Application Form for the European Green Capital Award 2023

8. Climate Change: Mitigation

Refer to Section 2.8 of the Guidance Note

8A. Present Situation

Please complete the following table with most recent data available:

Table 1: Benchmarking Data - Climate Change: Mitigation

Base Year Target Year % Reduction
City’s emissions reduction targets (add rows if
needed for further commitments) 2007 2021 20%
Where possible please use 2005 as the base 2007 2030 40%
year for listing city reduction targets
2007 2050 carbon-free
CO2 (and possibly other greenhouse gases) emissions Units Year of Data
Total CO2 emissions/capita 8,33 t CO2/capita 2015
Total transport CO2 emissions/capita 1,74 t CO2/capita 2015
Total (excl. transport) CO2 emissions/capita 6,59 t CO2/capita 2015
Total CO2 emissions per year 3 494 431 t CO2 2015
Total CO2 emissions per MWh electricity
1,81 t CO2 2015
consumed

Describe the present situation in relation to CO 2 (and possibly other greenhouse gases) emissions, including
any relevant disadvantages or constraints resulting from historical, geographical and/or socio-economic
factors which may have influenced this indicator.

Give details of any Baseline Emission Inventory prepared by the city, mentioning the baseline year and the
applied methodology (direct/indirect emissions, data collection process, monitoring system), as well as the
competent/responsible department. Provide a breakdown of the main sources of emissions.

Where available, information/data on the inventory and on the following indicators should be provided
from previous (5-10) years to show trends, together with an explanation of the evolution.

Scientific grounds should be provided for any claimed reduction in CO 2 (and other greenhouse gases)
emissions. Describe how the inventory system and information is integrated in the design of policies and
measures.

Provide figures (in the table above), and comment on, the following specific indicators for the city:

1. Total CO2 emissions (tonnes) per year;

2. CO2 emissions per capita (tonnes) per year;
3. CO2 emissions per capita (tonnes) resulting from fuel use in transport;
4. CO2 emissions (tonnes) per MWh electricity consumed; and
5. CO2 emissions reduction target(s) (e.g. 20% by 2020 compared to 1990).

1
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

Please also state clearly what year the data provided relates to.

Mention any target(s) adopted specifically for the municipal administration (e.g. carbon neutral municipality
by 2020 (or beyond), adaptation measures set on municipal level).

(max. 600 words and five graphics, images or tables)

Tallinnas on niiske ja tuuline kliima ning külmad talved, mis on tingitud linna asukohast parasvöötme
põhjaosas. Seega kulub suur kogus energiat hoonete kütmisele, mistõttu on hoonestu ka linna peamine
kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) allikas. Samuti on Tallinna KHG heitkoguseid oluliselt mõjutanud alates
Eesti taasiseseisvumisest toimunud suured arengud, nagu näiteks autostumise hüppeline kasv, kõrghoonete
rajamine kesklinnas, linnakodanike liikumisvajaduste suurenemine. 2015. a CO2 inventuuri põhjal
moodustas hoonestu ligikaudu 78% ja transpordisektor ligikaudu 22% Tallinna absoluutsetest KHG
heitkogustest. Nendes valdkondades on ka suurim KHG heitkoguste vähendamise potentsiaal.

Linna majanduslikust arengust tulenevatel muutustel on olnud ka positiivne mõju: näiteks on vähenenud
linna saastekoormus seoses mitme keskkonnale kahjuliku tootmisharu likvideerimisega ja tootmismahtude
vähenemisega või Tallinnast välja viimisega ning suurenenud puhtamate kütuste kasutamine. CO 2 heitkogus
on vähenenud 2015. aastaks võrreldes 2007. aastaga 18,5% (ligikaudu 791 000 tonni) võrra (joonis 8.1).

Joonis 8.1. Tallinna eesmärk CO2 vähendamisel võrreldes baasaastaga 2007

Joonis 1 kirjeldab ka Tallinna CO 2 vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Tallinnas on kehtestatud
säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021 (edaspidi SEAP), mille eesmärk on vähendada
2021. aastaks CO₂ heidet Tallinnas 20% võrra, suurendada energiatõhusust 20% ja katta 20% tarbitavast
energiast taastuvate energiaallikate baasil toodetud energiaga. Selleks, et täita Linnapeade paktiga
kaasnevaid kohustusi ja Tallinna keskkonnastrateegias 2030 seatud eesmärki vähendada CO 2 heidet 2030.
aastaks vähemalt 40% võrreldes lähteaastaga 2007, on koostatud säästva energiamajanduse ja kliima
tegevuskava aastani 2030 ning visioon aastani 2050 (edaspidi SEKT). SEKTi kinnitamisel 2021. aasta jaanuaris
võetakse see peamiseks alusdokumendiks Tallinna kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. SEKT sisaldab
kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise strateegiat ning kliimaneutraalse linna visiooni aastaks

2
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

2050.

Vastavalt SEAP ja UNFCCC (United Framework Convention on Climate Change) juhendile on Tallinna linnas
inventeeritud CO2 heitkogused Tallinna linna energeetikasektoris, mille alla kuuluvad energia tootmine,
tööstus, transport ja muud allsektorid (kodumajapidamised, äri- ja avaliku teeninduse sektor). Samuti on
CO2 inventuuris kirjeldatud Tallinna linna CO 2 neelusid, mille moodustab kõrghaljastus.

2015. a CO2 inventuuri põhjal moodustavad Tallinna linna pindalast haljas- ja rohealad 32,7% (52,03 km 2),
millest Tallinna metsad katavad 37,5 km 2. Kuna haljasaladega katvus on linnas suhteliselt väike ning üle 20-
aastaste puude osakaal metsades on suur, siis on neelduvus väike (1352 tonni 2015. a). Töö tulemusena leiti
Tallinna CO2 bilanss, mille moodustasid CO2 heitkogused energiasektorist ja CO2 neelud.

2015. aasta CO2 inventuuri kohaselt liigub Tallinna linn linnapeade paktiga võetud eesmärkide täitmise
suunas ja linna CO2 heide on aastate vältel näidanud langevat trendi. Langus on tingitud peamiselt
väiksemast heitest kodumajapidamiste, energia tootmise ja tööstussektoris (joonis 8.2). Võrreldes 2007. a
vähenes hoonestu KHG osa ligikaudu 6%, aga KHG heide on kasvanud transpordi-, äri- ja avaliku teeninduse
sektorites.

Joonis 8.2. Tallinna linna CO2 heide sektorite lõikes aastatel 2007–2015 (Allikas: CO 2 heitkoguste inventuur 2015)

CO2 heitkoguse vähendamisele aitavad kaasa hoonete ja välisvalgustuse rekonstrueerimine, ühistranspordi

arendamine, puhtamate kütuste kasutamine ning muud meetmed nii energeetika, hoonestu kui ka
transpordi vallas, mida on kirjeldatud avalduse osas 8c. Elektritootmise portfellis toimunud muudatuste ja
Tallinnas rakendatud mitmesuguste meetmete tulemusena alanes CO 2 heitkogus elaniku kohta 9,85 tonnilt
2007. aastal 8,33 tonnini 2015. aastal.

3
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

Kütuste tarbimisel sektorite kaupa on kõige suurem osa transpordisektoril (2728 GWh), millele järgnevad
kodumajapidamised (1801 GWh) ja energia tootmine (1431 GWh). Ettekujutuse Tallinnas kasutatavatest
kütustest ja nende kasutamisega kaasnevast KHG heitkogustest, samuti 2030. a prognoosväärtustest annab
joonis 8.3. Koos taastuvenergia laialdasema kasutamisega on vähenenud ka kütuste põletamisest atmosfääri
paisatava CO2 kogus.

CO2 inventuuri viiakse edaspidi läbi iga 5 aasta tagant ning järgmine CO 2 inventuur viiakse läbi 2020. aasta
andmete põhjal.

Joonis 8.3. Tallinnas kasutatavate kütuste ja KHG heite trendid perioodil 2007–2030

8B. Past Performance

Describe the measures implemented over the last five to ten years to reduce greenhouse gas emissions,
including resources allocated to implement these measures. Comment on which measures have been most
effective and how the implementation and impacts have been monitored.

Make reference to:

1. An overall strategy for climate change or any other strategy or action plan to reduce emissions;
2. Mainstreaming of climate protection measures across municipal services and in key areas of action such
as energy efficiency in residential and commercial buildings, public transport and waste management.
Highlight any innovative schemes for the built environment such as low carbon zones;
3. Mechanisms used (e.g. local regulations, financing schemes, partnerships). Explain how the city works
on emissions reduction with other governmental bodies, private sector service providers, enterprises
and citizens. Mention relevant national legislation or programmes and participation in EU funded
projects or networks.

Provide details on the monitoring system (frequency, responsibility, outcomes) and how lessons learned
have been used.

4
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

(max. 1,200 words and five graphics, images or tables)

Linnapeade pakti täitmise ja aruandluse eest vastutab Tallinna Energiaagentuur (edaspidi TEA), mis alustas
tööd 2013. aastal. TEA koordineerib linna ametiasutuste vahelist koostööd energia- ja kliimapoliitika
kujundamisel ning kaasab selleks sidusrühmi. Muuhulgas korraldab TEA energiapäevi, mis on toimunud
alates 2011. aastast ja kus linlastele antakse soovitusi energia tõhusaks kasutamiseks. Regulaarselt toimuvad
infopäevad korteriühistutele. Aktiivsema teavitustöö tulemusena on erasektori kaasamine ja panus hoonete
energiatõhususe tõstmiseks oluliselt kasvanud. Näiteks viimase, 2020. aasta Tallinna energiapäeva korraldas
TEA koostöös energiakontserniga Utilitas ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühinguga ning selle teema oli
kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, kaugjahutus ja säästlikud
sademeveelahendused.

10 aastaga on Tallinna kaugküttes taastuvenergia osakaal tõusnud 80%-ni tänu investeeringutele uutesse
kaugküttejaamadesse (joonis 8.4). 2009. aastal avas AS Utilitas Tallinnas esimese soojuse- ja elektri
koostootmisjaama (SEJ), mis töötab täielikult taastuvatel allikatel, hakkepuidul, puidugraanulitel ja
puidujäätmetel. 2017. aastal alustas tööd ka Utilitase teine puiduhakkel põhinev SEJ (Väo 2). 2019. aastal
avati rekonstrueeritud Mustamäe SEJ. Kõik jaamad kasutavad 90% taastuvaid kütuseid. Jaamade töösse
rakendamisega on fossiilsete kütuste kasutamine linna soojavarustuses viidud miinimumini.

Joonis 8.4. Utilitase koostootmisjaamad ja päikeseelektrijaam Tallinnas Väos (foto: Maris Tomba)

Lisaks on Tallinna linnas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks tehtud mitu algatust nii
ühistranspordisüsteemis kui ka prügikäitluses, rajati ka mõned päikeseelektrijaamad olemasolevate linna
hoonete katustele ning kõikide uute hoonete ehitamisel kasutatakse energiatõhususe saavutamiseks
erinevaid lahendusi nii päikesejaamade paigaldamisel kui reoveesoojuse kasutamisel.

Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine on tõhusaim viis vähendada energiatarvet ja hoonete

soojavarustusega seonduvat KHG heidet. Tallinna linnaeelarvest on eraldatud aastatel 2006–2019 erinevate
meetmete kaudu korteriühistutele toetuseks üle 12 miljoni euro. Selle tulemusena on suurenenud
5
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

energiaefektiivsus ja vähenenud soojatootmise sektori KHG heide. Mõned näited korteriühistutele mõeldud
projektidest on järgnevad.

 „Fassaadid korda“, mida Tallinn on viinud ellu alates 2010. aastast. Selle projekti eesmärk on aidata
muuta koos SA KredEx rakendatava riikliku toetusega enne 1993. aastat ehitatud korterelamud
energiasäästlikumaks tervikliku renoveerimisega „C“ energiaklassi tasemele. Meetme eelarve 2020.
aastal on 220 000 eurot. TEA on KredEx’i kortermajade renoveerimise toetusprogrammi raames
abistanud korteriühistuid konsultatsioonide ja laiemate teavituskampaaniatega.
 „Hoovid korda“, mille linn algatas korteriühistutele õuealade heakorrastamise tarvis linnalt toetuse
taotlemiseks, nt puhkekohtade ja rattamajade rajamiseks, jalgrattahoidlate laste mänguväljakute
paigaldamiseks.
 „Roheline õu“ käivitati 2013. aastal ja selle projekti eesmärk oli muuta linna elukeskkond
atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti.

Joonis 8.5. Terviklikult renoveeritud korterelamu Tallinnas. Foto: Eesti Korteriühistute Liit

Tallinna munitsipaalhoonete rekonstrueerimisse panustati CO 2 kvoodimüügist aastatel 2011–2013 kokku

37,5 miljonit eurot, säästes selle abil ligikaudu 3,4 GWh energiat aastas. Energiasäästu saavutamiseks
renoveeriti täielikult peamiselt koolide ja lasteaedade hoonete piirdekonstruktsioone ja soojussõlmi.
Aastatel 2015–2020 plaanitakse Tallinna linnale kuuluvate munitsipaalhoonete täielikuks renoveerimiseks
investeerida kokku 142 miljonit eurot, millega plaanitakse säästa 15 018 MWh elektrienergiat aastas ja
vähendada KHG heidet 50 195 tonni. Linna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava
pinna kohta on vähenenud 8,8% perioodil 2007–2015.

Tallinn on eeskujuks teistele kohalikele omavalitsustele, ostes kõikides linna asutustes (v.a osad
rendipinnad) alates 2018. aastast „rohelist elektrit“. Rohelist elektrit kasutatakse ka Tallinna ühistranspordis
(trammid, trollid). Tallinn lähtub hoonete rajamisel energiatõhususe miinimumnõuetest, mille Eesti on EL-i
direktiivist tulenevalt üle võtnud. Linn on võtnud eesmärgiks rajada edaspidi vaid A-energiaklassi hooneid ja
6
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

kasutada neis taastuvenergia tootmisseadmeid.

Ulatusliku renoveerimisprogrammi tulemusena on Tallinna energia lõpptarbimise näitajad vähenenud 9 614

253 MWh-lt 2007. aastal kuni 8 440 945 MWh-ni 2015. aastal. Sellest suurima osa moodustasid
kodumajapidamised ja transpordisektor. Vähenemine on toimunud elektri, maagaasi, diiselkütuse ja kivisöe
kasutamise arvelt, kasvanud on kaugküttesoojuse ning biomassi kasutamine, mis on seotud puiduhakkel
töötava soojuselektrijaama ja Iru jäätmepõletusjaama käikulaskmisega.

Energiakasutuse CO2 jalajälje piiramisel on oluline roll ka kaugkütte kasutamisel ja selle võrgustiku
edendamisel. 2018. aastal oli üle 50% Tallinna kaugküttesoojusest toodetud taastuvatest energiaallikatest,
2020. aastaks on see tõusnud kuni 80%-ni. Jätkub pidev töö uute piirkondade kaugkütte võrgustikku
kaasamiseks ja uute torustike välja ehitamiseks, kuna kaugküte on Tallinnas kõige levinum kütteliik.
Kaugküttepiirkonnas on pea 4000 hoonet, mis on kõik varustatud soojusarvestitega. Munitsipaalhoonetest
kasutab kaugkütet 99% hoonetest, see tähendab, et linna hoonetes tarbitud soojusest on suur osa toodetud
tõhusas koostootmise režiimis. Lisaks on Utilitas Tallinn AS käivitanud esimese kaugjahutuse projekti
Tallinnas Fahle kvartalis, praeguse jahutusvõimsusega 2,5 MW, mis on laiendatav kuni 8 MW ning Kesklinna
piirkonna jahutusjaama ja -võrgu arendamisel täiendavalt 20 MW-ni.

CO2 heite oluliseks vähendamiseks transpordisektoris ja ühtlasi autode arvu vähendamiseks on Tallinna
linnavalitsus panustanud ühistranspordi arendamisse, vahetades bussid ja trammid keskkonnasäästlikemate
vastu ning rekonstrueerides Tallinna trammiliinide võrgu. Uued efektiivsemad trammid ja bussid aitavad
2021. aastaks vähendada CO₂-heidet ligikaudu 37 000 tonni võrra. Tallinna ühistranspordis on 40%
veeremist madala heitetasemega.

2020. aasta lõpuks võetakse kasutusele 100 uut gaasibussi, mis asendavad vanu diiselbusse. Eesmärk on
asendada 2025. aastaks kõik vanemad diiselbussid biogaasi kasutavate linnaliinibussidega ning 2035. aastaks
minna täielikult üle elektritranspordile. 2018. aastal rajati trammitee lennujaamani, järgnevatel aastatel on
planeeritud ehitada trammitee Vanasadamani. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga katsetati projekti
SOHJOA raames reaalses linnakeskkonnas isejuhtivaid busse kui viimase miili lahendust 2019. aastal ja 2020.
aasta esimesel poolel.

Alates 2013. aastast on ühistransport tallinlastele tasuta, milleks on linna eelarves aastatel 2013–2020
eraldatud kokku 475,3 miljonit eurot. Keskkonnahoiu seisukohalt on tasuta ühistranspordi tulemusena
vähenenud autode õhkupaisatavad heited. Tallinna sotsiaaltöötajatel on alates 2012. aastast olnud võimalik
oma tööülesannete täitmiseks kasutada riikliku programmi raames elektriautosid. Tallinna linnavalitsusel on
linnaosavalitsuste ning sotsiaal- ja tervishoiuameti kasutuses 29 elektriautot. 2014. aasta sügisel alustasid
Tallinnas tööd esimesed 32 elektritaksot, nende arv on tänaseks märgatavalt suurenenud.

Tallinna linnas on alates 2014. aastast paigaldatud tänavavalgustuse rekonstrueerimisel ainult LED-
valgusteid. 2015. aastast arendatakse uuel tehnoloogial põhinevaid lahendusi: luuakse targa linna taristut,
kus tänavavalgustuse juhtimiskilpides on keskserveriga pidevas ühenduses kontrollerid, mis võimaldavad
reguleerida tänavalampide võimsust ning muuta seda vastavalt vajadusele ja ümbritsevatele oludele.
01.08.2020 seisuga on Tallinna tänavatele paigaldatud kokku 13 623 LED-valgustit ning järgmise kümnendi
jooksul kavatsetakse linnaeelarveliste ja Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) tänavavalgustuse taristu
renoveerimise toetuste vahenditega uuendada kõik vanad naatriumvalgustid. Hinnanguliselt annab iga
valgusti uuendamine energiasäästu ligikaudu 570 kWh/a.

Aastatel 2016–2018 osales Tallinna linn lihtpartnerina Euroopa Komisjoni programmi Horisont 2020
välisprojektis „Energia teekaardid – R4E“ (R4E – Roadmaps for Energy). Projekti raames arendasid partnerid
7
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

koostöös uut tüüpi energiastrateegiat, luues kaheksale partnerlinnale visioonid ja tegevuskavad, kaasates ka
kohalikke sidusrühmi.

Tallinn osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi projektis „Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine
ja kasutuselevõtt“. Projekti käigus installeeritakse aastatel 2019–2020 Tallinnas nutikas teekatend, millesse
on lisaks päikeseelektri tootmise võimekusele integreeritud lume ja jää sulatamine, libeduseandurid,
liikumisandurid ja muud infrastruktuuri juhtimist toetavad andurid, ning vajaduspõhine tee ja objektide
valgustus. Projekti kogumaksumus on 775 200 eurot, millest linna omafinantseering on 387 600 eurot (50%)
ning sama palju raha tuleb EASilt. Projekti tulemusena saavad Eesti ettevõtted võimaluse pakkuda
kergliiklusteede, rattaparklate ja eramute omanikele kaasaegset tee infrastruktuuri lahendust. Et tegemist
on Põhjamaade tingimustes unikaalse projektiga, on vastaval tehnoloogial tugev ekspordipotentsiaal.
Projekti rakendusuuringusse kaasatakse tudengeid, kes saavad projekti käigus hindamatuid
insenerikogemusi. Projekti tulemusena sünnib eelduslikult uusi, ekspordile suunatud idufirmasid. Projekti
tulemusena installeeritakse vähemalt kolm päikeseelektrit tootvat ja kasutavat tee infrastruktuuri lahendust
eeldatava kogupindalaga vähemalt 200 m2. Tallinn saab esimese ELi pealinnana võimaluse paigaldada
nutikas teekatend, millesse lisaks päikeseelektri tootmise võimekusele on integreeritud lume ja jää
sulatamine, libedusandurid, liikumisandurid jt infrastruktuuri juhtimist toetavad andurid, vajaduspõhine tee
ja objektide valgustus.

8C. Future Plans

Describe the future short and long-term objectives and proposed approach for further emissions reduction.
Describe planned measures, including timescales and emphasise to what extent plans are supported by
commitments, budget and staff allocations and monitoring and performance evaluation schemes.

Make reference to any long-term strategy employed and how it is integrated with other environmental
areas such as biodiversity and climate adaptation.

Briefly explain the rationale for choosing these future measures and highlight any innovative financing
arrangements.

(max. 800 words and five graphics, images or tables)

Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava aastani 2030, visiooniga aastani 2050 (SEKT)
kehtestatakse 2021. aasta jaanuaris. SEKTi tegevuskava uuendab Tallinna linna energia- ja kliimapoliitikat
lähtuvalt Euroopa Liidu poliitikaraamistikust, Eesti kliimapoliitika põhialustest ning Tallinna linna visioonist.
SEKTi koostamise vajadus tuleneb liitumisest linnapeade paktiga kliima ja energia alal ehk CoM 2030ga.
Samuti on see alusdokumendiks Tallinna linna kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel ning on ühtlasi
vajalik täitmaks Tallinna keskkonnastrateegias sõnastatud eesmärki alandada CO 2 heidet 2030. aastaks
vähemalt 40% (võrreldes baasaastaga 2007). SEKTi visioon on, et koostöös linnavalitsuse, ärisektori ja
elanikega on Tallinn aastaks 2050 kliimaneutraalne puhast energiat kasutav tark linn. SEKTi edukuse
hindamine ning elluviimise seire ja CO 2 inventuur toimub iga nelja aasta järel. Seire korraldaja ja vastutaja
on Tallinna Energiaagentuur.

Tallinna SEKTi leevendamiskava koostamise aluseks on olnud 2 stsenaariumi:

 Samal kursil (SK) ehk alusstsenaariumi puhul rakendatakse Tallinna energia- ja kliimaeesmärkide
saavutamiseks aastani 2030 vaid olemasolevaid ja kinnitatud riiklikke ning Tallinna meetmeid, mille
8
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

mõju KHG heitkogustele prognoositakse võrdluses seniste CO 2 inventuuri tulemustega. SK stsenaariumi

kohaselt ei suudeta 40% eesmärki heite vähendamiseks saavutada.
 SEKT ehk täiendavate meetmetega stsenaariumi puhul rakendatakse Tallinna energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamiseks aastani 2030 nii suurendatud ambitsiooniga olemasolevaid kui
täiendavaid meetmeid, mille mõju energia tootmisele ja lõpptarbimisele ning KHG-dele hinnatakse ja
arvestatakse võrdluses SK stsenaariumi energia tootmise ja lõpptarbimise ning KHG heitkogustega.
SEKTi stsenaariumi elluviimine vähendab heidet arvutuslikult 42%.

SEKTi hoonestu, transpordi ja energeetika meetmed on omavahel tihedalt seotud ning kõik meetmed
panustavad energiatõhususe suurendamisse ning KHG heitkoguste vähendamisse. Täiendatud
olemasolevate ja uute meetmete terviklikul rakendamisel väheneks SEKTi stsenaariumis aastaks 2030
Tallinna summaarne KHG heitkogus võrreldes 2007. a ligikaudu 1643 kt CO 2 ekv ehk 42% ja võrreldes SK
stsenaariumi 2030. aastaga ligikaudu 728 kt CO 2 ekv ehk 24% (joonis 8.6). Uute meetmete õigeaegsel
rakendamisel aastaks 2030 on võimalik Tallinna energia lõpptarbimist vähendada u 6511 GWh-ni aastas, sh
vähendada transpordi fossiilsete kütuste tarbimist 406 GWh-ni e vastavalt u 29% ja 87% võrreldes SK
stsenaariumiga. See täidaks linnapeade paktiga võetud kohustused ja parandaks Tallinna elukeskkonda ning
tagaks pikas perspektiivis süsinikuneutraalse Tallinna konkurentsivõime.

Joonis 8.6. Transpordi ja hoonestu KHG heide kahe stsenaariumi Samal Kursil ja SEKTi programmis kavandatavate
meetmete alusel (Allikas: SEKT, 2020).

Leevendamiskava rakendusplaani hinnanguline kogumaksumus aastatel 2021–2024 on ligikaudu 200 mln

eurot. Meetmete rakendamisel on ette näha ka avaliku tulu suurenemist võimalike maksulaekumiste või
KHG heitkogustega kauplemise süsteemide kvooditulude kaudu. SEKT on valdkondadeülene tegevuskava ja
selle elluviimine on põimunud linna ametite vahel (joonis 8.7).

9
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

Joonis 8.7. Valdkondadevaheline koostöö SEKTi elluviimisel (Allikas: SEKT seletuskiri)

Järgnevalt on välja toodud mõne näite põhjal SEKTi visioon hoonestu, transpordi ja energeetika
valdkondades.

Hoonestu
 Uued hooned on null- ja liginull- (A- ja B-energiaklassi) energiatarbega hooned, kasutatakse puhtaid
energiaallikaid.
 Üle 90% Tallinna kaugküttesoojusest on 2020. aastal toodetud biomassist ja jäätmetest, tipukoormuste
katmiseks on endiselt vajadus kasutada maagaasi või paremal juhul rohegaasi.
 80% linnas ehitatavate ja renoveeritavate hoonete juures on kasutatud tehastoodetud mooduleid ja
elemente.
 Aastaks 2035 on loodud esimesed suured kasvuhooned, mis on suutelised katma osa Tallinna
toiduvajadusest.

Transport
 Alustatakse elektrisõidukite laadimistaristu loomist. Eeldatavalt on Tallinnas 2030. aastal vähemalt 50
000 elektrilist aku- ja vesiniksõidukit.
 Tallinn laiendab järgnevatel aastatel jalgrattaringluse ja elektritõukeratta laenutussüsteemi ka
kesklinnast väljapoole.
 E-ticketing projektiga ühendatakse ühistranspordi piletimüügisüsteemid Tallinnas, Tartus ja Helsingis,
soodustades seeläbi ühistranspordi laiemat kasutust ja vähendades transpordisektori KHG heidet.
 Tallinna Sadama visiooniks on saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks, püüelda nii
innovatsioonilise nutikuse kui kliimaneutraalsuse poole.

Energeetika
 Linnakodanike jaoks on loodud 60 MW võimsuses energiaühistuid ja eeldus kuni 5000 elektrisõiduki
10
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

jaoks vajaliku vesiniku tootmiseks. Energiaühistuline tegevus rahuldab ka transpordi suureneva

elektrienergiavajaduse.
 Tallinn on aastaks 2050 vesinikuenergeetiline linn, kus vesinikku kasutatakse nii transpordis kui ka
hoonete kütmisel ja targa võrgu kaudu elektriga varustamisel.

Alates 2015. aastast on Tallinn osalenud madala süsinikusisaldusega kaupade ja teenuste ostmiseks
rahvusvahelises hankekontsernis. Prioriteetsed rahvusvaheliste hangete valdkonnad on linnamajanduses
kasutatavate masinate (sh prügiveo- ning tänavapuhastusmasinad) ja sõidukite ost. Hankekontsernis
tehakse koostööd edendamaks madala süsinikusisaldusega ja teiste keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste
kasutamist, milleks korraldatakse ning propageeritakse Euroopa pealinnadega ühiselt riigihankeid.

SEKTi elluviimiseks ning kliimaneutraalse liikuvuse arendamiseks liitub Tallinn 2020. a novembris EIT Urban
Mobility partnerlusega.

SEKTiga paralleelselt on Tallinn koostamas arengustrateegiat “Tallinn 2035” (kehtestatakse 2020. a lõpus),
mille kohaselt lähtub Tallinn igas oma otsuses kliimaneutraalsuse eesmärgist, vähendab CO 2 heitkoguseid,
jälgib, et (linna)hoonete energiakasutus oleks kulutõhus ja vastaks kehtivatele miinimumnõuetele ning
Tallinna transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus väheneks.

8D. References

List supporting documentation, adding links where possible. Further detail may be requested during the pre-
selection phase. Documentation should not be forwarded at this stage.

(max. 400 words)

Viidatud dokumendid:

 Arengustrateegia „Tallinn 2035“ koduleht – https://strateegia.tallinn.ee

 Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021 - https://oigusaktid.tallinn.ee/?
id=3001&aktid=119834
 Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava aastani 2030 koduleht –
https://www.tallinn.ee/strateegia/Kliima-ja-energia-1
 Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO 2 heitkoguste inventuur (2018).
https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Heitkoguste-inventuur
 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 - https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=120867
 Päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevõtt -
https://www.tallinn.ee/est/Paikeseelektrit-tootvate-teekatendite-arendamine-ja-kasutuselevott

Word Count Check

Please complete the below word count check for Indicator 8: Climate Change: Mitigation, Sections 8A, 8B
and 8C.

As per the Guidance Note (Annex 2 of the Rules of Contest), the word count includes text in
graphics/images/tables and the body of text. The word count excludes text in the original application form,

11
 Application Form for the European Green Capital Award 2023

captions and text in Table 1: Benchmarking Data - Climate Change: Mitigation.

Number of words in Total number of words in

Number of words in Max.
Section graphics/images/table graphics/images/tables and body
body of text words
s of text
8A 0 532 532 600
8B 0 1109 1109 1,200
8C 0 665 665 800

12