TALLINN-NARVA MAANTEE

RÕMEDA-HALJALA
TEELÕIK
EELPROJEKT JA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
 3

Rahvusvahelisse TEN-T maanteevõrku kuuluv E20 Tallinn-Narva maantee

on piiriülest tähtsust omav põhimaantee, mis kulgeb läbi Narva

Eesti idapiirini ja on ühendusteeks Peterburi ning Venemaaga.

Lääne suunal kulgeb E20 läbi Rootsi, Taani ja Inglismaa Iirimaale.
4

PROJEKTI TAUSTANDMED

TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS 6

PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS 6
LIIKLUS 7
LIIKLUSOHUTUS 7
KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED 7

PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID 8
EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD 8
PROJEKTEERIMISE KÄIGUS LÄBIVIIDAVAD
UURINGUD 8

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID

PROJEKTIALA TOPO-GEODEETILISED MÕÕDISTUSED 9

GEOLOOGILISED UURINGUD 9
LIIKLUSUURINGUD 9
LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS 10
TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS 10
PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS 10

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

MAANTEE RISTPROFIIL 11
LIIKLUSSÜSTEEM 12
RISTMIKUD JA RISTED 12
KERGLIIKLUS 12
SILLAD 12

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS 13

METOODIKA 13
AVALIKKUSE KAASAMINE 13
MÕJUD 13
OLULISEMAD LEEVENDUSMEETMED 14
JÄRELDUSED 14
HEAKSKIIT 14

EELPROJEKT

TEEDEVÕRK, RISTMIKUD JA RISTED 15

TEE RISTPROFIIL 15
KESKKONNAMÕJU LEEVENDUSMEETMED 15
MAASTIKUARHITEKTUUR 16
MÜRATÕKKERAJATISED 16
HALJASTUS 16

KOKKUVÕTE

EELPROJEKTI TULEMUSED 17
PROJEKTI ELLUVIIMINE 17
PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TASUVUS 17
 5

10.01.2008 sõlmiti Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY

konsortsiumi (Konsultant), Viru Teedevalitsuse (Tellija) ja

Maanteeameti (Maksja) vahel konsultatsioonileping E20 Tallinn-

Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu (km 78,4-90,5) eelprojekti

(Ühtekuuluvusfondi projekt CCI 2002 EE 16 P PA 009) koostamiseks.

Eelprojekti kogumaksumusega 7 miljonit krooni kaasrahastas

80,45% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Projekt valmis koostöös Ida Regionaalse Maanteeameti

(endine Viru Teedevalitsus) ning projektalal paikneva Haljala vallavalitsuse

esindajatega. Eelprojekti koostamise ja keskkonnamõju hindamise käigus on

huvilistel olnud võimalus projektiga tutvuda ja teha omapoolseid ettepanekuid.

Projekti avalikustamiseks ja avalikkuse kaasamiseks on avatud

projekti infoportaal Internetis http://romeda-haljala.ramboll.ee

6
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik
PROJEKTI TAUSTANDMED
TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS
Tallinn-Narva maantee kogupikkusega 212,3 km
kulgeb Tallinnast Venemaa piirini, Narva.
Maantee läbib Eesti Vabariigi territooriumi lää-
nest itta, olles osaks üle-euroopalisest transpordi-
võrgust TEN-T. Antud projekt hõlmab km
78,4–90,5 ja kogu teelõik jääb Lääne-Viru
maakonda Haljala valla territooriumile.
Projekteeritavat lõiku võib käsitleda kolme
erineva teelõiguna, erisused on nii tee
profiilis kui liikluse struktuuris. Oleva tee
iseloomulikeks näitajateks on plaaniline
sirge, kuid lubatust väiksema raadiusega
vertikaalkõverad, mis piiravad pikinähtavust.
Suhteliselt kitsa ja kohati kõrge maantee-
tammi korral ei ole piisavalt varu avariiolu-
kordade ohutumaks lahendamiseks.
Aaspere-Põdruse lõigus on teepeenar
kitsas ja puuduliku kandevõimega
järgmistel teelõikudel:
1) Rõmeda-Aaspere lõik km
78,4–80,7 oleva 2+2 ristlõikega
(rajatud 1974–1980);
2) Aaspere-Haljala lõik km 80,7-88,9
1+1 ristlõikega mõõdukas muldes;
3) Haljala-Põdruse lõik km 88,9-90,5
1+1 ristlõikega kõrges muldes.
Äri- ja tootmis-
maa-alad
kavandatakse suh-
teliselt maantee
lähedale, kuid
juurdepääsudega
kogujateedelt.
Aaspere ja Haljala
liiklussõlmede
lähialale on võima-
lik teenindusette-
võtete rajamine
(tanklad, toitlustus)
Maantee ristub alljärgnevate
riigimaanteedega:
• T17174 Liiguste-Põdruse (km 78,734);
• T17154 Kihlavere-Aaspere
(km 83,174);
• T17165 Vanamõisa tee ning T17145
Vanamõisa-Veltsi-Päide
(km 85,126);
• T23 Rakvere-Haljala ja T17177
Haljala-Käsmu (km 88,926).
Tee tehniline seisund on üldiselt hea, kuigi
eraldatud sõidusuundadega lõigul parempoolse
sõidusuuna katend vajaks lähiajal remonti*
(km 78,4–80,7 IRI kuni 2,9 mm/m; piki-
roopad kuni 19 mm ja km 80,6–80,7 ebapiisav
kandevõime).
Samuti on probleemne Haljala liiklussõlme
lähiala km 88,3–89,6 (pikiroopad kuni 24 mm,
IRI kuni 2,7 mm/m ja ebapiisav kandevõime).
Teelõigul puuduvad sillad, kuid on 6 põhimaantee
alla jäävat truupi, millest kahe seisund on nii
halb, et isegi truubi asukoht on raskustega
tuvastatav pinnasega täitumise tõttu.
* 2008. a seisuga
PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS
Teelõik paikneb Haljala vallas, mille üldpindala
on 183 km2 ja vallas on kokku 2954 elanikku
(01.01.2007). Valla territoorium jaguneb
kolmeks piirkonnaks – Aaspere, Haljala ja
Essu, administratiivselt on tegemist 20 küla ja
Haljala alevikuga. Teelõik läbib Liiguste, Kärmu,
Aaspere, Sauste, Lihulõpe, Vanamõisa, Kisuvere,
Haljala ja Põdruse küla.
Lähim asula/linn, kus elanikud
igapäevaselt käivad
Tee kulgeb põllumassiivide vahel, lõigates
üksikuid rohekoridore. Piirkonnas toimivad
edukalt mitmed suurtalud.
Haljala aleviku asustus ulatub praktiliselt tee
maa-alani, Aaspere küla paikneb mõlemal pool
põhimaanteed. Valla arengukavas
(2007–2017) leitakse, et teede valdkonna
suurim probleem on kergliiklusteede puudumine.
Koostöö tulemusel Haljala valla ja planeerijaga
(AS Pöyry Entec) on teetrass ja teeäärne
maakasutus kajastatud Haljala valla
üldplaneeringu projektis. Kuigi piirnevate
põllumajandusmaade viljakus ületab
keskmisi näitajaid, on üldplaneeringuga
teeäärsesse piirkonda Aaspere-Haljala
vahelisele lõigule kavandatud ka
hoonestusvõimalust (äri- ja tööstusmaad).
Kohalikud elanikud kasutavad liikumiseks
nii Tallinn-Narva maanteed kui ka mitmeid
kõrvalmaanteid. Peamiseks tõmbekeskuseks on
Rakvere. Kohalikule elanikkonnale on olulisim
Haljala, kus paiknevad lastead, kool, kirik,
kauplus, raamatukogu jm.
Haljala valla üldplaneeringus kavandatakse
Tallinn-Narva maantee äärde võimalikke
teenindusalasid Aasperes ja Haljalas.

PROJEKTI TAUSTANDMED
LIIKLUS
Oleva tee aasta keskmiseks arvutuslikuks
liiklussageduseks (AKÖL 2008) leiti E20 Haljala
ristmiku läänelõikes 6171 autot/ööp, idalõikes
4763 a/ööp, T23 ehk lõunalõikes 5901 a/ööp
ja T17177 ehk põhjalõikes 3178 a/ööp.
Tee arvutuslikuks teenindustasemeks Aaspere-
Haljala lõigul kujunes D (arvutuslik kiirus
83,2 km/h ja ooteaeg 71% valdavalt tulenevalt
puuduliku nähtavusega aladest, millest vaid
ühel on rakendatud ka möödasõidupiirangut).
Kogu projekteeritava E20 lõigu ulatuses
liiklussagedus praktiliselt ei muutu.
Projekteeritava teega ristuvatest teedest
on vaid Haljala ristmikul intensiivne liiklus,
ülejäänud ristumistel riigi- ja kohalike teedega
on liiklussagedused alla 150 a/ööp. Valdavaks
transiitliikluse suunaks on Tallinn-Narva ja
Tallinn-Rakvere, kohalik liiklus on põhiliselt ristuv
Haljala-Rakvere suunal ja kohaliku vallakeskuse
(Haljala) ning väiksemate asumite vahel.
Haljala ristmik on liikluskorraldusega lahutatud
kaheks T-kujuliseks ristmikuks (läänepoolne
T1-T17177 ja idapoolne T1-T23). Arvutuslikult
on 30-ndal tipptunnil idapoolse ristmiku
vasakpöördel (T23-T1) seisunditasemeks F.
Haljala ristmiku liikluse koosseis on ära toodud
järgnevas tabelis. Raskeliikluse osakaal on väga
suur Kunda-Rakvere suunal (Haljala ja Põdruse
ristmikel teostatud numbrimärgiloenduse põhjal),
mis läbib Haljala ristmiku, ning mõõdukas
Tallinn-Narva ja Tallinn-Rakvere suundades,
madal liiklussõlme põhjasuunal (Haljala, Käsmu).
Suund %
W - Tallinn, Viitna 15,9
S - Rakvere 12,0
E - Põdruse, Narva 29,2
N - Haljala, Käsmu 8,4
Raskeliikluse osakaal 2008.
Ortofotol
on teekatendilt
näha valdavad
liiklusvood
Haljala ristmikul
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 7
Ohtlik
situatsioon
Aasperes
kohaliku tee
ristumisel
maanteega
Aaspere mõis
LIIKLUSOHUTUS KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED
Oleval teel on liiklusohutuse seisukohalt mit- Liiklusohutust mõjutab ka asumite paiknemine Rõmeda–Haljala maanteelõik läbib enamjaolt
meid puudusi. Valdavalt on probleemiks piki- kahel pool maanteed. Suuremad asumid on hajaasustusega lagedaid põllumaid, mis on
nähtavust piiravad lubatust väiksema raa- Aaspere küla keskus ja Haljala alevik. Haljala liigendatud metsasaludega. Suuremad asumid
diusega vertikaalkõverad. Nähtavus piirab asum paikneb maanteest sadakond meetrit on Aaspere ja Haljala. Lagedal maastikul on
möödasõiduvõimalusi. Sageli hindavad põhjasuunas, kuid Aaspere küla paikneb mõle- maantee sageli ääristatud lehtpuualleede või
juhid nähtavust ka valesti, kuna plaaniliselt mal pool teed ja elamud asetsevad vahetult kuusehekkidega, mis vaadet veidi piiravad.
sirgel teel ei ole näha kumerate ja nõgusate trassi ääres. Projektalasse jääb looduskaitse alla kuuluv
lõikude ulatus. Kitsas teemulle ei võimalda Liiklustihedus on viimase 20 aasta jooksul kas- Aaspere allee, mis on ühtlasi muinsuskaitsealuse
ootamatult vastu tuleva sõiduki eest varjuda vanud jõudsalt ja liiklusõnnetusi toimub palju. Aaspere mõisakompleksi juhatav maastikumärk
tee servale. Aaspere-Põdruse lõigus on kitsas Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus- ja seetõttu olulise kompositsioonilise tähtsuse-
teepeenar kohati puuduliku kandevõimega. õnnetustes 11 inimest ja sai viga 44 inimest. ga. Projekti mõjupiirkonda jääb ka kaitsealu-
ne Aaspere park. Põliselt asustatud piirkonnas
on rohkesti kultusekive, kuid lähim muinsus-
8 Välja- ja vastassuunda sõit 7000 kaitse alla kuuluv kultuskivi (reg. nr 10217)
jääb olemasolevast maanteest ligikaudu 30 m
Ristmikuavariid ja tagant otsasõidud
7 6000 kaugusele ning praeguste eelprojekti lahendus-
Kergliiklejate, loomade ja parklaõnnetused te realiseerumisel seda ei kahjustata.
6 AKÖL (km 75)
5000 Piirkonna põhjaveeressurss on reostustundlik.
Projektalas paiknevad looduslikud veekogud –
5
4000 Mustoja ja Haljala oja, mis on arvatud
reostustundlike veekogude hulka. Avatud
4
põllumaade vahel võimaldavad loomade liikumist
3000
3 veekogude (Haljala oja, Mustoja ja Sauste
peakraavi) kallastel paiknevad rohekoridorid.
2000
2 Viljakate muldade tõttu on enamik maid põllu-
majanduslikus kasutuses ning metsa ja pool-
1 1000
looduslikke niidukooslusi esineb vähe.
Maanteest lõunas paiknev Kärmu puisniit
0 0 (km 80,3–80,4) on EELISe andmetel määratud
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Natura 2000 eelvalikualaks.
8
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID

Projekteerimise nõuetega sätestatud E20 Aaspere-Haljala

Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala lõik praegu
teelõigu eelprojekti eesmärgid olid:

• trassi täpsustamine teekoridoris;

• ristmike ja ristete optimaalsete asukohtade

ning tehniliselt ja majanduslikult
tasuvate lahenduste leidmine;

• kohaliku teedevõrgu korrastamine;

• trassi ja ristmike teemaa määramine;

• keskkonnamõju hindamine;

• tehnilise projekti koostamiseks

lähtetingimuste väljatöötamine.

Vastavalt Teeseadus §19 lõige 3 on eelprojekti

peamine eesmärk tee asukoha määramine.
Eelprojekti koostamise käigus küsib teeomanik
ka puudutatud isikute arvamusi ja ettepanekuid.

EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD

Projekteerimise nõuetega on ette Tallinn-Narva

antud olulisemad lähtetingimused maantee on
projekti koostamiseks: I klassi maanteena
• Projekteeritav maantee – põhimaantee; väljaehitatud
Viitnani. Rõmeda-
• Projektkiirus 120km/h;
Aaspere vahelises
• Maantee klass – I klass; lõigus jõutakse
• Maantee ristprofiili alternatiivid: käesoleva projek-
I klass, 4 rada tiga Haljalani
peale Viitna ümber-
II klass, 2 rada
sõidu valmimist
3-rajaline möödasõiduvõimalusega
ristprofiil;
• Ristmike lahendus – eritasandiline;
• Projekteerimise lähtetase – hea.

PROJEKTEERIMISE KÄIGUS
LÄBIVIIDAVAD UURINGUD
Teelõigu projekteerimiseks ja alternatiivide
võrdluseks vajalike lähteandmete saamiseks
tuli läbi viia mitmeid uuringuid:
• maantee ja rajatiste seisukorra hindamine;
• liiklusohutuse analüüs;
• liiklusuuringud;
• geodeetilised mõõdistused;
• geoloogilised uuringud.

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
PROJEKTIALA TOPO-
GEODEETILISED MÕÕDISTUSED
Ala topogeodeetilised mõõdistused on aluseks
tee projekteerimisele ning maastikumudeli
koostamisele. Töö viidi läbi kahes faasis –
üldise maastikumudeli ja trassivaliku tarbeks
laserskaneerimise meetodil helikopterilt, valitud
teetrassi alalt (sealhulgas liiklussõlmede lähiala ja
kõrvalteede osas) maastikul mõõdistamise teel.
Topoplaan
Maastikumudel
GEOLOOGILISED UURINGUD
Projekteeritava tee ala aluspõhja omaduste
väljaselgitamiseks viidi läbi geoloogilised
uuringud, et täpsustada olemasolevaid
teekonstruktsioone ning aluspinnaste ja
kivimite omadusi. Uuringust tulenevad alused
muldkeha ja katendi projekteerimiseks ning
sillasammaste konstruktiivseteks lahendusteks.
Maapinna reljeef, teedevõrgu paiknemine ja
geoloogiliste uuringute tulemused võimaldavad
lahendada liiklussõlmede ala viies põhitee
süvendisse ja kuna tegemist on sobivate
materjalidega, siis ka saavutada olulist
säästu kasutatavates ehitusmaterjalides.
Oleval teetrassil avastati, et mitmete
katendikihtide all paikneb tihenenud kasvumulla
kiht, tõenäoliselt on tegemist varasemate
teelaiendustega, kus kasvumuld on jäänud
eemaldamata. Et aga nimetatud pinnas on
juba aastakümneid muldkeha all paiknenud
ning vajumid on moodustunud, siis puudub
otsene vajadus seda kihti eemaldama hakata,
pigem tuleb püüda katendit tugevdada, et
vähendada võimalikke külmakerkeriske. Samas
on oleva tee konstruktsioonis külmumistsoonis
külmakartlikud tolmsed materjalid, mistõttu
tuleb kaaluda materjalivahetust muldkehas või
kõrgema muldkeha rajamist nii Aaspere-Haljala
lõigul kui Rõmeda-Aaspere vasaku niidi osas.
Aluspinnasena esineb saviliivmoreen savikal
lubjakivil ja merglil, mida on võimalik kasutada
mulde materjalina madalamatel aladel,
mistõttu tuleb kaaluda süvendite kasutamist
tee projekteerimisel. Pinnasevee tase on
reeglina 1,5–2,7 m maapinnast, välja arvatud
Haljala orus, kus veetase jääb 0,5 m piiresse.
Uuringud viidi läbi kolmes etapis: esimeses
faasis arhiivimaterjalide põhjal, teises
detailsemalt tõenäoliste sildade piirkonnas
kuni 5,5 m puuraukudega ning kolmandas
malelaua skeemiga paigutus puuraukudega
(142 tk, 1–3 m, kohati kuni 6,5 m).
Uuringuid täiendati Haljala sõlme osas peale
liiklussõlme uue asukoha fikseerimist.
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 9
LIIKLUSUURINGUD
Liiklusuuringu raames tuvastati tegelikud
liiklussagedused ja liikluse struktuur
automaatloenduse (nädalane loendus 4
ristlõikes) ja käsiloenduse (8 tundi kolmel
ristmikul) teel. Haljala liiklussõlme uuriti
põhjalikumalt, kasutades selleks videoloendust.
Ilmnesid vastuolud Haljala-Käsmu tee
loendusandmetes, mis on tõenäoliselt
seotud varasemate vaatlusaegade valiku
ja taandamisprotsessiga, tegelik liiklus
on aastakeskmises mõnevõrra madalam
fikseeritud tasemest. Samas on tegemist Võsu-
Käsmu puhkepiirkonnaga, kus liiklus sõltub
väga tugevalt klimaatilistest tingimustest.
Liiklusprognoos
Püsiloendusandmete ja loendustulemuste
baasil, tuginedes liikluse baasprognoosile
aastani 2040, koostati liiklusprognoos,
eeldades Haljala piirkonna eelisarengut
eeskätt kvaliteetse elupiirkonnana, samuti
on eeldatud maakonnakeskuste ja pealinna
vahelise liikluse keskmisest suuremat kasvu.
Kuigi Kunda-Kesk-Eesti suuna liiklus kasutab
ka edaspidi Haljala sõlme, ei ole eeldada
suurt liiklussageduse tõusu sellel suunal,
pigem võib tõenäolisem olla transiitliikluse
tõus Tallinn-Narva liinil. Raskeliikluse
osakaal on Haljala-Põdruse lõigul sedavõrd
suur, et katendi projekteerimiseks on
selles osas kõige suurem koormus.
Kui prognoosi alusel selgus vajadus 2+2
ristlõikega tee rajamiseks Aasperest Haljala
liiklussõlmeni, siis Haljala ristmiku Rakvere-
Aaspere suuna ooteajad ei vasta juba
praegu normidele (teenindustase F).
10
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik
TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID
LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS
Olemasolev tee ei vasta rahvusvahelise põhi-
maantee nõuetele, sest teel on pikinähtavust
piiravad lubatust väiksema raadiusega verti-
kaalkõverad. Teelõigul on nähtavusprobleemide
tõttu möödasõidupiirangud, kuid piirangualad
on liialt lühikesed ning see on põhjustanud
mitmeid raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi
ja lugematuid ohuolukordi. Üsna kitsal ja kohati
kõrgel maanteetammil ei ole piisavalt ruumi
avariiolukordade puhul ning kergliiklejatele
puuduvad ohutud lahendused. Nii Aaspere
kui Haljala ristmikel ja lähialas on ristuvale
kergliiklusele väga ohtlikud tingimused.
Aaspere ja Haljala vahelisel alal paiknevad
riigimaanteede ja kohalike teede ristumiskohad
ei vasta nõuetele, on võimalus peatee ületa-
miseks suurel kiirusel. Haljala orus kulgeb tee
kõrgel muldel, kuid tee vahetus läheduses on
vana betoontruubi jäägid, mis raskendavad
võimaliku liiklusõnnetuse tagajärgi.
Liiklusõnnetuste statistika näitab õnnetuste
kuhjumist ristmike piirkonda ja nende lähialale.
Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus-
õnnetustes 11 ja sai viga 44 inimest.
Vastavalt LÕ koondumiskohtade metoodikale
loetakse nii Aaspere kui Haljala ristmikke
suure ohtlikkuse tasemega liiklusõnnetuste
koondumiskohtadeks (SOTK). Eriti ohtlikeks
teelõikudeks (EOL) on mõlema ristmiku lähialad.
Tüüpiline
vertikaalkõverate
tõttu piiratud
nähtavusega
ohtlik ala Aaspere
ja Haljala vahel
TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS
Tee sõiduosa tehnoseisund on hea, kuid
teepeenrad on väga kitsad ja väga nõrga
kandevõimega. Esimesel kilomeetril Aasperest
Haljala suunas on probleeme vete ärajuh-
timisega. Teede talihooldust komplitseerib
madal mulle avatud maastikul.
Tee seisundi ülevaatus viidi läbi Teeregistri
andmete analüüsi ja välivaatluse teel. Registri
andmetel on 88,8% tee katendist heas
seisus, 0,94% osas seisundinäitajad ületavad
kriitilise piiri (100 meetri osas roopad 1 niidi
ühesuunalises osas ning tee kandevõime
lühikesel lõigul Aaspere ristmiku piirkonnas).
Arvestades kasvavat liikluskoormust on tõe-
näoline esimese niidi ühesuunalise osa kiire
lagunemine, mida saab mõnevõrra pidurdada
pindamisega. Sõltuvalt uue tee rajamisajast
tuleb kavandada oleva tee taastusremont.
Kandevõime probleeme on nii Rõmeda-Aaspere
lõigul kui Haljala-Põdruse lõigul.
Teelõigul puuduvad sillad, kuid olevast
kuuest truubist kahe väiksema seisund on
sedavõrd halb, et truubid on tuvastatavad vaid
mõõtevahenditega.
PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS
Alternatiivsete lahenduste hindamiseks ja
võrdlemiseks ning projekti teostatavuse hinda-
miseks teostati tulemuslikkuse analüüs, mis
avalikustati eraldi aruandena 2008. a augustis.
Analüüsi põhjal tehti keskkonnalistest ja
majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ettepanek
rakendada Aaspere-Põdruse vahelisel tee-
lõigul eraldusribata eralduspiirdega 4-rajalise
tee lahendust.
Maanteeamet otsustas tehnilistest kaalutlustest
lähtuvalt rakendada kitsa eraldusribaga lahendust,
Liiklusõnnetuste statistika 1996–2007
mis võimaldab tõhusamalt korraldada
ehitusaegset liiklust ning on hooldatav.
Alternatiivide ja kaalutluste kohta loe järgnevas
peatükis.
Analüüsis käsitleti ka teelõigu rekonstrueerimist
etapiviisilisena ning Konsultant soovitas rajada
esmalt Haljala liiklussõlme ning seejärel
Aaspere sõlme koos kergliiklusteedega.
Järgnevad Aaspere-Haljala lõigu laiendamine
ning viimasena Rõmeda-Aaspere oleva
2+2 katendi rekonstrueerimine.
Suuremad truubid
on heas seisus,
vajades vaid
puhastamist
 Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 11

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

MAANTEE RISTPROFIIL

Rõmeda-Haljala teelõigul on oleval teel kuni Lisaks esteetilisele ja keskkonnakaalutlusele Tulemuslikkuse

Aaspereni välja ehitatud I klassi maantee parem
sõidusuund ning vasaku sõidusuunana toimib
varem ehitatud tee. Aaspere ja Haljala vahel
on III klassi nõuetele vastav kaherajaline tee.
Lähtetingimuste kohaselt tuli projekteerimise
käigus kaaluda erinevate ristprofiilide kasutamist.
Aaspere-Haljala lõiku iseloomustavad kahel
pool teed paiknevad tuisutõkkehekid ja puude
alleed. Need annavad teelõigule huvitava ja
erilise esteetilise väärtuse võrreldes teiste
Tallinn-Narva maantee lõikudega. Kui jätkata
varasemalt kavandatud I klassi maantee
ühepoolse laiendusega, siis tuleks ühelt poolt
teed likvideerida hekid ja puude allee (alternatiiv
1-1). Keskkonnamõju hindamisel peeti teelõigu
omapära säilimist väga oluliseks ning seetõttu
kaaluti lisaks ka kahepoolse laiendusega kitsa
eraldusribaga alternatiivi (1-2) ning põhjamaades
levinud eraldusribata, aga eralduspiirdega
alternatiivi (1-3).
Vastavalt projekteerimise nõuetele võrreldi
eelmainitud alternatiive kolmerajalise
alternatiiviga (2) ja II klassi maanteega (3).
on ristprofiili puhul väga oluline selle tehniline analüüsis
teostatavus ning maksumus. võrreldud
põhimaantee
Tehniliselt oleks kõige lihtsam ehitada oleva
skemaatilised
tee kõrvale, mis plaaniliselt on ka sirge, uus
tüüpristlõiked
tee. Sellisel juhul tagatakse tee ehituslikult
parim võimalik kvaliteet ning ehitusaegne
liikluskorraldus on oluliselt lihtsam. Küll aga
kaasneks ühepoolse laiendamisega vajadus
laiendada tee maa-ala ning kaasneks mitmeid
keskkonnaprobleeme. Lisaks puude allee
ettejäämisele saaksid mõjutatud mitmed tee
kaitsevööndisse jäävad majapidamised.
Kuivõrd tegemist on oleva tee laiendamisega,
on ristprofiili puhul oluline ka pikiprofiil.
Oleva tee pikiprofiilis on mitmeid piiratud
pikinähtavusega lõike. Oleva tee laiendamisel
on üldjuhul otstarbekas teha laiendus oleva
teega samas tasapinnas, uue sõidusuuna
ehitamisel võib selle teha ka sõltumatult
olevast teest. Sildade ületamisel või nende
alt läbiminekul on siiski vajalik, et mõlemad
sõidusuunad on samas tasapinnas.

Aaspere lähedal
jagavad ühist
liiklusruumi nii
jalakäijad kui
autod. Tänases
liiklusruumis on
eelkõige ohustatud
nõrgemad!
12
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

LIIKLUSSÜSTEEM RISTMIKUD JA RISTED KERGLIIKLUS

Olevat Rõmeda-Haljala maanteelõiku iseloo-
mustab segaliiklus, kus läbiv ja kohalik liiklus,
samuti mootorsõidukid ja kergliiklejad kasutavad
sama liiklusruumi. Piirnevatele maaüksustele
on hulganisti mahasõite, millega kaasnevad
ootamatud olukorrad ja ohud.
Ohutu tee kavandamisel on esmane erineva
funktsiooni, kiiruse ja massiga liiklusvoogude
eristamine ja lahutamine. Igale liiklejale on
vajalik temale sobiv tee.
Kui liiklusvoogude eristamine ei ole mingil
põhjusel võimalik, siis tuleb liikluskeskkonnas
rakendada liiklusrežiimi muutusi: vähendada
lubatavaid kiirusi, kitsendada sõiduradu, jne.
Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise põhimaantee
lõiguga, ei ole liikluskeskkonnas piirangute
tekitamine läbivale liiklusele aktsepteeritav.
Juurdepääs põhimaanteele on võimalik eritasan-
diliste ristmike kaudu. Eritasandilised ristmikud
tagavad parima võimaliku liiklusohutuse, kuna
suurel kiirusel liikuvate sõidukite vahel puuduvad
ristuvad konfliktid – põhimaanteelt ära keerata
saab vaid parempoolsel hargnemisel ja peale
sõita parempoolsel liitumisel.
Kuna eritasandilised ristmikud on küllalt kallid
rajada ning hooldada, tuleb neid kavandada
mõõduka vahemaaga. Hajaasustuses on opti-
maalne ristmike vahekaugus 5 km ja rohkem.
Ristmikevahelisel alal võib tekkida vajadus
maantee ületamiseks põldudele või metsamaa-
dele ligipääsuks.
Sellistel puhkudel kavandatakse risted – sillad
või tunnelid, mida ületades saab teisele poole
teed, kuid ei ole võimalik siirduda teisele
teele. Risteid võib sõltuvalt vajadusest teha
piiramatult.
Jalakäijad ja jalgratturid saavad valdavalt kasu-
tada kohalikke teid ning vähese liiklusega kõrval-
maanteid. Kus kergliikluse trajektoorid ei ühti
muude teedega, kavandatakse kergliiklusteed.
Kergliiklejatele tuleb luua ka rohkem võimalusi
maantee ohutuks ületamiseks, kui sõidukitele,
sest jalakäijat on võimatu sundida tegema pikki
ringkäike ja takistada sattumast maanteele.
Seetõttu on vajalik asustatud kohtadesse rajada
kergliiklussillad ja tunnelid (projektis 5 tk).
Ohutu liiklus-
süsteem eeldab
hierarhilist
teedevõrku

Kohaliku liikluse eraldamiseks on seega vajalik

luua alternatiivne kohalike teede võrgustik, mille
kaudu kohalikud inimesed saavad juurdepääsu
avalikule teedevõrgule. Piirkonnas on küllaltki
tihe kõrvalmaanteede ja kohalike teede võrgus-
tik, mida selleks saab kasutada. Vajalik on
teedevõrku täiendada selliselt, et paralleelselt
põhimaanteega tekib katkematu ühendus külade
ja alevike vahel.

SILLAD

Ristmikele ja ristetele on kavandatud sillad.

Nii sõidu- kui kergliiklustee sildade kavanda-
misel on sõidusuundade vahelisele eraldusribale
paigutatud postidega lahendusele eelistatud
alternatiivi, kus need puuduvad. Selline sild
võimaldab avaramat vaadet ning lihtsat liiklus-
korralduse muutmist, kui see peaks tulevikus Sauste kerg-
osutuma vajalikuks. Aasperes jääb kergliiklustee liikluse tunneli
silla kõrvale väärtuslik lehiseallee, millest visioon
lähtuvalt on sillale pealesõidud lahendatud
tugiseinte vahele rajatava muldega.
Kergliiklustee tunnelid on tavapärase suletud
karbi kujulise tunneli asemel lahendatud posti- Haljala ristmiku-
dele toetuvate plaatsildadena, et võimaldada silla visioon
visuaalne avarus, tagada kergliiklusteel loomulik
valgustus ja maksimaalne ohutus.
Sildade materjalina on kasutatud monoliit-
betooni, mis tagab väiksemad hoolduskulud
ning võimaldab madalamat kandekonstrukt-
siooni kõrgust, häirides seega vähem looduslikku
keskkonda.

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
KESKKONNAMÕJU
HINDAMISE PROTSESS
Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Maan-
teeameti peadirektori 18. veebruari 2008. a
käskkirjaga nr 43, mis lähtub Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea-
duse §6 lg 1 p13 ja §11 lg 3 ja 8 ning Euroopa
Nõukogu 27. juuni 1985. a direktiivis 85/337/
EMÜ, Euroopa Nõukogu 3. märtsi 1997.a
direktiivis 97/11/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu 26. mai 2003. a direktiivis 2003/35/EÜ
esitatud nõuetest.
Mõjude hindamisel lähtuti 15. aprilli 2008. a
Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks-
kiidetud keskkonnamõju hindamise program-
mist. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse alusel järgides kehtivaid õigus-
akte ning erinevaid teemakohaseid planeeringuid.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli välja
selgitada kavandatud tegevuse keskkonnamõju,
analüüsida eelprojekti alternatiivseid lahendusi
ning pakkuda välja negatiivseid mõjusid vältivaid
või leevendavaid meetmeid.
METOODIKA
Keskkonnamõju hindamise käigus määratleti
eeldatavad mõjud loodus-, sotsiaalmajanduslikule
ning kultuurilisele keskkonnale ning kirjeldati
ja analüüsiti neid vastavalt suurusele,
suunale (positiivne või negatiivne), olulisusele
ning kestvusele. Eraldi vaadeldi ehitus- ja
kasutusaegseid mõjusid ning väljapakutud
alternatiivseid lahendusi võrreldi 0-alternatiivi
ehk oleva olukorra püsimajäämisega.
Tulenevalt eelprojekti iseloomust ja mõjualast
vaadeldi looduskeskkonna osas mõjusid pinna-
ja põhjaveele, pinnasele, loodusvaradele,
taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja
väärtuslikele maastikele, välisõhu kvaliteedile
ja kliimale, jäätmetekkele ning mürast ja
vibratsioonist põhjustatud mõjusid.
Sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohast
vaadeldi võimalikke mõjusid piirkonna arengule
ja identiteedile, inimese tervisele ja heaolule,
muinsuskaitse- ja arhitektuuriobjektidele,
maakasutusele ning maa ja kinnisvara
hinna muutustele. Mõjude alusel määratleti
kriteeriumid, mille põhjal ekspertgrupp
teostas alternatiivide võrdluse, mille
tulemusena valiti välja eelistatud alternatiiv.
AVALIKKUSE KAASAMINE
Keskkonnamõju hindamise oluliseks osaks on
avalikkuse kaasamine, mille raames avalikustati
keskkonnamõju hindamise programm veebruaris
2008, millele järgnes 13. märtsil avalik arutelu
Haljala vallavalitsuses. Avalik arutelu protokolliti
ning tehtud märkusi arvestati KMH aruande
koostamisel.
Avalikkuse efektiivsemaks kaasamiseks, kohalike
elanike ruumilisest käitumisest parema ülevaate
saamiseks ning arvamuste ja seisukohtade
selgitamiseks viidi projekti piirkonnas mais
2008 läbi ankeetküsitlus. Ruumilise käitumise
uurimise ülesandeks oli välja selgitada, millised
on inimeste peamised liikumissuunad, mis ajal,
põhjustel ning kui tihti nad teid kasutavad.
Küsitluse piirkonnaks oli Haljala vald ning
keskenduti Rõmeda-Haljala teelõigu ääres
paiknevate külade elanikele, et oleks võimalik
sisulisemalt hinnata teeprojekti mõjusid ning
prognoosida võimalikke muutusi.
Küsitluse tulemustest selgus, et 58% küsitletutest
kasutab liiklusvahendina sõiduautot ning 33%
ei ole rahul ühistranspordiga. 70% vastanutest
nimetas lähimaks asulaks või linnaks, kus nad
tavaliselt kõige rohkem käivad, Rakveret.
Ühtlasi selgitas küsitlus, et igapäevaseid toidu-
kaupu eelistavad elanikud osta pigem kodukoha
lähedalt ning sageli ka lähimast piirkonna
keskusest, Rakvere linnast.
Ühe peamise probleemina teelõigul tõid küsit-
lusele vastanud välja halva nähtavuse ning
kitsa tee tõttu ohtliku möödasõidu, mille
parandamiseks peeti vajalikuks neljarajalise
maantee rajamist. Veel rõhutasid elanikud
Haljala ristmiku suurt liiklustihedust ning ohtlik-
kust tipptundidel. Lisaks toodi välja ülekäigukoh-
tade puudumine (peamiselt Aaspere juures),
mis muudab suure liiklustiheduse juures ka
jalgsi liikumise ohtlikuks.
Keskkonnamõju hindamise aruandega oli
võimalik tutvuda kahenädalase perioodi jooksul
septembris 2008, millele järgnes järjekordne
avalik arutelu Haljala vallavalitsuses.
MÕJUD
Eelprojekti rakendamisega kaasnevad peami-
sed mõjud looduskeskkonnale avalduvad
valdavalt ehitusperioodil ning on seega lühi-
ajalised. Sotsiaalmajanduslikud mõjud on
vastupidiselt pigem pikas perspektiivis avaldu-
vad ehk kestvama iseloomuga. Tulenevalt
eelprojekti olemusest on kavandatava tege-
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 13
vuse realiseerimisega kaasnevad mõjud loo-
duskeskkonnale valdavalt negatiivsed, sotsiaal-
majanduslikud mõjud seevastu positiivsed
(v.a oleva olukorra jätkumine). Ainult loodus-
keskkonna kriteeriume silmas pidades on
selge, et mida suurem on tee ehitamisel otsene
mõjuala, seda negatiivsemad on looduskesk-
konnale avalduvad mõjud.
Kõige olulisemateks keskkonnaaspektideks on
Rõmeda-Haljala piirkonna põhja- ning pinnavesi
(kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega
alaga), mõju inimese heaolule ja tervisele ning
mõjud piirkonna arengule ja identiteedile.
Eelprojekti lahenduste realiseerumisega
mõjutatakse looduskaitse all olevat Aaspere
lehisealleed (ca 10 m kaugusel olemasolevast
teest) läbi puude mahavõtmise.
Loomastiku suhtes on kavandatud tegevuste
puhul tegemist olemasoleva teetrassi laienda-
misega, mis tähendab, et laiendatakse olemas-
olevat loomastiku liikumisele mõjuvat barjääri.
Rõmeda-Haljala teelõik km 78–91 on ühtlaselt
sirge ning kurvideta. Looduslikust küljest on
tegu võrdlemisi lageda alaga, mis enamjaolt
on põllumaa. Tee piirneb vaid kohati metsaga.
Seega on teelõigu nähtavus hea ning loomade
teele sattumise tõenäosus on kokkuvõttes väike.
Ortoplaanil
looduskaitsealune
Aaspere lehiseallee
Kinnikasvanud
kraavid
põhjustavad tee-
maa liigniiskust
ja vajavad
puhastamist
14
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Teemaastikule JÄRELDUSED
on omased
kasealleed ja
kuusehekid Ekspertide arvates on tänase olukorra ehk
oleva tee jätkumisel kaherealise kitsa teena
suurimad mõjud inimese tervisele ja heaolule.

Piirkonnas elavate inimeste küsitlus näitas,

et inimeste rahulolu projekteeritava
teelõigu suhtes on juba täna negatiivne
ning kohalikud elanikud pooldavad tee
neljarealiseks ehitamist, tuues põhjendusena
välja mugavama ning ohutuma liikluse.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena ilmnes,

et tulevikku (alates ehitusperioodi algusest)
silmas pidades omavad alternatiiv 1–2
ja 1–3 kõige positiivsemat väljundit, kus
ekspertide poolt eelistatuim arengusuund
on Rõmeda-Haljala lõigule rajada ilma
eraldusribata ja põrkepiirdega eraldatud
neljarealine maantee (alternatiiv 1–3).

Müraolukord OLULISEMAD
Aasperes
LEEVENDUSMEETMED
aastal 2040,
Prognoositud liiklustihedus suurendab heitgaa- hekkide mahavõtmine, siis kompenseeritakse
ilma leevendus-
side ja müra emissioone. Tulenevalt asustuse see uue hekiga sobivasse kaugusse teest.
meetmeteta
lähedusest teele rajatakse müraekraanid
või mürabarjääri Ehitusperioodil tuleb säilitatavate puude
Aasperes, Liivaaugu kinnistu juures ning
rajamisel tüvesid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest
planeeritava eritasandilise Haljala ristmiku
ümber tüve seotud püstiste prussidega,
juures. Müraekraanide kasutamisel on võimalik
prusside ja tüve vahele panna pehmendus.
müratasemete vähenemise efekt 6–12 dB võrra.

Kaitsmata põhjaveega aladel takistatakse

külgkraavi vee põhjavette imbumine.
Selleks kaetakse külgkraavi põhi savimattide HEAKSKIIT
või vettpidava geotekstiiliga.

Kohtadesse, kus maantee ületab vooluvee- Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti

kogusid ehk antud juhul maantee ristumisel Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse
Haljala oja, Mustoja oja ja Sauste peakraaviga, poolt heaks 12.11.2008.
tehakse sildade ja truupide rajamisel avaused
mõnevõrra laiemad, et kevadise suurvee
Projekti poolt ja vastu küsitluse põhjal
ajal säiliksid loomade liikumist võimaldavad
kuivad kallasrajad. Eraldi rajatakse
väikeloomade läbipääsud ning kasutatakse
loomade liikumist suunavat tarastamist.

Müraekraanid rajatakse Aasperes km 80,4–81,1

ning km 81,5–81,6, Liivaaugu kinnistu juures
km 81,6–81,8 ning planeeritava eritasandilise
Haljala ristmiku juures (km 88–89). Rajatavad
müraekraanid piiravad ka valgusreostuse levikut.

Visuaalset valgusreostust aitavad vähendada

teeäärsed hekid ja kõrghaljastus. Juhul kui maan-
tee rekonstrueerimise käigus osutub vajalikuks

EELPROJEKT EELPROJEKTI LÕPPLAHENDUSE KOOSTAMISEL LÄHTUTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜSI
JA PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TULEMUSTEST
TEEDEVÕRK,
RISTMIKUD JA RISTED
Eelprojektiga on kavandatud 12,5 km pikkuse
Rõmeda-Haljala maanteelõigu rekonstrueeri-
mine 4-rajaliseks maanteeks koos eritasandiliste
ristmike ja ristetega.
Lähtuvalt maakasutusest on kavandatud
ristmikud Aasperre ja Haljalasse.
Aasperes on tegemist peamiselt maakasutust
teenindava ristmikuga, mis võimaldab piir-
konna inimestel sõita Tallinn-Narva maan-
teele. Ristmiku asukoht on nihutatud oleva
samatasandilise ristmiku kohalt Narva suunas
paiknevatele põldudele seoses ruumipuu-
dusega ning kaitsealuse Aaspere mõisa allee-
ga. Seoses ristmiku nihutusega tuleb ehitada
ka uued kohalikud ühendusteed. Ristmik on
projekteeritud tilgakujulisena, mis on sisu-
liselt väljavenitatud ringristmik. Sellise rist-
miku eeliseks on kompaktsus, vasakpöörete
puudumine ning ainult ühe kitsa silla vajadus.
Ristmiku rampidele on ette nähtud bussipea-
tused, milleni viivad kergliiklusteed. Jalakäijatele
ja jalgratturitele on projekteeritud eraldi
kergliiklussild Aaspere mõisa allee pikendusele.
Sillalt avanevad vaated maanteele ja alleele.
Haljala liiklussõlmes jaguneb liiklus läbivaks ja
kohalikuks võrdselt. Üldjuhul tuleks sellises olu-
korras kavandada eraldi liiklussõlmed maanteede
ristumisele ja maakasutusele. Paraku tuleks selli-
sel juhul üks sõlmedest viia Haljalast kaugemale,
et tagada sõlmede vahel piisavat kaugust.
Haljala liiklussõlm on kavandatud olemasolevast
ristmikust 200m Tallinna suunas, kuna olev
ristmik on väga väikese lõikumisnurgaga
ja selle järgimine teeks liiklussõlme kalliks.
Lisaks paiknevad ristmiku läheduses elamud.
Sõlme lahenduseks on silmusrampidega romb,
kus eelistatud on Tallinn-Rakvere ja Rakvere-
Tallinn suunaline liiklus. Liiklussõlme puhul
on arvestatud võimalusega, et perspektiivselt
rajatakse T23 Rakvere-Haljala maantee uuele
trassile ning olemasolev tee jääb maakasutust
teenindama. Liiklussõlm on võimalik ehitada ka
ilma perspektiivse ühenduseta, toimides edukalt
tänu ringristmikele. Liiklussõlme põhjapoolsele
ringristmikule on jäetud võimalus Haljala
läänepoolse möödasõidutee ühendamiseks, mida
Haljala vald kavandab perspektiivsena. See
annab ühtlasi võimaluse ühendada liiklussõlme
ka teenindusalasid.
TEE RISTPROFIIL
Rõmeda-Aaspere vahelisel lõigul, kus asub vara-
semalt väljaehitatud I klassi maantee parem
sõidusuund, on eelprojektiga kavandatud
vasema sõidusuuna korrigeerimine nõuetele
vastavaks nii rist- kui pikiprofiilis. Eraldusriba
laius selles lõigus on 13,5m.
Aaspere-Haljala vahelise lõigule on projektee-
ritud kitsa eraldusribaga I klassi maantee oleva
maantee koridoris ja maa-alal. Üleminek laialt
eraldusribalt kitsale on lahendatud Aaspere
liiklussõlme piirkonnas selliselt, et võimalikult
vähe mõjutada kohalikke elanikke ja kaitsealust
lehise alleed. Eraldusribal kasutatakse kummagi
sõidusuuna jaoks eraldi piiret ning eraldusriba
haljastatakse pimestamise tõkestamiseks ja
esteetilise keskkonna loomiseks.
Peale Haljala liiklussõlme viiakse 4-rajaline tee
kokku kaherajaliseks teeks.
Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 15
KESKKONNAMÕJU
LEEVENDUSMEETMED
Vastavalt keskkonnamõju hindamise järeldus-
tele ja ettepanekutele on projektis kavandatud
mitmeid leevendusmeetmeid teelt lähtuva liiklu-
se mõju leevendamiseks. Haljala oja, Mustoja oja
ning Sauste peakraavi truubid on kavandatud
suurema läbimõõduga ja kallasradadega,
võimaldamaks väikeloomadel tee alt läbipääsu.
Kuna teelõik paikneb põldude vahel, kus
metsloomi liigub vähe, siis ei ole ettenähtud
teelõigule ulukitara paigaldamist.
Lisaks tee kasutusaegsele keskkonnamõjule
on pööratud tähelepanu ka ehitusaegsetele
mõjudele, mis on lühiajalised, kuid intensiiv-
semad. Ehitusperioodil on paratamatu müra,
vibratsiooni ja tolmu teke ning kandumine
piirnevatele aladele. Ehitusajal on negatiivset
mõju võimalik leevendada peamiselt tööde
ajalise planeerimisega, kuid ka tehnoloogia
valikuga. Mürarikkamat tööd tuleb teha
vaid päevasel ajal, elamute läheduses tuleb
võimalusel vältida vibrorullide kasutamist.
Ehitusperioodiks koostatakse vastavalt ehitus-
plaanile ka keskkonnakava, milles nähakse ette
detailsemad meetmed mõju leevendamiseks ja
keskkonnaseireks.
16
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik
EELPROJEKT
MAASTIKUARHITEKTUUR
Maastiku kujundamisel on enam tähelepanu
pööratud eritasandilistele liiklussõlmedele
ning kergliiklusteede ümbruse kujundamisele,
mujal on säilitatud vaated olevale
maastikule. Teemaastiku kujundamisel
on kasutatud piirkonnale iseloomulikku
maastikukujunduselementi – alleed. Hoidutakse
avatud maastiku sulgemisest ja kontrastselt
maastikust eristuvast maastikuarhitektuurist.
Eritasandiliste ristete ja liiklussõlmede
sildu sulandatakse maastikku vabakujuliste
puudegruppide ja põõsastusega. Ehitatavate
rajatiste (sillad, müratõkkeseinad) laiu
siledaid vertikaalpindu mahendatakse
vertikaalhaljastusega.
Autotulede pimestamisvastase meetmena
on sõidusuundade vahelisele eraldusribale
ette nähtud istutada lehtpõõsastest hekk.
Hekipõõsad istutatakse kahe reana.
Enamik olemasolevaid puid ja hekke säilitatakse.
Looduskaitsealuse Aaspere lehiseallee
säilitamiseks ehitatakse seal kergliiklustee sild
spetsiaalsele tugimüürile. Jalakäijate sillaga
risti asetsev müratõke tehakse samadest
tugimüürielementidest. Tee ääres kasvavad
vanad kuusehekid jäävad alles, kuid koos tee
rekonstrueerimisega istutatakse uued noored
Projektiga on
panustatud
meeldiva
liikluskeskkonna
loomisele läbi
rohke haljastuse
hekid teest kaugemale, kus kasvutingimused
on paremad. Vanad hekid hoitakse alles
niikaua, kuni uued on piisavalt kasvanud.
Teemaastiku aktsendiks on ristete ja
liiklussõlmede põhimaanteed ületavad sillad,
mille tehislikkust mahendab sillakoonustele
rajatav kõrghaljastus ja põõsastus.
Nõlvadele mõlemal pool silda istutatakse
3–5 puud ning puude alla eriliigiliste
gruppidena maapinda katvaid põõsaid.
Maanteealuste läbipääsude juures, kus
kergliiklustee viib süvendisse, on nõlvade
ülaosa kindlustamiseks ette nähtud
madalate põõsaste lausistutus. Põõsastik
peaks kinni pidama ka talvel süvendisse
tuiskavat lund. Ülejäänud nõlvale külvatakse
hüdrokülvi meetodil aasamuru.
Kergliiklusteede äärde rajatakse uued
alleed, sarnaselt piirkonnale omaste
traditsiooniliste alleedega. Bussipeatuste
taha istutatakse 3–5 kõrgemat puud
Üle 3 m läbimõõduga liiklussaared haljastatakse.
Ringristmiku liiklussaare keskele istutatakse
3–5 puud ning puude alla madalad (h=0,3–
0,6 m) põõsad, 3–5 eri taksonit. Liiklussaare
äärest (sõidutee äärekivist) 1 m laiune vöönd
jäetakse lagedaks ja kaetakse multšiga.
MÜRATÕKKERAJATISED
Müratõkkerajatised on 1–2 m kõrgused müra-
tõkkevallid ja valli harjale püstitatud kahe-
meetrised või kõrgemad müratõkkeseinad.
Müravalli nõlva kalle tehakse 1:2 või laugem.
Müravallidele mõlemale poole müratõkkeseina
istutatakse põõsaste lausistutus, põhimõttel
kõrgemad põõsad müravalli harja piirkonda ja
madalamad allapoole. Liigid istutatakse suurte,
vähemalt 10 m laiuste rühmadena.
Projektis on välja pakutud puidust pealispinnaga
müratõkkesein, mille edasise projekteerimise
käigus võib vajadusel asendada ka metallist
seinaga. Puitseina värvilahenduseks on peitsi-
tud puidu värv, piirde sõrestikku ja poste
rõhutatakse teise värvitooniga. Perforeeritud
teraspaneelidest müratõkke puhul lähtutakse
levinumatest talumaja värvidest – tumekollane
või pastelne roheline, rootsi punane.
HALJASTUS
Haljastuses eelistatakse kodumaiseid liike ning
rahulikku kujunduslahendust, sest nii sulandub
teeümbruse haljastus paremini Eestimaa
loodusse ning võimaldab reisijatel segamatult
ümbritsevat maastikku vaadelda. Nõlvadele
võib haljastuse rajada võõrliikidest, kuid ka sel
juhul välditakse liiga silmatorkavaid, punaste või
kollaste lehtedega sorte.
Agressiivselt leviva kurdlehise roosi (Rosa rugosa)
põhiliigi asemel tuleb haljastuses kasutada tema
väheviljuvaid sorte. Haljastamisel kasutatakse
peamiselt rajatava tee alt kooritud mulda.
Haljastamiseks tuleb kasutada libedustõrje
soola taluvaid taimi. Taimevalikut, istutusviisi ja
hooldusvajadust täpsustatakse edasise projek-
teerimise käigus koostatavas teeümbruse
haljastusprojektis.
Ringristmiku
liiklussaare
haljastus
 Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 17

KOKKUVÕTE

EELPROJEKTI TULEMUSED PROJEKTI ELLUVIIMINE

Eelprojekti raames on valminud projektlahendus Projekti elluviimine toimub etapiviisiliselt ja Haljala

Rõmeda-Haljala teelõigule, mille alusel
saab kavandada järgnevad tegevused ja
etapid teelõigu rekonstrueerimiseks.
Eelprojekti käigus on koostatud
järgmised aruanded:
• Progressiaruanded eelprojekti kulgemise
kohta kahekuise intervalliga;
• Tulemuslikkuse analüüs;
• Keskkonnamõju hindamise lõpparuanne;
• Eelprojekti tehniline dokumentatsioon
– seletuskiri koos lisadega ja joonistega;
• Projekteerimise tingimused Haljala
liiklussõlme tehnilise projekti koostamiseks;
vastavalt teehoiueelarve võimalustele. Iga etapi eritasandiline
elluviimiseks koostatakse tee-ehitusprojekt, liiklussõlm
millega lahendatakse detailselt tee ja rajatiste
konstruktsioonid ning ehitustehnoloogia. Tee-
ehitusprojekti alusel korraldatakse ehitushange.
Võimalik on rakendada ka projekteerimis-
ehitustöövõttu, mille puhul tee-ehitusprojekt
koostatakse ehitusettevõtja kaasatud
konsultandi poolt. Projekteerimis-
ehitustöövõtt võimaldab säästa aega hangete
korralduselt ning kavandada säästlikumaid
ja innovaatilisemaid lahendusi.
I etapp | Haljala liiklussõlm

• Rahastustaotlus Ühtekuuluvusfondile Haljala Haljala liiklussõlmega lahendatakse teelõigu

liiklussõlme ehituse rahastamiseks; problemaatilisim ristmik eritasandilisena III etapp
II etapp
ning luuakse kergliiklejatele võimalused Töö Ühik
I etapp Aaspere Rõmeda-Aaspere ja
• Projekti turvustav voldik, virtuaalmudel ohutuks liiklemiseks üle Tallinn-Narva Haljala liiklussõlm Aaspere-Haljala teelõigu
liiklussõlm rekonstrueerimine
ning Internetiportaal aadressil
maantee. Koos liiklussõlmega rajatakse ka
http://romeda-haljala.ramboll.ee; RH teelõigu ehitus + teekatte km 1,3 1,2 9,6
Haljala kergliiklussild ning rekonstrueeritakse
taastamine
• Käesolev koondaruanne. maanteed ca 2 km pikkusel lõigul.
kogujateede ehitus km 1,3 0,3 9,2

kergliiklusteede ehitus km 1,4 2,3 0,4

II etapp | Aaspere liiklussõlm
Rõmeda-Haljala teelõigu ja kergliiklusteed ristuvate teede ehitus km 0,75 1,0 0,5

ehitusmaksumuse jaotus Aasperes on probleemiks kergliiklejate ülepääs rampide ehitus km 1,6 1,0 -

maanteest, samuti kergliiklejate liikumine piki Põhitee pinnasetööd

maanteed. Aaspere liiklussõlme ja kergliiklussilla
süvend m3
rajamisega luuakse ohutud teeületusvõimalused 81 550 70 580 185 900
Aaspere inimestele. Koos sõlmega rajatakse ka kerg- täide m3 314 900
9 364 14 485
liiklusteed, mis viivad sillale ja bussipeatustesse. katendikonstruktsioon m 2
30 176 32 080 202 540
Liiklussõlmede ja ristuvate- ning paralleelteede pinnasetööd
III etapp | Rõmeda-Aaspere ja Aaspere-
süvend m3
Haljala teelõikude rekonstrueerimine 4 594 5 841 5 500
täide m3 73376
Liiklussõlmede vahelised teelõigud rekonstruee- 76 800 195 000
ritakse viimases etapis, kuivõrd teel läbilaskvuse katendikonstruktsioon m2
32 650 14 825 60 126
probleeme ei ole ja suhteliselt hiljuti remonditud
Rajatised
teekatte seisund on hea või rahuldav.
sild/tunnel tk/m2 1x104 2x317 -
2
ristmikusild tk/m 1x1558 1x840 -

PROJEKTI SOTSIAAL- ristesild tk/m 2

1x690 -
MAJANDUSLIK TASUVUS kergliiklussild tk/m 2
1x625 1x752 -

Tervikuna on projekt ühiskonnale positiivse Muud

tulemiga. Projekti tulude ja kulude suhe on liiklusmärgid tk 200
1,2 ning sisemine tasuvusmäär 6,7%.
ohutuspiire km 19,2
Lõiguti vaadates on kõige tulusam Haljala
tee märgistus m2 7 000
liiklussõlme rajamine, mis parandab tunduvalt
teelõigu läbilaskvust ja suurendab ohutust. müratõkkeseinad km 0,35 0,9 0,25
18
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik


TALLINN Mustoja oja

liiklustee
spere kerg
Kärmu-Aa

põhimaantee

kohalik tee

kergliiklustee

R
õm
ed
müratõkkesein

a-
A
as
sild

pe
re
truup

-S
a
KÄRMU

us
te
suletud mahasõit

ko
ha
katastriüksuse piir

lik
te
e
 Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 19

AASPERE

AASPERE LIIKLUSSÕLM Sauste

peakraav

Aaspere
kergliiklustee
sild

Kärmu puisniit

Lehiseallee

tee
kohalik
Sauste
a-Aaspere-
Rõmed
20
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

SAUSTE

Sauste
kergliiklustee tunnel

Sauste-Haljala kohalik tee

AUKÜLA


 Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 21

VANAMÕISA

VANAMÕISA
RISTE
22
Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

HALJALA

Lihulõpe
kergliiklustee tunnel

LIHULÕPE
 Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 23

IDAVERE

Kirsi Kisuvere allikad

kergliiklustee
tunnel
Haljala
kergliiklustee sild NARVA 

HALJALA
LIIKLUSSÕLM Haljala oja

PERSPEKTIIVNE
RAKVERE MAANTEE


KISUVERE

RAKVERE


Täname: Haljala Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Viru Maaparandusbüroo, Eesti Gaas AS, Elion Ettevõtted AS,
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, Eleks Telefon OÜ, Aaspere Külakoda, kohalikud elanikud.

KONSULTANT TELLIJA TÄNAME KOOSTÖÖ EEST

Ramboll Eesti AS Maanteeamet Ida Regionaalne Maanteeamet Haljala vald
Laki 34, 12915 Tallinn Pärnu mnt 463a Vallikraavi 2 Rakvere mnt 3, 45301 Haljala
tel +372 664 5808 10916 Tallinn 44306 Rakvere Lääne-Virumaa
info@ramboll.ee tel +372 611 9300 tel +372 325 8723 tel +372 327 8220
www.ramboll.ee info@mnt.ee info@ida.mnt.ee haljala@haljala.ee
www.mnt.ee www.mnt.ee www.haljala.ee