Saatus ja vaba tahe Sophoklese tragöödia "Kuningas Oidipus" ainetel

Argument selle poolt, et teose “Kuningas Oidipus” maailmas on inimestel vaba tahe ja võime
oma saatust muuta, nii et igasugused ennustused täide ei lähe.
Kreeka müütides, mis mainivad needusi või ennustusi, on laialtlevinud sündmuste käik, kus
inimene viib teadmata needuse täide, püüdes kindlaks teha needuse mitte täitumist.
Aga see ei pea alati nii olema, kasutan näitena ennustust, mida Oidipus oraaklilt kuulis, et ta
heidab ühte oma emaga ja tapab oma isa.
Seda saab vältida nii, et ta arvutab oma vanuse abil oma ema miinimum vanuse, ja hoiab
eemale kõigist naistest kes on sellest vähem kui seitse, näiteks, aastat nooremad, igaks juhuks
kui tema ema mingil põhjusel vanuse kohta valetab.
Isa tapmise vältimine on natukene vaevanõudvam, aga ikka tehtav, Greeka linnriigid sõdisid
üksteisega, seega peaks olema aktsepteeritav, kui keegi kes on Oidipuse teenistuses, tema isa
ära tapab, kui Oidipus pole selleks otsest käsku andnud, nagu: “Tapa see mees ära.“
Seega peab ta ainult oma vanuse järgi pakkuma isa miinimumvanuse, ja hoiduma meeste
tapmises kes on sellest vähem kui paar aastat nooremad, ja mitte andma käske nende
tapmiseks.

Argument selle vastu, et teose „Kuningas Oidipus“ maailmas on inimestel vaba tahe.
See, kas neil on vaba tahe või ei, sõltub loomulikult vaba tahte definitsioonist, võib muidugi
mõelda, et mida seal defineerida on, aga tuleb välja, et filosoofias on vaba tahte definitsioon
hoopis teistsugune, kui definitsioon mida argielus tavaliselt kasutatakse.
Filosoofias pole vaba tahe mitte see, et inimene teeb mingi valiku ilma, et teda sunnitaks seda
tegema, vaid et tal on võime teha teistsugune valik, isegi siis kui kõik on täpselt samamoodi:
samad teadmised, sama olukord, samad mälestused, sama iseloom, kõik täpselt samamoodi,
nagu aeg oleks tagasi keeratud.
Kasutades sellist vaba tahte definitsiooni, on selge, et neil ei ole vaba tahet, ja et neil ei ole
võimalik oma saatust kasvõi natukene muuta.