Kanep

Pärast pikemaid otsinguid ja uuringuid leidsime, et kanep ei olegi nii halb kui enamus inimesi
ütlevad/arvavad. Näiteks võrreldes alkoholi, tubaka või teiste psühhedeelikumidega on
kanep vägagi ohutu.

Lühiajalised nähud on suured pupillid ja punakad silmad, kiire pulss ja kõrge vererõhk, suu
kuivus ja suur söögiisu, mäluhäired, muutunud ajataju, meeltesegadus. Need nähud on aga
täiesti ohutud ja käivad asjaga kaasas. Kanepi negatiivsed küljed on väiksed kui seda tarbida
mõõdukalt, st. mitte rohkem kui kord nädalas. Kuid siiski on negatiivsed efektid olemas ja
neid ei saa eirata. Esiteks, kanep mõjutab aju kui see on veel areneb. Seda millal aju
arenemine lõppeb pole veel täiesti kindlaks tehtud. Umbkaudselt on see kuskil 20 kuni 25
eluaastatel. Teiseks, suurtes kogustes valel viisil kanepi tarbimine kahjustab kopse. Kuid
kanep ei tekita kopsuvähki. Kui kanepit tarbida millegagi mille kasutamisel peab kanepit
põletama siis see kahjustab kopse. Kuid kui kanepit tarbida tabletina, kreemina, ekstraktina
või aurustajaga siis on mõju kopsudele minimaalne. Kolmandaks, pikaajaline tihe tarvitamine
kahjustab mälu.

Kanepil on ka positiivseid külgi. Näiteks kanep takistab kasvajate ja vähi teket ning isegi
hävitab osasid vähi ja kasvajate rakke samas mitte kahjustades häid rakke. Kanep isegi
taastab osasid ajurakke. Kanepit kasutatakse ka mitmete haiguste ravimisel nagu näiteks
ADHD, epilepsia, ängistus, iiveldused, unetus, anoreksia, mitmed vähid ja kasvajad ning
paljud teised. Võrreldes paljude teiste ainetega ei tekita kanep füüsilist sõltuvust ja sellest ei
ole võimalik üledoosi saada.