PUNAMTSIKE Tegelased: ema hunt Punamtsike jahimees vanaema Saaliprandal on mned paberist lilled.

Keset saali voodi, kus magab vanaema. Tekk ulatub maani. Ema: Punamtsikeee! Kus sa oled? Punamtsike: Ma olen siin! Ema: Vanaema ji haigeks. Ole hea laps, mine teda vaatama ja vii talle kooki ja mahlajooki. (ulatab Punamtsikesele korvi) (manitsevalt) Ainult vaata,et sa teelt krvale ei astu ega vrastega juttu ei rgi! Punamtsike: Ei, emake! Ma siis lhen. Head-aega! (jalutab aeglaselt, korv kes) Hunt: Tere, Punamtsike, kuhu sa lhed? Punamtsike: Lhen vanaema juurde. Ta ji haigeks. Viin talle kooki ja mahlajooki. Hunt: (uudishimulikult) Aga kus su vanaema elab? Punamtsike: Seal klaserval, kolme vana tamme juures. (Nitab kega) Hunt: (kavalalt) Kuule, Punamtsike, vaata ometi kui ilusad lilled siin kasvavad! Kas sa ei tahaks neid vanaemale korjata? Punamtsike: (rmsalt) Jah, muidugi, vanaemal oleks hea meel. (hakkab lilli korjama) Hunt: (hiilib vanaema majani) Selles majas siis elabki vanaema. (koputab) Vanaema: Kes seal on? Hunt: (peenikese hlega) See olen mina, Punamtsike! Vanaema: Uks on lahti, tule sisse! Hunt: (kargab kohe vanaema kallale, matsutab mnusalt, vanaema poeb mrkamatult voodi alla) Kht on tis, jn nd Punamtsikest ootama.(tmbab vanaema tanu phe, poeb teki alla) Punamtsike: (juab majani) Vanaemal on kindlasti lillede le hea meel. (imestunult) Aga miks uks lahti on? Tere, vanaema! Hunt: Tere, Punamtsike! Tule istu siia voodi servale! Punamtsike: (istub ja vaatab ebalevalt vanaema)Vanaema, miks sul nii suured silmad on? Hunt: Selleks, et sind paremini nha, mu laps! Punamtsike: Aga vanaema, miks sul niisuured ked on? Hunt: Selleks, et sind paremini kallistada, mu laps! Punamtsike: Aga vanaema, miks sul nii koletu suur suu on? Hunt: (rritunult) Selleks, et sind paremini ra sa! (kargab Punamtsikesele kallale, teki varjus poeb ka Punamtsike vaatajate eest varjule voodi alla) Hunt: Amps, amps,amps... Kll mu kht on mnusalt tis! Nd vin rahulikult siia voodisse magama jda. (teki

alla ja norskama) Jahimees: (jalutab majast mda, pss lal) Imelik, uks on lahti ja toast kostab norskamist. Vaatan ige jrele, mis vanaema teeb. (astub voodi juurde) Oh-oo,see on ju hoopis hunt. ( paneb pssi palge, siis aga laseb sel alla vajuda) kki on vanaema veel elus ja ma saan teda psta! (vtab krid ja hakkab likama) Punamtsike: (hppab kigepealt vlja) Kll oli hundi khus pime ja paha! Vanaema: (ronib ka vlja) Aith, sulle, jahimees,et meid hundi khust pstsid! Punamtsike: Enam kunagi ei tee ma seda, mida ema ei luba! (kallistab vanaema)