Rahandusministeeriumi suvine

majandusprognoos
 Makromajanduse põhisõnumid

• Eestil läheb sarnaselt naabritega, paremini kui ELis keskmiselt

• Majutus-toitlustus ja teised turismiga seotud tegevusalad
on ebaproportsionaalselt suure löögi all
• Töise tulu langust pehmendab 2020 töötasu hüvitis
• Hinnad 2020 ei tõuse
• SKP 2020 -5,5% ja 2021 +4,5%
 Rahanduse põhisõnumid

• Kriisi tõttu vähenevad maksutulud sel aastal 5%, edaspidi jääb

taastumine aeglaseks
• Maksukoormus langeb 31,5%ni SKPst
• Kulude tase on kriisist vähem mõjutatud ja absoluutsummas ei vähene
ka peale kriisimeetmete lõppemist
• Selle aasta eelarvepuudujääk on kevadel prognoositust väiksem, kuid
edaspidi paraneb aeglasemalt
• Struktuurne puudujääk tähendab majandusele stiimulit kriisist
väljumiseks
• Võlakoormus kasvab kuni 31%ni SKPst, kuid intressikulud jäävad
endiselt madalaks
Taustaks
Majanduskonjunktuur on viimastel kuudel paranenud
MAJANDUSUSALDUSE KOONDINDEKS (3 kuu keskmine)

Eurostat
 Majanduskasvu on hoidnud info-side, tööstus-ehitus alakoormatud
Panus SKP kasvu, pp (4 kv keskmine)
10,0

5,0

0,0

-5,0
Põllumajandus Energeetika

Töötlev tööstus Ehitus

Kaubandus Veondus
-10,0
Info-side Finants

Prof.teenused Muu
2020 I poolaasta
-15,0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
ES
Eesti majanduse haavatavus
Eesti lisandväärtuse struktuur on liikumispiirangute osas soodne
8,0
% SKPst
CY
7,0
EL
HR
ES
6,0 PT

AT
Majutus-toitlustus

5,0 MT

4,0 IT

3,0 EA19
FR UK
BG
SI
NL RO
2,0 BE HU LV CZFI EE
LT DK LU SE
DESK
PL
1,0
Majutuse–toitlustuse osakaal hõives 4,5% (EE)
0,0
3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 6,0 6,5 7,0 7,5 8,0
% SKPst
IKT
Injfo-side
Eurostat
Välisturistid jätsid II kv Eestisse toomata 400 mln eurot
% SKPst
10,0

9,0

8,0
Välisturistide kulutused Eestis
7,0

6,0
-400 mln
v.e.a. II kv
5,0
Eesti turistide kulutused välismaal -300 mln
4,0 v.e.a. II kv

3,0

2,0
Bilanss (välisturistide ostud Eestis – Eesti turistide ostud välismaal), % SKPst
1,0

0,0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
ES
Kriisi senine kulg
Töötuse kasv jäi kriisi algusesse, kuid sügisel ilmselt jätkub

+20 000 töötut (TK)

+3000 töötut

Töötukassa
 See kriis on teistsugune (% v.e.a.)

Tulba paksus näitab töötajate arvu tegevusalal ES

Madalapalgalised tegevusalad kannatavad rohkem

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

KAUBANDUS EHITUS

VEO-LAO

VARIMAJANDUS!

MTA
Töise tulu langus pidurdus juulis (juuni eest) oluliselt

MTA
Prognoos
 Eeldused

• Uusi olulisi liikumispiiranguid ei kehtestata

• Viiruse levik ja nakatumisoht on aasta pärast kontrolli all
 Eesti eksport järgib ekspordipartnerite impordinõudlust
%
9,0

6,0

3,0

0,0

-3,0

Ekspordi turuosa muutus

-6,0

Välisnõudlus

-9,0
Eesti eksport

-12,0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020* 2021* 2022* 2023* 2024*

RM
Eesti SKP reaalne tase jääb 2023 4% varem arvatust madalamaks
SKP 2010 hindades SKP reaalkasv, % v.e.a.
30 000 30,0

28 000 25,0

26 000 20,0
–4%
24 000 15,0

prognoos 3.2020
22 000 10,0

5,0 4,5
20 000 5,0

18 000 0,0

16 000 -5,0
-5,5
14 000 -10,0
(–8%) (+8%)
12 000 -15,0

10 000 -20,0
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024
ES, RM
 Tööturu endise olukorra taastumine võtab aega
% v.e.a. % aktiivsest rahvastikust
25% 20%
16,7%

20% 15%
Töötuse määr (ps)

15% 10%
8,0%
7,5%
4,4%
10% 5%

5% 0%

1,1%
0% -5%
Keskmise palga muutus
-2,9%
-5% -10%

Hõive muutus
-10% -15%

Koos töötasu hüvitisega

-15% -20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

ES, RM
 Tarbijahinnad 2020 ei kasva
%
7
Energia
6
Alkohol ja tubakas
+2,2% +2,1%
5 Toit
+1,9%
Baasinflatsioon +1,4%
4
THI -0,2%
3
THI juuli '20

-1

-2

-3
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

ES, RM
 Prognoosi põhinäitajad

2019 2020 2021 2022 2023 2024

SKP reaalkasv 5,0 -5,5 4,5 3,5 3,0 2,3
SKP nominaalkasv 8,4 -5,6 6,4 6,0 5,8 4,6
SKP jooksevhindades (mld €) 28,1 26,5 28,2 29,9 31,7 33,1

Tarbijahinnaindeks 2,3 -0,2 1,4 2,2 2,1 1,9

Tööhõive kasv 1,0 -2,9 -0,3 0,8 0,8 0,7
Töötuse määr 4,4 7,5 8,0 7,3 6,6 5,9
Palga reaalkasv 5,1 1,3 -0,9 2,3 2,6 2,0
Palga nominaalkasv 7,5 1,1 0,4 4,5 4,8 3,9

Eratarbimine 3,1 -4,9 2,7 2,5 1,9 2,0

Kapitali kogumahutus 11,0 -10,1 5,1 7,9 9,8 4,1
Kaupade ja teenuste eksport 6,2 -8,5 5,8 4,5 9,8 3,0

RM
Riigirahanduse prognoos
 Riigieelarve 2020 maksutulud
mln €
10000

9500

9000

8500

8000

7500

7000

6500

6000

5500

5000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Riigieelarve 2020
 Kevadine hinnang maksutulude vähenemisele
mln €
10000

9500

9000

8500

8000
-1,3mld €
7500

7000

6500

6000

5500

5000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Riigieelarve 2020 Lisaeelarve 2020
Selle aasta maksutulude langus väiksem, kuid taastumine aeglasem
mln €
10000

9500

9000

8500

8000
-1,3mld €
7500
+468mln €
7000

6500

6000

5500

5000
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Riigieelarve 2020 Lisaeelarve 2020 Suveprognoos
Maksutulude prognoos 2020 optimistlikum, 2021 pessimistlikum kui LEAs

Suveprognoosi struktuur 2020

Aktsiisid Tulumaks

Käibemaks Sotsiaalmaks
 Maksukoormus langeb alla 32% SKPst
% SKPst
50%
45%
40%
35% 33,0% 33,8%
31,5%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023

Tööjõumaksud Tarbimismaksud Kapitalimaksud Euroopa Liit Soome

 Riigieelarve tulud jõuavad kriisieelsele tasemele 2022. aastaks
Mln €
14000 9,0% 10,0%

7,9%
12000 8,0%
6,2%
6,0%
10000
3,7%
4,0%
8000
1,7%
2,0%
6000
0,0%

4000
-2,0%
-3,4%
2000 -4,0%

0 -6,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Tulud kokku Tulude kasv
Mittemaksulised tulud vähenevad dividendide ja CO2 tulude tõttu ka järgnevatel
aastatel
Mln €
800 40,0%
33,1%
700
30,0%
600
20,0%
500

400 7,3% 10,0%

1,5%
300
-2,1% 0,0%
200 -6,9%

-10,0%
100 -15,4%

0 -20,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Mittemaksulised tulud Mittemaksuliste tulude kasv
Välisvahendid kasvavad uue perioodi käivitumise ja taasterahastu toel
Mln €
1600 25,0%

1400 18,9% 20,0%

18,1%

1200 14,4%
13,3% 15,0%

1000
10,0%
800
5,0%
600 1,3%
0,0%
400
-4,6%
200 -5,0%

0 -10,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024

Välisvahendid Välisvahendite kasv

 Kuluprognoosi eeldused

• Kuluprognoos baseerub eelmisel eelarvestrateegial, va indekseeritud

kulud
• Prognoos sisaldab uue perioodi välisvahendeid
• Lisaeelarve meetmete mõju on uuesti hinnatud
 Riigieelarve kulud pärast kriisimeetmete lõppemist ei vähene
Mln €

16000 9,0%

7,7% 8,0%
14000 7,5%

7,0%
12000

5,5% 6,0%
10000
4,8%
5,0%
8000
4,0%
6000
3,0%
4000 1,9%
1,4% 2,0%

2000 1,0%

0 0,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kulud kokku Kulude kasv
 Riigieelarve kulud pärast kriisimeetmete taandumist ei vähene
Mln €

3200 8,0%
7,0%
3100 7,0%

3000
6,0%
5,4%
2900
5,0%
2800
3,7% 4,0%
2700
2,6% 3,0%
2600
2,1%
2,0%
2500
1,0%
2400 1,0%

2300 0,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Sotsiaalkulud Sotsiaalkulude kasv
 Investeeringud kasvavad välisvahendite toel
Mln €
900 70,0%
59,5%
800 60,0%

44,8% 50,0%
700
40,0%
600
30,0%
500
20,0%
400
7,2% 10,0%
2,4%
300
-5,9% 0,0%
200
-10,0%

100 -23,7% -20,0%

0 -30,0%
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Investeeringud Investeeringute kasv
Lisaeelarve meetmete maht väheneb ja lükkub osaliselt 2021. aastasse

Mln €
800
542 hüvitisena või toetusena
600
füüsilisele isikule;
400
123 tegevustoetusena juriidilisele
200 isikule
-131
-810
- finantsinstrumentidena
juriidilistele isikutele
(200)
investeeringuteks antavate
(400) toetustena.
(600)
seadusemuudatus
(800)
(1 000) VV reserv
2020 2021 2020 2021
SUVI2020 MUUTUS LEA vs SUVI2020
 Nominaalne puudujääk jääb pikemalt püsima
mln €
400
200
0 181 142
28 34 30
-200 -51 -112 -91
-183 -146
-400
-600
-800
-1 000
-1 200 -1 021
-1 400
-1 358
-1 600
-1 800 -1 623
-1 745 -1 700
-2 000
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020* 2021* 2022* 2023* 2024*
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV Ülejääk (+)/puudujääk (-)
Sel aastal nominaalne puudujääk väiksem, kuid taastumine aeglasem
% SKPst
1,1% 2%
0,7%
0,2% 0,2% 0,1% 1%
-0,3% -0,5% -0,8% -0,6% -0,3%
0%
-1%
-2%
-3,1%
-3%
-4,3%
-5,4% -4%
-5%
-6,6% -6%
-6,0%
-7%
-8%
-9%
-10%
-11%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020* 2021* 2022* 2023* 2024*
Nominaalne positsioon, prognoos
Sel aastal nominaalne puudujääk väiksem, kuid taastumine aeglasem
% SKPst
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
-4%
-2,2% -5%
-6%
-7%
+3,5% -8%
-9%
-10%
-11%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020* 2021* 2022* 2023* 2024*
Nominaalne positsioon, prognoos Lisaeelarve
Struktuurne puudujääk ka vaatamata negatiivsele SKP lõhele

6 % SKPst

-2
-1,7 -2,0
-2,7
-4 -3,3

-6 -4,9
-5,7 -5,9
SKP lõhe
-8
Struktuurne positsioon
-10
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Võlatase kasvab, rahavooline puudujääk kaetakse võlakirjaemissioonide ja laenude abil

%SKPst
15
Reservid

10 8,0% 6,3%
5
0
-5 -0,4%
Võlg

-10
-8,4%
-15
-20
-25
-24,9%
-30
-31,3%
-35
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused

EFSF Netovarad(+)/-võlg(-)
Eesti jääb järgmisel aastal endiselt väikseima võlakoormusega riigiks Euroopa Liidus

200 25,0

180

160 20,0

140

120 15,0

Muutus, %
% SKPst

100

80 69,6 10,0

60 48,4
43,7
40 5,0
24,0
20

0 0,0
EE BG LU CZ SE LV DK LT MT RO NL PL SK IE FI DE HU AT SI HR UK CY BE FR ES PT IT EL
2019 2021 muutus

Euroopa Komisjon
Majandusprognoos on leitav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/
riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid