SALME PHIKOOLI HLEKANDJA AASTAST 1994

VEEBRUAR NR.6 (136)

KOOLI PRESS
T I I G R I T E G I JA 2 0 1 2 ON S A L M E KO O L

Eesti Vabariigi 95. aastapevale phendatud aktus

Merle Sillavee huvijuht

Loe lhemalt lk 5

22.veebruaril thistati Salme koolis Eesti Vabariigi 95.snnipeva. Aktus algas hmniga. Hea oli kuulda, kuidas kogu kool hiselt kaasa laulis. Fldimngu ja luulekavaga esinesid kolmanda klassi pilased. Mudilaskoor, lastekoor ja 5.-7.klassi ansambel laulsid meie kigi rmuks ja snnipeva auks. Pidupeva tervitusi ja muljed suurest vidust Tiigrihppe konkursilt jagas meiega kooli direktor Marika Ptsep. Palju nne kogu kooliperele. Klalisena oli meie aktusele kutsutud riigikogu liige Kalle Laanet. petaja Tiia Kobin avas koolimaja kaunistava nituse, mis on phendatud Salme kooli 25 aastapevale. See oli tore pidupev meile kigile.

Pildid Vabariigi aktusest.

Teeme ise leiba

Merle Sillavee huvijuht

Eesti vanasna tleb, et maailm psib viljateral ja leib on kibe ktte saada, aga magus sa. Meie koolis on palju inimesi, kes teevad vi kelle kodus tehakse ka tnapeval ise leiba. Et seda td tutvustada noortele inimestele ja anda aimu, kui pikk protsess Usinad leivategijad. on he leiva valmimine, otsustasime oma koolis leiba kpsetada. 4.-6.klasside pilastest koosnevad meeskonnad vtsid valmistada kolme erinevat sorti leiba. Seda tehti kooli haldusjuhi Mare Poopuu juhendamisel. Esimesel peval pandi juuretis krima. Kik meeskonnad said omale juuretiseseemne, kuhu lisati veidi jahu, segati hoole ja armastusega lbi ning pandi sooja ruumi. Teisel peval lisati veel jahu ja vastavalt retseptile lisandid. Sel korral said kik osalised ked taignaseks, kuna leivatainast pidi stkuma nii kaua, kuni sein selja taga mrjaks lheb. Vhemalt nii rgib leiva stkumisest vanarahvas. Tore oli kuulda kuidas ks leivameister tles, et nd ta teab kui raske t on leiva tegemine ja tema austab leiba palju rohkem. Kui kik meeskonnad said oma stkumised stkutud, taigna vormidesse pandud ja head snad peale eldud, lksid leivad uuesti sooja kerkima. Kolmanda peva hommikul tervitas pilasi vga hsti kerkinud leivad. Viimane etapp oli kpsetamine. Koos sellega titus koolimaja mnusa leivalhnaga. Meie noored leivameistrid tegid vga head td, sest leivad nnestusid ja maitsesid suurepraselt. Sgivahetunnil said kik maitsta kolme erinevat leiba: jhvikatega, krvitsaseemnetega ja seemneseguga. Soojale leivale oli vimalus mrida ka maitsevid. Suur tnu Marele, kes lapsi juhendas ja kigile kpsetajatele. Leivategu oli ks osa "Lbusate sgisellide" projektist ning seda kajastas ka "Saarte hl" .

Sbralik vastlapev
Merle Sillavee huvijuht

TEISTSUGUNE REEDEHOMMIK 5. KLASSIS

Tea Merivald 5.klassi klassijuhataja

Sel aastal langesid vastlapev ja sbrapev hesse ndalasse. See tegi meie ndala vga mitmekesiseks ja toredaks. 12.veebruaril korraldasime koosts Noorkotkaste rhmajuhiga kogu koolile maastikumngu.

Ktes jud ja plvis ramm, tuulte kannul jookseb samm poistel poiste pev. /M. Kesamaa/ 22. veebruari hommik algas 5. klassi poistele pisut teisiti. Nimelt Eesti Vabariigi 95. snnipeva eel otsustasid tdrukud neile vikese llatuse ette valmistada. Iga noormees sai lesande: nagu maastikumngus, tuli kirjade abil enda kingitus les leida. Kingituseks oli kikilips. Rmsavrvilised kikid kaela seatud, sai maiustada koogiga. Prast veel lbus seltskonnamng. Vike thelepanuavaldus poistele, tulevastele meestele, kulus marjaks ra.

lesanded olid vga mitmekesised. Alustati tpsusvisetega, tehti lumine grupipilt, lbiti labrint, lahendati salakirja, lasti liugu ja hti kigile "Hissa, meil on vastlad". Ilm oli vastlapevale kohaselt lumine. Kik osalised said koos lustida ja liikuda. 14.veebruaril titus koolimaja

1 0 0. KOOL I PE V
Mirle Arge 1.klassi klassijuhataja

Reedel 8.veebruaril oli 1.klassi ruumis tavaprasemalt rohkem rahvast kui tavaliselt. Klas olid laste vanemad, kes tulid osa saama meie 100. koolipevast. ppimine toimus keskustena : arvutamiskeskuses pidi liitma ja lahutama ning vrvima pildi sajajalgsest, kirjutamiskeskuses lahendati mistatusi snaga sada, teaduskeskuses oli teema "Aastaring", meisterdamiskeskuses valmid kpsisetort, vaibal sai kuulata krvaklappidega laulu sajajalgsest ning vaadata raamatut Sajajalgsest Saarast. Peale 2. tundi esinesime teistele algklassidele nidendiga "Sajajalgne." Pev lppes omavalmistatud kpsisetordi smisega.

roosade, valgete ja punaste riietega. Oli ju sbrapev. Vga aktiivselt tegutses traditsiooniline sbrapostkast. Kik soovijad said end pildistada koos sbraga. Mnel nnestus ka Kalli-karult emmata saada. Pev oli tis sdameid, kingitusi ja palju spru.

E N T R U M I A B I L E E S T I L AU L U K U U L A M A
Anni Polding 8.klassi pilane

ks pev, kui lksin facebooki avastasin, et ENTRUM oli enda lehele pannud les ankeedi, mille kaudu vis saada psme Eesti laulu 1. poolnaali salvestusele, sest Teele Viira, Tuuli ja ULA laul "Ring The Alarm", millele olime ENTRUMi sessoonil teinud muusikavideo oli psenud Eesti laulu poolnaali. Teele Viira on ka ENTRUMi patroon. Titsin ankeedi ja jin vastust ootama ning mne peva prast ngingi enda postkastis kirja, mis kinnitas mu psemist salvestusele, mis toimus reedel, 8. veebruaril ERR majas. Salvestus algas kell 17.00. Esitusele tulid 10 laulu, mis olid kik vga head ja meeldisid mulle vga, kuid kige rohkem meeldis mulle siiski "Ring The Alarm".

Kokkamine on lahe!
Mariliis Lazarev projekti kordinaaor

26. veebruari hommikul helises nagu igal hommikul tunnikell, kuid 25 last ei seadnud samme oma klassiruumi, vaid kogunesid sklasse. Sklas ootas neid GO SPA peakokk Toomas Leedu koos abikoka Rita Reemanniga. Algas Kohaliku- ja mahetoidu pev, mis viidi lbi projekti Growing Gastronautsi raames. Kigepealt andis Toomas Leedu meile levaate pevakavast ning selgitas, mida tna valmistama hakatakse. Ega ei olnudki pikalt aega jutustada - plled ette, mtsid phe ning kokkama! Samal ajal kui meie kokk koos Toomase ja Ritaga Shreki-suppi keetis, valmistasid kolm meeskonda erinevaid magustoite. 4. klassi tublid lapsed koos 7-ndikega valmistasid kirjut koera, usin 5. klass tegi srnikuid ning tragid 6-ndikud valmistasid jogurti-duot. Kk oli mitu tundi mnusat sagimist ja elevust tis mida lhemale judis esimene sgivahetund, seda kiiremini hakkasid osalejate ked-jalad liikuma. Enne veel kui esimesed sjad sklasse visid astuda, kaeti lauad ning teenindajad vahetasid riided. Oh kui ilusad meie pilased vlja ngid! Oligi kes aeg esimesi kliente vrustada. Kui esimesed sjad sklasse judsid, olid nende nod tis llatust. Tepoolest oli hkkond sklas tavaprasest erinev lauad olid kaetud, laudu ehtisid linikud ning, mis kige vahvam, neid tervitas peakokk isiklikult. Enne kui sma hakati, tutvustas Toomas, mida lunaks pakutakse ning siis visidki teenindajad lunaski serveerima hakata. Kui esimene sgivahetund lbi sai, algas uuesti sagimine oli ju vaja kiiresti valmistuda jrgmiseks sgivahetunniks. Teise sgivahetunni ajal olime juba tielikud profd serveerimine tuli imeliselt vlja! Enne kui arugi saime, oligi kogu koolipere kht tid sdetud. Ji vaid le kokku liita magustoitude punktid, et vlja selgitada vitjad. Teise klassi lapsed olid lahkesti arvutamisega abiks ning vitjaks tuli lekaalukalt kirju koer (76 hlt), auvrse teise koha saavutas srnik maasikatambiga (37 hlt) ning kolmandaks ji jogurti-duo (22 hlt). Kui kk koristatud seati sammud fuajeesse, kus sai Toomase kest huvitavaid ksimusi ksida. Nii kui petaja Valve oli esimese ksimuse ra ksinud, jtkus ksimuste-rahet mitmekmneks minutiks. Vga huvitav oli Toomase seiklustest ja maitseelamustest osa saada! Peva lpetasime osalejate tnamisega iga meeskond sai Toomasse allkirjaga tnukirja ning palgaks ka suure okolaadi. petajana olen ma uhke meie pilaste le, kes sellest pevast he toreda ja ilusa kogemuse tegid. Tore oli nha laste entusiasmi toidu serveerimisel vabatahtlikult teenindati ka vallattajaid. Samuti oli hea kuulata arukaid ksimusi Toomasele. Ilma teieta, vahvad pilased, ei oleks see ritus nii kaunilt vlja kukkunud. Suur aith! Kiidusnad ja suured tnud ka Toomasele ja Ritale, kes meiega oma oskusi jagasid ning meie skla restoraniks muutsid.

Leivatootjate toodangu degusteerimine

Merle Sillavee huvijuht

Vabariigi aastapeva ndala phendasime leivale. Stendilt oli vimalus lugeda kuidas taluperes leiba tehti, vaadata leivavilja ja tutvuda vanasnadega leivast. Lbi kolme peva valmistasid koolilapsed ise leiba, kuid vrdluse saamiseks kutsusime omale klla ka Saaremaal tegutsevad leibvatootjad. Kolmapeval degusteerisime Saare Leiva tooteid ja neljapeval klastas meid Karja Pagariri juhataja Aivo Kanemgi, kes pakkus oma rma kpsetisi meie kooliperele degusteerida. Need olid toredad vahetunnid ja lisas mnegi leivasja mensse uue toote.

Avasli thetolmu pdmas

Tea Merivald juhendaja

Tulevased nitlejad, staarid... Kes teab? Kindlasti oli tulevasi kuulsusi esinejate hulgas, kes 8. veebruaril Kostivere Kultuurimisas les astusid. Nimelt avanes Salme kooli 9. klassi pilasel Teele Tiltsil vimalus osaleda lesriigilisel pilasetlejate konkursil. Riigikonkurss toimub igal aastal erinevas Eestimaa paigas, 2010. aastal ka Saaremaal Kuressaares. Seekord oli siis saarlastel pikk sit teisele poole Tallinna. Misamajja sisse astudes tervitasid meid uhketes kostmides Kostivere lasteteatri nitlejad: Buratinod, Malvinad jt. riisse kuulusid luuletaja Maret Oomer, nitleja Toomas Lhmuste ja kultuuritegelane Maria Lee Liivak. Otsust langetada, kes on parim, oli riil kindlasti raske, sest omanolisi ja huvitavaid esinejaid oli palju. Vga pikk ja vsitav pev lppes kolmveerand kuus ja tuligi istuda jlle bussi ning ees ootas kodutee. Aith Teelele ja ikka edukaid esinemisi soovides!

Tdrukud laulsid end vidule

Merle Sillavee huvijuht

6.veebruaril toimus Kihelkonna Rahvamajas Saare maakonna koolinoorte vokaalansamblite vistulaulmine. Meie koolist osales kaks seltskonda: 2.-7.klassi poisteansambel ja 5.-7.klassi tdrukute ansambel. Nemad vistlesid B-kategoorias koos Lmanda, Tornime ja KG/Inspira lauljatega. rii otsusel said meie poisid rpi-eripreemia ja tdrukud koos Lmanda ansambliga jagasid esimest kohta. Lauljaid juhendab Karin Pulk.

Eesti Meestelaulu Seltsi VIII poiste- solistide vistulaulmine

Marika Ptsep kooli direktor

Eesti Meestelaulu Seltsi VIII poiste-solistide vistulaulmise piirkondlik voor toimus eile , 10.veebruaril 2013, Kuressaares. Salme kooli 5.klassi poiss Karret Sepp vitis oma vanuseklassis ja pses edasi Tallinna. Karreti juhendaja on Malle Veske. Palju nne!

TIIGRI TEGIJA 2012 ON SALME KOOL

Marika Ptsep kooli direktor Neljapeva varahommikul lbi Salme aleviku sites ei osanud ma kuidagi selle peva sndmusi ette kujutada. Koolimaja tukkus tee res, ilm oli klm ja tundide alguseni oli veel mitu tundi. Salme kooli direktor ja haridustehnoloog olid kutsutud Tiigrihppe Sihtasutuse aastakonverentsile. Ees ootas huvitav seminaripev teemal Digiajastu laps tarbija vi looja?. Praamil kohtusime teiste osalejatega erinevatest Saaremaa koolidest. Tallinna Swissoteli konverentsikeskusesse oli kogunenud vga palju haridusttajaid le Eesti. Kik oli vga esinduslik ja pidulik. Ettekanded olid seinast seina. Saalis tekkis lbus elevus, kui ettekandja nitas videot heksakuusest lapsest ja kassist. Mlemad mngisid iPadiga htemoodi. Saime teada, kuidas Norra koolides uut tehnoloogiat kasutatakse. Videosild viis meid Austraaliasse: seal katsetatakse e-eksameid ja ka meie kodune Eesti liigub samas suunas. Terve maailm li kihama eestlaste soovist hakata programmeerimist petama juba lasteaias ja algklassides. Just seetttu oli New Yorgist konverentsile sitnud Codecademy analtik, kes oma ettekandes teatas, et eesti keel saab olema Codecademy ppekeskkonna heks tkeeleks.. Codecademy petab igaht mngulises keskkonnas lihtsate vahenditega programmeerima. Pool neli saabus konverentsile Tiigrihppe SA patroon Eesti Vabariigi President Toomas Henrik Ilves. Tiigrihppe Sihtasutus valib igal aastal Tiigri Tegija petaja ja Tiigri Tegija Kooli. Terve saal oli ootusrevuses, kui nelja nominendi petaja nimed vlja eldi. President surus nominentide ktt ja me kik saime teada, millega need tublid petajad tegelevad. Aasta petaja 2012 on Gustav Adol Gmnaasiumi klassipetaja Kristi Rahni. Salme kooli klassi- ja meediapetaja ning haridustehnoloog Merle Lepik oli ks neist, kes nii krge tunnustuse sai. Olla vabariigis nelja parima hulgas on vga suur saavutus. Jrgmisena kutsuti lavale 2012.aasta neli tublimat kooli: Tartu Kivilinna Gmnaasium, Gustav Adol Gmnaasium, Tallinna Reaalkool ja - siis oli pikk paus, - Salme Phikool! Kll oli uhke tunne seista poodiumil krvuti selliste koolidega. Hakati iseloomustama aasta 2012 parimat kooli. Jrsku taipasin, et jutt kibki meie koolist - Salme koolist. Nii palju hid snu oma kooli pilaste ja petajate kohta ei olnud ma varem kuulnudki. Kohe klaski le saali: Tiigri tegija Kool 2012 on Salme Phikool! President surus ktt ja andis le suure klaasist auhinna. Auhinnaga koos kib tnukiri ja preemia 10000, mida kool saab kasutada meediapetuse jaoks vajalike asjade ostmiseks. Pildistamine koos Presidendi ja teiste nominentidega, nnitlused... Niisugune oli ks tavatu koolipev pidupevandalas. Saab ju Eesti Vabariik 95 ja ka Salme Kool thistab sellel kevadel oma juubelit - 25! Veel toredam oli jrgmisel peval seista oma koolipere ees koos auhinnaga, tunda rmu igast lapsest ja petajast. Kolm aastat meie kikide pingsat td oli saanud vrilise tunnustuse!

Salme phikool on vike oma pilaste ja petajate arvult, kuid suur oma tegudelt. Enamik selle kooli petajatest ja pilastest on osalenud vi osaleb paljudes uuenduslikes projektides, iseloomustas kooli Tiigrihppe Sihtasutuse juhataja Enel Mgi. Ta lisas, et Salme kooli omapra on kahtlemata loovus. Kooli mbritseb suur hulk ajaloo- ja kultuuriprandit ning kaasaegseid tehnoloogiaid ppeprotsessi integreerides on petajad osanud kasvatada lastes armastust oma kodukoha ja kige selle kauni vastu, mille vib kokku vtta snadega meie juured. Aith Salme kooli pilane ja petaja! Tnan lapsevanemaid ja kooli ttajaid toetuse eest! Eriline tnu Merle ja Margus Lepikule! Foto: Terje Lepp

1.- 3. klass kis uurimas, kuidas teraviljast pagaritoode saab

Mariliis Lazarev 2. klassi klassijuhatja

20. veebruari hommikul istusid 1.- 3. klass bussidesse ja sitsid uudistama, kuidas ikkagi viljast pagaritoode saab.Alustasime oma ppereisi Pihtla Veskitest, kus vanemmlder Ain meile nitas, kuidas teraviljast jahu jahvatatakse. revus puges hinge kui jahvatusmasin pranda jalge all vrisema pani ja ruumi tolmuga titis. Minul tekkis kll tunne, et kohe-kohe lendame Marsile elu avastama.Jrgmine peatuskoht oli Karja Pagariri, kus tutvusime lhemalt sellega, kuidas jahust maitsev pagaritoode saab. Enne kui meid pagaririsse lasti, saime selga valged kilekitlid, phe mtsid ja jalga sinised kilesussid. Ngime vlja just-kui operatsiooniks valmistuvad kirurgid. Seejrel visimegi uudistamisega alustada. Ringkik oli vga huvitav saime nha, kuidas sai vormidesse pannakse, kus jahukotid seisavad ja millised on kpsetusahjud. Maitsesime ka sibulakrpse, mis olid llatavalt maitsvad. Kige vahvam oli leibadele seemneid peale puistada. Elevust tekitas ka pagariri poe klastamine. Kll osteti kommi, kll koju vrsket ja pehmet saia-leiba. Vaieldamatu laste lemmik oli sai Rannapiiga.Edasi suundusime Saksa Talupoodi, kus meid ootas ees Marju Mr. Enne kui ise ked jahuseks tegime, kogusime energiat ehk oli kes sgipaus. Khud tis sdud, suundusime kki, kus heskoos Marjuga tegime valmis taigna ja saime teada, milline jahu on tervislikum. Seejrel tegime ise valmis viineripirukad, kaneelisaiad ja Austria-stiilis pimitud saiakese. Nii kaua kui saiad ahjus kpsesid, nitas Marju meile erinevaid teravilju. igepea oli kogu Talupood titunud magusa saialhnaga hoolimata alles lppenud sgipausist, olid khud jlle thjad. Ei pidanudki kaua ootama, kui ktte judis aeg oma tehtud saiakesi maitsta. Mmm, kll need olid head! Khud uuesti tis sdud, tekkis huvi, et mis seal talupoes ikka makse. Oi, kll see oli vahva pood seal oli igale hele midagi! Poes kidud, oligi aeg Marjuga hvasti jtta ja bussi istuda.Kuressaares tegime peatuse ka Aurigas, kus kik heskoos mngutoas lustisime. Meie naer ja kilked titsid terve ostukeskuse teise korruse.Edasi suundus 2. klass ujumistrenni ja teised asusid koduteele. Usun, et pev oli meelejv ja hariv kikide osalejate jaoks. Arvan, et tnasest pevast jb kigile osavtjatele mnus mlestus!Minul on igatahes pues mnus tunne ja suul lai naeratus! Aith meie toredatele pilastele! Aith usinatele petajatele! Aith vahvatele bussijuhtidele! Aith Pihtla Veskite vanemmldrile, Karja Pagaririle ja Marju Mrile!

EMAKEELEOLMPIAADI MAAKONNAVOOR
Marika Ptsep Direktor

BIOLOOGIAOLMPIAADI MAAKONNAVOOR
Marika Ptsep Direktor

Laupeval, 9.veebruaril 2013.a., toimus Kuressaares emakeeleolmpiaadi maakonnavoor. Salme Phikooli esindas 8.klassi pilane Karin Kreek, kes saavutas tubli 5.koha. Karini juhendaja on petaja Tea Merivald.

Laupeval, 2.veebruaril 2013., vtsid Kuressaares mtu bioloogiahuvilised. Salme Phikooli esindasid 6.klassist Hedy Lets, Tuule Sadam ja Uku Timm, 7.klassist Karmo Paju ja Tnis Antonov ning 8.klassist Karin Kreek, Triin Uussaar ja Kriim Koduvere. Meie kooli parimad olid Hedy 7.ja Karin 8.kohaga. pilasi juhendas petaja Katre Halliko.