Natali Tivkin Stom.2.

kursus Tartu 2012

Atsidoos vere pH alanemine (pH<7,37)

Alkaloos vere pH suurenemine (pH>7,43)

Mitterespiratoorne atsidoos/alkaloos neerude funktsioonihiretest ja ainevahetushiretest tingitud atsidoos/alkaloos

Respiratoorne atsidoos/alkaloos phjustatud kopsude funktsioonihirest, tpsemalt CO2 osarhu tusust vi langusest

Metaboolne atsidoos/alkaloos phjustatud ainevahetushiretest veres.

Kompensatsiooniks nimetatakse mehhanisme, mis viivad vere pH normaalsele tasemele tagasi.

Primaarne mitterespiratoorne atsidoos mittelenduvad happed on kuhjunud, puhverleeliste kontsentratsioon vhenenud, pH vrtus langenud. Hperventilatsiooni tagajrjel CO2 osarhk langeb, pH vrtus tuseb. Primaarne respiratoorne atsidoos CO2 osarhk veres on tusnud, pH vrtus langenud. Neerud tstavad vere puhverleeliste kontsentratsiooni, pH vrtus tuseb

Primaarne mitterespiratoorne alkaloos puhverlahuste hulk on suurenenud, pH vrtus tusnud. Hpoventilatsiooni tagajrjel CO2 osarhk tuseb, pH vrtus langeb. Primaarne respiratoorne alkaloos CO2 osarhk veres on langenud, pH vrtus tusnud. Neerud vhendavad vere puhverleeliste kontsentratsiooni, pH vrtus langeb.

Veres valitseva happe-leelise seisundi anals ja hindamine on mrkimisvrse kliinilise thtsusega. Selleks on vajalik nende suuruste mramine, mis lubavad teha otsuseid atsidoosalkaloos, samuti respiratoornemitterespiratoorne. Selleks mratakse arteriaalsest verest teatud andmed:

pH- nitab, kas H-ioonide kontsentratsioon on normi piires (pH=7,37-7,43). Kui suurem kui 7,43, on tegu alkaloosiga. PCO2. CO2 suurenenud vi vhenenud osarhk vimaldab otsustada, kas hire on primaalselt respiratoorne. Puhverleelise hlve- puhverleelise hlbe( BE) vrtus nitab, kas on tegemist happe-leelise tasakaalu primaarse mitterespiratoorse hirega. Mittelenduvate hapete kuhjumine vi nende hulga vhenemine veres avaldab vahetult mju BE vrtusele. (Normi piirid: BE=-2,5 kuni +2,5 mmol/l)

Mratakse happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarhku he tvttega Uuritav veri tasakaalustatakse kahe teadaoleva koostisega gaasiseguga, millel on erinevad CO2 osarhud (mustad kverjooned

Nomogrammile tmmatud sirgjooned aitavad leida CO2-osarhu, pH ja puhverleeliste hlbe veres, mille jrel saab anda diagnoosi

R.F. Schmidt, G.Thews. Inimese fsioloogia. Tartu 1997. Silverthorn, D. U. Human Phisiology. An Integrated Approach 3rd edition. Pearson 2004 Moodle