KLALEHT NR 48

Veebruar 2016

Aasta 2016 on merekultuuriaasta.

Alanud aasta eesmrk on nidata, et meri on meie ajalugu, t, toit,
kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.
Merekultuuri rikkuse ja paljususe annavad edasi
merekultuuriaasta neli temaatilist lainet. Aasta alguses
oli rhk prandi- ja kultuuriteemadel. Kevadel, mrtsis,
aprillis ja mais on fookus mereohutusel ja -haridusel.
Suvine laine juunis, juulis ja augustis kutsub kiki mere
rde ja mere peale aktiivselt puhkama ja vaba aega
sisustama. Septembrist kuni novembrini on aeg
tsisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku le.
Alanud merekultuuriaasta annab taas phjuse prata end noga mere poole ja
ksida, kas oleme lihtsalt mererne rahvas vi mererahvas.
merekultuur.ee

Suviseks mererseks puhkuseks on meile tulnud ks vga tore pakkumine.

16. juulil toimub Luhinaranna klaplatsil
Tallinna Rotary Klubi Segakoori heategevuslik kontsert.
Kui teil on hid mtteid, mida meie mererahvas sel aastal teha viks,
andke endast julgelt mrku!

Maa tuleb tita lastega

ja tita lastelastega

Suured ja vikesed
juubilarid

(H. Runnel)
23. veebruar

Sirli Ligi

ema: Ktlin Ligi

isa: Andrus Ligi
vanaema: Hille Ligi
vanaisa: Jaanus Ligi

27. detsember

Pille-Riin Riis

25

07. jaanuar
11. jaanuar
15. jaanuar
21. jaanuar
25. jaanuar

Milvi Kaus
Maire Lodi
Kai Reinart
Raivo Reinart
Tiit Ennemuist

50
55
15
60
50

13. veebruar
13. veebruar

Toomas Vana
Hille Ligi

50
60

14. mrts
24. mrts

Andrus Keskla
Merje Ennemuist

55
50

nnitleme koolilpetajaid!
* Marko Rei
Kuressaare Ametikool, kokk
* Klli Ojavee
Kuressaare Ametikool, pagar

Saaremaa kunstiklubi liikmed hletasid 2015. aasta

tegijaks Kalev Koeli, kes kandis luendile kik Saaremaa
igeusu
eusu kirikud.
Eelmise aasta novembris valmis Kalevil metropoliit
Stefanuse portree, mis paigaldati EAK kirikukeskusse.
Kunstiklubi presidendi Reet Truuvrti snul on arglikust
algajast saamas ha omanolisem kunstnik.
Portreede maalijana on Kalev jdvustanud
jdvustanud ka meie
klade inimesi.

KLA KLA
Lilleme Lea pidudel kimistest saaks juba raamatu vlja anda. Kll jb ta rallivangi, kll vajab eritransporti
Sel aastal Laimjala vrikate uusaastapeol tundus kik korras olevat. Ainult mobiil oli ununenud koju
ko
laadima, aga thja sest!
Peo lppedes sidutas bussijuht Tiit rahva koju. Lea oli viimane reisija, Tiit viis ta Lilleme vravasse ja nitas
veel bussituledega valgust, kuni Lea majani judis.
Kodus ei olnud kedagi ja uks oli lukus. Vtit polnud kusagil.
kusagil. Ka maja tagumine uks oli lukus. Kgiaknast
paistis mobiil, mis oli keulatuses, kuid ktte ei saanud ja seega ka helistada mitte.
Oli selle talve klm ja lumine aeg. Lea vantsis sauna ja maja vahet. Saunas sai pisutki sooja ja maja juurest
otsis ta ikka ja jlle vtit. Ei saa ju olla, et kik lhevad lihtsalt ra ja jtavad vanainimese ue kevadet ootama!
Viimaks kustus lootus. Lea vttis jalgratta ja asus pimedas Prna poole teele.
Hiljem imestas ta isegi, et kohale judis.
nneks oli Prna Tiit koduss ja telefoni teel saadi ktte lapselaps Lehar,
kes vanaema koju viis ja ukse lahti tegi.
Peolt saabumisest oli mdas kolm tundi.
Vti oli titsa olemas. Kus? Eks ikka seal, kust Lea seda seitse korda otsinud oli!

EHA VALGUS
Olles le poole sajandi siin maamunal ringi seigelnud,
suutsin uusaastal teha vhemalt kolme asja elus esimest
korda.
Umbes pool tundi enne sdad istusin naabrinaise
Maire autosse ja vtsime suuna Tornime
Tornim poole. Tukre
rahvana judsime kohale teistest varem ning aitasime kiriku
kuuskedel knlaid sdata nagu Kevade filmis!
Uue aasta vtsime vastu Tornime kiriku tornis kella
les. nneks oli vljas pime ja ma suutsin mitte mtelda
sellele, kui krgel
el me tegelikult olime. mberringi lendasid
taevasse raketid, Maire jlgis kellaaega: 23.58 23.59 ja
siis ta tuli!
Lhikeses palvuses soovis kirikupetaja kike head
kigile Pide valla kladele ja kuna kohal olid ka
Saareklade esindajad, oleme meiegi
meieg selleks aastaks
nnistuse saanud.
Kirikust suundusime surnuaeda. sel surnuaias ka
see kogemus oli mul varasemast puudu. Terve surnuaed
sras tuledemeres. Hetkekski ei tekkinud khedust
koosluses ja surnuaed. Oli lihtsalt ilus.
Kolmas uudne kogemuss on pikema eellooga. Kik sai
alguse 2016. a Saareklade kalendrist, kus jaanuari fotolt vaatasid vastu 1987. a noored nrisokud. See tekitas
Lilleme Ivos sellise nostalgialaksu, et ta otsustas paarikmne-aastase
paarikmne aastase vaheaja jrel sokku jooksma minna.
Hommikul
kul kella nelja paigu pidi seltskond Koplile judma, nagu vanasti. Olime aga just kirikust vljunud, kui
ema helistas: Mul lks siit suur seltskond sokkusid just minema! Kk oli paksult rahvast tis! Vat sulle sh!
Arvasin, et sellega on uusaastaks kik,
kik, aga kus sa sellega! Olime Mairega pisut hilised raketid taevasse
lennutanud, kui Ivo helistas: Kus sa oled? Oleme praegu Jel, tule siia!
Kui kla kutsub, peab klavanem minema. Sain sokud ktte Nurgal. Kuna olin kaine autojuht, judsime
nne viia kaugemalegi kui Metsaklla. Nii sai minust nrikits! Vrkli Elduri jutu jrgi judsid sokud ringilt
tagasi tavalisel ajal, ainult ring kis seekord lbi Unguma ja Neemi klade.
Koju judsin hommikul kell kuus. Olin lootnud, et tuleb rahulik aasta, aga lheb
lheb vist jlle nagu tavaliselt

Luule Mardisoo
29.10.1941 03.02.2016
Aastakmneid tagasi Srves sndinud ed Silvi, Asta ja Luule viidi perega
sja jalust Saksamaale. Kige noorem - Luule oli siis alles pris-pris
pris
pisike.
Tagasi kodumaale judes
judes asusid nad elama Saareklla Laanele.
Tdrukud kasvasid suureks, rajasid oma pered ja lahkusid Laanelt. Kui
surid ema ja isa, mdi talukoht uutele omanikele.
Prast aastatepikkust rasket haigust lahkus manalateele viimane de. ks
etapp Laane talu ajaloos
ajalo on lppenud.

Vljaandja: MT Saareklade
Sa
Selts

KLALEHT

Arvelduskonto EE41 1010 2200 6951 2011

Trkiarv: 70
Toi
oimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis

Saaremetsa kla 4-8

4
Laimjala vald Saaremaa
e--post: koplike@hot.ee
ht
http://kuutoukajad.blogspot.com

22001155.. A
AA
ASSTTA
A SS
N
NA
ASS JJA
AP
PIILLD
DIISS
14. jaanuar Ilme Vana 70
05. veebruar suri Anete Heinlaid 87
24. aprill Veera Madal 95
26. aprill sndis Rene Ennemuist
02. mai suri Endel Mangu 86,
Saare Lastekodu direktor 1953 - 1957
09. mai Helve Teevet 75
25. mai suri Tarvo Riim 64
30. mai Arnold Riis 85
24. juuni jaanituli Luhinaranna klaplatsil
10. juuli valmis sai uus tantsuplats Kla Koja ees

11. juuli Kuie valla kella kuiene simman

Luhinaranna klaplatsil

14. 15. juuli klalised Ida-Virumaalt Errast

07. august sndis Martin Ennemuist
09. august Sulle mulle laat
09. august Saareklade I discgolfi vistlus
29. august Muinastulede htu Luhina rannas
29. august abiellusid Kristi Ennemuist ja Martin Remmer
14. september sndis Simo Lepp
16. september suri Marko Ennemuist 54
03. november Ingrid Rtel 80
13. november Vilve Ennemuist 80

12. november suri Naima Ruus 83

07. detsember suri Linda Muruvee 69

ana jalakas
jalakas jutustab
Arhiivide varasalvest: materjale Saaremisa ja Saarekla kohta
Enn Kng
ajaloodoktor ja Tartu likooli ppejud
Saarekla talupoegade rendimaksed Saaremaa rtelkonnale 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul, II
Eelmises Klalehes time
ime esile rendisummad, mida Saarekla peremehed ja vabadikud pidid oma talude eest
rtelkonnale alates raharendile leminekust 1866. aastal maksma. Seejuures mrkisime, et taludel ei olnud
lihtne aastarenti tasuda, sageli jdi see vlgu.
vlgu Vlad aastate jooksul
ooksul kasvasid. Sel juhul ei jnud muud le,
kui saata palvekiri rtelkonnale,
ale, et see teeks rendi osas jreleandmisi vi vhemalt pikendaks maksmise
thtaega; peaasi, et kohta kest ei vetaks ja vlga kohtu teel sisse ei nutaks.
nutaks. Alljrgnevalt toome esile
mned Saare valla talupoegade, s.h Saarekla elanike palvekirjad ja paar Saare vallas renti koguma
mratud koolmeister M. Nri selgitavat kirja. Soovides ajaloo hngu esile tuua, avaldame kirjad nende
keelt muutmata. Palvekirjad asuvad Rahvusarhiivi Ajalooarhiivis Saaremaa rtelkonna fondis.
Pallamine Aulise Lantradi Kohtu Wannemile
Et Sarewalla, Nemi, Sare, Unguma ja Walta klla wabbantikkude prast, kes ennaste nimmed sija alla
kirjutanud palluwad seda, kui aulise Kohtu Wannematte polest wiks nende
nende pllud lle watada, ja arro teha,
se tuleb sest et reind on wga suur, et selle jure ei wi jda, seprrast se on, et ei olle heinamaad ja karja
maad, ja pllud on wagga lahjad, nee hared* mis kllade mehed on maha jtnud, rubla wrd on maad
egga hele arwetud anda, agga nd on jo hopis rohkem, ja meie nnam pllo maad ei wi wasto wtta, kui
he rubla wrd on, seprrast et heinamaad karja maad pihhugid ei olle.
[palvekiri on koostatud mrtsis 1867]
* hared = krgemad kivised maatkid ehk kivivared

Auustud Lantradi kohtu wanemad.

Esimene Abrili kuu pw on amu mda ja ma peaksin linna renti tooma, aga see aasta ei taha talumeeste
kest renti saada, paluwad oota, sest paergus on kala pdmise aeg ja kalade eest lootwad raha saada.
Enam renti paergus
us mo kes pole korjatud kui peale 200 rubla sellega ei maksa linna tulla, ehk tuleb ikka
weel juure, see raha mis korjatud, seda on paremad maksjad toonud, nendel kes minew sgise suured wlad
jhid ei ole mitte kopikad toond, ainult No 45 Tiidu Leonti Saar
Saar ti 26 rubla, teised pole mitte toond, mul on
kl woli kohtu kaibada, aga ma elan rahwa seas, seega on mul raske, ja teiseks kellel palju wlgu, sellel
pole jo ka kohtu lbi mida ma, Palun siis alandlikult nii pea kui juab ksk, mis peab tegema, I kas kohtu
kaibama, mis kl tlikas, II ehk see oleks kergem suuremad wlgnikud linna tellida, et nemad omale eest
seisjad muretsewad, sest nenda see asi ei wi wagusi jda. Kes need wlgnikud on, seda nevad auustud
Lantrad herrad linnas rendi wastuwtmise raamatust,
raamatust, ma karda et wlad lhewad wga suureks ja mo juttu
ei nita nemad thele panewad, palun siis auustud herrasid nii armulised olla ja teada anda, mis peab
tegema.
Alandlikult 26mal Abril 1897 Saarewalla rendi wastu vtja
M. Nr

Krgeste austud Lantradi kohtu wanemad.

Et Saarewalla rendi wlad iga aasta suuremaks kaswawad ja mul kl see woli on, wlgasi kohtu lbi
sissesundida mis ma olen ka teinud, aga neid wlalisi on ka, kelle wlad suured on, aga ei maksa kaibada,
sest sealt pole minu teada midagi saada, aga ma arwan et rahwa seas neid kl on, kes kuha wtaksid ja
wla maksaksid. Kas see poleks wimalik Pidi kirikus, Pidi Tornime wene kirikus ja Pidi Kahtla wene
kirikus teada anda, et Saarewalla talu kohtasi saada on, rendi vldade prast, ligemad teateist saab rendi
wastuwtja kest, sest tuleks see kasu I et whemad wlalised tooksid ennem oma wla ra, II saaks teada
kui palju neid wlgu jnud kuha tahtjud on. Teine kord kontrahi wahe aegu sai ka nenda tehtud, see on jo
wga wimalik, et kuulutuse jrge ka suured wlalised ra maksawad et pole kohtu kulusi tarwis. [..]
Alandlikult 10 Nowembril 1904 Saarewalla rendi wastuwtja
M. Nr

Krgeste Austud Saarema Landradi Koleegiumile

Saaremisa walla talupoegade Wassili Koder, Iwan Wahe, Mihael Kaks, Aleksander Peet, Joosep Pllur,
Iwan J, Juhan Kiutrand, Anna Rand, Antoni Jer, Aleksander Mir, Andrei Tuwrt, Wassili Saarkesk,
Iwan Wikat, Iwan Tiis, Mihael Kelder, Elisaweta Tulit, Aleksander Wikat, Jakow Mirisep, Aleksei
Kiutrand, Aleksei Jer, Aleksander Kng, Jakow Tosin, Antoni Tht, Aleksander Ennemuist, Aleksander
Lodi, Georgi Tammik, Aleksander Jer, Mihael Kwe, Wladimir Koppel, Aleksei Teis, Willem Ansperg,
Wassili Wrk, Maria Kald, Adu Rahanik, AleksanderAnsperg, Iwan Kelder, Adu Paia, Wassili Wahe,
Weoder Ansperg, Egori Alas, Nikolai Rehi, Mihael Peet, Wassili Krid, Leonti Saar ja Aleksander Rehi
Kigealandlikum palwe.
Meie lemal nimetud Saaremisa walla talupoiad palume kigealandlikumalt Krgeste Austud Saaremaa
Landradi Kollegiumi, meie alamal seiswat kigealandlikumat palwet armulikult thele panna ja meite rasket
elujrge kergitada.
Esimeseks on meie pllu, heina ja karjama piir liig kitsas, aga rendi raha selle kohta liig krge, Plluma on
krgetest mgedest ja aukudest koos, kui kuiw aeg on siis krbe wili mel ra, kui mrg aeg siis wesi wttab
aukudes ra, ka pllu rammu ei saa meie nii palju kui tarwis on, sest heinamaad on whe ja seegi on muist
mgine ja muist mda soo, kus mnel aastal midagi ei saa. Karjama on niisamma sugune mgine ja auklik
maa, mis sui aial ra krbeb ja kui wesi aukudest ra kuiwab, siis jb kuiw sawi prmand jrele, nnda
siis ei saa meie wiletsa karjama ja heinama tttu htegi noort looma kaswatada, waid kik peame ostma.
lemal seletud phjustel palume oma puumaade** renti 20% alandada.
Teiseks palume talumaiade ehituse peale thelepanemist prda, senni anti meile metsast ksi ehituspalgid,
kuna meie ise kik muu materjali pidime ostma, et see aga meie kehwuse prast wimata on, siis palume, et
Landradi Kollegium kik puuma maia ehituse materjali muretseks, sest maiad pole mitte rentniku omadus
waid puuma raudwara.
Kolmandaks palume weel oma sooheinama pealt wee ra laskmise prast. Wanal aial on kaewetud Koigi
Jrwest kunni mereni suur kraaw, mis mitme walla piirist lbi kib, aga ise ranis pitkalt Saaremisa walla
piirist, knni kolm wersta; nd se kraaw on umbseks waijunud ja kaswanud ja ei wea enam wett ra, selle
prast ka meite heinama kaswab sammalt ja tuseb wee peale, kus ligi ei saa ja heina ka ei kaswa, et meil
seda ennastel wimalik ei ole parandada, siis paluma alandlikult, Landradi Kollegiumit selle eest muret
kanda, et see suur kraaw saaks makonna kulul ra puhastud.
Pidel 11mal Aprillil 1905 aastal
** puuma(a) = renditalukoht