Alates 2004.

aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja
konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis.

Eesti eesmärgid Euroopa Liidus

Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa ELi poliitikate
kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti ELi suunaline poliitika väljendub valitsusametnike
ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes
sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. Eesti Euroopa

Alates 01. veebruar 2020 seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust, on

Eestil Euroopa Parlamendis seitse esindajat. Viimased Euroopa Parlamendi valimised toimusid
23.–26. mail 2019. Eestis toimusid valimised pühapäeval, 26. mail.2019 ning selle tulemusena
registreeris Vabariigi Valimiskomisjon oma koosolekul Euroopa Parlamendi liikmed: 
 
Andrus Ansip (Eesti Reformierakond) kuulub Uueneva Euroopa fraktsiooni
Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kuulub Sotsiaaldemokraatide ja
demokraatide fraktsiooni
Yana Toom (Eesti Keskerakond) kuulub Uueneva Euroopa fraktsiooni
Urmas Paet (Eesti Reformierakond) kuulub Uueneva Euroopa fraktsiooni
Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) kuulub Identiteedi ja Demokraatia
fraktsiooni
Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kuulub Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide
fraktsioon Euroopa Parlamendis
Riho Terras (Isamaa Erakond) kuulub Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni

Alates 01. detsembrist 2019 on Kadri Simson Euroopa Komisjoni energeetikavolinik. 

2014-2019 aastatel oli Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresidendiks Andrus Ansip. 
Eesti esimeseks Euroopa Komisjoni volinikuks oli Siim Kallas, kes töötas ajavahemikus 2010-
2014 transpordivoliniku ning aastatel 2004-2009 haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase
võitluse volinikuna.
 
Eesti valitsusasutuste ja institutsioonide tööjaotus ELi asjadega tegelemisel
 
Euroopa Liidu poliitika on üks osa Vabariigi Valitsuse laiemast poliitikast, mida viib ellu valitsus
peaministri juhtimisel. Valitsusasutuste ELi suunalise koostöö paremaks edenemiseks on loodud
ministeeriumidevaheline Euroopa Liidu koordinatsioonikogu, mis aitab planeerida ja jälgida
kõikide osaliste EL-iga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise
ja rakendamise poolelt.
 
Euroopa Liidu poliitika keskseks koordinatsiooniüksuseks Eestis on Riigikantselei Euroopa Liidu
sekretariaat(link is external) (ELS). Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa
teemadel (sh valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumisi), juhib Eesti EL suunalist tegevust
valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures(link is
external) tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
 
Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2017. aasta juulist detsembrini.  
 
Riigikogus tegeleb Euroopa Liidu temaatikaga Euroopa Liidu Asjade Komisjon(link is external).
Euroopa Liidu eesmärgid on:

 edendada rahu ning hoida ja kaitsta oma väärtusi ja kodanike heaolu;

 tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma sisepiirideta;
 areneda kestlikult, tuginedes tasakaalustatud majanduskasvule ja
hinnastabiilsusele, ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive
ja sotsiaalkaitsega, ning keskkonnakaitsele;
 võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega;
 soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut;
 soodustada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset
ühtekuuluvust ja solidaarsust;
 austada ELi rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
 rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro.
Väärtused
ELi väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse
kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Euroopaliku eluviisi lahutamatuks osaks on järgmised väärtused.

 Inimväärikus
Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta kui põhiõiguste tegelikku
alustala.
 Vabadus
Liikumisvabadus annab kodanikele õiguse ELis vabalt liikuda ja elukohta valida.
Isikuvabadusi, nagu eraelu puutumatus ning mõtte-, usu-, kogunemis-, sõna- ja
teabevabadus, kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
 Demokraatia
EL toimib esindusdemokraatia põhimõttel. Euroopa kodakondsusega kaasnevad ka
poliitilised õigused. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada
Euroopa Parlamendi valimistel. ELi kodanikel on õigus kandideerida ja hääletada oma
elukohariigis või päritoluriigis.
 Võrdõiguslikkus
Võrdõiguslikkus tähendab, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Naiste ja meeste
võrdõiguslikkus on ELi kõikide valdkondade poliitika aluspõhimõte ning Euroopa
lõimimise nurgakivi. See kehtib kõikjal. Põhimõte „võrdse töö eest võrdne palk“ kirjutati
aluslepingutesse juba 1957. aastal. Ehkki ebavõrdsust veel esineb, on EL teinud suuri
edusamme.
 Õigusriigi põhimõte
EL on rajatud õigusriigi põhimõttele. Kogu oma tegevuses lähtub EL aluslepingutest,
milles selle liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Õiguse ja
õigusemõistmise üle valvab sõltumatu kohtuvõim. Liikmesriigid on andnud Euroopa
Kohtule lõpliku otsustusõiguse, millele kõik peavad alluma.
 Inimõigused
Inimõigusi kaitseb ELi põhiõiguste harta. Nende hulgas on õigus
mittediskrimineerimisele soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või
seksuaalse sättumuse alusel, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus saada õiguskaitset.

Eesti jaoks on oluline hoida Lääne ühtsust, mistõttu on

võtmetähtsusega Euroopa Liidu koostöö ja lähedased suhted
NATOga ja Atlandi-üleste liitlastega ning ka tulevane suhe
Ühendkuningriigiga. Toetame Euroopa Liidu ühise 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist õiglaselt ning
turumajanduse loogikat, liikmesriikide konkurentsivõimet ja
eripärasid arvestavalt. Euroopa Liidu ühine välispoliitika algab ennekõike naabritest, mistõttu
peame oluliseks aktiivset ja ambitsioonikat Euroopa Liidu naabruspoliitikat. Eesti jaoks on oluline selgetel
põhimõtetel ja kriteeriumidel toimiv laienemispoliitika, mis jätab igale Euroopa riigile liitumise võimaluse.
Euroopa Liidu suhete arendamisel Venemaaga tuleb lähtuda ühiselt kokku lepitud viiest põhimõttest.
Euroopa Liidu välisasjade nõukogu avaldas 2016. aasta märtsis viis juhtpõhimõtet Euroopa Liidu suhtluseks
Venemaaga: 1) Minski kokkulepete täielik rakendamine on peamine tingimus Euroopa Liidu seisukohtade
muutmiseks Venemaa suhtes (st Minski kokkulepped on seotud sanktsioonipoliitikaga Venemaa suhtes); 2)
suhete tugevdamine Euroopa Liidu idapartneritega ja teiste naabritega, sealhulgas Kesk-Aasia riikidega; 3)
Euroopa Liidu vastupanuvõime tugevdamine, sealhulgas energiajulgeoleku, hübriidohtude ja strateegilise
kommunikatsiooni valdkonnas; 4) valikuline koostöö Venemaaga Euroopa Liidule huvipakkuvates
valdkondades; 5) toetada Venemaa kodanikuühiskonda, arendada inimestevahelisi suhteid.

Eesmargi mida aitab eesti euroopa liidul arendada:

Kodanike ning nende õiguste ja vabaduste kaitsmine

Euroopa Liidu sisepiirideta ala ja isikute vaba liikumine on Euroopa üks olulisemaid saavutusi. Eesti huvides
on Schengeni ala probleemideta toimimine, et tagada isikute vaba liikumine ning samal ajal parem turvalisus
ja õiguste kaitse. Peame oluliseks, et julgeolekuküsimustega tegeletaks laiapindselt kõigis Euroopa Liidu
poliitikavaldkondades. Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekut murendavad mitmesugused hübriidset laadi
ohud, teiste seas näiteks info- ja küberrünnakud, vaenulik mõjutustegevus ning tehnoloogiasõltuvuse
ärakasutamine. Et neile ohtudele adekvaatselt reageerida, tuleb Euroopa Liidus võtta julgeoleku tagamisel
suund laiapindsele lähenemisele. Selleks on vaja parandada Euroopa Liidu institutsioonide ja
poliitikavaldkondade vahelist koordinatsiooni ning arendada Euroopa Liidu ühist olukorrateadlikkust ja
eelhoiatussüsteemi. Peame tähtsaks korraldada regulaarseid Euroopa Liidu õppusi ja stsenaariumipõhiseid
arutelusid, et suurendada teadlikkust hübriidohtudest ja parandada neile tõhusat ja kiiret reageerimist.
Oluline on arendada edasi Euroopa Liidu kriisi- ja vastumeetmeid. Euroopa Liidus tuleb jätkuvalt arendada
ühist valmisolekut reageerida liikmesriikide elanike turvalisust mõjutavatele raskete tagajärgedega kriisidele
(suurõnnetused, looduskatastroofid, relvakonfliktid jne), kasutades muu hulgas Euroopa Liidu
elanikkonnakaitse mehhanismi võimalusi ja teisi tsiviilmeetmeid.

Meie majandusliku baasi arendamine: Euroopa mudel tulevikuks

Euroopa konkurentsivõime aluseks on takistusteta toimiv ühtne turg, kus kaubad, teenused, kapital ja
inimesed saavad vabalt liikuda. Eesti huvides on, et meie inimesed ja ettevõtted saaksid 500 miljoni tarbijaga
ühtsel turul tegutseda piiranguteta ja sujuvalt, olgu tegemist ühtse turuga selle klassikalises mõttes või
digitaalses keskkonnas. Ühtse turu funktsioneerimist peavad toetama kõik poliitikavaldkonnad, mis
mõjutavad turu toimimist ja konkurentsivõimet

Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine

Jätkusuutliku heaolumajanduse tagamine Euroopa Liidus eeldab nii puhta keskkonna, suure sotsiaalse
sidususe kui ka inimeste hea tervise tähtsustamist. Keskkonna- ja kliimaküsimused ei sõltu riigipiiridest,
mistõttu on oluline tegeleda meie ees seisvate proovikividega Euroopa Liidus ühiselt ning valdkondade
üleselt. Loodusressursside kestliku kasutuse ja elurikkuse säästmise seisukohast on oluline eri valdkondade
nagu ressursikasutustõhusus, ringmajandus, ökoinnovatsioon, kliimamuutustega võitlemine omavaheline
tugev ning vastastikku toetav seostatus ja juhtimine.

Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu energia siseturu toimimine ning selleks vajaliku energiataristu rajamine ja
ühtsete turukorralduse reeglite rakendamine. Taastuvenergia senisest suurem kasutuselevõtt vajab suurel
määral kogu Euroopa Liidu energiataristu ajakohastamist, et tagada energiasüsteemi stabiilsus.
Varustuskindluse seisukohalt on oluline tihedam regionaalne ja piiriülene koostöö kõigi Euroopa Liidu
liikmesriikide vahel, sealjuures 10 Eesti jaoks Läänemere piirkonnas. Energiajulgeoleku tagamiseks on oluline
sünkroniseerida Balti elektrisüsteemid Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks ning selle elluviimiseks
maksimaalses võimalikus ulatuses Euroopa Liidu vahendite tagamine. Taastuvenergia osakaalu
suurendamiseks soovib Eesti arendada piiriüleseid taastuvenergeetikaprojekte, eelkõige meretuuleparke.
Põlevkivi kasutamise vähendamiseks elektritootmises tuleb arendada kodumaiste taastuvate energiaallikate
kasutamist ning vastavate energiaallikate salvestustehnoloogiad, et tagada jätkuvalt energiajulgeolek ning
vähendada impordisõltuvuse ohtu. Eesti jaoks on tähtis biomassi kasutamine ühe taastuvenergiaallikana,
tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil keskkonda kahjustamata. Euroopa Liidu gaasi siseturgu tuleb
arendada vastavuses kliimaneutraalse majanduse põhimõttega, et võimaldada taastuvatest allikatest
toodetud gaasi senisest suuremat kasutuselevõttu, kuid säilitades samal ajal maagaasi rolli
üleminekukütusena.
Euroopa Liidu uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 raames on Eesti jaoks oluline ebasoodsas
looduskaitselises seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamine, meetmed võõrliikide leviku
piiramiseks, ökosüsteemiteenuste hindamine ja väljaselgitamine ning riiklikesse arvepidamissüsteemidesse
viimine.

Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas

Eesti eesmärgiks on Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste kestlikkus, ühtsus ja konsensuslikkus.