You are on page 1of 3

Lia foun

Relasiona ho akordu nebee Timor Leste (TL) hoo Australia hetan atu fahe mina iha area
Greater Sunrise hanesan 50:50, ida nee seidauk justu, tanba la esplika klaru katak see mak iha
direitu liu. Hau hanoin kuandu ema nain rua fahe buat ida ba malu tenke haree see maka iha
direitu barak liu nia hetan barak liu. No see maka la dun iha direitu nia hetan oitoan. Tanba
direitu nee ita bele hatene wainhira iha ona lina fronteira konaba mina nee, iha Tasi Australia
nian (TA) ka Tasi Timor (TT) nian, Reitor Universidade da Paz (UNPAZ) Dr. Lucas da
Costa
Translation by Internews: Director of Universidade da Paz (UNPAZ) Dr Lucas da Costa said
that the Australian and Timor-Leste deal to split revenues from the Greater Sunrise field 5050 is not yet fair because it remains unclear who has the rights to the field. I think that when
two people split something, they must know who has the rights to it. The one with the right
gets more, and who has a lesser claim gets less. We need to know the definition of the border
line between Timor-Leste and Australia, da Costa said.

15 Junhu 2005 STL: Pipeline Greater Sunrise bele dada mai TL [can pipeline to TL]
http://www.suaratimorlorosae.com/details.php?id=1951&now=2005-06-15
Lia-foun tau tan 12 Julho 2005
"Uluk ema sempre hatete kuak klean Tasi Timor nian seidauk iha teknologia ida para ultra
pasa. Maibee iha tempu agora iha ona esperensia husi rai seluk. Teknologia iha ona no hatudu
tia ona hanesan husi kompania INTEC. Bazea ba ida nee, maiske Tasi Timor klean mais
Greater Sunrise bele dada mai Timor Leste." Suara Timor
Lorosae:http://www.suaratimorlorosae.com/
29 Set 2005 FONGTIL: Sosiedade Sivil Timor-Leste Ezije Fronteira Neebe Justu
http://www.laohamutuk.org/reports/AusAID/NGO29Sep04tet.htm
Sosiedade sivil no emar Timor-Leste, hamutuk ho ONG sira neebe fo sai deklarasaun nee,
tuir nafatin negosiasaun hirak entre ami nian governu no Australia ho interese makaas. Ami
fiar katak asuntu hirak neebe atu diskuti hela iha Darwin semana nee mak asuntu hirak neebe
importante tebes ba futuru ami nian nasaun.
... ami ezije Australia atu halo buat hirak tuir mai nee:
1. Respeitu soberania nasional Republika Demokratika Timor-Leste, ...

2. ... ami fiar nafatin katak fronteira permanente ida, iha koluna be no tasi kidun, nee esensial
atu kompleta ami nian luta ba indepedensia nasional. Fronteira nee tenke bazeia ba prinsipiu
legal internasional ohin loron nian, tuir risku klaran husi tasi ninin rai rua nee nian leet, ho
fronteira lateral neebe sei tesi tuir lei international ohin loron.
3. Fila ba prosesu rezolusaun disputa internasional ba fronteira maritima husi Tribunal
Internasional ba Justisa no Tribunal Internasional ba Lei Tasi.
4. La bele hatama futuru ami nasaun iha imi nian politika. Iha fulan neen nee nian laran, ami
laran triste hodi haree katak direitu ema Timor-Leste politiku Australianu sira uza ba sira nian
konsumu politika domestika. Ami nian direitu bazeia ba lei internasional no prinsipiu moral,
laos bazeia ba sondajen opiniaun publika Australianu. Ami sente hakfodak ho kontras tinan
ida liu ba, bainhira imi la kohi hasoru malu liu dala ida iha fulan neen, no ohin loron, molok
atu tama ba imi nian eleisaun, bainhira imi hakarak hasoru semana-semana.
5. Respeitu direitu Timor-Leste atu dezenvolve rasik ami nian rekursu tuir tempu neebe diak
liu ba ami nian povu. ...
6. Hatuka (Hapara) esplorasaun Laminaria-Corallina no kampu seluk tan iha teritoriu
desputada, inklui fo lisensa foun. Tau osan hirak neebe hetan husi kampu hirak nee iha konta
netral ida, ... "
Asosiasaun HAK, Fundasaun Haburas, Lao Hamutuk, Asosiasaun Radio Komunidade
Timor-Leste (ARKTL), LAIFET, FOKUPERS, Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH), Forum Tau
Matan (FTM), Asosiasaun Estudante Timor-Leste.

La'o Hamutuk nia Surat Popular

Lista La'o Hamutuk (ho Ingles) kona ba mina ho mos


gas: http://www.laohamutuk.org/Oil/OilIndex.html

Lao hamutuk hakerek Surat Popular ne'e para atu Timoroan bele diskuti Timor nia mina ho

malu.

2005
Fronteira maritima
pdf formatu [300 kb]: http://www.laohamutuk.org/surat/SPfronteiramaritima05.pdf
"Fronteira maritima ka tasi ketan entre Timor Leste ho Australia katak, linha mak ha-fahe tasi
entre nasaun rua ne'e. Hodi nune nasaun ida-idak iha determinasaun legal ba sira nia
soberania tasi. Ho iha soberania ba tasi, nasaun ida-idak bele identifika sira nia riku soin.
Riku soin hirak ne'e mak hanesan: ikan, ahu ruin, kadiuk, duut tasi no seluk-seluk tan. Buat
hirak ne'e bele hetan iha tasi laran. Nune mos mina no gas bele hetan iha rai okos husi tasi
kidun."
Lista:
* Areia Dezenvolimentu Petroleo Hamutuk
* Alternativu fahe Tasi ho linha Mediu
* Perguntas ba Diskusaun

2004
ita nia minarai, ita nia futuru
pdf formatu [260 kb]: http://www.etan.org/lh/pdfs/surat/oil.pdf
* Tansa minarai importante ba dezenvolvimentu Timor Lorosae?
* Posu minarai iha Tasi Timor nee iha neebe deit?
* Oinsa povu Timor Lorosae bele hatene no involve iha prosesu dezenvolvimentu industria
gas no minarai Tasi Timor?
AUSTRALIA LABELE NAOK TAN TIMOR LOROSAE NIA MINARAI!

You might also like