MAAILMAS EI OLE TEGELIKULT HELISID – ON VÕNKESAGEDUSED

A) Moodusta paarid. Arutlege ja tehke joonis koos selgitavate tekstidega

(märksõnadega), kuidas tekib heli (s.h mis on helitekitamiseks vaja) ning, kuidas me
kuuleme seda.
B) Arutlege, mis võib olla ja kuidas tekib sinu hääle kaja.
• MIS TAHES ESE, KUI SELLE VASTU PUUTUDA

1) HELIALLIKAS HAKKAB VÕNKUMA

2) HELIALLIKA VÕNKUMINE PANEB VÕNKUMA KA ÕHUOSAKESED

ENDA ÜMBER

3) TEKIVAD LAINED, MIS LEVIVAD HELIALLIKAST IGASSE SUUNDA

• REGULAARSED LAINED
(ÜHTLASED) - LEVIVAD
KIIREMINI JA KAUGEMALE -
KUULEME PUHAST HELI
• EBAREGULAARSED
LAINED – SAHIN, MÜHIN,
SUSIN, RAGIN, KRIUKSATUS
jne.
• Heli levimise kiirus
sõltub keskkonnast
• Heli levib õhus kiirusega u
340m/s (tingimused: merepinnal ja
20°C. - ÕHURÕHK ja TEMPERATUUR
• KÕRGEM TEMPERATUUR – osakeste
liikumisenergia on kõrgem
• ÕHURÕHK - õhuosakesi on
tihedamalt kui kõrgustes (nt mägede
otsas õhk hõre)
• HELI KÕRGUS - SÕLTUB ÕHU VÕNKUMISE
KIIRUSEST.
• KÕRGE HELI – MIDA KIIREMAD HELIVÕNKEID
HELIALLIKAS TEKITAB
• MADAL HELI – MIDA AEGLASEMAID VÕNKEID
HELIALLIKAS TEKITAB

ÕHUVÕNGETE SAGEDUST MÕÕDETAKSE HERTSIDES

(Hz)
HERTS – 1 VÕNGE 1 SEKUNDIS
*INIMKÕRV TUNNETAB ÕHUVÕNKEID ALATES 16 Hz https://www.youtube.com/watch?v=vS7Brjrh36o
• INFRAHELI – HELID, MIS JÄÄVAD ALLAPOOLE
INIMESE KUULMISPIIRI (nt helid, mida kuulevad
elevandid, ninasarvikud, vaalad)
• ULTRAHELI – INIMESE KUULMISPIIRIST KÕRGEMAD
HELID, ÜLE 20 000 Hz (nt helid, mida kuulevad
kassid; koerad; delfiinid; nahkhiir)
• IGAL HELIKÕRGUSEL ON KOKKULEPITUD NIMETUS - TÄHTNIMETUS VÕI
SILPNIMETUS.
• PILLIDE HÄÄLESTAMINE - KOKKULEPPELISELT TEHAKSE ESIMESE OKTAAVI a JÄRGI -
VÕNKESAGEDUS ON 440 Hz – HELIHARK
• ABSOLUUTNE KUULMINE – INIMESTEL, KES SUUDAVAD KUULDUD HELI KÕRGUST
PEAST MÄÄRATA, 1 INIMENE 15 000 KOHTA.
• HELIDE TAJUMISEL ON OLULISED KÕIK 4 OMADUST: KÕRGUS, TUGEVUS, KESTUS,
TÄMBER
• NENDE 4 OMADUSE KOOSMÕJU JA KA KÕRVALESTEDE KUJU TÕTTU SUUDAB
INIMENE KINDLAKS MÄÄRATA HELIALLIKA ASUKOHA JA HELI TEKITAJA.
• VÕNKUMISE TEKITATUD RÕHK
• VALI HELI – mida suurem on heli
võnkumise tekitatud amplitud
(laine pikkuste vaheline kõrgus)
• MÕÕDETAKSE detsibellides dB.
• Kõige vaiksem heli, mida
inimene kuuleb, on 0 dB ehk
kuuldelävi
• Heli, mis on nii kõva, et kõrval
hakkab valus, on 120/130 dB.
Seda helitugevust nimetatakse
valuläveks - alates sellest ka
kuulmise kahjustamine (nt
mootorsaag)
https://www.youtube.com/watch?v
=vS7Brjrh36o
• HELILAINETE PEEGELDUMINE TUGEVA MATERJALIGA PINNALT; kajana kuuleme 2
eraldiseisvat heli
TINGIMUSED KAJA TEKKIMISEKS:
A) PEEGELDAV PIND PEAB OLEMA HELIALLIKAST VÄHEMALT 17 m KAUGUSEL;
B) HELI TEKKIMISE HETKE JA PEEGELDUNUD HELI VAHELE (heli, mis jõuab meieni
tagasi) PEAB JÄÄMA VÄHEMALT 0,1 SEKUNDIT;
*MIS TAHES HELI, MIDA ME KUULEME, JÄÄB MEIE AJJU 0,1 SEKUNDIKS
*Kui peegeldunud helilained jõuavad meie kõrva enne 0,1 sekundi möödumist, siis meie
aju ei taju algset ja peegeldunud helisid eraldi helidena -> aju tõlgendab seda sama
helina
• OSADES RUUMIDES VÕIB HELI HAJUDA ENNE, KUI JÕUAB PEEGELDAVA PINNANI
• RUUMID, KUS ON PEHMED PINNAD – TOOLID, DIIVAN, VAIP, KARDINAD – IMAVAD
HELILAINEID
• RUUMID, KUS ON PALJU ESEMEID – HELI PEEGELDUB ERINEVATES SUUNDADES; VÕI
PEEGELDAVALT PINNALT HELI PEEGELDUB ERINEVATES SUUNDADES. Nt karjud vastu
muru.
• KAJA TEKKIMISEKS RUUMIS: VÄHEM HELISID IMAVAID OBJEKTE, ROHKEM
PEEGELDAVAID PINDASID
https://www.youtube.co
m/watch?v=eQEaiZ2j9o
c
1) Milliseid heli omadusi on võimalik mõõta? Nimeta need ja sobivad mõõtühikud.
2) Selgita, mis on ultra- ja infrahelid. Kes neid kuulevad?
3) Mis erinevus on helivõngete kõrgustel: tugev heli VS vaikne heli?
4) Mis erinevus on helivõngete pikkustel (sagedusetel): kõrge heli VS madal heli?
5) Kui kaua püsib 1 heli meie ajudes? (sekundid)
6) Miks tekib kaja kirikus, aga mitte elutoas, kus on diivan, tugitoolid, vaip, kardinad?