Tarbija eelarvekitsendus ja eelistused

Harjutusülesanne 1. Oletame, et tarbija tarbib vaid kaupa A ja kaupa B. Tarbija eelarve on

1000 eurot kuus, kauba A hind on 2 eurot ning kauba B hind on 10 eurot.
a) Kirjeldage tarbija tarbimisvõimalusi eelarvejoone võrrandiga ja selgitage, mida
eelarvejoone võrrandi erinevad muutujad tähendavad.
b) Mis on 5 ühiku kauba A tarbimise alternatiivkulu mõõdetuna kauba B ühikutes?
c) Mis on 5 ühiku kauba B tarbimise alternatiivkulu mõõdetuna kauba A ühikutes?
d) Kirjeldage tarbija tarbimisvõimalusi joonisel. (NB! Eelarvejoone tõusunurk sõltub
sellest, millist kaupa kirjeldatakse x-teljel ja millist y-teljel).

Vastused: a) 2A + 10B = 1000

b) 1 ühik kaupa B;
c) 25 ühikut kaupa A;
d) leidke vastus õpiobjektis esiatud näidisülesannete alusel

Harjutusülesanne 2. Oletame, et tarbija tarbib vaid kaupa A ja kaupa B. Tarbija eelarve on

1200 eurot kuus, kauba A hind on 2 eurot ning kauba B hind on 10 eurot.
a) Kirjeldage tarbija tarbimisvõimalusi eelarvejoone võrrandiga.
b) Kirjeldage tarbija eelarvejoone võrrandit (matemaatiliselt) juhul, kui valitsus
maksustaks tarbija kogu sissetuleku 25%-se tulumaksuga ning samaaegselt
kehtestaks maksu kaubale B suuruses 2 eurot ühe ühiku kauba B kohta.
c) Kuidas mõjutaks nimetatud aktsiisimaksu kehtestamine alternatiivkulu
(mõõdetuna kauba A ühikutes), mis kaasneks ühe ühiku kauba B tarbimisega?

Vastused: a) 2A + 10B = 1200

b) 2A + 12B = 900
c) ühe ühiku kauba B tarbimise alternatiivkulu suureneks 5-lt
ühikult 6 ühikuni ehk ühe ühiku kauba A võrra

Harjutusülesanne 3. Oletame, et tarbija tarbib vaid apelsine (A) ja mandariine (M),

kusjuures tarbija arvates on üks apelsin alati samaväärne nelja mandariiniga.
a) Millised kaubad on apelsinid ja mandariinid tarbijale?
b) Kirjeldage nimetatud tarbija eelistusi matemaatiliselt (kasulikkusfunktsiooni abil)
c) Kirjeldage nimetatud tarbija eelistusi graafiliselt (ükskõiksuskõverate abil) (joonisel
tuleb x- ja y-teljel kindlasti määrata ka need arvandmed, mis on eelistuste täpse
kirjeldamise seisukohalt olulised).

Vastused:
a) perfektsed asenduskaubad
b) kasulikkusfunktsioonid, mis kirjeldavad nimetatud eelistusi on näiteks:
U(A; M) = 4A + M või U(A; M) = A + ¼ M
c) leidke vastus õpiobjektis esiatud näidisülesannete alusel
Harjutusülesanne 4. Oletame, et tarbija tarbib vaid kaupasid A ja B, kusjuures tarbija tarbib
kaupasid A ja B alati koos (ja mitt ekunagi eraldi) vahekorras viis ühikut kaupa A ühe ühiku
kauba B kohta.
a) Millised kaubad on kaup A ja B tarbijale?
b) Kirjeldage nimetatud tarbija eelistusi matemaatiliselt (kasulikkusfunktsiooni abil)
c) Kirjeldage nimetatud tarbija eelistusi graafiliselt (ükskõiksuskõverate abil) (joonisel
tuleb x- ja y-teljel kindlasti määrata ka need arvandmed, mis on eelistuste täpse
kirjeldamise seisukohalt olulised).

Vastused:
a) perfektsed täiendkaubad
b) kasulikkusfunktsioonid, mis kirjeldavad nimetatud eelistusi on näiteks:
U(A;B) = min { A/5; B } või U(A;B) = min { A; 5B }
c) leidke vastus õpiobjektis esiatud näidisülesannete alusel

Harjutusülesanne 5. Jüri tarbib apelsine (a) ja banaane (b). Jüri kasulikkusfunktsioon on U

(a;b) = a × b , kus a tähistab tarbitavate apelsinide arvu ja b tähistab tarbitavate banaanide
arvu, mida Jüri tarbib. Oletame, et Jüril on 15 apelsini ja 6 banaani. Mari pakub Jürile
võimalust teha vahetuskaupa, pakkudes Jürile 4 banaani 5 apelsini vastu (s.t. Mari annaks
Jürile 4 banaani kui Jüri annab vastutasuks 5 apelsini).
a) Selgitage ja põhjendage arvutustega, kas Jüri oleks nõus sellistel tingimustel
vahetuskaupa tegema? (eeldame, et Jüri on ratsionaalselt mõtlev tarbija)
b) Mitu apelsini oleks Jüri nõus maksimaalselt loovutama 4 banaani eest? (Selgitage
ja põhjendage arvutustega)

Vastused:
a) jah, Jüri oleks nõus vahetuskaupa tegema, kuna Jüri kasulikkus pärast sellist
vahetust tõuseks (∆U = +10)
b) Jüri oleks nõus loovutama maksimaalselt 6 apelsini 4 banaani eest, kuna sellisel
juhul säiliks Jüri kasulikkus vahetuse-eelsel tasemel.

Harjutusülesanne 6. Oletame, et tarbija kasulikkusfunktsioon on järgmine U(a; b) = a × b ,

kus a ja b tähistavad vastavalt tarbija poolt tarbitavat kauba A ning kauba B kogust.
a) Leidke, minimaalne kauba B ühikute arv, mille vastu tarbija oleks nõus loovutama
ühe ühiku kaupa A-d juhul, kui tarbijal on tarbimiskorvis 6 ühikut kaupa A ja 5 ühikut
kaupa B? Mis on kaupade A ja B piirasendusmäär antud juhul?
b) Leidke, minimaalne kauba B ühikute arv, mille vastu tarbija oleks nõus loovutama
ühe ühiku kaupa A-d juhul, kui tarbijal on tarbimiskorvis 3 ühikut kaupa A ja 10
ühikut kaupa B? Mis on kaupade A ja B piirasendusmäär antud juhul?

Vastused:
a) ∆bmin = 1 ; seega piirasendusmäär MRSAB = -1
b) ∆bmin = 5 ; seega piirasendusmäär MRSAB = -5
 Tarbija optimaalne valik

Harjutusülesanne 1. Tarbija kasulikkusfunktsioon on U(a,b) = ab2, kus a tähistab

kauba A tarbitavat kogust ja b tähistab kauba B tarbitavat kogust. Kauba A ühiku hind on 4
eurot ja kauba B ühiku hind on 8 eurot. Tarbija sissetulek on 1800 eurot.
a) Mis tüüpi kaubad on kaup A ja kaup B antud tarbija jaoks?
b) Mitu ühikut kaupa A ja kaupa B sisalduks antud tarbija optimaalses tarbimiskorvis?

Vastused:
a) mitte-perfektsed asenduskaubad
b) a*= 150 ; b*= 150

Harjutusülesanne 2. Tarbija eelistused on kirjeldatavad järgmise kasulikkusfunktsiooni abil:

U(a, b) = min {a; 4b}, kus x ja y tähistavad vastavalt kauba A ja kauba B kogust (ühikute
arvu), mida tarbija tarbib. Kauba A ühiku hind on 5 eurot ning kauba B ühiku hind on 2
eurot. Tarbija sissetulek on 220 eurot.
a) Mis tüüpi kaubad on kaup A ja kaup B antud tarbija jaoks?
b) Mitu ühikut kaupa A ja kaupa B sisalduks antud tarbija optimaalses tarbimiskorvis?

Vastused:
a) perfektsed täiendkaubad
b) a*= 40 ; b*= 10

Harjutusülesanne 3. Tarbija eelistused on kirjeldatavad järgmise kasulikkusfunktsiooni abil:

U(x, y) = x + 5y, kus x ja y tähistavad vastavalt kauba X ja kauba Y kogust (ühikute arvu),
mida tarbija tarbib. Kauba X ühiku hind on 4 eurot ning kauba Y ühiku hind on 10 eurot.
Tarbija sissetulek on 1200 eurot. Leidke kauba X ja kauba Y kogus, mida antud kasulikkust
maksimeeriv tarbija tarbiks.
a) Mis tüüpi kaubad on kaup X ja kaup Y antud tarbija jaoks?
b) Mitu ühikut kaupa X ja kaupa Y sisalduks antud tarbija optimaalses tarbimiskorvis?

Vastused:
a) perfektsed asenduskaubad
b) x*= 0 ; y*= 120

Harjutusülesanne 4. Tarbija kasulikkusfunktsioon on U(a,b) = 2a + b , kus a tähistab

kauba A tarbitavat kogust ja b tähistab kauba B tarbitavat kogust. Kauba A ühiku hind on 6
eurot ja kauba B ühiku hind on 8 eurot. Tarbija sissetulek on 1200 eurot.
a) Leidke kauba A ja kauba B kogus, mida antud kasulikkust maksimeeriv tarbija
tarbiks

b) Valitsuses on arutlusel 2 alternatiivset maksustamisskeemi:

- alternatiiv 1: kauba A maksustamine aktsiisimaksuga 8 eurot kauba A ühiku kohta
- alternatiiv 2: kauba B maksustamine aktsiisimaksuga 4 euro kauba B ühiku kohta.
Kumba nimetatud alternatiividest tarbija toetaks (eeldades, et üks nimetatud
maksustamise alternatiividest tuleb valida)?
 Vastused: a) a*= 200 ; b*= 0 ; b) tarbija toetaks alternatiivi 2

Harjutusülesanne 5. Tarbija kasulikkusfunktsioon on U(x,y) = x2y. Kauba x ühiku hind on

4 eurot ja kauba y ühiku hind on 2 eurot. Tarbija sissetulek on 2400 eurot ning käesoleval
hetkel maksud majanduses puuduvad.
a) Leidke kauba X ja kauba Y kogus, mida antud kasulikkust maksimeeriv tarbija
tarbiks.
b) Oletame, et valitsuses on arutlusel 2 maksustamisskeemi:
- alternatiiv A: kauba X maksustamine aktsiisimaksuga 2 eurot ühiku kohta
- alternatiiv B: tarbija sissetuleku maksustamine 10%-se tulumaksuga
Kui eeldada, et tarbija peab valima nimetatud kahe maksustamise alternatiivi vahel,
siis millist maksustamisskeemi toetaks antud tarbija juhul, kui eeldada, et tegemist
on ratsionaalse tarbijaga?

Vastused: a) a*= 400 ; b*= 400 ; b) tarbija toetaks alternatiivi B

Tarbija nõudlus

Harjutusülesanne 1. Tarbija kauba X nõudlusfunktsioon on avaldatud kujul X (Px; Py; Pw; M)

= M – 2Px – Py + 2Pw , kus M tähistab tarbija sissetulekut ning Px, Py ja Pw tähistavad vastavalt
kauba X, Y ja W hinda.
a) Kas kaup X on tarbija jaoks normaalkaup või inferioorne kaup?
b) Kas kaup X on tarbija jaoks harilik kaup või Giffeni kaup?
c) Kas kaup X ja kaup Y on tarbija jaoks asendus- või täiendkaubad?
d) Kas kaup X ja kaup W on tarbija jaoks asendus- või täiendkaubad?
Vastused: a) normaalkaup
b) harilik kaup
c) täiendkaubad
d) asenduskaubad

Harjutusülesanne 2. Kauba X turul on 3 A–tüüpi ja 5 B–tüüpi tarbijat. Iga A–tüüpi tarbija

individuaalne kauba X nõudlus on kirjeldatav funktsiooniga X A(P) = 20 – 2P, kus XA tähistab A-
tüüpi tarbija poolt nõutavat kauba X kogust ning P tähistab kauba X hinda. Iga B–tüüpi
tarbija individuaalne kauba X nõudlus on kirjeldatav funktsiooniga XB(P) = 30 – 5P , kus XB
tähistab B-tüüpi tarbija poolt nõutavat kauba X kogust ning P tähistab kauba X hinda
eurodes.
a) Kirjeldage kauba X turunõudlust turunõudlusfunktsiooniga ja ka graafiliselt
b) Kui suur on vaadeldaval turul kauba X nõutav kogus, kui kauba X hind P = 8 eurot ?
c) Kui suur on vaadeldaval turul kauba X nõutav kogus, kui kauba X hind P = 5 eurot ?

Vastused: a) leidke lahendus iseseisvalt õpiobjekti abil

b) X=12 ; c) X=55

Harjutusülesanne 3. Vaatleme kauba X turgu, kus on: 2 A–tüüpi tarbijat, 4 B–tüüpi tarbijat ja
10 C–tüüpi tarbijat.
Kauba X individuaalne nõudlus on tarbijatüübiti järgmine:
 - iga A–tüüpi tarbija nõudlusfunktsioon: XA = 20 - PX
- iga B–tüüpi tarbija nõudlusfunktsioon: XB = 12 - PX
- iga C–tüüpi tarbija nõudlusfunktsioon: XC = 8 - PX
kus PX tähistab kauba X ühiku hinda eurodes ja X tähistab vastavat
tüüpi tarbija kauba X nõutavat kogust
a) Kirjeldage kauba X turunõudlust turunõudlusfunktsiooniga ja ka graafiliselt
b) Kui suur on kauba X nõutav kogus turul, kui PX = 15 eurot ?
c) Kui suur on kauba X nõutav kogus turul, kui PX = 10 eurot ?
d) Kui suur on kauba X nõutav kogus turul, kui PX = 5 eurot ?

Vastused: a) leidke lahendus iseseisvalt õpiobjekti abil

b) X=10 ; c) X=28 ; d) X=88

Sissetulekuefekt ja asendusefekt

Harjutusülesanne 1. Tarbija kauba X nõudlus on määratud funktsiooniga X(Px; M) = M / 5Px,

kus X tähistab kauba X nõutavat kogust (ühikute arvu), M tähistab tarbija sissetulekut ja P x
tähistab kauba X ühiku hinda. Tarbija sissetulek on 3000 eurot ja hetkel on ühe ühiku X-i
hind 10 eurot. Kui kauba X ühiku hind tõuseks 2 euro võrra, siis …
a) kui suur on tarbija kauba X nõutava koguse kogumuutus?
b) mitme ühiku võrra muutub kauba X tarbimine nn. asendusefekti tõttu (vastavalt
Slutsky käsitlusele)?
c) mitme ühiku võrra muutub kauba X tarbimine nn. sissetulekuefekti tõttu (vastavalt
Slutsky käsitlusele)?

Vastused:
a) koguefekt ∆XK = -10
b) sissetulekuefekt ∆XA = -8
c) sissetulekuefekt ∆XS = -2

Harjutusülesanne 2. Tarbija kauba X nõudlus on määratud funktsiooniga X(Px; M) = M / 4Px,

kus X tähistab kauba X nõutavat kogust (ühikute arvu), M tähistab tarbija sissetulekut ja P x
tähistab kauba X ühiku hinda. Tarbija sissetulek on 2400 eurot ja hetkel on ühe ühiku X-i
hind 10 eurot. Kui kauba X ühiku hind langeks 5 euro võrra, siis …
a) kui suur on tarbija kauba X nõutava koguse kogumuutus?
b) mitme ühiku võrra muutub kauba X tarbimine nn. asendusefekti tõttu (vastavalt
Slutsky käsitlusele)?
c) mitme ühiku võrra muutub kauba X tarbimine nn. sissetulekuefekti tõttu (vastavalt
Slutsky käsitlusele)?

Vastused:
a) koguefekt ∆XK = 60
b) sissetulekuefekt ∆XA = 45
c) sissetulekuefekt ∆XS = 15