LAUSEARVUTUS

Verbaalsed ja Formaalsed esitused

Lausearvutus on loogilise mtlemise matemaatiline mudel.

Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil

(nii suuline kui ka kirjalik esitus).
Niteks ajalugu ja filosoofia on valdkonnad, kus kogu informatsioon on
esitatud ainult verbaalselt.

Lausearvutuse lause vib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles

vljendatud) vide, millele saame omistada tevrtuse tene vi
vale.
Tevrtusi thistame numbritega 0 ja 1.
0 vale (vr)
1 tene
Lausearvutuslause peab omandama he tevrtuse nendest kahest
alternatiivist.

Formaalne esitus on mistahes info (reeglina kirjalik) esitamine ilma

lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud smbolite
(mrgissteemi) abil.
Niteks matemaatika , fsika ja keemia on valdkonnad, kus infot
esitatakse nii verbaalselt kui ka formaalselt.

Mtlemine on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele abil.

Mistahes formaalne esitus on algupraselt verbaalse info "salvestamiseks".
Pole olemas "formaalset mtlemist"; on olemas formaalne vljendusoskus.

Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jlle

verbaalseks (ehk mnda lingvistilisse keelde) tagasi "les lugeda"
(taastada).
Teisiti vljendudes: kike, mida saab esitada formaalselt , saab esitada ka
verbaalselt.

Mistahes formaalne esitus peab olema

heselt

Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesnade ja loogiliste

konstruktsioonide abil liitlauseid:

Formalismina ei nnestu esitada mitte igasugust verbaalset infot, kuid

loogilise mtlemise konstruktsioonide jaoks on piisavalt head formaalsed
vljendusvahendid olemas.

" kui palka ei tsteta vi taega ei vhendata, siis algab streik "
" lemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees"

(snonmid)

Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks.

Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise

konstruktsiooni ehk loogikatehte abil.
4 sidumiskonstruktsiooni seovad igaks kahte lauset ( binaarsed
loogikatehted) ja 1 tehe viiest on rakendatav ksikule lausele ( unaarne
loogikatehe)
P eitus:
"

"

Jreldumine :

" Kui P , siis Q "

kehtimisest jreldub Q kehtimine "

Samavrsus (ekvivalents):
"

P (siis ja) ainult siis, kui Q

"

JA-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit 'ampersand ' :

Ekvivalentsitehte mrgina kasutatakse ka smbolit
VI

-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit

Inversioon

thistatakse erinevates allikates erinevalt:

&

'

on siin ja edaspidi kasutusel thenduses

(
)
__

A A A'
+

Aritmeetilise liitmise tehtemrki ' + ' sobib kasutada VI-tehte ehk

disjunktsiooni tehtemrgina selleprast, et disjunktsioon on "tavalise"

aritmeetilise liitmise analoog loogikas.

( Smbol '

korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe

aritmeetilise korrutamise analoog loogikas )
liitmine ehk disjunktsioon ehk VI-tehe
aritmeetilise liitmise analoog loogikas )
jreldamine ehk implikatsioon
ei oma aritmeetikas analoogi )
samavrsus ehk ekvivalents
vrdusmrgi ' = ' analoog loogikas )

loogiline
(

Implikatsioonitehte operandide staatus: eeldus jreldus

Ekvivalentsitehte mlemad operandid on samaaegselt teineteise eelduseks ja
jrelduseks :
kui

"

siis

ja samal ajal ka

Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse

lausearvutusvalemiteks.
Lausearvutusvalem on defineeritud jrgnevalt:

Lausearvutusvalemid

on samavrne

"

eitus ehk inversioon

Edaspidi eelistame loogikatehete nimedena kasutada termineid inversioon

disjunktsioon konjunktsioon implikatsioon ekvivalents.

Q
(

selgitus

loogiline
(

ja

loogiline
(

&

nimi

loogiline
(

loogiline

tehte

Tingimuste samaaegse kehtimise nue:

"P

tehtemrk

__

he alternatiivi kehtimise nue:

" P vi Q "
P ja Q

Loogikatehted lausearvutuses

formaalne thistus

mitte P "; " pole ige, et P "

"

Lausearvutuslauseteks ei ole (ei klba):

" kigi maade proletaarlased, hinege "
" olla vi mitte olla "

Lausearvutuslauseid thistame formaalselt suurthtedega: A, B, P, Q . . .

informatsiooniedastust hest lingvistilisest keelest teise.

verbaalne esitus

" 19 on algarv "

" popcorn on hea "
" jnesed jooksevad vihmaveetorudes "

Lihtsaimaid vimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks.

Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lauseteks.

tlgendatav (loetav).

Formaalsete esituste he kasuliku rakendusena vib muuhulgas vaadelda

"mitteformaalne" "verbaalne"

Lausearvutuslauseteks vivad olla:

definitsioon:

Lihtlause

0 1

formaalne this

on

valem

(niteks:

ja

ksik tevrtuskonstant

__

Kui
Kui

A on valem, siis on valemid ka A ja ( A )

A ja B on valemid, siis on valemid ka
AB
AB
AB

Kui vihma sajab, siis on suvi vi vljas on soe

V

AB

|___________________________________________________________________________________|

Eelnev mratlus vlistab valemite hulgast niteks sellised smbolitekooslused :

AB
AB
A()B
B(A

Vljas on pime (siis ja) ainult siis, kui pike on

loojunud ja pole suvi vi pikesevarjutus kestab

Lausearvutusvalemit vime nimetada ka loogikaavaldiseks.

Loogikatehete prioriteet

Kui sulgudega pole tehete jrjekord avaldises mratud teisiti, siis mrab
tehete teostusjrjekorra loogikatehete prioriteedijrjestus :

teostatakse avaldistes kikjal esimesena. Nagu aritmeetikas, nii

on ka loogikas korrutamine (konjunktsioon) prioriteetsem kui liitmine
(disjunktsioon).
Inversioon

nited:

Olgu antud

M
H

tene , ei

tesete lausetega.

Jrgnevalt "teisendame" vastupidi: loeme antud lausearvutusvalemeid ehk

taastame lause
esituse:
verbaalse

__

Kui pikesevarjutus kestab, siis pike pole loojunud

ja on pime

__
L

__
V

Kui vihma sajab ja on soe ja pole pime, siis on suvi

__

|___________________________________________________________________________________|

eelised:

__

sltumatus lingvistilisest keelest

kompaktsus
vimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule
(loogiliselt) samavrsele kujule.

Loogikaseadusi ja lausearvutusvalemite teisendust nende abil vaatleme

edaspidi.
Loogikatehete definitsioonid

Eelnevalt esitasime ainult loogikatehete nimetused ja selgitasime nende

thendust. Sellest aga ei ilmnenud, milles seisneb nende abil "arvutamine".
mravad nende resultaadi kikide
operandivrtuste kombinatsioonide korral (ehk mravad nende
"kitumise" kikvimalikes olukordades).
Loogikatehete operandideks on
(0 ja 1) ja tulemuseks on
samuti tevrtus. Seega loogikatehted "ttlevad tevrtusi uuteks
tevrtusteks". Kuna
omavad samuti tevrtust, siis
saab loogikatehteid rakendada ka neile.
Lausearvutuses kasutatakse hte
(
) ja nelja
(
) tehet.
lausearvutuslaused

unaarset

binaarset

he operandiga

kahe operandiga

Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tevrtustega

0 vi 1 , siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete
tevrtused on jrgnevad:

inversioon konjunktsioon disjunktsioon implikatsioon ekvivalents

)

McLaren on kiirem kui Ferrari ja Hkkinen vidab vi

vihma sajab ja Hkkinen ei vida

Formaalse esituse

__

__

tevrtused

__

Vihma sajab (siis ja) ainult siis, kui on suvi

vi
vljas on pime ja klm

Loogikatehete definitsioonid

Soe on (siis ja) ainult siis, kui on suvi vi pike

pole loojunud
(

Hkkinen ei vida situ (siis ja) ainult siis, kui

Ferrari on kiirem kui McLaren vi vihma sajab

__

__

Kuigi eelnevate lausete tevrtus on (nende esitaja hinnangul)

Esitame jrgnevad liitlaused lausearvutusvalemitena (ehk lheme

verbaalselt esituselt le formaalsele esitusele):

nited:

Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja,

siis Hkkinen vidab sidu

Hkkinen vidab sidu

thenda see seda, et lausearvutuses tegeletakse ainult

Kui vihma sajab, siis Hkkinen ei vida situ

__

(vited):

on suvi
vljas on soe
vihma sajab
vljas on pime
pikesevarjutus kestab
pike on loojunud
Ferrari on kiirem kui McLaren

__

\
jrgnevad lihtlaused

Kui on suvi vi pike pole loojunud, siis vljas pole pime

__

0
0
1
1

0
1
0
1

___

Seega oleneb iga liitlause tevrtus teda moodustavate lihtlausete

tevrtustest ja nende sidumiseks kasutatud loogikatehetest.
Unaarset tehet inversioon vib eelnevas tabelis esitada kskik kumba
loogikamuutujat (A vi B) kasutades; eelnevas tabelis defineeritakse ta
juhtumisi A kaudu.
Tehted inversioon , konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed
loogikatehted. Nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete
kaudu, kuna nad ise ongi "lihtsaimad" tehted. Kik muud loogikatehted (ka
implikatsioon ja ekvivalents) on avaldatavad kolme elementaarse
loogikatehte: inversiooni , konjunktsiooni ja disjunktsiooni kaudu.
/

Olgu antud mingid lihtlaused (thised) jrgnevate (meelevaldselt omistatud)

tevrtustega:
S

O =

L =

Leiame koostislausete selliste tevrtuste korral jrgnevate liitlausete

tevrtused, kasutades loogikatehete eeltoodud definitsioone.
(

__
L

P )

( 0

__

1 )

tene]

__

(M
__

(M

__

H)

(V

H)

__

(V

H)

__

H)

__

[vale]

|___________________________________________________________________________________|

Tautoloogia .

Vastuolu

Lause on samaselt tene, kui ta omandab tevrtuse

mistahes vrtuskombinatsiooni korral.
Samaselt test lauset nimetatakse ka tautoloogiaks.
Lihtsaim nide tautoloogiast oleks lause:

koostislausete

__

A A

Lause on

__

samaselt vr, kui ta omandab tevrtuse 0 koostislausete

mistahes vrtuskombinatsiooni korral.
Samaselt vra lauset nimetatakse ka vastuoluks.
Lihtsaim nide samaselt vrast lausest oleks:

__

nited:

__
( S

[vale]

__

(V

(V

S)

(P

__

O)

(0

(P

0)

A A

__
O

Samaselt tesed laused vib kikjal asendada

samaselt vrad laused konstandiga 0.

__

(1

1) = 1

tene]

__

predikaat on he muutujaga:

Kahekohaline predikaat on kahe muutujaga:

P ( x, y ) . . . muutujaid x ja y sisaldav lause vi valem . . .

x)

vib olla esitatud ka

verbaalselt:

" x on algarv "

Reeglina eelistame predikaate vimalusekorral esitada formaalselt ehk

valemitekujul ( predikaatvalem ).

Predikaatmuutujate kohta tuleb alati eelnevalt tpsustada, milliseid vrtusi

ta vib omandada ehk milline on predikaadi mramispiirkond.
Olgu x tisarv ja vaatleme hekohalist predikaati:
P(x) (x > 2) (x < 4)

(3)

x = 3 saame tese predikaatlause (predikaatvalemi):

(3

>

2)

(3

<

4)

ehk

P(3) = 1

ehk

tene

Omistades predikaatmuutujale mne muu tisarvulise vrtuse:

P
= (5 > 2) (5 < 4) = 0
(5)

ehk

P(5)

ehk

vale

ja

Predikaadid

Predikaat on lause (valem) , mis sisaldab hte vi enamat muutujat.

Predikaatlause tevrtus oleneb vrtustatud muutuja(te) tevrtus(t)est.

hekohalist predikaati nimetatakse omaduseks.

Kui predikaatmuutuja mingi konkreetse vrtuse n korral predikaatlause
P ( n ) osutub teseks, siis tleme, et " n-il on omadus P ".
Eelmises nites: tisarvul

on omadus

; tisarvul

pole.

Predikaatlause P x
tidetav ehk kehtestatav :
kui ta on tene ainult osade
muutujavrtuste x korral (ehk on tene osas oma mramispiirkonnas
samaselt tene
tene (kehtiv) kogu mramispiirkonnas;
samaselt vr :
kui ta ei kehti oma mramispiirkonna
mitte mingite muutujavrtuste korral;
(

) vib olla:

);

kui ta on

Kvantorid

Kui soovime vita , et predikaat P ( x ) kehtib oma mramispiirkonna

kikide x-ide ( x x x
P x1 P ( x2 P ( x3 P ( x4 . . . . . = 1
..... siis kasutame sellise vite kompaktsemaks esitamiseks
:
1

. . . . ) korral ehk:

ldsuse kvantorit

ehk ldkujul:
Vrtustades

Predikaatlause)

P ( x ) . . . muutujat x sisaldav lause vi valem . . .

Predikaat

konstandiga

(
S

Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete vrtustega

lubatud vrtustehulgast, siis predikaat muutub lauseks (ehk omandab
tevrtuse).
Predikaate thistatakse suurthtedega; temas sisalduvaid muutujaid
(predikaatmuutujaid) vikethtedega.
hekohaline

(thistada)

x (

x P ( x

....

mistahes lause muutuja x

osalusel . . . .

Kui kvantorit rakendatakse ksikule predikaadithisele, vib sulud ra jtta.

ldsuse kvantorit

interpreteeritakse valemi lugemisel thenduses "iga".

Kui soovime vita, et predikaat P ( x ) kehtib vhemalt he oma

mramispiirkonna muutuja x korral ehk:

P ( x1 ) P ( x2

P ( x3 ) P ( x4 )

. . . . .

..... siis kasutame sellise vite kompaktsemaks esitamiseks

olemasolu kvantorit ehk eksistentsikvantorit :

x P ( x )

__

x ( mistahes lause muutuja x osalusel )

Eksistentsikvantorit interpreteeritakse valemi lugemisel thenduses
"leidub" ehk "eksisteerib".
ehk ldkujul:

....

....

x
x-i "
Humrgiga eksistentsikvantor ! x vidab seotud muutuja kohta:
"
x
"
"ei leidu

Eksistentsikvantorit saab ka "eitada" :

leidub tpselt ks

. . .

......

sobivad seega predikaadi P ( x ) kehtestatavuse

tpsustamiseks nii lpliku mramispiirkonna kui ka lpmatu
mramispiirkonna korral.

Kvantorid

Kui predikaadile P ( x ) on rakendatud kvantorit, siis ta omandab kohe

tevrtuse. Kvantoriga predikaadi tevrtus ei olene enam
predikaatmuutujale x omistatud konkreetsest vrtusest.

Kvantorit saab rakendada ka sellisele lausele, millele on juba eelnevalt

kvantorit rakendatud:
x x ( x y )
(eelneva predikaatlause tevrtus oleneb ta mramispiirkonnast)

Kvantorid

ja

Kvantori rakendamise tulemuseks on seega uus, tevrtusega lause.

/

nide:

Rakendame eelnevalt vaadeldud predikaadile

P(x (x > 2) (x < 4)
esmalt ldsuse kvantorit ning seejrel olemasolu kvantorit ning leiame
tulemuseks olevate lausete tevrtused:
x P ( x [vale]
x P ( x )
[tene]

ja on omavahel seotud jrgneva samavrsusega:

__ __

x P ( x ) x P ( x )

Kvantoriga vivad olla seotud ka mitu muutujat.

Jrgnevad predikaatvalemid on samavrsed:

x y P ( x
,

|___________________________________________________________________________________|

Kvantorit vib predikaadithise asemel rakendada ka predikaatlausele

endale:
x [ ( x > 2 ) ( x < 4 ) ]

Kvantorite mratlusest jreldub jrgmine seos:

x P ( x ) on samuti tene.
Kui lause x P ( x
)

osutub teseks,

siis

Muutujaid, millele on rakendatud kvantorit, nimetatakse seotud muutujateks.

Kvantorimrgiga mitteseotud predikaatmuutujad on vabad muutujad.
nide:
x P ( x , y ) korral: x on seotud ja y on vaba muutuja.

nide:

On antud reaalarvulise mramispiirkonnaga predikaadid:

x
Z x x
P x x
H(x x
D(x,y x
x)

"

on naturaalarv "

"

on tisarv "

"

on algarv "

"

Predikaadid on vrdvrsed (ekvivalentsed) , kui nende

tevrtuspiirkonnad langevad kokku.
/

jagub

nide:

Olgu naturaalarvulise mramispiirkonnaga hekohalised predikaadid:

P(x x
S x x
(

"

jagub 3-ga "

"

jagub 12-ga "

2.

3.

4.

x [

x)

x [ Z

x)

x y [ Z

nide:

"

P(x,y

x)

jagub

4-ga "

tesuspiirkonna:

(x

on tene, kui:

y)

y)

x) ]

(y

< 0)
(x

on tene, kui:

<

(x >

0)

( y < 0)

__________________________________________________________________________________
( tene )

x > 0)

P(x,y)

P(x,y)

(x

> 0)

tene )

y <

P(x,y)

0)

on tene, kui:

x >

0)

(y <

0)

|___________________________________________________________________________________|
)

( tene )

tene )

mrkus:
kui predikaatide mramispiirkonnaks oleks reaalarvude asemel tisarvud , siis
2. ja 3. predikaatvalem lihtsustuksid:

x [ H

x) ]

__

"

Leiame kahekohalise predikaadi P ( x , y )

P(x,y)

Zx]
__
Hx Hx]
x Z y D x y

x [ P ( x

) =

|___________________________________________________________________________________|

P x,y x 2

y-ga "

S(x) T(x)

. . . . siis:

Leiame jrgnevate predikaatlausete tevrtuse:

1.

Q x x
T x
P x Q x

__________________________________________________________________________________

on paarisarv

"

x y P ( x , y )

y)

Sarnaselt muutujateta lausearvutuslausetega saab ka predikaate siduda

liitpredikaatideks nendesamade loogikatehetega:

/
/

= 9

x y [ D

x,y)]

|___________________________________________________________________________________|

Mrgime, et eelnevad predikaatlaused on saadud kvantori rakendamise,

mitte muutujate vrtustamise teel.

Edaspidi kasutame predikaatvalemeid definitsioonides ja muude oluliste

seoste esitamiseks vaadeldavate objektide vahel.
Definitsioone esitades me enam ei keskendu sellele, kas esitatud
predikaatlaused on tesed, vaid me eeldame endastmistetavalt, et nad on
tesed ja keskendame kogu thelepanu ainult lause poolt esitatavale infole.

Loogikaseadused
Loogikaseadused on kuni kolme operandiga lihtsaimad

samaselt tesed lausearvutusvalemid ja samaselt tesed

lausearvutusvalemite vrdused.

Loogikaseadused ei ole aksioomid. Nende kehtivus tuleneb loogikatehete

definitsioonidest.

A B C

Jrgnevalt olgu meil loogikaseaduste esitamiseks 3 lauset

mis omavad tevrtusi vi .
0

assotsiatiivsus:

ABC
ABC

AB C
AB C

assotsiatiivsus verbaalsel kujul:

BA

kommutatiivsus

AB

verbaalsel kujul:

AA

neeldumine:

A AB
A AB

A (B C
A BC
(

1A
0

AB AC
AB AC

samaselt tesed

A
A

=
=

A
0

nide:

loogikaavaldised ja vrdused):

A0
A

__

A B) (B A)

ja lauset

(ehk jreldustehtega) liitlause

Selle liitlause tevrtus on enamike pilaste hinnangul tene , kuna diskr.

matem. on oluliselt lihtsam matemaatikavaldkond kui matemaatiline anals.
diskreetne
(Mrgime, et lause A D
tesusest ei tohi jreldada, nagu oleks

matemaatika osa matemaatilisest analsist)

olema ka lause
__

tene

, siis vastavalt

kontrapositsiooni seadusele

peab tene

" kui ma ei suuda ra ppida diskreetset matemaatikat ,

siis ma ei suuda ra ppida (ka) matemaatilist analsi "

ehk verbaalsel kujul:

__

A B

ABC

__

__

__

__

__

A B C

__

A B C

vastuolu seadus:

kontrapositsiooni seadus:
__

__

kui ka

|___________________________________________________________________________________|

Loogikaseadused vimaldavad formaalsete teisenduste abil saada

lausetest (valemitest) uusi, esialgsega loogiliselt samavrseid lauseid.
/

nide:

Vtame eespool olnud lause:

Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja,

siis Hkkinen vidab sidu:
(M

__
V

. . . . ja eespool olnud he teise lause vhemuudetud kuju:

Kui Hkkinen ei vida situ, siis Ferrari on kiirem
kui McLaren vi vihma sajab:
__
H

(M

Kontrollime nende lausete loogilist samavrsust

he lause valemesituse formaalse teisendusega teise lause valemiks.
Selleks teisendame esimese valemi teiseks
,
ja
seaduste abil:
kontrapositsiooni

__

ABC

__

__
=

DeMorgani seadused on laiendatavad piiramatult suurele muutujatearvule.

Kolme muutuja jaoks kehtivad nad kujul:

A D on

AB

Vaatleme lauseid A " suudan ra ppida matemaatilise analsi "

D " suudan ra ppida diskreetse matemaatika "
Koostame implikatsiooniga
A D

Kui

_______

..... millest jreldub, et eksmatrikuleerimisohu vltimiseks on (kaudselt)

mdapsmatu diskreetne matemaatika selgeks saada.
( Mrgime, et lause A D tesusest ei jreldu mitte midagi lause D A
tevrtuse kohta. See vib olla nii tene
vale )

Kikides eelnevates vrdustes saab vrdusmrgi ' = ' asendada

' '. Sellisel juhul saame samaselt tesed ekvivalentsid.
ekvivalentsitehtega

__

AB

__

A1
A0

__

A A

AB

AB

___________

__
=

_______

A A

B (B

Muud loogikaseadused (ehk

AB

seadused:

sllogismi seadus:
[

DeMorgani

vlistatud kolmanda seadus:

__

A
1

BA

A
A

seadused konstantidega 0 ja 1:
=

(sulgude "lahtikorrutamine" ja "lahtiliitmine")

distributiivsus:

A0
A1

__
__

___________

"tehte vrtus ei olene operandide jrjekorrast"

idempotentsus:

AA

"avaldise vrtus ei olene tehete jrjekorrast"

kommutatiivsus:

AB

A BC
A BC

topelteituse seadus:

DeMorgani

topelteituse

AB
______
AB
__
__
A =
=

__ __
BA
__ __
A B
A


__

(M

__
V)

__

__
H

__
H

________
__
__

(M
__
__

(M

KORDAMISKSIMUSED

__
__
V

(M

V)

|___________________________________________________________________________________|

HARJUTUSLESANDED

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega DeMorgani seadust

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega kontrapositsiooni seadust

Kontrollida, kas sllogismi seadus on samaselt tene lause

Kontrollida, kas A B C kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral kehtib vrdus

[ (A B
BC ] = AC
)

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega neeldumisseadust

Kontrollida, kas A ja B kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral kehtib

vrdus
[ AB
BA ] = AB

Millist muutujat nimetatakse seotud muutujaks ja millist vabaks muutujaks?

Mida thendab humrgiga eksistentsikvantor?
Millal on kaks predikaati vrdvrsed?
Mida nimetatakse loogikaseadusteks?
Esitada: 1. topelteituse seadus 2. neeldumisseadused 3. DeMorgani seadused
4. vlistatud kolmanda seadus 5. vastuolu seadus 6. kontrapositsiooni seadus
Milline oleks assotsiatiivsusseaduse verbaalne esitus?
Milline oleks kommutatiivsusseaduse verbaalne esitus?
Milline binaarne loogikatehe pole kommutatiivne?
Millist avaldise teisendusvimalust esitab distributiivsusseadus?
Millise loogikavrtusega disjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?
Millise loogikavrtusega konjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?
Milline on disjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on loogikavrtus 1 ?
Milline on konjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on loogikavrtus 0 ?
Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadused laiendatavad?
Milleks loogikaseadusi rakendatakse?

Millise matemaatikavaldkonnaga Diskreetne Matemaatika ei tegele?

Milliste arvudega Diskreetne Matemaatika ei tegele?
Milliseid funktsioone nimetatakse pidevateks ?
Mis on verbaalne esitus?
Mis on formaalne esitus?
Milline omadus peab olema formaalsetel esitustel ?
Mis on lausearvutus?
Milline lause on lausearvutuslause?
Millised tevrtused on olemas? Kuidas neid thistatakse?
Milline lause on lihtlause?
Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt thistatakse?
Mis on liitlause? Kuidas ja millest neid moodustatakse?
Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende thistused ja verbaalsed thendused?
Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehetest on binaarsed ?
Millist tehet nimetatakse unaarseks? Millised loogikatehetest on unaarsed ?
Milline aritmeetiline tehe vastab igale loogikatehtele?
Millist loogikatehet nimetatakse loogiliseks korrutamiseks? Millist loogiliseks liitmiseks?
Milline omavaheline seos on ekvivalentsil ja implikatsioonil ?
Millised on elementaarsed loogikatehted? Miks neid nimetatakse elementaarseteks ?
Mis on lausearvutusvalem? Lausearvutusvalemi definitsioon.
Lausearvutuses kasutatavate loogikatehete definitsioonid (tevrtustabelina).
Milline on loogikatehete prioriteedijrjestus? Millal see oluliseks osutub?
Milline lause on samaselt tene? Mis on tautoloogia?
Milline lause on samaselt vr? Mis on vastuolu?
Millega on asendatav samaselt tene lause ja samaselt vr lause?
Mis on predikaat?
Millal predikaat omandab tevrtuse?
Kuidas predikaate ja predikaatmuutujaid tavaliselt thistatakse?
Milline predikaat on hekohaline? Milline on kahekohaline?
Kuidas nimetatakse teisiti hekohalist predikaati?
Mida nitab predikaadi mramispiirkond?
Millal on predikaatlause tidetav ehk kehtestatav?
Millised kvantorid on olemas? Millised on nende thised?
Millise loogikatehte ldistuseks on ldsuse kvantor?
Millise loogikatehte ldistuseks on eksistentsikvantor?