PÄRNU MAI KOOL

Rome Jõerand

5.c klass

JALGPALL

Referaat

Juhendaja Kristina Pärn

PÄRNU 2022
SISUKORD

SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3

AJALUGU........................................................................................................................................4

LEVIK..............................................................................................................................................5

MÄNGUREEGLID..........................................................................................................................6

KOKKUVÕTE.................................................................................................................................7

KASUTATUD ALLIKAD...............................................................................................................8

LISA. PILDID..................................................................................................................................9

2
SISSEJUHATUS

Ma valisin selle teema sest ma tahan minna tagasi jalgpalli trenni mis mind väga huvitab.Ma
otsisin infot Wikipeediast.Ma kirjusasin jalgpalli ajaloost, levik ja mängureeklitest.

3
AJALUGU

Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja

3. sajandist eKr.[2] Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.

Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud
mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa
jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA).[3] Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete
keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi
lõpu 1886. aastal Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud

Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal
käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa.
Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992.
aastani.

Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused.[4]
Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud
mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.

Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused.[5] Eesti
jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud
Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920
pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921
asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta
suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks.

4
LEVIK

FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu[1] kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270
miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud.
Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem.
Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal
2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud
uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000.

5
MÄNGUREEGLID

Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht.
Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal.

Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk,

lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad
kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust.
Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad.

Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga.
Palli ümbermõõt peab olema 68–70 cm (27–28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410–450 g (14–
16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6–1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava
pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli
võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal.

Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks abikohtunikku ning neljas kohtunik, kes
näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel
teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni
jätkata.

Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku)

väljavahetamine. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta.

Kuuendat ja seitsmendat kohtunikku UEFA-s seni katsetatakse. Nimelt pannakse need

kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvat näha ja kontrollida. Samas
äärmisel juhul (nt FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik.

6
KOKKUVÕTE

Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik
pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav
kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul)
vastase väravasse.

Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab
kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda
ka viigiga.

Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 2.–3. sajandil eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja
19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863.
aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas,
sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.[1] Ülemaailmne
katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta
tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel.

7
KASUTATUD ALLIKAD

https://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall

http://www.raplamaajk.ee/varustus/jalgpall-7/

8
LISA. PILDID

Foto-1 Raplamaa jalgpallikool

Foto-2 Venemaa jalgpall

9
10