Impressionism

Impressionistid, neoimpressionistid, postimpressionistid

sai alguse 1860. aastatel
 Eellugu
• 19. sajandi keskel domineeris prantsuse kunstis Kunstiakadeemia.
Prantsuse maalikunsti standardid määras Akadeemia.
• Akadeemial oli iga-aastane kunstinäitus Salon de Paris's (Pariisi Salong), ja
seal väljas olnud tööde autorid võitsid auhindu ja said tellimusi. Näitusel
sai välja panna ainult žürii poolt heaks kiidetud töid.
• Aastal 1863 lükkas žürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul“.
Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides
mehega piknikul. Žürii meelest olid alasti figuurid vastuvõetavad
ajaloolistel ja allegoorilistel maalidel, kuid nende eksponeerimine
igapäevases miljöös oli keelatud. Kuigi Manet ei pidanud end
impressionistiks, juhtis ta arutelusid impressionistide kogunemiskohas
ning mõjutas rühmituse otsinguid.
Edouard Manet
• „Eine murul“ „Olympia“
Impressionismi algus
• Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning
tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada
selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis
• Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal
1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all)
oma näituse.
• Näitusel oli Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike"
• Sõna "impressionistid" hakkas kunstnikele meeldima ning nad võtsid
seda austava nimetusena.
Claude Monet (umbes 2500 maali)
Edgar Degas leiutas märja pastelli- tehnika, milles peensusteni viimistletud pastelljoonistus
kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ja pilt tundub olevat maalitud.
Auguste Renoir
Auguste Rodin püüdis rakendada
skulptuuris uusi põhimõtteid, millest
maalikunstis lähtusid impressionistid

• "Põrguväravatest" sai Rodini

elutöö, millele tal kulus 40 aastat
ning mis jäigi lõpetamata
Neoimpressionism (puäntillism)
• loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab
lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine –
oranž, kollane – lilla jne).
• Erinevalt impressionistidest huvitasid neoimpressioniste pigem
optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine.
Maalide ainestik leiti igapäevaelust, kujutati populaarseid
meelelahutusi nagu tsirkuseetendused, kontserdid ja kohvikumelu,
kuid maaliti ka maastikke
Georges Seurat „Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte`i saarel“ (1884-
1886) peetakse neoimpressionismi alguseks.
Postimpressionism
• Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja
paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning
maalisid samamoodi realistlikke teemasid.
• Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud
nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel.
Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri
piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile
Paul Cezanne
Paul Gauguin Teda mõjutas kohalik Polüneesia rahvakunst.
Henri de Toulouse-Lautrec
Vincent van Gogh Kõik tema teosed (umbes 900 maali ja
1100 graafikateost) valmisid kõigest 10 aasta jooksul
Impressionistide töid suurtes muuseumites
Euroopas ja isiku muuseumid
• NATIONAL GALLERY, London
• MUSEE D’ORSAY, Pariis

• Van Gogh Museum, Amsterdam

• Musee Rodin, Pariis