Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal?

Külm sõda on ajaloos tuntud kui kahe valitseva ideoloogia vastasseisuna. Omavahel
konkureerisid NSV Liit ja Läänedemokraatia. Stalin soovis levitada kommunismi ning
lääneriigid üritasid selle levikule vastu seista. Konkurents idabloki ja lääneriikide vahel avaldus
mitmetel erinevatel viisidel. Milles ja kuidas see avaldus?

Võidurelvastumine on üheks tuntuimaks külma sõja avaldumisvormiks. Mõlemad osapooled

üritasid olla vastasest paremini ja efektiivsemalt relvastatud, lootes seeläbi vastases kas
alandlikkust või hirmu külvata. Laienes tuumapommide areng, mis võinuks olla ohuks kogu
inimkonnale, kui mõlemad pooled oleksid neid üksteise vastu kasutanud. Kui oleks suudetud
näha kohe algusest kaugemale, mida võidurelvastumine ja tuumarelvade arendamine kaasa
võib tuua, oleks olukord ilmselt olnud palju pingevabam. Samas tänu võidurelvastumisele on
meil tänaseks päevaks laialt arenenud teadmised tuumarelvade valdkonnas.

Konkureerimine esines ka kosmoses. Jällegi taheti olla oma vastasest parem ning “võistluses”
kaugele ette jõuda. USA ja NSVL arendasid tohutu sihikindlusega kosmosetehnoloogiaid,
lootes olla esimene kosmoses ning demonstreerida oma teaduslik-tehnilist üleolekut. NSVL oli
esialgu edukam, lastes esimesena taevasse Maa tehiskaaslase ning hiljem saatis kosmosesse ka
esimese inimese. Tänu sellistele asjade käigule avardusid oluliselt teadmised universumist. Kui
“kosmose võidujooksu” ei oleks tol ajal tekkinud, siis ei oleks sugugi kindel, millised oleksid
meie tänased teadmised kosmosest ja universumist. Külma sõja mõju on siinkohal teaduse
arengule vägagi positiivne.

Oma turvalisuse säilitamiseks ning võimukuse demonstreerimiseks loodi liite, mis ühendaksid
samasuguste ideoloogiliste vaadetega riike. Lääneriigid lõid, Nõukogude Liidule
vastuseismiseks 1949. aasta aprillis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Vastukaaluks
lääneriikide tihedale koostööle, lõi omalt poolt NSVL idameelsete riikidega Vastastikuse
Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsiooni. Kui NATO liikmed olid kõik
vabatahtlikut ühinenud, siis VLO oli pigem sunniviisiline ühendus. See näitab, kuidas NSV
Liit tundis lääneriikide ees mõneti hirmu, sest lääneriikide tihe suhtlus ja ühinemine
organisatsioonides oleks võinud NSV Liidule ohtlikuks kujuneda. Kui poleks loodud NATOt,
siis oleks ka jäänud ka VMN ja VLO loomata.

Üliriigid olid omavahel võistluses ka sportmängudel, seda eriti just males ning
suveolümpiamängudel. Võit ja edu pidi näitama üliriikide vaimset ja rahvuslikku üleolekut.
Tänu spordi arengule ja levikule kerkisid nii mitmedki sporditähed nagu näiteks, Bobby
Fischer, Anatoli Karpov. Samas hakkasid jõudsalt levima ka dopingud, millega loodeti
saavutada paremaid tulemusi vastase ees, kuid mis võisid sportlaste tervist oluliselt kahjustada.

Üheks ilmekamaks külma sõja avaldumisviisideks võib ilmselt lugeda Berliini kriisi ning
sellele järgnenud Berliini müüri rajamist. Nõukogude Liit nõudis lääneriikidelt, et nad oma
väed Lääne-Berliinist ära viiksid ning tunnustaksid Saksa DV-d, kuid Ühendriigid ei
taganenud. Takistamaks idasakslaste läände põgenemist, rajati 1961. aastal Berliini müür, mis
sai üheks külma sõja sümboliks.

Külm sõda avaldus nii konkurentsis relvatootmisel kui ka spordis ja kosmose vallutamisel.
Sõja taustal arenesid mitmed eluvaldkonnad, mille mõju tunneme tänaseni ning mis on olnud
aluseks edaspidisteks teaduslikeks arenguteks.