Professional Documents
Culture Documents
Tavi1 Sesavali
Tavi1 Sesavali
5
amrigad, denis rxevis pirvel naxevar periodSi mTav-
rdeba wredSi energiis rxevis erTi cikli. meore naxevar
periodSi wredSi energetikuli procesi, rogorc zemoT avR-
niSneT, meordeba imave mimdevrobiT. amasTan, yovel naxevar
periodSi generatoris mier gamomuSavebuli aqtiuri energia
moixmareba wredis R winaRobaSi gamoiyofili siTbos saxiT,
xolo reaqtiuli energia cirkulirebs generatorsa da wre-
dis L da C elementebs Soris.
cvladi denis samfaza simetriuli sistemisTvis sruli
simZlavris Caweris moxerxebuli formaa
∗
S = 3 U ⋅ I = P + jQ, mgva, (1.1)
sadac: I - denis kompleqsuri mniSvneloba, ka; U - xazuri Zab-
vis kompleqsuri mniSvneloba, kv; P - aqtiuri simZlavre, mgvt;
Q - reaqtiuli simZlavre, mgvar.
aqtiuri simZlavre (misi ucvleli mniSvnelobisas) gam-
ravlebuli droze gvaZlevs eleqtruli energiis raodeno-
bas am droSi
Э = P ⋅ t.
reaqtiuli simZlavre warmoadgens cvladi denis wred-
Si energiis mimocvlis maxasiaTebeli suraTis Semavsebel
sidides.
(1.1) gamosaxulebis Sesabamisad, SeiZleba avagoT sim-
ZlavreTa samkuTxedi (nax. 1.5.), romlis mixedviT gvaqvs:
S2=P2+Q2; P=S∙cos ϕ ; Q=S∙sin ϕ ; Q=P∙tg ϕ
11
sadac: cos ϕ - aqtiuri simZlavris koeficienti; tg ϕ - reaqtiu-
li simZlavris koeficienti; ϕ - Zvris kuTxe Zabvisa da denis
veqtorebs Soris.
I= I= ,
3U 3U
miviRebT
P +Q R
2
PR + QX
2
∆P = 2
da ∆U =
U U
sadac:
P - datvirTvis aqtiuri simZlavre;
Q - datvirTvis reqatiuli simZlavre;
∆U - Zabvis danakargi eleqtrogadacemaSi (Zabvis vardnis
grZivi Semdgeni);
U – eleqtrogadacemis muSa Zabva.
12
eleqtrosadgurebze warmoebuli eleq-
truli energiis nawili SeiZleba gadacemuli iqnes SedarebiT
dabal Zabvaze, xolo danarCeni nawili ki amaRlebuli Zabvis sa-
SualebiT gadaecema SedarebiT Sors mdebare momxmareblebs. ga-
dacemis mimReb boloSi xdeba Zabvis dadableba mimRebisTvis sa-
Wiro donemde.
14
dabali Zabvis manawilebel qselSi gamoiyeneba 380 da 600 v
nominaluri Zabva. 380 v gavrcelebulia saqalaqo da sasoflo
qselebis gare da Siga ganaTebis sistemebSi da, agreTve, mcire
simZlavris Zravuli momxmareblebis kvebisTvis. 600 v nominalu-
ri Zabva gamoiyeneba mxolod Zalovani datvirTvis kvebisTvis.
6-10 kv Zabvaze aigeba qa-
19
avariul gardamaval reJims adgili aqvs qselSi mokle
SerTvebisas, sistemis statikuri mdgradobis darRvevisas, danad-
garTa dazianebisas an operaciaTa arasworad warmarTvisas
(SecdomiT asinqronuli CarTva, Camiwebuli xazis CarTva, qselis
datvirTuli elementis SecdomiT gamorTva da sxv.) am reJimSi
reJimis parametrebi icvleba swrafad da, SedarebiT, did
farglebSi. am reJimisadmi wayenebul ZiriTad moTxovnas
warmoadgens misi swrafi likvidacia anu es reJimi unda iyos
xanmokle, rac uzrunvelyofs danadgarTa usafrTxoebas, gamori-
cxavs avariis Semdgom ganviTarebas, aamaRlebs momxmarebelTa
energomomaragebis saimedoobas da Seamcirebs normaluridan
gadaxrili reJimis parametrebis xangrZlivobas.
avariis Semdgom damyarebul reJims adgili aqvs dazia-
nebuli elementis (an elementebis) avariulad gamorTvis Semdeg.
am reJimSi reJimis maxasiaTebeli parametrebis sidide bevradaa
damokidebuli avariuli gardamavali reJimis mimdinareobis
xasiaTze. avariis Semdgom reJimSi qselisadmi wayenebuli Ziri-
Tadi moTxovnaa nominaluri damyarebuli reJimis aRdgena
umokles droSi.
eleqtruli sistemebis reJimebisadmi wayenebul ZiriTad
moTxovnaTa uzrunvelyofa SesaZlebelia mxolod Sesabamis
teqnikur-ekonomikur amocanaTa amoxsnis Sedegebis analizis
safuZvelze, romelTa Catareba aucilebelia rogorc qselebis
proeqtirebisas, aseve maTi eqspluataciis procesSi. ris safuZ-
velzec daismeba da gaanalizdeba im aucilebeli damatebiTi Ro-
nisZiebebis gatarebis sakiTxi, rac uzrunvelyofs qselisadmi wa-
yenebuli moTxovnebis Sesrulebis pirobebs.
sadenSi denis gavlisas izrdeba misi temperatura, romlis
dasaSvebze metad amaRleba iwvevs izolaciis daCqarebul cveTas,
SeerTebis adgilebis dazianebas, sahaero xazebis meqanikuri sim-
tkicis Semcirebas. yvelaferi es zrdis qselis avariulobis al-
baTobas. am garemoebaTa gamo tardeba sadenebisa da kabelebis
gaangariSeba gaxurebaze, romlis drosac dadgindeba maTi is mi-
nimaluri ganivi kveTi, rac uzrunvelyofs am sadenTa Tbur me-
degobas.
qselis avariuloba SeiZleba gamoiwvios, agreTve, misi ama
Tu im elementis meqanikuri simtkicis darRvevam. amitom eleq-
truli qseli unda gaangariSdes meqanikur simtkiceze. es ufro
exeba sahaero eleqtrogadacemis xazebs da qvesadguris manawi-
lebel mowyobilobas. am gaangariSebisas dadgindeba sayrdene-
20
bis, sadenebisa da sxva elementTa meqanikuri muSaobis pirobebi,
maTze moqmedi meqanikuri datvirTvebi. gaangariSebis safuZvelze
SemuSavdeba konstruqciuli Sesrulebis saxe da SeirCeva saTana-
do masala, rac uzrunvelyofs meqanikur saimedoobas.
garda zemoTYCamoTvlilisa, qselebisTvis unda Catardes
agreTve gaangariSebebi mokle SerTvis denebis, sistemis mdgra-
dobis maragis, sahaero xazebis mexmedegobisa da a.S. dadgenis
TvalsazrisiT.
eleqtruli qselis proeqtireba warmoebs ramdenime wlis
winswrebiT, ris gamoc angariSebisTvis saWiro sawyisi informa-
ciis sizuste dabalalbaTuria. am pirobebSi zusti gaangariSebis
Catarebis moTxovna gamarTlebuli ar aris. aq sakmarisia dad-
gindes is saWiro sidideebi, rac saSualebas mogvcems gadavwyvi-
toT ZiriTadi sakiTxebi. kerZod, qselis konfiguraciis SerCeva,
eleqtrogadacemis nominaluri Zabvis dadgena, sadenTa ganikve-
Tebis SerCeva da a.S. damproeqteblis ZiriTadi amocanaa Seqmnas
iseTi qseli, rac uzrunvelyofs moTxovnebs simZlavrisa da Zab-
vis danakargebis Sesaxeb, SesaZlebeli iqneba qselis ekonomi-
kuri eqspluatacia da misi Semdgomi ganviTareba.
eqspluataciis procesSi qselis muSaobis reJimebis ana-
lizisas aucilebelia gaangariSebis maRali sizuste. es moTxovna
Sesrulebadia, radganac angariSebisTvis saWiro sawyisi infor-
macia cnobilia maRali sizustiT: momxmarebelTa datvirTvebi,
sadenTa ganivi kveTebi, xazebis sigrZe, transformatorTa ricxvi
da nominaluri simZlavre da a.S.
qselis eleqtruli mdgomareoba uwyvetad icvleba, rac da-
kavSirebulia sxvadasxva momxmarebelTa CarTva-gamorTvasTan
da aseve, maTi muSaobis reJimebis cvlilebasTan. eleqtruli
mdgomareobis ufro mkveTri cvlileba SeimCneva manawilebel,
gansakuTrebiT, samrewvelo qselebSi. qselis jamuri datvirTvis
zrdasTan erTad aRniSnuli cvlilebebi naklebad mkveTria da
ufro eqvemdebareba prognozs. datvirTvebi icvleba SedarebiT
mdored da mcire farglebSi. datvirTvebis aRniSnuli stabilu-
roba ufro SesamCnevia maRali Zabvis mkvebav qselebSi. miuxe-
davad amisa, sistemis jamuri datvirTva mainc sxvadasxvaa dRe-
Ramis sxvadasxva saaTze. yvela es mniSvnelobebi moqceulia gar-
kveul maqsimalur da minimalur mniSvnelobaTa Soris. amitom
sistemis maqsimaluri da minimaluri datvirTvebis reJimi SeiZ-
leba sakmarisi aRmoCndes qselis muSaobis reJimebis dasaxa-
siaTeblad.
21
maqsimaluri datvirTvis reJimSi qselis TiTqmis yvela
elementSi gadis maqsimaluri deni (Tumca mosalodnelia, rom am
dros calkeuli elementi ar iyos maqsimalurad datvirTuli).
am reJimSi SeimCneva ZabvaTa didi vardniloba. minimaluri dat-
virTvis reJimSi momxmarebelTa datvirTvebi minimaluria da
aseve, minimaluria qselze mierTebuli (muSaobaSi CarTuli) ge-
neratorebis ricxvic.
qselis dasaxasiaTeblad ganixilaven, agreTve, yvelaze uf-
ro mZime avariis Semdgom reJims, romelsac SeiZleba adgili
hqondes maqsimaluri datvirTvis reJimSi ama Tu im maqsimalu-
rad datvirTuli elementis meyseulad amorTvis Semdeg. am Sem-
TxvevaSi gardamavali procesis (avariuli reJimis) warmatebuli
gavla qselisadmi wayenebul moTxovnaTa Soris erTerTi Zi-
riTadia.
normaluri damyarebuli reJimebis gaangariSebis erTerT
ZiriTad amocanas warmoadgens qselis sakvanZo wertilebSi Zab-
vis saTanado reJimis uzrunvelyofa. mkvebav qselebSi Zabvis
mniSvnelobebi izRudeba danadgarTa izolaciis muSaobisa da sa-
dablebeli transformatorebis foladis gaxurebis pirobebiT.
manawilebel qselebSi ki Zabvis mniSvneloba damatebiT izRudeba
eleqtromimRebTa muSaobis pirobiT.
izolaciis muSaobis pirobiT Zabvis nominalurze metad
amaRleba dasaSvebia 20%-mde 20 kv (CaTvliT) qslebSi, 15%-mde 35-
220 kv Zabvis qselebSi, 10%-mde 330 kv Zabvis qselebSi da 5%-mde
ufro maRali Zabvis qselebSi. umravles eleqtromimRebTaTvis
dasaSvebia Zabvis nominaluridan gadaxra ±5%-is farglebSi.
22
erT eleqtrosadgurze SeiZleba idges erTi an ramdenime
erTnairi an sxvadasxva nominaluri simZlavris eleqtroge-
neratori. generatorTa am nominalur simZlavreTa jams
sadguris dagdmul simZlavres uwodeben
P დადგმ.სადგ. =∑ 𝑃ნ . გენ.სადგ.
energosistemis muSaobis dagegmvisas dadgenili unda
iqnes sistemis dadgmuli, qonebuli, muSa, CarTuli da
faqtiuri simZlavreebis mniSvnelobebi (nax.1.7), rac saSua-
lebas mogvcems SevafasoT simZlavris rezervi da, Sesaba-
misad, sistemis muSaobis mdgradobis done.
25
naxevari periodis raRac monakveTze induqciur elementSi
energia Sedis rogorc tevaduri elementidan, aseve, eleqtro-
generatoridan. am SemTxvevaSi eleqtrogeneratori da qselis
tevaduri elementi mogvevlineba rogorc reaqtiuli simZlav-
ris wyaro, xolo qselis induqciuri elementi ki rogorc
reaqtiuli simZlavris momxmarebeli. magram cvladi denis imave
naxevari periodis danarCen monakveTze energia qselis induq-
ciuri elementidan gamodis da Sedis rogorc generatorSi,
aseve qselis tevadur elementSi. am SemTxvevaSi induqciuri
elementi mogvevlineba rogorc reaqtiuli simZlavris wyaro,
xolo eleqtrogeneratori da qselis tevaduri elementi ki
rogorc reaqtiuli simZlavris momxmarebeli. analogiuri su-
1
raTia, roca qselSi Warbobs tevaduri elementebi 𝜔L< ,
𝜔𝐶
magram am dros cvladi denis naxevari periodis erT monak-
veTSi energia tevaduri elementidan Sedis rogorc eleqtro-
generatorSi, aseve induqciur elementSi, xolo naxevari perio-
dis meore monakveTSi energia erTdroulad gamodis eleqt-
rogeneratoridan da induqciuri elementidan da Sedis
tevadur elementSi.
1
amrigad miviReT, rom roca qselSi 𝜔L ≠ 𝜔𝐶, maSin qselis
elementebi (eleqtrogeneratori, induqtivoba da tevadoba)
cvladi denis naxevari periodis drois garkveul intervalSi
aris reaqtiuli simZlavris wyaro an momxmarebeli da imave
naxevari periodis drois meore intervalSi piriqiT. im SemTx-
1
vevaSi, roca qselSi 𝜔L=𝜔𝐶, maSin reaqtiuli simZlavris mimoc-
vlis procesSi eleqtrogeneratori ar monawileobs da es
mimocvla xorcieldeba mxolod induqciur da tevadur elemen-
tebs Soris yovel naxevar periodSi. amasTan, cvladi denis
naxevari periodis pirvel naxevarSi tevaduri elementi war-
moadgens reaqtiuli simZlavris wyaros da induqciuri ele-
menti ki reaqtiuli simZlavris momxmarebels, xolo imave na-
xevari periodis meore naxevarSi induqciuri elementi war-
moadgens reaqtiuli simZlavris wyaros da tevaduri elementi
ki reaqtiuli simZlavris momxmarebels.
eleqtruli qselis elementebs Soris reaqtiuli simZlav-
ris mimocvlas yovelTvis Tan sdevs aqtiuri simZlavris dama-
tebiTi danakargebi. aqedan gamomdinare, reaqtiuli simZlavris
mimocvla eleqtrogeneratorebTan xSirad araekonomikuria. es
26
ki migviTiTebs masze, rom bevr SemTxvevaSi ufro ekonomikuria
qselSi ganvaTavsoT reaqtiuli simZlavris makompensirebeli
danadgarebi. am danadgarTa simZlavre da qselSi ganTavsebis
adgili unda SeirCes ise, rom reaqtiuli simZlavris mimocvla
xorcieldebodes rac SeiZleba qselis naklebi raodenobis
elementebis gavliT, raTa minimumamde iqnes dayvanili aqtiuri
simZlavris danakargebi.
aqtiuri simZlavris balansis uzrunvelyofa xorcieldeba
mTeli sistemis masStabiT. reaqtiuli simZlavris balansi ki
ekonomikurad mizanSewonilia sruldebodes sistemis calkeu-
li regionuli qselebisTvisac. reaqtiuli simZlavris gadacema
erTi regionuli qselidan meoreSi yovelTvis iwvevs ZabvaTa
did sxvadasxvaobas da, amasTan, adgili aqvs aqtiuri simZlav-
ris damatebiT danakargebs.
27
∑Э moxm = ∑ Эgen. − ∑ Эsak.moxm. − ∑ ∆Эqs.
sistemis jamuri datvirTva damokidebulia momxmarebe-
lTa muSaobis reJimze. drois intervalSi (dReRame, kvira,
Tve) calkeuli momxmareblis mier moTxovnili simZlavre
icvleba misi muSaobis reJimis Sesabamisad. aqedan gamomdina-
re icvleba sistemis jamuri datvirTvac. es cvlileba moi-
cema datvirTvis grafikebis saxiT, sadac abscisaTa RerZze
gadaizomeba dro (sT, dRe, Tve), xolo ordinataze ki dat-
virTvis simZlavre. gansaxilveli drois intervalis (dRe,
weli da sxva) mixedviT gvaqvs dReRamuri, wliuri da sxva
saxis datvirTvis grafikebi.
datvirTvis grafikis forma damokidebulia momxmareb-
lis gvarobaze (mrewveloba, mSenebloba, ganaTebis qseli da
a.S.) da maTi muSaobis pirobebze (erT-, or-, samcvliani, se-
zonuri da sxva). miuxedavad imisa, rom calkeuli momxmareb-
lebis datvirTvis grafiki sxvadasxva formisaa, sistemis ja-
muri datvirTvis grafiki mainc garkveuli kanonzomierebiT
xasiaTdeba.
sistemis muSaobis Sesaxeb garkveuli warmoadgenis mi-
saRebad, ZiriTadad, sargebloben dReRamuri datvirTvis
grafikiT, sadac mkafiod gamokveTilia Ramisa da dRis Ca-
vardnebi (minimumi) da dilisa da saRamos pikuri datvirTve-
bi (maqsimumi) (nax.1.8).
28
Tu energosistemaSi Warbobs sayofacxovrebo momsaxu-
rebis datvirTvebi, maSin saRamos maqsimumi mniSvnelovnad
metia, vidre dilis. es sxvaoba gansakuTrebiT SesamCnevia
zafxulSi. amasTan zafxulSi saRamos piki ufro gvian dge-
ba, vidre zamTarSi. minimaluri datvirTva, romelic Ramis 3-
5 saaTis periodSi SeimCneva, maqsimaluri datvirTvis daax-
loebiT 50-60%-s Seadgens. energosistemaSi, sadac samrewve-
lo datvirTvebis xvedriTi wili didia, saRamos da dilis
pikuri datvirTvebi TiTqmis ar gansxvavdebian erTmaneTisa-
gan. aseTi sistemis dReRamuri datvirTvis grafiki ufro Ta-
nabaria - minimaluri datvirTva maqsimaluris 70-80%-s Sead-
gens.
dReRamuri datvirTvis grafikis moxazulobaze gavle-
nas axdens dRis naTebis xangrZlivoba da garemos tempera-
tura. naTebis Semcirebuli xangrZlivobisas datvirTva iz-
rdeba da dilisa da saRamos pikebi ufro xangrZlivia. gare-
mos dabali temperaturisas datvirTva SedarebiT metia, vid-
re maRali temperaturisas. dReRamuri datvirTvis grafiki
xasiaTdeba Semdegi maCveneblebiT:
• maqsimaluri P maqs da minimaluri P min datvirTvebi:
• saangariSo periodi T 0 , romelic datvirTvis dReRa-
muri grafikisTvis Seadgens T 0 =24 sT, xolo wliuri grafi-
kisTvis T 0 =8760 sT.
Эდღ
• saSualo dReRamuri datvirTva 𝑃საშ = 24
• Э dR - eleqtroenergiis dReRamuri moxmareba
𝑇
Эდღ = ∫0 0 𝑃(𝑡) 𝑑𝑡
• datvirTvis uTanabrobis koeficienti
α = p min / p maqs ;
• datvirTvis Sevsebis koeficienti β = PsaS. Pmaqs. .
datvirTvis grafiki pirobiTad iyofa sam zonad: pikuri,
romelic ganTavsebulia saSualo dReRamuri datvirTvis
wrfis zeviT; naxevarpikuri, romelic ganTavsebulia minima-
luri da saSualo dReRamuri datvirTvebis Sesabamis wrfe-
ebs Soris: bazisuri, romelic moTavsebulia minimaluri
datvirTvis wrfis qvemoT.
datvirTvis grafikis erTerT saxed ganixileba wliuri
datvirTvis grafiki xangrZlivobis mixedviT (nax.1.9), rome-
29
lic warmoadgens TandaTanobiT klebad safexurovan gra-
fiks. yoveli safexuri uCvenebs mocemuli datvirTvis xan-
grZlivobas wlis ganmavlobaSi. aseve ganixilaven maqsimalu-
ri datvirTvebis wliur grafiks, sadac abscisaze gadazomi-
lia kalendaruli Tveebi, xolo ordinataze Sesabamisi Tvis
maqsimaluri datvirTva (nax.1.10).
wliuri datvirTvis grafiki moxerxebulia davaxasiaToT
maqsimaluri datvirTvis gamoyenebis xangrZlivobiT T maqs. am
parametriT ganisazRvreba is dro, romlis ganmavlobaSic
momxmarebels, rom emuSava maqsimaluri datvirTviT, qseli-
dan miiRebda imave raodenobis energias, rac faqtiuri gra-
fikiT muSaobisas. ganmartebis Tanaxmad
8760
Э wel = ∫ p( t )dt = Pmaqs ⋅ Tmaqs . ,
0
aqedan
1 8760
Tმაქს. = Pმაქს
∫0 P(t)dt
30
Semdeg tardeba am eqsperimentuli monacemebis statistikuri
damuSaveba. uSualod gazomvebis safuZvelze miRebuli Sede-
gebi miT ufro sandoa, rac ufro meti raodenobis momxmare-
belTa realuri datvirTvis reJimi iqneba gamokvleuli. ama-
ve gziT SeiZleba dadgenili iqnes reaqtiuli datvirTvis
grafikebic.
31
wylis xarji hesis qveda biefSi uzrunvelyofs damatebiTi
moTxovnebis Sesrulebas (naosnoba, meloriacia, sanitaruli
xarji da sxv.). amasTan, grafikis darCenili nawili Sedare-
biT naklebad cvalebadi xasiaTis unda darCes. analogiurad
ganisazRvreba meore maregulirebeli hesis (Tu ki aseTi
aris) saaTuri datvirTvebi.
datvirTvis grafikis bazisur nawilSi qvemodan erT-
maneTis miyolebiT Caismeba sezonuri (Camodinebaze momuSave)
hesebi TavianTi muSa simZlavriT, romelTa Semdeg Caismeba
atomuri eleqtrosadgurebi mudmivi datvirTviT, Tbocentra-
lebi TavianTi muSa simZlavriT (samrewvelo sawarmoTa mxri-
dan Ramis saaTebSi naklebi moTxovnaa Tboenergiaze, vidre
dRe) da Semdeg kondensaciuri eleqtrosadgurebi.
33
1000 voltze meti Zabvis danadgarebs aqvT mxolod samfaza
Sesruleba. 6-10 kv Zabvis qselSi sargebloben fazebis samku-
Txeduri SeerTebiT, sadac eleqtruli Zravebi da Zalovani
transformatorebi mierTebulia samive fazaze (nax. 1.13).
35 kv da meti Zabvis qselSi sargebloben fazebis varskvla-
vuri SeerTebiT, sadac neitrali SeiZleba iyos izolirebuli,
yrudCamiwebuli an Camiwebuli induqciurobis koWis gavliT.
34
gvirgvinze da sxva), Tumca amasTan erTad mas gaaCnia mTeli rigi
uaryofiTi mxarec (qvesadgurebis konstruqciis sirTule, didi
raodenobis ventilebisa da sxva aparaturis arsebobis gamo Zab-
visa da denis mrudis formis damaxinjeba, gadacemis gaZvireba in-
ventoruli qvesadgurebis mier SedarebiT didi reaqtiuli sim-
Zlavris moxmarebis gamo da sxva).
eleqtruli qselebisTvis gamoiyeneba grafikuli aRniSvna
calxazovani sqemis saxiT
35
U 1 = U 2 + ∆U + jδU. (1.4)
am gamosaxulebis Tanaxmad Zabvebis diagramas aqvs 1.15 na-
xazze naCvenebi saxe, sadac U 2 Zabvis veqtori mimarTulia nam-
dvil ricxvTa RerZis gaswvriv.
nominaluri Zabvis donis mixedviT eleqtruli qselebi pi-
robiTad SeiZleba iyos: dabali (1000 v-mde), saSualo (3-35 kv), ma-
Rali (110-220 kv) da zemaRali (330-1150 kv) Zabvis qselebad. unda
aRiniSnos, rom oficialur dokumentebSi qselebis aseTi kla-
sifikacia ar agmoiyeneba. arsebul terminologiaSi miRebulia
dabali (1000v-mde) da maRali (1000v-ze meti) Zabvis qselebad kla-
sifikacia.
36
iqneba sarezervo kvebis avtomaturi CarTvisTvis (1 wm-mde). meore
kategorias miekuTvneba momxmareblebi, romelTanac energiis
Sewyveta dasaSvebia im droiT, rac sakmarisi iqneba sarezervo
kvebis xeliT CarTvisTvis morige personalis an gamsvleli
brigadis mier (araumetes 1 saaTi). mesame kategorias miekuTvneba
momxmareblebi, romelTanac energiis Sewyveta dasaSvebia im
droiT, rac sakmarisi iqneba dazianebuli elementis remontisTvis
an gamocvlisTvis (araumetes 24 saaTi).
pirveli kategoriis momxmareblebs Soris gamoyofen metad
sapasuxismgeblo momxmareblebs, romelTac sarezervo kvebasTan
erTad unda gaaCndes avtonomiuri kvebis wyaro.
37
raionuli kevbis centrebidan adgilobrivi kvebis centrebamde
anu manawilebeli qselebis qvesadgurebamde.
38
2.3. gvirgvinuli ganmuxtvebi eleqtrogadacemis
sahaero xazebze
50
fazis konstruqcia da sadenebis kveTebi ise unda SeirCios,
rom zedapirze el. velis daZabuloba ar aRwevdes gvirgvinis
sawyisi daZabulobis oTxmocdaaT procents.
imisaTvis, rom adgili ar qondes saerTogvirgvinid movlenas,
saWiroaSevamciroT sadenis zedairze el. velis muSa daZabuloba,
rac miiRweva sadenis radiusis gazrdiT, xolo zemaRali Zabvis
xazebze ki fazaTa gaxleCiT (ramodenime sadeni fazaSi).