i l i t s a

juures, kus mulle eldi: " r a mine kuhugi, ela o m a majas edasi." R i c h a r d L e p p oli m e i e l o o m a d e r a v i i j a . V a l u s oli v a a d a t a , k u i das l a m m a s k o o s talledega tahtis lauta tagasi neid ldi jalaga. Suur tupull ji esialgu viimata, see lhkus ksi laudas. Esialgu o l i n k a k o l h o o s i t l . K u i t e i s e d o m a l u n a l e i b a s i d . siis l k s i n ksi e e m a l e ja nutsin, sest mul ei olnud paljaksrvituid kodust midagi kaasa vtta. L p u k s vana H e n n i n g tles m u l l e : " K n n u Eedi ja Linnu Mari hltega otsustati "hel hlel" sind kolhoosi mitte v t t a . " L k s i n siis t e e t l i s e k s . E i t a h a k i k e o m a i n i m e s t e t e h t u d l e k o h u t rkidagi, n e n d e laste prast, kes pole ju o m a v a n e m a t e tegudes sdi." . Reene Kondi jutust: " E e s t i ajal e l a s i m e N a h a t a l u p o p s i m a j a s . m e i e p e r e s oli k u u s last. N e l l i oli j u b a a b i e l u s l e j e l t l a s e J a a n R u d z i t i g a . T e i s e d l a p s e d olid t a l u d e s t l . M e i l oli p o p s i m a j a j u u r e s k a 0 , 2 7 h a m a a d . 1 9 4 0 . a a s t a l olin t e e n i j a k s K i i v a k u t a l u s H u g o L a a s i j u u r e s . P e r e m e e s e i s a l l i n u d p u n a s e i d , k e s o l i d V a b a d u s s j a ajal t e m a isa, E d u a r d L a a s i p a n t v a n g i n a V e n e m a a l e v i i n u d , k u s t a h u k k u s . h e ! piduhtul, kui M n i s t e r a h v a m a j a s lauldi "Internatsionaali", l k s H u g o L a a s s a a l i s t vlja. T e m a l e p a n d i s k s k a k i r j u t u s t t u l b a l e " V e n e s e a d " . 1 9 4 0 / 4 1 . a a s t a t a l v e l viidi t a r a j a j i i g a v e s t i kadunuks. M i n a lksin N a h a l e tagasi, ostsin h o b u s e , vedasin m e t s a vlja, t e e n i s i n r a h a j a k e v a d e l sain N a h a t a l u s t 8 h a p l d u k u i u u s m a a saaja. K u i g i s a k s l a s e d t u l i d , e i v e t u d m i n u p l l u s a a k i r a , p e r e m e e s A u g u s t P a a s . T a m b e l s e J u h u s e veli, oli a u s m e e s ! S a k s a ajal l k s i m e k o g u perega rentnikuks Venda tallu, mille p e r e m e e s , v a b r i k u K u u s oli 1 9 4 1 . a a s t a k e v a d e l k d i t a t u d k o g u p e r e g a , m a j a oli t h j a k s j n u d . T u l i d j l l e v e n e l a s e d t a g a s i . 1 9 4 5 . a a s t a s g i s e l sain kuulda, et Kuutsile on tulnud Vene sjavgi. Tahtsin just kod u s t r a m i n n a j a ise K u u t s i l v a a d a t a , m i l l e s o n a s i . P e e b u k a n d i s t sitis auto meie uele ja le vlja t o r m a s sdurite ahelik. Ei s a a n u d e n a m p e i t u p u g e d a , m e i e k o d u p u i s t a t i l b i . kisti l e s k a m n e d p r a n d a l a u a d . V a r n a s t , m i n u r i i e t e alt leiti m e i e t u t t a v a , e e s t i a e g s e sulasepoisi R o b e r t Miguli palitu ja selle taskust p a b e r t e m a sissek i r j u t a m i s e k o h t a L a s v a v a l d a . P u i s t a j a t e h u l g a s oli m i i l i t s R a j a l a j a t e m a n a i n e H i l d a . M i n u l oli s r m e s h b e s r m u s s i n i m u s t v a l g e p e a g a , s e l l e e e s t sain j u b a k o d u s v a s t u n g u . M i i l i t s a m u t l v t t i s k a a s a k o h v r i m i n u r i i e t e g a . K o e r T i p a lasti m a h a . o l g u g i e t t a o h k e t i s . K o j u jeti a i n u l t m i n u e m a e l a s t e g a . Isa. m i n a . d e L a u

114

kariMussnlk Mniste vallas Kmil4l

Neist, keda peksti

115

ra, e m e e s J a a n Siid ra. m e i d k i k i viidi K u n t s i l e v a l l a m a j j a k a r t su. l e k u u l a m i s e l e viidi m e i d M n i s t e r a h v a m a j a t e i s e l e k o r r u s e le. E s i m e n e k s i m u s oli: " K u s o n b a n d i i d i d ' . ' " M a e i t e a d n u d . S i i s t m m a t i mind pingile khuli ja hakati p e k s m a soldatirihmadega. K o h e e s i m e s e l l p e k s t i m i n d k o l m k o r d a , p e k s j a d olid e r a r i i des mehed, nende hulgas ka miilits Rjala naisevend, h d n i m e g a J t i m h o ( T a m b e r g i A n t s L a a n e m e t s a s t ) . P e k s a said k a m i n u d e L a u r a j a t e m a m e e s , k u i d v h e m kui m i n a . J r g m i s e l p e v a l k s t i m u l olla t e e j u h i k s , n i d a t a k n e S a r a p u u v a h t k o n n a h e i n a m a a d e l . Lti piiri r e s . L k s i m e g i g r u p i s o l d a t i t e g a , sealt ei leitud k e d a g i . S o l d a t i d l k s i d k a le piiri V i m b a tallu, n u d s i d s a , siis t u l i m e K u n t s i l e t a g a s i . K o l m e p e v a p r a s t s a i d isa, d e j a e m e e s k o j u . K u n t s i l o l i d veel H u g o R a u d n a g e l j a t e m a n a i n e , n e n d e teenija M i n t s Liiv. k e s l a k s p e k s u s t s e g a s e k s j a t a h t i s e n d l e s p u u a . t e i s e d v a n g i d a g a t a k i s t a s i d t e d a . k s a i n u s k o r d kirjutati K u u t sil l e k u u l a m i s p r o t o k o l l . K u u t s i l t viidi m e i d , m i n d , R a u d n a g l a d ja ks Hargla naisterahvas, Vrru, kus olime n d a l a p e v a d vang i m a j a s , le e n a m e i k u u l a t u d . L u b a t i k o j u m i n e m a h a k a t a ; m i n a ja Hrgki naisterahvas p a n i m e k o h e tulema. Nursis judis meile jrele veoauto, millel paar soldatit ja saksa sjavangid, v i i m a s e d a i t a s i d m e i d tintle. A n d s i n n e i l e o m a t o i d u , m i s oli j r e l e j n u d . A u t o sitis V a r s t u s s e k a r t u l i t e j r e l e . V a i s t u s olid m i i l i t s R j a l a j a t e m a n a i n e m i n u h o b u s e g a , h o b u n e anti m u i l e t a g a s i . V a h e p e a l , s e l l e p a a r i n d a l a k e s t e l , mil m a k o d u s t r a o l i n o l n u d , oli sealt i a v i i d u d 2 0 m ' k t t e p u i d , vili oli p e k s t u d j a riigile v i i d u d . P e a r v e l m e i e k o d u s o h o l n u d h v i t u s p a t a l j o n i m e e s Villemson. P e v p r a s t k o j u j u d m i s t anti m u l l e k s k i l m u d a h o b u s e g a Kuntsile. Sealt saadeti Vrru kti, k o o r m a k s thi 40-liitrine piim a k a n n j a 1 8 - a a s t a n e h v i t u s p a t a l j o n i p o i s s , m l e m a d viisin V i n m i i l i t s a s s e . K o d u s , s a u n a s , n h t i , e t m u s e l g oli l e n i s i n i s e k s p e k s t u d , v e r e v a l u m i d n a h a all. T e i s t e s t : S o o Eei ike viidigi ra. t e m a koju e i s a a n u d . M i n u d e E r i i d a t . kes e l a s N a h a p o o l , oli k i m b u t u d B e r k i H i l d a m e h e p rast (see oli E v a l d V a a s ) . "

Neist, keda peksti

A r n o l d i l v e s , s n d . u m b e s 1 9 2 0 . T e m a isa O s k a r I l v e s oli E e s t i ajal S a r u v a b r i k u t l i n e j a sai s u r m a t u l e n n e t u s e l . N a i n e Ida j a k o l m l a s t s a i d k l l a b i r a h a . A r n o l d oli s u l a s e k s j a v a b r i k u t l i s e k s , k u n i S a k s a ajal t a h e t i t e d a s j a v k k e v t t a . T a e i l i n u d , vaid h a k k a s end varjama ja sakslastele pahandusi tegema. T e m a e n d a j u t u s t sai t e a t a v a k s , k u i d a s t a t e k i t a s V a l g a - V r u m a a n t e e l S a r u k l a v a h e l t e e k a t t e s s e a u k e , nii e t a u t o d p i d i d tasa s i t m a , sel h p p a s tagantpoolt liikuvale autole, valgustas taskulambig a a u t o k a t t e a l u s t j a kui seal s d u r e i d e i o l n u d , p i l d u s m a h a k a s t e , m i l l e s t j u d l e k i s . K u i a u t o s olid a g a s d u r i d , h p p a s k o h e m a h a j a k a d u s , e n n e kui n e e d l d s e m i d a g i t a i p a s i d ! K o r d b i s s a k s l a s t e a u t o k o l o n n S a r u kiilas M a t s i t a l u s . A r n o l d oli r o n i n u d h e l e p r e s e n t k a t t e g a v e o a u t o l e , k u i d t e k i t a n u d pimedas metallikolinat. mille peale tunnimees jooksis autopra j u u r d e j a k a r j u s : " D u S c h w e i n e h u n d , k o m m ' r a u s ! " A r n o l d oli a g a t m m a n u d autokljelt pussiga presendi lhki j a h p a n u d vlj a , k u u l i d e i t a b a n u d , s a k s l a n e e i s a a n u d p i m e d a s , m a s i n a i d tis ues pihta sihtida, kartis tabada o m a s i d . Asi lppes suure p a h a n d u s e g a k o h a l i k u l e O m a k a i t s e l e j a k a A r n o l d i p r u u t sai s a k s l a s t e l t vastu n g u . 1 9 4 3 . a . oli s a k s l a s t e l S a r u k o o l i m a j a s m i n g i l a d u . A r n o l d oli ise s e a l k o o l i s p p i n u d j a t u n d i s k a p i m e s i k i k i r u u m e . A l a l i s t v a l v e t l a o j u u r e s e i o l n u d j a A r n o l d , t e m a e n d a j u t u jrgi, o l e v a t p a s s i n u d k o g u , k u n i u n i n e t u n n i m e e s h o m m i k u l r a l k s , siis kiiresti a k n a s t s i s s e j a v t t i s , m i s k l b a s : p i i s s e , p a d r u n e i d , ks i g r a n a a t e , isegi p a r a b e l l u m i , m i l l e kll O m a k a i t s e m e e s O s v a l d H e n n i n g tal h i l j e m k e s t r a v t t i s . K i k l k s hsti n i i k a u a , kui t e g e m i s t oli s a k s l a s t e g a , kellel p o l n u d a e g a s d l a s i o t s i d a , k o h a l i k O m a k a i t s e j a politsei A r n o l dit ei p u u t u n u d ta p o l n u d ju p u n a n e . 1 9 4 4 . a . j u d i s s d a k a S a r u k l l a . R i n n e ji m n e k s p e v a k s p e a t u m a M u s t j e l e j a K e v e l i talu k n i s oli p u n a v e p a d r u n i t e l a

116

Ncisl. keda peksti

Neist, keda peksti

117

du otse rinde taga. Sealt olevat p a d r u n e i d k a d u m a linud. Kahtlus l a n g e s k l a r a h v a l e , n e i d v e t i kurjalt k s i l e j a kui e l u o n o h u s . siis a v a n e b m n i g i s u u . N i i k a sellel v a n a m u t i l , k e d a s u r m a h v a r d u s e l p i n n i t i tlgi a b i l : " K e s m u u s e e v i s o l l a , m u i d s e l l i s e i d meil pole." Vihased venelased lksid k o h e Arnoldi kodu, S i d a s e p o p s i m a j a k a l l a l e . A r n o l d oli t u b a a e g s a s t i p e i t u p u g e n u d , m a j a k e p u i s t a t i lbi ja k u i g i m i d a g i ei l e i t u d , pisteti tuli o t s a ! Ja siis h a k k a sid k n e l e m a " a s i t e n d i d " p a u k u m a k a t u s e s i s s e p e i d e t u d p a d r u n i d j a k s i g r a n a a d i d ! J a k a s e e k o r d p i i r d u s asi s e l l e g a , s d a l k s l e , A r n o l d oli i k k a g i S a k s a - a e g n e m e t s a v e n d , m i d a g i t e s t a d a e i suudetud ja Arnold ehitas "sjategevuses" plenud kodu asemele uue hurtsiku. S d a oli kll l p p e n u d , k u i d r a h u m a a peal e i o l n u d . 1 9 4 5 . a . oktoobris, ei tea mis phjusel, toodi ka Arnold Ilves Kuutsile k a r i s t u s s a l g a k t t e . P e a l t n g i j a j u t u j r g i oli A r n o l d i l e k o h e . kui ta lekuulamisruumi sisenes, virutatud rusikaga nkku ja Arnold o l e v a t t e d a l n u d t e k i s t i l e v i r u t a n u d v a s t u nii k v a s t i , e t s e e l e n d a s t a g u r p i d i v a s t u ust j a k o o s u k s e g a k r v a l t u p p a . S e l l e p e a l e o l e vat A r n o l d i l e k a l l a l e k a r a n u d nii p a l j u t e k i s t e n a g u m a h t u s j a t e d a olevat pekstud, kuni ta teadvuse kaotas. K a a s v a n g i d e jutu jrgi olevat Arnoldilt pressitud vlja tunnistusi k o h a l i k e O m a k a i t s e m e e s t e k o h t a , k e s j u b a a m m u o l i d v a n g i s t a t u d . A r n o l d o l e v a t a g a k e e l d u n u d r k i m a s t . T a sai veel p e k sa, k u i d siis v a b a s t a t i j a t a k a d u s u u e s t i v i m u d e s i l m e alt. A l l e s 1946. aasta k l m a d e l pevadel saadi ta h a a r a n g u l ktte o m a k o d u p o p s i m a j a l a u a alt p r a n d a - a l u s e s t p u n k r i l t , m i l l e l u u k i k a t tis v a i p . J r g n e s i d v a n g i l a a g r i - a a s t a d ; e t m i n g i t s d e i l e i t u d , siis v a b a s t a t i t a d s t r o o f i k u n a j a s a a b u s koju " k a a l u t a o l e k u s " . K o s u s varsti, t t a s h u l k a a s t a i d a u t o j u h i n a j a suri u u t m i s t n g e m a t a . P e e t e r N o o r k i v , h d n i m e g a P a r m u J a n t s . oli p r i t H a r g l a s t . Eesti Vabariigi alguses pakuti talle P a r m u m e t s a v a h i ametit ja sellega koos noort leske A n n a t , kelle m e h e , e n d i s e P a r m u m e t s a v a h i F r i t z K i i m a olid p u n a s e d V a b a d u s s j a ajal t a p n u d , j a t a oli maetud Marienburgi (Alksne) hishauda. M a i s 1919 vttis Peeter N o o r k i v p a k k u m i s e vastu j a oli e l u a j a K a r u l a m e t s k o n n a P a r mu v a h t k o n n a metsavaht, kuni 1945. a. oktoobris N K V D karistussalklased ta o m a kodust kinni vtsid ja reetur Tanilovi k a e b u s e phjal K u u t s i l e t i d . T a o l e v a t v t n u d o i n a k s : " J a h , m e t s a v e n n a d k i s i d kll m i n u p o o l . k s i s i d s a . " E i a i d a n u d s e e . e t t e m a v a n e m p o e g A u g u s t ji p u n a v e l a s e n a Srve dessandis k a d u m a , ega

s e e , e t t e m a n o o r e m p o e g E d u a r d oli S a k s a - a e g n e m e t s a v e n d . P a r m u J a n t s viidi k o h e K u u t s i l t v a n g i , t a sai k m m e a a s t a t , oli s e l l e aja r a j a tuli v a n g i l a a g r i s t veel e l u g a t a g a s i , k u i d suri v a r s t i . A l f o n s Visla, n o o r k o o l i p e t a j a M n i s t e k o o l i s t sai r n g a l t p e k s a o m a v e n n a E d u a r d i p r a s t , k e s e n d varjas m u l l e t e a d m a t a p h j u s t e l , sest t a e i o l n u d S a k s a s j a v e s e g a O m a k a i t s e s . K o o l i p e t a j a k s j e t i t a kll e d a s i , sest l a u l u p e t a j a t p o l n u d k u s k i l t v t ta. E r i c h K i v u p u u , k e l l e k o d u oli S a r u k a r j a m a a r e s m e t s a s e e s . S o o p o p s i m a j a k e s e s . S e l l e t t t u t e d a h t i g i S o o E e r i k s , sest K i v u p u u - n i m e l i s i oli palju. K a t e m a t i d k a r i s t u s s a l k l a s e d K u n t s i l e , p e k s i d m i t u k o r d a , kuni t a t e a d v u s e k a o t a s , m i l l e e e s t , e i o l e t e a d a , sest m e e s e i e l a n u d a v a l i k u s t a m i s e n i . T e m a m l e s t u s e d j a laulud makilintidel sattusid naabrinaise, Veeberi O l g a ktte, kes m i n u p r i m i s e peale vastas, et " m i n u l t varastati need ra k o o s m a k i g a " . E i u s u , sest O l g a l oli i s a k e s e pilt a u k o h a l . K a E r i c h viidi K u u t s i l t v a n g l a s s e , sai k m m e a a s t a t , m i l l e k a r a oli. P r a s t v a b a n e m i s t oli S a r u v a b r i k u s a u n a m e e s . E l a s P a l u b i j a M a t s i t a l u des, remontis maju. Suri K o n n u v e e r e m a j a k e s e s prast seda, kui tal j a l g g a n g r e e n i t t t u m a h a v e t i , t e m a v i i m a s e d p e v a d o l i d p i i narikkad. Koikklast toodi Kuutsile p e k s m i s e l e ka m e t s a v e n d Karl T h e isa, k e l l e e e s n i m e m a e i tea. T e m a v a n e m p o e g J u h a n T h t oli m i n u koolivend Valga tstuskooli pevilt ja langes S a k s a sjav e s . N o o r e m p o e g K a r l oli n o o r u k e v a b a t a h t l i k S a k s a s j a v e s j a e n n e E e s t i l a n g e m i s t tuli r i n d e l t ra. S i b e r i s s e v i i m i s e e e s t p a g e s m e t s a , e l a s t a l v e l e . V a a t a m a t a p e k s u l e oli v a n a T h t j n u d k i n d l a k s : " E i l u b a n u d m a o m a pojal m i n n a S a k s a s j a v k k e e g a kskinud m i n n a metsa! Mul t e m a g a sidet ei o l e j a kodus pole ta k i n u d . " V a n a T h t lasti s e e k o r d K u u t s i l t t u l e m a j u t t oli s e l g e j a u s u t a v . T e m a e d a s i s t s a a l u s t m a e i tea. H a r g l a s t t o o d i p e k s m i s e l e veel k s n a i n e , k e l l e s t r g i b K n nu R e e n e . Ma arvan, et see naine vis olla m e t s a v e n d Evald Kon d i n a i n e V e e r a , vi t e m a d e E n i m a R e i n h o l d . k e s p r a s t p e k s m i s i V r r u viidi j a sealt n d a l h i l j e m t u l e m a lasti. K u u t s i l p e k s t i ka S a k s a - ja V e n e - a e g s e m e t s a v e n n a H e i n u I ih, > e m a H i l l a U i b o t , sest p o e g e i t a h t n u d 1949. aastal Uibode pere kditati. m i n n a ptinaarnie.

118

Suurhaarang Koivaliina vallas

Suurhaarang Koivaliina vallas

119

M a t s i m e metsavahi perekonnast toodi Monistesse karistussalga peksutalgutele ka M a t s i m e metsavaht A. Pehk, keda sd i s t a t i Kesti lipu h o i d m i s e p r a s t , t a sai k o j u t a g a s i . M a t s i m e m e t s a v a h i t i s e a l i s t ttart SkaidrTte P e h k i s d i s t a t i s u h e t e s m e t s a v e n d a d e g a , l a sai p e k s a , a g a e t m e t s a v e n d i p o l n u d k u s k i l t v t t a , lasti k a t e m a v a b a k s . S a m a metsavahi n o o r e m a t p o e g a Alfred Pehki sdistati relva loata o m a m i s e s , ta olevat sellega sel tulistanud Saru laenutuspunkti venelastest hvituspataljoni vitlejaid, kes titsid o m a koh u s t " b a n d i i t i d e v a s t a s e s v i t l u s e s " ( t e g e l i k u l t olid l a m b a v a r g i l ) . A l f r e d P e h k viidi V e n e m a a l e v a n g i , k u s h a i g e s t u s t u b e r k u l o o s i j a a a s t a t e m d u d e s v a b a s t a t i l o o t u s e t u h a i g e n a , suri 1 9 5 0 . a . p a i k u . Amanda (Aime) Noorkiv: " O l i n s u u r e p e k s m i s e ajal M n i s t e k o o l i s p e t a j a . K a m i n d kutsuti koolist l e k u u l a m i s e l e . Nuti m e t s a v e n d i , nimeliselt Villike G o t t f r i e d i . P u u s e p a E l m a r i t . M i n d k u u l a s l e v o r m i s m e e s , A n t s l a m i i l i t s a l e m T o o m . P e a l e T o o m e tuli k s k a p t e n , u m b e s 5 0 - a a s t a n e , k e s k a i n g l i s e k e e l t k n e l e s . Oli veel k s u d n e k a p ten, pikka kasvu, t m m u noga, kes vehkis mariku nuudiga, millel olid p o m m i d o t s a s , l m i s e l e i v a l i t u d k o h t a . M i n d siiski e i p e k s t u d , vist laste p r a s t , k e l l e l e p i d i n t u n d e a n d m a . " N e e d l o o d o n kirja p a n d u d 1 9 8 8 . aastal p e k s u t a l g u o h v r i t e e n d a j u t u phjal n e n d e , k e s siis veel e l a s i d . O s a n e i s t , k e l l e s t o n juttu, on juba Manalas.

h o o p i s t e k i s t i d o m a s p i o o n i S a l m e A h e r o s u u lbi. E n i m a e i o l nud kedagi saatnud, nagu hiljem selgus. Poisid arutasid seda asja j a l e i d s i d , e t s e e o n liiga o h t l i k , e g a l i n u d . K u i d oli j u b a hilja, sest S a l m e k e oli v e e t n u d k o o s p o i s t e g a K o i v a j e r s e s h e i n a k nis, n i n u d a r a l i i k u m i s t e e d . 7/1 S. o M o o h r i l oli o l n u d k v a k l m , k u i d lund veel ei oln u d . A s t u s i n ksi S a n v a n k u talust m d a C a u n e m e t s a v a h i m a j a poole, majast m d u d e s tles m e t s a v a h i n a i n e mulle: " K u i d a s sa j u l g e d n i i m o o d i kia'.'" M i n a k s i s i n : " A g a m i s siis o n ? " M e t s a v a h t Valtersi n a i n e e i e l n u d m u l l e e n a m m i d a g i j a m a e i t a i b a nud midagi. Jtkasin o m a teed. J u d n u d metsavahi majast m n i s a d a m e e t r i t l n e p o o l e , v i k e s e l e l a g e n d i k u l e , just s e l l e l e k o h a le, k u s E e s t i piiri p o o l t tulev m e t s a s i h t l e t a b l a g e n d i k u j a s u u n d u b k a g u s s e s u u r d e s o h u . k u u l s i n selja t a g a m i d a g i k a h t l a s t . T a gasi p a r e m a l e v a a d a t e s n g i n , e t u m b e s saja m e e t r i k a u g u s e l t paksust k u u s e m e t s a s t . E e s l i piiri p o o l t j o o k s e v a d m i n u s u u n a s p a a r k m m e n d r e l v a s t a t u d m e e s t ! S a m a l h e t k e l a v a t i m i n u p i h t a tuli paljudest lorudest. Jooksin l u n a s u u n a s , j u d n u d juba m e k n k a l e s u u r t e p u u d e v a h e l e , n g i n , k u i d a s t v e d e s s e lid p l a k s u d e s l h k e v a d kuulid lulevlgatuste ja suilsupilvekestega. T u n d s i n tug e v a t , v g a valusat l k i o m a v a s a k u k e p i h t a , ksi k u k k u s a l l a . p e o p e s a oli p r d u n u d v l j a p o o l e , veri v o o l a s , s d a lks n r g a k s , e i j u d n u d e n a m joosta. T i h e d a d p s a d j u b a v a r j a s i d m i n d . J u d sin s o o r d e , s e e oli vett t i s . peal p o o l e t o i l i n e j, a s t u s i n v e t t e s i s s e , t e r v e k e g a p a n i n vett s u h u j a n o l e , s e e k a r a s t a s s d a n t , l k s i n lbi s o o L e p u r i tallu, p l v i n i m r g , v a s a k k e h a p o o l v e r i n e , seljas o m a v e n n a K a i t s e l i i d u v o r m i k u u b , p e a s E e s t i s d u r i m t s j a p a r e m a s k e s V e n e p o o l a u t o m a a t v i n t p s s , m i s oli n n e t u s e k s v e e ! t a v o t t i tis, olin s e l l e e e l m i s e l l just H a i g l a s t t o o n u d . K s i s i n L e p u r i t a l u s t h o b u s t , e l d i , e t e i o l e . l v e p a k u l e tekkis s u u r v e r e l o i k , m i l l e t a l u r a h v a s o l e v a t h i l j e m k i r v e g a v l j a raiun u d . L k s i n L e p u r i talust k o h e l e vlja v a s t a s a s u v a s s e m e t s a , sealt v a n k r i t e e d m d a M e e i e m a k l a s u u n a s , siis p a r e m a l e Ite talu p o o l e . U m b e s k o l m e k i l o m e e t r i j r e l j u d s i n k i t s a l e h e i n a m a a l e v i k e s e o j a k e s e k a l d a l j u s t silla j u u r d e . S e a l oli v u n a m a m m i k e k a r j a g a , sain talle k u i d a g i s e l g e k s t e h a . e t lti m e t s a v e n n a d t u l g u m u l l e jrele. S i i s k a d u s t e a d v u s , v e r d oli palju k a d u m a liii m i d . r k a s i n s e l , kui m u l l e j r e l e t u l d i , oli k o h u t a v a l t k l m . u d u . k i a s u u t s i n v a e v a l t a i n u l t k a h e m e h e v a h e l . M i n d viidi Iie tallu, k u s a l l e s haav seoti M i n u k u u e k u i s e s o h k s kuuli s i s e i u

Suurhaarang Koivaliina vallas 1945. a. oktoobris

Sel ajal e l a s i n ksi V a s k p a l u s , t e i s t e g a k o o s t a l u s i d m d a h u l k u da mulle ei meeldinud. hel peval kuulsin aga Kondilt ja M l derilt. et n e m a d olevat Vaskpalus k o h a n u d Hargla tdrukut Salme Aherot. kes neile rkinud: " M i n d saatis Evaldi naisede E m m a ( R e i n h o l d ) teile t l e m a , e t e m a o n s u r n u d j a k u t s u s k a t e i d k o ju matuste ajal." Poistel polnud a i m u g i , et matustele kutsujad olid

120

Suurhaarang Koivaliina vallas

S u u r h a a r a n g Koivaliina vallas

121

i n i s e a v a , v l j u m i s a v a s i d n e l i . S r g i k i s e s t k u k k u s i d vlja k e l u u t k i d , l h k e k u u l oli p u m s t a n u d k e l u u n a t u k e l e v a l p o o l k n a r h i g e s t , h a a v oli nii suur, e t s e l l e s s e o l e k s m a h t u n u d k a n a m u n a , h a a v a r e d k r b e n u d , k u i d t u i k s o o n t e r v e , liha m b e r s o o n e v l j a r e b i t u d . T a l u s t kanti m i n d j u b a r a a m i g a lti m e t s a v e n d a d e l a a g r i s se. L e p u r i talu i n i m e s t e j u t u s t : " K o h e p r a s t h a a v a t u d e e s t i p o i s i l a h k u m i s t j u d s i d m e i e tallu tekistid, kuulnud, et haavatu lahkus, pss kes, jrele e n a m ei linud." S a r i v a r i k u ( S a r a v e r i ) talu p e r e m e h e A u g u s t s B l a u m s i j u t u s t : " K a r i s t u s s a l k tuli k e l l a p o o l e h e p a i k u , m e i e m a j a k e (talu oli s j a s m a h a p l e n u d , elati v i k s e s o n n i s ) p u i s t a t i lbi, k e d a g i e i leit u d , oldi v g a k u r j a d , m i n d i e d a s i M u d i m e t s a p o o l e . " M u d i m e t s a tallu j u d i s k a r i s t u s s a l k s a m a l p e v a l k e l l a p o o le k a h e paiku, ligines lne poolt le lageda n u r m e p o o l r n g a n a ahelikus. M u d i m e t s a talu t d r u k u t e jutust: " T u p p a j o o k s i s m e i e v i k e d e VTta j a k a r j u s : " K r i e v i n k ! " (Venelased tulevad!). E v a l d , O s k a r ja Karl h p p a s i d aknast vlja j a j o o k s i d m e t s a p o o l e P l d e s u u n a s , n e i l e a v a l i m a r u t u l i . S i i s torm a b m a j j a , h a k a t i m e i d k i k i p e k s m a , tulistati a u t o m a a d i s t l a k k e , k a a s a s oli k a k s n o o r t d r u k , kel V e n e sinel s e l j a s , p i l o t k a p e a s s e e n a e r i s . " T d r u k oli S a l m e A h e r o . P e r e m e e s Rudi Cirulise jutust: " T e k i s t i d e g a oli k a a s a s P a r m u m e t s a v a h i p o e g , kel k a a u t o m a a t risti k a e l a s , e r a r i i d e s , m a t u n d s i n t a r a , oli S a k s a ajal ise k a m e t s a s , k i s m e i e p o o l . " S e e oli E d u a r d N o o r k i v , k e l l e t e k i s t i d olid vinud e n d a l e teejuhiks. M u d i m e t s a t a l u s t p g e n e m i s e l sai m e t s a v e n d E v a l d K o n t j a last h a a v a t a . T a p j a t e k o l o n n liikus n d M u d i m e t s a t a l u s t l u n a p o o l e , k u s s a m a l ajal k o h a l i k m e t s a v e n d o m a k o d u k n i s p u i d saagis koos leise o m a k l a m e t s a v e n n a Paikensiga. K o l m a s mets a v e n d , n o o r u k e A r t u r s K e r e . oli p a n d u d v a l v e p o s t i l e . N i i s i i s , talu p e r e m e e s , e n d i n e L t i aizsargs E v a l d s T u o m i n . j a t e m a s ber saagisid rahulikult puid. kni nurga j u u r e s seisis laskevalm i s Degljarov. k u i d v a l v u r oli m a g a m a j n u d . T a r k a s a l l e s siis. kui k u u l l b i s t a s t a v a s a k u k e . T e r v e k e j a h a m m a s t e abil oli tal n n e s t u n u d veel lahti t m m a t a k s i g r a n a a t . kuid s e e e i l h k e n u d ; v a l a n g a u t o m a a d i s t r i n d a l p e t a s n o o r u k e s e lti m e t s a v e n -

n a e l u . T e m a isa oli v i d e l n u d Lti V a b a d u s s j a s . K u u l i p i l d u j a j u u r d e j o o k s n u d t a l u p e r e m e e s langes, k n i s end pikali visanud P a i k e n s veti e l u s a l t k i n n i , k n p a n d i p l e m a . K a r i s t u s s a l k v t tis t a l u s t , m i s n e i l e m e e l d i s , p e r e n a i n e , e n d i n e P o o l a p l l u t l i n e ji kahe vikese poisiga vaatama plevat kni, kus krbes t e m a m e e s , k e s h i l j e m m a e t i talu l h e d a l e m e t s a . S a m a peva videvikus judis karistussalk tagasiteel Berzkalna tallu, k u h u j d i b i m a . J r g m i s e l h o m m i k u l oli l u m i m a a s j a sama talu lheda] m e t s a s u n i avastati haavatud Evald K o n d i ja t e m a s b r a O s k a r M l d e r i jljed, n e i d h a k a t i j l g i m d a t a g a a j a m a . Sarivariku peremehe, Augusts Blaumsi jutust: "Poisid jooksid soost vlja meie uele, venelased k a n n u l . Evald sai veel h a a v a t a j a l a s k i s e n d a l e ise r e v o l v r i s t p h e . O s k a r j o o k s i s le m e J a h u s o o poole, temale avas tule teine venelaste kolonn, k e s tuli M u d i m e t s a p o o l t . O s k a r t o o d i m e i e u e l e , tal olid lbi lastud m l e m a d k e d j a h a a v r i n n a s , j a l a d olid a g a t e r v e d , t a v e t i k a a s a . M i n d p e k s t i j a ksti " b a n d i i t " u e l e m a h a m a t t a . Viisin E v a l d i l a i b a siiski J a h u s o o r d e j a m a t s i n v a n a s s e k o o b a s h a u d a . S i n n a , t e m a h a u a l e , t i d M u d i m e t s a t d r u k u d j r g m i s e l s u v e l lilli." M u d i m e t s a talu p e r e m e h e Rudi Cirulise jutust: " M i n d k s u t a t i k a k t i , kui t e k i s t i d r a l k s i d . K o l m h o b u s e k o o r m a t oli t o i d u a i n e i d : liha, j a h u , t a n g u , t a p e t u d l a m b a i d , k a r i i d e i d , t e k k e j a m u u d , m i s k i k oli v e t u d lti t a l u d e s t . K i k sell e v i i s i m e H a r g l a s s e . k u s s a a k a u t o l e laaditi j a V a l k a v i i d i . " M i n u t e a d a p s e s neljast e e s t l a s e s t a i n s a n a t e r v e l t K a r l T h t , k e s s e l lbi p i m e d a m e t s a p g e n e s E e s t i p o o l e , h t u s e l l veel lund ei olnud. Ta h u k k u s hiljem Valgas. M i k s r k k a g i nii lollisti l k s ? A g a s e l l e p r a s t , e t k o g u s u v i oli e l a t u d n a g u v a n a j u m a l a selja t a g a . I g a k s k i s , k u s t a h t i s , p a u g u t a s , m i l l a l h e a k s a r v a s , p i s e p e v a ajal k i d i t a l u d e s , r e l v a d seljas; m i t t e k s k i h v i t u s p a t a l j o n i m e e s e i j u l g e n u d o m a n g u n i data M e c i e r n a klas, veel v h e m M u d i m e t s a s . M i k s ei j u l g e n u d ? Tolleaegse metsavahi Eduard Kanastse jutust: " A u g u s t i k u u s v t s i d t e k i s t i d m i n d K o i v a l i i n a s k i n n i , n a d olid veoautoga. M i n d paigutati veoauto kasti, kohe kabiini taha seisma, k u m m a l e g i poole m i n d asus tekist. E n n e M e c i e r n a klla j u d m i s t avati teersest metsast meie pihta kuulipildujatuli M u -

122

Haarangust Sinesaare soo punkrile

Haarangust Sinesaare soo punkrile

123

l e m a d t e k i s t i d m i n u k r v a l said p i h t a , m i n d p s t i s v a i d j u h u s . E n a m nad ei j u l g e n u d m e i e kanti tulla." E n a m i k K o i v a l i i n a v a l l a m e t s a v e n d i oli v a r j a n u d e n d j u b a S a k s a ajal. S e l l e s t siis k a h o o l e t u s ! K u u l d i ju, k u i d a s k e l l a h e t e i s t k m n e ajal a v a t i m i n u p i h t a m a r u t u l i . k u u l d i , k u i d a s p a a r tundi h i l j e m k o r d u s s a m a M u d i m e t s a s ja ligati k n i s r a h u l i k u l t p u i d ! H i l j e m sain t e a d a ; o l e v a t a r v a t u d , e t e e s t l a s e d p a u g u t a v a d . S e l l a l , kui m i n d t u l i s t a t i , a r v a s i d eesti p o i s i d M u d i m e t s a s . e t ltl a s e d p a u g u t a v a d , j a j i d r a h u l i k u l t tallu t d r u k u t e g a l o b i s e m a . J a k a m i n a e i t e a d n u d H a r g l a s n d m u s t e s t veel m i d a g i , e i t e a d n u d haarangut kartagi, kuigi teadsin, et A h e r o S a l m e metsas kis. ei teadnud aga tema lesandest. K o k k u v t t e s vib elda: tielik t e a d m a t u s partisanisja taktik a s t , j u h t i d e p u u d u s , s e l l e tagajrjel k a d i s t s i p l i i n i p u u d u m i n e s e e k i k viis p a l j u d m e i s t h u k k u m i s e l e j r g n e v a l e a a s t a l e k e s t e l .

" M e i e t m b u s i m e p u n k r i s t k a u g e m a l e , nii e t v i s i m e s e d a silm a s p i d a d a . T u l d i g i h o m m i k u l p i k e s e t u s u l , piirati p u n k e r m ber, k s s o l d a t r o o m a s p u n k r i l a e l e j a l a s k i s k o r s t n a s s e k s i g r a naadi. Klas mrts sealsamas punkrilael ja korstna krvale m a h a h e i t n u d s o l d a t i l oli kri k a t k i , sest m e i l oli p a n d u d k o r s t n a s s e m a a p i n n a k r g u s e l e t r a a t v t k sisse. p t e t g r a n a a t e i l a n g e n u d ki punkrisse, vaid plahvatas lamava soldati krval. Karjuti " S a n i t a r ! " , a v a s t a t i , e t p u n k e r o n t h i , leiti m e i e j l j e d , h a k a t i t a g a a j a m a : lks l a h i n g u k s , m i s k e s t i s k o g u p e v a ; t e k i s t i d e l oli m i t u g r u p p i , m i t m e l p o o l oldi m e i l j u b a e e s . K a m e i e g r u p p l a g u n e s laiali, t u l i m e v i i e k e s i M n i s t e s s e , o m a k o d u k a n t i , k u s a s u s i me elama turbakni, o m a vanasse punkrisse Sinesaare soo peal. S e a l oli a g a k a h t l a n e , sest k o g u m b r u s k e e s n u h k i d e s t , " l p e t a s Visla Eedi.
;

L u h t m a a , Visla ja Vaas lksid Sinesaare soo punkrist ra. Tullio N i i t j a L e o K r e i t s b e r g j i d p u n k r i s s e . E d a s i a r e n e s i d s n d m u s e d nii: " H o m m i k u p o o l s e l l tuli s u u r g r u p p tekita s d u r e i d j a k o h a likke hvituspataljonlasi metsavend Enn L u h t m a a kodutallu L e p k o l k a , seal e l a s E n n u n o o r n a i n e E l s a v i k e s e p o j a g a . T e d a h a k a t i a r m u t u l t p e k s m a p h e , l d i p s s i p r a g a s e l g a , last r i n n a l e s u r u n u d n o o r e m a tugati p r a n d a l e , lohistati j u u k s e i d p i d i . Karjuti kogu aeg: "Nita, kus on bandiitide punker!" Ta ei j u d n u d peksmist taluda ja hakkas teejuhiks tapjate kolonni etteotsa, mis suund u s n d teise m e t s a v e n n a , L e o Kreitsbergi naise kodu. M e t s a talu poole." Edasi j u b a M e t s a talu perettre, L e o Kreitsbergi naise Elli j u tust: " O l i 1 9 4 6 . a a s t a u r b e p e v a h o m m i k , veel p i m e a e g . M e i e k o j u tuli h u l k v e n e s o l d a t e i d j a k o h a l i k k e h v i t u s p a t a l j o n i m e h i . T u n giti t u p p a , isa oli h a i g e n a v o o d i s , t e d a h a k a t i p e k s m a : " K u s b a n diit o n ? " A s t u s i n v a h e l e : " T e m a o n h a i g e , k u s k i l e i k i . kui teil v a ja, p e k s k e m i n d . " Siis hakatigi p e k s m a mind ja de Wandat. M i n d viidi u e . seati s e i n a r d e , v e n e o h v i t s e r v t t i s k r i s t k i n n i , p e k sis m u p e a d vastu s e i n a . H v i t u s p a t a l j o n i m e e s V i l l e m s o n k a r j u s : " N i t a bandiidi punker, m u i d u laseme m a h a . " Ohvitser pani pstoli m u l a u b a l e . " L a s k e , " t l e s i n . K o l o n n h a k k a s m e i e uelt juba l i i k u m a S i n e s a a r e s o o p o o l e . K i g e e e s oli E l s a . s o l d a t i t e v a h e l siis u m b e s s e i t s e k m m e n d s o l d a t i t , M n i s t e h v i t u s p a t a l j o n i U H hed, n e n d e hulgas kaks naist, Aala j a Valve Eiehenbaiim, p u s s i d

Haarangust Sinesaare soo punkrile 1946. aasta kevadel

M n i s t e m e t s a v e n d a d e l t E n n L u h t m a a l t , E d u a r d Vislalt j a Eevald Vaasilt a a s t a t e k e s t e l k u u l d u d k a t k e n d i t e p h j a l o n m u l l e t e a d a , e t 1 9 4 5 / 4 6 . a . talvel oli neil s u u r p u n k e r k u s a g i l K r a b i l h e d a l L t i piiri p e a l . k u s e l a s m i t u k m m e n d m e e s t j a oli k a k s h o b u s t s a a n i d e g a varustuse t o o m i s e k s . Oli k o k k u p r g e suurel m a a n t e e l , kus kaks m e t s a v e n d a sitsid saaniga otse tekistide hvitusgrupi kesk e l e . E t k s m e t s a v e n d a d e s t oli m i i l i t s a , t e i n e Vene o h v i t s e r i vorm i s , siis e i t u n t u d n e i d a l g u s e s k o h e r a , v a i d peeti v i i s a k a l t k i n n i . Selle juures ks m e t s a v e n d a d e s t kisendas: "Ruki verb b a n d i t " ja h a k k a s o m a a u t o m a a d i s t k o h e a n d m a , (eine juhtis h o b u s t j o o k s u le. S a i d j u b a m n i s a d a m e e t r i t e e m a l e , a l l e s siis h a k k a s i d k u u l i d n e i l e j r e l e t u l e m a . M e h e d seekord, kll p s e s i d , kuid t a g a j r j e d e i l a s k n u d e n d k a u a o o d a t a . T e k i s t i d e l e oli s e l g e , e t k u s a g i l l h e dal p e a b s u u r g r u p p o l e m a . K a m e t s a v e n n a d said varsti t e a d a , e t nende punker on avastatud.

124

Haarangust Sinesaare soo punkrile

Hvituspalaljoni o m a v a h e l i n e lming

125

seljas. Varstu hvituspataljoni m e h e d . S a r u laenutuspunkti v e n e lastest h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d , m i n a j a d e W a n d a k o l o n n i l p u s s o l d a t i t e v a h e l . J u d s i m e s o o r d e , t u r b a k n piirati m b e r , ksti v l j a tulla. V a s t u e i h a k a t u d : L e o j a T u l l i o t u l i d vlja, k e r g e l t riid e s , neilt ksiti n i m e s i d . L e o l d i p i k a l i . O h v i t s e r vttis t a s k u s t m i n g i p a b e r i , n i i p e a kui T u l l i o oli e l n u d o m a n i m e . t u l i s t a s o h v i t ser teda phe. Tullio k u k k u s m a h a ja h a k k a s t m b l e m a . Siis tulist a s o h v i t s e r p s t o l i s t t e i s e lasu. S o l d a t i d l k s i d t u r b a k n i s i s s e , vlja toodi poiste riided ja relvad. T u r b a k n pandi p l e m a . Kui tuli j u b a l m a s , ksti L e o l T u l l i o s u r n u k e h a t u l l e v i s a t a , s e d a a g a e i s a a n u d e n a m t e h a s u u r e k u u m u s e tttu. L e o n i h u t a s l a i b a p i k a latiga p l e v a k n i s e i n a r d e . K a r i s t u s s a l k tuli s a m a teed t a g a s i m e i e m a j j a , siin h a k a t i n d p u i s t a m a j a r v i m a . T a r e p e a l t t o o d i alla k o t t p l i j a h u j a t e i n e villu, l a u d a s t a p e t i o i n a s j a l a m m a s , ra veti m i n u m a n t e l ja kaks kleiti. M e i e k g i s koputati Elsale l a l e j a e l d i : '"Sina o l e d o m a t n d t e i n u d . " S i i s asuti t a g a s i t e e l e . M e i d veti k a a s a , koju ji v a i d h a i g e isa. T i i t s a veski j u u r e s t a h t s i d S a r u l a e n u t u s p u n k t i v e n e l a s e d m e i e m a j a s t r v i t u d villu k e t r a m i s e k s a n d a , k u i d v a n a O s t r a t t l e s , e t t e m a v a r a s t a t u d villu vastu ei vta. Sealt lksid venelased koos villakotiga le Raudsilla S a r u p o o l e . M e i d a g a viidi v a l l a m a j a j u u r d e K u u t s i l e , k u s R o o b i M i n n a pool Metsa talu oinast ja plijahust soldatitele ski k e e d e t i . E d a s i viidi m e i d V a i s t u s s e , k u s m e i d h e s s a u n a s m i t u p e v a k i n n i p e e t i . S u v e l tulid S a r u l a e n u t u s p u n k t i v e n e l a s e d j l l e m e i e m a j j a r v i m a . L a m b a d olid m e t s a s , s i n n a n a d e i j u l g e n u d m i n n a , m u l ksti l a m b a d koju a j a d a . M i n u l t v e t i l a m m a s . L e p kolga Elsalt vasikas, eldi, et "bandiidilt on lubatud vtta", kuigi L e o oli j u b a v a n g i s j a m u v e n d H u g o P u n a a r m e e s . " S a m a l ajal, u r b e p e v a h o m m i k u l s e i s i n v a l v e p o s t i l E e s t i Lti piiril V i r u j a L a a n d u r a oja v a h e l i s e s m e t s a s , m i d a k u t s u t a k s e g i O i j e h a r a ( O j a h a r u d e ) . Lti m e t s a v e n d a d e l oli seal s u u r p u n k e r , k u s oli iile k m n e m e h e j a k a k s n e i u k e s t B i r t a j a l i g a . H a a v a t u n a olin k a m i n a l e i d n u d seal v a r j u p a i k a . P i k e s e t u s u ajal oli k a r g e j a v a i k n e . S i i s k u u l d u s k u s k i l t k a u g e l t Tarn bel s e talu p o o l t pstolipauk, m n e sekundi prast teine. L u n a ajal sain ltlastelt loa k o d u k l a s t a m i s e k s . A s u s i n k o h e t e e l e H a r g l a p o o l e . M u tee viis m d a k a S i n e s a a r e s o o p e a l olevast punkrist, mille olemasolust mul aga ei olnud aimugi. Just punkri kohal, paksu k u u s e m e t s a g a kaetud krgel sookaldal, ngin palju v r s k e i d i n i m j l g i . S o o poolt ti t u u l e h o o g p l e v a t u r b a vin-

gu. Mulle, vheste k o g e m u s t e g a m e t s a v e n n a l e , ei t o o n u d see p h e mingit kahtlust. Suvel sain teada, et u m b e s ndal prast Tullio tapmist olid m e t s a v e n n a d E n n L u h t m a a , E d u a r d Visla j a E v a l d V a a s e l u g a r i s k i d e s h i i l i n u d e n d i s e p u n k r i j u u r d e . " T u l l i o laip oli a i n u l t p o o l e l di p l e n u d , k a n d s i m e selle s o o pealt ra k r g e m a l e k n k a n l v a l e , k a e v a s i m e haua ja m a t s i m e sinna. T e g i m e puust pisikese kirstukese, sellesse panime tema pealuu tkikese ja saatsime kirstukese kadunu ele," lpetasid poisid. Jrgnevatel aastatel klastasin mitu k o r d a seda kohta, m a d a lal k a l m u k n k a l oli n h a k u i v a n u d lilli. 1 9 8 9 . a a s t a s u v e l o t s i s i n he kohaliku m e h e kaasabil les selle p l e n u d t u r b a k n i a s e m e . K a e v a s i m e sammalt, tulid nhtavale sestunud puutkid ja tules l h k e n u d p a d r u n i t e k e s t a d , nii e t k o h t o n i g e , k u i d s o o k a l d a l t k a l m u k n g a s t e n a m ei leidnud. Kllap selle kaotasid sealt ra m r v a r i d , k e s k n n i v a d ringi m e i e k e s k e l kui a u s t a t u d j a t e e n e l i s e d personaalpensionrid!

Hvituspataljoni omavaheline lming

M n i s t e h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d olid s a a n u d a n d m e i d , e t M n i s t e vallas tagaotsitavad bandiidid varjavad end he naabervalla talus. E t l i g a t a l o o r b e r e i d ise, e i t e a t a n u d n a d o m a k a v a t s u s e s t V r u m a a hvituspataljoni lemale, vaid lksid bandiite p d m a o m a nul ja j u l . Seal v r a s vallas aga M n i s t e m e h i ei tuntud, teatati V r r u , e t " b a n d i i d i d r v i v a d t a l u s i d " , j a o p e r a t i i v g r u p p oli varsti k o h a l . E t s e e j u h t u s s e l , siis lks o m a v a h e l i s e k s t u l i s t a m i s e k s , j a e n n e kui s e l g u s t s a a d i , oli m a h a l a s t u d M n i s t e h v i t u s p a t a l j o n i m e h e Jaan Kobuli naise p o e g Kalju Alliksoo. L u g u juhtus 1946. a. veebruaris. "Bandiitidevastases vitluses langenud kaasvitlejale" korraldati auavalduste ja prjaga matus e d V r u h v i t u s p a t a l j o n i e s i n d a j a t e o s a v t u l . Pildistati j a sellel pildil o n s e l g e s t i ra t u n t u d M n i s t e h v i t u s p a t a l j o n i l i i k m e d :

126

Kohaliku hvituspataljoni o m a l o o m i n g

Haarangud minu punkrile

127

vasakult neljas Jaan Kbul; vasakult k u u e s Kalju Kuusik (praegu Liias), p a r e m a l t teine Kalju S a r a p u u . Vasakult viies on kurikuulus Ants Tamberg Laanemetsast, keda hti Jumboks. Vormis m e e s keskel on Vru hvituspataljoni ohvitser. H a u a k n e d e s ttati " h i r m s a t k t t e m a k s u b a n d i i t i d e l e " , k u i g i r a h v a s t e a d i s , k u i s asi t e g e l i k u l t o l i ; l a n g e n u e m a K o b u l i L i i n e e i s u u t n u d v a i k i d a j a sdistas o m a poja surmas Jaan Kobulit, kes poja vrasse valda oli k a a s a v e d a n u d .

K i k o l i d m a a n i tis j a s a i d p u d e l i t a s k u s s e . L i i m e t s a J J e i n o s t sai hiljem kuulus a k a d e e m i k .

Eesti vabrikutliste ja vene madruste "vennalik koosviibimine" 1946/47. aasta vahetusel

Kirja p a n d u d V e n e m a a e e s t l a s e A n n a N o v i k o v a m e e n u t u s e j r g i : " U u e a a s t a p u h u l said S a r u v a b r i k u t l i s e d p r e e m i a t j a k o r r a l d a s i d k i n n i s e p e o s k i d e j a j o o k i d e g a . K u i p i d u oli a l a n u d , p d s i d saali t u n g i d a k a v e n e m a d r u s e d , k e s olid S a r u v a b r i k u j u u r d e t l e s a a d e t u d kui k a r i s l u s a l u s e d . A s j a t u l t p t i n e i l e s e l gitada, et see ei ole avalik, vaid on k i n n i n e , tliste o m a v a h e l i n e pidu. M a d r u s e d lksid pris marru, hakkasid ettejuhtuvaid pidulisi p e k s m a r i h m a p a n n a l d e g a , p e k s i d s e g a m i n i k g i k o o s n u de ja toiduga. Piduliste kaitseks kutsuti vlja hvituspataljoni m e hed. Kui m a d r u s e d m u r d s i d m a h a pidusaali ukse, tulistas n e n d e p i h t a P e t t a i - n i m e l i n e h v i t u s p a t a l j o n i m e e s , k s m a d r u s sai s u r m a j a s e l l e g a oli k a p i d u l l p p . H o o l i m a t a i n i m e s t e s e l g i t u s t e s t p a n d i a g a r a h v a kaitseks vlja a s t u n u d hvituspataljoni m e e s k i n n i . "

Kohaliku hvituspataljoni omalooming

H a a r a n g u t e l o s a l e m i n e oli h v i t u s p a t a l j o n i l i i k m e t e l e igati t u l u toov. T a l u d e lbiotsimisel ji neile ikka m i d a g i taskusse vi p u e . S e e " m i d a g i " oli h v i t u s p a t a l j o n i l i i k m e isiklik s j a s a a k , m i s e i k u u l u n u d j a g a m i s e l e seltsimeestega. Oli ka "kollektiivne sjasaak", mis jagati prast haarangu lppu. ks nide saagirikkast operatsioonist. 1 9 4 6 . a . j u u n i k u u l a u p e v a h t u l l k s i d Piiri m e t s a v a h i J u h a n L i i m e t s a p o e g H e i n o j a K a r u l a v a l l a P l a a g i talu v a n i m p o e g K a l ju K a l d m a Aruklla ehale. Kui nad h o m m i k u h m a r a s lahkusid, j o o k s i d neile lagedal nurmel kallale M n i s t e hvituspataljoni haar a n g u l i s e d . M e t s a v a h i pojal e i o l n u d m i d a g i v a r j a t a , m e t s a v e n d K a l j u K a l d m a sai a g a t a s k u s o l e v a n a g a a n i p o e t a d a v a n k r i r p a s s e . P o i s i d otsiti lbi j a k s u t a t i t a g a s i k l a s s e . N u t i n i m e s i d nii p o i s t e l t e n d i l t kui k a k l a r a h v a l t . J u h a n L e i n u s e T i s t r e talu p u i s t a t i p h j a l i k u l t lbi. B a n d i i t e e g a relvi e i leitud. H v i t u s p a taljoni m e h e d t o p p i s i d t a s k u t e s s e p n i n g u l t leitud t a l u s e e b i t k k e . Leiti k a n e l j a k m n e l i i t r i n e p i i m a k a n n u t i s h e a d p u s k a r i l , m i d a k o h e k r u u s i g a p r o o v i t i . M e t s a v a h i p o e g lasti m i n e m a , K a l d m a voeti k a a s a k o o s p u s k a r i k a n n u g a . T e e l M n i s t e s s e j o o d i j a k a k e l d i v i i n a j a g a m i s e l . K a l d m a oli ilus p o i s s , hsti r i i d e s j a m e e l d i s " n a i s h v i t a j a t e l e " A a l a j a V a l v e T a m m e p u u l e . E t oli p h a p e v , K u r u i a g a t e l e f o n i h e n d u s t e i s a a d u d , siis lasti k a K a l d m a t u l e m a .

Haarangud minu punkrile Labassaare soo res

1946. a. oktoobris ngin hirmsat vaeva e n d a l e talvepunkri ehita m i s e g a . S e l l e k s tuli k a e v a t a 2 , 5 x 2 . 5 m e e t r i s u u r u n e j a k a h e m e e t ri s g a v u n e auk, ligata selle augu seinteks ja laeks u m b e s 4 nL p e e n i p u i d . n e e d seljas k o h a l e k a n d a , siis 1.5 k i l o m e e t r i k a u g u s e l t

128

H a a r a n g u d minu punkrile

Naistepevapidu Hargla rahvamajas

129

vana trvavabriku juurest k a n d a telliseid ja laudu, kik see paigale p a n n a ksi ja he kega. O l l a seejuures veel valvel, et keegi ei neks. A u k m a a s e e s oli j u b a v a l m i s , kui s a m a s t l h e d a l t l k s i d s o o peale marjule Hargla k o m m u n i s t i d e naised! Tundsin nad hlest ra. I s t u s i n k o g u p e v a s v e n d i j u u r e s j a m t l e s i n , m i d a n d teh a . K u i n a i s e d t a g a s i tulles p e a l e j u h t u v a d ? P a n n a n a d a u k u ? J a m i n n a ise ra'? A g a n e i d h a k a t a k s e j u o t s i m a ! htul lksid naised tagasi, ilma et nad oleksid midagi mrgan u d . J t k a s i n e l u t u s t , p u n k e r sai v a l m i s . R i n g i m b e r p u n k r i s e a d sin k a k s t e i s t 8 2 m m m i i n i p i l d u j a m i i n i , m i l l e l e olin t e i n u d t r a a d i g a p s t e t a v a d l k s t i k u d . t r a a d i t e i n e o t s oli k i n n i p u u k l j e s 6 - 8 m k a u g u s e l . Nii oli p u n k e r k a i t s t u d igalt p o o l t tulija v a s t u . S e l l e s p u n k r i s sain e l a d a v a i d j r g m i s e a a s t a 7 . j a a n u a r i n i . 6. j a a n u a r i htul lksin k l a s s e , et e n d a l e petrooli tuua. Tag a s i t e e l s a d a s l u n d . m i s kll v a i b u s , kui p u n k r i l h e d a l e j u d s i n , k u i d jljed o l i d j n u d . 7 . j a a n u a r i l p r a s t l u n a t l k s i n v l j a o m a j l g i v a a t a m a . A v a s t a s i n , e t k e e g i oli t u l n u d m i n u j l g i m d a k u n i miinitkkeni. traadi j a miini ra ninud j a tagasi p r d u n u d ! Vtsin kohe o m a automaadi ja hakkasin k u t s u m a t a klalist taga a j a m a . S e e oli t e i n u d i g a s u g u s e i d v t t e i d , e t o m a j l g i r a k a o t a d a . U m b e s k a h e k s a k i l o m e e t r i t ajasin j l g i j a j u d s i n m a j a lhedale, kus elas hvituspataljoni m e e s ja salaktt A u g u s t T o o m . N d oli m u l s e l g e , k e l l e g a t e g e m i s t j a e t m u l t u l e b h i r m s a v a e v a g a e h i t a t u d v a r j u p a i k m a h a j t t a . H i l j e m k u u l s i n , e t T o o m olla veel s a m a l h t u l a j a n u d h v i t u s m e h e d k o k k u , e t h o m m i k u l h a a rangule minna. Teised aga, k u u l n u d miinidest, tlesid ra! M i n a lksin punkrisse tagasi, vtsin o m a riided, toidukraami ja relvad ja lksin ra. Voodi kohale seinale ji m i n u langenud kaaslase R o bert M i g u l i k a n n e l j a k i k j i p a r i m a s s e k o r d a . H a a r a n g pandi toime alles 20. jaanuaril lima ettevaatlikkus e g a . A s j a t u n d j a n a oli o l n u d k a a s a s T r n i A a d u v i m e e s L i n d V a l g a s t . K e v a d e l l k s i n v a a t a m a , h e m i i n i traat oli k a t k i l i g a tud, punkrist kannel ra vetud ja mu voodis olevad h e i n a d p l e m a s d a t u d . S e l l e s t oli ainult lagi m u s t a k s s u i t s e n u d j a a k n a k l a a s p u r u n e n u d . P a l g i d olid t o o r e d , n e e d tuld e i v t n u d . l e j n u d m i i n i d olid j e t u d p u u t u m a t a , n e n d e lbi o l i d t a l v e l h u k k u n u d k a k s s o k k u , r e b a n e j a teder. Veel t e r v e d m i i n i d v t s i n ra. P u n k rist i l m a j n u d , k u h u p i d i n m i n e m a ? K o j u ? V a n e m a t e l e h i r m u k s , e n d a l e s u r m a k s ! n n e k s siiski leidsin o m a n n e t u s e s m e h e , k e s

j u h a t a s m u e n d a p u n k r i s s e , k u s t a oli e n d v a r j a n u d S a k s a ajal. S e e p u n k e r oli nii hsti m a s k e e r i t u d , e t isegi v e n e s o l d a t i d s e d a e i leidn u d , k u i g i e l a s i d seal m i t u n d a l a t : h e s t a l u m e t s a s , p i k k a d e s i r g e t e m n d i d e n a g u p a l m i d e all. t i h e d a s k u u s e v s a s . S e a l m a siis e l a sin k u n i l u m e m i n e k u n i , k u n i p h j a v e s i m i n d p u n k r i s t v l j a ajas. Oli suurte lootuste kevad. Churchilli vgev k n e Fultonis, klma sja algus. Oodati, loodeti ja ikka m e i d tapeti, jaht kigele rahvuslikule B a l t i m a a d e s kestis; vlisluured teadsid, valitsused vaikisid. " K e e g i e i k u u l n u d m e i d ! "

Naistepevapidu Hargla rahvamajas 1947. aastal

H a r g l a s k o r r a l d a t u d n a i s t e p e v a p i d u l e o l i d k u t s u t u d k a tol ajal H a r g l a t a l u d e s s e m a j u t a t u d t p a t a l j o n i s d u r i d eesti p o i s i d , k e l l e h u l g a s oli k a k s k o h a l i k , m i n u k o o l i v e n d j a S a k s a - a e g n e m e t s a v e n d K a l j u L i i v a , k e l l e j u t u j r g i sai m u l l e t e a t a v a k s a l l j r g nev s n d m u s t e kik. P i d u oli t i e s h o o s , k u i H a r g l a r a h v a m a j a j u u r d e s i t i s V e n e sjave v e o a u t o , tis vene m a d r u s e i d , kes olid korteris T a h e v a j a a m a s j a tpataljoni koosseisus m e t s a vlja v e d a m a s . M a d r u s e d tulid ka tantsusaali, k u i d eesti t d r u k u d n e n d e g a tantsima ei linud. Jrgnesid " m a t i d ja bltid". See, et neile ldse ei vastatud, p a h a n d a s m a d r u s e i d v e e l e n a m . N a d v t s i d h e eesti p o i s i k o r i d o ris k i n n i j a p e k s i d l b i . V e r i s e p e a g a p s e s s e e s d u r p o i s s saali j a karjus: "Poisid, appi, venelased tahavad k a k e l d a . " Sellest piisas; saalis ahjude krval olid parajad p u u h a l u d , kiiruga haarati need ktte j a koridoris algas g e l m i n g . M a d r u s e d ldi r a h v a m a j a e e s r u u m i s t vlja, veri v o o l a s m l e m a l p o o l e l , sest m a d r u s t e l o l i d k a p u s s i d ! M a d r u s e d b l o k e e r i s i d v l i s u k s e , nii e t k e e g i e n a m v l j a e i s a a n u d . T e e d lahti t e g e m a l k s T a h e v a v a l l a p a r t o r g T v e r d j a n s k i i s e , n a g a a n k e s . N i i p e a kui t a v a s a k u k e g a u k s e p r a o k i l e l k k a s , sai t a a u t o v n d a g a k e p i h t a , nii e t k e l u u k a t k i ! P a r t o r g p r u t a s k o h e n a g a a n i s t m n e d p a u g u d lbi u k s e , ise oli t a h i l j e m t e l n u d : " K d a r i d p i t e h . " sest t a oli P e t s e r i m e e s . k s m a d r u s sai

130

Haarang minu kodule

Haarang piki Eesti-

Lti piiri

131

k u u l i m a k k u . N d h p p a s i d k a eesti p o i s i d u e l e , k u s a l g a s k a he v e n n a s r a h v a ajaloolise spruse teine vaatus. M a d r u s e d vtsid o m a h a a v a t u k a a s a j a p g e n e s i d v e o a u t o g a . Kesti p o i s i d o l i d a g a nii v i h a s e d , e t k i s k u s i d p i d u l v i i b i v a t e l h v i t u s p a t a l j o n i m e e s t e l p s s i d kest j a t u l i s t a s i d n e e d t h j a k s p g e n e v a a u t o s u u n a s ! O l e vat o l n u d k a s u r n u i d . K u i d s e l l e g a veel asi e i l p p e n u d . M a d r u s e d v t s i d T a h e v a j a a m a s t o m a i l m a t o r n i t a t a n k i , m i l l e jrel n a d t e r v e i d t v e s i d v l ja o l i d v e d a n u d , k a a s a u u e d l m a m e h e d ja s i t s i d H a r g l a s s e . ei veriselt t a s u d a ! V a h e p e a l oli a g a p i d u l p p e n u d , r a h v a s laiali lin u d . M a d r u s e d p i i r d u s i d siis k a a i n u l t s e l l e g a , e t s i t s i d t a n k i g a s o d i k s r a h v a m a j a platsi r s e aia. S e l l e g a l p p e s kll s j a t e g e v u s , kuid asi l k s s u u r e kella k l g e . Kesti p o i s t e h u l g a s oli m i t u h a a v a t u t , k a L i i v a K a l j u p e a oli p u s s i g a ""ra g r a v e e r i t u d " . M a d r u s t e l oli l a n g e n u i d . V l j a tulid s j a t r i b u n a l i u u r i j a d . K i g e r o h k e m pinniti h a a v a t u d eesti p o i s s e , selge tend, et oled osalenud lmingus. Oletati ka metsavendade s e k k u m i s t , sest k u i d a s m u i d u v i s p u h k e d a s e l l i n e " v e n n a s r a h v a s t e " v a h e l i n e l m i n g . L p u k s asi s o i k u s s j a v e l a s t e p o o l t , p o l n u d k u u l d a , e t k e d a g i eesti p o i s t e s t o l e k s k i n n i p a n d u d . N K V l . ) liinis uuriti a g a asja e d a s i . T u l e m u s e k s oli h a a r a n g m i n u k o d u l e .

leidmata. Siis hakkasid n e n d e l e m a d , ka hvituspataljoni riihmakomandr Eduard Holts Laanemetsast, mind veenma: "Tulgu aga p o e g ise m e t s a s t vlja, e g a m i d a g i e t t e h t a , e l a g u k o d u s . " " S e l l e p e a l e t e l n u d m i n u isa: " I m e l i k u d m e h e d o l e t e i k k a k l l ! K a r j u te ja hvardate ra tappa, kisute haige inimese voodist p r a n d a l e j a n d l u b a t e k i k e h e a d ! M i n u v a n e m p o e g a n d i s j u e n n a s t teile k t t e . K u i t a h a t e , e t m a teid u s u k s i n , t o o g e t a V e n e m a a v a n g i l a a g rist t a g a s i . " S e l l e p e a l e o l e v a t l b i o t s i j a d s n a t u l t l a h k u n u d . U n u s t a t u d v a h e p a l a . 1 9 4 6 . a . s u v e l , kui k o d u s k i s i n , u l a t a s isa m u l l e l a u a s a h t l i s t v i k s e p a b e r i t k i m a s i n a k i r j a s t e k s t i g a : " B a n d i i t ( m u nimi), teile on korduvalt ajakirjanduse ja teie o m a s te k a u d u selgitatud, et e d a s i n e varjamine kujuneb teie h v i n g u k s . K i r j a s a a m i s e l k s i m e i l m u d a teil v i m u d e k o r r a l d u s s e . " K i k . E i t e m p l i t , a e g a e g a a l l k i r j a . " S u l ksti s e e p a b e r k a a s a v t t a , kui k o j u t u l e d . " n n e k s t a i p a s i n s e l l e kirja m t e t . t l e s i n isale: " P a n e s e e p a b e r t a g a s i s a h t l i s s e , e t t a k a d u m a e i l h e k s , kui p a b e r i l e t u l l a k s e j r e l e , siis t l e , e t p o i s s e i o l e k o d u s k i n u d k i . M u i d u s a a d neilt p e k s a . " Ja olevat tuldudki ja vetud paber kaasa. A g a m i s oleks j u h t u n u d siis, kui isa o l e k s s e l l e p a b e r i a n d n u d k e l l e g i k t t e m u l l e edasiandmiseks?!

Haarang minu kodule mrtsi lpul 1947

M u isa jutu jrgi: "hel h o m m i k u l v a r a p i m e d a s , mrtsi lpul, tungis meie majja salk v r a i d , nii v o r m i s kui k a e r a r i i d e s m e h i , k e s kik olid r e l v a s t a t u d . N a d j o o k s i d laiali k i k i d e s s e r u u m i d e s s e , k a r j u d e s : ""And k e b a n d i i t v l j a ' " K i k r u u m i d j a k a p i d m a j a s p u i s t a t i lbi. H a i g e e m a e i s u u t n u d v o o d i s t t u s t a , t a kallati seall k o o s l e k o t i g a p r a n d a l e , k e d a g i e g a m i d a g i e i leitud. S a m a l aud p u i s t a s i d k o h a l i k u d h v i t u s p a t a l j o n i m e h e d lbi k o i k m e i e k r v a l h o o n e d . Kiulin e H a r g l a s e l a n u d v a l g e k a a r t l a n e Pjotr B o n w w l o h k u s les kiin i p r a n d a . t o i g i lbi s n n i k l a u d a s . T h i p u n k e r a i d a all a g a ji

Haarang piki EestiLti piiri 1947. aasta kevadel

S u u r e N e l j a p e v a h o m m i k oli i m e i l u s j a k a r g e , i d a t a e v a s s i l m a piiril t u s e v p u n a n e p i k e s e k e t a s , l n e t a e v a s , s a m u t i s i l m a p i i r i l , s a m a s u g u n e punane loojuv kuuketas. Tiskuu aeg. hel ja samal a j a h e t k e l olid m l e m a d s i l m a p i i r i l ! V i m a s s u u r v e s i oli m b e r piiranud suure metsamassiivi, mis asub Koiva, Mustje ja Peetr i j e v a h e l , n e l j a n d a s t k l j e s t o n a g a p i i r a t u d R i i a - - P i h k v a kivitee j a l a g e d a t e v l j a d e g a . T a l u p e r e m e e s tegi s a u n a s v i i n a , laval olid p h a d e t o i d u d , m a i t s e s i m e v i i n a ja t o i t e , p i d a s i m e ""soe v a n gist v a b a n e m i s e p h a " , m i s p e r e m e h e m t t e jrgi t h e n d a s m u l l e v a b a l i i k u m i s t , sest l u m i oli vljadelt l i n u d s e d a oli v a i d v e e l

132

Haarang piki HcstiLti piiri

H a a r a n g piki LestiLti piiri

133

metsas. O l i m e j u l g e d , ei n d , kus kik j e d . ojad. kraavid le kallaste, k i k o j a k e s e d - k r a a v i d m e t s a s t u l v a v e e tttu l e p s m a t u d , v i m e julgelt pidutseda. U m b e s kella h e k s a p a i k u k u u l d u s k u s a g i l t k a u g e l t l u n a p o o l t kuulipildujavalanguid ja kik vaikis jlle. "'Kuule, kuidas poisid j u b a pilli p r o o v i v a d , " s n a s p e r e m e e s . O l i m e s a u n a s e d a s i . L u n a ajal li a g a v l k tallu s i s s e : tuli p o p s , k e s e l a s o t s e m e t s a s a a r e tag a iile oja, j a s e l e t a s , e t s u u r v e n e s o l d a t i t e s a l k t u l n u d P l d e m e t sast vlja, p u i s t a n u d lbi k i k k o l m p o p s i m a j a , v t n u d r a n e n d e j u s t ahjust t u l n u d l e i v a j a e t m e i e tallu e i s a a n u d s o l d a t i d t u l l a v a i d s e l l e p r a s t , e t oja oli iile k a l l a s t e . S o l d a t i d l i n u d siis M u d i m e t s a p e a l e . P o p s ise tegi s u u r e ringi j a tuli iile silla m e i l e t l e m a . N d oli k a m e i l h i r m n a h a s , e i t o h t i n u d e n a m s i i a j d a , sest s e l l e g a asi e i l p e . P e r e m e e s l e i d i s , e t s e k s v i v a d k i k sillad j u b a v a l v e all o l l a . p e v a l a g a e i s a a n e i d k a s u t a d a , m i n n a l e lag e d a t e v l j a d e . T e m a l oli v a n a l o o t s i k V a s k p a l u r e s j a t a o t s u s t a s mind sel t o i m e t a d a le Mustje Satu kaldale. Lksin k o h e talust r a , a u t o t n a a t t e l k m a n t l i all, s i n n a , k u s oli l o o t s i k , m i d a m a n d v a l v a m a h a k k a s i n . P e r e m e e s tuli a l l e s p i m e d a s j a a l g a s m e i e surm a s i t iile k i l o m e e t r i l a i u s e s u u r v e e l T e m a s u d i s , m i n a a g a l o o p i sin k o g u a e g vett vlja. P e r e m e e s t u n d i s k i k i v o o l u s i d sellel t e e l . L p u k s j u d s i m e j e kohale allpool Saru vabrikut; j e maruline vool tahtis m e i d k a n d a kaldapajude sisse, kus lootsik oleks m b e r l i n u d , k u i d s a i m e siiski e l u g a iile. S e e oli o h v r i m e e l n e t e g u p e r e m e h e p o o l t , sest k a t e m a elu oli o h u s , p e a l e g i veel k a k s k o r d a , kui t a k s i t a g a s i s i t i s j a teel p i d i m i t u k o r d a p e a t u m a , e t vett lootsikust vlja p i l d u d a ! R m u g a s a m m u s i n suurde Saru metsa. Alles poolteise kuu prast lksin jlle luna poole Mustjge. See. m i d a ma Vaskpalus ngin, letas minu kartused. K o g u Vaskpalu heksa kilomeetrit p i k k m e t s a m a s s i i v T r v a s e l t A l a k r t s i n i oli lbi k a m m i t u d ! S o l d a t e i d oli o l n u d nii t i h e d a l t , e t m e e s t e v a h e l oli s i l m s i d e . S e d a n i t a s i d a m e e r i k a s d u r t s a a b a s t e t e r a v a t e r t e g a k o n t s a j l j e d liival j a k l m u n u d s a m b l a l J a h u s o o s . A v a s t a s i n k o h t i , k u s oli l u n a t s d u d , m a a s t h j a d k u l l a k a r v a " S v i n n a j a t u o n k a " p u r g i d Svvifti ja M a y e r i firmadelt " M a d e in U S A " . Oli m a a s ka A m e e r i k a s valm i s t a t u d m a u s e r i p a d r u n e i d V e n e a u t o m a a t i d e j a o k s . N i i s i i s , veel kaks aastat prast sda j t k u s " A m e e r i k a a b i " B a l t i m a a d e r a h v a s t e t a p j a t e l e . K a t a l u . k u s p i d u p i d a s i m e , oli lbi p u i s t a t u d .

M u d i m e t s a t a l u r a h v a l t k u u l s i n , e t EglajT v a h t k o n n a s t k o l m e k m n e s e i t s m e n d a k v a r t a l i p e a l t oli a v a s t a t u d lti m e t s a v e n d a d e punker, h a a v a t a s a a n u d ks soldat ja kuulipildujatulest l a n g e n u d ks metsavend, teised psenud. S e e s u u r h a a r a n g olevat kestnud m i t u n d a l a t j a lbi o t s i t u d k i k K o i v a l i i n a v a l l a m e t s a t u l u d , s i l l a d o l n u d v a l v e all. A l l e s h u l k a a s t a i d h i l j e m , kui k o h t a s i n M o r d v a 7 . v a n g i l a a g r i s o m a endist tuttavat R i c h a r d s D i m d i n i , sain kuulda jrgmist: " E l a s i m e k o l m e k m n e s e i t s m e n d a kvartali peal olevas p u n k ris k o g u t a l v e , s e e oli j u s t E e s t i piiri r e s . K e v a d e l oli t o i d u m o o n otsas. sel kisime klas toidu jrel, m i d a t i m e palgiveo prak e l g u g a . S e e oli s u u r l o l l u s , sest m e t s a j i d r e e j l j e d , a g a h o b u s e jlgi ei olnud. S u u r e N e l j a p e v a h o m m i k u l s e i s i s v a h i p o s t i l A r t u r s VTgants. t e m a ngi, kuidas m n e d soldatid tulid m a h a vahtides m e i e jlg i m d a . A r t u r t u l i s t a s a u t o m a a d i s t j a s o l d a t sai k a e l a s t h a a v a t a . J o o k s i m e k i k p u n k r i s t ra, l e E e s t i p i i r i . P i i r i s i h i l e i o l n u d k e d a gi, k u i d P l d e m e t s a s p i i r i l h e d a s e l k i t s a l p i k a l h e i n a m a a l s a t t u s i m e k u u l i p i l d u j a t u l e alla. O l i n j o o k s n u d k u u l i p i l d u r i p e a l e , k e s oli k l j e g a m i n u p o o l e j a a n d i s t u l d , A r t u r k u k k u s , e n n e kui s o l d a t sai m i n d t u l i s t a m a h a k a t a , olin j u b a l e h e i n a m a a t i h e d a s k u u s i k u s . S e l g e , e t m e i d oli r a a n t u d , k u i d a s m u i d u teati j u s t m e i e p u n k r i kohale heinamaale kuulipilduja les p a n n a ? " D i m d i n k a h t l u s t a s EglajT v a h t k o n n a m e t s a v a h t i E d u a r d s K a n a s t s i t . A s j a o l u , e t m e t s a v a h t i , k e l l e v a h t k o n n a s t p u n k e r leiti, i s e gi le ei kuulatud, vihjab sellele. Selles punkris elasid Koivaliina v a l l a m e t s a v e n n a d A r t u r s VTgants, R i c h a r d s D i m d i n , A l f n d s K r m i n , K a r l i s L u d e k s , P e t r a s J u o d a i t i s j a veel k s vi k a k s meest. Ja nd vahelduseks ks romantiline lugu. Jutustab Saai vabriku praaker Arnold Roo, endine Rogenbaum: " 1 9 4 8 . a a s t a s u v i oli k u i v . s o o t i d e s h e i n a m a a l vesi v h e s e k s j n u d . O t s u s t a s i m e v r g u g a k a l u v e d a m a m i n n a . V e d a s i m e lbi ka Tiile majakese lhedal oleva soodi. Esimesel korral ei j n u d k a l u v r k u , k u i d n e i d oli; v e d a s i m e t e i n e k o r d . N d l k s v e d a m i n e r a s k e k s , v r g u s a b a s oli m i d a g i h e i n t e j a p o r i s e e s . V e d a s i m e v r g u k a l d a l e , v r g u p r a s l r a p u t a s i m e v l j a n o o r e t d r u k u laiba, m i l l e r i n n a l e oli t r a a d i g a s e o t u d a u t o r a t t a k i l p . L a i p oli s o o d i m u d a s e e s hsti s i l i n u d . K u t s u t i m i i l i t s , d e m o b i l i s e e r i t u d m a d r u s , k e s

134

Karistussalk Varstus ja sissekukkumine

Karistussalk Varstus ja s i s s e k u k k u m i n e

135

a l l e s m n i n d a l tagasi oli m i i l i t s a k s t u l n u d j a e n d i s e , 1 9 4 1 . a a s t a m i i l i t s a l e s e A l v e l a j u u r d e e l a m a a s u n u d . M i i l i t s v a a t a s leiu l e j a t l e s : " B a n d i i t i d e t " j a a n d i s k o r r a l d u s e m a t t a laip s i n n a s a m a s se lhedale m e t s a rde. Nii ka tehti. Kuid ometi leidus pealtngijate hulgas inimene, kes niipalju asia tundi'-, et m i i l i t s a l sellist v i m u p o l e . . ja t o r k a s V r r u . A s j a hakati u u r i m a . Selgus, et 1946. aasta sgisl k a d u s Saru vabriku h i s e l a m u s t k s t d r u k , k e s oli S a r u v a b r i k u j u u r d e t l e s a a d e tud vljastpoolt Eestit ja s u n d k o r r a s . T e m a k a d u m i n e 4 6 . aastal ei ratanud kahtlust, sest e l u t i n g i m u s e d olid viletsad ja s u n d k o r r a s v r v a t u i d lihtsalt p g e n e s . T u l i a g a vlja, e t k a d u n u k s j n u d j a s o o d i s t l e i t u d t d r u k oli o l n u d 1 9 4 6 . a . s a m a m a d r u s e p r u u t , k e s n d oli t u l n u d M t u s t e s s e m i i l i t s a k s ! M i i l i t s v a n g i s t a t i , leiti t u n nistajaid j a l o t o s i d k l a p e a l t . K o h t u s s e l g u s s e l l e a r m a s t u s e l p p vaatus. M a d r u s , saanud teada, et pruut on rase, kutsunud tdruku p i m e d a l s g i s l k o o s a s j a d e g a s u u r e s a l a d u s k a t t e all h e i n a m a a l e kni j u u r d e selle plaaniga, et p g e n e v a d k o o s . Seal kgistas ra, autoratas kaela, ja vette, r i i d e k o m p s u k e s e hvitas. Keegi k a d u n u t ei o t s i n u d . " M a d r u s e l e o l e v a t a n t u d viis a a s t a t .

N i i Kalju kui T a i m i a s u s i d e l a m a m e t s a , v a n e m a v e n n a L e o juurde. Nad elasid Mniste metsas Lihlniidu-rses punkris kuni 1 9 4 9 . a a s t a s e p t e m b r i n i , siis lks seal e l a m i n e v i m a t u k s j a M n i s t e m e t s a v e n d a d e g r u p p l k s t a l v e k s laiali, k e s k u h u . V a n e m v e n d L e o sai t a l v e k o r t e r i m i n u p u n k r i s A r u k l a S i l l a talu t e e res, n o o r e m vend Kalju ei tahtnud k a r m i l e talvisele punkrielule a l l u d a , t e m a o t s u s t a s e n d varjata k o d u k a n d i s , o m a p r u u t i d e p o o l . N o o r u k e Taimi sokutati talveks Antsla kanti K o Richardi e juurde. P a r m u p a l u e l a n i k u Ertdia P e h i a k u j u t u s t : " E n n e H e n n i n g u t a p m i s t k u u l a t i i n i m e s i le R i t s i k u p r e e s t r i m a j a s K r e i t s b e r g i d e p r a s t . " n n e t u s e a l g u s e k s sai s e e . e t N K V D agendil Hundi Jukul, ige nimega Juhan Metalul, nnestus vit a o m a s u g u l a s e Ida P e r v e , e n d i s e n i m e g a B e r e n s t r a u c h i , u s a l d u s . I d a k e tegi tordi j a lks k a e j a t s i l e h e l e K a l j u p r u u t i d e s t , kellel oli sndinud laps. kurtis hrdalt noorikule, et tema vaene sugulane H u n d i J u k u . k e l l e v a n e m a d o n k a u g e l R o o t s i m a a l (ja o l i d k i ) , varj a b e n n a s t k d i t a j a t e eest j a s o o v i b h i n e d a t e i s t e m e t s a v e n d a d e g a . T e d a u s u t i j a viidi k o k k u K a l j u K r e i t s b e r g i g a . V i i m a n e oli liialt u s a l d a v j a r k i s H u n d i J u k u l e k i k ra, m i d a t e a d i s k i k i dest metsavendadest. E s i m e s e k s o h v r i k s sai Varstu m e e s H e n n i n g . k e s e n d varj a s nn. p r e i l i d e m a j a s ( m i s a - a e g n e n i m i ) S d e M i n n a j u u r e s , k e s e l a s seal o m a 9 - a a s t a s e t t r e j a a l a a r e n e n u d p o j a g a . T e k i s t E d u a r d K u u s e a l g a t u s e l p a n d i seal m a j a s t o i m e l b i o t s i m i n e , e i leitud a g a k e d a g i . K u u s tuli uelt t a g a s i j a h a k k a s t e i s e k o r r u s e r k i i t o a s o l e v a i d s e i n u p i i s s i t g i g a lbi k a t s u m a . H e n n i n g l a s k i s m a h a t e k i s t K u u s e j a tuli t r e p i s t alla, k u s s o l d a t i d t a m a h a l a s k s i d . T e i n e v a r i a n t o n t e s e m : t a l a s k i s e n d ise m a h a , sest p g e n e m i s vimalusi ju enam ei olnud. Parmupalu rahvas ei osanud ka nd Hundi Jukut kahtlustada, k u i d K a l j u pidi n d k o o s o m a u u e s b r a g a P a r m u p a l u s t l a h k u m a . N a d asusid e l a m a vanasse punkrisse Lihtniidu rde, kisid sagel i M e t s a t a l u s L e o n a i s e l t k s i m a s , m i l l a l L e o vlja i l m u b . J a L e o i l m u s k i vlja 2 6 . m r t s i l . kui t a v a s t u m i n u t a h t m i s t p u n k r i s t l a h k u s . H u n d i J u k u v i t i s k a L e o u s a l d u s e , oli t a j u k d i t a m i s e e e s t p g e n e n u . k e l l e v a n e m a d p e a l e g i veel R o o t s i s ! V e n n a g a p a a r k u u d k o o s e l a n u d ! h e s k o o s k l a s t a t i M n i s t e m e t s a l e m a t .Arnold Langi, kes selle eest hiljem m a k s i s oina eluga.

Karistussalk Varstus 1950. aasta algul ja sissekukkumine Parmupalus

A s i sai a l g u s e P a r m u p a l u s e l a n u d K r e i t s b e r g i d e p e r e k o n n a s t , k e l le v a n e m p o e g L e o n h a r d , s n d i n u d 1921. aastal, varjas end j u b a 1944. aasta sgisest alates. K d i t a m i s e ajal. 1 9 4 9 . a a s t a m r t s i s oli isa J u l i u s K r e i t s b e r g j u b a s u r n u d . K o d u s t v e t i k i n n i h a i g e e m a M i n n a , k e s suri h i l j e m S i b e r i s . N o o r e m a l pojal K a l j u l n n e s t u s k d i t a m i s e s t h o i d u d a , 15-aastane ttar Taimi p g e n e s kditajate kest Varstus.

136

Karistussalk Varstus ja s i s s e k u k k u m i n e

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

137

2 8 . mrtsi htul lksid m l e m a d v e n n a d H u n d i J u k u ettepanekul t e m a g a kaasa Varstu-Alaklia J o h a n s o n i d e poole, kes olid Hundi Juku sugulased. Seal pakuti vendadele mrgitatud puskarit j a siis v a n g i s t a t i n a d t e a d v u s e t a o l e k u s . J r g n e s i d v a n g i s t a m i s e d P a r m u p a l u t a l u d e s , l e k u u l a m i s e d , p e k s m i s e d oli veel p a l j u o h v r e i d , j a r n n a k m i n u p u n k r i l e 2 . aprillil, k u s kll t n u m i n u valvsusele ohvreid ei olnud. Seoses Kreitsbergide vangistamise ja Hundi Juku juudatga said k a n n a t a d a vi h u k k u s i d : 1. M e t s a v e n d Nikolai H e n n i n g laskis e n d m a h a . 2. Ida Perv Varstust h u k k u s vangis. 3 . V a r s t u v a l l a Pulli t a l u s t viidi v a n g i K a l j u K r e i t s b e r g i p r u u t Linda Pukk, n e n d e laps jeti m a h a L i n d a e m a M i n n a hoolde. 4 . K a r l P u k k , L i n d a isa, v a n g i s t a t i . 5. L i n d a Vahesaar P u u r a talust Kalju teine pruut, vangistati, n e n d e laps j e t i L i n d a e m a S e l m a h o o l d e . 6 . V a n g i s t a t i L i n d a isa J u l i u s V a h e s a a r . 7. Vangistati L i n d a vend A r n o l d Vahesaar. 8. Kreitsbergide kodus elanud Venemaa eestlased Mari P o p utan ja t e m a ttar Leeni vangistati samuti o l e v a t "bandiitidele" s a a n d n u d , kui n e e d o m a k o d u k l a s t a s i d ! 9 . V a n g i s t a t i J u l i u s P e h l a k , oli v a n g i s 1 9 5 0 - 1 9 5 6 . 10. V a n g i s t a t i P e e t e r K i r v e s , e e l m i s e n a i s e i s a , oli v a n g i s l e kuue aasta. 1 1 . V a n g i s t a t i F e r d i n a n d K i v u m g i , k e s oli o l n u d v o o r i m e heks, kui L e o Kreitsberg 1949. aasta pimedal l kolis t o i d u m o o naga minu juurde talvekorterisse. 12. 2 3 . d e t s e m b r i l 1 9 5 0 v a n g i s t a t i L e o n a i n e E l l i , k a h e a a s t a j a k u u e k u u n e p o e g R a i v o j e t i Elli e W a n d a h o o l d e . Elli sai k m m e aastat " o s o b o e sovetanije" alusel, vabanes M a g a d a n i s t "komisjoni otsusega" hulk aastaid hiljem. 13. A r n o l d L a n g , M n i s t e m e t s a l e m K a r i s d i s t , p g e n e s M n i s t e s t k o h e , kui K r e i t s b e r g i d o l i d k i n n i v e t u d . A s u s e n d varj a m a oma kodukohas, Misso metsavendade grupis. Olevat langenud haarangul. Ei oie teada, kuhu ji m e t s a l e m a perekond. 14. T a i m i K r e i t s b e r g 1 5 - a a s t a n e t d r u k p a n d i k a v a n g i ! Peale eespool nimetatute said l h e m a t a e g a vangis olla ja p e k s a veel p a l j u d . N e n d e s t S e n t a V a l g e :

"Tulles lekuulamiselt Vru vangla koridoris, oigas keegi vang k o n g i s : " V e t t . . . v e t t . " V a l v u r l k s vett t o o m a , m i n a s a i n k o n g i silm a s t s i s s e v a a d a t a : s e e oli L e o , t a oli s i n i s e k s p e k s t u d . " Leo naine: " 1 5 . aprillil L e o s u r i . " L e o lekuulamistest ei esitatud mulle hiljem htegi protokolli, j i s e l l i n e m u l j e , e t n e i d e i o l n u d , j a v e e n d u m u s , e t s e l l e , m i d a L e o k s i t e a d i s , viis t a e n d a g a k o o s h a u d a , sest t e m a a b i s t a j a t e s t Mnistes ei pandud kedagi kinni.

Langenud ja ellujnud metsavendadest

1. F r a n z M i g u l , snd. u m b e s 1920, prit V r u lhedalt Ktsost K a s a r i t s a v a l l a s t . P e r e s oli 4 - 5 v e n d a . 1 9 4 4 . a . p r a s t r i n d e l e m i n e k u t varjasid F r a n z Migul j a tema vend R o b e r t end M n i s t e v a l l a t a l u d e s , k u s n a d s a l a j a t d t e g i d , isegi p l l u l n a i s t e r i i e t e s . R e e n e Kondi jutust: " 1 9 4 4 . a . s g i s e l tuli h v i t u s p a t a l j o n m e i e p o o l e , m i n d k s u t a ti kti, teine h o b u n e veti H o r s t i talust, kuskilt k o l m a s veel. Sits i m e Ltimaale. l e - L e p p u r a talust veti kinni vennad Robert ja F r a n z M i g u l . N a d olid purjus, relvi neil ei olnud, vastu n a d ei hakanud. Vangid toodi Kuutsile, pandi kinni praeguse sidekontori nurgatarre, neid v a l v a m a kutsuti hvituspataljoni mees Eduard Kikas, keda haarangul polnud. M i n a o m a h o b u s e g a p i d i n k o j u v i i m a A l f r e d K r i p i , k e s oli h a a r a n g u s t o s a v t n u d . A e g oli h i l i n e j a m a b i s i n g i S a r a s , K r i p p i d e pool. Jrgmisel h o m m i k u l sitis Kripp jllegi m i n u g a k a a s a K u u t s i l e . N g i m e , e t a k e n oli p u r u s t a t u d j a a k n a l a u a l k h u l i , k e d r i p p u , l e b a s F r a n z M i g u l i laip. H v i t u s p a t a l j o n i oli h a a r a n g u l e v l j a k u t s u n u d L s i P r i i d u n a i n e , k e l l e m e e s oli p u r j u s p i m e t s a v e n d a d e g a k a k e l n u d j a p e k s a saanud."

138

L a n g e n u d ja ellujnud m e t s a v e n d a d e s !

L a n g e n u d ja ellujnud m e t s a v e n d a d e s ! Aksel Kalkuni jutust:

139

R o b e r t M i g u l i j u t u s t m u l l e 1 9 4 5 . a . n o v e m b r i s lti m e t s a v e n dade punkris, kus ina haavatuna lamasin: "Otsustasime Kuutsilt pgeneda. Lin akna puruks, hppasin v l j a . V e n d F r a n z u jala all a g a oli s i s s e m u r d u n u d t o o l i p h i . t e m a j i j a l g a p i d i tooli k i n n i , tulistati a k n a l a u a l e s u r n u k s . " 2. R o b e r t M i g u l , e e l m i s e v e n d , vist v a n e m . 1 9 4 5 . a. 16. dets e m b r i l l k s s u u r lti m e t s a v e n d a d e g r u p p laiali. P h j u s e k s oli k a h e m e h e J a n i s Z v a i g z n e j a R u d i s CTmursi k a v a t s u s a n d a e n d v i m u d e k t t e , e t l p e t a t a k s n e n d e o m a s t e t e r r o r i s e e r i m i n e j a viid a k s e t i d e l u b a d u s , e t " a l i s t u n u i d e i k a r i s t a t a . ' ' S e l l e p r a s t pidid ka teised punkrist l a h k u m a . M i n u l , haavatul, ei olnud kuhugi m i n n a . Robert vttis m i n d e n d a g a k a a s a l e - L e p p u r a tallu Lesti piiri r e s , o l i m e j r g m i s e . 17. d e t s e m b r i p e v a s a m a talu s a u n a s , m i s oli l a u p e v a s e s t k i i t m i sest veel s o e . S a m a l h t u l p a l u s i m e v a r j u p a i k a T a r n b e I s e talust, m e i l e e l d i ra. O m a v o l i l i s e l t b i s i m e T s n k n i i d u p o p s i s a u n a s . S i n n a j i m e k a 18. d e t s e m b r i p e v a k s . S a m a l h t u l k u t s u s R o b e r t m i n d k a a s a K a r i s t i , K a s a .luulu p o o l e . S e e m e e s oli a s u n i k J u l i u s P e t t i , p r i t K a s a talust, m i n a ted a e i t u n d n u d , e g a t e a d n u d , m i s m e e s s e e .luulu on. S e e s e l g u s a l l e s s i i s . kui n a d k o o s v i i n a v t m a h a k k a s i d . J u t t oli m i n g i t e s t r a a n d m i s t e s t . m i l l e s .luulu pidi o s a l i n e o l e m a . S e d a k u u l d e s k e e l d u s i n v i i n a s t , l a h k u s i n l a u a s t , istusin p i m e d a s s e t o a n u r k a t o o l i l e j a vtsin o m a S a k s a vindi l a s k e v a l m i s . O l i k a u g e l t l e k e s k , kui m a s u u t s i n l p u k s v e e n d a R o b e r t i t l a h k u m a . S e l l e 19. d e t s e m b r i p e v a o t s u s t a s i m e m d a s a a t a s e a l s a m a s l h e d a l H a r u J a a n i s a u n a s . K i k lks hsti k u n i l u n a n i , siis R o b e r t r k a s j a l k s v a s t u m i n u p a l v e i d j a h o i a t u s i jlle K a s a .luulu p o o l e "pead p a r a n d a m a " . M i n a kaasa ei linud. M d u s paar t u n d i , siis s i s e n e s m a j j a k s m e e s s e e o l e v a t o l n u d k s v e n d a d e s t K u u s i k u t e s t , v a n e m a d n e i s t olid h v i t u s p a t a l j o n i s . R o b e r t o l e v a t sellelt p s s i r a v t n u d j a m e h e l a u a j u u r d e j o o m a k s u t a n u d . S o b i v a l m o m e n d i l K u u s i k p g e n e s , k u t s u s abi vlja, m i n a n g i n pealt, k u i d a s h t u eel u m b e s k m m e m e e s t l e l a g e d a n u r m e m a j a r n d a s i d . T u l i l a s k m i n e . R o b e r t j o o k s i s m a j a s t vlja m e t s a r d e j a k u k k u s , siis a n d i s p i k a v a l a n g u o m a a u t o m a a d i s t r n d a j a t e p o o l e . T a veti h a a v a t u n a k i n n i , teel K u u t s i l e o l e v a t m u r t u d veel m l e m a d k e l u u d . K u u t s i l h a k a t i t e d a l e k u u l a m a , t a p a l u n u d e n n e vett. s e d a k a a n t u d , j a siis s u r n u d .

" R o b e r t i t m a t u n d s i n , sai k o o s t e m a g a v i i n a g i v e t u d . K u u t s i l t t o o d i R o b e r t i laip siia. m i n u l h e d a l e E e l s o o A l e k s i p o o l e , siin oli t a d , j r g m i s e l p e v a l viidi V r r u . V a n a V i l l e m s o n veel k i i t l e s , et t e m a olevat lasknud o m a "pika Saksa vindiga" " K i n d l a s t i viidi R o J v r t i k u p tot v, L...htkulla r a t u n d m i s e k s , s e e oli l d i n e n u e . 3. Evald Kont, sndinud 1921. a. Tartumaal Maarja-Magdal e e n a k i h e l k o n n a s . Oli a b i e l u s H a r g l a s t prit V e e r a R e i n h o l d i g a . P i k k , b l o n d , ilus p o i s s , k a n d i s V e n e s j a v e v o r m i S S - m r k i d e g a kraenurkadel, kuigi ta ei olnud kunagi S S - v g e d e s s e kuulunud. O l i r e l v a s t a t u d n a g a a n i j a S a k s a k a r a b i i n i g a . S u u r e h a a r a n g u ajal 1 9 4 5 . a . 18. o k t o o b r i l sai M u d i m e t s a t a l u s t p g e n e m i s e l j a l a s t h a a v a t a , tal n n e s t u s kll m e t s a p g e n e d a , k u i d s e l s a d a s l u n d , j r g m i s e l h o m m i k u l j l j e d a v a s t a t i , t e d a aeti t a g a j a j u t i j r e l e S a r i v a r i k u talu o n n i e e s . kust tal e i o l n u d e n a m j u d u p g e n e d a . O l e v a t e n d ise m a h a l a s k n u d . P e r e m e e s A u g u s t s B l a u m s m a t t i s t a J a h u s o o r d e k o o b a s h a u d a , k u s t laip k a d u s . 4 . O s k a r M l d e r , s n d i n u d vist 1 9 2 3 . a . V a l g a m a a l K o i k k l a s v a l l a l i s e v i lese S e l m a M l d e r i p o j a n a . T e e n i s p o l i t s e i p a t a l j o nis vi palgalises O m a k a i t s e s Phja-Eestis. K e s k m i s t kasvu k e n a poiss, kandis Vene sduri vormi S S - m r k i d e g a kraenurkadel, jalas u u e d k r o o m s r i k u d . Oli relvastatud nagaani ja tuliuue S a k s a iselaadiva karabiiniga. 1 9 4 5 . a . 19. o k t o o b r i v a r a h o m m i k u l l a n g e s t a h a a v a t u n a k a r i s t u s s a l g a ktte L t i m a a l Koivaliina vallas Sarivariku talu nurmel. T e d a veeti h a a v a t u n a , k e d t r a a d i g a selja t a h a s e o t u d , m d a lti talusid, peksti p s s i v a r d a g a n k k u ja ksiti: "Nita, kust sa s a i d ? " Ei olevat nidanud. Tagasiteel samal peval peatus karist u s s a l k L i i v a k u k r t s i j u u r e s T i i d u t a l u s , k a v a n g viidi t u p p a , k u s tekistid nudsid sa. T i i d u p e r e n a i s e K a r l i e n e K i r s c h e n b e r g i jutust: " V a n g oli h a a v a t u d ja v e r i n e , n g u r a p e k s t u d , k e d t r a a d i g a s e l j a t a h a s e o t u d . K s i s i n , k a s t e m a l e k a s a a n d a , ei l u b a i n d Lksid kik Trvaselt m d a Hargla p o o l e . " Kella viie paiku prast lunat peatus karistussalk K a teel V o m s u niidu kohal, seal, kus vanasti talvetee l a l e all p e a l e . Sel ajal oli seal veel s u u r m e t s , teest l u n a p e . .1 I mil u j a a e g s e d k a e v i k u d . T e k i s t U n i k s u t a s k a a s a \ a m i i 1 1 > -,
''

140

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

141

labidatega, mindi le m e k n k a , kostis kaks pstolipauku. Paarik m n e m i n u t i p r a s t tulid t a p j a d t a g a s i , t e k i s t U n d i k e p e a l O s k a r M l d e r i u u e d k r o o m s r i k u d . h t e v a n a s s e k a e v i k u s s e t a siis a e t i . T e i s e d k a r i s t u s s a l g a j u h i d olid S o o n d a j a U u s k l a , m l e m a d tekislid-ohvitserid. 1 9 4 6 . a . e n n e j a a n i p e v a , kui s u u r v e s i oli k n n u p e a l t k a d u nud, sitsid Valga tekistid ja H a r g l a hvituspataljoni m e h e d autoga Tiiveli kni j u u r d e je rde, sinna jeti auto. M i n d i kogu jug u g a l e silla V a s k p a d u , oldi r a k o g u p e v . M i l l e k s ? K o h a l i k u h v i t u s p a t a l j o n i m e h e U n d r i t s a jutust s b r a l e : " T e a d , k u r a t , s a i m e M o s k v a s t p e a p e s u , m a h a l a s t u d b a n d i i t i d e l a i b a d k s t i nii r a p e i ta, e t n e i d k e e g i e n a m e i l e i a k s . " 5 . Karl T h t , s n d i n u d 1 9 2 6 . a . V a l g a m a a l L a a n e m e t s a v a l l a s , vist J a n t k u t a l u s . O l i 1 9 4 4 . a . l h i k e s t a e g a v a b a t a h t l i k u n a S a k s a s j a v e s . T e m a v a n e m v e n d J u h a n oli r i n d e l l a n g e n u d , s a m u t i S a k s a v e s . V g a h e a laskur, k i i r e r e a g e e r i m i s v i m e g a . K e s k m i s t kasvu, mustajuukseline, kandis Kaitseliidu vormikuube ja mtsi. Oli relvastatud vene iselaadiva vintpssiga ja Vene pstoliga TT. H i l j e m oli tal Sturmgewchr, m i l l e sai l a h i n g u s t e k i s t i d e l t . L i i k u s v g a laial m a a - a l a l , m i s u l a t u s K a r u l a s t K o i v a l i i n a v a l d a . T a l o h kokkuprkeid tekistidega, kus ta ikka osutus kiiremaks. Langes V a l g a s T h e t n a v a s m a j a s nr. 11 a, k u s ta e n d v a r j a s o m a tdi juur e s 1 9 4 5 . a . o k t o o b r i l p u l vi n o v e m b r i a l g u l , p r a s t s e d a , kui t e ma kaaslased olid h u k k u n u d Ltimaal. Olevat e n n e m a h a lasknud o m a p r u u d i T a m m i A i n o , k e s oli prit K o i k k l a s t . j a siis e n d a . Selle maja ostis hulk aastaid hiljem Siberist tagasitulnud kd i t a t u , e n d i n e S a r u P a l u b i talu p e r e m e e s A u g u s t K o n d . T e m a j u tust: " K i s k u s i n s e i n t e l t m a h a v a n a t a p e e d i j a viisin s e l l e v a n a p a b e r i kokkuostu. M n e peva prast ksis j u u t minult: " A g a kas sina t e a d s i d , m i s seal t a p e e d i s e e s o l i ? " M i n a k s i s i n v a s t u : " M i s seal siis o l i ? " J u u t m u l l e e i v a s t a n u d . " S e l l e s t v i b j r e l d a d a , e t j u u t a n d i s leiu l e N K V D - I e . K u i A u g u s t K o n d s e d a m u l l e r k i s , t a i p a s i n k o h e , m i l l e s o n asi. Karl Tht pidas pevikut, mille ta e n n e s u r m a peitis tapeedi vahele, et see vaenlaste ktte ei satuks. 6 . T u l l i o N i i t . O s v a l d i p o e g . e i o l n u d veel E e s t i K a i t s e v e s t e e n i n u d , s n d i n u d V r u m a a l L t s e p a kiilas M e - L t s e p a t a l u s . T e m a v a n a i s a J a a n i lasid p u n a s e d 1 9 1 9 . a a s t a l m a h a ; m a e t u d R u -

g e k a l m i s t u l e . T u l j u isa O s v a l d N i i t v a n g i s t a t i 1 9 4 0 . a., j i i g a v e s t i kadunuks. Tullio Niit veti kinni 1946. a. kevadel u r b e p e v a h o m m i kul M n i s t e v a l l a s t S i n e s a a r e s o o peal a s u n u d p u n k r i s t . V a s t u e i h a k a n u d , tuli t u r b a k n i s a s u v a s t p u n k r i s t vlja, k e d t s t e t u d . N K V D ohvitser ksis nime, vaatas paberitkilt, tulistas Tulliole p s t o l i s t p h e . siis veel k o r d . N i i s i i s s e a d u s a n d l i k , k o h t u - j a t i d e saatev vim hes isikus! Ja veel. milline fanatism, hvitati kolm p l v e jrjest! K o d u o n v a r e m e i s , l a u d a s hoiti ' " K e v a d e " k o l h o o s i noorkarja, 7. Heldur Hallei, s n d i n u d V r u m a a l Viilina vallas Pru kl a s . M a h a l a s t u d s a m a s v a l l a s P d r a kiilas A l b e r t K e v v a i m a j a s , k e l l e t t a r L i i d i a oli H e l d u r i p r u u t . H e l d u r p u g e s v a r j u l e r i i d e k a p pi, tulistas teda avastanud tekistile rindu, kuid 7,65 pstoli kuul t a b a s tekisti r i n n a l r i p p u v a t m e d a l i t j a t e k i s t sai v a i d h a a v a t a . M a j a s t p g e n e m i s e l sai H e l d u r s u r m a . L a i p t o o d i r a t u n d m i s e k s Varstu, koolipingist veti kinni n o o r u k e Taimi Kreitsberg. p e taja p u h k e s n u t m a , e h m u n u d t d r u k u l e n i d a t i n o o r e m e h e l a i p a : "Tunnista les, see on sinu vend!" Ei olnud. Laip seisis Varstus hulk aega, kuni tekistid K u u s ja P i n t m a n n ning hvituspataljoni m e e s A r n o l d A n t o n uputasid selle Mustjkk e j alla. S u u r v e s i ti l a i b a vlja, v e n d H e i n o sai l a i b a k t t e , tahtis matta Ritsiku kalmistule, ei lubatud. Ksti matta vljapoole aeda. R i t s i k u k a l m i s t u l o o d e n u r g a s , v l j a s p o o l a e d a o n siis t e m a k a l m , k a l m u l k e e v i t a t u d r a u d r i s t , v a s k s i l d i l t u h m u n u d kiri, m i l l e tekst ei m e e l d i n u d Varstu partorgile ja ta kskis selle k a d u n u vennal m a h a vtta. N d o n silt j l l e ristil t a g a s i :

PUHKA snd.:

RAHUS 1923. II.

HELDUR

HALLER 7. Veb.

II. Aug. Mr: 1947. Aprillil Maet. 24.

Uputatud

Aprillil.

8 . H a r a l d M a a s i k , V a l g a m e e s . o s k a s s a k s a j a v e n e keelt. Varjas end punkris, mis asus Ltsepa kiilaja Roosa misa vahelise nn. kirikutee res. 1949. a. kevadel, m n e d pevad prast k d i t a m i s t , lasti t a m a h a h a a r a n g u l R a u d s e p a k l a ligidal v i k e s e h e i n a m a a r e s . T e i n e v e r s i o o n : o l e v a t s a a n u d r a s k e l t h a a v a t a j a surn u d teel V r r u . T e m a isik j i t a p j a t e l e t e a d m a t a .

142

L a n g e n u d ja ellujnud m e t s a v e n d a d e s t

Langenud ja ellujnud metsavendadest

143

9 . V o l d e m a r R t l i , V a r s t u s t , oli K a i t s e l i i d u s j a S a k s a ajal v a l l a v a n e m a a b i . K o h e v e n e l a s t e s i s s e t u l e k u a l g u s e s oli k o o s H e n n i n g u g a V r u s l e k u u l a m i s e l , m l e m a d s a i d nii r n g a l t p e k s a , e t kui n e i d j l l e V r r u k u t s u t i , siis n a d e n a m e n d k t t e e i a n d n u d . R t l i p u n k e r oli R o o s a m e t s k o n n a s . S o o l t t e talu m b r u s e s , t e m a tindis i a o m a n a i s e d e , k e s t a p j a d p u n k r i j u u r d e t i . A a s t a t e i tea, k u i d oli k e v a d , k o k u k k u m i s e a e g . L a i p t o o d i v l j a P h n i l e . 10. J u l i u s Veider, Lti e e s t l a n e , k e l l e k o d u k l a a s u s V a s t s e R o o s a poolt m i n n e s . Orandust m d a Tseakla vastas le lohu L ti poole peal. S n d i n u d u m b e s 1 9 2 1 . vi 1922. aastal. Prast k d i t a m i s t , 1 9 4 9 . a . s g i s e l p i k k a d e d e ajal m e e l i t a t i A p e l i n n a o m a tdi s n n i p e v a l e , kus viibis ka tdi " p e i g m e e s " , kes soovitas Juhusel majja sisenemisel p a n n a automaadi krvaltuppa voodi alla. Kui p i d u l i s e d l a u a s i s t u s i d , r n d a s i d t e k i s t i d m a j a . J u l i u s l k s r e l v a h a a r a m a , s e d a e n a m e i o l n u d , t a v e t i k i n n i j a lasti p g e n e m i s e l m a h a . T e i n e v a r e m k u u l d u d v e r s i o o n : kui J u l i u s s i s e n e s u k sest t d i m a j j a , t u l i s t a s t e d a t d i " p e i g m e e s " s e l g a . S e e o n t e s e m , vt. H e i n o U i b o t a p m i n e . 1 1 . E d u a r d Visla, tol ajal u m b e s 3 0 - a a s t a n e . p r i t M n i s t e s t . T e m a e n d a jutust m u l l e : " 1 9 4 1 . a . olin V r u s m i i l i t s . M e i e g a p a h a n d a s i d l e m u s e d a l a tasa: " M i k s t e k e d a g i e i a r r e l e e r i ? " " M i l l e e e s t s i i s ? " k s i s i m e . M e i l e anti j u h t n r i d : " L i i k u g e igal p o o l r a h v a h u l g a s , k u u l a k e , m i d a r g i t a k s e , j a kui k e e g i m i d a g i v a s t a l i s t t l e b , v t k e k o h e k i n n i . " Kui algas sda ja v e n e l a s e d j u b a t a g a n e m a h a k k a s i d , ots u s t a s i m e V r u s t r a tulla m i n a j a K i r c h , p a n i m e e r a r i i ded selga ja hakkasime Mniste poole astuma, taskus d o k u m e n d i d j a p s t o l i d . T a g a n e v a d v e n e s j a v e l a s e d t u l i d teel v a s t u , p i d a s i d m e i d k i n n i , p s t o l i d v e t i ra, d o k u m e n d i d j a elu j i d a l l e s . " M i k s Eduard Visla end varjama hakkas, ei ole mulle teada. 1948. a. ta alistus, leina p r u u d i l e oleval see m a k s m a linud ainsa lehma mgist saadud raha. Kinni teda ei pandud, meile, metsa j n u t e l e , t e m a p r a s t m i n g e i d p a h a n d u s i e i t u l n u d , oli a u s m e e s . A b i e l l u s j a e l a s H a r g l a s h u l k a a s t a i d , suri T a l l i n n a s o m a laste j u u res. 12. N i k o l a i H e n n i n g , e l u k u t s e l t r t s e p . E e s t i V a b a r i i g i v i i m a s tel a a s t a t e l oli V a r s t u s .laiaja m a j a s k r t s i p i d a j a . Oli K a i t s e l i i d u s , e i o l n u d O m a k a i t s e s e g a S a k s a s j a v e s . l e k u u l a m i s e l V r u s par i s t >da s d i s t a t i t e d a v a l l a m a j a l e v t m i s e s 1 9 4 1 . a. P e k s t i nii

r n g a l t , e t j r g m i s e l e l e k u u l a m i s e l e t a e n a m e i l i n u d . Varjas e n d t a l u d e s , k u s tegi r t s e p a t d . A n t i r a H u n d i J u k u p o o l t 1 9 5 0 . a . a l g u l . L a n g e s vi l a s k i s e n d ise m a h a P a r m u p a l u s n n . p r e i l i d e m a jas vist 2 4 . v e e b r u a r i l 1 9 5 0 . a. Venemaa eestlase Helene Popmani jutust: "Tekist K u u s ja miilits O t t c n d e r lksid kahekesi uuesti maja lbi o t s i m a , s o l d a t i d jid u e l e . H e n n i n g oli m a h a l a s k n u d K u u s e , k e s oli p d n u d e n d v a r j a t a v o o d i o t s a t a h a . O t t e n d e r oli s a a n u d varju ahju (aha, t e d a H e n n i n g e i n i n u d . S i i s tuli H e n n i n g trepist alla ja t m b a s soldatitele a u t o m a a d i s t tule peale. L a n g e n u d soldatid viidi R i i g a . M i n u e m a s u n n i t i v e r d r a k o r i s t a m a . " 13. L e o n h a r d K r e i t s b e r g . s n d i n u d 1 9 2 1 . a . M n i s t e v a l l a s P a r m u p a l u s , k u s t e m a isale J u l i u s K r e i t s b e r g i l e k u u l u s v i k e R a u d m e a s u n i k u t a l u . L e o veti S a k s a ajal t e e n i m a h t e p o l i t s e i p a t a l j o n i . kui t a e i o l n u d seal k a u a ; tuli r a o m a l a l g a t u s e ! j a a s u s e n d varjama. Vene v i m u saabudes ei linud mobilisatsiooni korras vlja, a i m a s igesti, et N a r v a s vangistatakse. T a v e t i 1 9 4 4 . a . s g i s e l k o d u s t k i n n i , viidi V a r s t u s s e j a p a i gutati hte kuuri, uksele ji v a l v a m a hvituspataljoni m e e s . L e o k a e v a s e n d s e l k u u r i s e i n a alt v l j a s e e oli e s i m e n e p g e n e m i n e . M n i kuu hiljem kutsuti ta uuesti "mobilisatsiooni" korras Rugesse. Leo lks. o m a hobuse ja saaniga. Judnud uele, kuhu kutsutud, k o h t a s ta trepil Eesti-aegset allohvitseri A r n o l d R o o d . k e d a t a t u n d i s , j a R o o o l e v a t s o s i s t a n u d : " M i s s a veel siit o t s i d , sind p a n n a k s e r a u d u . " L e o lks tagasi h o b u s e j u u r d e ja kihutas k o du poole, tagant tulid a u t o m a a d i v a l a n g u d . Jrgnes metsaelu, kinnivtmine 1946. a. urbepeva h o m m i k u l S i n e s a a r e s o o p u n k r i s t , k o g u suvi u u r i m i s e l V r u v a n g l a s . E d a s i ta enda jutust mulle; " U u r i m i n e oli l p e t a t u d , p a r a g r a h v 5 8 - 8 s e l g a k e e r a t u d . V r u v a n g l a s t viidi m e i d r o n g i g a Valka, viis v a n g i , s a a t j a k s viis m i i litsat. Pidi v i i d a m a T a l l i n n a k o h t u s s e . V a l g a j a a m a s t viidi m e i d s e k s vanglasse, kuid j i m e hiljaks, vangla l e m a d linud, vangl a e i v i n u d m e i d e n a m v a s t u . Viidi t a g a s i j a a m a , seal seisid T a l linna rongi vagunid, need olid lukus, sisse ei saanud. ks miilits l k s j a a m a ja tuli t a g a s i r a u d t e e - m e h e g a , kes u k s e lahti legi. S e a d s i n e n d e s i m e s e n a sisse m i n e m a , j u d n u d v a g u n i s s e , k u m m a r d u s i n j a j o o k s i n kiirelt v a g u n i t e i s e o t s a . j a o h n n e . d e p o o -

144

Langenud ja ellujnud metsavendadest

Langenud ja ellujnud metsavendadest

145

p o o l s e s t k l j e s t oli v a g u n i u k s l a h t i ! O l i n j u b a k a h e s e i s v a j a h e l i i k u v a r o n g i alt lbi, kui p a u g u d h a k k a s i d k i m a . K o j u m a e i l i n u d , olin m i t u p e v a k o d u s t k a u g e m a ) r u g u all. V t t i s m i t u n d a l a t , e n n e kui m a s a i n o m a p o i s t e j u u r d e p u n k risse!" S e e oli k o l m a s , l e g e n d a a r n e p g e n e m i n e . N e l j a n d a t e n a m e i tulnud. L e o veti kinni Varstu A l a k l a s J u h a n s o n i d e pool. Reetis H u n d i J u k u , a n d i s m r g i t a t u d v i i n a . S e e oli 2 8 . m r t s i l 1 9 5 0 . M i t m e s t allikast s a a d u d k o k k u l a n g e v a t e a n d m e t e p h j a ! suri L e o o m a p i i n a j a t e k e s 15. aprillil P a t a r e i v a n g l a s . 14. K a l j u K r e i t s b e r g , e e l m i s e v e n d . M n i n g a t e a n d m e t e p h j a l v e t i k i n n i k o o s v e n n a g a , teistel a n d m e t e l e r a l d i P a r m u p a l u teelt, k u i d s a m a l l . O l i h u l k a a s t a i d v a n g i s , siis a s u m i s e l T a i e t i trassil K v i t o k i a s u l a s , suri U k r a i n a s o m a v r a m a a l a s e s t n a i s e juures. 15. T a i m i K r e i t s b e r g , e e l m i s t e d e . T a j u t u s t a s V a r s t u s 2 2 . m a i l 1989. aastal: " 2 8 . m r t s i l 1 9 4 9 kell p o o l k u u s h o m m i k u l h m a r a s j a u d u s i l m u s i d m e i e m a j j a k d i t a j a d . E h m a t a s i n nii, e t e i j n u d k i m e e l d e , k e s k o h a l i k e s t k a a s a s olid, a e g a a n t i p o o l t e i s t t u n d i . S u u r e hirm u g a e i o s a n u d k i k i g e v a j a l i k u m a t k a a s a v t t a . Viidi m e i e o m a h o b u s e g a m i n u h a i g e e m a j a m i n a Varstu k l a n u k o g u j u u r d e v e s k i k r v a l e . N i i p e a kui k o h a l e o l i m e j u d n u d , k s i s i n k i m l a s s e , n g i n , e t s o l d a t i t m i n u g a k a a s a e i t u l n u d . P a n i n sealt k o h e l e oja m e t s a , t u l i s t a t i . L k s i n H a r g l a s s e m e i e s u g u l a s e juurde, seal m u l l e varjupaik a e i a n t u d . T u l i n siis j l l e k o d u k l l a t a g a s i , m r g j a k l m u n u d , sel kohtasin V a h e s a a r e Arnot, k e s p a n i m i n d saani teki alla p e i t u j a viis K a r i s t i K o R i c h a r d i p o o l e . S i n n a tuli m u l l e p a a r i p e v a p r a s t v e n d L e o j r e l e , viis L i h t n i i d u r d e p u n k r i s s e . N i i sai m i n u s t m e t s a e l a n i k . S i n n a tuli k a v e n d K a l j u . E l a s i m e s e a l k o g u suve. Sgisel m u u t u s olukord ohtlikuks. Vend L e o arvas, et talvel tulevad suured h a a r a n g u d , kus ka m i n d m a h a tapetakse. Veel vankriteed m d a viidi m i n d K a i k a l e K o R i c h a r d i e Lilli P a n t a l o n i p o o l e v a r j u l e . S e a l e l a s i n , kuni m u v e n n a d L e o j a K a l j u o l i d k i n n i vetud. Siis ei juletud mind e n a m pidada. M i s m u ! oli t e h a , k u h u m i n n a ? T u l i n V a r s t u k i i l a n u k o k k u e n dast t e a t a m a , seal m i n d k o h e v a n g i s t a t i . V i i d i A n t s l a j u l g e o l e k u s -

s e , seal n g i n n u h k i R m u s e H i l l a r i t . A n t s l a s k u u l a t i m i n d l e , l a u a peal kirjutati p r o t o k o l l i , m i n a p i d i n i s t u m a p r a n d a l , l a u a all! S i t s viidi V r r u , V r u s m i n d e i p e k s t u d , ainult k o l m p e v a ei antud s a e g a j u u a . eldi: " M e i e sind ei tapa, p i i n a m e seni, k u n i o l e d vlja a n d n u d k i k b a n d i i d i d . " M i n d v e e t i u m b e s k u u aega m d a metsi ja m e t s a v e n d a d e omaste talusid, kuhu m i n d p r o v o k a a t o r i n a k s i s i s s e s a a d e t i toitu j a v a r j u p a i k a p a l u m a , k u n a tekistid ootasid vljas. tlesin inimestele: "Ajage mind m i n e m a , m i n d on saatnud j u l g e o l e k . " Pidin m i n e m a ka Niidi Tullio e m a j u u r d e , o m a v e n n a L e o naise j u u r d e , lpuks nhti ra, et m i n u s t a b i e i o l e j a anti v e n e s o l d a t i t e k t t e v g i s t a d a , k u i g i m a e i o l n u d veel 16-aastanegi. M a i k u u s viidi m i n d T a l l i n n a P a t a r e i s s e , k u s p a i g u t a t i s u u r d e k a m b r i s s e . l e k u u l a j a k s oli S o o p i - n i m e l i n e j u l m t e g e l a n e , k e s k s k i s m u l i s t u d a " p e h m e l e " t o o l i l e , s u r u d e s m i n d l g a d e s t , tooli p a d j a s e e s olid t e r a v a d n a e l a d ! O l i n k o l i n k u u d l e k u u l a m i s e l . S i i s tuli M o s k v a s t " o s o b o e sovetanije" otsus: k m m e aastat Norilski vangilaagrit. n n e k s jeti Irkutskisse. O l i n v a n g i s k u u s a a s t a t , siis a l a e a l i s t e l e a n t u d a m n e s t i a a l u sel s a a d e t i m i n d a s u m i s e l e T a i e t i t r a s s i l e K v i t o k i a s u l a s s e , k u s oli m u e m a j a k u s t a s u r i . T a l l e oli a l l e s V e n e m a a l e l d u d , e t m e i e p e r e r a s a a t m i s e l e a n d s i d allkirja A r n o P r n a m e t s , J u l i u s P e h l a k ja Juhan Liiv kik o m a k l a mehed. 1 9 6 0 . aastal j u d s i m e E e s t i s s e , tulin M n i s t e s s e K i n g u m a j a k e s s e , o m a t u l e v a s e m e h e k o d u s s e . A l g u l m i n d siiski s i s s e e i kirjutatud, pidin uuesti Tallinna kaebama. P r a e g u veel ei ole m i n d i g e k s mistetud, m i n u kodu on m a a pealt ra kaotatud, seal ei leia m e i e maja kohtagi e n a m les. O l e n usklik, ma ei ihalda kttemaksu, kuid tahaksin avalikult ksida o m a p e r e k o n n a h v i t a j a t e l t , e e l k i g e H u n d i J u k u l t : " K a s t e k a ise aru saate, m i d a te olete t e i n u d ? " " 16. A r v o K a l a m e e s , e n d i s e n i m e g a V o l d e m a r R b a k o f f , s n d i n u d 2 1 . veebruari! 1916. Oli abielus Ura veski o m a n i k u A u g u s t T i i t s i l e s e L i l l i g a . E e s t i ajal o h K a i t s e l i i d u s j a o r k e s t r i s b a r i t o n i m n g i j a . O l i m o b i l i s e e r i t u n a k a S a k s a v e s Eestit k a i t s m a s . 1 9 4 6 . a . a u g u s t i s oli v e e l U r a v e s k i m l d e r . P e a g i sai t e a d a v a n gistamisest ja p g e n e s M n i s t e m e t s a v e n d a d e L u h t m a a , Visla ja V a a s i j u u r d e . K i s i k k a o m a k o d u s t j a d e A n n i l t toitu t o o m a s , te-

146

Langenud ja ellujnud metsavendadest

Langenud ja ellujnud metsavendadest

147

t n a e i k i n u d r v i m a s . 10. aprillil 1 9 5 0 v a n g i s t a t i t e m a d e A n n i v e n n a l e t o i d u a n d m i s e p r a s t , sai " o s o b o e s o v e t a n i j e " a l u s e l 10 a a s t a t ! A r v o naisel Lillil oli a g a t e k k i n u d j u b a u u s p e i g m e e s . M r d i me-nimeline. kes elas Mniste j a a m a s . Veeberi A n n e majas oina k a h e tisealise ttrega. H o o l i m a t a sellest kis A r v o ikkagi k o d u s o m a n a i s e g a k o h t a m a s kuni 1 9 5 2 . a . s u v e n i . M e t s a v e n d K u r t L i n denbergsi jutust: ".Sinna ( k o j u ) t e m a lks j a s i n n a t e m a j i . " Vanaperenaise, Ura Miina jutust: " N a a t a p p i A r v o esi r. O i j u m m a i , kui u p u t a d i t a p e t u r . . . jgi e s v t a v a s t a , ti v a l l a . . . siss viidi s u r n u r i i h h e t a k k a m t s a viirele, m a t t i k r a a v i p e r v e s i s s e ! " 1 9 5 3 . a . m r t s i s olin m a ise T a r t u v a n g l a s . P r a s t S t a l i n i s u r m a k u t s u t i m i n d k o n g i s t vlja, viidi " k o h t u m a v a n g l a l e m a g a " , k e s p r i s m i n u a n d m e i d j a lisas ise l p u k s : " N u k o g u d e k o d a n i k ? " "Ei. Eesti Vabariigi k o d a n i k . " "Niisiis, v l i s m a a l a n e . " m u i g a s lem. Siis asus mind le k u u l a m a noor m o n g o l i tekist, erariides. Ta 011 t e l i n e m o n g o l , nii n o kui k a j m e d a t e s i n a k a s m u s t a d e j u u s t e poolest. Mulle nidati kettata P P S automaati k o l m e meetri kauguselt j a k s i t i : " K e l l e o m a s e e o n ? " " N i i k a u g e l t m a e i t u n n e , a n d k e m i n u k t t e . " H i r m u g a a n t i . S e e oli A r v o a u t o m a a t , t u n d s i n s e l l e s t , e t A r v o oli r a u a k a t e t h e m a k s v i i l i n u d , l i g a n u d r a p u u s t k a b a k a e l a k o h a l t , e t s a a k s r e l v a m a n t l i all k a n d a . K a m u l l e n i d a t u d p e e g e l j a k a m m olid A r v o o m a d . Nii k a t l e s i n . S a i n a r u , e t A r v o t ei ole e n a m . Klarahavalt olen kuulnud, et prast A r v o tapmist lahkusid tema naine lastega ja " p e i g m e e s " M r d i m e Mnistest. Pikasillas olevat nende maja. Hiljem olevat M r d i m e lahku linud ka Lillist, A r v o n a i s e s t . T a oli o m a t j u t e i n u d ! 17. K a l j u K a l d m a , K a r u l a v a l l a . h i j r v e - r s e P l a a g i talu v a n i m p e r e p o e g , k e l l e isa J a a n K a l d m a 1 9 4 1 . a . j u u l i a l g u s e s V a l g a h v i t u s p a t a l j o n i p o o l t k o d u s t k i n n i v e t i j a P r i i p a l u s m a h a lasti. T e a d j a j u t u j r g i o l e v a t asi o l n u d nii: " K a l d m a K a l j u e i l i n u d 2 . juuli m o b i l i s a t s i o o n i g a k a a s a . T a varjas e n d k o o s K r g e J u k u g a m e t s a s . h e l p e v a l p u i s t a s V a l g a h v i t u s p a t a l j o n lbi P l a a g i talu ei l e i t u d k e d a g i e g a m i d a g i . K a ristussalk sisenes j r v e kaldal olevasse talule kuuluvasse popsi-

m a j j a , k u s e l a s s a m a talu u u s m a a s a a j a k o m m u n i s t R i m m o m a n a i sega. Prast jutuajamist seadis karistussalk lahkuma, neile jrele k i i r u s t a n u d R i m m t e l n u d : " M i l l a l siis veel p a r e m a e g o n ? " S e l l e p e a l e p r d u s h v i t u s p a t a l j o n u u e s t i P l a a g i taiu u e l e j a p e r e m e e s veti kaasa." Sakslaste tuleku! m a k s i s R i m m selle eest o m a eluga. Kalju K a l d m a a s t u s v a b a t a h t l i k u n a p o l i t s e i p a t a l j o n i . P r a s t s d a varjas e n d p e a m i s e l t t a l u d e s , h a r v a k a m e t s a s . 1 9 5 2 . a . m r t s i s varjas e n d o m a e m a j u u r e s p o p s i m a j a s , sest e m a - P l a a g i R o o s i oli o m a t a l u s t v l j a a e t u d . T a m r k a s , e t m a j a v a l v a t a k s e . Kalju l k s h o m m i k u h m a r a s iile j r v e j A n t s l a S a r u t e e l e j a s e d a m d a k u n i P e r a j r v e n i , k u s t s u u n d u s p a r e m a l e , lbi m e t s a o m a isa e m e h e Lauksilla Juhani tallu. V r s k e l e lumele jid aga jljed, teda jlitat i j a s a a d i e l u s a l t k t t e L a u k s i l l a t a l u s t , r e l v a k s oli tal v a i d p u s s . V a s t u e i h a k a n u d , sai viisteist a a s t a t , m i l l e k a r a oli. Prast seda ttas hulk aastaid Valga m b l i v a b r i k u s . T e m a k o h t a e i o l e m u l r o h k e m e l d a t a v i b s e d a ise t e h a . T e m a r a a n d j a k s oli t o l l e a e g n e P a l u m e t s a v a h t V e n e m a a e e s t l a n e R o k k a , k e l l e m a j a s oli V a l g a t e k i s t i d e p e a t u s p a i k , n e i d j u h t i s m a j o r Teppojev p u n a n e s o o m l a n e . Ka teine V e n e m a a eestlane K e d u s oli m e t s a v e n d a d e r a a n d j a j a r a h v a k d i t a j a , e l a b A n t s l a linnas o m a majas "teenitud" pensionil. 18. H e i n o U i b o , A u g u s t i p o e g ; s n d i n u d 2 9 . v e e b r u a r i l p r a s t 1920. aastat, lisapeva aastal, V r u m a a l M n i s t e vallas K o n n u k l a s . S a k s a ajal v a r j a s e n d , e i t a h t n u d s t t a m i n n a , s a k s l a s e d o t s i s i d teda kaua, lpuks tmbasid voodi seinast e e m a l e ja H e i n o kukkus p r a n d a l e . Ta veti kaasa, kuid p g e n e s jlle, varjas e n d m e t s a s v e n e l a s t e t u l e k u n i . K a n e e d e i j t n u d t e d a r a h u l e , taheti s t t a vtta. H e i n o v a r j a s e n d j l l e t a l u d e s , h i l j e m m e t s a s . A l a l i n e t a g a o t s i j a oli k o h a l i k v a r u m i s v o l i n i k j a h v i t u s p a t a l j o n i m e e s P r n a m e t s . 1949. a. kditati U i b o d e suur pere Siberisse, H e i n o ji metsa. Tal oli k a n a i n e j a l a p s , v i i m a n e l a n g e s h e h a a r a n g u ajal n e n d e punkrile tekistide ktte. 1 9 5 4 . a . s g i s e l olid H e i n o j a t e m a n a i n e L i n d a k u t s u t u d L timaale Korneti lhedale D r u s k a s e klla A r n o l d ja A l m a R e b a s e tallu k a r t u l e i d v t m a . N a d l k s i d . S e a l e i s a a n u d k a r t u l i v t u s t m i l l e g i p r a s t asja. H e i n o lks m e t s a s e e n e l e . L i n d a ji tallu. Kui H e i n o m n e t u n n i p r a s t s e e n e k o r v i g a m a j a u k s e s t s i s e n e s , tulistati ted a t o a s t , k s k u u l l b i s t a s p a r e m a k e , t e i n e s d a m e . L i n d a oli v a

148

L a n g e n u d ]a ellujnud m e t s a v e n d a d e s !

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

149

h e p e a l k a r t u l i v a o l t k i n n i v e t u d . H e i n o laip t o o d i Willisegu r a t u n d m i s e k s K o n n u k l l a , n a a b r i l e P r n a s a l u Vallile j a s u g u l a s e l e U i b o A s t a l e . K u h u laip e d a s i v i i d i , s e d a t e a v a d K G B a u t o j u h t P a u l Sirel Antslast ja tekist A n d e r s o n . Naist Lindat kinni ei p a n d u d , last k t t e e i a n t u d , h v a r d a t i veel n i d a t a , kui t a p e a k s n u d m a . R e b a s e d lksid prast seda o m a talust ra. olevat veel nurisen u d : " T e k i s t i d v t s i d p r e e m i a s t p a l j u r a , p i d i m e Moskviii o s t m i s e k s hulga raha j u u r d e p a n e m a . " R e b a s e d asusid e l a m a Valka, kuhu ostsid maja. N i i p a l j u said t e a d a H e i n o v a n e m a d , kui n a d h u l k a a s t a i d h i l j e m S i b e r i s t t a g a s i tulid j a o m a p o j a l u g u m u l l e r k i s i d ; m i n a m e t s a s H e i n o g a k o o s e i o l n u d , k u i g i t a oli m u l l e k a u g e l t s u g u l a n e . 19. E n n L u h t m a a , e n d i s e n i m e g a J u l i u s P e l t s e r . s n d i n u d M n i s t e v a l l a s . L e p k o l g a talu v i i m a n e p e r e m e e s . E e s t i ajal oli K a i t s e l i i d u s , S a k s a ajal O m a k a i t s e s , S a k s a s j a v e s e i o l n u d v a n u s e t t t u . E i l i n u d m o b i l i s a t s i o o n i g a k a V e n e v k k e , sest t a o l e k s N a r v a s s a m u t i r a u d u p a n d u d n a g u K o r v a talu p e r e m e e s L e o p o l d S i l d ja Hargla mees Elmar Kalmet. M i n a t u t v u s i n E n n L u h t m a a g a j u b a 1 9 4 6 . a . s u v e l . T a oli m e i s t kige vanem ja k o g e n u m , t a s a k a a l u k a m ja ettevaatlikum. Alati h o i a t a s t a m e i d : " P o i s i d , m e i e p e a m e e l a m a nii, e t m e i e p r a s t s e l l e k a n d i r a h v a l e h d a k a e l a e i t u l e k s . " R e l v a d e k s o l i d tal V e n e P P j a v i k e S a k s a p s t o l Walther 7 . 6 5 . 1950. a. suve e l a s i m e k o o s m i n u valduses olnud Saru metsas, sest M n i s t e m e t s a d olid K r e i t s b e r g i d e s i s s e k u k k u m i s e j r e l a l a tiste h a a r a n g u t e tttu o h t l i k u d . S a m a l suvel palus ta mind, et tutvustaksin temale T a h e v a jaam a j u u r e s e l a v a t J u h a n P a h n a , k e l l e n a i n e oli prit M n i s t e s t j a t e m a l e k u i d a g i s u g u l a n e v i tuttav. P a h n a J u h a n i t t u n d s i n m a h s t i kui e n d i s t k a i t s e l i i t l a s t . L k s i m e g i siis T a h e v a j a a m a t a h a v a i g u t u s l a n g i l e j a o o t a s i m e s e n i , kui m e e s tuli. M i n a n e n d e o m a v a h e l i s t juttu kuulama ei jnud. Samal sgisel lahkus Enn L u h t m a a meie juurest, et talve ksi vastu vtta, loomulikult ei elnud me ksteisele, kuhu kanti keegi t a l v i t u m a j b . Prast karistuse kandmist V e n e m a a vangilaagrites saabusin Eestisse 1967. aasta n o v e m b r i s . Sain kuulda, et E n n L u h t m a a olevat 1 9 5 4 . a a s t a j u u l i a l g u s e s h e l l k l a s t a n u d o m a t u t t a v a t Richard K i v u m g e Karisdis ja t e m a majast lahkumisel "kraavi peale m a h a lastud". K u h u kraavi peale, ei olnud mulle selge.

K l a s t a s i n J u h a n P a h n a t e m a k o d u s . M i n d v e t i hsti v a s t u j a m a kuulsin Juhanilt jrgmist: " E n n e l a s k o g u a e g T a h e v a j a a m a t a g a p u n k r i s , k a p r a s t sinu k i n n i v t m i s t , s e s t oli sinu p e a l e k i n d e l . 1 9 5 4 . a . j u u l i a l g u l t a h t i s k s m e e s v g a E n n u g a k o k k u s a a d a j a m a viisin t a E n n u j u u r d e p u n k r i s s e . E n n l k s a g a h i r m u tis j a l a h k u s p u n k r i s t , l k s o m a kodukanti, kus ta hukka sai." K e s s e e m e e s oli, s e d a e i t a i b a n u d m a J u h a n i l t k s i d a . I m e lik k l l , viia p u n k r i s s e m e e s i l m a p u n k r i p e r e m e h e l e ette t e a t a m a ta! E d a s i : k u s t t e a d s i d t e k i s t i d t e d a M t u s t e s k o h e o o d a t a ? K e e g i pidi j u n e i l e t e a t a m a , e t E n n o n T a h e v a l t l a h k u n u d . K e s s e e o l i ? Ajasin jlgi ka E n n u k o d u k o h a s . E n n u naabri. Piigli H e l m i jutust' " E n n u t a p j a d tulid M n i s t e j a a m a s t . M e t s k o n n a r a a m a t u p i d a ja ei olnud k o g u o m a k o d u s . " Ma ei tea, m i d a sellest kahest l a u s e s t a r v a t a . E d a s i j u b a M e t s a talu p e r e m e h e K u s t a lese A l m a jutust: " E n n u s u r n u k e h a oli t o o d u d t e e p e a l e j u s t S i k k a s l l v a s t u . K u s t a k u t s u t i k a t a p e t u t t u n n i s t a m a , P i i g l i J a a n k a h . Oli o l n u d kll E n n , k h n , j a l a s p r u u n i d k i n g a d . K u s t a e i j u l g e n u d r a t u n d a , oli j u E n n u varju m i n e k u s t k m m e a a s t a t m d u n u d , o l e k s v i d u d s d i s t a m a h a k a t a , e t o l e d v a h e p e a l n i n u d . " E n n u laip t o o d i r a t u n d m i s e k s K u u t s i l e k l a n u k o g u j u u r d e , k l a n u k o g u a s u s siis e n d i s e s M n i s t e v a l l a v a e s t e m a j a s , l a i p oli o l n u d seal k u u r i s m i t u peva. Ennu naisee jutust: " I s a sai k u u l d a , e t E n n o n t a p e t u d . S i t i s h o b u s e g a M n i s t e s se, et teda ra t u u a ja m a h a matta, eldi: "Ei ole e n a m siin", kuhu pandi, seda teada ei antud." Selgunud on jrgmist: Enn ji tekistide ktte KarisdistTiitsa poole, kohal, kus tee krgel jekaldal, just l e j e asuva poolsaare Sikkasll vastu, seal, kus krgelt kaldalt lheb j k k e uhteo r g . S e a l o r u s o l l a tal j a l a d lbi l a s t u d j a t a ise o l e v a t siis e n d a l e Waltlwrist p h e l a s k n u d . K o h t o n i g e , sest E n n k i s testi t a v a liselt s e l l e s t k o h a s t l e j e . K a K o R i c h a r d i m a j a o n seal l h e dal. Laipa nidati s a m a s kohas naabritele. Selge on ka see. et Enn L u h t m a a reetsid t e m a kige l h e m a d ja u s t a v a m a d inimesed, kes t a l l e olid veel j n u d . R e e t m i n e sai a l g u s e T a h e v a l t - - k u i d a s m u i d u teati t e d a k o d u k a n d i s o o d a t a ! K a p r a s t E n n u s u r m a v e t i veel a b i n u d t a r v i t u s e l e , e t t e m a k o d u . L e p k o l g a t a l u , m a a p e a l t ra k a o t a d a . S e l l e k s l a s k i s M -

150

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

151

u i s t e s o v h o o s i d i r e k t o r M e i n h a r d K u l d r a l h k u d a L e p k o l g a talu vimsa, tsingitud plekist katusega lauda, hiljem elumaja. M n i s te sovhoosi m a a k a s u t u s k a a r d i l t kaotati talu n i m i . Ja edasi: E n n u naine Elsa Kuus: 09.05.1921-10.08.1987. Ennu poeg Sulo sndis 8 . a u g u s t i l 1944. a . A p e h a i g l a s , s j a t u l e s l a h i n g u t e ajal. T e m a o n s e e . k e d a e m a v a s t u r i n d a s u r u s , kui t e d a 1 9 4 0 . a . u r b e p e v a l peksti. Sulo on nd tuge\ keskeas mees, kuid vikese lapse mist u s e g a , e i tea isast e g a m a a i l m a e l u s t m i d a g i . 2 0 . H e i n i K a n g r o , s n d i n u d S i l d . K o r v a laiu p e r e m e h e J a a n S i l l a n o o r e m ttar, k e s 1 9 4 9 . a . 2 5 . m r t s i l k d i t a j a t e k e s t p ses ja o m a m e h e j u u r d e metsa p g e n e s . 1954. a. pidi ta h a i g e n a alistuma, veti kinni o m a s u g u l a s e O l g a Karpi pool. Oli vangilaagris. 1954. a. alguses nuti minult Siberi vangilaagris t e m a kohta a n d m e i d , k s i m u s e d olid p a b e r i l e h e l k a h e s k e e l e s , v a s t u s e d kirjutasin o m a s k e e l e s , o m a k e g a , m i n d p a n d i " o p e r i " k a b i n e t t i l u k u taha. S e a l m a siis m t l e s i n j a k i r j u t a s i n nii. e t H e i n i K a n g r o s a a d e t i laagrist o m a e S a l m e j u u r d e a s u m i s e l e , j a s e e p s t i s t e m a elu. R o h k e m m a e i kirjuta, t a v i b s e d a ise t e h a . O n e l u s j a p e n s i o n r , linnaproua. 2 1 . A l e k s a n d e r K a n g r o , M n i s t e v a l l a T s u n d s u talu p e r e p o e g . E e s t i K a i t s e v e l e i t n a n t . S a k s a aial M n i s t e O m a k a i t s e l e m . Varj a s e n d 1944. a . s g i s e s t p e a l e a l g u l ksi o m a n a i s e v a n e m a t e j u u res Korva talus, hiljem teiste m e t s a v e n d a d e j u u r e s . A l i s t u s 1956. a . k o o s m e t s a v e n d K u r t L i n d e n b e r g s i g a . N e i d kuulati korduvalt le. kuid kinni neid ei p a n d u d . K u i d m i d a see n e i l e m a k s m a l k s et n e i d ei k a r i s t a t u d - , p o l e m u l l e t e a d a . N a d on e l u s ja v i v a d s e d a ise r k i d a , kui soov i v a d . 22. Kurt L i n d e n b e r g s , M n i s t e valla L e p p u r a talu n o o r p e r e m e e s . O s a l e s 1944. a. lahingutes K r i v a s o o s E e s t i m a a kaitsel piirikaitsergemendis. E n n e rinde k o k k u v a r i s e m i s t tuli koju k o o s T r v a s e talu p e r e p o j a E d u a r d F e l t s e r i g a . V a r j a m i s e p h j u s e s t r k i s m u l l e Kurt L i n d e n b e r g s : " E n n e v e n e l a s t e s i s s e t u n g i E e s t i s s e 1 9 4 4 . a . oli k o r r a l d u s h vitada vallamajas allesolcvad Eesti-aegsed mobilisatsioonidokumendid. Hiljem selgus, et Mniste vallasekretr Hiielo seda ei t e i n u d . Veel e n a m . t a t o i m e t a s n e e d k o m m u n i s t i d e k t t e . J a k u i 1 9 4 4 . a . s g i s e l h a k a t i m e h i " m o b i l i s a t s i o o n i " sildi all k o k k u v t m a j a N a r v a s a a t m a , k u u l u s i d e s i m e s e s j r j e k o r r a s v t m i s e l e kik.

ohvitserid ja allohvitserid. Arvates, et Eesti-aegseid pabereid e n a m ei ole. salgasin malta o m a allohvitseri kraadi ja sain selle eest Antslas rngalt peksa. Et allesjnud Eesti kaitseve kaader kuulus v a n g i s t a m i s e l e , siis h a k k a s i n e n d k o h e v a r j a m a . " 1 9 4 9 . a . 2 5 . m r t s i k d i t a m i s e s t p s e s L e p p u r a talu p e r e s e e t t t u , e t oldi i g a k s j u h u k s k o d u s t ra. J a kui k d i t a j a d t u l i d , l a h k u s i d n a d i l m a o h v r i t e t a , v a n d u d e s . J a nii a s u s k i k o g u L e p p u r a talu p e r e v a n a p e r e m e e s j a p e r e n a i n e , m i n i a E l m e k a h e l a p s e ga - m e t s a e l a m a . K o d u rviti m u i d u g i valla aktiivi poolt palj a k s . K e v a d e l liitus K u r t L i n d e n b e r g s i p e r e g a veel t e m a n a i s e v e n d Arnold Ruven, s e e s a m a , kelle pea M n i s t e titevkomitee m e h e d e n n e kditamist p u r u k s peksid. Ka m e t s a v e n d Evald Vaas elas 1 9 4 9 . a . s u v e l n e n d e j u u r e s . N i i elati k u n i s g i s e n i , p s e m i s t e i t u l n u d , j a s g i s e l tehti a i n u i g e o t s u s : k o g u p e r e s a a d e t i laiali, k o dukohast ra kaugele sugulaste, tuttavate juurde. Ka m e t s a v e n d E v a l d V a a s lks v a l e p a b e r i t e g a k u s a g i l e K e a v a k a n t i , k u s t e m a e m a oli k o o l i t e e n i j a . M e t s a j i k o g u p e r e s t v a i d K u r t L i n d e n b e r g s . 2 3 . A r n o l d R u v e n . M n i s t e v a l l a L u u s t o j a talu p e r e m e e s . O l i metsas 1949. a. suve. Hiljem elas poollegaalselt P u u r m a n i s , teg i i n i m e s t e l e k o d u t d , sest a m e t i t t a e i s a a n u d p i d a d a o m a s e g i pekstud mlu tttu. Kis ka suviti o m a v e n d a E l m a r Ruvenit H roval k l a s t a m a s . he) sellisel k l a s k i g u l k o h t a s i d n a d k o o s J d m a r i g a j u h u s likult teel e n d i s t M n i s t e t i t e v k o m i t e e e s i m e e s t O s k a r L i i v a olevat olnud m l e m a l e poolele piinlik hetk. Elas krge v a n a d u seni, le s e i t s m e k m n e , v i i m a s e d aastad veetis Tartu krooniliste haigete varjupaigas, kus ka suri. M a e t u d Tartusse. 24. Evald Teodori p. Vaas. snd. 1923. a. Kingissepa linnas L e n i n g r a d i o b l a s t i s . K o g u p e r e k o n d tuli E e s t i s s e 1 9 4 1 . a.. kui s a k s l a s e d o l i d m a i n i t u d a l a v a l l u t a n u d . P e r e i s a T e o d o r sai t d T a heva sanatooriumis. 1 9 4 5 . a . m r t s i s v e t i E v a l d Vaas N K V D o p e r a t i i v g r u p i k s u t u s s e t l g i n a , kui H a i g l a s t o i m u s i d s u u r e d v a n g i s t a m i s e d . P r a s t seda vangistati T e o d o r Vaas. keda sdistati selles, et ta olevat vid e t a v a s t i s a k s a k e e l e s i l m u n u d r a a m a t u " S t a l i n i v a n g " autor. P o e g Evald hakkas end varjama 1945. a. m a i k u u s ja o m a nais e . T a h e v a s a n a t o o r i u m i m e d i t s i i n i e H i l d a B e r k i s c k a u d u sai h e n d u s e M n i s t e j a Lti m e t s a v e n d a d e g a ning tegutses n e n d e g a koos mitu aastat.

152

L a n g e n u d ja ellujnud metsavendadest

Langenud ja ellujnud metsavendadest

153

Vist s u u r e h a a r a n g u ajal 1 9 4 5 . a . m r t s i s , nii s e l e t a s m u l l e E v a l d ise, o l e v a t N K V D m e h e d t e d a veel k a s u t a n u d t l g i n a , kui H a r g l a s k u u l a t i l e V i k t o r P a l l o t , T a p a s o o m u s r o n g i s u u r t k i m e i s l r i t . S a m a l ajal p a n i t a k a m e t s a , t e a d e s , e t k i n n i v e t a k s e , sest isa oli j u b a v i i d u d . E v a l d i k o h t a v i n e l d a : t a o s k a s v g a hsti nii v e n e kui e e s t i keelt, oli k l m a v e r e l i n e j a k i i r e l a h i n g u s . O l i r e l v a s t a t u d V e n e PPS automaadiga ja hea. uue TT pstoliga. Langes tekistide ktte 1950. a. augustis Sarapuu metsas, kus ta kis k o h t u m a s o m a nais e i s a v a n a B e r k i s e g a . S a m a a a s t a o k t o o b r i s oli t a veel e l u s T a r t u hallis majas. S j a t r i b u n a l m i s t i s E v a l d i s u r m a . T e m a n a i n e H i l d a v t t i s tag a s i o m a n e i u p l v e n i m e . Veel 1 9 6 8 . a . oli t a m e d i t s i i n i d e V a r s tu haiglas ja elas koos o m a vana isaga haigla lhedal o m a majas. Evaldi saatusest ta r o h k e m ei teadnud. Evaldi poeg on elektriinsener, k u i d t a e i k a n n a o m a isa n i m e . Prast vana Berkise surma ja pensionile jmist m s Hilda maja ra ja lahkus Varstust t e a d m a t a k u h u , n d olevat ta surnud. E v a l d V a a s oli V e n e m a a e e s t l a s t e s t a i n u s , k e d a t e a n , k e s h o i d i s o m a rahva poole, t e m a prast ei vangistatud htegi abistajat. E v a l d Vaas k o h t u s sageli o m a A p e s elava naiseisa, v a n a B e r kisega linna lhedal S a r a p u u m e t s a s Eesti poolel. Edasi j u b a toimikust 23 769: " 0 5 . 0 6 . 5 0 . a. A p e raj. Julgeoleku 4. osak. major B a g m e t , o p e r a t i i v o s a k o n n a m a j o r K a l m k o v , m a j o r K o z l o v s k i , A p e raj. J u l g e o l e k u v a n e m oper. v o l i n i k l e i t n a n t T o l s t o i p i d a s i d k i n n i E v a l d Vaasi, kes tulistas vastu TT-st. Veti kinni elusalt. r a veti TT koos 24 padruniga." A r r e t e e r i m i s e ordet on kirjutatud alles 13.06 50. Toimik sisald a b 3 4 2 lk., k o h t u p r o t o k o l l 24 lk. S d i s t a t u d par. 5 8 - 1 a 8, 10 ja 1 1 , l i s a k s veel 1 9 4 7 . a . m r u s e p u n k t i d 2 j a 4 . P e a l e k a e b a j a d o l i d J. P. P e t t i . I I . R. R a n n u l a , V. l a i a j a s . A. A. Kond, E. G. Raudoja. A. H. T a m m e p u u , A. J. Terasvli. S. J. M r d . H. J. T a n n . K o h u t peeti T a l l i n n a s R a t a s k a e v u t n a v a s 2 3 . aprillil 1 9 5 1 . a . S j a v e o s a nr. 1 0 7 2 7 t r i b u n a l i k u u l u s i d e e s i s t u j a a l a m p o l k o v n i k Krivoejev. kaasistujad II jrgu kapten Klotkov. major Minajev, s e k r e t r Izjotrun.

" S j a t r i b u n a l l e i a b , e t Vaas E v a l d T e o d o r i p . o n t e r r o r i s t . K a ristada mahalaskmisega. Lisaks vabadusekaotus 2 x 1 0 aastat= 20 aastat. L i s a k s veel 20 aastat. K o k k u vttes m i s t a m a h a l a s k m i s e l e h e s kogu vara konfiskeerimisega. O t s u s lplik, e d a s i k a e b a m i s e l e ei k u u l u . [] O t s u s t i d e v i i d u d 2 0 . 0 6 . 1 9 5 1 . a." L u g e d e s o m a k a a s v i t l e j a E v a l d Vaasi t o i m i k u t p e a n t d e m a , e t m i t t e h t e g i a b i s t a j a t t a v l j a e i a n d n u d j a t e m a veel s u u r e m a d p a t u d n u k o g u d e v i m u e e s l d s e vlja e i t u l n u d k i . K a e i o l e t a midagi o m a kaasvitlejate kaela ajanud. 25. Alfred K r m a n n , H e n n o poeg. s n d i n u d 1922. a. Harglas. 1 9 3 6 . a . l p e t a s i n T a h e v a v a l l a 6 - k l a s s i l i s e a l g k o o l i . M i n u plvkond kasvas les Vabadussja vidu vaimus ja kindlustund e s , e t k i k o n j a j b k i nii. A a s t a t e l 1 9 3 9 - 1 9 4 3 p p i s i n V a l g a T s t u s k e s k k o o l i s , s e e g a " k o l m e keisri v i m u a l l " . S j a a l g u s e s k u u l u s i n O m a k a i t s e s s e , mis m o o d u s t a t i k o d u d e kaitseks. 1944. a. 9. veebruaril mobiliseeriti mind E e s t i m a a d kaitsma. Jrgnes kiire autokool K e h r a s ja rindele saatmine 20. diviisi 46. r g e m e n d i 14. k o m p a n i i k o o s s e i s u s N a r v a r i n d e l e , siis K o n s u j r v e r d e , sealt k o o s r a s k e r e l v a d e k o m p a n i i g a T a r t u r i n d e l e m a j o r R e b a se ksutusse. Sissepiiramine Lohkva kla juures. Vljamurdmine k o o s S o o m e s t tulnud kapten P r n o j a pataljoni poistega. T a g a n e mislahingud Jgeva, Pltsamaa j u u r e s . . . Viljandi, Kpu, Prnum a a l e Metsaklla, m n e d p e v a d Mihkel Prna talus, kuhu jtsin o m a v o r m i j a r e l v a d . 4 . o k t o o b r i l j u d s i n k o j u . l e s a n d m a m a e n d e i l i n u d , h a k k a s i n v a r j a m a . E s i m e s e talv e v a r j u s i n k o d u s . 1 9 4 5 . a . 18. o k t o o b r i ! j u h t u s i n V a l g a h v i t u s p a taljoni k o r r a l d a t u d h a a r a n g u ette, lhkekuu! p u r u s t a s mu v a s a k u k e . T n u lti m e t s a v e n d a d e l e , k e l l e j u u r d e m u l n n e s t u s p g e n e d a , jin e l l u . K s i l i g a t i m a h a k m m e p e v a p r a s t h a a v a t a s a a m i s t , luu oli k i l d u d e k s p u r u s t a t u d , h a a v oli lillat v r v i j a h a i s e s . K o l m p e v a olin veel k a n d e r a a m i l l u m e p e a l , siis said lti p o i s i d p u n k r i v a l m i s j a sain s o o j a . V e r e k a o t u s oli nii suur, e t p s t i s e i s t e s k a d u s t e a d v u s . L t l a s e d t e g i d m i n u h e a k s r o h k e m kui vi m a l i k . 16. d e t s e m b r i l l k s l t l a s t e g r u p p laiali, p a a r i p e v a p i a s i lasti R o b e r t m a h a j a m i n a j i n tiesti k s i o m a l a h t i s e h a a v a |.i Saksa karabiiniga. J r g m i s e d a a s t a d e l a s i n k s i m e t s a s , ainult suviti ,.h m u l i de t e i s t e g a . 1 9 5 0 . a. k e v a d e l p s i n v a e v u e l u g a I i.il I 1 - i
i|

154

Vangilaagrites kohatud metsavendadest

Vangilaagrites kohatud m e t s a v e n d a d e s t

155

m e j u b a n e l j a k e s i . 1 9 5 2 . a . 11. n o v e m b r i h t u l l a n g e s i n r e e t m i s e ohvriks Ltimaal Koivaliina vallas M u d i m e t s a talus. U u r i m i n e t o i m u s Tartu h a l l i s m a j a s . 1 9 5 3 . a . 8 . j a a n u a r i l Tart u s s j a t r i b u n a l i istungil anti m u l l e 2 5 + 5 . J r g n e s i d L a s n a m e . K r e s t , K i r o v i , S v e r d l o v s k i t a p i v a n g l a d j a j u d m i n e Tai seti j a a m a s asuvasse 0 4 8 . laagrisse. Jrgnesid vangilaagrid: 0 3 3 , 019, 0 5 1 , 6 0 3 , 046. 1955. a. septembris toodi meid pika tapiga Uurali, T u s s o v a j a j e k a l d a l a s u v a s s e v a n g i l a a g r i s s e 3 8 9 / 1 0 ( B ) . S e a l t viidi m i n d 1 9 5 7 . a . M o r d v a s s e , k u s olin 19., 10., 7., 3 . j a l p u k s 11. l a a g r i s , k u s t v a b a n e s i n v i i e t e i s t k m n e a a s t a s e k a r i s t u s e k a n d mise jrel. A n t i l u b a E e s t i s s e t a g a s i tulla. K u i d k o l m k u u d p r a s t v a b a n e mist, mni pev e n n e 24. veebruari 1968 pagendati m i n d Eestist. Sattusin "kaaluta olekusse", mis thendab, et mind kusagile tle ei v e t u d s n a d e g a : " S e l l i s e i d m e i l vaja ei o l e . " H i r m u t a t i ka eraisikuid, et nad "kurjategijat" o m a majja sisse ei kirjutaks! 1 9 7 5 . a . 18. v e e b r u a r i l v t t i s H a r g l a h a i g l a j u h a t a j a T i i a V a r b l a n e m i n d k o p s u p l e t i k u tttu r a v i l e . S a i n h a i g l a s o l l a v a i d n d a l a , kui tuli V a l g a s t n o o r m i i l i t s j a tegi a r s t i l e k o r r a l d u s e m i n d k o h e haiglast vlja visata! Arstilt ja m i n u l t veti allkiri selle kohta, et lahkun kohe. Selline olukord kestis k m m e aastat. Kikidele kaeb u s t e l e v a s t a t i : " P o l e alust asja u u e s t i l b i v a a t a m i s e k s . " 1977. a. e n n e j u l u veti m i n d M n i s t e s o v h o o s i v a h i k s , k u i d s i s s e e i k i r j u t a t u d . 1 9 7 9 . a . p a n d i tuli o t s a L t i m a a l K o i v a liina v a l l a s a s u n u d L e p u r i v a n a l e t a l u m a j a l e , k u h u o l i n s i s s e kirjut a t u d . S e l l e talu L i e p i n i - n i m e l i s e d t t r e d p g e n e s i d s j a a j a l L n de, elavat Ameerikas. N d p i d i n e n n a s t sealt vlja k i r j u t a m a , sest m a j a j u e n a m e i o l n u d . A l l e s 1 9 8 1 . a . 17. a u g u s t i l E N S V M i n i s t r i t e N u k o g u P r e siidiumi otsusega sain elamisloa Eestisse. S e e m i n u k a a l u t a o l e k e i o l n u d m i n g i e r i j u h u s , v a i d s e d a rak e n d a t i k i g i m e t s a v e n d a d e s u h t e s , k e s olid l a a g r i t e s e l l u j n u d j a m r a t u d aja r a o l n u d . K u i d k i k e i s u u t n u d s e d a p a g e n d u s t l e e l a d a , k s l t l a n e p o o s e n d l e s . s e d a s a m a tegi T n u H a a v a s t i k Veneveres. Mniste mees J o h a n n e s L e p p taotles aastaid elamisluba E e s t i s s e ja j i e n d s u r n u k s . V i i m a s t e l " p e r e s t r o i k a " - a a s t a t e l jeti m i n d r a h u l e h e a s e e gi.

Vangilaagrites kohatud e e s t i mtisa\

i n d a d e s t

1. Albrecht S c h u m a n n , u m b e s m i n u v a n u n e , prit kusagilt KeskE e s t i s t . H a a r a n g u l lasti m a h a t e m a n a i n e j a k a k s v i k e s t p o i s s i jid h e a d e i n i m e s t e h o o l e k s . S c h u m a n n oli p i k k , b l o n d , ilus m e e s . T a oli v g a h e a p u u t m e e s . P r a s t v a b a n e m i s t a s u s e l a m a k u u l s a s s e " E s t o n i a " k o l h o o s i , k u s oli o m a p u u t tttu h i n n a t u d . T a l l e m a k s t i hsti j a v i m a l d a t i s a a d a m a t e r j a l e , nii sai t a e h i t a d a T r i l e v i m s a maja, kus ei p u u d u n u d ka kaminasaal vanakuradi kujuga u k s e k r v a l . K u i m a t e d a k o o s J a a n T a m m e m a a g a k l a s t a s i n tema uues majas ja k o g u seda hirmsat vaeva ja toredust ninud olin. tlesin ma temale: " N o h , vend Issanda viha hirmsast sumtrrest, n d t u l e b sul k e d j l l e r a u d u p a n n a , s e s t s a o l e d j l l e k o g u n u d t u l i s e i d ssi o m a p e a p e a l e . M i l l e g a s a t e n d a d , e t o l e d k i k sell e s a a n u d a u s a l t e e l ? " S c h u m a n n ji m t t e s s e j a v a s t a s : " A g a m u l on d o k u m e n d i d materjalide ostu kohta, palgalehed, mis kinnitavad m i n u head ttasu." " M a usun sind, vend I s s a n d a s ! A g a kas sind usuvad ka I n i m k o n n a Vaenlased, kelle h i m u vib hakata kim a s i n u k o j a j r e l e , m i l l e s a r n a s t e i o l e isegi I i v a n K b i n i l ! " n n e k s s e d a siiski e i j u h t u n u d . O l e n k u u l n u d , et S c h u m a n n i l ligati j a l g g a n g r e e n i prast m a h a ; t a suri 7 . n o v e m b r i l 1 9 8 9 . a . S e l l i n e oli siis m e e s , k e l l e " k u l d sete k t e " vaevast ji v i i e t e i s t k m n e aasta t V e n e m a a vangilaagritesse. 2 . J o h a n n e s R e n d o j a , p r i t V o h n j a v a l l a s t , oli m u p a r i m a i d spru vangilaagrites, ka tema kandis o m a viieteistaastase karistuse lpuni ja asus e l a m a o m a majakesse vikese j e kaldal. Ta oli v g a k i n n i n e m e e s . E n d i n e k a i t s e l i i t l a n e j a O m a k a i t s e m e e s , e n d i n e n i m i R u m e s s e n . E t t a oli j u b a k r g e s v a n u s e s , siis t a p rast v a b a n e m i s t e n a m m i d a g i e i s a a v u t a n u d , m i n g i t p e n s i o n i talle ei m a k s t u d , elas o m a e l u lpuni vaeselt. T e m a v i i m a n e lpetamata kiri s a a d e t i m u l l e j a s e e o n 1 9 8 8 . a . l p u s t :

156

Vangilaagrites kohatud metsavendadest

J r v a m a a metsavendadest

157

" A g a 17. d e t s e m b r i l l k s i n j l l e vlja, e t t o o n n a t u k e p u i d t u p pa, sain trepi j u u r e s t k a k s s a m m u a s t u d a , kui p e a li u i m a s e k s , e t k u k k u s i n l u m e s i s s e m a h a . e n a m p s t i e i s a a n u d , olin k s i k o d u s , k e d a g i a p p i k u t s u d a k a e i s a a n u d , l p u k s , kui p s t i sain j a t u p p a l k s i n , oli nii k l m . J a sellest ajast o l e n v o o d i s . " " I s a suri 2 8 . j a a n u a r i l 1 9 8 9 . a . kell s e i t s e h o m m i k u l . N e e d k a k s pilti k s k i s k a T e i l e m l e s t u s e k s s a a t a . J o h a n n e s e t t a r . " 3 . E d g a r P o m m . s n d i n u d 12. o k t o o b r i l 1 9 1 4 . s u r n u d 2 7 . mail 1985 V e n e v e r e s . V i r u m a a m e t s a v e n d . H a a r a n g u l p u n k r i l e lasti m a h a t e m a naine. Edgaril endal purustas kuul pidla. V i k e ttar j i i l m a h o o l e k s , ehis " b a n d i i d i t t r e n a " l e a l a n d u s i j a v i l e t s u s t . E d g a r ise v a b a n e s p r a s t v i i e t e i s t a a s t a s t k a r i s t u s e k a n d m i s t . O l i hulk aastaid hinnatud t m e e s L a e k v e r e sovhoosis. M n e d aastad e n n e s u r m a o s t i s V e n e v e r e l h e d a l e A v i j e k a l d a l e K a a s i k u talu v a n a e l u m a j a . T e g i selle ilusti k o r d a , isegi s a u n a j a v e e v r g i s i s s e . Ise t l e s m u l l e : '"Avije k a l d a l o l e n s n d i n u d j a siin m a k a s u r e n . " T a m a e t i L o h u s u u k a l m i s t u l e 1 . juunil 1 9 8 5 . O l i n k a m a t m a s , k u i d s n a e i v t n u d , oli veel v a i k u s e a e g . p e a l e g i oli m a t u s e l p u n a s e o r d e n i m e h i . J a k a k s t e m a e n d i s i l a a g r i k a a s l a s i S i m u n a lhedalt, Boris Uibo, kandis k a d u n u p r m u viimsel teel. 4 . V o l d e m a r S t a a k . V i r u m a a m e t s a v e n d , m i n u s t t u b l i s t i van e m . N e i d oli m e t s a s 4 - 5 v e n d a , k e s k i k l a n g e s i d . T e m a oli V e n e m a a v a n g i l a a g r i t e s k s v h e s t e s t e e s t l a s t e s t , k e s e n d teistel v a n gidel a l a n d a d a ei lasknud. k s lugu sellest. Volli li k r o h v i m a t t e e h i t u s e l o l e v a m a j a s e i n a l e . T e m a k r v a l e s e i n a p e a l e h a k k a s k u s e l e k s v e n e l a s e s t k a a s v a n g , k e s Volli i s e l o o m u e i t u n d n u d . V e n e l a n e sai k i i r e l u a h a a g i , k u k k u s , Voll i h a a r a s tal k r a e s t j a s u r u s n i n a k u s e l o i k u . S e l l e s t tehti p o l i i t i l i n e s k a n d a a l asi viidi l a a g r i l e m a e t t e . Et Volli v e n e k e e l t ei o s a n u d , siis otsiti e e s t l a s e s t t l k j a s e e r k i s : " K u i l a a g r i l e m oli Voll i s e l e t u s e r a k u u l a n u d , l k s t a a k n a alla, v a h t i s vlja, k a e l lks p u n a s e k s , hoidis vaevu naeru kinni ja lpuks kratas meile kigile: " U b i r a i t e s n a h u i o t s j t i d a . " " S e l l e g a oli lool l p p . E n n e k a r i s t u s a j a l p p u viidi Volli v a n g i l a a g r i s t P a t a r e i s s e t i e n d a v a l e u u r i m i s e l e , talle t a h e t i m i n g i t m r v a k a e l a a j a d a j a siis s u r m a m i s t a . Volli ise r k i s sellest m e i l e nii: '"Tallinnas p a n d i m i n d k a h e e r a r i i d e s m e h e v a h e l e i s t u m a . Sisse kiu M i t i n a i s t e r a h v a s ja k s i t i : " K e s n e n d e s t m e e s t e s t oli teie m e h e tapja' " Naisterahvas vaatas meid kiki ja raputas eitavalt
1

p e a d . S i i s n i t a s u u r i j a n p u g a m i n u p e a l e j a k s i s naiselt: "K;s s e e e i o l n u d ? " " E i . K u i v a h e s t s e e h i r m s a n o g a v a s a k u l . " tle*n a i n e k a h e l d e s . S e e oli e r a r i i d e s t e k i s t . S e l l e g a oli " v a s t a n d a m i n e " l b i . m i s o l e k s v i n u d m u l l e elu m a k s t a . " Volli t o o d i t a g a s i l a a g r i s s e , k u s t a v i i e t e i s t a a s t a n e k a r i s t u s a e g tis sai. K u i Volli v a b a n e s , siis lks t a o m a k o d u k o h t a L a e k v e r e k a n t i t a g a s i , t e m a d e e l a s k u s k i l A r u k s e l h e d a l . Vollit a g a E e s tisse s i s s e e i k i r j u t a t u d . S i i s l k s t a P e t s e r i m a a l e , k u h u sai s i s s e k i r j u t u s e , t d tegi s e p a n a L a e k v e r e s o v h o o s i s . R n k t . j t k u v t a g a k i u s a m i n e j a h a i g e s t u m i n e t u b e r k u l o o s i viisid s e l l e m u r d m a tu v a i m u g a m e h e mulda. Arvatavasti maeti ta kodukanti. 5. Leo Ladva. N o o r keskmist kasvu poiss Koorastest. Pras! k a r i s t u s e k a n d m i s t l k s t a k o d u k a n t i t a g a s i . V a n g i s l a a s t a t u d terv i s e j a r i k u t u d n r v i d e t t t u e i o s a n u d l a e n a m e n d a l e e l u s kohta, leida. O l e v a t end jahipssist mahti lasknud. O l i m e koos M o r d v a 7. vangilaagris 1964. aastal. 6. Jaan Vigel, vana V r u m a a talumees, kulak ja metsavend, kes karistuse ra kandis ja o m a k o d u k o h t a tagasi lks. 7. O s v a l d Helk, keskmist kasvu, minust v a n e m m e e s , prit k u s a g i l t O r a v a k a n d i s t , oli m e t s a v e n d R o o t s i g r u p i s . S a a b u s i m e k o o s M o r d v a v a n g i l a a g r i t e s s e . T e m a s a a t u s e s t e n a m e i tea. 8. Karl Helk, eelmise v a n e m vend, olevat olnud politseiohvits e r p r e s i d e n t P t s i l h i k o n n a s . K a s t a m e t s a s o l i . e i tea. O l i n t e m a g a M o r d v a 11. v a n g i l a a g r i s . T e a n . e t t a v a b a n e s , t e d a k e e l d u t i sisse kirjutamast Tallinna, kus elas tema naine. 9 . H a r a l d J r v , vist M u l g i m a a m e t s a v e n d . O l i M o r d v a 7 . v a n gilaagris tuntud lukksepp-ratsionaliseerijana. Prast vabanemist pakuti talle hid tkohti Eestis, kuid kikjalt ldi ta m i n e m a . L p u k s ji ta aastateks p i d a m a Ltisse Ruhja ligidale Nakseni m a j a n d i s s e . S e a l m a t e d a k a k l a s t a s i n . T e m a l e E e s t i s e l a m i s e luba ei antud. Olevat surnud. 10. M u i n a s m a a , e e s n i m e e i tea, u m b e s 6 5 - a a s t a n e sel ajal, kui m a M o r d v a v a n g i l a a g r i s o l i n . O l e v a t s u r n u d v a n g i l a a g r i s . O h m e t s a v e n d , varjas e n d k u s a g i l m a j a s , p e r e n a i s t e i o l n u d k o d u s , ki h a a r a n g u m e h e d m a j a u s t lahti m u r d s i d . T u l i s t a s s i s s e t u n g i j a i d lb i u k s e . k s sai s u r m a . M u i n a s m a a i g u s t a n u d e n d : " A r v a s i n , e t vargad t u n g i v a d sisse lukustatud uksest, selleprast tulistasin." Oli k u u l d a , e t t t r e d o l e v a t isa s u r n u k e h a h i l j e m E e s t i s s e t o o n u d . Harald Jrve kaasosaline.

158

J r v a m a a metsavendadest

J r v a m a a metsavendadest

159

Jrvamaa metsavendadest
K i r j a p a n d u d niini! k a u a a e g s e v a n g i l a a g r i k a a s l a s e A r n o l d L i n d e r manni jutust: " 1 9 4 5 . a . s u v e l s u u r e h a a r a n g u ajal oli J r v a m a a N K V D s t a a p m e i e majas R g u m e t s a talus. M i n u e m a A n n a L i n d e r m a n n rkis mulle, et meie majja toodi metsast kinni vetud haavatud m e t s a v e n d Endel Villemi p. S a k s b e r g , k e s oli p r i t R h u k l a s t M a t s i t a l u s l . S a m a l p e v a l , p r a s t m e h e k i n n i v t m i s t , tuli S a k s b e r g i n a i n e ise m e t s a s t vlja m e i e tallu ja andis end venelaste ktte, kes teda k o h e p e k s m a hakkasid t r a a d i s t n u u d i g a , m i s oli m e i e m a j a s v a i p a d e k l o p p i m i s e k s . S e da ngi pealt minu ema. Prast p e k s m i s t pandi see nnetu naine k i n n i m e i e aita, t e m a h a a v a t u d m e e s oli j u b a ra v i i d u d . A i d a v t i anti p e v a l m i n u e m a k t t e . K u i d s e l v t s i d a i d a v t m e e n d a k t t e h a a r a n g u m e h e d , k e s s e l h u l g a n i s t i a i d a s k i s i d selle n a i s e j u u r e s , sel ajal oli a i d a s t k u u l d a n a i s e n u t t u j a k a r j u m i s t . K u i h a a r a n g u l i s e d m e i e m a j a s t ra l k s i d , siis oli s e l l e n a i s e k e h a a i d a s rullitud presendi sisse, ta ei liigutanud e n a m ja tsteti vankrisse. N i s , e t t a oli s u r n u d . P r a s t s e d a e i o l e S a k s b e r g i n a i s t e n a m k u s kil n h t u d e g a t e m a s t m i d a g i k u u l d u d . M i n u vend J o h a n n e s L i n d e r m a n n ise viis m e i e h o b u s e g a haarangu staabi kolu K o e n i alevisse." l a l t o o d u d teksti s a a t i s A r n o l d L i n d e r m a n n M o r d v a v a n g i l a a g r i s t E e s t i N S V l e m n u k o g u l e p r a s t s e d a , kui Rahva Huules oli i l m u n u d v e n d a d e 1 i n d e r m a n n i d e k o h t a l a i m a v kirjutis. K i r j a s l e m n u k o g u l e oli s e e s n d m u s R g u m e t s a t a l u s e s i t a t u d kui p h j u s , m i k s v a n a t a l u p e r e n a i n e k o o s p o e g a d e g a m e t s a l k s j a seal h u k k a sai. Vastust e i t u l n u d k i . E n d l a j r v e s t l n e p o o l oja k a l d a l t l e i a t e R g u m e t s a talu. S a m a l t k a a r d i l e h e l t leiate k a V i n j r v e s t l u n a p o o l R h u kiila. Selline on ss E n d l a j r v e rne lugu. Eduard Holni, u m b e s 55 aastat vana. Jrvamaalt Vinjrve vallast. J e k l a s t , V a h e l a a n e talust. Oli E e s t i V a b a r i i g i ajal Isa-

m a a l i i d u s . S a k s a ajal p l l u m a j a n d u s j u h t k l a s . Varjus k o h e p r a s t s d a . 1 9 4 8 . a . s g i s e l oli p u n k e r T a p i k u m e t s a s , r a a n d i s o m a p u n k r i k a a s i a n e A l e k s a n d e r L a i s a a r , k e s oli l i n u d k l a s s e , seal k i n n i v e t u d j a k e s h a a r a n g u m e h e d p u n k r i j u u r d e ti. H o l m t a p e ti punkri j u u r e s , k o l m a s kaaslane Jakovits veti kinni. Pses vaid H o l m i n a i n e E l f r i i d e , sest H o l m i l oli u u s t a l v e p u n k e r j u b a v a l m i s t e h t u d j a t e m a n a i n e e l a s seal s e e s , s e d a k o h t a L a i s a a r j a J a k o v i t s e i t e a d n u d . H o l m i n a i n e liitus h i l j e m L i n d e m a n n i d e g a . A l e k s a n d e r Laisaar, tse. keskmist kasvu, u m b e s 50-aastane m e e s , oli m i n u g a k o o s M o r d v a 10. v a n g i l a a g r i s 1 9 5 8 . a . K o r d suvel, p r a s t v i h m a i s t u s i m e b a r a k i s e i n a r e s j a m a n g i n , e t t e m a paljas p e a oli k o l e d a t e a r m i d e g a k a e t u d . t l e s i n talle: " O l e d vist v a n a k r t s i k a k l e j a , k u i d a s sul m u i d u o n p e a nii r a e s t a t u d . " " K a k l e j a j a h . " m u i g a s L a i s a a r virilalt j a r k i s j r g n e v a l o o : " 1 9 4 1 . a a s t a l , kui t a g a n e s V e n e v g i , oli n e n d e h u l g a s k a k s kohalik k o m m u n i s t , kes m i n d tundis. Ta laskis mind kinni vtta kui e n d i s e k a i t s e l i i t l a s e . E g a m i n u l t k s i t u d k i m i d a g i , v e t i k a a s a j a m e t s a v a h e l viidi teelt k r v a l e . E g a m a p a u k u k u u l n u d k i . r k a s i n , oli h i r m u s k l m , k u i d a g i r o n i s i n v l j a h a o h u n n i k u alt. P s t i e i p s i n u d , p e a oli k a t k i . R o o m a s i n k a u a , k e l l e g i t r e p i l e , h d s i n a p p i , m i n d p e i d e t i ra. K u i sakslased tulid, pandi m i n d n e n d e laatsaretti. S e e venelaste veosa langes vangi, n e n d e g a k o o s ka minu raandja, kes k o h e m a h a l a s t i . " " J a m i k s siis siin o l e d ? " , p r i s i n m i n a . " E k s i k k a s e l l e k o haliku k o m m u n i s t i n i m e n i m e t a m i s e prast, m i n d kuulati haiglas j u l e , k s i t i , k u i d a s m u l l e k u u l i d p h e l a s t i . " M u l l e oli s e l l i n e n m e d u s j u b a liig j a m a t l e s i n : " K u i sind j u b a k o r r a t a h e t i r a t a p p a , n o m i k s s a siis siia veel o o t a m a j i d ? " L a i s a a r e i v a s t a n u d m u l l e ja t e m a edasisest saatusest ei tea ma midagi. " D e r U n b e k a n n t e " . s e l v a s t u 2 4 . m r t s i 1 9 4 9 l a n g e s Vilj a n d i m a a l T a m s i klas tekistide ktte t u n d m a t u m e t s a v e n d . Olevat e n d ise m a h a l a s k n u d , sest tal oli k u u l i a u k l a u b a l , kui laip oli P a i d e j u l g e o l e k u s t o o l i l e i s t u m a s e a t u d . S e l l e m e h e prast p i n n i t i veel m i n u v e n d a J o h a n n e s t , k e d a ksist j a jalust nelja m e h e g a leststetuna kiigutati ja vastu seina ldi. Tean, et see t u n d m a t u m e t s a v e n d , k e s T a m s i kiilas h u k k u s , oli k e s k m i s t k a s v u , t u g e v a k e h a e h i t u s e g a j a j u l g e , e n d i n e S a k s a lendur, n i m e g a H a n s . 1 9 4 9 . a . m r t s i k d i t a m i s e s t saadi R g u m e t s a t a l u s a e g s a s t i t e a d a . E t A r n o l d L i n d e r m a n n e n d juba varjas, o t s u s t a s i d k a e m a

160

J r v a m a a metsavendadest

M i d a me siis ra t e g i m e ?

161

A i m a j a P a i d e s t l e k u u l a m i s e l t k o j u s a a b u n u d v e n d J o h a n n e s ajutiselt m e t s a v a r j u l e m i n n a . K o j u h a i g e v o o d i s s e j i v a i d 7 3 - a a s t a n e vanaperemees Hans Lindermann. Ja kditajad judsid ka Rg u m e t s a tallu. " K u l a k " H a n s H a n s u p o e g L i n d e r m a n n v e t i h a i g e v o o d i s t k a a s a , talu r v i t i p a l j a k s . H i l j e m s a a b u s i d kirjad k ditatutelt teatega, et H a n s L i n d e r m a n n olla h e s j a a m a s tstetud r o n g i s t vlja, s u r n u l t v i s u r i j a n a . i g e h l m a s t h a k a t i siiski k i n ni ja a d r a taga kija jalg ei olnud e n a m igel teel. M e r j a k l a s L a a n e m e t a l u s oli u u s m a a s a a j a S a a r m a s , k e s kirj u t a s alla R g u m e t s a r a h v a k u l a k u k s t e g e m i s e l e . T e m a p o e g oli m i i l i t s a s , s e e l h k u s m a h a R g u m e t s a e l u m a j a j a viis s e l l e T a r t u s s e , k u s les e h i t a s . P i n u r m e s oli p u n k e r , k u s e l a s i d k a k s m e e s t j a k a k s n a i s t . 1 9 5 3 . a . s g i s e l said m l e m a d m e h e d s u r i n a , n a i s e d e l a s i d t a l v e le. 1954. aasta aprillis lksid m e t s a v e n n a d A r n o l d L i n d e r m a n n j a l o E l t e r m a n n s e ! s e l l e p u n k r i j u u r d e , e t a i d a t a n a i s t e l sealt ra kolida. Arnold L i n d e r m a n n : "Punkris aga olid j u b a tekistid. kes meile tule peale t m b a sid. M i n a sain p i h t a k a k s t e i s t a u t o n i a a d i k u u l i , k s n e n d e s t i s t u b praegu jalas. P s e s i m e m l e m a d . 6. oktoobril 1954 nuhkisid j u l g e o l e k u l u u r a j a d j a h i m e e s t e sildi all l e s m e i e p u n k r i , t u l i s t a s i d m i n d j a h i p s s i s t 8 m m h a a v l i t e g a , sain r a s k e l t h a a v a t a , o s a h a a v leid o n p r a e g u l a s . S a m a l p e v a l h u k k u s p u n k r i s m e i e e m a . " A r n o l d L i n d e r m a n n v e t i k i n n i 2 6 . aprillil 1 9 5 7 K u r i s t a m e t s k o n n a P e n d r e v a h t k o n n a m e t s a v a h i A u g u s t P r n a p o o l t , k e s talle mrki sisse andis. Sellele j r g n e s i d teised s i s s e k u k k u m i s e d , mille t a g a j r j e k s oli k o h t u p r o t s e s s . A e g oli j u d n u d j u b a n i i k a u g e l e , e t metsavendadega tegeles sjatribunali krval ka l e m k o h u s . E N S V lemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium koosseisus eesistuja Pihoja, rahvakaasistujad Veimann ja Arro, sekretr G u t k i n a , prokurr J a k o b s o n a d v o k a a t i d e Aidi, L e v i n i , Kattai ja G l i c k m a n n i o s a v t u l v a a t a s T a l l i n n a s 7., 8 . j a 9 . o k t o o b r i l 1 9 5 7 . a . k i n n i s e l i s t u n g i l lbi n e n d e k r i m i n a a l a s j a . K a r i s t u s e d olid j r g mised: 1 . L i n d e r m a n n , A r n o l d H a n s u p . s n d . 1 9 1 1 . a . P a i d e raj. M e t s a n u r g a k l a s 2 5 + 5 . 2 . L i n d e r m a n n , J o h a n n e s H a n s u p . s n d . 1 9 0 5 . a . P a i d e raj. Metsanurga klas - - 25+5.

3 . H o t m , E l f r i i d e K a r l i t . s n d . 1 9 2 9 . a . P a i d e raj. J r v a - J a a n i a l e v i s ( v a r j a s d e t s . 1 9 4 4 - 2 7 . apr. 1957) 1 0 + 5 . 4 . T u r u , O l e v J o h a n n e s e p . s n d . 1 9 2 9 . a . V i k e - M a a r j a raj. OIju klas 2 5 + 5 . 5 . K a r a . L e m b i t H i n d r e k u p . s n d . 1 9 2 5 . a . V i k e - M a a r j a raj. R a k k e k / n , k e s oli j u b a v a n g i s . 6. K r u l e h t , L i n d a Jri t. s n d . 1 9 1 3 . a. T r i l i n n a s . 1 9 5 1 . a. oli a b i s t a j a . 1 9 5 7 . a. 1. m a i l s a a d i t e m a p o o l t k t t e O l e v T u r u 10+5. 7 . T o o d e , O t t o O t t o p . s n d . 1 9 2 4 . a . J g e v a raj. Selli k l a s . 1 9 5 4 . a. s g i s e s t a b i s t a j a 1 0 + 5 . In memoriam! M l e m a d v e n n a d L i n d e r m a n n i d on n d surn u d j a m a e t u d K o e r u u u e l e k a l m i s t u l e . A r n o l d j u d i s veel e n n e surma pstitada varem surnud venna Johannese ja enda nimega h a u a k i v i . " E g a p r a s t m e i d s e d a k e e g i e n a m e i t e e , " t l e s ta. R g u m e t s a talu k a o t a t i m a a p e a l t r a . N e i l m a a d e l o l e v a t nd R a g u - n i m e l i n e vahtkond. Vennad L i n d e r m a n n i d elasid o m a viimased eluaastad Merja klas, kadunud kolmanda venna naisele kuuluvas L a a n e m e talus. " M a usun jaja tulekut. Et aga muistne Merja kla uuesti elusse rkaks, seda ma ei usu e n a m . " N e e d olid Arnoldi viimsed snad m u l l e m e i e lahkumisel, j u u n i s 1989.

Mida me siis ra tegime?

M i n u l t kui h e l t v i i m a s e l t e l l u j n u d m e t s a v e n n a l t o n tihti k s i t u d : " M i d a t e siis r a t e g i t e ? " V a s t a n : " E i m i d a g i . " 1 9 4 9 . a . oli m e i e m e t s a v e n d a d e g r u p i l nii palju j u d u , e t o l e k s i m e v i n u d h e g a valla k o m m u n i s t i d e s t p u h t a k s teha. A g a edasi? Valla taludesse oleks sisse toodud N K V D veosa, hakatud meie o m a k s e i d j a teisi k a h t l u s a l u s e i d p e k s m a , k o d u s i d p a l j a k s r v i m a , v a n g i s t a m a . k d i t a m a ja seda oleks tehtud igustusega "bandiitide teg u d e eest". Selleprast meie kandi m e t s a v e n n a d pidid arvestama m e i e o m a s t e j a t o e t a j a t e p a l v e t : " r g e n e i d p u u t u g e , s e e t e e b asja v e e l h u l l e m a k s . " M e i e o m a k a i n e m i s t u s a g a sai a r u , e t m e i e e i s u u d a vistelda V e n e m a a organiseeritud riikliku terroriga.

162

N e n d e nimed, kes m i n u g a on tegelnud

N e n d e nimed, kes minuga on tegelnud

163

H a a r a n g u t e l e tuli a g a t e k i s t i d e h v i t u s g r u p p vlja m i t m e k m n e k o r d s e lekaaluga, p i k e m a t lahingut n e n d e g a la ei saan u d , m e i l p o l n u d p i i s a v a l t l a s k e m o o n a j a n e i l e tuli v a j a d u s e k o r r a l veel s j a v g i a p p i . P a n i m e m e e l e h e i t e s v i i m s e n i v a s t u v a i d m e t s a s e n d k a i t s t e s , kui e i n n e s t u n u d p i i r a m i s r n g a s t vlja m u r d a , siis tuli s u r r a . P a r a k u e i p s t n u d s e e m e i e t a g a s i h o i d l i k k u s H a r g la k i h e l k o n n a r a h v a s t 1949, a. k d i t a m i s e eest. K o m m u n i s t l i k ajakirjandus on O m a k a i t s e t n i m e t a n u d kodanlik-natsionalistlikuks, faistlikuks organisatsiooniks, mis olevat l o o d u d s a k s l a s t e k s u l ! S e e p o l e nii. O m a k a i t s e l o o d i h o o p i s p rast S t a l i n i 3 . j u u l i l 1941 aastal p e e t u d k n e t . S e l l e s o l i d l a u s e d : " V a e n l a s e l e e i t o h i j d a p e a v a r j u , k i l o g r a m m i vilja e g a liitrit k t u s t . . . kik tuleb h v i t a d a . . . k a r i l o o m a d ra ajada. Selleks tuleb m o o d u s t a d a hvituspataljonid." Ka Eestis loodi need pataljonid, kes h a k k a s i d t a p m a , h v i t a m a , p l e t a m a . Ja selleprast astus l e 5 0 0 0 0 eesti m e h e o m a k o d u d e k a i t s e k s vlja. M n i s t e O m a kaitse pidas lahingu Vru hvituspataljoniga Vaidva j e joonel ja hoidis ra valla keskuse m a h a p l e t a m i s e . O m a k a i t s e hoidis ra vene partisanisja tekkimise Eesti pinnal, mis oleks toonud kaasa m e i e m e t s a k l a d e j a metsatalude m a h a p l e t a m i s e , massilise tsiviilelanike hvitamise. Selles on m e i e O m a k a i t s e teene Eesti m a a ja rahva ees! Mitte kski ajaloolane ei ole seda O m a k a i t s e teenet ra mrkinud.

1947. a. mrtsis puistas minu kodu o m a m e e s t e g a hvituspataljoni r h m a k o m a n d r E d u a r d H o l t s , k e s o n prit L a a n e m e t s a s t , praegu elab Valgas. 1 9 5 2 . a . n o v e m b r i s oli m i n u k i n n i v t j a R i i a o b l a s t i o p e r a t i i v o s a k o n n a leitnant V a l t e r s . u m b e s k o l m e k m n e a a s t a n e , p i k k a k a s vu, k h n j a M i k i - H i i r e n i n a g a . T e m a a b i l i s t e k s o l i d A p e linna venelastest hvituspataljoni mehed Kokotin ja meljov. S a m a a a s t a 1 2 . - 1 3 . n o v e m b r i l v a l v a s i d m i n d R i i a N K V D m a j a s ( e n d i s e s Lti s j a m i n i s t e e r i u m i h o o n e s ) k a k s e r a r i i d e s kursanti: K r z e - n i m e l i n e pikk khn p u n a p i n e kretiin ja Z e l t e lhike paksuke. Valga j u l g e o l e k u s 1 3 . - 1 4 . n o v e m b r i l kuulasid m i n d le lem major Kolossov ja major Teppojev, kuni kaotasin teadvuse. K a p t e n B a n o v . p i k k , k h n , h a i g l a s e n o g a m e e s oli r a h u l i k , t e m a m i n d ei piinanud ega mnitanud, vormistas arreteerimise orderi ja t e g e l e s a s j a t e h n i l i s e k l j e g a . T a l l i n n a s t tuli m i n d m n i t a m a p o l kovnik Patrakov. 1 4 . - 1 9 . n o v e m b r i n i veeti m i n d m d a m e t s i k a h e V a l g u j a A n t s l a o p e r a t i i v g r u p i s a a t e l , p i d i n n i t a m a p u n k r e i d , k u s olin elanud. Valga gruppi juhtisid major Teppojev ja pikka kasvu miil i t s a m a j o r vist H a n s S a l m . A n t s l a o p e r a t i i v g r u p i l e m oli juud i m o o d i p a k s m a g u m a j o r T j u m i n . k e l l e iga viies s n a oli " h u i n j u u " . S o l d a t e i d k a m a n d a s p i k k sale t a t a r l a s e s t l e i t n a n t . O l d i k a h e v e o a u t o j a k a h e Willisega. A n t s l a a u t o j u h t oli P a u l S i r e l . A n t s l a j u l g e o l e k u l e m oli sel ajal k a p t e n T u l p , p i k k m e e s . u m b e s n e l j a kmneaastane. Tartu hallist majast mletan: minu uurija Sergei Ruljov, Irboska venelane, eestiaegne tnavasillutaja. T e m a mind ei peksnud, kuid kehtestas k l m a , nlja ja m a g a m a t u s e reiimi ning protokollid v o r m i s t a s nii. e t i g a k a n t l i k a k s . M n i t a m a s k i s m i n d u u r i m i s o s a k o n n a lem a l a m p o l k o v n i k Glakov, rahvuselt osseet, vast i k u l i h a v a n o j a s u m i s e v a h l d a m i s e g a . Veel o l i d seal u u r i j a d major K a z a k i n ja eestlane Hiire blond lihava n o g a mees. Minu t l g i k s oli n o o r loru S e l l i - n i m e l i n e . 8 . j a a n u a r i l 1 9 5 3 T a r t u s s j a t r i b u n a l i istungil oli e s i m e h e k s l o m b a k a j a l a g a T a l l i n n a s e l a v juut p o l k o v n i k ur, k e s lasi m i n u v a s t u s e d kirja p a n n a v l t s i t u d k u j u l . R a h v a k a a s i s t u j a d P i h l a j a T a r e s t e o l i d m l e m a d e r a r i i d e s . P r o k u r r L e n i n g r a d i juut J u h -

Nende nimed, kes minuga on tegelnud

1 9 4 5 . a . o k t o o b r i s E e s t i L t i piiri a l a d e l K o i v a l i i n a v a l l a s t o i m e p a n d u d s u u r h a a r a n g u j u h i d olid V a l g a t e k i s t i d S o o n d a . U u s k l a ja Unt, 1 9 4 9 . aastal oli m i n u j l i t a j a j a k d i t a m i s e juht H a r g l a s V a l g a o p e r a t i i v g r u p i juht. K a r j a l a s o o m l a n e m a j o r T e p p o j e v . N i i k d i t a m i s e s t kui m i n u k o d u v a l v a m i s e s t a a s t a t e l 1 9 4 9 - 4 9 5 0 v t t i s eluk u t s e l i s e h v i t u s p a t a l j o n i p a l g a l i s e n a o s a H u m m u l i s t prit A u g u s t Leht. kes praegu elab Valgas.

164

N e n d e nimed, kes m i n u g a on tegelnud

1949. aasta m r t s i k d i t a m i n e

165

novit, u m b e s 55 aaastat vana. Sekretriks noor vene poiss R u h hin. Tlk eestlane, n i m e ei mleta. 1 9 5 3 . a . T a i e t i trassil oli 0 3 3 . v a n g i l a a g r i l e m v a n e m l e i t n a n t S o r o k i n , k e s ajas k a s a n d i d k e h v a s r i i e t u s e s r a s k e l e t l e , k l m a s t hoolimata. 1 9 5 5 . a . oli 0 4 6 . v a n g i l a a g r i l e m k a p t e n H u t j k o , k e s p o l n u d p a h a m e e s , kuigi eestlane M h l b e r g kinnitas, et kapten oleval vr a v a s l a s k n u d t e m a seljast r a v t t a k a s u k v e s t i j a h i l j e m k a n d n u d s e d a ise. 1 9 5 5 . j a 1 9 5 6 . a a s t a v a h e t u s e l oli U u r a l i s T u s o v a j a j e k a l d a l a s u v a vangilaagri 3 8 9 " B " l e m a k s v a n e m l e i t n a n t Suranov, pikk a k a s v u r a h u l i k m e e s . T e m a l u b a s balti r a h v a s t e l j a u k r a i n l a s t e l h e s k o o s j u l u h t u t pidada. Kuigi k o r d a ei rikutud, ldi Suran o v l e m a k o h a l t m i n e m a , a s e m e l e sai j u l m v e n d m a j o r i h h a r e v . S a m a s l a a g r i s oli k u l t o r g i k s v a n g , j u u t Vassili T a r a s s o v , t e m a l o o sung oli: " N a a rodnaja sovetskaja vlast." 1 9 5 8 . - 1 9 6 0 . a . oli M o r d v a s a s u v a 10. ( h i l i s e m a 0 4 . ) v a n g i l a a g r i l e m U k r a i n a j u u t k a p t e n M o n j k o , k e l l e ajal e h i t a t i v i mas betoonkartser ja uus karmi reiimiga raudbeloonvangla laagrist k i l o m e e t e r e e m a l e l e r a u d t e e , o j a k e s e k a l d a l e m e t s a . O l i j u l m v e n d . K u i suri L e e v i m l d e r J u l i u s H e r n i t s , k e e l a s t a m e i l l a h k u nut v r a v a s s e s a a t a , s n a d e s : " N i k a k i h p o m i n o k . " M o r d v a 0 7 . v a n g i l a a g r i l e m oli m a j o r K o l o m t e v , l a a g r i santasti l e m a k s tema naine Kolomiitseva. Millest selline n i m e d e e r i n e v u s ? E h k oli a e g s e l l i n e , k u i d l e m e g a t e m a n a i n e e i p a i s t n u d s i l m a j u l m u s e p o o l e s t . 7 - n d a s oli m i n u o t r d i l e m a k s a l a m p o l k o v n i k T j u r i n p e n s i o n i l e m i n e j a . V a l v u r i d olid v a n e m S v e d , rahulik, kuid julm vend, ja populaarne debiilik "Tridsatj-trii", kell e i g e t n i m e e i m l e t a . 1 9 6 0 . a a s t a t e l oli M o r d v a l a a g r i t e u p r a v lenija l e m a k s p o l k o v n i k A p a r i n M o r d v a l e m n u k o g u saad i k . K l m a l talvel s o o j e n d a s i n e n d 7 . l a a g r i t t s o o n i s e l e k t r i j a a m a h o o n e s , t t a v a " S a m p o " a u r u k a t l a k r v a l , kui s i s s e a s t u s p o l kovnik Aparin. T a g a n e d a polnud kuhugi. "Von otsjuuda," klas ksklus. Ma ei vastanud, vaid lahkusin kiirustamata. S a m a d e l a a s t a t e l oli B a r a e v o s a s u v a k e s k h a i g l a l e m a k s L e e dust prit juudi rahvusest vana d a a m S i m k a n i s , kes ei sallinud b a l t l a s i . Tal oli M o r d v a t e e n e l i s e arsti t i i t e l ! n n e k s m u l t e m a g a m i n g i t v a h e j u h t u m i t e i o l n u d . S a m a l ajal oli k i r u r g i k s n o o r k e n a naine Larissa, k e d a vangid pris j u m a l d a s i d i n i m l i k k u s e eest.

M o r d v a 11. v a n g i l a a g r i l e m oli 1 9 6 7 . a . m i n u v a b a n e m i s e ajal n o o r m e e s Joffe, k e l l e k o h t a p o l e m u l m i d a g i e l d a . S a m a l ajal istusid s a m a s l a a g r i s o m a v i k e s t k a r i s t u s t viis e n d i s t "eriti t h t s a t e a s j a d e u u r i j a t " , k e l l e s t n i m e l i s e l t m l e t a n Langfangi ja Liebensoni. S e i t s m e n d a s laagris istusid B e r i a isiklikud adjutandid suurt k a s v u karkudel liikuv Arojan ja k l e e n u k e Nadaraja, kes olid tegelnud ilusate naiste v a r u m i s e g a o m a l e m a l e . Kiki neid kohtles laagri a d m i n i s t r a t s i o o n l i m a v i i s a k u s e j a p e h m u s e g a p h i m t t e l "hui j e v o znajct, tto zavtra b u d e t " .

1949. aasta mrtsikditamine

M r t s i k d i t a m i n e e i t u l n u d m u l l e o o t a m a t u l t . E l a s i n sel ajal h e m e t s a k l a serval, just talu- j a r i i g i m e t s a piiril. S e a l s a m a s lhedal r i i g i m e t s a s raiuti k t t e p u i d m i n g i l e V r u a s u t u s e l e . L i n n a s t t o o d u d r a i e t l i s e d o l i d k o r t e r i s k l a t a l u d e s , i g a p e v t o o d i n e i l e linnast v e o a u t o g a t o i d u k r a a m i . h e l p e v a l a u t o t e i t u l n u d , s e e tuli alles j r g m i s e l peval ja j u h t vabandas: "Eile ksutati kigi asut u s t e a u t o d t i t e v k o m i t e e k o r r a l d u s s e t i e s s i d u k o r r a s , t n a lubati a i n u l t t e i l e toit r a t u u a j a k o h e k i i r u s t a n t a g a s i ! " K l a r a h v a kaudu j u d i s teade minuni ja ma taipasin kohe, mis on t u l e m a s k a 1 9 4 1 . a . oli e n n e k d i t a m i s t s a m a k o r r a l d u s . T e i s e k s tuli m u l l e t e a d e , e t K a r u l a k i r i k u j u u r d e o n s a a b u n u d mitmekmnest veoautost koosnev kolonn Venemaalt, m e h e d on j u b a m i t u p e v a seal p a i g a l , k o r r a s t a v a d m a s i n a i d m i l l e g i o o t e l k s vene keele oskaja vana talumees olevat helt vene autoju hiit k s i n u d : " M i l l e k s t e i e s i i a s i t s i t e ? " J a s a a n u d l h i k e s e va-, tuse: " N a e j u e s t o n s k o m u narodu." Kuuldu vaid kinnitas minu ai vainust, et on tulemas kditamine. Viimane ja kige kaalukam t e n d u s tuli r a u d t e e l a s t e l t : " P i h k v a j a a m a s o o t a v a d sajad II.-IIm.I tud k a u b a v a g u n i d ! " Hoiatasin klarahvast, keda visin saheinamaadel. n o , ,i , i m, i tulid varju p u n k r i s s e , v a n a d s i t s i d s e k s h e i n a k n i d e . -

166

Kes kditati Mniste vallast

Kes kditati M o n i s t e vallast

167

Ja 25. mrtsi hommikitl algaski B a l t i m a a d e suurim ja organ i s e e r i t u i m i n i m j a h t . .Seda m e t s a k l a n n e k s k d i t a m i n e e i t a b a n u d --- m a r g i k s olid v e t u d j u k a m a d t a l u d kikjal m u j a l l e kihelkonna.

9 . S i u g a talust viidi r a p e r e m e e s E l m a r P l o o m i p u u , n a i n e Senta. lapsed Viive, Uuve. Olev, K u u l o ja k o l m e a a s t a n e H u g o . Ttar Viive hukkus Siberis t j u u r e s . 10. S a r u A l a v e s k i l t viidi r a o m a n i k J u l i u s L t s e p p , t e m a n a i n e M a r i , p o e g E v a l d i n a i n e Fdli. l a p s e d A r v o j a T i i u . P o e g E v a l d , k e s e n d v a r j a s , s i t i s ise h i l j e m p e r e l e j r e l e . J u l i u s . M a ri ja ka p o j a t t a r Tiiu s u r i d V e n e m a a l . 1 1 . M e v e s k i ( L a m m a s t u r a ) l a i u s t viidi r a p e r e n a i n e M i n n a H e n n i n g , k e s h i l j e m suri V e n e m a a l , p e r e m e e s J a a n H e n n i n g , k e s e n d v a r j a s , tabati V r u s p a r t o r g R o b e r t Ltti k a e b u s e l j a s a a d e t i hiljem jrele. 12. T a m m i talust viidi r a e e s t i a e g n e v a l l a k i r j u t a j a E d u a r d K o l k , t e m a n a i n e Ella j a t t a r M a l l e . E d u a r d K o l k h u k k u s S i b e ris, t e m a p o e g R a i m o n d K o l k oli k i r j a n i k R o o t s i s . 13. K a l l a s t e talust viidi r a O s v a l d K i v , t e m a n a i n e A r m i l d a ja kaks poega, he nimi Heino. 14. M a s a talust viidi r a p e r e n a i n e A l i i d e R t l i , t e m a p o e g Voldemar ja alaealine ttar Lehte. 15. U r a talust viidi r a v a n a p e r e m e e s M a d i s T i i t s . t e m a p o e g B r u n o , ingerlannasl pojanaine Maria ja t e m a k o l m e k u u n e ttar V i i a , k e s i m e k o m b e l j i ellu, sest t e d a a i t a s t o i t a t e i n e n o o r e m a , k e l l e l a p s suri V r u j a a m a s l o o m a v a g u n i s . M a d i s T i i t s suri S i b e ris. 16. P u u d i s t e talu p e r e m e e s A u g u s t J a a g u p a l u v a n g i s t a t i 1946. a. kevadel. P o e g H e i n o h u k k u s Vene sjaves prast sda, p e r e n a i n e k d i t a t i j a t t a r S a l e , k e s oli J u h a n L e p a M n i s t e O m a k a i t s e a s u t a j a p r u u t , aeti a u t o alla e n n e a b i e l l u m i s t 1 9 6 8 . a. paiku. 17. K a r j a s i l l a talu p e r e m e e s A u g u s t L i i v oli j u b a v a n g i s , ra viidi t e m a n a i n e A i m a j a l a p s e d E l l e n , i e . L e i l i , E n n u j a veel k s , k e l l e n i m e e i tea. 18. K o r v a talust viidi r a k a h e p e r e i n i m e s e d : V a l t e r K u s t a p . S i i d j a H u g o K u s t a p . Sild olid v a n g i s t a t u d j u b a e n n e s d a 1 9 4 0 1 9 4 1 . a . H u g o Sild a r v a t a k s e o l e v a t o l n u d 192 Tartu v a n g l a s m r v a t u h u l g a s . 1 9 4 9 . a . k d i t a t i v a n a p e r e n a i n e M i i l i , Valteri nain e S a l m e j a t e m a l a p s e d R a i v o , Sirje j a Viljo. S a l m e suri S i b e r i s . K o r v a talu t e i n e p e r e m e e s J a a n S i i d j a t e m a n a i n e L i i n e viidi ara. m l e m a d p u h k a v a d S i b e r i m u l l a s . N e n d e p o e g L e o p o l d Sild M n i s t e v a l l a v a n e m a abi v a n g i s t a t i " m o b i l i s e e i i l u n a " N a i v a s .

Kes kditati Mniste vallast

M n i s t e vallast k d i t a t i j r g m i s e d i s i k u d : 1. P a l u b i talust viidi r a A u g u s t ja Ida K o n d . lapsi neil ei o l nud, 2 . Posti talu p e r e m e e s j a e n d i n e M n i s t e v a l l a v a n e m F e r d i n a n d P a l l o oli j u b a v a n g i l a a g r i s t e m a n a i n e E l f r i i d e - M a r i e p s e s k d i t a j a t e k e s t p g e n e m a , t a p s t i s kll o m a e l u . k u i d k a o tas k o d u . N e n d e a i n u s p o e g J a a n varjas e n d m u j a l t a l u d e s . 3 . K e v e l i talu p e r e n a i n e M i n n a P a n g j a t e m a n o o r i m p o e g L e m b i t olid j u b a o m a t a l u s t vlja a e t u d - k a n e m a d viidi r a T u tti p o p s i m a j a s t . V a n e m a d p o j a d A r t u r j a E r v i n o l i d s j a ajal R o o t s i pgenenud. 4 . M a t i t a l u p e r e m e e s J o h a n K o n d oli j u b a v a n g i s , r a v i i d i t e m a n a i n e Vella, l a p s e d O t t j a M a i a . Vella suri V e n e m a a l . 5 . O t i talu p e r e m e e s H u g o L e p p oli j u b a v a n g i s , r a viidi t e m a n a i n e A i v i . l a p s e d Iivi j a L e i g a r . H u g o L e p p j i g i k a d u n u k s . 6. O j a s o o talust v di ra p e r e n a i n e A n n M t t u s ja t e m a p o e g H u g o . A n n M t t u s suri I r k u t s k i o b l a s t i s . 7 . J a a n i m e t a l u p e r e m e e s A k s e l P a a s oli j u b a v a n g i s j a j i i g a vesti k a d u n u k s . r a viidi t e m a d e L e i d a . 8 . H r o v a talu p e r e m e e s O s k a r S p r e n k oli r a v i i d u d k o h e p rast v e n e l a s t e s i s s e t u n g i 1 9 4 4 . a . O n t e a t e i d , e t t a l a s t h n a h a V a r s t u lhedal metsas, vanglasse ei j u d n u d k i . T e m a naine i l m e , lapsed H e i n o . Laine. Silvi, Leili ja Jri kditati 1949. a. Oskari v a n e m a d K u s t a j a K a i r i S p r e n k o l i d k d i t a t u d j u b a 2 1 . j u u n i l 1941 m lemad suiid Venemaal. Oskari vend August pandi vangi, ed Anni ja O l g a peksti 1 9 4 5 . a. M t u s t e s v i g a s e k s .

168

Kes kditati Mniste vallast

Mrtsikditamine Hargias ja Taheval

169

vanem ttar S a l m e E o m o i s ja t e m a lapsed Tiiu ja H e n n kditati. N o o r e m ttar Heini pgenes metsa o m a m e h e j u u r d e . 19. T a m b e l s e talust viidi r a p e r e m e e s J u l i u s P a a s j a t e m a n a i n e M i i n a . P o e g A r n o l d oli k u s a g i l E e s t i s j a t t a r visati T a r t u l i k o o l i s t vlja. 2 0 . H t t a l u p e r e m e e s j a M n i s t e v a l l a v a n e m a abi J u l i u s K i r s i p u u oli j u b a v a n g i s . r a viidi p e r e n a i n e M i n n a j a t t a r S i l v i . 2 1 . A n d s i talu p e r e m e e s A u g u s t K u u s viidi r a k o o s n a i s e M i n n a ja ttre Oldiga. 2 2 . P a j u k r t s i s t viidi r a l o o m a a r s t P a r m a s j a t e m a t t a r R e giina. nad ei olnud kohalikud. 2 3 . Horsti talust p e r e m e e s R i c h a r d L i n d p e r e j a t e m a naine Eufrosiine. 2 4 . M g i s t e a s u n i k u t a l u s t viidi ra p e r e m e e s H e n o K i v u m g i , k e s suri T a i e t i v a n a d e k o d u s . 2 5 . P e e b u talust viidi r a p u n a s t e v a a d e t e g a p e r e m e e s J a a n S a r a p u u j a t e m a n a i n e M i i l i ; n e m a d olid k a e s i m e s e d , kellel l u b a t i koju tulla ja kellele tagastati ravetud vara. 2 6 . A l a - K i l v a k u l t viidi r a p e r e m e e s J u l i u s K o l k j a t e r n a t t a r Meludie. 2 7 . A l a - P e r a k o n n u t a l u s t viidi r a p e r e n a i n e R o s a l i e P d e r . P e r e m e e s ise j a p o e g A a v o p g e n e s i d m e t s a , p r a s t k d i t a m i s t elasid mujal. 2 8 . M e - K a s a t a l u s t viidi r a v a n a p e r e m e e s E d u a r d P e t t i , t e m a t t a r H e l l a , v i m e e s J a k o b Piigli j a n e n d e t t a r Inta. E d u a r d Petti ji Siberi m u l d a . 2 9 . S a u r i t a l u s t viidi r a L i n d a T e m e t s j a t e m a p o e g J a a n . 30. Tiitsa vesiveski omanik Jakob Ostrat ja t e m a naine Rosalie m l e m a d s u r i d T a i e t i v a n a d e k o d u s . T i s k a s v a n u d l a p s e d Gustav, Eleonore ja Aino ei olnud kodus ning psesid. 3 1 . Tiitsa saeveski kaasomanik Jaan Elstein ja t e m a naine Alla, l a p s e d M r t , E n n , J u h a n , H e i n o j a R e i n , v i i m a n e suri S i b e r i s seitsmeaastasena. 3 2 . T i i t s a t e l l i s e t e h a s e p e r e m e e s J u h a n L i n d e n b e r g varjas e n d . r a viidi p e r e n a i n e M i n n a . 3 3 . M e k o n n u talust viidi r a p e r e m e e s A u g u s t U i b o , t e m a n a i n e H i l l a , l a p s e d E e r i , H i l j a j a E n n u . P o e g H e i n o , k e s e n d varj a s , lasti m a h a k a k s a a s t a t h i l j e m L t i m a a l D r u s k a k l a s .

3 4 . P a r m u p a l u s t , R a u d m e a s u n i k u t a l u s t viidi r a h a i g e p e renaine M i n n a Kreitsberg. T t a r Taimi j a p o e g Kalju p g e n e s i d v e n d L e o j u u r d e m e t s a . N e n d e e m a suri K v i t o k i a s u l a s S i b e r i s . 3 5 . T u n d u l t viidi r a L i i s a R o o s , k e s suri T a i e t i v a n a d e k o d u s . Tema mees August Roos pses p g e n e m a je kaldale pajuvssa. 3 6 . L e p p u r a t a l u s teati k d i t a j a i d o o d a t a ; k o g u t a l u p e r e v a n a p e r e m e e s j a p e r e n a i n e , m i n i a E l m e j a k a k s v i k e s t last p genes metsa noorperemehe Kurt Lindenbergsi punkrisse ning nad e l a s i d s e a l k o g u s u v e j a t a l v e k s l k s i d laiali t u t t a v a t e j u u r d e T a r t u m a a l e . K i k e l a s i d h i r m s a aja l e .

Mrtsikditamine Harglas ja endise Taheva valla piires

K d i t a j a t e s t a a p a s u s e n d i s e s T a h e v a v a l l a m a j a s , k o o l i m a j a lh e d a l , p r a e g u s e s k a h e k o r r u s e l i s e s p u u m a j a s . l d j u h i k s oli V a l g a m a a N K V D operatiivgrupi lem Karjala soomlane major Teppojev. Teejuhtideks kohaliku hvituspataljoni mehed August L e h t prit H u m m u l i s t , praegu elab Valgas; v e n n a d M i h h a i l , Aleks ja August Toom, Peeter Undrits, Vladimir Saar ja Eduard T o r m , h d n i m e g a Kkt. Abistajateks tolleaegne valla aktiiv ja N K V D sdurid. Kditamisele mratud toodi kokku Harglasse, j u b a mainitud endisse Taheva vallamajja. Kditati: 1. T a m m e k l a popsimajast 1917. a. vana revolutsionr T n i s Sikk, t e m a naine Miili, tisealised pojad Erich ja Elmar. 2. Ala-Kalli talust p e r e m e e s Juhan K r m a a , t e m a naine Aliid e . P o e g E r i c h oli j u b a h u k k u n u d K a r j a l a s j a v a n g i d e l a a g r i s ; t e i n e p o e g E l m a r oli v a n g i s , k o l m a s p o e g A l f r e d p g e n e n u d l n d e . 3 . M l g i talu p e r e m e e s P a u l T a m m o h j u b a v a n g i s , r a viidi tema naine A m a n d a ja koolipingist poeg Taimil. 4 . T i l g a talu p e r e m e e s , k i r i k u v r m n d e r F r i t z L a a t s , t e m a naine Liine ja ttar S a l m e .

170

Mis sai kditatute kodude,-,!'.' 5 . M a t s i talu p e r e m e e s E d u a r d L a a t s p e r a oli j u b a v a n g i s , p o e g

H a i g l a s l M 4 . a a s i a s e M a K e> v a n g i s t a t u d

171

Vastloodud kolhoosi esimees Jrna laskis m a h a lhkuda Tilgal L a a t s e Valli K a r r o j a L t s a M a a l i e l u m a j a n i n g k o k k u v e d a d a H a r g l a k i r i k u m i s a s s e , p a r t e i k i n k i s talle s e l l e e e s t k o l m e r a u d s e jahipssi.

R u u d i p u n a v e s , r a viidi p e r e n a i n e S e l m a j a t t a r E h a . 6 . Valli talust p e r e m e e s A u g u s t K a r r o , t e m a n a i n e A l m a . p o e g E n d e l j a A u g u s t i k u r t t u m m d e , k e l l e n i m e m a e i tea. 7 . M a t i m e talu p e r e m e e s J a a n T a b a oli j u b a v a n g i s , r a viidi t e m a naine Floreida ning ttred Helga ja Ere. 8 . P u u d a talust e n d i n e T a h e v a a l g k o o l i juhataja j a t a l u p e r e m e e s Julius Kaar, tema naine A i m a j a lapsed ie ja Heldur. Vene k e e l e o s k a j a n a a s t u s J u l i u s K a a r S i b e r i s vlja e e s t l a s t e k a i t s e k s . S e l l e e e s t t d e l d i t e d a neli p e v a k o h a l i k u s N K V D - s . T u l n u d sealt t a g a s i , e i r k i n u d t a e n a m o m a s t e g a , ai n u l t n a e r a t a s j a m n e p e v a p r a s t suri. S i b e r i s suri k a t e m a t t a r i e . 9 . H a r g l a p o p s i m a j a s t viidi r a e n d i s e l i i p r i l j a lesk M a a l i L t s , k e s S i b e r i s suri T e m a a i n u s t t a r M e e t a oli j u b a v a n g i s a l u seta s d i s t u s e p h j a l m e t s a v e n d a d e a b i s t a m i s e s . 10. 7 a s u n i k u t a l u s t viidi r a j u b a 1 9 4 0 . a. v a n g i s t a t u d K a i t s e liidu T a h e v a k o m p a n i i l e m a A r n o l d V a r i k u isa j a t e m a d e A n n P a n g . M l e m a d s u r i d S i b e r i s n l g a , sest t v i m e t u t e l e l e i b a e i antud. 11. ' ? a s u n i k u t a l u p e r e m e e s A u g u s t K o m g i oli j u b a v a n g i s t a t u d , r a viidi t e m a n a i n e A i m a j a t t a r E l l u . 12. A l l i k u talu p e r e m e e s . V a b a d u s s j a s t o s a v t n u d A u g u s t Avaro (Berenslrauch) vangistati j u b a 1944. aastal. P o e g E l m o lang e s 1 9 4 1 . a . l i p i l a s e n a T a r t u k a i t s e l . N a i n e j a t t a r aeti o m a k o d u s t vlja, n e n d e k o d u h i v a s k o m m u n i s t S a l m e K a h r . A u g u s t Avaro naine ja ttar kditati 2 5 . mrtsil 1949. a.

Haiglas 1944. aasta sgistalvel vangistatud

S a k s l a s e d taganesid K o i v a j e kaitseliinilt 1944. a. septembris. K u n i 1 9 4 6 . a a s t a n i oli H a r g l a s v a n g i s t a t u d j u b a iile k o l m e k m n e inimese: 1 . A u g u s t P e e t , v i k e t a l u n i k . suri v a n g i l a a g r i s ; 2. Paul T a m m M l g i talust; 3. Eerdinand Kokk Mnni asunikutalust: 4. Eerdinand Snn Limpri popsimajast; 5. E l m a r Sibul H o o v i talust; 6. E l m a r K r m a a A l a - K a l h talust; 7. Alfred Paris, vabrikutline; 8. Viktor Pallo Limpri talust; 9. Karl Kbar, Kaara metsavaht; 10. E l m a r K a l m e t N i i d u v i k e t a l u s t ; 11. Alfred Laats, vabriku meister Tarnmeklast; 12. J a a n T a b a M a t i m e t a l u s t T a h e v a l t ; 13. A u g u s t Avaro Allika talust Tahevalt;

Mis sai kditatute kodudest?

Sika Tnise majakesse asus e l a m a hvituspataljoni mees August Leht ja Ltsa Maali majja partorg Harri M u m m o m a perega. rav i i d u d p o p s i d e l i h a h i m u d e s j a j a h u k i r s t u d e s oli veel m i d a g i ! S a m a m o o d i oli teiste t h j a k s j n u d k o d u d e g a , k u s k i g e p e a l t t a p e t i i a u l g u v a d k o e r a d , siis tuli j r g t e i s t e k o d u l o o m a d e k t t e .

14. P e e t e r N o o r k i v , P a r m u m e t s a v a h t ; 15. R u d o l f S d e m e , r a u d t e e t r h m a v a n e m ; 16. H e r t a S d e m e , t e m a n a i n e ( m a h a j i k o l m last); 17. ? Tattar, T a h e v a m e t s n i k ; 18. A u g u s t R a u d s e p p R o h u s e t a l u s t ; 19. E d u a r d L a a t s p e r a M a t s i t a l u s t ; 20. A i n o P a a s , k a u p m e e s Jaan Paasi ttar; 2 1 . Erna Paas. tema de;

172

Lti Rahvuslike Partisanide juures 22. M e e t a Lts, popsi ttar; 2 3 . E d g a r Kail Ala-Kalli talust; 24. Erich Varblane Tammeklast; 25. August Arrak Saare popsimajast; 26. Vambola Sender, Hargla apteekri kasupoeg; 27. O v e r Kuus Karjamisast; 2 8 . A r n o l d R m u s T s i r g u m e talust: 29. August K o m g i ? asunikutalust; 3 0 . E r i c h R e i s b e r g M u n a p a l u talust ( s j a v a n g i s ) ; 3 1 . E r i c h K r m a a A l a - K a l l i t a l u s t (suri s j a v a n g i s ) ; 32. Eduard Ploomipuu, rtsep (sjavangis); 33. Artur Dreier. v i k e k a u p m e e s Haiglast.

Lti Rahvuslike Partisanide juures

173

r k a s i n s e l p i m e d a s , kui m i n d t e a d v u s e l e r a t a t i . O l i k l m , u d u n e ja kuupaisteline halla. M u l oh v g a k l m , psti seista ma e n a m ei suutnud. K a k s pikka noort meest visid mu e n d a vahele ja t a l u t a s i d Ite m a j j a . Ite t a l u s e l a s lti m e t s a v e n n a AlfrTds K m m i n i d e A n n a C e l m i n a o m a m e h e g a . A n n a oli t t a n u d s j a aja! S a k s a s j a v e h a i g l a s . T e m a siis a n d i s m u l l e e s m a a b i j a s e l e l a s lti p o i s tele, m i d a m i n u g a leha. M i n d pandi s e a l s a m a s valmistatud kand e r a a m i l e j a viidi p u n k r i s s e . H i l j e m r k i s m u l l e lli m e t s a v e n d : " K a n d s i m e s i n d l e v l j a d e . P u h k a s i m e s i i s . kui k u u p i l v e tagant vlja t u l i . " Olin ltlastele s u u r e k s k o o r m a k s . m b r u s e s liikusid N K V D salgad. Talurahvast peksti ja rviti m e i e prast. M i n u prast ei saanud ltlased rvlitele vastu hakata. M d u s i d lhikesed hallid p e v a d j a p i k a d p i m e d a d d . M i n u o l u k o r d h a l v e n e s h a . V a s a k u k e luu l e v a l p o o l k n a r l i i g e s t oli i h k e k u u l i s t p u r u s tatud ja lhkeainest mrgitatud. K a n a m u n a s u u r u n e haav kuulikild u d e v l j u m i s k o h a l m u u t u s lillaks, v a h u t a s j a h a i s e s j u b a . Verem r g i t u s e v a s t u anti m u l l e s a k s a p u n a s e s t r e p t o t s i i d i t a b l e t t e , v a l u vaigistamiseks oopiumitablette, h a a v a pesti vesiniklihapendiga. J a s e e oli k a k i k . V i i b i s i n p o o l t e a d v u s e t a o l e k u s . Ltlased pidasid nu. Richards Dimdins tles mulle: "tle m e i l e k s k o h t E e s t i s , k u h u m e sind v i i m e . " M i n a v a s t a s i n : " S e a l m i n d j u b a otsitakse. Viige m i n d Eesti piirile, kus krge liivane pind, andke mulle ks ksigranaat ja minge eemale. Matke samale kohale, hsti s g a v a l e . " M u l l e ei eldud e n a m midagi, p e v a d aga lksid. A l l e s a a s t a k m n e d h i l j e m r k i s lti m e t s a v e n d a d e j u h t J a n i s Z v a i g z n e m u l l e k o g u t e . L t i V a b a r i i g i ajal o l i d n a d k i k l p e t a n u d G a u j i e n a g m n a a s i u m i : J a n i s , W a l d a , ArsenTjs j a p a l j u teisi. Olid rahvuslikult meelestatud, jid o m a rahvusele truuks ka rasketel a e g a d e l . J a n i s e s t j a ArsenTjsest said L t i R a h v u s l i k u d P a r t i s a n i d . W a l d a s t sai P a l s m a n e p a s t o r i a b i k a a s a . K o o l i e W a l d a k a u d u paluti P a l s m a n e pastoril Birulisel otsida kirurg h a a v a t u d metsavennale. Pastor astus hendusse Smiltene haigla kirurgiga. Janis Zvaigzne: " I l m a e t t e t e a t a m a t a v t s i m e e n d a alla s u u r e s o o r s e S a r u kalna talu. P e r e m e h e l e tlesin, et meil on haavatu, tnase veed a m e siin, v a l v e o n m b e r j a k e e g i siia s e g a m a t u l l a e i saa. P e r e m e e s v a s t a s : " P a l u n , p a l u n ! " K a k s k u u l i p i l d u j a t olid o o t e l . "

Lti Rahvuslike Partisanide juures

J u b a 1 9 4 5 . a . a u g u s t i lpul oli m e i l , T a h e v a v a l l a m e t s a v e n d a d e l , lti m e t s a v e n d a d e g a s i d e o l e m a s . L t l a s i oli r o h k e m k u i m e i d j a n a d o l i d o r g a n i s e e r i t u d . K a o l i d neil p a r t i s a n i e l u k o g e m u s e d j u b a S a k s a ajast. E e l n e v a t e s t k o h t u m i s t e s t t e a d s i n n e n d e u m b k a u d s e t asukohta. L a h k u s i n L e p u r i talust v e r e r a d a j r e l , j a s u u n d u s i n m d a kitsast m e t s a t e e d M e c i e m a ( M e t s a k l a ) s u u n a s . J u d n u d s u u r e m a l e t e e l e , p r a s i n p a r e m a l e Ite talu s u u n a s . J u d h a k k a s s u u r e v e i c k a o l u s e t t t u r a u g e m a . S a j a t u h a n d e l i s e l k a a r d i l l e i a t e s e l l e talu Guujienast (Koivalnast) kolm kilomeetrit phja pool. Selles! talust s e i l s e s a d a m e e t r i t k a g u s u u n a s o n sild v i k e s e l M a r k u s e ojal, m i s v l j u b l t l a s t e M e l n a s a l a . e e s t l a s t e S i n e s a a r e s o o s t j a s u u b u b K o i v a j k k e . J u s t silla j u u r e s o j a r s e l oli k a r i . m i d a h o i d i s v a n a m e m m e k e . L k s i n t e m a j u u r d e j a p a l u s i n : " T e a t a lti p a r t i s a n i d e l e . " J a s i n n a , o j a k e s e k a l d a l e m a siis m a h a j i n , oli p e a l e lounane aeg.

174

Lti Rahvuslike Partisanide juures

Lti Rahvuslike Partisanide juures

175

Ise m l e t a n , e t m i n d k a n t i t a l u t a r r e j a a s e t a t i k a n d e r a a m i g a p randale. Minu krvale kkitas noor tdruk ja tles saksa keeles: " ' M i d a g i e i o l e e n a m t e h a , k a h a i g l a t i n g i m u s t e s e n a m ktt p s ta ei saa. T u l e b a m p u t e e r i d a . " Olin n u s . Siis k u m m a r d u s m i n u k o h a l e t u n d m a t u m e e s : "Weiter k m p f e n kannst d u mit d e m D e g e n [edasi v i d e l d a s a a d s a m g a g a ] . " J a nii k a h i l j e m s n d i s . L p u t u l t k a u a p e s i d arst j a d e k s i v o o l a v a v e e all, m i d a n e i l e k t e l e v a l a t i . Siis tsteti m i n d l a u a l e , m b r i t s e t i n g u v a t i g a , n o l e a s e t a t i e e t r i k o m p r e s s j a k s t i : " H i n g a ! " E s i m e n e h i n g e t m m e oli v a l u s , siis k a d u s k i k . r k a s i n m e t s a s k a n d e r a a m i l , s a d a s l u n d . Lti p o i s i d e h i t a s i d p u n k r i t , p u h k a m a t a k a k s d j a p e v a , v a h e l dumisi ts ja valves. Mina lamasin ikka kanderaamil, kuus saksa s d u r i t e k k i k a t t e k s j a p e a l l u m i . S u u r k e t a v p u n k e r sai v a l m i s paari p e v a rnga tga. M i n d kanti sooja. P u n k e r asus K a u l e e r a s o o p h j a s e r v a l , l u n a p o o l t e e d . m i d a l t l a s e d n i m e t a s i d Raktais reis e h k " k a e v a t u d t e e " , m i s h e n d a s P a r t z e j a Viri m e t s a v a h i t a lu. Viris oli l t i a e g n e m e t s a v a h t R u d i s K a u l i p . k e s k a n d i s v e e l U l m a n i s e - a e g s e t v o r m i k u u b e , mille vapiga n b i d olid h u k e s e halli r i i d e g a k a e t u d . M i n u e e s t h o o l i t s e t i s o o j a s p u n k r i s nii h s t i k u i v i m a l i k . K a k s p e v a l u m e peal olid a g a n i i p a l j u m j u n u d , e t t a m p o o n i d u m r n i s t u s i d j a h a a v r e b e n e s lahti, k l a m b r i d jid h a a v a r e k l g e . h e l l tulid p u n k r i s s e k a k s lti n e i u k e s t , t e g i d t e r v e s s e k t t e ssti j a v e i d i aja p r s t l i k a s i d k r i d e g a k l a m b r i d n a h a s e e s t v l jaM u l l e oli talu r a h v a p o o l t s a a d e t u d k a n u , k e e d e t i k a n a l i h a p u l jongit ja kahe ndala prast tegin juba m n e d s a m m u d punkrist vlja. M i n d hoiti a g a m l e m a l t p o o l t k i n n i , sest latv k i p p u s k i k u m a v e r e p u u d u s e tttu, psti olles k a d u s veri peast. M u l l e olevat o p e r a t s i o o n i ajal v e e n i l i s a t u d " v e r e a s e n d a j a t " , m i n g i t v r v i t u t lahust. k s k o r d k e e s s u u r e s m a l m p a j a s t a n g u s u p p . J n k a l n i R u d i oli aga ahjusiibri peale k u i v a m a asetanud plekist karbikese ligatud t u b a k a g a . K u i ahju p u i d lisati, siis ahi v r i s e s j a s e e k a r b i k e k o o s s i s u g a k u k k u s supi s i s s e . K i s a j a s i m oli suur, k i i r e s t i korjati t u b a k a p u r u supi p e a l t ra. m a i t s t i v e d e l i k k u j a s u i t s u m e h e s l " k o k k " leidis, et klbab sa kll. S i m e o m a supi ja lihakillukese. Tag a j r j e d olid e r i n e v a d , s u i t s u m e e s t e l e p r a s t s k i s u i t s e n a m e i istunud nagu tavaliselt, mittesuitsetajad o k s e n d a s i d p e a a e g u sisik o n n a \ 1 ja

S u u r e " r e v o l v r i p h a " ajal 7 . n o v e m b r i l k u u l a s i m e V e n e k i n d rali B a g r a m j a n i k n e t R i i a s t , p i k a s t r u s k a m i s e s t s a i m e a r u v a i d : " N a e d e l o p r a v o j e . " M e i d oli p u n k r i s k a h e k s a t e i s t m e e s t , igal o m a relv, l i s a k s k a k s k u u l i p i l d u j a t , n e n d e s t k s s a k s a M G - 4 2 , m i d a l t l a s e d n i m e t a s i d " k a u l a z g i s " j a m i d a h o o l d a s M r t i n . lti l e e g i o n r 19. S S - d i v i i s i s t , D e m j a n s k i k o t i s t vlja m u r d n u d l a h i n g u m e e s . O l i m e j u l g e s t a t u d . k s v a l v u r tee r e s p s a s , traat lbi psaste punkrisse hirekella juurde veetud. Teine valvur punkri e e s j l g i s s o o rt. Selles Kauleera soo rses punkris elasid 1945. a. 1. n o v e m b r i s t k u n i 17. d e t s e m b r i n i v e n n a d J a n i s , A n t o n s , M r t i n j a Andrijs Zvaigzne, vennad Rudis, Edgars ja Elmars Jnkalns. ks i k u d : AlfrTds K r m i i j , R i c h a r d s D i m d i n . A l f r i d s T a i i r i n , t e m a isa V o l d e m r s T a u r i p , K a r l i s L u d e k s , R u d i s C T m u r s h d n i m e g a Lielais Rudis, A r t u r s VTgants K o i v a l i i n a k i r i k u k e l l a m e e s , P e t r a s J u o d a i t i s L e e d u p l l u t l i n e , siia j n u d U l m a n i s e ajast, ArvTds K a k s i s K o i v a l i i n a g m n a a s i u m i p e t a j a , A r s e m j s D r e i a l t s t e m a k o l l e e g j a lti m e t s a v e n d a d e v a i m n e j u h t . L i s a k s v e e l k a k s e e s t l a s t : R o b e r t M i g u l K t s o s t j a m i n a . h e l uususel l klastas m e i e punkrit Lti sduri m u n d r i s noor m e e s "sakarnieks" ehk sidemees. M i d a sidemees rkis, kust t u l i j a kes t a oli, s e d a e i s a a n u d m e iial t e a d a . Ei kestnud meie rahupevad soojas punkris kaua. J u b a 1945. a. 16. d e t s e m b r i h t u l li v l k s i s s e . J a n i s Z v a i g z n e n a i s t j a R u d i s CTmursi v a n e m a i d o l i d t e k i s t i d t e r r o r i s e e r i n u d j a m e e l i t a n u d nii kaua. kuni poisid otsustasid "vlja minna", et o m a k s e d rahule j e t a k s j a e t ise " v a b a d u s e s e l a d a " s a a k s , n a g u t e k i s t i d o l i d t o t a n u d . Sel 16. d e t s e m b r i l l k s k o g u m e i e s u u r g r u p p laiali, R o b e r t j a m i n a M n i s t e s s e l e - L e p p u r a tallu. A l i s t u n u d J a n i s j a R u d i s lksid e l a m a k a u g e l e K u r z e m e k a n t i . T e k i s t i d e i p i d a n u d s n a seal t a h e t i n e i d v a n g i s t a d a , p o i s t e l n n e s t u s p g e n e d a j a 1 9 4 6 . a . m a i k u u s olid n a d j l l e o m a k o d u k a n d i m e t s a d e s t a g a s i . S a m a a a s t a j a a n u a r i s olin k a m i n a seal t a g a s i .

176

Ka meie rndasime vahel

Ka meie rndasime vahel

177

Ka meie rndasime vahel

1 9 4 5 . - 1 9 4 6 . a . talvel o l i m e k a n d n u d r a s k e i d k a o t u s i . L a n g e n u d o l i d K a r l T h t , O s k a r M l d e r , E v a l d K o n t , T u l l i o Niit j a R o b e r t M i g u l , lti m e t s a v e n d a d e s t E v a l d s T u o m i n s j a A r t u r s K e r e . V a n gistatud L e o Kreitsberg ja ltlane Talis Paikens. Raskelt h a a v a t u d mina. 1 9 4 6 . a . k e v a d e l , 15. m a i l t e g i n k o o s lti m e t s a v e n d a d e g a k a a sa n e n d e t h t p e v a rituse, v t s i m e P i h k v a R i i a kiviteel kinni veoauto, ronisime suure relvastatud metsavendade grupiga peal e j a s i t s i m e Lti r a h v u s l i p u l e h v i d e s m i t u k m m e n d k i l o m e e t r i t R i i a poole. Prast seda lahkusin ltlaste hulgast, kes olid p s t n u d mu elu ja a i d a n u d talve le elada. Side m e i e vahel katkes. M n e n d a l a s e m a a k u u l a r n i s e t u l e m u s e n a sain k t t e M n i s t e kolmemehelise ellujnud metsavendade grupi. Kohtusin nendeg a 2 4 . m a i l k e s k p e v a p a i k u L t i piiri l h e d a l , k o h a s , k u s p i i r i k s o l e v U r a oja j a t e m a s s e s u u b u v L a a n d u r a o j a k o k k u v o o l a v a d . S e a l t k o h a s t viis m e t s a t e e p h j a p o o l e , v a s a k u l e j i m a d a l v s a n e , p a r e m a l e krgem seljandik. Seal, ida pool metsateed, tolleaegsel raiendikul kohtusimegi. Praegu k a n n a b see kvartal numbrit 9 9 . E n n L u h t m a a l oli k u l u n u d r a u a g a P P , s a m a k a E d u a r d V i s lal, kellel l i s a k s veel v i k e Pietro Beretta 7 , 6 5 . E v a l d Vaasil P P j a S a k s a o h v i t s e r i Walther 7 , 6 5 . M i n u l a i n u l t S a k s a k a r a b i i n , l a n g e n u d Roberti o m a . Poisid haletsesid m i n d , et mulle oleks v g a vaja pstolit mu h e ke prast. Tegid ettepaneku, et lheme R i i a Pihkva kivitee rde varitsema, lme he sjaveauto uppi ja esim e n e pstol, mille me saame, on minu oma. Olin nus. H a k k a s i m e a e g s a s t i l i i k u m a l e p i i r i o j a j a lbi m e t s a l u n a p o o l e . L e i d s i m e h e a k o h a , k u s m e t s oli k o h e k i v i t e e r e s . S e e v i k e k r a a v j a t e e t r u u p a s u v a d lti n i m e g a M e l n u p e sillast u m b e s k u u s s a d a m e e t r i t R i i a p o o l e . S i n n a oli tee r d e talvel v l j a v e e t u d kaks suurt virna palke. Otsustasime rnnata ksikut sjavemasinat. Et keegi mu kaaslastest e i o l n u d s j a s k i n u d , siis u s a l d a t i a v a m n g m u l l e . P i d i n

a s u m a o t s e t e e t r u u b i k o h a l e j a kui t u l e b s o b i v m a s i n , siis a n d m a e s i m e s e paugu. Teised jid minust vasakule 4 0 - 5 0 - m e e t r i s t e vahedega j e poole. H m a r d u s . Sitis autobuss sjavelastega, veoa u t o j a siis Willis. J u s t t r u u b i k o h a l a n d s i n e s i m e s e p a u g u , s e e tab a s a k n a r a a m i j u h i p e a k o h a l , seal k i s l u l e v l g a t u s . J u h t p i d u r d a s , siis p a n i u u e s t i k i g u s i s s e j a a n d i s g a a s i . A n d s i n t e i s e p a u g u , ka see tabas. A u t o j u d i s minust m d a , hppasin teele ja andsin t a g a n t . N d h a k k a s a u t o m a a d i s t a n d m a t e i n e m e e s , siis k o l m a s j a n e l j a n d a s t m e h e s t m d u d e s k e e r a s Willis v a s a k u l e k r a a v i , l e t a s s g a v a kraavi ja lahtisest uksest paiskus vlja m e e s , kes k u k k u s , tusis psti ja pani j o o k s u Pihkva poole. L u h t m a a andis valangu j a m e e s k u k k u s . A u t o oli p u u d e v a h e l e k i n n i j n u d . L k s i m e v a s a k u l t k a a r e g a a u t o s t m d a j a s e l l e r a t a s t e varjust t u l i s t a s i d k a k s m e e s t p s t o l i t e s t . M e t s a s t tee p o o l e v a a d a t e s p a i s t s i d n a d l a g e d a t e e t a u s t a l m e i l e s e l g e l t . Veel m n e d v a l a n g u d j a l a i a s l a a n e s oli laul v a i k i n u d , k u i d m u i s t s e I h t e ( P e e t r i ) j e k a l d a l l a u l s i d b i kud. T e i s e d k o b a s i d lbi l a n g e n u i d , m i n a a u t o t . S e a l oli s a a k i p a l ju. L p u k s m e e n u s m e i l e k a l a n g e n u tee r e s . L k s i m e v a a t a m a , k u i d e i l e i d n u d e n a m k e d a g i , l a oli n i i s i i s a i n u l t h a a v a t u d j a k u s kile varju p u g e n u d . Ei h a k a n u d me teda e n a m o t s i m a ja igesti teg i m e . R a s k e l t k o o r m a t u d s j a s a a g i g a , a l u s t a s i m e t a g a s i t e e d lbi p i m e d a metsa. A o v a l g e s olime tagasi s a m a l kohal, kust htul sj a k i k u o l i m e a l u s t a n u d . H a k k a s i m e s j a s a a k i lahti p a k k i m a j a j a g a m a . S e d a oli r i k k a l i k u l t : Degtjarovi k u u l i p i l d u j a k o o s t a g a v a r a k a s s e t t i d e g a j a t s i n k k a s t i tis p a r i m a t l a s k e m o o n a , u m b e s n e l i s a d a v a s k k e s t a g a p a d r u n i t k o l l a s t e k u u l i d e g a ( 1 9 3 0 . a . m u d e l ) ; viis P P a u t o m a a t i , neist kaks tuliuut j a n e n d e j a o k s k m m e tuliuut sarvkassetti; kaks pstolit tuliuus TT ja parabellum; 1200 paberossi ' B e l o m o r k a n a r suurtes karpides; tuliuus N K V D majori s u v e v o r m koos pesu, mtsi ja majori pagunitega; suur paks N K V D p e v a r a a m a t vangistatute nimede, snniaja, vangistamise aja j a m u u d e a n d m e t e s i s s e k a n d m i s e k s ; m i t u k m m e n d v i h i k u laolist r a a m a t u k e s t , m i l l e k a a n e l " L i t s e v o i tot n o . . . . " , N K V D kaastlise isiklik a r v e vangistatute ja toimiku alustamise kohta. K i k u u e d r a a m a t u d j a t r k i t u d lti k e e l e s M a r i a s ielal a s u v a s t r k i k o j a s lti k e e l e s ! S u u r h u l k t o p o g r a a f i l i s i k a a r t e m d u s 1:100 0 0 0 , 1:50 0 0 0 V r u , A l k s n e , G a u j i e n a m b r u s e k o h ta. S u u r o p e r a t i i v k a a r t 1:200 0 0 0 T a r t u s t R e z e k n e n i , o s a P e i p s i j a Lubani jrve.

178

Ka meie rndasime vahel

Ka meie rndasime vahel

179

L u b a m i s e s t e n n e . j a g a m i s e s t purast. " K u u l i p i l d u j a o n g r u p i relv, sul p o l e s e l l e g a m i d a g i t e h a , " t l e s Visla, m i n a v a i k i s i n . " A u t o m a a t e s a a b iga m e e s h e . " j t k a s ta. T e i s e d o l i d n u s . m i n a v a i k i s i n . P s t o l i t m u l l e e i a n t u d . T T oli j u b a V i s l a . p a r a b e l lumi L h i m a a k e s . " S e l juhul j v a d m u l l e n e e d k a k s t u l i u u t a u t o m a a t i , k m m e uut k a s s e t t i j a s u u r n a h k p o r t f e l l , m i d a o l e n tirin u d . " Li oldud n u s . Visla vttis endale teise uue a u t o m a a d i ja ulatas m u l l e o m a v a n a Bereiia, m i l l e j a o k s oli a i n u l t k u u s p a d r u n i l . K a n d a ainult s e l l e k s , e t e n d a l e kuul p h e lasta. K i b e s t u n u l t v t s i n selle v a s t u . M u l l e ji siis ainult k s u u s a u t o m a a t k a h e k a s s e t i g a , kolmsada paberossi, ks sajatuhandeline VireiHargla mbrus e kaart j a s u u r p e v a r a a m a t m n e d e v i h i k u t e g a . E v a l d V a a s sai e n d a l e m a j o r i v o r m i k i g e j u u r d e k u u l u v a g a j a e t h e a v e n e keel oli tal j u b a o l e m a s , siis k a k a a r d i d , m i d a t e i s e d l u g e d a e i o s a n u d . P u h k a s i m e k o g u j r g m i s e p e v a J a siis, 2 5 . m a i l 1 9 4 6 . just p i k e s e l o o j a n g u ajal lks lahti kuulipildujaUili seal, k u s m e e e l misel peval o l i m e auto uppi lnud. A r v a s i m e , et see on haarang ja m i n a hakkasin a s t u m a phja poole le Mustje suurde metsa. M i s seal siis o l i ? L a s e m e k n e l d a J a n i s Z v a i g z n e l : " O l i m e p e a a e g u n l j a s o m a s u u r e g r u p i g a . K u i g i oli m u s t m a a , v a l v a t i m e i e k o d u s i d p i d e v a l t j a t e r r o r i s e e r i t i o m a k s e i d , nii e t m e i e k o d u s t e n a m m i d a g i e i s a a n u d . O t s u s t a s i m e p e a t a d a kiviteel thja v e o a u t o j a s i t a A p e m e i e r e i s s e vi j a j u u s t u j r e l e . M e i l e i o l n u d a i m u g i , m i s seal e e l m i s e l h t u l oli j u h t u n u d . J u s t p a l g i virnade kohal otsustasime peatada e s i m e s e thja veoauto. Htte s a a d e t u d m e e s a n d i s m r k u , e t a u t o o n t h i , t m b a s i m e m n e d p a l g i d t e e l e risti e t t e , o l i m e piki tee rt r e a s . A u t o p e a t u s palkide kohal ja kastist hakkasid m a h a h p p a m a relvastatud tek i s t i d ! T m b a s i m e n e i l e t u l e p e a l e , o l i m e ise k a l l a t u s e s t h m i tis. Tekistid pagesid teisele poole teed kraavi, meie siiapoole. K u m b k i p o o l e i s a a n u d p e a d tsta. O l u k o r r a p s t i s M r t i n , k e s o m a M d 4 2 - g a r o n i s t e e t r u u b i alt lbi t e i s e l e p o o l e j a t m b a s piki kraavi tekistidele tule peale, need p g e n e s i d n d metsa. hes l o h u s l e i d s i m e t e k i s t i , k e s oli o i n a p s t o l i r a v i s a n u d j a t l e s , e t temal pole relva o l n u d k i , ( i k s Leja.sciema partisanidest tundis ta r a , s e e oli M o s k v a s t s a a d e t u d l i l t e r l a a g i i e r i v o l i n i k G a s p i n . S i i l u s i m e v a n g i k e d selja t a h a ja v t s i m e ta k a a s a . El l r m oli lahti, ji k a m e i e k a v a t s u s k a t k i . L i i k u s i m e p h j a p o o l e . O l i m e l e t a m a s l a g e d a t h e i n a m a a d , kui m e i e p i h l a a v a t i kljelt K r e i

[ t a l u ] s u u n a s t tuli. T e k k i s s e g a d u s , v a n g pani s e o t u d k t e g a j o o k s u o m a d e p o o l e , sai p i h t a t e k i s t i d e k u u l i s t j a o l e v a t s u r n u d C e p l i kalnas. Taganesime Veraskola [koolimaja] poole. Meist ei saanud keegi surma ega haavata." Sellest lahingust vtsid osa vennad Janis, Mrtip, A n t o n s ja AndrTjs Z v a i g z n e , v e n n a d R u d i s , E d g a r s j a E l m a r s J n k a l n s i d , ning Eriks Liepin, L c g a l v i s ja teised, kokku 1 5 - 1 6 meest. M i s sai e d a s i ? E e s t l a s t e p o o l t k e r g e l t h a a v a t u d N K V D m a j o r oli r o n i n u d p a l g i v i m a a l l a j a p s e s , l a n g e s i d k a k s t e k i s t i Willi.sc krval. Ltlaste peetud lahingus p i h t a s a a n u d tekistide arv ei ole t e a d a , tuli j u p e a l e j a k i v i t e e l l i i k u s i d a u t o d , p i k a l t e i s a a n u d kohal viibida. See lahing tstis m e t s a v e n d a d e mainet vaenlaste silmis. Vikeste j u d u d e g a e n a m haarangule ei tuldud. Koivaliina sideti n d V i r e i k a u d u s o o m u s a u t o k a i t s e all. s i d u l tulistati k u u l i p i l d u j a i s t t e e r s e t v s a j a m e t s a . S j a v e abil k a m m i t i Viri m b r u s e m e t s i . L t i m e t s a v e n n a d o l i d s u n n i t u d k o d u k a n d i m e t s a d e s t lahkuma. h e s u u r e h a a r a n g u ajal Virist i d a p o o l a s u v a s u u r e s o o kaard u d e s sattusid tekistid o m a v a h e l vastamisi. Oli langenuid, kes n o o r t e s t k a s k e d e s t k a n d e r a a m i d e l Viri m e t s a v a h i Rudi K a u l i n i u e s t lbi k a n t i j a a u t o g a V e r a s k o l a s u u n a s v i i d i . P r a s t s e d a o m a vahelist lmingut lppesid haarangud. K o g u s e l l e e e s t l a s t e a l u s t a t u d k a l l a l e t u n g i a u l k s lti m e t s a v e n d a d e k a e l a . T e k i s t i d e l e v a l m i s t a s m u r e t k s i m u s : k u s t said b a n d i i d i d a n d m e i d , e t r n n a t a just N K V D a u t o t , m i l l e g a veeti relvi? J u l t u m u s , e t j r g m i s e l p e v a l r n n a t i j u s t s a m a s k o h a s j a sam a l ajal u u e s t i , a n d i s a l u s t a r v a t a , e t m e t s a v e n d a d e l o n s u u r e d j u d j a h e a j u h t i m i n e . E t a g a t e g e m i s t oli j u h u s l i k u k o k k u s a t t u musega, seda vimalust ei usutud.

180

rima hegi pauguta punkrist vlja

Ilma hegi pauguta punkrist vlja

181

tin siti seljakotiga otse T a m m e k l a tellisetehasest kaheteistk m n e k i l o m e e t r i k a u g u s e l t . P u n k e r sai h e a j a s o e . k u i d talvel tuli v e e p u u d u s ktte, pidin sulatama lund.

Tagantjrele tarkus
S i d e p u u d u m i n e j a k o o s k l a s t a m a t a t e g e v u s o l e k s v i n u d v i i a lt i m e t s a v e n d a d e g r u p i t i e l i k u l e h v i n g u l e , sest n a d e i t e a d n u d midagi eestlaste eelmisel htul tehtud rnnakust kivitee res ja s a t t u s i d o t s e h a a r a n g u k e s k e l e . O l u k o r r a p s t i s v a i d Lti l e e g i o nr, 19. d i v i i s i k u u l i p i l d u r M r t i n Z v a i g z n e . k e s oli o l n u d k u u l s a s D e m j a n s k i k a t l a s j a sealt e l u g a v l j a t u l n u d , j a t e m a M G 4 2 . M u l l e j i h i n g e a g a k i b e d u s , e t eesti m e t s a v e n n a d o m a p i d u l i kult a n t u d l u b a d u s t " E s i m e n e p s t o l , m i l l e s a a m e , o n s i n u " e i p i d a n u d . S i i t p e a l e l o o t s i n a i n u l t e n d a l e . Varsti oli m u l P o o l a V I S - 3 5 j a siis k a veel p a r e m Wcdtlwr P - 3 8 .

E l a s i n seal k e n a s t i l e 1 9 4 7 . - 1 9 4 8 . a a s t a t a l v e . K e v a d e l lum e m i n e k u l k o l i s i n sealt v l j a j a m a s k e e r i s i n p u n k r i nii hsti r a , e t s e d a e i o l n u d v i m a l i k m r g a t a k a l e lae m i n n e s . S u v e e l a sin m a a p e a l s e s s u v i l a s j a t a l v e k s t u l i n p u n k r i s s e t a g a s i . S a i n e l a d a v a i d p a a r k u u d , kui m i n u p u n k r i a s u k o h t piirati m b e r p i m e n d u s r a i e t u l p a d e g a . S e e oli n o v e m b r i l p u l 1 9 4 8 . M i l l a l s e d a t e h t i , m a e i n i n u d . T a s a p i s i j r e l e k u u l a t e s sain t e a d a , e t p o s t i d o l i d p a i k a p a n n u d kaks naabrimeest-metsavahti Juhan Liimets ja Paul Vro. E i t e a d n u d m a a i n u l t s e d a , e t s e d a tehti " k a r a p e s a s t vlja h i r m u t a m i s e k s " , m i n g i t raiet m e t s k o n n a p o o l t e i o l n u d k i k a v a t s e t u d . n n e k s tuli m n e p e v a n e s u u r s u l a . m i s l u m e r a viis. O l i vaja ehitada u u s p u n k e r sinna, kuhu m e t s a v a h i d ei teaks tulla, j a kiirelt. K u t s u s i n a p p i p r o u a T . j a t e g i m e m e e l e h e i t l i k u v a l i k u . s e l , kui v a n a Piiri J u h a n j u b a m a g a s , v a r a s t a s i m e e e m a l a s u v a s t k n i s t t e m a h o b u s e , r a k e n d a s i m e vankri ette j a k o g u vedasime teersest propsiriidast kolm koormat punkrimaterjali Ltteniidu rde p r o u a T. isale k u u l u n u d talumetsa tihedasse k u u s i k u s se, ainult k o l m k m m e n d meetrit suurest autoteest. Selle k o h a valik oli m e e l e h e i t l i k s a m m , v a l i k u t e i o l n u d , a e g a e i o l n u d . S i b e r i s karastatud sunnitline proua T. kaevas svendi maasse, mina teg i n m u u t . U n u s t a s i n l i s a m a t a , e t m e t s a v a h i h o b u n e sai k n i t a g a s i i g e l ajal, v a r g u s t e i m r g a t u d k i . I g a t a h e s e i o l n u d m i d a g i kuulda. 2 . d e t s e m b r i l e l a s i n j u b a u u e s p u n k r i s . K o g u t a l v e e l a s i n hiirvaikselt, p i k a d p e v a d seisin postil i l m a vahetuseta. T e e p o o l s e s s e k l g e p a n i n k a k s t r a a t i d e abil lahti t m m a t a v a t m i i n i . P e v a l v u r a s i d m d a a u t o d j a m e t s a t l i s t e g r u p i d , s e l oli r a h u . hel h o m m i k u l tungisid kaks vene naist tihnikusse just punkr i k o h a l , p r d u s i d n o g a tee p o o l e j a s e a d s i d o m a p u r j e s i d , m a h a jid v e r i s e d k a l t s u d p u n k r i n i k m m e m e e t r i t ! V a a t e p i l d i n a u t i m i s e s t oli asi k a u g e l , n n e k s n a d e i m r g a n u d m i d a g i . H i l j e m k a o tasin n e n d e jljed.

Ilma hegi pauguta punkrist vlja

1947. a. oktoobris valisin endale uue e l u k o h a Antsla m e t s k o n d a Piiri j a L a u k s i l l a v a h e l i s e t e e r d e l u n a p o o l e t e e d . K o h t j i Perajrve v a h t k o n n a sisse ja k a u g e l e metsavahi majast, kus elas P a u l V r o . K o h a v a l i k u l oli m r a v a k s e h i t u s m a t e r j a l i j a k t t e p u u d e olemasolu otse k o h a peal, tee res pikkades riitades. K u u valgetel del sonisin endale kooritud ja kuivadest propsidest vlj a v a j a l i k u j m e d u s e g a e h i t u s m a t e r j a l i j a k a n d s i n s e l l e s a m a l l teest k a u g e l e t i h n i k u s s e , p e v a l p u h k a s i n . h e l t u u l i s e l p e v a l valmistasin ette ntirgapostid. p u h k e p e v a l kutsusin appi koolivenna, k e s oli v g a t u g e v m e e s j a p o o l e s g i s e s e p e v a g a v i s k a s v l ja 2 , 2 x 2 , 2 x 2 m punkrisvendi. P a n i m e nurgaposlid paika, seinapalgid n e n d e taha, k a n d e t a l a d k o h a l e ja laepalgid peale. Kik edas i n e tuli m u l e n d a l t e h a j a k o h t m a s k e e r i d a . T e l l i s e d pliidi j a o k s

182

O o t a m a t u d klalised

O o t a m a t u d klalised

183

Ootamatud klalised
1948. a. kevadel ehitasin endale suvepunkri L i i v a m e pika voore kljele. Seal kasvasid pikad sirged n o o r e d mnnid, a l u s m e t s a s o l i d t i h e d a d k u u s e d j a k a d a k a d . L n e p o o l m e k a l d a all oli n g u , m i l l e s k a s v a s i d p i k a d s i r g e d k a s e d . N g u oli t a l v i s e s t l u m e v e e s t vett tis. L o o d e s t k a g u s s e k u l g e v a v o o r e m e o t s a s t l k s l e A r u k l a j a P e r a j r v e v a h e l i n e h s t i s i d e t a v t e e . K u i d a u t o d e l e oli tus Liivamele raske nende j u r a m i n e kostis minu punkrisse hsti j a m a t e a d s i n v a l v e l olla. P u n k e r a s u s a u t o t e e s t 2 5 0 m e e t r i t l o o d e s u u n a s j a oli o s a l t m e k l j e s e e s . e t p a i s t a k s m a d a l a m . A s u koht oli i d e a a l n e , k e l l e l g i e i o l n u d s i n n a a s j a . S e d a a i t a s m u l e h i t a d a S i b e r i s t p g e n e n u d p r o u a T., k e s v a r j a s e n d o m a e m a j u u r e s l h e d a l k l a s j a kui o l u k o r d oli o h t l i k , siis k a m i n u j u u r e s p u n k r i s , k u s oli r u u m i k o l m e l e i n i m e s e l e . K a e v a s u s m e k a l d a all, k t t e p u i d oli k l l u s e s . E t a l g u s e s e l a s i n k s i , siis v a l v e t p i d a d a m a e i s u u t n u d . A l u s m e t s oli a g a nii t i h e , e t i l m a r a g i n a t a k e e g i ligi t u l l a e i s a a n u d . P u n k r i m b e r lbi t i h n i k u v e d a s i n k a k s ringi k a i t s e v r v i niiti. k s r i n g oli i n i m e s e p l v e , t e i n e r i n n a k r g u s e l . K u i m a k o d u s t l a h k u sin vi k o j u t u l i n , siis k o n t r o l l i s i n a l a t i , k a s n i i d i d o n t e r v e d . V i k e l o o m ajas k a t k i a i n u l t a l u m i s e n i i d i , p d e r m l e m a d j a j t t i s s a m b lale o m a s r a j l j e d . N i i d i r i n g i d o l i d p u n k r i s t nii k a u g e l , e t e i o l n u d p u n k r i t n h a . P r o u a T . p e s i j a n e l u s m u p e s u , li p i i m a j a v a h e l tegi k a k o h a p e a l m n e v g e v a l u n a , kui oli t u u l i n e i l m , m i s t o i d u l h n a h a j u t a s . K l a s t t o i t u t u u a m a e i l u b a n u d , sest kui t e d a o l e k s teel t o i d u g a t a b a t u d , siis o l e k s k i n d l a s t i k s i t u d , k u h u j a k e l l e l e . P e v a l e i k i n u d m a iial k l a s e g a t a l u d e s , t e g i n s e d a s e l j a varj a t u l t . P i d i n a r v e s t a m a , e t vljal o n s i l m a d j a k l a e l a n i k k e e i t o h i k a h t l u s e alla s e a d a e s i m e n e l k o l e k s t u l n u d n e i l e : " K e s siin k i s ? " j a t e i n e j u b a m u l l e . K i k e v a j a l i k k u tin m a ise p u n k r i s s e . P u n k r i j u u r d e r a d a s i d e i v i i n u d , h o i d u s i n jlgi t e g e m a s t . K u i d hel t i h e d a u d u g a m a i k u u l r k a s i n v e e s o l i n a p e a l e . H a a r a s i n kiirelt k u u e l g a d e l e , a u t o m a a d i j a k a s s e t i d n i n g l k sin m e s t alla tulijale v a s t u . Oli k u u l d a , k u i d a s lbi v e e s a m m u b

t e r v e a h e l i k laial r i n d e l . K k i t a s i n k a s e t v e k r v a l e m a h a . s r m a u t o m a a d i p s t i k u l . S i i s s e l e t a s silm tulijaid, s u u r i h a l l e k o g u s i d . T u s i n psti ja andsin kskluse: " H a l t ! Kehrt m a r s e h - m a r s e h ! " S e l l e p e a l e t u s i s m e r e k o h i n j a m a s t i d e m u r d u m i n e , kui p d r a kaii t a g a s i t o r m a s , m a h a m u r d e s p e h k i n u d t v e s i d j a p u r u s t a d e s t e e l e elle j v a i d m a h a l a n g e u u d p u i d . M u k s k l u s tideti kiirelt j a t p s e l t J r g m i s e l p e v a l l u g e s i n v e e l o m b i teisel k a l d a l ra k a h e t e i s t k m n e p d r a p g e n e m i s e jljed saja m e e t r i laiusel r i n d e l . J a k i g e i m e l i k u m oli m u l l e s e e . e t nad said aru s a k s a k e e l e s t , n a g u oleks neid treenitud N e u h a m m e r i ppelaagris! Punkri m b r u s ji jlgedest puhtaks ja r o h k e m mulle pdrad klla ei tulnud. Elasin edasi heas usus. et ega nad kellelegi ei rgi. J a siis h e l j u u n i k u u p i k e s e s t s r a v a l h o m m i k u l k u u l s i n v l jast o k s t e r a g i n a t , n o h i n a t ja lahtisest u k s e a u g u s t p i s t i s n i n a s i s s e l e h m : P u n k r i s riiulil oli j u l h n a v v r s k e l e i v a p t s . L k s i n vlja k l a l i s e l e vaistu. S i i s tuli h a u k u d e s koer. t e i s e d l o o m a d j a l p u k s v i i e t e i s t a a s t a n e k a r j a n e i u , veel s r a v a m kui h o m m i k ! M a t u n d s i n t e d a , t a oli m i n u 1 9 4 5 . a . j u l u i n g l i d e . P o l n u d p h j u s t m u r e t s e d a . M a t l e s i n : " O i M a r e t , s a tulid m u l l e k l l a nii s u u r e h u l g a s a a t jatega, et kik ei m a h u mu tarre ra!" " M a . .. m a . . ei teadnud." v a b a n d a s n e i u k e . " " T u l e n d s i s s e j a istu m u v o o d i l e , tooli m u l e i o l e . " M a r e t a s t u s m i n u k o t t a , istus v o o d i l e j a peni lipsas v o o d i alla o m a k a s k i J a n n a j a l g a d e j u u r d e . A n d s i n talle a e g a ringi v a a d a t a j a u u d i s t a d a , k u n i t a r u k k i l i l l e s i n i s t e s i l m a d e pilk p e a t u s k s i v a l t m i n u l . T a v a a d e oli nii p u h a s j a u s a l d a v , s e l l e s e i o l n u d p r m u g i h i r m u , k u i g i t a viibis " r v l i k o o p a s " . A l u s t a s i n nii: " S a t e a d M a r e t , k u i d a s m i n d t a g a a e t a k s e . Siin o n m u k o d u j a siin e i tohi o l l a jlgi. Kui l o o m a d t a l l a v a d siia t e e r a j a , siis o l e m e o h u s m l e m a d . O l e n d nii h e a t d r u k j a r a k a r j a g a m u l l e e n a m k l l a tule j a r a r g i m i t t e k e l l e l e g i , k u s m a e l a n , isegi o m a v a n e m a t e l e m i t t e , n e m a d h a k k a v a d liialt m u r e t s e m a . " M a r e l v a i d n o o g u t a s j a s a a t i s m u l l e veel h e s g a v a p i l g u n i n g k i i r u s t a s o m a a l l u v a t e l e jrele. T a p i d a s o m a a n d m a t a s n a . m i t m e i n i m e s e elu oli t e m a k e s kuni o k t o o b r i n i , kui k o l i s i m e ra lal v e p u n k r i s s e .

184

Lati m e t s a v e n n a d Koivaliina vallas

Koivaliina valla lti metsavendi

185

16. T a u r i n V o l d e m a r s , e e l m i s e isa, l a n g e s i d m l e m a d v i t luses. 17. Z u n t e , h d n i m e g a M a z a i s , l a n g e s V a l g a t a g a K r k i s , T r a p e n e s olid s u g u l a s e d .

Lti metsavennad Koivaliina vallas

18. L i e p a J a n i s , p r i t T r a p e n e s t . 19. K r a u e A l f o n s , K r c i s t , e l a s e e s t l a s t e j u u r e s . 2 0 . K a k s i s ArvTds, k o o l i p e t a j a T r a p e n e s t . V e n d e l a v a t A p e linnas. 2 1 . K e r e A r t u r s , h d n i m e g a M a z a i s A r t u r s , l a n g e s 18. o k t o o ril 1 9 4 5 V a l g a t e k i s t i d e k e lbi. 22. Paikens Talis, vangistati samal haarangul. 2 3 . D r e i a l t s ArsenTjs, G a u j i e n a k o o l i p e t a j a , t e m a k o d u p a i k s a m a s lhedal. Gaujiena m e t s a v e n d a d e vaimne juht. langes 8. detsembril 1952 K r a n g u metsas T r a p e n e vallas. 2 4 . J u o d a i t i s P e t r a s , l e e d u p l l u t l i n e K o c i n i talust, a l i s t u s koos Ludekiga, saatus teadmata. 2 5 . K a k s i s O s k a r s , langes 8. detsembril 1952 K r a n g u m e t s a s T r a p e n e vallas. 26. R u d k a s t e Villis, prit K a l n c e m p i s l . langes samal haarangul. 27. L a i v i n A u g u s t s , veti vangi samal haarangul, elas Lielvardes. 28. Lcgalvis EAalds. 29. Dubinskis Peteris. 3 0 . M e l e c i s , kik kolm viimast langesid 1952. a. Ilene vallas Deltini metsas. 1945. a. detsembris langesid Bruzu metsas Voldemar Anders o n i g r u p i m e t s a v e n n a d , k e l l e p u n k r i s s e visati k s i g r a n a a d i d . h e k s a noore m e h e laibad toodi Ilene vallamaja j u u r d e tuvastamiseks, mnitamiseks ja kohalikele elanikele hirmuks. 1 9 4 5 . a . o k t o o b r i k u u vist 2 7 . p e v a l veti L t i m a a l G a u j i e n a (Koivaliina) vallas m e t s a v e n d a d e valdusse Augusts Bekisele kuul u n u d S a r u k a l n a talu s u u r e s o o s e r v a l . J u l g e s t u s e k s oli 1 8 m e e s t kahe kuulipilduja ja m u u d e relvadega. se! amputeeriti samas t a l u s r a s k e l t h a a v a t u d eesti m e t s a v e n n a " P a u l i ' l h k e k u u l i s t p u rustatud vasak ksi. See haavatu olin m i n a Alfred K r m a n n .

1.-4. J a n i s , Drciemast.

Antons,

Mrtin ja Andnjs Zvaigzne,

vennad

5.-7. Rudis, Edgars ja Elmars Jnkalns, vennad Drciemast. 8. R u d i s CTmurs, s. 1924. P e r e m e h e p o e g Martini talust Dr c i e m a s . Ei linud mobilisatsiooniga kaasa, vaid lks metsa. Tug e v a k e h a e h i t u s e p r a s t oli t e m a h d n i m e k s L i e l a i s R u d i s . I s t u s 15 aastat vangis, elab Volmaris. lalmainitud kuulusid Drciema gruppi. Alljrgnevad kuulusid U m a l n i e k u g r u p p i . 9. T u o m i n s E v a l d s , t a l u p e r e m e e s M e c i e m a kiilas. Lti kaits e l i i t l a n e , aizsargs, oli g r u p i j u h t . L a n g e s o m a t a l u s V a l g a t e k i s t i d e k u u l i s t 18. o k t o o b r i l 1 9 4 5 . L a i p visati t u l l e , j n u s e d m a t t i s n a i n e talu l h e d a l e m e t s a . 10. K r m i n AlfrTds, a s u n i k B e r l i i n i k a n d i s t , e i l i n u d k a a s a Vene mobilisatsiooniga. Langes hiljem teadmata kus. 11. D i m d i n R i c h a r d s , s n d i n u d u m b e s 1 9 1 0 . a . A s u n i k B e r liini k a n d i s t D i n t a r i t a l u s t . O l i aizsargs, S c h u z m a n i s , v e t i k i n n i K a p o s t k a l n a s Vireis, k u s ta varjas end h e naise j u u r e s . Istus kinn i 1 5 a a s t a t , v a b a n e s , e l a s j a suri V o l m a r i s . 12. VTgants A r t u r s , G a u j i e n a k i r i k u k e l l a m e e s . L a n g e s S u u r e l N e l j a p e v a l 1 9 4 7 . a . E e s t i L t i piiril, l a i p viidi G a u j i e n a a s u l a s se. P r a s t t u v a s t a m i s t m a e t i s p o r d i v l j a k u r d e nii l o h a k a l t , e t jalad p a i s t s i d . K o h a l i k u m i i l i t s a loal m a t t i s v a n a m e t s a t l i n e J a n i s Plotnieks laiba kohalikule kalmistule sissepoole mri kalmistuvahi m a j a k e s e s t l n e p o o l e , k u s t a p u h k a b p r a e g u . 13. L u d e k s K a r l i s , a l i s t u s , k a n d i s k a r i s t u s e , e h i t a s A l s v i k i a s u l a s s e m a j a j a suri s e a l . 14. R t i d z i t i s O s v a l d s , a l i s t u s j a h u k k u s (?) l i i k l u s n n e t u s e s . 15. T a u r i n AlfrTds. j r g m i s e p o e g .

186

Koivaliina valla lti metsavendi 25. ? Zunte langenud. 2 6 . ArvTds K a k s i s e l a b .

Vitjate igusest

187

Koivaliina valla lti metsavendi 1996. aastal

Gaujiena ja Umalnieku grupp: 1. K a r l i s L u d e k s s u r n u d A l s v i k i s . 2. J a n i s E k u r s s u r n u d . 3. Petras Juodaitis a n d m e d p u u d u v a d . 4. ? R u d z i t i s s u r n u d . 5. E v a l d s T u o m i n s langenud 1945. aastal K a l a m e t s a talus. 6. A r t u r s Kere l a n g e n u d s a m a s . 7. A r t u r s VTgants l a n g e n u d 1 9 4 7 . a a s t a l . 8. T a l i s P a i k e n s e l a b G a u j i e n a s . 9 . AlfrTds K r m i n a n d m e d p u u d u v a d . 10. R i c h a r d s D i m d i n s u r n u d . 1 1 . AlfrTds T a u r i n l a n g e n u d 1 9 5 3 . a a s t a l , j r g m i s e p o e g . 12. V o l d e m r s T a u r i i j l a n g e n u d 1 9 4 8 . a a s t a l , e e l m i s e isa. 13. Karlis C a v a r s elab. 14. ? D r u b i n s l a n g e n u d .

27. Peteris Dubinskis langenud. 28. Evalds Lcgalvis langenud. 29. Maigonis Lapacinskis e l a b . Oli L t i R a h v u s l i k e P a r tisanide lendlehtede "Tlavas Taure", "Sudrabata Saule", "Mras Z e m e " ja "Partizanu Vestnesis" toimetaja.

Vitjate igusest
1 9 4 5 . a . s g i s . K e v a d e l oli S a k s a m a a p a i s a t u d p r m u , v i t j a d j a g a s i d s a a k i . S e d a oli nii p a l j u , e t isegi R i i a P i h k v a k i v i t e e d m da voorisid pikad autokolonnid Venemaa poole. ksikud autod saagiga S a k s a m a a l t kasutasid isegi Valga-Vru m a a n t e e d , b i t i S a r u k l a s . S j a v e l a s e d r k i s i d : " E g a m e siia e i j , l h e m e k o j u . . . " P a i s t i s , e t i d a s t t u l n u d v a l l u t a j a t e l e i o l n u d veel tit s e l gust, kelle ktte j v a d Baltimaad. R a h u k o n v e r e n t s i d ei olnud alanud. Viljakoristamine venis, ei olnud ju veel k o m b a i n e , kik kis E e s t i - a e g s e l k o m b e l : vili r u k u d e s s e , k u i v a n u l t k n i d e s s e varjul e j a siis oli a e g a m a s i n d a d a , oli j u v i l j a p e k s u m a s i n a i d v a l l a p e a l e ainult kaks-kolm. Kuid M o s k v a ei oodanud, nlg tungis peale ja Baltimaade pur u s t a m a t a talud pidid o m a viljasaagi a n d m a " v i d u k a l e vabast a j a l e " . E e s t i k o m m u n i s t i d e i t u l n u d nii k i i r e l e s a n d e t i t m i s e g a t o i m e . J a siis o t s u s t a t i M o s k v a s , e t v i l j a v a r u m i s e e d u k a k s l b i viimiseks B a l t i m a a d e s tuleb kasutada Lenini raproovitud vtet, "prodrasvjorstkat". S e e venekeelne liitsna t h e n d a b toiduainete sunniviisilist ravtmist. Selleks saadeti M o s k v a s t igasse valda erivolitustega parteilane "juhtima viljavarumist kohapeal". Julg e s t u s e k s N K V D v e o s a d , lisaks k o h a l i k u l e N K V D - l e j a hvituspataljonile. M o s k v a s t saadetud erivolinike vim kis le vabariiklikust vimust. Viljavarumise kiirendamisel valdades tegid erivolinikud m i s t u s e v a s t a s e i d otsuseid. Erivolinik viibis p e k s u m a s i n a j u u r e s .

D r c i e m a grupj): 1 5 . Rudis C T m u r s e l a b . 16. J a n i s Z v a i g z n e s u r n u d A p e s . m a e t u d G a u j i e n a . 17. A n t o n s Z v a i g z n e e l a s A l k s n e s , m a e t u d G a u j i e n a . 18. M r t i n Z v a i g z n e s u r n u d L T z e s p a s t a s , m a e t u d G a u j i e n a . 19. A n d r i j s Z v a i g z n e e l a b . 2 0 . Rudis J n k a l n s s u r n u d . 2 1 . Edgars Jnkalns surnud. 22. Elmars Jnkalns surnud Riias. 23. Bimta Berina elab Riias. 2.4. ArsenTjs D r e i a l t s l a n g e n u d 1 9 5 2 . a a s t a l .

188

Punkritest j a nende asukohtadest

Punkritest ja nende asukohtadest

189

j l g i s p e k s t u d vilja k a a l u m i s t j a a r v e l e v t m i s t . K u i r i i g i l e s u n d n o r m i k s v i i d a v v i l j a k o g u s oli k e s , p a n d i m a s i n s e i s m a , r i h m m a h a j a m a s i n s i t i s j r g m i s s e t a l l u , l e j n u d vili j i p e k s m a t a . A g a t a l u m e h e l oli j u 1 5 - 2 0 i n i m e s t t a l g u l i s i k u t s u t u d , t o i d u d v a l m i s t a t u d j a t j i p o o l e l i ! T a pidi j u m a l t e a b m i l l a l j l l e t a l g u d t e g e m a ! S a m u t i sunniti k o r r a l i k u m a i d t a l u m e h i o m a vilja teistele " l a e n u k s " a n d m a , e t a g a r i i g i n o r m k o h e k t t e s a a d a . L a e n a j a l oli a g a t e a d m a t a , k a s t a s e d a s u n n i v i i s i l " l a e n a t u d " vilja t i e s m a h u s j a samas kvaliteedis tagasi saab. Volinikku see e n a m ei huvitanud. K o l m a n d a k s hakati p r e s s i m a "vabatahtlikku lcnormi andmist". S e e oli j u b a m e i e k o h a l i k e s e l t s i m e e s t e t e g u , k e s i g a l e t a l u m e h e l e t e m a " p a t t e " m e e l d e t u l e t a s i d , e t kui s a e i a n n a , siis v a a t a m e . T a l u m e e s t e p a h a m e e l j u d i s k a m e t s a v e n d a d e n i . Lti K o i v a liina ( G a u j i e n a ) v a l l a m e t s a v e n n a d k o r j a s i d r a p e k s u m a s i n a t e r i h m a d ja viisid k a a s a telefonikeskjaama k o m m u t a a t o r i , mis hilj e m leiti s o o p e a l t t u r b a k n i s t . S e e a b i n u a e g l u s t a s v a r u m i s t . M n i s t e v a l l a s lks s e l k o o s o m a v o l i k i r j a j a p s t o l i g a k a d u ma hest M o s k v a tehasest saadetud erivolinik, kes bis Otimrdi t a l u s , k u s p e r e m e h e k s oli R a u d n a g e l .

Punkritest ja nende asukohtadest

M e t s a v e n d a d e punkrid asusid kinnisel maastikul, kuskil tihedas vsas, kus hletult ligineda ei saa ja kust ohu korral oleks vimalik varjatult taganeda. Oli ka eriskummalisi asukohti. Enn L u h t m a a ja t e m a g a koos end varjanud m e h e d ehitasid punkri Peetri j e krge kalda sisse S i k s l l p o o l s a a r e l e , m i l l e l k a s v a s m e t s . S i s s e k i k oli jest, m i s seal oli m a d a l a v e e j a k i v i s e p h j a g a . K a l l a s oli sel k o h a l p e a a e g u p s t l o o d i s j a p u n k r i s i s s e k i k u k a t t i s hall s d u r i v a i p , m i l l e p e a l e oli m m e l d u d s a m m a l , m i s k a s v a s k a l d a p e a l . N i i e i o l n u d t e i s e l t p o o l t veel k r g e m a l t k a l d a l t m i d a g i n h a . P u n k r i e h i t u s e m u l d l k s s g i s e s e s u u r v e e ajal k i i r e s t i v o o l a v a s s e j k k e . P u n k e r oli r u u m i k a s , k e t a v , s u i t s l k s s e l n s a p u u t v e k a u d u vlja. T e i n e Porguoru punkri k l g v a a d e . A ja B laetalad, T laepalkide tugitala, mis mitme traadist ristsideinega on seotud laetala A klge; punktiirkontuur on aknakarp, mis on nurgaga vastu laetala A. Punkrikohaks peab valima liivase vi savise mekiilje, sest kruusane meklg variseks. Kigepealt krvaldatatakse psad, siis korjatakse eraldi ja tervelt eemale sammal, sest see tuleb hiljem tagasi panna. Eraldi hunnikusse tstetakse ka must huumusekiht. Kaevamisel saadud savi vi liiv laotatakse allapoole mekiilje le laiali. Kui seinad ja lagi on paigas, siis tasandatakse kik mekiilje jrgi, pannakse peale huumusekiht. siis sammal, mis riputatakse le langenud lehtede ja sipelgapesa okastega, pannakse risti-rsti peale kdunenud puutvesid. Kusagil ei tohi nha jda vrskel pinnast.

190

Punkritest ja nende asukohtadest Punkritest ja nende asukohtadest 191

l u u k a v a n e s k a l d a p e a l e , s e d a k i k u k a s u t a t i siis, kui l u n d e i oln u d . K u i d sellel p u n k r i l oli k a k s s u u r t p u u d u s t : t a g a n e d a sealt e i o l e k s s a a n u d j a t a l v e l k l m a d e l s e l g e t e l k u u p a i s t e l i s t e l d e l oli m u i s t s e I h t e j e t e i s e l t k r g e l t k a l d a l t T i i t s a K a r i s d i tee p e a l t n h a puulatvade vahelt tusvat suitsuvinet, mis seisma ji. n neks olid ngijad o m a d inimesed, poisse hoiatati ja kuuvalgetel d e l l d i s e t i k l m a s p u n k r i s , e s i m e s e l v i m a l u s e l koliti r a s u u r de metsa. 1946. a. varakevadel ehitasid L u h t u m a grupi m e h e d uue punkr i t i h e d a s s e k u u s i k u s s e s a d a m e e t r i t K a r i s d i T r v h a u d u teest l n d e . L u h t m a a n a a b r i m e e s M e t s a K u s t a oli e e s t i m e e l n e m e e s . T e m a a k n a alt s e e m e t s a t e e m d a l k s . S e e e h i t i s oli j u b a " o n n " vi M n i s t e k e e l e s " s a u n " , p e e n t e s t s i r g e t e s t k u u s e p a l k i d e s t ristn u r k a d e g a 3 x 3 - m e e t r i n e ehitis u k s e , akna. laua ja raudahjuga seal v i s tuli o l l a k o g u n g i j a i d e i o l n u d , v a l v e vljas, t a g a n e m i s t e e o l e m a s . K u u s e k o o r e s t k a t u s oli veidi k a l d u , e t vesi r a jookseks. T e i n e s a m a s u g u n e " s a u n " oli e h i t a t u d 1 9 4 8 . a . s g i s e l L i h t niidu rde pris vesise koha peale. All kaks j m e d a t kuusepalki, risti n e n d e p e a l p e e n t e s t p a l k i d e s t p r a n d , m i d a k a t t i s veel s a v i p r a n d . S e i n a d nagu eelmisel, kuid seinapalkidesse olid puuritud vljapoole kaldu s r m e j m e d u s e d - s g a v u s e d augud, mille sisse pistetud k u u s e o k s a d , mis seisid lngu ja katsid kogu onni seinad peale akna ja ukseaugu. Vrske lumi ji kuuseokstele p i d a m a ja m o o n d a m i n e oli t i e l i k . Prguoru punkri lige 1 tn krgusel prandast. Siseruumi suurus on 2x3 m. Esisein on nii krge, et pea vaevalt puutib lakke. Tagasein on 20-30 em krgem. Tagaseinas on pulgad relvade ja riiete riputamiseks. Laudadest pliidialus on prandast 30 cm krgem ja liiva tis. Plekist korstna lbimt on umbes 8-10 cm. Siibrit ei tohi olla. Laud on voodist krgemal, et voodil istudes sa ja lugeda saaks. lemine voodi on alumisest 20 cm kitsam, et alumisel voodil istuda saaks. Punktiir laua kohal thendab akent, nr 1-5 on postid. Et meklg punkrit kokku ei suruks, peavad klgseinte palgid olema esita tagaseina vahel. Korstnateni on laest lbi neljakandilise, serviti tellistega vm/.lc ratud muna, toru ju tellisvoodri vahele jv pilu peab huvahetuseks olema avatud. Esiku peal o /t r luugiava peab olema mi suur, et sealt mahuks ka talveriietes lai?; le Lihtniidu kiv T a m b e l s e T r v h a u d u talvetee vimaldas sel h e a d vljapsu. 1949. a. k d i t a m i s e eest psesid Lihtniidu punkrisse o m a venna L e o j u u r d e Kalju j a Taimi Kreitsberg. Uuel, 50-tuhandelisel M n i s t e kaardil j b eelmine " o n n " 76. kvartali kirdenurga sisse. Lihtniidu o m a 7 3 . kvartali phjasihi rde. M u l l e t u n t u d m e t s a v e n n a d s u v e l m a a all e i e l a n u d . M n i s t e m e t s a v e n n a d e l a s i d s u v e l t i h e d a s k u u s e - vi k a s e v s a s . U k s s e l l i n e e l u k o h t oli t i h e d a s k a s e v s a s p r a e g u s e 9 8 . k v a r t a l i l o o d e n u r g a s , [gal m e h e l o h e h i t a t u d o m a e t t e k a t u s e g a " v o o d i " , m i l l e t a g a sein ja m l e m a d otsad olid kinni. K a t u s e r ulatus voodi ees tublisti l e , nii et v o o d i l i s t u d e s v i h m p e a l e ei s a d a n u d . V o o d i oli l e k a h e m e e t r i p i k k ja nii lai, et r u u m i oli s e l j a k o t i l e ja r e l v a l e . Voodi all j a e e s oli l a t t i d e s t p r a n d j a l a n u d e j a m u u k o l a j a o k s . V o o d i l e v a h e l k e s e t kiila s e i s i s r a u d a h i , m i l l e k t t e k s olid valitud s e l l i s e d

192

Punkritest ja nende asukohtadest

Mis sai m i n u elupstjatest

193

p u u d , m i s s u i t s u e i a n n a . A s u k o h t a v i i v a d teerajad l k s i d l h e d a l t m d a j a n e e d olid k r g e h e i n a s e e s n h t a m a t u d , tulija l k k a s h e i n a l a d v a d k r v a l e , e i t a l l a n u d m a h a . K a e v oli s e a l s a m a s , k a a s p e a l , k i m l a k a u g e m a l , s i n n a viidi k a j t m e d n i n g t u h k . K o h a l i k e g a oli l b i s a a m i n e h e a , k o n n p d i s j a l a p e a l t k r b seid, p u n a r i n n a d t e g i d s a m a v o o d i p e a l , t i h a s e d h p p a s i d k r a b i n a l m a g a v a m e t s a v e n n a teki p e a l e j a k i s k u s i d j u u s t e s t , n e m a d tulid ka koos s m a , n o a o t s a g a pandi neile vid. koort vi pekki puuo k s a l e . K u i tuli k e e g i v r a s , siis l i n n u d t s t s i d kisa. M a a p e a l e i vinud magada. kskord bisin nende juures kuuseokstest asem e l , h o m m i k u l , kui p i k e j u b a s o o j e n d a s , tulid m u k l j e alt p i kese ktte end s o o j e n d a m a kaks rstikut, ks hall. teine must. M i s o l e k s s a a n u d , kui o l e k s i n n e i d s e l k u i d a g i p u u t u n u d ? M i n u k o d u k s oli m g i n e K a r u l a k r g u s t i k u r e a l a p h j a p o o l Mustjge. Kik m i n u talvepunkrid olid m a a sees ja "viie posti" ehitusviisiga, nagu nitab Prguoru punkri joonis. See ehitusviis ei nua naelte tagumist, vajalikud kinnitused tehakse traatsidemeg a . S u v e p u n k r i d olid s a m u t i viie p o s t i g a , k u i d m a a p e a l s e d . S i s e m t 2 , 5 x 1,5 m e e t r i t , k r g u s k a l d k a t u s e n i nii, e t v o o d i l i s t u d e s p e a l a k k e e i p u u t u n u d . M i n u s u v e p u n k r i d olid k i n n i s e d , s e i n a d sirgetest k u u s e - vi m n m l a l t i d e s t , s a m m a l v a h e l . L a t i d o l i d p s t p o s t i d e k l g e k i n n i t m m a t u d t r a a t s i d e m e t e g a . L a g i - k a t u s oli t o l listest l a u d a d e s t vi k a t u s e l a a s t u d e s t , m i s k i n n i l m a t a , p e a l r u b e r o i d j a s e l l e p e a l s a m m a l n i n g risu. A k e n oli lae l e m i s e s r e s , a i n u l t 3 0 x 5 0 c m k l a a s t o e t u s p a p i p e a l e . Igal pool s e i n t e s o l i d v a a t e - ja l a s k e a v a d . Voodi p i k k u s 2 m e e t r i t , laius p e a l t 1 m e e t e r ja jalutsist 0,75 meetril. Voodiphi oh rehavarrejmedustest sirgetest k u u s e v a r b a d e s t . m i s m i t m e s t k o h a s t risti k o k k u p i m i t u d p e e ne nriga, see vedrutas hsti. Voodiphjal karukolla vartest matt, s e l l e peal p e h m e d s o o h e i n a d , p e a l h u k e riie, m i l l e r e d a l l a t o p i t u d . P a d j a k s oli h e i n a k o l t . Pliil oli m i l l i m e e t r i p a k s u s e s t p l e k i s t , m t u d e g a 2 0 x 2 0 x 3 5 c m . K o r s t n a k s 7,5 c m l b i m d u g a p l e k k t o r u . L a e s oli k o r s t n a v l j u m i s k o h a l 5 0 x 6 0 c m p l e k k t a h v e l , e t k a t u s p l e m a e i l h e k s . Pliit p a i k n e s v o o d i j a l u t s i k r v a l , l i i v a k a s t i p e a l . K a n d i l i n e p l e k k p l i i l oli v l j a s t p o o l t m b r i t s e t u d p s t i a s e t a tud t e l l i s t e g a , t r a a d i g a m b e r t k i n n i t m m a t u d . T e l l i s e d v a r j a s i d l e m r a s e k i i r g u s e e e s t j a k o g u s i d s o o j u s t . K g i n u d e k s olid: a l u m i i n i u m i s t 35-1 iitrine k e e d u n u . 1 8 c m l b i m d u g a p l e k k p a n n . p o o l e l i i t r i n e k r u u s , liitrine k a u s s , n u g a , k a h v e l j a l u s i k a s . Peale selle olid o l e m a s p e s u k a u s s j a v e e p a n g , tihedate h a m m a s -

t e g a k s i s a a g , v i k e t e r a v k i r v e k e , n a e l a t a n g i d t r a a t s i d e m e t e tegemiseks. P u n k e r oli s u v e l nii h s t i m o o n d a t u d , e t s e d a v i s m r g a t a k a h e m e e t r i k a u g u s e l t . m b e r p u n k r i , 8 - 1 0 m e e t r i r a a d i u s e s oli k a i t s e v r v i n i i d i s t k a k s r i n g i , a l u m i n e p o o l e m e e t r i , l e m i n e 1,2 m e e t r i k r g u s e l . V i k e m e t s l o o m v i lind ajas k a t k i h e n i i d i , i n i m e n e j a p d e r m l e m a d . N i i oli koju l u l l e s k o h e n h a , e t k e e g i o n kinud. Suvel miine p a n n a ei saanud, kariloomade, karjuste ning m a r j u l i s t e - s e e n e l i s t e p r a s t . M u l o l i d kll e l e k t r i s t i k u t e g a m i i nid, m i d a v i s n u p u l e v a j u t a d e s l h k e m a p a n n a o m a l o o m i n g , valmistatud karjapoisist kaasautori abiga. K t t e p u u d e k s kasutasin peval selliseid, m i s ei suitse ega hais e : jala p e a l k u i v a n u d l e p p vi s a m a s u g u s e n o o r e m n n i o k s t e v a helised sirged jupid. K u u s k ei klba peval e g a l, t e m a praksum i n e p l e k k a h j u s k o s t a b s e l saja m e e t r i k a u g u s e l e j a k o r s t n a s t paiskuvad sdemed panevad katuse plema. Kaske vib kasutada s e l j a t u u l e g a , m u i d u h a i s e b . K o o k e , s i b u l a i d j a liha v i s p r a a dida ainult sel ja tormiga, mis lhna hajutas.

Mis sai minu elupstjatest

Nii paljude inimestega seotud ettevtmine, nagu oh mulle kirurgi t o o m i n e , ei saanud j d a igavesti saladuseks tekistidele. Aastate kestel said nad k a u d s e i d vihjeid m i n d p s t n u d rahvuslaste k o h t a j a s e l l e s t p i i s a s . 1 9 4 9 . a . m r t s i k d i t a m i s e ajal viidi S a r u k a l n a p e r e S i b e r i s s e . T a l u k a o t a t i m a a p e a l t . P e r e m e e s B e k i s suri S i b e r i s , p e r e n a i n e E l z a j a t t a r A r i j a tulid t a g a s i v r a s s e v a l d a , sest k o d u neil e n a m e i o l n u d . E n n e o m a s u r m a , j u b a taas i s e s e i s v a k s s a a n u d L t i V a b a r i i g i ajal, a v a l d a s lti m e t s a v e n d a d e j u h t J a n i s Z v a i g z n e m u l l e k i r u r g i n i m e LTdija R o z e . H a k k a s i n t e d a k o h e o t s i m a j a l e i d s i n . E s i m e s e s kirjas v a s t a s t a m u l l e ; "Olen r m u s , et olete elus ja k o d u m a a l . Niisiis minu vaev ei o l n u d a s j a t u . M i s t a g i m l e t a n m a s e d a j u h t u m i t , nii d r a m a a t i l i s t

194

Mis sai minu elupstjatest

Mis sai minu elupstjatest

195

ja p e a a e g u avantristlikku. Olin kllalt noor ja mul ei olnud aimugi, m i d a s e e m u l l e o l e k s v i n u d k a a s a t u u a . M l e t a n teid kui n o o r t p o i s s i , k e s n i t a s m u l l e o m a h a a v a t u d k t t , e t s r m e d veel liiguv a d . Just sel ajal. kui olite n a r k o o s i all. anti h i r e , et l i g i n e v a d r e l vis m e h e d . K s k i s i n j d a k o h a l e k i g i l , k e s m i n d a b i s t a s i d . n n e k s olid o m a d . L g a m a t e a g i , k u s s e e oli. S m i l t e n e s t s i t s i m e vlja h o b u s t e g a , k a u a . teel v a h e t a t i h o b u s e i d , m u l seoti s i l m a d k i n n i . R k i sin o m a s e i k l u s e s t l h e m a t e l e k a a s t l i s t e l e j a a a s t a t e p r a s t leidsin, e t t e k i s t i d t e a v a d m i n u " ' k u r i t e o s t " . 1 9 4 8 . a . s a a d e t i m i n d kuueks kuuks Leningradi kliinikusse erialasele tiendusppele ja sealt kaugele Latgallia vikelinna, kus ma haigestusin ja paar aastat e n d r a v i m a p i d i n . M i d a g i e i o l n u d u n u s t a t u d , m u l l e tehti k o d u l i n n a s t a k i s t u s i korteri s a a m i s e l . 1 9 6 0 . a . a l g u s e s v e t i m u m e e s tlt lekuulamisele "teatud majasse", tdeldi htuni ja heks s d i s t u s e k s oli "naine tegeles bandiitidega!" " K o l m a n d a s t kirjast: " T d r u k , k e s m u l t o o k o r d k a a s a s o l i . oli o p e r a t s i o o n i s a a l i n o o r e m d e A u s m a , teist n i m e e i m l e t a . P a s t o r oli p a l u n u d abi p e a k i r u r g i l t , s e e a g a v a b a n d a n u d , e t nii k a u a t e m a h a i g l a s t ra o l l a e i s a a . S a a d e t i siis m i n d j a n o o r t e k e s t . P i m e d a s j u d s i m e m a j a j u u r d e , k u s n u t i p a r o o l i . Vastati " p u l k v e d i s B r i e d i s " ( k o l o n e l P d e r ) . T u b a oli tis r e l v i s m e h i j a t e i e j u b a seal r a v a e v a t u d i l m e ga. J u m a l o n m i n d a i d a n u d , m i d a g i h u l l e m a t m i n u g a e i j u h t u n u d Hippokratese vande titmise prast." M e t s a v e n d a d e abistajat, P a l s m a n e pastorit Birulist hakkasin o t s i m a k o h e , kui sain t e a d a t e m a o s a s t m i n u e l u p s t m i s e l . K a h j u k s j i n h i l j a k s . n n e s t u s s a a d a v a i d p a a r kirja t e m a p r o u a l t W a l dalt. " M i n u v e n d lasti m a h a 2 8 . juunil 1 9 4 1 . a . 1 9 4 6 . a . j u u n i s k u t sus ks tekaa agent minu meest o m a " h a i g e l e " naisele armulaud a a n d m a , k u s a g a t e k i s t i d t a v a n g i s t a s i d . M i n d k u t s u t i R i i g a kui tunnistajat minu m e h e kohtuasjas ja vangistati samuti. Pidin mah a j t m a o m a l a p s e d t t a r oli k o l m e - , p o e g v i i e a a s t a n e . S a a d e t i k a u g e l e phja, K o l m a l e . 1 9 4 6 . a . m a t l e s i n t e k i s t i d e l e : " T e i e n i m e t a t e m e t s a v e n d i bandiitideks, aga kes neid sundis m e t s a ? M i d a t e t e g i t e 14. j u u n i l 1 9 4 1 . a . 7 " S m i l t e n e kirurg dr. J a k o v a i t a s p a l j u s i d m e t s a v e n d i . K a t e m a sai k m m e a a s t a t n a g u m i n u m e e s -

ki. M i n u m e e s suri 3 . n o v e m b r i l 1 9 9 0 . a . M i n a . s g i s e l a p s . p e a n veel vastu! liche Welche der Geist Gottes treibt, die sind Gottes Kinder. Weihnachten! Walda. 2 2 . d e t s e m b r i l 1 9 9 4 . a." Frh-

Lppsna
Eesti taasvabanemine ei toimunud ilma vereohvriteta.

Lisad

Eesti vabaduse altarile on ohvriks toodud kigi nende veri. kes kaitsesid Eestit surmavaenlase hvitust eest 1941. aastal. Hiljem videldi surmavaenlase sissetungi vastu Narva rindel. Sinimgedes, Tartu all, jtkati lootusetut vitlust Eesti metsades viimse meheni. Saatjaks kigi surmavaenlase poolt hukatute veri, piinad ja hauad Venemaal, kmned tuhanded hvitatud dud le maa. kditatute eesti ko-

LISA 1

TAHEVA VALLA HVITUSPATALJONI L I I K M E D A A S T A T E L 1944-1954

1. P E R T E R U N D R I T S , ilmus Harglassc 1928. a., j o o d i k , kes hlgas o m a naise ja neli last. Oli pealekaebaja j u b a 1 9 4 0 . - 1 9 4 1 . a. ja Taheva vallavanema Jaan Saare vangistaja. Pses karistusest Saksa ajal, sest v a l l a v a n e m a o m a k s e d ei j u l g e n u d ttt tunnistada. Prast sda andis tunnistusi kikide O m a k a i t s e m e e s t e kohta. 1956. a. poos end ahjusiibri klge, sest mned tema ohvrid tulid Siberist tagasi. 2. V L A D I M I R S A A R , h d n i m e g a Ladi, oli Villcm Kivu vimees Tammeklast. Joodik ja kiuslik inimene nii j u t t u d e s kui tegudes. 3 . A R N O L D P I N K A , kohalik elanik, S a k s a - a c g n e metsavend, kes p a k k u s N K V D - l e o m a teeneid O m a k a i t s e meeste kohta tunnistusi andes ja videldes m e t s a v e n d a d e vastu prast sda. 4 . A U G U S T T O O M , uusmaasaaja Ferdinand K o k a Mnni talus. E t K o k k oli j u b a Venemaal vangis, siis uusmaasaaja T o o m ajas tema naise Hilda koos k o l m e alaealise lapsega majast v l j a j a elas seal o m a p e r e g a nii, et pletas ktteks krvalhooneid. Joodik, salaktt ja j u l m m e t s a v e n dade jlitaja, kikidest haarangutest osavtja, palgaline. M i n u Labassaare punkri lcsnuhkija. 5 . A L E K S A N D E R T O O M , eelmise vend, samuti joodik, m n e d aastad R u u s a metsavaht, kes kiitles, ct just tema lastud lhkekuul purustas m i n u keluu 17. oktoobril 1945. Lks e l a m a H u m m u l i s s e , ei j u l genud j d a kodukohta. 6. M I H H A I L T O O M . eelmiste vend, iseloomustus sama. Sitis end m o o t o r r a t t a g a surnuks. Kik kolm olid p s h h o p a a t Tuisu Jakobi pojad. 7. H U G O PLLU Juuristust, kellest oli eespool juttu.

Veel enne, kui varises relv viimase eesti metsavenna kest, jtkasid vaimurelvaga vitlust Eesti vabaduse eest Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek, Jri Kukk ja teised. Meie vitlus ellujmise nimel ei ole veel lppenud.

198

Lisad

Lisad

199

8. J A A N PAHN, eestiaegne talurentnik, m e t s a t d e k m n i k , nudis vangistatute naistelt seksteenuseid, h v a r d a d e s neid keeldumise korral Siberisse saata. Oli ks peamisi m e t s a v e n d a d e k o d u d e j u u r e s varitsejaid. 9 . E D U A R D T O R M , h d n i m e g a Kkt, pops K i i l a n talu remaalt. Pidas jahti loomadele ja m e t s a v e n d a d e l e . Oli o m a k a i t s e m e h e Artur Dreieri vangistaja 1944. a. 10. E D U A R D K O K K , kuulu jrgi V e n e m a a eestlane, kes 1944. a. pandi "krgemalt poolt" p u n a a r m e e s t saadetuna Taheva valla titevkomitee e s i m e h e k s . Hiljem oli Hargla kooli sjalise kasvatuse petaja. Kis siti varitsemas m e t s a v e n d a d e kodusid. 11. P J O T R BORISSOV, endine Vene valgekaartlane, kes oli Koikklas uusmaasaaja ja haarangutel osaleja. I 2. ? T I I V E L , v i k e k a u p m e e s Koikklast. he kega, khn. kasvult le keskmise, mustajuukseline. 13. E D U A R D H O L T S , 1924.a. sndinud, prit Laanemetsast, minu koolivend Valga Tstuskoolist. 1947. a. oli hvituspataljoni r h m a k o mandr, puistas minu kodu s a m a aasta mrtsis. 14. L E O H O L T S . eelmise vanem vend. kelle peale olid eriti vihased Koikkla m e t s a v e n n a d . 15. E R I C H E O M O I S . S a k s a - a e g n e m e t s a v e n d , k o m n o o r t e juht. Oli liaktiivne tegelane Koikklas ja hiljem Valgas.

4 . E L M A R T O R M . elas s a m a s naabruses, kus e e l m i n e g i . Suure kditamise ajal kitus inimlikult o m a naise Paula sbranna Ella Posti suhtes. 5. J U H A N P E T J A L k e d a hti ka Villcmsoniks. Oli ks Vrumaa hvituspataljoni julmemaid tegelasi, kelle mrvaretked ulatusid le m a a k o n n a . 14. aprillil 1946. aastal haarangul M e t s a t a l u s olles peksis ta naisi pssipraga, valas petrooli prandale ja tahtis maja plema panna, nii et isegi N K V D ohvitser teda tagasi h o i d m a pidi. 6. E D U A R D K I K K A S Kuntsilt, laskis 1944. a. talvel m a h a relvitu m e t s a v e n n a E r a n / Miguli, kes akna kaudu pdis p g e n e d a Mniste vallamajast, laip rippus aknalaual veel jrgmisel h o m m i k u l . 7. J A A N K B U L , alaline h a a r a n g u t e s osaleja, h o o l i m a t a sellest, et oli he silmaga. 8. A R N O L D P R N A M E T S . Pai nnipalu talu p e r e p o e g . Mniste valla varumisvoliiuk. hvituspataljoni liige, haarangutes osaleja, aktiivne kditaja, kes sundis K o n n u k l a Liibot k a e b a m a oma sugulase Augusl U i h o peale, hvardades: " M u i d u lhed ise kogu perega Siberisse!" T e m a poolt terrorisceritud palusid: " P i k n e lgu ta m a h a ! " See juhtuski, kuid pikne ji hulk aastaid hiljaks. Prast 1970. aastat hel suvel ilmaliku s u r n u a i a p h a ajal li pikne pilvitust taevast keset Hargla kalmistut kasv avasse p r n a p u u s s e , husurve paiskas endise vim u m e h e m a h a ja peaga vastu hauaplatsi betoonist piiret. Samast lgist sai s u r m a ka ks Koikklast prit naisterahvas. 9. K A L J U K U U S I K (praegu k a n n a b o m a endise naise nime L I I A S ) . Tema oli see. kes ti hvituspataljoni m r t s u k a d 1945. a. 1 8. detsembril Karisti Kasa Juulu a s u m k u t a l l u . kus raskeil haavati metsavend Robert Migulit. kes hiljem o m a piinajate ktte suri. 10. A A L A T A M M E P U U (end. E I C H E N B A U M ) oli paljudest haarangutest osavtja koos o m a e Valve T a m m e p u u g a . 11. VALVE T A M M E P U U elab praegu Tallinnas ja k a n n a b perekonn a n i m e P E T E R S O N . Neid keskmist kasvu neiukesi, kellel pikad vintpssid lal olid. mletatakse veel hsti. 12. A L F R E D P R A N T S oli Eesti ajal Venemaalt o p t e e n m u d ja sai hea keeleoskuse tttu Mniste valla miilitsaks. Ta oli vga tasakaalukas ja rahvaga hsti suhtlev mees. kes veti m e t s a v e n d a d e kaitse alla phjendusega: "rge Pranlsu p u u t u g e , j r g m i n e miilits tuleb h u l l e m . " 13. A L F R E D H A R A K . k a u p m e e s Saiu vabriku juurest. Ei olnud kohalik. 14. S T E F A N LAVR.IONOV. venelane, kes ji piiras! sda Saiu vabriku juurde elama. Julm mees ja rv ija haarangutel. Tema pssipralgist h u k k u s Soo majakese popsi ttar Vlinna Parv. kelle kodu Lavrjonov kis r v i m a s .

LISA 2

M N I S T E VALLA HVITUSPATALJONI LIIKMEID

1. O S K A R LIIV. asuniku poeg Saru misa maadelt. Oli kogu aeg ak tiivne tegelane, kditamise ajal Mniste valla titevkomitee e s i m e e s . Temast on eespool juttu. 2. V O L D E M A R LIIV, eelmise vend, oli juba 1949. a. M n i s t e miilits, tulistas ja haavas teel ht n d r a m e e l s e t . Hiljem sitis Varstu lhedal mootorrattaga kraavi ja sai oma v vahel olnud pstolist kuuli khtu, suri haiglas. Hvituspataljoni arhiivis on igesli: " H u k k u s relvaga hooletu m b e r k i m i s e tttu." 3 EL.MAR LIIV. eelmiste vend. elas M n i s t e raudleesilla juures vikemajas. Rahvas mletab teda hirmsa vihaga inimesena.

200

Lisad

Lisad

201

15. ? P E T T I . Venemaa eestlane, kuulus ka Sru vabriku hvituspataljoni. Tema laskis peo ajal m a h a he vene m a d r u s e , kes oli purustanud pidumaja ukse. 16. ? M O I S S E J E V , oli Saru h o b u l a e n u t u s p u n k t i juhataja, elas Keveli (alus. Lasti m a h a 1945. a. sgisel oletatavasti m e t s a v e n d a d e poolt. I 7. ? KIISK. Venemaa eestlane. 1945. a. Mniste valla partorg. Tema laskis kinni vitaja Siberisse saata Saksa- ja Venc-aegse m e t s a v e n n a Arnold Ilvese. Veel kuulusid hvituspataljoni sakslaste poolt sja ajal Saru klla toodud vene poisikesed U R I K O V I D . B O G D A N O V I D j a mitmed teised, kelle nimesid ei mletata ja kes kolhoosi tegemise ajal Sarust lahkusid.

Neist Saaresalu kukkus sakslaste ktte 1941. a. juulis ja ji kadunuks. Karja ja teised lksid Venemaale, kus nad sja ilusasti le elasid ja sja lpul Eestisse tagasi tulid. 9. V O L D E M A R R M U S , Hargla pliselanik. Juba Vabadussja ajal m n g i s ta "punast ratsanikku" koos Mnistest prit salakti A U G U S T N A H K S E P A G A . Eesti Vabariik oli aga nende vastu armuline, nad jid karistamata. Prast juunipret sai Rmusest Taheva valla miilits. O m a ametis ta erilist aktiivsust les ei nidanud. A r v e s t a d e s tolleaegset vimutiust, oleks ta vinud Hargla rahvale palju r o h k e m kurja teha, eriti prast sja algust. Tolleaegse Valgamaa maksuinspektori Pchlaku jutu jrgi: "Sitsin o m a a m e t i a u t o g a Mnistest 5. juulil Valka. Harglast vtsin peale miilitsa." Niisiis R m u s lahkus Harglast ilma veretd tegemata, aegsasti ja ausalt. Kui meie, Hargla O m a k a i t s e mehed 6. juulil Utra Mari majas asunud miilitsa ametiruumi le vtsime, siis n g i m e , et see oli lukustatud, vti antud majaperenaise ktte. R u u m i prand oli puhas ci kusagil ainsatki paberitkki ega kirjutusvahendit. Puhtal laual korras telefoniaparaat, kapis Eesti Vabariigi aegsed Riigi Teataja paksud kited aastale k a u p a ja m u u d ci midagi! Ahjus ei olnud pletatud paberite tuhka. Samast ruumist sai kohe Hargla O m a k a i t s e ruum kaheks aastaks. 10. Vana R M U S , Voldemari isa, oli Haiglas tuntud petis, kellest lisan siia iseloomustuseks m n e d lood. E n n e Esimest m a a i l m a s d a tuli Hargla kiriku krval asuvasse Pahna poodi R m u s , kes soovis osta kahte suitsusinki. Kui k a u p m e e s oli singid letile asetanud, kobas R m u s k o h k u n u d noga o m a taskuid: " O h sa kurat, olen rahakoti koju unustanud valge vesti taskusse, ega sellest midagi, ma lhen kohe koju raha jrele, vtan he singi kaasa, t e i n e j b siia p a n d i k s . " Kui R m u s oli poest lahkunud, taipas k a u p m e e s kll, et sink, mis letile " p a n d i k s " jeti, oli ju tema e n d a o m a ! Vargus see ju ei olnud, r v i m i n e ka mitte, k a u p m e h e l oli hbi asjale seaduslikku kiku anda. Teine lugu pajatab, cl R m u s ehitas endale majakese Vomsu niidu rde tihnikusse ilma Vomsu talu p e r e m e h e teadmata. Ta kasutas ra tsaari ajal kehtinud Balti eraseadusc stte: "Kui suits on korstnast lbi kinud, siis seda eluaset e n a m maha lhkuda ei tohi." See lugu paistab tsi olevat, sest R m u s oli ks Vomsu talu p e r e m e h e ja Taheva vallav a n e m a Julius Pahna peale kaebajaid. Pahn kditati 14. juunil 1941 ja lasti vangilaagris m a h a . K o l m a s lugu on mul prit omast kodust. M i n u isa H e n n o Krmann oli p p i n u d tisler ja tal olid olemas kik triistad. Vana R m u s laenas minu isalt hrghvli ja lubas selle tagasi luua kohe. kui prand alla saab. Isa andis ja kirjutas laenaja niine ja k u u p e v a triistade kapi ukse

LISA 3

E E S T I VABARIIGI H V I T A J A D 1940. A A S T A L
1. E D U A R D K H R Laanemetsast oli Taheva valla titevkomitee esimees. 2. E V A L D K A H R . tema vend ja Taheva valla titevkomitee liige. 3. R I C H A R D P L O O M I P U U , Taheva algkooli petaja, eestiaegne salakommunist, Taheva valla titevkomitee liige. 4. A L F R E D P E L T S E R Juuristust oli Taheva valla k o m n o o r t e juht. 5 . A L E K S A N D E R K A R J A , Venemaalt o p t e e r u n u d s a l a k o m m u n i s t , kes ttas Hargla saeveskis saeraami meistrina, sai head palka, ehitas endale hea elumaja Hargla kalmistu tagusesse "Siioni linna". Oli metsatsluri juut M i n k o v i eriline usaldusalune, kes jlgis, kell kes, et kski tminut k a d u m a ei lheks. Ja sellest "trahva rhujast" sai prast j u u nipret kki Valga vangla lem. kes viis e n d a g a kaasa vangi vai vuritekstekistideks alljrgnevad Hargla elanikud: 6. K A R L S A A R E S A L U . endise n i m e g a O S T R O V , kes prast Vabadussda Harglassc elama tuli. Eestiaegne metsatline. 7. R I C H A R D S P R E N K . pliselanik ja metsatline. Prast sda. just kditamise ajal. oli Taheva valla titevkomitee esimees. 8. A R T U R S A A R , Sooblase vikctalu perepoeg, kes Kaitseliidust salakttimise eest vlja visati.

202

Lisad

Lisad

203

sisekljele. Lks m d a mitu aastat, R m u s hvlit tagasi ei toonud, isa ksima ei linud, vaid tegi endale uue. Ja siis tuli R m u s ksima punnhvlit, mis oli hoopis kallim asi. Isa tles: "Jah, saad kll." Avas kapiukse ja tles: " A g a enne mine koju ja tle sellele R m u s e l e . kes sel aastal, k u u l j a peval minult hrghvli laenas, toogu kohe tna tagasi." R m u s vaikis ja lahkus, enam ta minu isalt midagi ksima ei tulnud. Kuid 1944. a. kaebas ta koos PBHTRR U N D R I T S A ja A R N O L D P I N K A G A minu venna Llmar Kalmeti peale j a m u vend oli ra kaksteist aastat, Uhlaas, Balhasis.

9. PIIR. E D G A R Karli p. palgaline, lahkus omal soovil 1949. a. mrtsis. 10. S E R U H H I N . M I R O N Jegori p. palgaline, lahkus j u u n i s 1949. a. kui mittevastav o m a ametikohale. 11. K A I T S O , H E L D U R Peetri p. palgaline, lahkus kui mittevastav oma ametikohale. 12. R O G A N O V , A L E K S A N D E R Pjotri p. palgaline, lahkus kui mittevastav o m a teenistuskohale. 13. N I K O L A J E V , A L E K S A N D E R Aleksandri p. palgaline, lahkus kui mittevastav o m a teenistuskohale. 14. A B R A M O V . M I H H A I L Jegori p. palgaline, lahkus kui j o o dik ja mittevastav o m a teenistuskohale. 15. N A S S A R . O S K A R Juhani p. palgaline, lahkus kui mittevastav o m a teenistuskohale. 16. KIVITAR, E D U A R D Vidriku p. Plva vald, palgaline, lahkus seoses leminekuga teisele tle (kolhoosi e s i m e h e k s ) . 17. M A R T N O V . VASSILI Mihhaili p. V r u T a r t u , palgaline, lahkus seoses l e m i n e k u g a M G B vravavalvuriks. 18. LIIV, V O L D E M A R Kusta p. palgaline, lahkus juulis 1949. a.. s.t. suri ettevaatamatusest saadud haavast. 19. M A H H I J E N K O , IVAN Paveli p. r h m a k o m a n d r , palgaline, komandeeritud teise m a a k o n d a . 20. A N D R O S O V . S E R G E I Mihhaili p. palgaline, lahkus omal soovil. 2 1 . M A K S I M O V , IVAN Saveli p. palgaline, lahkus omal soovil. 22. PLATONOV, B O R I S Pjotri p. palgaline, lahkus augustis 1949. a. omal soovil. 2 3 . VASSILJEV. A N A T O L I Vassili p. palgaline, lahkus augustis 1949. a. omal soovil. 24. B U G R O V . N I K O L A I Ivani p . 1918, palgaline, lahkus 1949. a. septembris omal soovil. 25. L1BLIK, A U G U S T Karli p. - - p a l g a l i n e , lahkus omal soovil. 26. R E D I . A L F R E D Augusti p. 1903. palgaline, ei vasta o m a teenistuskohale. 27. V A L L M E R . N I K O L A I Aleksandri p. 1927, palgaline, ei vasta o m a teenistuskohale. 28. PAVLOVA. V E E R A Ivani t. 1922, Vru vald. palgaline, lahkus seoses l e m i n e k u g a tle M G B m a a k o n n a o s a k o n d a . 29. S A L U M E T S . E V A L D Eduardi p. 1930. palgaline, tapetud bandiitide poolt.

LISA 4

V R U M A A HVITUSPATALJONI PALGALISTE LIIKMETE NIMEKIRI

See pataljon tegutses kirjalikel andmetel 1944. aastast kuni 1. oktoobrini 1954, mil ta likvideeriti. Pataljoni nimetus oli v e n e k e e l n e : "Bataljon Islreblenija Banditov V r u m a a s k o g o uczda". kena venekeelse lhendiga B I B . Mainitud ajavahemikul kis nimekirjast lbi 6 5 6 inimesi, nende hulgas palgalised, vabatahtlikud, kaupluste ja asutuste relvastatud valvurid. Just palgalised olid need, kes igal pool tegelesid haarangute, rvimiste, vangistamiste, tapmiste ja kditamisega, abiks olid neil kohalikud vabatahtlikud. Mni nimi esineb nimekirjas e k s i k o m b e l kahekordselt. Vi on vljavisatud vetud tagasi? 1. R A M M O , V L A D I M I R Jaani p. 1910, Vru vald, palgaline. A u t o m a a t P P nr. 174, lahkumise alus: "ei vasta antud a m e t i k o h a l e " . 2. ORL1N. N I K O L A I Aleksei p. Antsla vald, palgaline, lahkunud 1949. a. operatiivgrupi likvideerimisel. 3. S E R U H H I N , M I R O N Jegoi i p. Rpina vald. palgaline, ei soovinud le m i n n a k a s a r m u o l u k o r d a . 4. BATSOV, A L E K S A N D E R Ularioni p. Vru vald. palgaline, ei soovinud le m i n n a k a s a r m u o l u k o r d a . 5. V O O L . E R N S T Ivani p. R u g e vald, palgaline, ei soovinud le minna kasarmuolukorda. 6. PILT, O S V A L D Kolli p. R u g e vald. palgaline, ei soovinud le minna kasarmuolukorda. 7. T S V E T K O V , N I K O L A I Mihhaili p. palgaline, lahkus omal soovil veebruaris 1949. 8. LAS M A N . O S V A L D Jaani p. palgaline, lahkus omal soovil.

204

Lisad

Lisad

205

30. K I R J A N I I ( K I R O N E N ) , A N D R E I Jossi/i p. 1921, palgaline, lahkus omal soovil. 3 1 . K R R A N , H U G O Otto p. 1904. palgaline, a u t o m a a l P P , surnud. 32. J A K O V L E V , A V D E I Jakovi p. palgaline, automaat P P . vallandatud. 3 3 . VASUL, K A L J U Augusti p. 1931, palgaline, automaat P P , ci vasta o m a teenistuskohale. 34. KIV, A R M A R Ivani p. 1922, palgaline, s a m a phjus. 35. L E E S , E L M A R Aleksandri p. 1921, palgaline, s a m a phjus. 36. P L D S E P P , H E I N O Jaam p. 1923, palgaline, sama phjus. 37. T I H H A N O V S K I . I R A K L I Pjotri p. 1925, palgaline, lahkus leviimisega M G B m a a k o n n a o s a k o n d a . 38. J E F R E M O V , A L E K S A N D E R Andrei p. 1918, Vru vald, palgaline, pstol TT. automaat P P , detsembris 1949. a. lahkus omal soovil. 39. G U T I N A . N A D E D A 1918, palgaline, ei vasta ametile. 4 0 . VARIK, R U D O L F Jemeljani p. palgaline, vallandatud sstemaatilise j o o m i s e , tle mitteilmumise, omavolilise p u u d u m i s e prast. 4 1 . O R A S S A A R , S U L E V Vassili p. palgaline, lahkunud seoses invaliidistumisega bandiitide rnnaku tagajrjel. 4 2 . R A N D V E R E , L E O N H A R D Mihhaili p. 1918. palgline. 4 3 . B I T E R E N K O , M I H H A I L Pjotri p. 1917, palgaline. 4 4 . JRV, VRDI Pauli p. 1924, palgaline. 4 5 . T U R B E L , IVAN St. 1909, palgaline. 46. HRUSTALJOV, N I K O L A I I. 1923, palgaline. 47. VARIK, R U D O L F E m . 1928, palgaline. 4 8 . O R A S S A A R , S U L E V Vassili p. 1925, palgaline. 49. M A S L O V S K I , M I H H A I L V. 1928. palgaline. 5 0 . RIIST, E R N S T Pet. 1902. palgaline. 5 1 . M A D I S S O N , N I K O L A I Vru vald, r h m a k o m a n d r , palgaline, tapetud bandiitide poolt. 52. H A U G , J U H A N N E S Urvaste vald, palgaline, distsiplineerimatu, ei tida teenistuskohuseid. 5 3 . S I L L A O T S , VASSILI I. Vru vald, palgaline, ei tida ksku, pgenes armeest. 54. V E S T M A N . V I L B E R T Vru vald, palgaline, lahkunud perekondlikel phjustel.

55. L U I G E , N I K O L A I Sein. Vru vald, palgaline, distsiplineerimatu, ei tida teenistuskohuseid. 56. S L E S S A R T U K O V , N I K O L A I F. Kanepi vald. palgaline, distsiplineerimatu, ci tida teenistuskohuseid. 57. KILK. R U D O L F S. M i s s o vald, palgaline, distsiplineerimatu, ei tida teenistuskohuseid. 5 8 . O R I O N , K A R L K. palgaline, vallandatud kui mittevastav o m a ametile. 59. M I R O N O V . V A L E N T I N I. palgaline, vallandatud joomise ja huligaansete tegude eest. 60. M I R O N I T E N K O , V. V. palgaline, vallandatud j o o m i s e ja huligaansete tegude eest. 6 1 . K O Z L O V , A L E K S A N D E R St. palgaline, vallandatud kui mittevastav o m a ametikohale. 62. P O I T I N ? , VASSILI J. - palgaline, j a a n u a r i s 1947. a. vangistatud. 6 3 . V O L J U K O V , V I K T O R S. staabilem, palgaline, l a h k u n u d omal soovil. 64. PIIR, R U D O L F R. palgaline. 6 5 . P L D S E P P , A U G U S T Jaani p. Varstu vald, palgaline. 66. J R J O , O L E V Iv. Veriora vald, palgaline, lahkunud o m a l soovil. 6 7 . H A R A K . A L F R E D An. L a h e d a vald, palgaline, lahkunud omal soovil. 6 8 . G R I G O R J E V . IVAN F. Saatse vald, palgaline, lahkunud omal soovil. 69. K R E M A G I . K A R L Jaani p. Smerpalu vald, r h m a k o m a n dr, palgaline, lahkunud omal soovil. 7 0 . KVATU, A U G U S T L. S m e r p a l u vald, palgaline, lahkunud omal soovil. 7 1 . L A N D , E L M A R Gustavi p. Kasaritsa vald, palgaline, lahkunud omal soovil. 72. T A M S A L U . GUSTAV Jaani p. Leevi vald. palgaline, lahkunud omal soovil. 7 3 . T A L L A R ? , J A A N Al. Vru vald, palgaline, lahkunud omal soovil. 74. B O T A R E N K O . M I H H A I L Vru vald. r h m a k o m a n d r , palgaline, tapetud operatiivvolinikuna L i n n a m e vallas. 7 5 . R A N D V E R E . L E O N H A R D Vru vald, palgaline, lahkunud perekondlikel phjustel.

206

Lisad 76. JRV, VRDI palgaline, lahkus tle Tallinna.

Lisad LISA 5

207

77. A N N U K , L E M B I T Al. r h m a k o m a n d r , palgaline, vlja arvatud seoses rasiduga tle. 7 8 . S I T U . A L E K S A N D E R Pav. r h m a k o m a n d r . palgaline, istub vangis tapmise eest a r m u k a d e d u s e prast. 79. K A M E N J U K . E D U A R D J. j a o k o m a n d r . palgaline, le viidud teisele tle. 80. L E P I S T U . R U D O L F jaokomandr, palgaline, kadusjljetult. 8 1 . J A N S O N . A L B E R T Jaani p. palgaline, lahkus M V I ) kooli. 82. J E R A N N A , H E I N O Jaani p. palgaline, lahkus M V D kooli. 83. I V O L A I N , R E I N Iv. palgaline, laskis end m a h a . 84. M E T S , N I K O L A I Pav. palgaline, vallandatud haiguse tttu. 85. K O N A R E V , N I K O L A I Iv. palgaline, vallandatud haiguse tttu. 86. T O O D E . A U G U S T M. palgaline, vallandatud haiguse tttu. 87. M A L O V , L. Gav. palgaline, vallandatud elukoha vahetuse tttu , 88. T E D E R , V I N O El. palgaline, vallandatud. 89. R O H T I , VALTER P. -palgaline, vallandatud. 9 0 . S A R A P U U , R I C H A R D E m . palgaline, sdi mistetud varguse eest. 9 1 . UNT, N I K O L A I Nik. palgaline, hakkas end varjama. 92. ILVES. M A R I A Aleksandri t. 1923, Vru linn. teenis hvituspataljonis 18. maist 1950.a. kuni 1. oktoobrini 1954. a. kuni pataljoni likvideerimiseni. Sndinud 1925. a.. oli relvastatud pstoliga TT. 9 3 . KRITT, A L F R E D Arnoldi p. teenis hvituspataljonis 4. j u u nist 1953. a. kuni pataljoni likvideerimiseni. S n d i n u d 1925. a., oli relvastatud pstoliga TT. A n d m e d on saadud K G B arhiivist enne selle Venemaale viimist. ra on toodud vaid palgaliste hvituspataljoni liikmete nimed. Vabatahtlikke mittcpalgalisi on selles nimekirjas le viiesaja.

VALGA N K V D TEGELASI
Soonda. Uut ja U u s k l a 1945. aastast. Major Kolossov, kapten Banov, leitnant Jhvik, major Tcppojcv 1952. aastast. Kapten Tulp, major Tjumin, Vorobjov. Paul Sirel Antsla N K V D - s t 1952.a. H e n n o h Jankclevit. N e v o h h h m . Peeter Kodus . - hvituspataljoni

tegelane, Rahvakaitsc k o m a n d r nagu tema kaaslased Stanislav Zatsek ja Arnold Jalakas. Uurija Vladimir Kuznetsov, operatiivvolinik Mihhail Vorobjov.

Isikunimede indeks B l a u m s . Augusts, 3 1 , 1 2 0 . 121.139 B o g d a n o vid, hvititspalaljonlased. 97, 200 Borissov, Pjotr. 107, 130. 198 B o t a r c n k o . Mihhail, 205 Bugrov. Nikolai, 203 Rudis, ka Lielais Rudis, 138. 175. 184. 186 C a v a r s . Karlis. I 86 C e l m i n a . Anna. I 73 Churchill. Winston, 17, 129 Cirulis. Austra. 4 1 . 4 4 Cirulis, L a i m o n s . 44 Cirulis, Margarita, 4 1 . 4 4 Cirulis, Marija. 44 Cirulis. Rudis. 3 1 , 4 0 - 4 4 , 120. 121 Cirulis. VTta.43. 120 Devakovit, Liidia, 48 D i m d i n . Riehards. 133, 173. 175, ' ! 84. 186 Dreialts, Arsenijs, 173, 175, 185. 186 Dreier. Artur. 172, 198 Drubins, lti metsavend. 186 D/.enis. Janis, 79 D u b i n s k i s . Peteris. 185. 187 Eelsoo, Aleks, 139 Ekurs, Janis, 186 Eldov, metsavend. 50 Ellen. Otsa taluperenaise ttrettar, 5^ Elstcin, Alla. 168 Elstein. Enn, 168 Elstcin. Heino. 168 Elstein. Jaan, 168 Elstein. Juhan, 168 Elstein. Mart. 168 Elstein. Rein. 168 Eltermann, lo. 160 E o m o i s (Sild), Salme, 70, 7 1 . 168 E o m o i s , Erich. 107, 198 E o m o i s . LIenn. 70. 168 E o m o i s . Tiiu. 70. 168 CTmurs, E o m o i s , majaomanik, 55. 70 Erika, mmaemanda ttar, 33

209

Isikunimede indeks
A. R. vang, 49 Abar. ttarlaps Harglast. 58 Abclits, klanukogu esimees. 84 Abramov, Mihhail, 203 Aedla, Ida. I 12 Acdla, Olev, 112 Aheru, Salme, 30, 33, 1 1 8 - 1 2 0 , 122 Aino. ttarlaps metsavahilahtst, 52 Ait, advokaat, 160 Alfons, lti metsavend. 80 Alfred, kirjutaja. 96 Alliksoo. Kalju, 125 Altin,Mai,9l,92 Alvcla, miilitsa lesk, 134 Anderson, Voldemar, 5 5 . 185 Anderson, tekist. 148 Androsov, Sergei, 203 Anni, Arvo Kalamehe de, 145, 146 A n n u k , Lembit, 2 0 6 Anton, Arnold. 141 Antsov, Paul, 50, 51 Anvelt, Jaan, 111 Aparin, Mordva laagrite valitsuse lem, 164 Armenhand.Hauptmann,96 Arojan, eria adjudant. 165 Arrak. August. 172 A r r o . kaasistuja, 160 A u n v e r e , metsavend, 60 A u s m a , meditsiinide, 194 Avaro (Berenstrauch), August. 1 70, 171 Avaro. E l m o . 170 Bekis. Anja, 193 Bekis, A u g u s t s . I 85 Bekus, l.!/a. 193 Bekis. Santkalna talu peremees, 193 Berina, Biruta. 186 Bagmet, tekist. 152 Bagramjan, Ivan, 175 Balunin. tekist. 112 Batsov, Aleksander, 202 Banov, tekist, 16.3, 2 0 7 Berkis, Hilda, 114, 151 Berkis. Evald Vaasi naiseisu. 2 7 , 152 Beria. Lavrenti, 165 Birta. lti neiu, 124 Birulc. Walda. 173. 194. 195 BhhiUs. pastor. 173, 194 Bit.erenko. Mihhail. 2 0 4

Feldmann. Anna, ka KudujaAnnake. 38 Frit/. sakslane, 9 6 . 101, 102 Gaspin. erivolinik, 178 G a v r i l e v a , tekist. 2 1 . 4 7 Glakov. tekist, 163 G l i c k m a n n , advokaat. 160 Glnikin, Mihhail, 46. 4 7 , 4 9 Grigorjev. Ivan, 205 Gustavson. Mart. 27 G u t k m a , kohtu sekretr. 1 60 Gutina. Nadeda, 204 Haavastik. I o n u , 154 Hallas, saksa kaupmees. 101 Hallcr, H e i n o , 141 Haller, Heldur. 50. 141 H a n i m g i , August, 6 7 , 68 H a n i m g i . Richard, ka Riidi, 6 7 69 Hanimgi. Oie, kaPeranurme Oie. 6 8 . 69 Hans, sakslasest metsavend, 1 59 Harak, Alfred. 1 9 9 , 2 0 5 Haru, Jaan. 138 Haug. J u h a n n e s , 2 0 4 Heeska. Robert, 5 8 - 6 0 Helk, Karl, 157 Helk, Osvald. 157 H e l m e s , Janis, 4 9 . 5 0 H e n n i n g , Jaan. 167 H e n n i n g , Julius, 5 5 , 6 3 . 7 0 , 7 1 , 113 H e n n i n g . M i n n a . 167 H e n n i n g , Nikolai. 1 8 . 2 5 , 3 7 . 135. "36, 142, 143 Henning, Osvald, 115 Herbert. kirjutaja, 96 Hernits. Julius. 164 Hiielo. Mniste vallasekretr. 150 Hiire, tekist. 163 Hirjel, H u g o , 83 H o b u n e . Bruno. 37

210

Isikunimede indeks Juodaitis. Petras. 133. 175, 185. 186 Jeranna. H e i n o . 206 Jhvik, dist. 207 Jrv, Harald, 157 Jrv, Vrdi, 2 0 4 . 206 Jri. Otsa taluperenaise ttrepoeg, 53 Jrjo, Olev. 205 Jrna. kolhoosi esimees. 171 Kamenjuk, Eduard. 206 Kanasls. E d u a r d s , 107. 121, 133 K a n g r o (Sild), Heini. ka Korva Heini, 40, 4 1 . 8 7 . 150. 168 Kangro, Aleksander. 4 0 . 4 4 . 80. 87. 8 8 . 150 Kargaja, taluperemees. 111 Karja,'Aleksander, 200. 201 Karp. Olga, 150 Karro. A l m a . 1 70 Karro, August, ka Valli Karro, 1 70. 171 Karro. Endel. 170 Karu, L e m b i l , I 61 Kasak, Rein, 50 Kazakin, tekist, 163 Kattai. advokaat. 160 Kaulin, Rudis, 174. 179 K e d u s , Peeter. 9 7 . 1 4 7 . 2 0 7 Kere. Arturs. ka Mazais Arturs, 22. 3 1 , 120, 176. 185, 186 Kevvai, Albert. 141 Kevvai. Liidia, 141 Kiima, A n n a , 116 Kiima. Fritz, 116 Kiisk, partorg. 2 0 0 Kikascd, abielupaar Apest, 62 Kikkas. E d u a r d , 5 5 . 109. 137. 199 Kilk. Rudolf, 2 0 5 Kink, majaomanik. 145 Kirjand ( K i r o n e n ) , Andrei. 9 7 , 2 0 4 Kirseh. miilits, 142 Kirschenbcrg, Karlicnc, 139 Kirsipuu, J u h u s , 168 Kirsipuu, M i n n a , 168 Kirsipuu. Silvi. 168 Kirves. Peeter. 136 Kivitar. Eduard. 203 Kleina, Alfred Krmanniahikaa .SY/,78.81 Klotkov, kaasistuja. 152 Kbul. Jaan. 24. 125. 126. 199 Kbul, Liine. 1 26 Kohk. Richard. 32

I s i k u n i m e d e indeks

211

H o l m . Eduard. 158. 159 H o l m . Elkriide. 159. 161 H o l m . Endel. 159 Holls. Eduard, 131. 163. 198 Holls. L e o . 198 Horn Jaamalem. 95 Hrustaljov. Nikolai. 204 H u g o , Elli Kreilsbergi renti. 1 24 Hutjko. vangilaagri lem. 164 Hnilane, majaomanik, 86 liga, lati neiu. 124 ilves. Arnold. 109. 112. 115, 116, 200 Ilves, Ida, I 15 Ilves, Maria, 2 0 6 Ilves. Oskar. 115 Ivolainen, Rein. 206 Izjomin, tribunali sekretr, 152 Jnkalns. Edgars, 175. 179. 186 J n k a l n s . Elmars. 175, 179. 184, 186 Jnkalns, Rudis, 174. 175, 179, 184, 186 Jaagor. sanatooriiimiametnik, 93 Jaagupalu, August. 167 J a a g u p a l u . Heino. I 67 Jaagupalu, Sale, 167 Jaan. autori ristiisa. 40 J a k o b s o n , prokurr. 160 Jakov, kirurg. 194 Jakovits, metsavend. 159 Jakovlev, Avdei, 204 Jalajas, V., pealekaebaja. 152 .laiajas, majaomanik. 142 Jalakas. Arnold. 207 Jankclevit. H e n n o h . 207 J a n s e n . Albert. 206 Jelremov. Aleksander. 204 Joffe, vangilaagri lem. 165 J o h n s o n . Hewlett. 1 8 Juliansonid. Varstu Alakla elanikud. 37. 136. 144 Juhnovils. prokurr. 1 64

Kaar, Anna, 170 Kaar. Heldur. 170 Kaar, J u h u s . 170 Kaar, ie, 170 Kadaja, A n t s . 71 Kalu; Eduard, 72, 9 5 , 2 0 0 Kahr. Evald, 72, 9 5 , 2 0 0 Kahr. Salme, 170 Kaitso. Heldur. 203 Kaksis, Arvfds, 175. 185. 187 Kaksis, Oskars. 1 85 Kala. Minna, 39 K a l a m e e s (Tiits). Lilli. 145. 146 K a l a m e e s , A r v o (Rbakoff. Voldemar), 79, 80. 145, 146 K a l d m a , Jaan. 146 K a l d m a . Kalju, ka Plaagi Kalju. 42.126.146.147' K a l d m a . Roosi, ka Plaagi Roosi. 147 K a l k u n . Aksel. 139 Kalkun, Eduard, 61 Kail, August. 6 9 , 7 0 Kalk Edgar. 15. 16. 2 1 . 106, 107. 172 Kalk Liide. 106 Kalli Kusta, misaleaegne metsavend. 1 Kallivet. Artur, 67 Kalhver. L e e m . 70 Kalmet ( K r m a n n ) . Elmar. 20. 3 5 . 3 9 . 9 3 . 104. 148, 1 7 1, 202 Kalmkov, tekist. I 52

Kokk, E d u a r d , 198 Kokk, Ferdinand. 9 3 . 171. 197 Kokk, Hilda, 197 Kokk, L e o . 110 Kokk, Minna, 110 Kokotin, hvituspataljonlane, 163 Kolk, E d u a r d . 167 Kolk, Ella, 167 Kolk, Julius, 168 Kolk. M a l l e . 167 K o l k . M e l u d i e , 168 Kolk. R a i m o n d , 167 Kolomiitscva. vangilaagri meditsiiniosakonna lem. 164 Kolomlev, vangilaagri lem. 164 Kolossov. tekist. 163. 207 Konarev. Nikolai. 206 Kond. A., pealekaebaja, 152 Kond. Anna, 6 8 . 9 8 Kond. August. 140. 166 Kond, E d u a r d , ka Knnu Eedi, 9 8 . 113 Kond. Eri ida. 114 Kond. Ida. 166 Kond. J o h a n . 166 Kond. Laura. 112 Kond, Maia, 166 Kond, Ott, 166 Kond, Reene, 109. 112. 113, 17. 137 Kond, Vella. 166 Kont ( R e i n h o l d ) . Veera. 117, 139 Kont, Evald, 1 8 , 2 2 , 2 8 , 3 0 - 3 2 , 4 8 , 6 1 , 117. 118. 120. 121. 139. 176 K o / l o v . Aleksander, 205 K o z l o v s k i . tekist. 152 Krmin. Allrkls. 133. 173. 175, 84. 186 Kriize. vangivaht. I 63 Krauc, Alfons. 185 Kreitsberg, Elli, 5 1 , 123. 136 Kreilsberg. Julius, 134. 143

212

Isikunimede indeks K i v u m g i . Richard, ka Koo Richard, 135, 144, 148. 149 Kivupuu, A l m a , 149 Kivupuu, Erich, ka Soo Eeri, 29. 112, 114, 117 Kivupuu, Kusta, ka Metsa Kusta, 149. 191 Konigi. Alma, 170 K o m g i . August, 170, 172 K o m g i . E l l u . 170 Krge. Juhan, ka Krge Juku. 146 Krran, H u g o . 204 Kbin. Ivan, 155 Kremgi. Karl, 205 Kvatu. August, 205 Kri, Albert, 58 Krmaa, Alfred, 169 Krmaa, Aliide, I 69 Krmaa. Elmar, 169. 171 Krmaa, Erich, 9 3 . 169. 172 Krmaa. Juhan. 169 K r m a n n . Alfred, ka Paul. 7. 30, 4 4 . 6 8 , 8 7 , 153. 185 K r m a n n . H e n n o . 4 6 . 201 Kbar. Julius. 50 Kbar. Karl, 35. 171 Kbar. Miili, 1 1 I Lcgalvis. Evalds. 179, 185. 187 L a a m a n n , vangi isa, 107 Laap, Artur. 14 L a a p . Eeesti Vabariigi aegne kriminaalpolitsei ametnik. 1.3 Laas, Eduard, 111,113 Laas. Erich, 71 Laas. H u g o . 113 Laats. Alfred, 171 Laats. Fritz, ka Tilga Laats, 169. 171 Laats. Liine. 169 Laats, Salme. 169 Laatsarus, miilits. 82 Laatspera. Eduard. 170. 171 Laatspera. Eha. 170 Laatspera. R u u d i . 170 Laatspera, Selma, 170 Ladva, Leo, 157 Ladvad, vendadest metsavennad. 43 Laht, Uno, 52 Laisaar. Aleksander, 159 Laivin. Augusts. 185 Land, Elmar, 2 0 5 Lang, Arnold. 135. 136 Laughing, eriti thtsate asjade uurija , 165 Lapaeinskis. Maigonis. 1 87 Larissa, kirurg Mordvas. 164 L a s m a n , Osvald, 202 Lavrjonov, Stcpan. 199 Lccs, Elmar, 2 0 4 Leht. August, 162. 169. 170 Leinus, Juhan, 126 Lenin, Vladimir, 187 Lepistu, Rudolf, 206 L e p p , Aivi, 166 Lepp, H u g o , 1 66 Lepp, Ii vi. 166 Lepp, J o h a n n e s (Juhan). 154. 167 L e p p , Leigar. 166 L e p p . Richard, 113 Levin, advokaat. 160 Licpin, Eriks. 179 Liblik, August. 203 Liebenson, eriti thtsate asjade uurija, 165 Licpa, Janis. 185 Liepinid, ttred Lepuri talust, 154 Lieventhal, Anna, ka Tilga Anna. 35, 108 Liias (Kuusik), Kalju. 126. 138. 199 Liimels, H e i n o . 126. 127 Liimets. Juhan, kaPiiri Juhan. I 26. 181 Lihid, Arnold. 49 Liiv, Alma, 167 Liiv. August, 167

Isikunimede indeks

213

Kreilsberg, Kalju. 37. 57. 80. I 3 4 136, 144, 169, 191 Kreilsberg. Leonhard, 17, 2 1 , 2 5 , 37, 50, 5 1 , 56, 5 7 , 62, 66, 80, 123, 124, 1 3 4 - 1 3 7 . 1 4 3 - 1 4 5 , 169. 176, 191 Kreilsberg. Minna, 134. 169 Kreilsberg. Raivo. I 36 Kreitsberg, Taimi. 80. 1 3 4 - 1 3 6 . 141. 144. 169. 191 Kreitsbergid, metsavennad, 57. 80. 86. 1 3 4 - 1 3 6 , 148 Kripid, Alfred Kripi pere, 137 Kripp. Allrcd. 55. 70. 7 ! . 110. 137 Krill. Alfred, 206 Ki ivoejev. eesistuja. 152 Krulehl, Linda. 161 Kruus, Jaan, 67 Kukk. Jri. 196 Kukk. mobilisatsiooni korraldaja. 91 Kulbin, Lembil, 100 Kuld, Meinhard. 8 3 , 150 Kurg. Friedrich, 5 I, 52 Kurg, Jula. 52 Kurg, Viia. 51 Kurlin, polkovnik. 82 Kuus. August, 168 Kuus, Eduard, ka Kuuse Eedi. 25, 57, 112, 1.35, 141, 143 Kuus. Minna, 168 Kuus, Oldi, 168 Kuus, Over. 172 Kuus, taluperemees, 113 Kuznetsov. Vladimir, 207 Kiv, Armar, 204 Kiv. Armilda. 167 Kiv, Heino. 167 Kiv. Osvald, 167 Kiv, Villem. 197 Kivumgi, Eerdinand, ka Vrdi Kivumgi. 37. 136 Kiv umgi, Hcno. 168

Liiv. Ellen, 167 Liiv, Elmar, 198 Liiv. Ennu. 167 Liiv, H u g o , 110 Liiv, Juhan. 145 Liiv. Leili, 167 L i i v . M i n t s . 112, 114 Luv, Oskar, 5 5 , 6 6 . 7 0 , 7 1. 15 1, 198 Liiv. Voldemar. 5 5 , 1 9 8 . 2 0 ? Liiv. ie. 167 Liiva. Kalju. 1 5 . 3 6 . 129, 130 Lillimgi, Elmar, 102 Linamaa, Petserimaa elanik. 82 Lind, Maria, ka Linnu Mari, 1J 3 Lind, Aadu Tiimi vimees. 128 Lindenberg, Juhan, 168 Lindenberg, M i n n a . 168 Lindenberg. Silvi. 83 L i n d e n b e r g s . Eime, 80, 1 5 1 . ! 6 9 L i n d e n b e r g s , Julius. 76 Lindenbergs, Kurt, 79, 80, 146. 150, 151, 169 L i n d e r m a n n , A n n a . 158, 160 L i n d e r m a n n , Arnold. 4 3 . 1 5 8 - 1 6 1 L i n d e r m a n n , Hans. 160 Lindennann. Johannes, 158-161 Lindermannid, metsavennad. 158. 159. 161 L i n d m e , Ruliine, 11 2 Lindpere, Eufrosiinc, 168 Lindpere, Richard, 168 L o o g , Alev, 50 L u d e k s , Karlis. 133. 175, 1 8 4 - 1 8 6 L u h t m a a (Kuus). Elsa. 2 1 , 5 1 . 64, 123, 124, 150 L u h t m a a . Enn (Peltser. Julius). 1 8. 2 1 , 50, 5 1 . 62, 64, 79. 80. 86, 112, 122. 123, 125, 145. 1 4 8 - 1 5 0 . 1 7 6 - 1 7 8 , 188. 191 Luhtmaa. Sulo, 150 Luige. Nikolai. 205 Lti Henrik, 7 Lti, Robert. 5 5 , 70. 7 1 . 167

214

Isikunimede indeks Mttus. L e h o . 101 Metalu, J u h a n . ka. Hundi Juku, 37, 135, 136. 1 4 3 - 1 4 5 Mnnisle, L e o , 32 M r d i m e , Lilli Kalamehe peigmees. 146 Mlder. Oskar. 22. 28. 3 0 - 3 2 , 4 8 . 6 1 , 118, 20, 2 1 , 139, 140, 176 Mlder. Selma. 139 Mhlberg. vang, 164 Nadaraja. lieria adjudant. 165 N a h k s c p p , August, 201 Nassar. Oskai\~2()3 Ncvolihhin. tekist, 207 Niit. Jaan. 140 Niit. Osvald. 141 Niit, Tullio. 2 1 . 50. 5 1 , 1 2 3 - 1 2 5 , 140. 141, 145, 176 Niklus, Mart, 196 Nikolajev, Aleksander, 203 Noorkiv. A m a n d a ( A i m e ) , 109, 118 Noorkiv. A u g u s t . 116 Noorkiv. Lduard, 15, 36. 117. 120 Noorkiv, Miili, 110 Noorkiv. Peeter, ka Parmu Junts, 1 16. 117. 171 Noorkiv. Senta. 109, 110 Noorkiv, Villem, 110 N o o r k i v u d . 109 Noortoots, miilitsa piirkonnavolinik.5\ N o v i k o v a , A n n a . 127 N u r m e s ( N c u m a n n ) . Endel. 92 N m m e , Herbert. 33 Oinas. Adolf. 15 Oinas. Jaan, 1 5 , 3 6 . 102 Oparid, Misso elanikud. 111 Orassaar, Sulev. 204 Orion, Karl. 205 Orlin. Nikolai. 202 Ostrat, A i n o , 168 Ostral. Elconorc, 168 Ostrat. Gustav, 168 Oslrat, J a k o b . 124. 168 Ostrat, Rosalie. 168 Ottel. Leopold. 15. 101 Ottcnder. miilits. 143

Isikunimede indeks

215

Lts, Maali. 34. 170, 171 Lts. Meeta. 3 2 - 3 4 . 170, 172 Ls. Priit, 137 Ltsepad. 1 10 Ltsepp (Liiv). Liii. I 10. 167 1 .tsepp. Arvo, 1 67 Ltsepp. Lvald. 110. 6 / Ltsepp. Julius, 167 L t s e p p . Mari. 167 L t s e p p , Tiiu. 167 Maasik, Harald. 50. 5 1 . 1 4 1 Madal, Lduard. 71 M a d i s s o n . Nikolai. 204 M a h h i j e n k o . Ivan 2(H Maiski, Ivan, 1 7 Maksimov, Ivan. 203 Malov. L,, hviiuspalalionlane, 206 Maret, autori klaline, 1 83 Martnov, Vassili. 203 Maslovski, Mihhail, 204 Matsi Juhan,! \ Melecis. metsavend. 185 Mets. Nikolai. 206 Migul. Franz, 5 5 . 137. 138, 199 M i g u i , R o h e r t , 5 5 . 6 5 , 6 6 . 113. 128. 1 3 7 - 1 3 9 . 153, 175, 176, 199 Minajev, kaasistuja. 152 Minkov. inetsatstiir. 2 0 0 Mironov. Valentin. 205 Mironitcnko, V., livituspataljonlane. 205 Moissejev, hobumasinalaenutuspunkti juhataja. 4 7 . 4 9 . 200 Molotov. Vjateslav. 17 M o n j k o . vangilaagri lem. 164 M u i n a s m a a , metsavend. 157 M u m m , Harri. 170 M r d . Andres, 35 Mrd. S.. pealekaebaja. 1 52 Mttus, Ann. 166 Mttus. H u g o . 166

Peet, August, 9 3 , 17) Pchk, A.. metsavaht. 118 Pchk. Alfred, 9 9 , 118 Pehk. Eduard, 6 1 , 108 P e h k , S k a i d r i t e , 118 Pehk. hvituspataijonlane. 46 Pehlak. A., rahandusinspektor. 9 1 Pehlak. Endla, 135 Paas. A i n o . 32, 3 3 . 171 Pehlak. Julius, 3 7 . 136, 145 Paas. Aksel, 166 Pehlak., Ape elanik, 62 Paas. A r n o l d , 168 Pehlak, maksuin \pekror. 201 Paas, August, 113 Pehl, miilitsavolinik. 49 Paas, Erna, 3 2 - 3 4 . 171 Pcltser, Alfred, 90, 9 5 . 200 Paas. Gottfried. ka Villike Golt- Peltser, Eduard. 150 fried. 11 8 Pcltser, Osvald, 108 Paas. Jaan, .32, 3 3 . 171 Pennula, Kaarel, 56. 5 7 . 71 Paas. Julius. 6 5 . 66. 1 1.3. 168 Perv (Berenstraueh). Ida. 135. 136 Paas, Leida, ka Jaanime Leida. Peterson ( E i c h c n b a u m . T a m m e 1 10. 166 puu), Valve, 123. 126, 199 Paas. Miina, 168 Petti. Antonina. 84 Pai. Osvald, 97 Petti. Eduard, 168 Paikens. Talis. 2 2 . 3 1 . 120, 2 1 , Petti. Hella, 168 176, 185. 186 Petti, Hilda. 51 Pallo. EIIViide-Marie. ka Posti ElPetti, Jaan. 91 la. W. 166, 199 Petti, Juhan, ka Villemson. 62, 6 3 , Pallo, Eerdinand, ka Vrdi. 9 8 . 166 110, 112. 114. 123. 139, Pallo. Jaan. 166 152. 199 Pallo, Viktor. 106. 152. 171 Petti, Julius. ka Kasa Juulit. 138, Pllu. H u g o , 3 5 , 36. 49. 6 1 . J 97 199 P a l m i o k s . Richard, 62 Petti, hvituspataijonlane, 97, Panatlon, Lilli, 144 127, 2 0 0 Pang, A n n , 170 Pihla, kaasistuja, 163 Pang, Artur. 166 Pihlak, Heldur, 15 Pang. Ervin, 166 Pihoja, eesistuja, 160 Pang. Lembit. 166 Piigil, Hella. 168 Pang, Minna. 166 Piigil. Helmi, 149 Pai ek. Lagle. 196 Piigli. Inla, 168 Paris, Alfred, 171 Piigli, Jaan, 149 Parm, rtsep, 97 Piigli, J a k o b . 168 Parmas. Regiina, 168 Piir. Edgar. 203 P a r m a s , loomaarst, 168 Piir. Ruuolf. 205 Parv, M i n n a . 199 Pilt, Oskar. 202 Pallcp. kommunist. 1 1 1 Pinka, Arnold. 15. 34. 3 5 . 4 6 . 6 1 . Palrakov. tekist, 16.3 104. 106- 108. 1 9 7 . 2 0 2 Pavlova. Veera. 2 0 3

216

Isikunimede indeks Prnamets. Arnold. 145. 147. 199 Prnasalu. Valli, 148 Prnoja, Karl. 153 Pis. Konstantin, 1 57 Raadik. Ivan, 3 3 , 4 7 , 4 8 Rjala, Hilda. 113 Rjala, miilits, 109, 113. 114 R a i m u o . Vladimir, 202 R a n d v e r e . Leonhard. 204. 205 Rannula. A r v o . 93 Rannula. H.. pealekaebaja, 152 Raudkaste. Villis, 185 Raudnagel. H u g o , 109. 112, 114. 188 Raudnaglad. vangid. 114 Raudoja. E.. pealekaebaja. 152 R a u d s e p p , Adolf. 15 R a u d s e p p . August, 15. 171 R a u d s e p p . Kalju. 15 R e b a n e . Alfens, 153 Rebane. A l m a , 147 R e b a n e , Arnold. 147 Rebane, Linda, 112 Rebased, Arnold ja A l m a . 148 Redi, Alfred, 2 0 3 R e i n h a u s ( P u i j a ) . Olga, 110 R e i n h a u s . M i h k e l . 110 R e i n h o l d . E m m a . 117, 118 Reinhold, Evald Kondi mm. 30 Reisberg. Erich. 172 Rendoja ( R u m e s s e n ) , J o h a n n e s . ' 103. 155, 156 Riist, Ernst, 2 0 4 R i m m , kommunist, 147 Roganov, Aleksander. 2 0 3 Roiiti. Valter, 206 Rokka, metsavaht ja hvituspataijonlane. 97, 147 R o m a n o v , Sergei. 5 I Roo ( R o g c n b a u m ) . Arnold. 133, 143 R o o p . Minna. 124 Roos. August. 169 Roos, Liisa. 169 Roots, metsavend, 157 Roze. LTdija. 193 Rudzitis ( K o n d ) , Nelli. 113 Rudzitis, Janis (Jaan). 113 Rudzitis, Osvalds, 184 Rudzitis, lti metsavend. 186 Ruljov, Sergei, 72, 163 Rummu Jri, 7 Rumpe, Leonhard. 5 I Rutnik, majaomanik, 91 Ruven. Arnold, 7 0 - 7 2 . 80, 151 Ruvcn. Elmar. 151 R u h h i n , tribunali sekretr, 164 R m u s , Arnold. 172 R m u s . Hilja, 109 R m u s , Hillar. 145 R m u s , Koit (Koidu), 108 R m u s , Voldemar, 201 R m u s , Voldemar Rmuse isa, 104, 1 0 6 , 2 0 1 , 2 0 2 Rtli. Aliidc, 167 Rtli, Lehte, 167 Rtli. Voldemar, 142. 167 Saag, Andri, 111 Saag, A n n a , 111 Saag. Karl, I 11 Saar. Artur, 2 0 0 Saar, Fritz, 111 Saar, Jaan, 9 5 , 197 Saar, Vladimir, kLadi, 106, 169, 197 Saareots, Adolf, 108 Saaresalu (Ostrov), Karl, 2 0 0 . 201 Saarmas, uusmaasaaja, 160 Saksberg, Endel, 158 Saline, Martin, 50 Salm. Hans. 163 S a l m e . Anna Feldmanni vennattar, 38 Salumets, Evald. 203 Sarapuu, Jaan. 168 Sarapuu, Kalju. 110. 126

Isikunimede indeks

217

Pinka, Elmar. 15 Pintmann, tekist. 141 Plalonov. Boris, 203 Ploomipuu, Arlur. 93 P l o o m i p u u . Bernhard, 57 P l o o m i p u u . Edgar, 109 Ploomipuu, Eduard. 172 Ploomipuu, Elmar. 167 P l o o m i p u u , H u g o , 167 Ploomipuu. Kuulo. 167 P l o o m i p u u . Olev. 167 Ploomipuu. Richard. 72. 9 5 , 109, 200 P l o o m i p u u . Senta, 167 P l o o m i p u u . U u v c . 167 Ploomipuu, Viive. 1 67 Plolnieks. Janis. 84. 184 Pobul. August. 71 Poiiin (?). Vassili. 205 P o m m , Edgar. 156 P o p m a n . Helene (Leeni). 136. 143 P o p m a n , Mari, 1 36 Pormeister, Evald, 33 Prangli. Linda, 1 I 2 Prants, Alfred. 9X. 199 Prants, Roosi. 98 Prants. Villem. 96 Pukk, Karl, 136 Pukk. Linda, 136 Pukk, M i n n a . 136 Punt, taluperemees, 11 1 Puusalu, Voldemar, 93 Puusepp, Elmar, 11 8 Pder, Aavo, 168 Pder, Rosalie. 168 Pder, kaubamaja omanik. 91 Pldsepp, August, 205 Pldsepp. Heino, 204 Phkla, Erich. 33 Pahn, Jaan. 198 Pahn, Juhan, 148. 149 Pahn, J u h u s , 201 Prna. August, I 60 Paina. Mihkel. 104. 153

Sarapuu. Miili, 168 Sarapuu, Richard. 2 0 6 Saretok, majaomanik, 91 Sarv. Juhan, ka Lauksilla Juhan, 103, 147 S c h u m a n n , Albrecht, 155 Sell. Liine. 63 Selli, tekistide tlk, 163 Scnder. Vambola, 172 Sergejev, metsavarumisvolinik, 51 Seruhhin,Miron.202,203 Sibul, Elmar. 171 S i i d r a ( K o n d ) , Laura, 112. 1 14 Siidra, Jaan, 114 Siitas, Paul, 20 Sikk, Elmar, 169 Sikk. Erich, 169 Sikk. Miili, 169 Sikk, Tnis, ka Sika Tnis. 169, 170 Sild, A r n o , 84 Sild, H u g o , 167 Sild, Jaan, 150, 167 Sild, L e o p o l d , ka KOITU Leopold, 112, 148. 167 Sild, Liine, 167 Sild, Miili. 167 Sild, Raivo, 167 Sild, Salme, 150, 167 Sild, Sirje. 167 Sild, Valter, 167 Sild, Viljo, 167 Sillaots, Vassili, 204 Sirel, Paul, 148. 1 6 3 . 2 0 7 Slcssartukov, Nikolai, 205 Situ. Aleksander. 2 0 6 Soonda, tekist. 3 3 , 140. 1 6 2 . 2 0 7 Soop, tekist, 145 Sorokin, vangilaagri lem. 164 Sprenk, Anni. 14. 108. 112. 166 Sprenk, Augus(, 1 0 8 - 1 1 0 , 166 Sprenk, H e i n o . 166 Sprenk, Jri. 166 Sprenk. Kairi, 108. 166

218

Isikunimede indeks Zvaigzne. 77 metsavendade isa, 76, Tiits, Alviinc. 71 Tiits, August, 145 Tiits, Bruno, 167 Tiits, M a d i s . 167 Tiits, Maria, 167 J t s , Miina. ka lira Muna, 146 Tiits. Viia. 167 Tvel, hvituspataijonlane, 198 Tjumin, tekist, 1 6 3 , 2 0 7 Tjurin, vangilaagrisalgalem, 164 Tolstoi, tekist. 152 Toode, August, 206 Toode, Otto. 161 T o o m . Aleksander (Aleks). 169. 197 T o o m . August, 106. 128. 169, 197 T o o m , Jakob, ka Tut.su Jakob, 197 Toom. Mihhail. 104, 106. 169, 197 Tnam, miilits, 109, 118 T o o p , Richard, 5 5 , 70, 71 Torm, Eduard, ka Kkt, 169. 198 Torm, Elmar, 199 T o r m , P a u l a , 199 T r e p p , vimumees, 112 T r u m a n . Harry, 17. 86 Tsvetkov, Nikolai, 202 Tulp, tekist, 1 6 3 , 2 0 7 T u o m i n . Evalds. 22, 3 1 . 1 2 0 . 176. 184, 186 Turbel, Ivan, 204 Turu, Olev. 161 Tuvike, Arnold, 50 Tverdjanski,/?c(rtorg, 129 T e m c t s , Jaan, 168 T e m e t s . Linda. 168 Tnisson, Aleksander, 111 Tht, Juhan, 117, 140 Tht, Karl, 18, 30, 3 1 , 3 3 . 34, 4 5 . 4 7 - 4 9 . 6 1 , 79, 117. 120. 121. 140, 176 Thi. Karl The isa, 117 T r n , Aadu, 128 Udras. Mari, 9 7 . 104,201

Isikunimede indeks

219

Sprenk. Kusla. 14, 108. 166 Sprenk, Laine, 166 Sprenk, Leili, 166 Sprenk, Olga, 109, 112, 166 Sprenk, Oskar. 110. 166 Sprenk. Richard. 2 0 0 Sprenk. Silvi, 166 Sprenk. i l m e , 166 Staak. Voldemar. 156. 157 Stahn, Jossif. 17, 18, 38. 9 3 , 146, 151. 162 Suija, Valga tdruk, 28 Sviring, hvituspataijonlane, 51 S d e m e (Slark), RudolL 32, 105, 171 S d e m e . Ants, 33 S d e m e , Herta. 32. 3 3 . 105. 171 S d e m e . Mart. 33 S d e m e . Salev, 33 S d e m e , Tiit, 33 S n n . F e r d i n a n d . 7 2 . 9 3 . 171 S d e , Minna. I 35 S d e . Viktor. 51 Senkov. leitnant. 50 S i m k a n i s . haigla juhataja Mordvas. 164 S i n e l jov, hvitsupataljonlane, 163 Sui', tribunali esimees, 163 Suranov. vangilaagri lem. 164 Suri ko vid. hvituspataljonlased. 97, 2 0 0 S v e d . vangivalvur, 164 Zalek. Stanislav. 2 0 7 Zcltc. vangivaht, 163 Zvaigzne. Andrijs, 76. 175. 179. 184. 1 8 6 ' Zvaigzne, A n t o n s . 76, 175, 179. 184.186 Zvaig/.nc, Janis, 76. 138. 173, 175, 178. 179, 184, 186. 193 Z v a i g / n e , Mrtin. 76. 175, 1 7 8 180. 184.' 186

Zihharev, vangilaagri lem, 164 ivaga, tekist, 49 Zunte, ka Mazais, leiti metsavend, 185, 187 T., autori abiline. 181. 182 Taba, Ere, 170 Taba, Floreida. 170 Taba, Helga, 170 Taba, Jaan, 170, 171 Tallar (?). Jaan, 205 Tambcrg, Ants, ka Jumbo. 114,126 T a m m . A m a n d a , 169 T a m m . Minna, 39 T a m m . Paul, 9 3 . 169, 171 T a m m , Taimu. 169 T a m m , vang, 108 T a m m a r k , OlaL 51 T a m m e m a a , Jaan. 155 T a m m e p u u ( E i e b e n b a u m ) , Aala, 123. 126, 199 T a m m e p u u , A., pealekaebaja, 152 T a m m i , Aino, . 3 4 . 4 8 . 4 9 , 140 Tamsalu. Gustav, 205 Tamlov, Alfred, 1 5 , 3 2 . 3 4 . 116 Tann. H.. pealekaebaja. 152 Taralenko, D a v i d . 9 1 , 9 2 Tarassov, Vassili, 164 Tarcste. kaasistuja. 163 Tarto, Enn, 196 Taru. Valter. 4 9 . 50 Tattar. metsnik, 171 Taurin, AlfrTds, 175, 184. 186 Taurin. Voldemrs, 175. 185. 186 Tealane, Elfriede, 39 Teas, Voldemar. 49. 5 I Teder. Vino. 206 Teder, saunaomanik. 9 1 Teppojev. tekist. 147. 162. 163. ' 169.207 Terasvli. A.. pealekaebaja. T i h h a n o v s k i . I r a k l i , 204 ' 152

Uiho, Asta. 148 Uibo. August, 168, 199 Uibo, Boris, 156 U i b o . E e r i . 112. 168 Uibo. Ella. 110 Uiho, Eaiiu. 68 Uibo. Heino. 50. 117. 142, 147. 148. 168 Uibo, Hilja, 168 Uibo, Hilla. 117, 168 Uibo, Jaan, 110. 111 Uibo, Linda. 147, 148 Uibo. Koniuikla inimene. 199 ibod. kditatud. 1 17. 147 Ulmanis. Karlis. 174. 175 Undrits. Peeter. 3 2 . 3 3 . 9 3 , 9 5 . 104, 106. 169. 1 9 7 . 2 0 2 Undrits, livituspataljottlane. 140 Unt, Nikolai, 206 Unt. tekist. 139. 140, 1 6 2 , 2 0 7 Urm, J u h u s . 1 5 Uuskla, tekist. 140, 1 6 2 . 2 0 7 Vaas. Evald. 2 7 . 5 0 , 5 1 , 6 3 . 8 0 . 114. 122, 123. 125. 145. 1 5 1 153, 176. 178 Vaas. Hilda. 152 Vaas, Tcodor. 151 Vahesaar, Arnold. 136, 144 Vahesaar. Julius. 1.36 Vahesaar, Linda. 136 Vahesaar. Selma, 136 Valge. Senta. 136 Vallmer, Nikolai. 203 Valters. metsavaht. 30. 119 Valters. tekist. 163 Varblane. Erich. 172 Varblane. Tiia. 84, 154 Varik, Arnold. 170 Varik. Rudolf, 204 Vassiljev. Anatoli. 203 Vasuk Kalju. 204 Veeber. A n n e . 146 Vecber. Olga. 117

220

Isikunimede indeks Visla, August. 145 Visla, Eduard, 50. 117. 122, 123, 125, 142, 176, 178 Voljukov, Viktor, 2 0 5 Voogla, Oskar, 82 Voof Ernst, 2 0 2 Vorobjov, Mihhail, 207 Vorobjov, tekist, 207 V r o , Paul, 180, 181 W a n d a . Elli Kreitsbergi de, 124. 136 123,

Veimann, kaasistuja, 160 Veider, Julius, 5 0 , 5 1 , 142 Vellomae, A u g u s l , 9 3 , 94 Vene, Jaan, 62 Vcstman, Vilbert, 2 0 4 VTgants, Arturs, 133, 1 7 5 . 1 8 4 , 1 8 6 Vigel, Jaan, 157 Viilup, Paul, 34 Viin, Edgar, 1 5 , 6 8 Vink, Aksel, 8 3 , 84 Vink,Neidi.83 Visla, Alfons, 109, 112, 117