KOOLIPRESS

NR 9

MAI

(148)

Nia elu Salme koolis

Mariliis Lazarev
huvijuht
Volbripeva thistamine volbrilaupeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tnapeval saanud hoo
sisse, alates 1980. aastatest thistatakse seda peva kigi nidade ja maagia pevana. Nii ootasime ka
meie kolmapeval kooli nidasid ja teisi mstilisi-maagilisi olevusi. Suureks rmuks olid kik kodus
vaeva ninud. Leidus pehmeid mstilisi loomakesi, luudadega nidu ja vlureid. Ja see ei ole veel
kik seltskond oli teliselt kirju!
Igal vahetunnil ootasid E liikmed Kaidi,
Hedy, Karin ja Melani kiki nia Ella toas,
et heskoos mngida. Luuad sai seniks
parklasse jtta. Mngiti Muusikalist luuda,
Nia-Ella jutustamismngu ja Hea ja
halva nia duelli.
Peale 5. tundi koguneti kik koos Suure
Tllu raiesmaale, et heskoos ks vahva
orienteerumine lbida. Raiesmaal tuli lbida
5 punkti: nia vluveekogu, vlumismgi,
nia lauluplats, nia isandate koda ja
vlumets. mis tulid etteantud lehe abil
lbida. Igas punktis ootas ees ks
niaabiline ja uus lesanne. Punktides tuli
vlja melda loits ja see ka esitada, kirjutada
keha abil lause, selgitada pilte pildimiimis,
valmis
keeta
niasupp
ja
leida
thergastikust erinevaid snu.
Getlin, Triin, Geidi, Raiko T, Reedik,
Mihkel A ja Carlos mtlesid vlja sellise
loitsu: Amma-samma lehma ema valitsegu
lekigurada mingu ra paha vaim.
Stoppama rge jge. Silka-volka-tolka
udusulg vaadatku tantsuriimu snu.
Rait, Tiina, Marileen, Braian, Roland ja
Lisete nidusid aga sellise loitsuga:
Pampumpaa-trallalla-blum-mumammatrallalla-stop.
Pimpiripann
udusulg!
Trallalla-trip-trapu
lekigurada!
Pumparsim!

Koolipress

NR 9

(148)

Emadele phendatud htu

Mariliis Lazarev
huvijuht
Tna kogunesid meie kooli pilased koos oma emade, vanaemade, naabrinaiste ja vanemate
dedega koolimajja, et heskoos thistada emadepeva. htu algas kontserdiga, kus lauldi,
loeti luuletusi ning elati kaasa playbackile. Kontserti juhtisid E liikmed Melani ja Tnis. Ei
tea, kas see tuli sellest, et saalis istus palju emasid emad on ju ikka kige thtsamad aga
apsud ning pisikesed susserdused saatsid pea igat esinemist.
Seejrel algas hisaeg kik klalised ja lapsed jaotusid viide meeskonda ning nende lesanne
oli osaleda erinevates ttubades. Ttube oli viis: muusikatuba, kus petaja Karin emadega
muusikalist lauamngu mngis; liikumistuba, kus E liige Tnis emad muusika saatel toole
jahtima pani; toidutuba, kus emad petaja Tiia juhendamisel imemaitsvaid tikuvileibu
meisterdasid; kunstituba, kus petaja Mirle emasid koos lastega joonistama hutas ning
fototuba, kus heskoos pealkirjadele vastavaid fotosid pildistati. Pealkirjad olid jrgmised:
Lehmake otsib kodu; Papagoi on ilus lind; Hundipreili ulgus heinamaal; Jnku-Juta
leidis kevade; Politseinik vahistas vanaema ja Preili sitis bussiga . htu oli vahva ja ti
sra laste silmadesse tore on koos emadega tegutseda!
Aith kigile, kes htu toimimisele oma panuse andsid! Olen sdamest tnulik!

Saaremaa koolide
esmaabivistlus 2014
Liivi Kiil
4. klassi klassijuhataja
15. mail toimus Kuressaare Gmnaasiumis
Saaremaa
koolide
esmaabivistlus.
Vistkondi oli kohal 22, nende hulgas meie
kooli 4., 5. 6. ja 8. klassi vistkond. llatus ja
rm oli suur, kui hakati vlja kuulutama
parimaid esmaabitundjaid. Oma vanuseklassis
saavutas 1. koha 4. klassi vistkond
(ldarvestuses koos vanemate vistlejatega
oleks olnud 2. koht), kelle jaoks oli see
vistlus esmakordne. Vidukasse vistkonda
kuulusid Liisi Kilgas, Tiina Tilts, Getlin Jgi
ja Henrik Veskinmm. Samas vanuseklassis
saavutas 2. koha meie kooli 5. klassi
vistkond koosseisus Marleen Juhandi,
Helena Aavik, Brigita Ley ja Emma Treirat.
6. ja 8. klassi vistkond esikolmikusse ei
mahtunud, aga vga tublid olid nemadki.
Kiitus teile kigile! Jrgmisel aastal jlle...
Juhendaja Liivi Kiil

Mngime koos srulaste mnge

Liivi Kiil
4. klassi klassijuhataja
Marika Ptsep
projektijuht
22. mail kutsusid 4. klassi pilased oma
nooremaid koolikaaslasi mngima mnge, mida
juba nende vanaemad - vanaisad lapsena
mngisid. Peva siisejuhatuseks jutustas Henrik,
kuidas tema vanaisa koos teiste poistega pajupilli
tegi ja "Uka-Ukat" mngis. Mng on tuntud ka
"Trihvaatri" nime kandvana. Liisi ja Lota said
vanaemalt teada, et nukud tuli sageli lastel ise
teha, isegi roogu ja klaasikilde appi vttes.
Pallimngudest oli populaarsem "Mdamuna" ja
"Pallikool". Kodu mngudes said kbidest ja
kividest kogu loomakarja kokku panna.
Nd oligi aeg neid mnge koos mngida.
Henriku, Robini ja Mihkli juhendamisel mngiti
"Viite miinust", Liisi ja Getliniga "Pallikooli" ja
Angela, Lota ja Tiinaga "Vrvipotti".
4. klass sai rituse korraldamisega vga hsti
hakkama ja kik said toredatest mngudest hea
tuju.

Koolipress

NR 9

(148)

Helises 26. lennu viimane koolikell!

Mariliis Lazarev
huvijuht
Alates esmaspevast on meie kooli kige vanem klass kinud koolis jalas plvikud ja kes
veepss. Jah, meie koolis on tutindal! 9. klass on saanud nautida teiste printsimist, nad on
tuletanud meelde, mida 3. klassi matemaatikatundides pitakse, nad on joonistanud iseennast.
Tpselt! Nad on olnud taas pisikesed!
Siiski judis tna meie kooli 26. lennul ktte aeg elda Salme kooliperele head aega, et rmsalt
tervitada uut saabuvat eluetappi. On ktte judnud aeg valmistuda eksamiteks, tunda revust
lheneva ees.. See lahkumispev on alati olnud heltpoolt rmus, kuid samas ka kurb. Kuid eks
iga lpp on millegi algus - ja meie usume, et neid 18 fantastilist noort inimest ootab ees
suureprane uus algus!
Et aga tnane pev oleks kuidagi teistmoodi koguneti hommikul pikapevarhma, et heskoos
teehommikut nautida mngiti lauamnge ja meenutati toredaid sndmusi koolielust. Selgus, et
pealtnha kukupaid, ei olegi nii paid olnud!
Et aga tnane pev oleks kuidagi teistmoodi koguneti hommikul pikapevarhma, et heskoos
teehommikut nautida mngiti lauamnge ja meenutati toredaid sndmusi koolielust. Selgus, et
pealtnha kukupaid, ei olegi nii paid olnud!
Et aga tnane pev oleks kuidagi teistmoodi koguneti hommikul pikapevarhma, et heskoos
teehommikut nautida mngiti lauamnge ja meenutati toredaid sndmusi koolielust. Selgus, et
pealtnha kukupaid, ei olegi nii paid olnud!
Kui viimane klassijuhatajatund lbi, istutati meie koolihoovi puu, mida alati klastama saab
tulla. Tnase peva erilisus aga sellega ei lppenud. Peale puuistutamist ootas 9. klassi pidulik
lunask kodundusklassis. Kohal olid ettekandjad, kelnerid ja fotograaf - tpselt nii nagu hel
erilisel peval olema peab!
Khud tis mindi ue, et heskoos veel lustida - hpati jkke ja mngiti purskkaevus. Loodan, et
tnane pev jb teile meelde, armsad heksandikud. Jme teid igatsema!
Soovime teile nnestumisi, rmuhetki, eneseletusi ja unistuste titumist!

Pildil 26. lend

Koolipress

NR 9

(148)

pime tundma Srve

sre paljandeid ja
panku
Liivi Kiil
4. klassi klassijuhataja
2. mail toimus 4.-5. klassi ppereis
Srve
poolsaarel
tutvumaks
poolsaare pankade ja paljanditega.
Klastasime Kaugatuma, Lo,
Ohessaare
ja
Mntu
panka.
Kaugatuma panga kivi on saanud
endale ilusa nime srmuspaas
mereliiliate
varrellide
rohke
esinemise tttu. Srmuspaasi saime
imetleda pris veepiiril asuval
paeprandal. Ohessaare pank on
vga kivististe rohke, kivistised
annavad meile ettekujutise siluri
ajastu eluvormide kohta. Kes
thelepanelikult kivistisi uuris, see
leidis ka ise mne vihje sellele
ajastule.
Meile ei jnud mrkamata suured
ksikud kivirahnud, mis on Srve
poolsaarele judnud umbes 2500012000 aastat tagasi Skandinaavia
poolsaarelt mandriliustike liikumise
tulemusena.
Oma reisil judsime vlja poolsaare
kige lunapoolsemasse punkti ehk
Srve sre tippu, mis on
linnuuurijate lemmikpaigaks.
Lisaks
pankadele
klastasime
Jmaja surnuaeda, mis on Eestis
merele
kige
lhemal
asuv
surnuaed. Seal asub mlestusmrk
laatsaretlaeva "Maero" ligi 3000
hukkunule.
Mntu pangale judsime lbi Mntu
pargi, mis on maaparkidest kige
liigirikkam park.
ppereis toimus projektide "Srveminu kodukoht" ja "Saarte Geopargi
teadvustamine
2014-2015"
ritusena.

ppepev koos
botaanikutega
Liivi Kiil
4. klassi klassijuhataja
Marika Ptsep
projektijuht
Kes on botaanik ja millega ta
tegeleb? Mis on herbaarium ja
kuidas see valmib? - nendele
ksimustele said 4.-5. ja 7. klassi
pilased vastuse
botaanikutelt
endilt.
ppepeva esimene tund oligi just
sellele teemale phendatud.
Prast seda mindi koos ppekigule
koolimbrusesse, et koos saada
teada, millised taimed meie kooli
mbruses kasvavad.
ppepeva kolmandas tunnis tuli
pilastel endil taimi mrata. See
tegevus
tekitas trhmades
vistlusmomendi, milline rhm
suudab rohkem taimi mrata.
Taimede mramisel oli abiks
"Taimede kukeaabits", mille autoriks
meie klaline Toomas Kukk. Nd
on see raamat olemas ka meie
koolis.
Oli vga tore ja sisukas ppepev.
Aith meie klalisbotaanikutele!

Koolipress

NR 9

(148)

Saare Maakonna B-kl

Meistrivistlused
jalgpallis
Andre Anis
Kehalise kasvatuse petaja
30. aprillil toimusid Lmandas juba 8ndat aastat Saare Maakonna MV jalgpallis. Osales heksa
tdrukute ja kaheksa poiste vistkonda.
Salme tdrukud olid paigutatud hte alagruppi KVK ja Aste naiskondadega. Esimese mngus tuli
vastu vtta kaotus Aste neidudelt (0:2) ning teises ka Vanalinna Koolilt samade numbritega (0:2).
Sellega tdrukute turniir ka lppes. Meie kooli au kaitsesid Kai, Seidi, Reet, Eva, Grete, Marleen,
Liisi ja Lota. Kiitus tdrukutele sdi mngu eest!
Poisid olid asetatud hte alagruppi Leisi, Tornime ja Valjala vistkondadega. Esimeses mngus
videti Tornime poisse (3:0), teises Valjala (3:1) ning alagrupi viimases mngus Leisit (2:0).
Poolfinaalis tuli vastu teises alagrupis teiseks jnud Lmanda. Ootamatult pingeliseks kujunenud
mngu vitis Salme meeskond (2:1). Finaalis tuli taas mngida Leisi poistega, kes vikse
llatusena oli poolfinaalis vitnud KVK vistkonda. Finaalis nnestus Leisi poistel meie
eksimusest 1:0 juhtima minna. Peale seda otsustasid vastased palli vimalikult kaugele metsa la
ja aega raisata. Siiski suutsid Salme poisid poolaja lpus mngu viigistada. Teine poolaeg kulges
samas rtmis esimesega. Meie rndasime ja Leisi li palli metsa. Mngu normaalaeg lppeski 1:1
ja edasi hakati lma penalte. Selles olid tpsemad Salme kooli mngijad ning tulemuseks
turniirilt esimene koht! Turniir edukamaks vravaljaks oli Eerik 6 vravaga. Vistkonnas
mngisid Eerik (6), Veikko (2), Gert (1), Karmo (1), Uku, Oliver ja Asko (1). Kiitus poistele, kes
erinevatel phjustel olid sunnitud terve turniiri mngima ilma vahetusmngijateta ja sellega
suurepraselt hakkama said!

Mitmevistluse
Meistrivistlused 2014
Andre Anis
Kehalise kasvatuse petaja
16.mail toimusid Kuressaares traditsioonilised phikoolide kergejustiku viievistluse
meistrivistlused. Kohale olid tulnud Saaremaa kuue phikooli sportlased. Salme kooli
vistkonnas vistlesid Maria Vapper, Seidi Voogre, Triin Uussaar, Gert Aadussoo, Veikko Laanep
ja Markus Treirat. Osaleti vga tublilt ning pstitati mitmeid isiklikke rekordeid.
Meie pilaste tulemused:
Tdrukud (60m, kuul, kaugushpe, pallivise, 600m) (koht)
1. Triin Uussaar 263 punkti (8,8s 1.-2., 7,16m 5., 4,25m 2., 39,60m 3., 2.10,2 5.)
3. Maria Vapper 257 punkti (9,1s 4., 7,11m 5., 4,05m 3., 37,13m 5., 2.06,2 4.)
5. Seidi Voogre 245 punkti (8,8s 1.-2., 8,28 1., 4,33m 1., 36,16m 6., 2.20,8 9.)
Poisid (60m, kuul, kaugushpe, pallivise, 800m)
2. Gert Aadussoo 363 punkti (7,2s 1.(koolirekord), 9,38m 5., 5,81m 1., 57,98m 5., 2.30,6 5.)
3. Veikko Laanep 362 punkti (7,7s 3., 10,83m 1., 4,91m 6., 79,11m 1., 2.38,8 9.)
7. Markus Treirat 284 punkti (8,6s 17., 8,05m 14., 4,61m 14., 63,80m 6., 2.39,4 6.)

Koolipress

NR 9

(148)

Koolinoorte
kergejustiku
meistrivistlused D-kl
Andre Anis
Kehalise kasvatuse petaja
29. mail toimusid Tornimel D-kl kergejustiku meistrivistlused. Traditsiooniliselt osales sellel
vistlusel vga palju sportlasi (poisse 42, tdrukuid 38). Salme koolist oli vistlemas neli
pilast. Klma ilma ja vikese vihma kiuste visteldi vga hsti ja saavutati hid tulemusi.
Kahjuks hakkas Emmat vaevama vike tervise probleem ja tema osales vaid hel alal.
Tulemused:
Tauri-Rainar Mass - 60m 10,1s (15.), kaugushpe 3,18m (17.), pallivise 37,31m (2.), 300m
1.03,8 (20.)
Henrik Veskinmm - 60m 9,6s (3.), 3,63m (4.), 300m 58,6s (7.)
Markus Lindlaan - 60m 9,9s (8.), kaugushpe 3,29m (12.), 300m 58,1s (5.)
Emma Treirat - 300m 1.04,1 (13.)

Saaremaa koolinoorte meistrivistlused

kergejustikus 2014.a
Andre Anis
Kehalise kasvatuse petaja
20.mail toimusid Kuressaares Tiskasvanute Gmnaasiumi staadionil kergejustiku meistrivistlused
A, B ja C vanuseklassidele. Salme koolist osales vistlustel 6 pilast. Taas nidati oma head vormi
isiklike rekordite pstitamiste nol, mille tasuks saavutati ka mitmeid auhinnalisi kohti.
Tulemused:
A-kl.
Gert Aadussoo - 100m jooks 12,0s (1.), kaugushpe 5,85m (1.)
Veikko Laanep - kuulituge 10,46m (5.), odavise 41,28m (4.)
B-kl.
Karl-Thomas Sepp - 60mtj 10,0s (2.) koolirekord, odavise (500g) 41,41m (2.) koolirekord
Uku Timm - kaugushpe 4,60m (3.), 800m 2.30,9 (3.)
Karli Pra - kuulituge 9,30m (5.), 800m 2.33,0 (4.)
Oliver Himmist - kaugushpe 4,55m (4.), kuulituge 8,36m (6.)

Koolipress

NR 9

(148)

Kelleks sina saada

tahad?
Merle Lepik
1. klassi klassijuhataja
Kui mina olin laps, siis tahtsin saada
partisaniks. Nidati ju telekas sellist
sarja nagu "4 tankisti ja koer", "Kapten
Kloss", viimase pealkirjas ei ole kll
kindel, kuid nii me seda sarja kutsusime
ja need olid nii pnevad, partisanid olid
neis ju nii julged ja osavad!
Kooli minnes tahtsin saada lauljaks,
sest peaaegu kik tahtsid klassis
lauljaks saada. Kui olin pisut koolis
kinud, tahtsin saada petajaks.
hesnaga panin oma tuleviku
algklassides juba paika ning lejnud
aja ppisingi petajakutse siht silme
ees. Lihtne!
Tna arutasime 1. klassiga, kelleks
nemad saada tahavad ning tegime selle
puhul fotosessiooni. Selline ta tuli.

Mine metsa!
Tea Merivald
6. klassi klassijuhataja
9. mail kisid 6. ja 7. klass metsa istutamas. Pisikesed
mnnijussid ootasid pisut vanemaid nobedate ktega
kooijutse, kes neid mulda suskaks. T ei olnud raske,
ainult ilmataat mngis vingerpussi ja saatis vihmasabinaid.
Istutamise juures on aga kosutav vihm noorele taimele
kasuks. Nii et loodame parimat ja et enamus puukesi
uhketeks mastimndideks sirguvad. llatav oli lastele see,
et istikud ootasid kevadist istutamist jkambris. Nii
mnigi taim oli juuripidi alles jkamakas ja neid tuli
sulatada.
nneks sai t tehtud sna kiiresti, sest
inimlapsele vib ju ka vihma kes meeldida, ometi on kerge
ka klmetus tulema. Peale td sai igaks moositaskut
pugida ja rahulolevatena asuti kodu poole teele. Aith
asjaosalistele, kes vimaldasid meil "metsa minna"!

Pildid sain Salme

Phikooli pildiarhiivist
Ajalehe kljendaja:
Viktoria Aljandi

Salme Phikooli hlekandja aastast 1994