Kuulmissüsteemi anatoomia 1

Helinäiteid leiab, kui olete EMTA WIFI võrgus:

http://www.ester.ee/search~S1*est?/Xauditory+demonstrations&searchscope=1&SORT=DZ/Xauditory+
demonstrations&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=auditory+demonstrations/1%2C2%2
C2%2CB/frameset&FF=Xauditory+demonstrations&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C
Väliskõrv: kõrva lest, kuulmekäik (2.5-3.5 cm), trumminahk e. kuulmekile
Keskkõrv: haamer (malleus), alasi (incus), jalus (stapes)
Sisekõrv: tigu e. cochlea
Väliskõrva funktsioon – koondab helisid, aitab määrata heliallika
suunda, kuulmekäik toob oma resonantsomaduste tõttu esile
sageduskomponente 4 kHz ümbruses.
Veel üks pilt kõrva ehitusest
Keskkõrva funktsioon: (1) sobitada suure amplituudiga trumminaha võnkumised
väikese amplituudiga kuid jõulisteks teo ovaalakna võnkumisteks;
(2) kaitsta kuulmissüsteemi liiga tugevate helide eest.
Sobitus keskkõrvas toimub:
(1)kangi-efekti tõttu
(2)trumminaha ja jaluse plaadi
pindalade erinevuse tõttu
Keskkõrva akustiline refleks – kaitse liialt valjude helide eest

Kaitserefleks toimib läbi kahe lihase instinktiivse pingestumise, mis

käivitub, kui helitase on suurem, kui umbes 75 dB

1. Trumminaha pingestaja (tensor tympani)

2. Jaluse lihas (stapedius)

Lihaste pingestumise tõttu kantakse trumminaha võnumised üle sisekõrva

teole vähem efektiivselt. Heli nõrgeneb seetõttu 12- 14 dB, kuid ainult
suhteliselt madalatel sagedustel kuni ≈1000 Hz.

Refleks rakendub ka siis, kui inimene teeb ise häält (laulab, räägib), samuti
toidu mälumise ajal.

Ära räägi lauljaga, kui ta laulab, sest ta ei pruugi sind kuulda!

Sisekõrva (teo) funktsioon: muuta mehaanilised võnkumised elektrokeemilisteks
närviimpulssideks, mida lõpuks töötleb aju.
Sisekõrva toimimist uuris 60ndatel ungarlane Georg Békésy elevandi kõrva lahates
Järgnevatel slaididel 11 – 21 kirjeldatakse sisekõrva teos toimuvat detailsemalt. Võite need slaidid
vahele jätta, kui te pole sellest teemast eriti huvitatud.
Basilaarmembraani ülesandeks on teostada sissetuleva laine sageduslik analüüs.
Basilaarmembraani ülesandeks on teostada sissetuleva laine sageduslik analüüs.
Basilaarmembraani ülesandeks on teostada sissetuleva laine sageduslik analüüs.
 Algus
Apeks

Algus
Apeks

Lineaarne distants apeksist (st teo lõpust) kuni basilaarmembraani maksimaalse

kõrvalekalde kohani on proportsionaalne heli sageduse logaritmiga
Sisekõrva teost kulgevad kuulmisaistingut kandvad signaalid närvikiudude
kaudu peaaju kuulmiskeskusesse (auditoorne korteks)
Läbilõige sisekõrva teost

Esikuastrik
(vestibular canal)

Trummiastrik
(tympanic canal)
Basilaarmembraanil paiknev Corti organ muudab basilaarmembraani mehaanilise
liikumise närviimpulssideks, mis saadetakse edasiseks töötlemiseks ajju
Corti organi oluline osa on 3-4 reas paiknevad karvarakud (kokku umbes 20 000)

Sisemises reas on ca 3500 karvarakku – umbes niipalju saaks olla ka inimese poolt
eristatavaid helikõrgusi

Rakud painevad tihedamalt basilaarmembraani algusosas, seetõttu kõrgeid

sagedusi eristatakse paremini
Corti organi karvarakkudest lähtuvad närvikiud on tundlikud erinevatele
sagedustele sõltuvalt nende asukohast piki basilaarmembraani (st nad
toimivad filtrina)

Häälestuskõvera teravus sõltub organismi seisukorrast – haige ja väsinuna on

meie kuulmissüsteemi helide eristusvõime viletsam
 Bioloogiline võimendus

Basilaarmembraani reageerimisele on iseloomulik kompressioon – vaiksetele

helidele toimub reaktsioon proportsionaalselt suuremas ulatuses kui valjudele
helidele – kuulmissüsteem toimib ebalineaarselt.
1. Väliskõrv, selle osad ja funktsioon.
2. Keskkõrv, selle osad ja funktsioon.
3. Sisekõrv, selle osad ja funktsioon.
4. Keskkõrva akustiline refleks.
5. Basilaarmembraan ja selle funktsioon.
6. Aju ja kuulmine.
7. Kuulmissüsteemi närvirakud ja heli sagedus.
8. Kuulmissüsteemi bioloogiline võimendus.