nr 4

MaksuMaksja
(134)
Hind 50 kr | EML liikmetele tasuta
Aprill 2009

Maksuameti uued tõed lk 4

Jootraha maksustamine lk 7

Sillatollid Narvas lk 28

ISSN 1736-4914

Kuidas edasi? lk 16-30

SJATE L
AK I I
M
DU
T I M K SU

A JAKIR
A
ES

E
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU SEMINAR
Riskid palgaarvestuses ja väljamaksete
maksustamises. Olulisi küsimusi töölähetusest.
14. mail 2009
kl 10.30–14.30 Tartus
hotelli Dorpat konverentsikeskuses (Turu 2)
Muudatused seadustes alates
01.07.2009
• palk, lisatasu, juurdemakse
• tagatis ja hüvitus
• keskmine palk ja alampalk
• palgatingimused
• eeldused õigeks palgaarvestuseks
• tööajaarvestus
• puhkusegraafik ja tegelik puhkuse
kasutamine
• vead palgaarvestuses ja maksustamises
• keda saab saata töölähetusse
• millal võib lähetusest keelduda
• töö tegemise koht
• lähetusega seotud kulud ja nende
hüvitamine
• maksuvabad hüvitised
• kolmanda isiku poolt kulude hüvitamine

Lektor: Virve Aru

Rödl & Partner Audit maksukonsultant

Seminari toimumise eel saab lektorile esitada küsimusi

e-posti aadressil koolitus@maksumaksjad.ee märksõna all „Küsimus lektorile”

OSAVÕTUTASU: 1500 kr, EML liikmetele 900 kr (hinnale lisandub käibemaks 18%)
INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198
koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee
Aprill
Sisukord
EML UUDISED
Maksuameti võimatu missioon
Maksude optimeerijad tõmmatakse
liistule - Lemmi Kann (ÄP)
Lasse Lehise, Rait Kaarma ja
Taavi Veskimägi kommentaarid
Sujuv üleminek uuele maksumäärale
EML selgitustaotlus, MTA vastus
Kuidas maksustatakse jootraha?
EML selgitustaotlus, MTA vastus
Lasse Lehise kommentaar
Maamaks valimisvankri ees
Hiie Marrandi
SEADUSEMUUDATUS
Valitsus otsustas 1. juunist peatada
riigipoolsed sissemaksed teise
pensionisambasse
Rahandusministeeriumi pressiteade
II samba maksete peatamise
mõjudest - Andres Võrk
Kuidas maksta välja kohustuslik
kogumispension
Kertu Fedotov
Töötukassa võtab üle tööturuameti
ülesanded
Pille Liimal
KUIDAS EDASI?
Sotsiaalmaks toodab asotsiaale
EML ettepanekud seaduseelnõu
algatamiseks, Sotsiaalministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi vastus
Lasse Lehise kommentaar
Metsamaterjaliga ikka metsas
EML taotlus, Õiguskantsleri Kantselei vastus
MaksuMaksja
XIII AASTAKÄIK
Ettevõtete rahvusvahelistumine – mitte
võimalus, vaid ainuke võimalus 20-21
4-6 Juhan Parts
Baltikumi jääsurm:
Esikaane foto: Madis Taimre
kapitalita pole arengut! 22-23
Taavi Veskimägi EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU AJAKIRI
Journal of Estonian Taxpayers’ Association
Information info@maksumaksjad.ee
6-7 Parts tahab tax free’ga meelitada
tel +372 626 4190
Venemaa turiste 23-24
Mirko Ojakivi (Ärileht) TOIMETUS
7-8
Ahtri 6a (Admirali maja)
Väike sotsiaalmaksusõnastik 25-27 10151 Tallinn
EML selgitustaotlus, tel 626 4196
faks 626 4199
Rahandusministeeriumi vastus
margit@maksumaksjad.ee
9-10 Lasse Lehise kommentaar www.maksumaksjad.ee
Vastutav väljaandja Lasse Lehis
Narva vürstiriik kehtestas
Peatoimetaja Margit Berko
uue maksu 28-30 Õigustoimetaja Martin Huberg
Martin Huberg Keeletoimetaja Neeme Põder
Fotograaf Madis Taimre
Lasse Lehise kommentaar
Illustraator Elo Annion
Küljendus Olivia Parmasto
11-13 UURIMUS Kirjastaja Maksumaksjate Liidu Kirjastus OÜ
Trükk AS Reusner
Kojukanne AS Eesti Post
Füüsilise isiku maksustamine hindamise
teel ja hindamise rakendamise põhi- LEVI
probleemid Eesti kohtupraktikas 31-35
Ajakiri ilmub 11 korda aastas,
Kristel Uibo kokku 12 numbrit
13-14 üksiknumber maksab EML-is 50 kr
3 kuu tellimus 140 kr
KOHTULUGU
poolaastatellimus 250 kr
aastatellimus 480 kr
Soome rünnakud Eesti autode vastu (hind sisaldab käibemaksu 5%)
15 said lõpu 36
Proovinumbri saadab toimetus tutvuda
Gaily Kuusik soovijale tasuta. Ajakiri hakkab käima
pärast EML esitatud arve tasumist alates
järgmisest kuust.
JURIST VASTAB 37
Gaily Kuusik EML liikmed saavad liikme-
16-18 soodustusena ajakirja tasuta.
MINU MAX
Praakeksemplari väljavahetamiseks tuleb
toimetusega ühendust võtta.
Kuidas tegeleda tülikate
võlausaldajatega? 38
Ajakirjas väljendatud seisukohtade rakendamine
18-19 või nõuannete ja soovituste järgimine toimub
nende kasutaja enda vastutusel.
ISSN 1736-4914
MaksuMaksja
Maksuameti võimatu missioon
Maksude optimeerijad tõmmatakse liistulee
Lemmi Kann
Äripäev
17.03.2009
Aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid tagasi ostnud
ettevõtted peavad olema valmis vastama maksuameti kü-
simusele „Miks sa seda tegid?”, sest just nende firmade
lauskontroll on tänavu maksuhaldurite prioriteet.
„Me vaatasime eelmise aasta lõpus läbi 200 äriühingut ja
93 puhul jäid meil küsimused õhku. Raha, mis ettevõtetest
välja läks, oli üle 1,4 miljardi krooni. Esimesed seitse kontrol-
li on juba alanud,” rääkis Maksu- ja Tolliameti kontrolliosa-
konna juhataja Egon Veermäe. Tegemist on rahalises mõttes
suurte firmadega.
Markantseim näide on Soome liftitootjale Kone kuuluv
Eesti tütarfirma Kandur, mis vähendas mullu veebruaris
aktsiakapitali 422,9 miljonilt kroonilt 5 miljonile kroonile.
Kuni eelmise aasta lõpuni maksustati aktsiakapitali välja-
maksmist aktsionäri tasemel, mille tulemusena ei pidanud
juriidilisest isikust aktsionärid ja välisomanikud saadud tulult
tulumaksu tasuma. Selle aasta algusest aga maksab ettevõtte
kapitali vähendamisel ja väljamaksmisel tulumaksu ise ja
kõikide aktsionäride pealt.
Maksuameti seisukoht on, et selline tegevus oli paljudel
juhtudel seotud tulumaksuseaduse muutmise seaduse väl-
jatöötamise alase info levikuga ning seega kuuluvad need
ettevõtted riskigruppi.
„On võimalik jõuda järeldusele, et aktsiakapitali vähen-
damise ettekäändel tehakse väljamakseid jaotamata kasumi
arvelt eelkõige selleks, et vältida kasumi jaotamisel tekkida
võivat tulumaksu tasumise kohustust,” nendib maksuamet.
Oletatava maksuriskiga äriühingud peavad nüüd hakkama
maksuhaldurile tõestama, et tegemist polnud maksudest
kõrvale hoidmisega.
„Maksuhaldur on võtnud ette suhteliselt üle jõu käiva ja
võimatuna tunduva missiooni. Kui aktsiakapitali vähen-
damine on tehtud äriseadustiku nõudeid järgides ja tulu-
maksuseadusega kooskõlas, siis ma ei saa aru, mida mak-
suametil uurida on?” oli endine maksuameti juht ja eks-
TEISED MTA MISSIOONIST:
Lasse Lehis
EML juhatuse esimees
Täitmiseks kohustuslikud on seadused, mille Riigikogu
on vastu võtnud, president välja kuulutanud, mis on Riigi
Teatajas avaldatud ja jõustunud. Kõrvale saab hiilida ainult
kehtivast seadusest.1
4
rahandusminister Aivar Sõerd skeptiline, kas ressursirohke
uurimine riigile ka tehtud kulutused tagasi toob. Samuti
näeb Sõerd ohtu, et maksukorralduse seaduse majandusliku
sisu järgi tõlgendamise sätet hakatakse kasutama stiilis
„eesmärk pühendab abinõu”.
„Need menetlused ei saa olema lihtsad, kuna ei allu tehte-
le, kus kaks pluss kaks on alati neli, ning ilmselt paljudel
juhtudel lõppebki uurimine konstateeringuga, et kõik on
korras,” möönis Veermäe, lisades, et kindlasti jõuab osa kaa-
susi ka kohtusse.
Maksuametnik soovitas kapitali vähendanud ettevõtjatelt
kõigepealt enda käest küsida: kui võtta tehingust saadud
maksueelis ära, kas ta siis ka selle tehingu teeks?
Mõtted, mis tundega maksuhalduri visiiti oodatakse, eelis-
tasid aktsiakapitali vähendanud ettevõtjad esialgu enda
teada jätta.
Kuidas tõestada?
„Siin lihtsat vastust ei ole, see sõltub konkreetsest tehin-
gust. Aga ettevõtja peaks suutma näidata, et tehingul olid
mõistlikud ja usutavad ärilised eesmärgid, mitte eelkõige
maksude optimeerimine,” ütles konsultatsioonifirma Ernst
& Young juhatuse liige Ranno Tingas.
Näiteks võivad Tingase sõnul end üsna kindlalt tunda
suurettevõtted, kus on toimunud üleeuroopaline restruk-
tureerimine – kaotati tütarettevõtted ja mindi üle filiaali-
dele. Samuti on kõik korras, kui kapitali vähendamisel
maksti välja raha, mis varem oli ettevõttesse kapitalina sisse
makstud. „Probleem tekib nende ettevõtetega, kus näiteks
kapitali vähendati 10 miljoni pealt 1 miljoni peale, aga raha
võeti välja 100 miljonit,” ütles ta.
„See on keeruline teema ja maksuametil pole kindlasti lihtne
neid küsimusi tõendada. Aga reaalsus on see, et kui maksu-
sid määratakse, on summad tunduvalt suuremad kui näiteks
sõiduauto, millelt on erisoodustusmaksud maksmata. Selles
mõttes on maksuameti prioriteediküsimus muidugi arusaa-
dav,” sõnas Tingas. Siiski peavad maksuametnikud arvestama
riskiga, et tehingu majandusliku sisu vaidlustamine ei ole neil
mitte alati edukalt läinud, ja küsimuseks jääb, kes maksab
sel juhul kinni maksumaksjale ja riigile tekitatud kahju.
Kui mõni maksuametnik arvab, et maksumaksjaid saab
karistada veel vastuvõtmata seadusemuudatusest kõr-
valehoidumise eest, siis peaks MTA luubi alla võtma ka
kõik hotellid, kontserdikorraldajad, apteegid, kirjastused ja
matusebürood, kes jätkasid täiesti vastutustundetult 5%
1
Vt Lasse Lehis. Soovin maksuametile rohkem tervet mõistust. −
Äripäev, 17.03.2009.

käibemaksu määra rakendamist pärast seda, kui 2008. aas-
ta suvel ajalehtedes esimest korda kirjutati, et koalitsioon
plaanib käibemaksu soodusmäära kaotada. Selle loogika
alusel oleksid kõik need ettevõtted pidanud oma poe päe-
vapealt sulgema ning avama taas alles 1. jaanuaril, et saaks
asuda vapralt riigile suuremat käibemaksu maksma.
Soovitame maksuametnikel ka lähemalt uurida nende lap-
sevanemate täiesti ebapatriootilist käitumist, kelle perre
sündis esimene laps just 2008. aastal, kui kehtis tulu-
maksutagastus alates esimesest lapsest. Maksu- ja Tolli-
ameti eesrindlikust algatusest võiksid eeskuju võtta ka
teised asutused. Näiteks võiks Töötukassa keelduda töö-
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
EML UUDISED
tuskindlustushüvitiste maksmisest inimestele, kes julge-
vad töötuks jääda pärast 1. juulit 2009, kui hakkavad keh-
tima kõrgemad töötuskindlustushüvitise määrad. Politsei
võiks jätkuvalt trahvida ka neid autojuhte, kes pärast trah-
vide tõstmist 2009. aastal on lõpetanud liikluseeskirja-
de rikkumise ja sellega õõnestavad meie niigi õblukest
riigieelarvet.
EML loodab, et terve mõistus ei ole Maksu- ja Tolliame-
tist lõplikult kadunud ja selle asutuse juhtkond mõtleb
enne „inimkatsete” alustamist läbi oma kahtlase väärtu-
sega otsuste võimalikud tagajärjed, mille peavad kohtuku-
lude ja intressidena kinni maksma kõik maksumaksjad.
Elo Annioni illustratsioon
5
MaksuMaksja
Rait Kaarma
Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ
advokaat
Maksuhalduri hoog ja ajastus asuda maksukorralduse sea-
duse § 84 (sätestab tehingu maksustamisel majandusliku
sisu ülimuslikkuse selle juriidilise vormi ees) rakendama
2007.-2008. aastal toimunud kapitali vähendamistele on ülla-
tuslik.2 Seda põhjusel, et Riigikohtu poolt on veel lõplikult
käsitlemata kaks maksustamise majandusliku sisu tõlgenda-
mise reeglit puudutavat ja ilmselt pretsedenti loovat kaasust,
millest üks puudutas AS Hansapank aktsionäride aktsiate
ülevõtmist FöreningsSparbanken AB (Swedbank’i) poolt ja
teine AS Sylvester aktsiate müüki Stora Enso Timber OY-le.
Seejuures on märkimisväärne, et maksuhaldur ei pööra-
nud kapitali vähendamistele 2008. aasta lõpus praegusele
Taavi Veskimägi
Riigikogu liige
Endine rahandusminister
EML nõukoja liige
Kohus ei ole senise lähenemise põhiselt maksukorralduse
seaduse § 84 piirideta tõlgendamise võimalusi Maksu- ja
Tolliameti poolt aktsepteerinud. On vähene tõenäosus sel-
le lähenemise muutumiseks kohtute poolt.3 Mis tähendab
antud juhul eelkõige ameti soovi maksumaksjale anda sõ-
num – see teema võetakse fookusesse. Kindlasti lootuses, et
osa äriühingu omanikest hakkavad maksu- ja intressinõuet
kartma ja maksavad vabatahtlikult oma vähenduse pealt
tulumaksu ära.
Sujuv üleminek uuele
maksumäärale
Käibemaksuseaduse rakendamine
EML selgitustaotlus Maksu- ja Tolliametile
18.02.2009
Soovime saada selgitusi käibemaksuseaduse § 29 lg 7 ra-
kendamise kohta.
Käibemaksuseaduse § 29 lg 7 sätestab järgmist: Kui mak-
sukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud
arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe
tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni
esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad
muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise mak-
6
sarnast tähelepanu, kuigi ajakirjandus hoidis teemat pide-
valt fookuses. Juhul, kui maksuhaldur oleks sellele teema-
le juba enne sellist tähelepanu pööranud, oleksid paljud
äriühingud kindlasti küsinud siduvat eelotsust. Seega on
maksuhaldur käitunud maksumaksjate suhtes selgelt hea
halduse tava vastaselt ning küüniliselt. Ja lõpetuseks ei
tohi isegi majandussurutise tingimustes ära unustada, et
õigusriigis ei pühitse eesmärk abinõu.
Kuigi maksuõiguses kehtivat majandusliku sisu tõlgenda-
mise reeglit ei saa eitada, heidab käesoleval juhul maksu-
haldur maksumaksjale ette muu hulgas seda, et maksu-
maksjad on maksude planeerimisel võtnud arvesse tulevasi
seadusemuudatusi. Kui aga maksumaksja lähtub kehtivast
seadusest ja tema tehingutel on majanduslik sisu, ei ole
mitte mingisugust alust väita, et maksumaksja poolt kapi-
tali vähendamine oleks kuidagi seotud maksudest kõrvale-
hoidumisega.
Äriühingu tasandil majanduslikult otstarbekas käitumine
kehtiva õiguse piires on täiesti korrektne lähenemine. Kui
keegi vähendas otseselt aktsiakapitali ja siis pani maksuva-
balt saadud väljamakse kohe uuesti kapitalisuurendusena
äriühingusse tagasi, võib seda käsitleda maksudest kõrvale
hoidmise eesmärgil tehtud tehinguna. Muidu mitte.
Kui Maksu- ja Tolliamet hakkab kõik aktsiakapitali vä-
hendusi käsitlema maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil
tehtutena, siis võib see riigile minna väga kalliks maksma
ja kujuneda parima tootlusega „investeeringuks” keerulistel
aegadel.
2
Vt pikemalt: Rait Kaarma. Kommentaar: Maksuterminaatorite
taassünd? − Äripäev, 18.03.2009.
3
Vt pikemalt: Veskimägi: ühe lauaga löömist ei tohi olla! − Äripäev,
17.03.2009.
sustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kree-
ditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve
kohta.
Soovime teada, kas see säte rakendub ka kaupadele ja
teenustele, mille käive oli kuni 2008. aasta lõpuni maksus-
tatud 5% maksumääraga, kuid millele kehtib alates 2009.
aastast 9% maksumäär (näiteks raamatud). Kui 2009. aastal
esitada kreeditarve 2008. aastal müüdud raamatutele, kas
kreeditarvel arvutatakse käibemaks 5% või 9% määras? Kui
tuleb rakendada 5% määra, siis kuidas deklareerib raamatu-
te müüja käibedeklaratsioonis oma käibe vähenemist ning
kui pika aja jooksul saab 5% maksumääraga kreeditarveid
esitada?

MTA vastus selgitustaotlusele
Aule Kindsigo
Maksude osakonna juhataja
06.03.2009
Käibedeklaratsioonides 5% käibemaksumääraga kaupade/
teenuste käibe parandamine on vähese marginaalse täht-
susega, seetõttu ei olnud mõistlik lisada selle tarbeks täien-
dav lahter alates 01.01.2009 kehtivasse käibedeklaratsiooni.
Kuidas maksustatakse
jootraha?
EML selgitustaotlus Maksu- ja Tolliametile
27.02.2009
Soovime saada selgitusi jootrahade maksustamise kohta.
1) Kas näiteks toitlustusasutuses kliendi antud jootraha
kuulub kauba või teenuse eest makstava summa
hulka käibemaksuseaduse § 12 lg 1 tähenduses ja on
käibemaksuga maksustatav? Kas maksustamine võib
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
EML UUDISED
Kui maksumaksjal on vajalik eelmistel maksustamispe-
rioodidel näidatud 5% käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu
parandada, tuleb parandusest tingitud käibemaksu muu-
datus näidata arve tühistamise või kreeditarve esitamise
maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis
täpsustuste lahtris 10 või 11. Käibe suurust antud juhul ei
ole vaja muuta, täpsustuste lahtris näidatakse ainult, kas
juurde- või tagasiarvestatud käibemaks.
Käibemaksuseaduses puuduvad piirangud selles osas, kui pi-
ka aja jooksul saab 5% maksumääraga kreeditarveid esitada.
sõltuda jootraha maksmise viisist (nt sellest, kas klient
määrab jootraha konkreetsele teenindajale või mitte)?
2) Kas eelmises küsimuses nimetatud jootraha, mille töö-
andja kogub kokku ja maksab välja töötajale, maksus-
tatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga, töötuskindlus-
tusmaksetega ja kohustusliku kogumispensioni mak-
sega? Kas maksustamine sõltub näiteks sellest, kas
jootraha makstakse konkreetset klienti teenindanud
töötajale või jagatakse ka teiste töötajate vahel?
Elo Annioni illustratsioon
7
MaksuMaksja
MTA vastus selgitustaotlusele
Aule Kindsigo
Maksude osakonna juhataja
19.03.2009
Pöördusite meie poole selgituse saamiseks jootrahade mak-
sustamise kohta. Kuna seadusandlus otseselt ei reguleeri
jootraha maksustamist, siis lähtume vastuses maksusta-
mise üldpõhimõtetest.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 1 kohaselt moodusta-
vad käibe maksustatava väärtuse kauba või teenuse müü-
gihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse
saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse
saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Seega,
kui toitlustusasutus loeb jootraha saamist (kas sularahas
või ka arveldusarvele kantuna) osutatud teenuse maksus-
tatava väärtuse hulka, on kogu summa tavapäraselt käi-
bemaksuga maksustatav ja täiendava tulu saamine jootra-
hana ei mõjuta äriühingu sisendkäibemaksu mahaarvamist.
Kui jootraha saamine on eraldatav teenuse eest esitatava arve
alusel saadud rahadest, võib äriühing käsitleda jootrahana
saadud summasid ka raha laekumisena mitteettevõtluse
tarbeks, kuid sellisel juhul tuleb sisendkäibemaksu maha-
arvamisel kasutada kogukäibe ja mitteettevõtluse proport-
siooni. Üldjuhul, kui maksukohustuslase raamatupidami-
ses ei ole võimalik eristada ettevõtluse tarbeks soetatud
KOMMENTAAR MAKSUAMET SUUDAB ÜLLATADA
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Taas kord tuleb nentida, et nii nagu eelmises MaksuMaksjas
avaldatud liisinguteemalises kirjavahetuses, on MTA jälle
väljunud klassikalisest paradigmast („makse tuleb maksta
tihti, kuid see-eest palju”, millele vastandub EML seisukoht
„maksude maksmisega ei ole mõtet üle pingutada”). Veelgi
enam, selles kirjas on MTA seadnud kahtluse alla maksude
kõige tähtsama tunnuse – kohustuslikkuse. Selliseid fraase
nagu „äriühing võib” või „kui toitlustusasutus loeb” ei kohta
maksuõiguses just sageli.
Paistab, et maagiline sõna „mitte-ettevõtlus” on maksuame-
ti sellekevadine käibemaksumood. Liisingulepingu puhul
saime ka lugeda mingist müstilisest ettevõtlusest väljumisest.
Siin sama lugu – prae müümine restoranis on ettevõtlus,
aga kelneri jootraha ei ole ettevõtlus. Küll aga saab äriühing
„mitte-ettevõtluse” tulemusena raha, mille maksmisel töö-
tajale tuleb maksta makse nagu palgalt. Huvitav „mitte-ette-
võtlus” küll, mille käigus raha tekib. Äkki kujutab jootraha
endast annetust? Või on hoopis tegemist pistisega töötajale?
Kui hakata lähemalt uurima KMS § 29 lõiget 4, siis tun-
nistan ausalt, et mina ei leia käibemaksuseadusest sellist
8
kauba või teenuse sisendkäibemaksu ettevõtlusega mitte-
seotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisend-
käibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvami-
se kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri
juhi otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust ka-
sutusest (KMS § 29 lg 4).
Jootraha maksustamine
tulumaksuga. Juhul, kui
tööandja kogub jootraha
kokku ja maksab välja
töötajale, siis on see oma
olemuselt palgalisa ehk
lisatasu, millelt on töö-
andja kohustatud ar-
vestama, kinni pida-
ma ja tasuma makse
samamoodi nagu
palgalt. Jootraha
maksustamine
ei sõltu sellest,
kas seda maks-
takse konkreet-
set klienti tee-
nindanud töö-
tajale või jaga-
takse jootraha ka
teiste töötajate vahel.
kohta, mis nõuaks sisendkäibemaksu mahaarvamist „kogu-
käibe ja mitteettevõtluse proportsiooni” alusel. Selle eest
olen ma lugenud Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsemb-
ri 2004 otsust kohtuasjas nr 3-3-1-74-04, kus on selgelt kirjas,
et maksuvabast käibest tekkivaid sisendkäibemaksu osalise
mahaarvamise meetodeid ei saa analoogia korras rakendada
KMS § 29 lg 4 puhul. Kui eeldada, et MTA pakutud § 29 lg 4
tõesti oleks asjakohane, siis tuleks hakata mõtlema, millised
võiksid olla need kaubad ja teenused, mida üks ettevõtja
võiks soetada ainult jootraha saamise tarbeks. Näiteks võiks
see olla raha kogumise klaaspurk ja kelluke, mida iga „tipi”
kõlksatamise puhul helistatakse. Rohkem nagu ei suuda
midagi mõistlikku pakkuda.
Aga kuidas siis minu arvates peaks käima jootrahade
maksustamine? Ma võin välja pakkuda tõlgenduse, mis on
kirjas Saksamaa käibemaksu juhendis ja pärineb 1971. aasta
kohtupraktikast. Tuleb vahet teha, kas jootraha on antud
kaupa või teenust müüvale ettevõtjale või on adresseeri-
tud otse teenindavale personalile. Esimesel juhul kuulub
jootraha käibe maksustatava väärtuse hulka, teisel juhul
on see töötajate tulu, mida tööandja vaid vahendab. Näiteks
kui kohvikut peab käibemaksukohustuslasest FIE üksi või
koos oma perega, siis on jootraha tema ettevõtlustulu. Kui
aga kohvikus töötavad töölepingu alusel töötajad, siis võib
tõesti öelda, et klient tegi tööandjale sihtotstarbelise eraldi-
se töötaja palga suurendamiseks. Aga sisendkäibemaks jätke
küll rahule, sellel pole jootrahaga mingit pistmist.

Maamaks valimisvankri ees
Hiie Marrandi
EML jurist
hiie@maksumaksjad.ee
Viimasest maamaksuvaidluste ülevaatest meie ajakirjas on
möödunud ligi pool aastat. Eelmist kokkuvõtet saab lugeda
2008. aasta oktoobrinumbrist.1
Uutele lugejatele märgin asja tutvustamiseks, et 2008. aas-
ta kevadel läks lahti tuline maamaksuvaidlus küsimuse üle,
kas on õiglane (ja seaduste ning õigusprintsiipidega koos-
kõlas), et kohalik omavalitsus võtab detsembris vastu ot-
suse, et uuest aastast on maamaksumäär 0,6% asemel 1,5%
(kahe ja poole kordne maksutõus). Just sellise maamaksu-
tõusu kehtestas 2008. aasta alguses Tallinna linn. Pärast maa-
maksuteadete väljastamist 2008. aasta kevadel leidus vap-
raid maaomanikke, kes söandasid asja kohtus vaidlustada.
Maamaksuvaidluste kurb saatus
Praeguseks on asjad tublisti edasi arenenud, paraku mitte
just heas mõttes. Pigem isegi halvas mõttes ja seda selle-
pärast, et järjekordne koduomanik pidi kohtuvaidluses alla
vanduma. Kõnealune maamaksuvaidlus, milles maaomanik
jäi ringkonnakohtus kaotajaks2, jäi Riigikohtus 10. märtsil
ilma menetlusloata.3 Lihtinimesele arusaadavas keeles tähen-
dab see, et teises kohtuastmes jäi maksuameti saavutatud
võit asjas lõplikuks ja kõrgeimaks lahendiks, ning Riigikoh-
tule esitatud kassatsioonkaebus loeti põhjendamatuks.
Tallinna Ringkonnakohus leidis selles vaidluses, et maa-
maksumäära tõstes ei ole maaomaniku õigusi rikutud. Kuna
antud juhul oli kaebajaks koduomanik, kelle keskmine kuu-
sissetulek ületab märgatavalt kohalikku keskmist palka, ei
ole ka väga imestada, et ringkonnakohus apellatsioonkae-
bust ei rahuldanud. Tõepoolest, kui keskmisest suurema
sissetulekuga isiku jaoks tõuseb maamaks 4700 krooni
võrra, ei sunni see ilmselt teda oma omandit võõrandama
(hoolimata asjaolust, et maksutõusu oli ootamatu ja üpris
kõrge).
Kohus märkis veel, et maksude kehtestamist ega nende suu-
rust ei pea riik õigustama. Tegemist on eelkõige poliitiliste küsi-
mustega, mitte õigusliku valdkonnaga, mille osas saaks kohus
oma hinnangu anda. Halduskohus on õigesti leidnud, et alles
isiku õiguste ilmselgelt ebaproportsionaalse riive korral võib
kohtuvõimu sekkumine olla teatud ulatuses võimalik. Käes-
olevas asjas pole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiratud.
Riik on jätnud kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi maa-
maksumäära kehtestamisel. Kaalutlusõiguse olemasolu an-
tud küsimuses ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks oma
otsust kohtus kulupõhiselt õigustama. Maamaksu kasutamine
ei toimu sihtotstarbeliselt, vaid laekuvatest summadest on või-
malik täita kõiki kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
EML UUDISED
ning muude õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud
kohustusi.
Maamaksu puhul on tulumaksu kõrval tegemist ühe pea-
mise kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva tuluga, mille
arvelt kohalik omavalitsus oma kohustusi täidab. Arvestades,
et maamaksu ei olnud tõstetud mitu aastat, samas toimus maa
maksustamishinna määramine jätkuvalt 2001. aasta seisuga
tehtud korralise hindamise tulemuste alusel, mis erines oluliselt
maa tegelikust väärtusest, ei saa maksumäära tõstmist pida-
da meelevaldseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohalik
omavalitsus kohustatud tõendama, et maamaksu tõusu arvelt
eelarvesse täiendavalt laekuvaid summasid oli tõesti vaja ning
et vastavaid rahalisi vajadusi ei olnud võimalik täita min-
gite muude laekumiste arvelt.
Selline vajadus täiendavate summade laekumiseks võib
kohalikul omavalitsusel tegelikult täiesti reaalselt tekkida
seoses ühe uue seaduseelnõuga, mis on Riigikogus me-
netluses.4 Nimelt kavandatakse keskkonnatasude seaduse
ja kalapüügiseaduse muutmise seadusega olulist kohaliku
omavalitsuse eelarve tulusid vähendavat muudatust, mille
kohaselt karistatakse saastetasude äravõtmisega neid oma-
valitsusi, kes pole korraldatud jäätmevedu sajaprotsendi-
liselt sisse viinud. Seadusemuudatusega pannakse koha-
likule omavalitsusele seega kohustus koos ähvardusega:
KOV jäätmemajanduse süsteem peab olema korras ja toi-
mima, vastasel juhul jätab riik karistuseks kohaliku oma-
valitsuse ilma saastetasudest, mis muidu laekuvad KOV
eelarvesse.5
Rahandusministeerium näiteks jättis nimetatud eelnõu
kooskõlastamata, sest ei nõustunud kohalikele omavalit-
sustele täiendavaid kulusid nõudvate kohustuste panemi-
sega. Samas pakkus ministeerium, et kohalikel omavalit-
sustel on tulenevalt maamaksuseadusest võimalik kehtes-
tada maksu määr vahemikus 0,1% kuni 2,5% maa maksus-
tamise hinnast ja seega maamaksu kaudu teenida tulu
näiteks jäätmeseadusega pandud ülesannete täitmiseks. Na-
gu näeme, ei ole Tallinnas praegu kehtiv 1,5% maamaksu-
1
Hiie Marrandi. Maamaksuvaidluste vahekokkuvõte. – MaksuMaksja
2008, nr 10, lk 10-12.
2
Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2009 otsus asjas 3-08-685.
Kättesaadav kohtulahendite andmebaasis: www.kohus.ee/
kohtulahendid/index.aspx.
3
Vaidluse osapoolel on õigus oma õiguse nimel võidelda kuni
Riigikohtuni välja. Selleks, et asi Riigikohtus arutlusele tuleks, peab
ringkonnakohtu otsuse peale esitatavas kassatsioonikaebuses muu
hulgas põhjendama, miks just see vaidlus on nii oluline, et Riigikohtus
peaks asjale menetlusloa andma. Kui Riigikohus leiab, et asi on
menetlemist väärt, teeb ta vastava otsuse „menetleda”, kui ei, siis on
otsus lakooniline – „mitte menetleda”.
4
Riigikogu XI koosseisu eelnõu nr 441 SE „Keskkonnatasude seaduse
ja kalapüügiseaduse muutmise seadus” on kättesaadav Riigikogu
kodulehel www.riigikogu.ee.
5
Oma arvamuse eelnõu kohta on Äripäeva veebiväljaandes avaldanud
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Vt Jäätmed kui ärapanemise
vahend. 10.04.2008, www.ap3.ee.
9
MaksuMaksja
määr sugugi lagi, põhimõtteliselt oleks ruumi veel 1,6-kord-
sele maksutõusule.
Elu aga on huvitaval kombel läinud sedasi, et Riigikogus on
menetluses valitseva koalitsiooni maamaksuseadust muutev
eelnõu (459 SE), millega soovitakse inimeste kodualune
maa maamaksust sootuks vabastada. Muidugi ei kavatse
riik ise nii palju sekkuda, et kodualune maa maamaksust
vabastada, aga eelnõuga antakse selline õigus KOV-dele.
Kohaliku omavalitsuse volikogu saab õiguse kehtestada
koduomanikele maamaksusoodustuse andmise kord ja
ulatus. Eelnõu ei ole veel parlamenti lugemistele jõudnud
ning selle edasine käekäik ei ole väga kindel, aga on selge,
et maamaks on valimisvankri ette rakendatud.6
Maamaksutõusu hüvitamine – poolik populaarsus-
projekt?
Nagu lugeja mäletab, tõusis Tallinna pensionäridel maa-
maks 2008. aastal 2,5-kordseks. Tallinna Linnavolikogu
võttis maamaksutõusu kompenseerimiseks 03.04.2008
vastu populaarse määruse nr 13: „Maamaksu tõusu hüvita-
mine pensionisaajatele 2008. aastal”. Määrus oli paljutõo-
tav, sest selle alusel kompenseeriti maamaksu tõus 2008.
aastal pensionäridele, kes said seni vaid 700-kroonist maa-
maksusoodustust. Kujutlege olukorda, et teie tagasihoidliku
maalapi pealt tasumisele kuuluv maamaks tõusis näiteks
2000 kroonilt 5000 kroonile ning selle tõusu, 3000 krooni,
hüvitab täies ulatuses linn. Teeb ju meele rõõmsaks? Sa-
masisuline määrus võeti vastu ka maamaksu kompenseeri-
miseks pensionäridele 2009. aastal.7
Eelmisel aastal esitas maamaksuhüvitise saamiseks aval-
duse tublisti üle 4000 Tallinna pensionäri, kellest 3994-le
maksti hüvitist. Tallinna linna kodulehel avaldatud uudise
kohaselt maksti Tallinnas maamaksutõusu hüvitisteks 3994
isikule kokku 8,2 miljonit krooni, keskmiselt 2054 krooni
taotleja kohta. Ka 2009. aasta hüvitisi on juba hakatud välja
maksma.8
Kadi Kivaste
Veljo Kütt
Baltic Moosehead OÜ
Mare Laur
Harju Elekter AS
Kaie Pill Kaksteist Kuud OÜ
Urve Saks Kodanikuühiskonna
Indra Schmidt Sihtkapital SA
Merli Uig Michael Pärt Musik OÜ
10
Asja juures on vaid üks traagiline „aga”. Määrustega soovis
linnavolikogu ilmselt likvideerida enda poolt maamaksu-
tõusuga tekitatud ebaõiglust, aga tegi seda kaheldavalt. Nimelt
oli maamaksu tõusu hüvitamine seotud eeltingimusega, et
pensionisaaja pidi maatüki omanik olema juba 2001. aastal.
Kõik pensionisaajad, kes said oma kodu omanikuks pärast
2001. aastat, kuigi neil on õigus saada 700 krooni ulatuses
maamaksuvabastust, jäid ilma igasuguse võimaluseta saada
2008. ja 2009. aasta maamaksutõusu hüvitamist. EML on
sellise kummalise ja ebaõiglase vahettegemise vaidlustanud
õiguskantsleri juures, vastav taotlus on praegu menetluses.
Hoiame teid asjade edasise käiguga kursis, püsige Maksu-
Maksja lainel!
6
Riigikogu XI koosseisu eelnõu nr 459 SE „Maamaksuseaduse muut-
mise seadus” on kättesaadav Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.
7
Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määrus nr 42 „Maamaksu tõusu
hüvitamine pensionisaajatele 2009. aastal”.
8
Vt Tallinn alustas maamaksuhüvitise väljamaksmist. 30.03.2009,
www.tallinn.ee.
Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:
• Taavi Madiberk. Kodu maamaksust vabaks! –
2008, nr 5, lk 5-7.
• Lasse Lehis. Ceterum censeo – maamaks tuleb
kaotada. – 2008, nr 5, lk 8.
• Hiie Marrandi. Maamaksuvaidluste vahekokku-
võte. – 2008, nr 10, lk 10-12.
• 2008. aasta koduomaniku sõbraks kuulutati Lasse
Lehis, kiusajaks Eesti Gaas. – 2008, nr 12, lk 8.
• Hiie Marrandi. Tallinna maamaksudebatt 2008.
– 2008, nr 12, lk 24-26.
• Valter Aasmäe. 15 aastat maamaksuseadust. –
2008, nr 12, lk 26-29.
EML uued liikmed
My Fitness OÜ
Silmaarst Krista Turman OÜ
Stepline Invest OÜ
Sylvester Kuusalu AS
Warren Safety OÜ

Valitsus otsustas 1. juunist
peatada riigipoolsed
sissemaksed teise
pensionisambasse
Rahandusministeeriumi pressiteade
13.04.2009
Tänasel erakorralisel valitsuskabineti nõupidamisel otsus-
tati, et riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse pea-
tatakse alates 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni. Inimestel
on võimalik jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist juba
järgmisel aastal ning samas kavandab riik hiljem rakendada
saamata jäänud sissemaksete arvelt kõrgemaid omapoolseid
määrasid. Teise pensionisamba sissemaksete peatamise ees-
märgiks on vähendada riigi kulusid, võimaldades keeruli-
sel ajal raha paindlikumalt kasutada.
„Tänane otsus säilitab kogumispensioni süsteemi ka tu-
levikuks, tagades tulevastele pensionäridele aastakümnete
pärast inimväärse elu,” ütles rahandusminister Ivari Padar.
Valitsuse otsuse kohaselt peatab riik omapoolsed sisse-
maksed teise pensionisambasse alates 1. juunist 2009. Riik
jätkab sissemakseid 2011. aastal 2%-ga ning tavapärane
4%-line sissemaksete määr taastub 2012. aastal.
Pensionisüsteemiga liitunutel on võimalik jätkata oma-
poolseid sissemakseid 2010. aastast avalduse alusel tavapä-
rases 2% mahus. Alates 2014. aastast kavandab riik ma-
janduskasvu taastumise korral tõsta uuesti ka riigipoolset
panust, millega kompenseeritakse vahepeal saamata jäänud
osa.
Rahandusministeerium analüüsib tänasest otsusest tule-
nevalt kõiki seaduse muudatusega seotud detaile ning
kohtub täiendavalt ka koostööpartneritega. Ministeeriu-
tulumaks?
käibemaks?
Kõik
Kõik
õ
õiikk vastused
vastus
tu EML koduleheküljel rubriigis MAKSUKÜSIMUSED
www.maksumaksjad.ee
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
SEADUSEMUUDATUS
mi eesmärgiks on esitada seaduse muudatused valitsusele
neljapäeval.
„Rahandusministrina soovitan fondihalduritele kasutada
mõningast hingetõmbeaega selleks, et realistlikult ümber
hinnata järgneva 20 aasta kasvustrateegiad,” lisas Padar.
Täna maksab kohustusliku kogumispensioniga liitunu sis-
semakse tegemisel 2% oma palgast, millele riik lisab liitunu
eest tasutud sotsiaalmaksu arvelt 4%. Fondidega on liitunud
üle 580 000 inimese. Sissemaksete peatamine võimaldab rii-
gil 2009. aastal kokkuhoidu ligikaudu 1,4 miljardit krooni.
Rahandusminister meenutas, et II samba maksete ajutise
külmutamise idee pakkusid tänavu aprillis välja valitsust
nõustanud eksperdid ja teadlased, kelle enamik muid ette-
panekuid jõudis veebruaris Riigikogus kinnitatud 2009.
aasta negatiivsesse lisaeelarvesse. „Kuna tegu on tõsist sot-
siaalset ja majanduslikku mõju omava muudatusega, oli
pikem ja sügavam arutelu hädavajalik. Tähtis on see, et riik
on valmis hiljem omalt poolt taas sissemakset suurendama,”
lausus Ivari Padar.
Valitsuskabinet kiitis täna heaks ka teised 2009. aasta va-
litsussektori eelarvepositisooni parendavad meetmed, nagu
planeeritud vedelkütusevaru soetamiseks ettenähtud va-
hendite mittekasutamine, mis tuleneb alanenud kütuse-
hindadest ja vajaduste vähenemisest, ning AS Eesti Raud-
tee aktsiakapitali suurendamiseks ettenähtud vahendite
mittekasutamine plaanitud mahus. Lisaks arutas valitsus
vajadust tõsta töötuskindlustusmakse määrad 1. maist 2009.
aastal 3%-ni. Kokku võimaldab täna arutatu kokkuhoidu
2,6 miljardi krooni ulatuses.
tööõigus?
11
MaksuMaksja
II samba maksete peatamise
mõjudest
Andres Võrk
Praxise analüütik, TÜ lektor
praxisestonia.blogspot.com
01.04.2009
Valitsuse kaval plaan II samba maksed ajutiselt peatada
omab mitmeid lühi- ja pikaajalisi efekte.
Lühiajaline kaotus on see eelkõige pensionifondide jaoks,
kes kaotavad sissetulevas rahavoos kahe aasta peale kokku
ligi 6 miljardit krooni. (Eelmisel aastal kogus II pensioni-
sammas ligi 3,7 miljardit, sellest 2,5 miljardit sotsiaalmaksu
ümbersuunamisest). Fondide koguväärtus pärast möödunud
aasta suuri kukkumisi peaks olema praegu suurusjärgus
12 miljardit kooni, mis tähendab, et fondide jaoks on kahe
aasta jooksul 6 miljardist kroonist ilma jäämine kaotus niigi
raskes seisus.
Riiklik pay-as-you-go pensionikindlustus saab siis vasta-
valt lisaraha, mis jääb riigi poolt II sambasse suunamata ning
I samba riiklikke pensione järelikult langetama ei pea. Sellel
aastal oli prognoositud riiklikeks pensionikuludeks ligi 19 mil-
jardit krooni. Täiendav rahavoog 1,5 miljardit sellel aastal
ning veel ligi 2 miljardit järgmisel aastal kuluvad I sambasse
marjaks ära. Karm alternatiiv oleks olnud pensionide lan-
getamine, kuid valimised on tulemas. Ning kuuldavasti
käivad pensionärid aktiivsemalt valimas kui tööealised.
II sambaga liitunud kaotavad muidugi teise samba pen-
sionist, aga seda ei tohiks küll üle dramatiseerida. Esiteks
suureneb nende I samba pension, sest isikustatud sotsiaal-
maks, mis I sambasse läheb, on ju suurem selle 4 protsen-
dipunkti võrra. Ja et riiklik indekseerimise valem on pärast
viimaseid pensionivalemi muutmisi tunduvalt soodsam
kui varem, ei ole kogukaotus inimestele kindlasti nii suur,
Kohustusliku kogumispensioni fondide tootlus seisuga 14.04.2009
www.pensionikeskus.ee/?id=695
Fond Lühend
3k
Konservatiivne
ERGO Pensionifond 2P1 ERK00 -0,70
Swedbank Pensionifond K1 HPK00 -0,08
LHV Dünaamilised Võlakirjad LDK00 2,77
LHV Kvaliteetsed Võlakirjad LKK00 2,11
12
kui pensionifondid seda praegu näidata püüavad. Ajutise
pensionivalemist kõrvalekaldumise sellel aastal lubas valit-
sus mõne aastaga kompenseerida. (Kui me seda usume...)
Seega kaasneb selle sotsiaalmaksu suunamise ajutise pea-
tamisega selle ümberjaotus töötavatelt inimestelt pensio-
näridele. Ja lisaks veel ka rikastelt vaestele, sest I sammas
on solidaarsem tänu pensioni baasosale, mida II sammas
ei ole. Seega võiksid just madalapalgalised olla II samba
pensionisamba ajutisest peatamisest rõõmsad.
Lisaks siis muidugi vähenevad ka fondijuhtide palgad, sest
fondide mahud ei kasva nii rõõmsalt.
Rõhutatakse, et sellega kaotab pensionisüsteemi usaldus-
väärsus. Tõepoolest, seda ta teeb. Aga naiivne on see, kes
seda seni on lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult
on süsteemi juba senigi mitu korda muudetud või pole
reeglitest kinni peetud. Ja see on pidevalt muutnud I ja II
samba tulususe vahekorda. Seega kõik need ilusad joonised,
mida kampaaniate ajal pangatellerid meile pensionide
suuruse kohta näitasid, ei kehti nagunii.
Nimelt juba 2002. aastast alustati olemasolevate pensio-
nide ja ka töötavate inimeste aastakoefitsientide väärtuse
indekseerimisega. Tegelikult aga tänu erakorralistele pen-
sionitõusudele kasvasid vahepeal riiklikud pensionid pea-
aegu kaks korda kiiremini. Selle tulemusena tõusis samuti
aastakoefitsiendi väärtus, mis pakub huvi ka praegustele
töötavatele inimestele, nii kiiresti, et andis silmad ette ka
kogumispensioni fondide osakute puhasväärtuse muutuse-
le. Niisuguste erakorraliste tõusude tulemusena muutusid
tagantjärele ka analüüsid kogumispensioni suhtelise atrak-
tiivsuse kohta, võrreldes riikliku pensioniga. Eriti inimeste
jaoks, kes olid piiri peal, kas otsustada liituda või mitte.
Tagantjärele tarkusena – kui oleksin ette näinud riikliku
pensionisamba valemi muutusi, oleksin ka mina mõelnud
tunduvalt pikemalt, kas II sambaga liituda.
Tootlus % Maht
6k 12k 36k 60k algusest (mln kr)
1,05 0,31 1,63 2,27 2,61 67,01
-3,73 -8,95 -1,35 -0,15 1,14 371,58
0,73 1,83 3,15 3,41 4,10 32,87
-0,81 0,52 2,16 2,57 2,87 18,37
 SEADUSEMUUDATUS

Nordea Pensionifond C NPK00 1,31 2,86 0 0 0 3,14 5,11

SEB Konservatiivne
SEK00 -1,27 -0,57 -0,28 1,17 1,63 2,14 473,24
Pensionifond
Sampo Pension Intress SPK00 -0,05 0,97 0,68 2,46 2,27 2,47 33,68
Tasakaalustatud
Swedbank Pensionifond K2 HPK25 -2,64 -7,58 -18,09 -4,78 -0,38 1,63 1 878,44
LHV Tasakaalustatud
LTK25 2,57 -1,76 -7,11 -0,48 2,28 2,38 40,93
Strateegia
Nordea Pensionifond B NPK25 1,54 4,28 0 0 0 4,40 14,4
SEB Optimaalne Pensionifond SEK25 -1,12 -0,26 0 0 0 -0,26 20,07
Sampo Pension 25 SPK25 0,05 0,12 -4,66 0,03 2,35 3,43 121,86
Progressiivne
ERGO Pensionifond 2P2 ERK50 2,2 -2,75 -21,75 -5,57 0,87 3,35 276,32
Swedbank Pensionifond K3 HPK50 -3 -10,08 -25,22 -7,71 -0,3 2,59 4 063,58
LHV Maailma Aktsiad LMK50 4,76 -2,47 -13,94 -2,33 4,13 5,54 380,14
LHV Uued Turud LUK50 4,24 -2,71 -15,89 -2,36 2,77 2,91 74,78
Nordea Pensionifond A NPK50 0,89 3,99 0 0 0 4,13 44,78
SEB Progressiivne Pensionifond SEK50 -1,74 -10,64 -29,38 -8,71 -0,9 2 2 784,44
Sampo Pension 50 SPK50 0,19 -0,89 -7,97 -0,63 3,14 5,04 1 520,97

Kuidas maksta välja kohustuslik

kogumispension
Kertu Fedotov
Rahandusministeerium
Kindlustuspoliitika osakonna
peaspetsialist
Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeeme on
mitu - pensioni makstakse kas perioodiliselt või ühekord-
selt, eluaegsena või seni, kuni raha on otsas.
Pensionilepingu sõlmimiseks peab avalduse esitama kind-
lustusseltsile. Eluaegset pensioni tagav pensionileping
sõlmitakse siis, kui osakute koguväärtus on võrdne viie-
kümnekordse rahvapensioni määraga või sellest suurem.
Rahvapensioni määr on alates 2008. aasta 1. aprillist 1913
krooni ja 14 senti, nii et 50-kordne rahvapensioni määr on
praegu 95 657 krooni.
Kui osakute koguväärtus on väiksem kui viiekümnekord-
ne rahvapensioni määr, võib osakuomanik pensionifondi
valitsejaga leppida kokku fondipensioni. Fondipensioni
makstakse seni, kuni kogutud raha jätkub.
Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid tehakse kas
pensionilepingu alusel või fondipensioni alusel.
Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitse-
ja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osaku-
omanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni
fondipensioni lõppemiseni.
Kui osakuomanik lepib kokku fondipensioni, hõlmatakse
sellega kõik kohustuslikud pensionifondid, mille osakuid
ta omab.
Erinevalt pensionilepingust võivad fondipensioni puhul
väljamaksed lõppeda enne osakuomaniku surma, s.t fondi-
pensioni puhul ei ole garanteeritud eluaegne pension -
pensioni makstakse, kuni jätkub raha.
Fondipensioni kokkuleppimise õigus on osakuomani-
kul, kellele kuuluvate kohustuslike pensionifondide osakute
väärtus kokku on väiksem kui viiekümnekordne rahva-
pensioni määr.

MaksuMaksja nr 4 aprill 2009 13

MaksuMaksja
Fondipensioni kokkuleppimiseks tuleb esitada avaldus
kontohaldurile (nt pank). Avalduse saab esitada ka elekt-
rooniliselt otse registripidajale pensionikeskuse veebilehe
www.pensionikeskus.ee alajaotuses „Minu konto”.
Fondipensioni puhul on väljamaksete suurus ja periood,
millele need jaotatakse, inimese enda määrata. Seatud on
siiski piirangud, et väljamaksed oleksid võimalikult lähe-
dased eluaegsele pensionile, kuid ei muutuks teisalt ka
ebamõistlikult väikeseks.
Fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus sõltub osa-
kuomaniku vanusest, näiteks 63-aastase osakuomaniku
puhul on see 10 aastat. Samas võib inimene endale ka
pikema väljamaksete perioodi määrata, sel juhul saab ta
korraga lihtsalt vähem raha.
Kui palju korraga välja makstakse
Väljamaksete aluseks oleva osakute arvu puhul on osaku-
omanikul valida, kas ta soovib väljamakseid saada osakute
piirmäära ulatuses või fondipensioni arvestusliku kestuse
alusel leitud osakute arvu ulatuses.
Osakute piirmäär võtab lisaks määratud perioodile arves-
se ka rahvapensioni määra, mis tähendab, et aasta jooksul
tehakse väljamakseid vähemalt kolmekordse rahvapensioni
määra (s.o praegu 5739.42 kr) ulatuses.
Valiku tegemisel abistab ka pensionikeskuse veebilehe
alajaotuses „Minu konto” fondipensioni avalduse täitmisel
kättesaadav kalkulaator, kus osakuomanik saab võrrelda,
mida üks või teine valik talle rahaliselt tähendab.
Tasub teada, et kalkulaator võtab arvesse andmed arvu-
tamise hetke seisuga, mis tähendab, et andmete (nt osakute
väärtus, arv, rahvapensioni määr jne) muutumisel muutu-
vad ka tulemused.
Osakuomanik määrab fondipensioni kokkuleppimisel ka
väljamaksete sageduse. Et väljamaksed baseeruvad osakute
arvul ning pensionifondi osakute väärtus on ajas muutuv,
hakkavad üksteisest erinema ka väljamaksete summad.
Näiteks inimene, kellel on osakud ühes pensionifondis
osakute koguväärtusega 50 000 kr, otsustab 65-aastaselt
minna kohustuslikule kogumispensionile. Pensioni saami-
seks lepib ta kokku fondipensioni. Osakuomanikul on 5000
osakut ja osaku puhasväärtus on 10 kr.
Osakuomanik soovib pensioni saada kord kuus ja on
otsustanud, et väljamaksed võiksid olla maksimaalselt
suured, mis sellest, et väljamaksete periood sellisel juhul
lühem on.
Saade „Maksumaksja”
Kuku raadio eetris
teisipäeviti kell 12.35
14
Seega määrab osakuomanik väljamaksete perioodiks fon-
dipensioni minimaalse arvestusliku kestuse (65-aastasel on
see 9 aastat) ja väljamakse aluseks olevaks osakute arvuks
osakute piirmäära. Antud tingimustel kujuneb tema kuiseks
pensioniks 478.30 kr.
Osakuomaniku väljamaksete suurus sõltub rahvapensioni
määrast, see tähendab, et kui rahvapensioni määr suureneb,
suureneb ka pension (väljamaksete periood lüheneb siis aga
veelgi).
Kuigi fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus oli 9
aastat, kestavad väljamaksed ca 8 aastat ja 9 kuud – kaue-
maks raha ei jätku. Kui vahepeal rahvapensioni määr tõuseb,
on tegelik väljamaksete periood veelgi lühem.
Õigus ühekordsele väljamaksele
Lisaks kehtib põhimõte, et kui osakute koguväärtus ei
ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr, on
osakuomanikul õigus ühekordsele väljamaksele.
See õigus on tal ka siis, kui talle kuuluvate osakute kogu-
väärtus on kümnekordse rahvapensioni määrani langenud
fondipensioni väljamaksete tulemusel. Seega tekiks antud
näite puhul osakuomanikul kuuendal pensioniaastal (kui
rahvapensioni määr tõuseb, siis juba varem) õigus ühekord-
sele väljamaksele. Loomulikult võib osakuomanik valida,
et ta soovib siiski pensioni oma fondipensioni alusel edasi
saada.
Kui osakuomanik oleks otsustanud, et ta soovib saada
väljamakseid pigem pikema perioodi jooksul, leppides siis
ka väiksema pensioniga, oleks ta pidanud määrama fondi-
pensioni arvestusliku kestuse pikema (nt 12 aastat) ja väl-
jamakse aluseks olevaks osakute arvuks osakud vastavalt
fondipensioni arvestuslikule kestusele.
Sellisel juhul kuuluks tema kuiste väljamaksete puhul
tagasivõtmisele 34,7 osakut, mis 10-kroonise osaku puhas-
väärtuse korral teeb kuiseks makseks ca 347 kr. Iga konk-
reetne väljamakse sõltuks osaku puhasväärtusest. Seega
oleks väljamakse suurem, kui osaku puhasväärtus on kas-
vanud, ja väiksem, kui see on vahepeal langenud. Antud
juhul saaks aga osakuomanik väljamakseid 12 aastat.
Kohustusliku kogumispensioni kohta leiab täiendavat in-
fot pensionikeskuse veebilehel (www.pensionikeskus.ee)
ja finantsinspektsiooni tarbijaveebis (www.minuraha.ee).
Artikkel on ilmunud 12.03.2009 Maalehes.

Töötukassa võtab üle
tööturuameti ülesanded
Pille Liimal
Eesti Töötukassa juhatuse liige
Eesti Töötukassale on tänavu aasta suurte väljakutsete ja
võimaluste aasta. 1. maist liidame endaga tööturuameti
ning hakkame lisaks töötuskindlustusele korraldama töö-
turuteenuste osutamist. Tööturuameti ülesannete ülevõt-
misega saame võimaluse oma tegevusega senisest rohkem
kaasa aidata tööpuuduse vähendamisele ja töötuse kestuse
lühendamisele, kuid me võtame sellega endale ka suurema
vastutuse inimeste võimalikult sujuva tööleaitamise eest.
Üks on tõhusam kui kaks
Reformi eesmärgiks pole pelgalt kahe tööturuasutuse ühen-
damine, vaid teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning
tööotsijate töölerakendamise tulemuslikkuse parandamine.
Tööd otsivad inimesed saavad nüüd kogu tööotsinguteks
vajaliku abi – tööturuteenused, töötushüvitised ja tööturu-
toetused – ühest kohast, mis muudab teenuste kasutamise
lihtsamaks ja mugavamaks.
Teiste riikide kogemuste põhjal võib ka täheldada, et
töötusega seotud probleeme saab efektiivsemalt lahenda-
da, kui tööturuteenuste ja töötushüvitiste pakkumine on
kokku viidud. Kui töötushüvitisi maksab seesama asutus,
kes tööotsijaid tööle vahendab, on tal paremad võimalused
töötuse kestuse lühendamiseks: hüvitisesaajalt on võima-
lik nõuda aktiivseid tööotsinguid käsikäes talle töölesaa-
miseks vajaliku abi osutamisega.
Töötukassal kui avalik-õiguslikul asutusel on tööturutee-
nuste pakkumisel riigiameti ees mitmeid eeliseid. Eelkõige
on tal tänu iseseisvusele, riigiametist erinevale juhtimis- ja
rahastamismudelile suurem paindlikkus ja võimekus vastata
tööturu olukorra, tööandjate ja tööd otsivate inimeste vajadus-
te muutumisele. Omaette väärtuseks on seegi, et töötukassa
juhtimisse on riigiga võrdselt kaasatud tööandjate ja töötaja-
te esindajad, kes saavad sel viisil kaasa rääkida tööpoliitika
kujundamises ja teenuste pakkumise korralduses.
Mis muutub tööotsijate jaoks?
Tõsiasi on, et tööturuteenuste ja -toetuste seadust, millest
sõltub töötukassa teenuste valik ja nende osutamise tin-
gimused, „üleöö” sisukamaks ja paindlikumaks muuta ei
saa. Küll aga on meil võimalik muuta oma maakondlikes
osakondades töökorraldust ja tugevdada koosseisu, nii et
nõustajatel oleks võimalik pühenduda inimeste tööleaita-
misele ning pakkuda neile tööotsinguteks ja töölesaami-
seks asjatundlikku ja vajadustekohast abi.
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
SEADUSEMUUDATUS
Soovime teha tihedat koostööd tööandjatega, et meil
oleks oma klientidele pakkuda võimalikult palju töökohti
ja praktikavõimalusi. Hiljemalt 2010. aastaks loome töötu-
kassa tasuta töövahendusportaali. Suuremate koondamis-
te puhul hakkame koostöös teiste asutustega pakkuma
koondatavatele töötajatele nõustamist ning uue töö leid-
miseks vajalikku abi juba enne viimast tööpäeva.
Väga oluliseks peame ka koostööd kohalike omavalitsus-
te, MTÜde ja teiste partneritega, et aidata inimesi, kelle
töölerakendamine on raskendatud.
Kuna aktiivseid tööturumeetmeid osutatakse Eestis suu-
resti Euroopa Sotsiaalfondi rahast, siis panustame Sotsiaal-
ministeeriumi eestvedamisel tööhõiveprogrammi 2010-
2011 koostamisse, et meil oleks pakkuda tööd otsivatele
inimestele enamat, mitmekesisemat ja tõhusamat abi.
Selleks et töötukassa klienditeenindus oleks kiire ja sõb-
ralik ning meie teenuseid mugav kasutada, lihtsustame tee-
nuste osutamisega seotud toiminguid, vähendame paberite
hulka, loome järk-järgult kaasaegse infosüsteemi ja arendame
e-teenuseid.
Töötukassa maakondlikud osakonnad jätkavad tööotsijate
ja tööandjate teenindamist senistes tööturuameti ruumides
kõikides maakonnakeskustes. Samas käivad mitmes maa-
konnas läbirääkimised kvaliteetse teenuse osutamiseks
sobivamate ruumide leidmiseks. Seejuures on eesmärgiks
tagada teeninduskohtadesse ligipääs puuetega inimestele.
Töötukassa on valmis koostöös kohalike omavalitsustega kaa-
luma ka uute klienditeeninduste loomist kohtades, kus on
selge vajadus töötukassa teenuseid inimestele lähemale tuua.
Selline saab olema meie igapäevane töö 1. maist. Ent kind-
lasti tahame esimesel võimalusel koos Sotsiaalministeeriu-
mi, tööandjate ja töötajate esindajate ning teiste koostöö-
partneritega alustada laiemaid arutelusid tööturuteenuste
sisu ja osutamise põhimõtete uuendamise üle.
Eesti Töötukassa tegevusvaldkonnad:
• tööturuteenused (töövahendus, karjäärinõustamine ja
psühholoogiline nõustamine, tööturukoolitus, ettevõtlu-
se alustamise toetuse andmine, tööpraktika, tööharjutus,
palgatoetusega töölerakendamine, puuetega inimeste
töötamist toetavad teenused jms);
• suurematele koondamistele reageerimine (koondatavate
töötajate nõustamine ja tööotsingute toetamine ning
neile uue töö leidmiseks vajalike teenuste osutamine);
• töötuskindlustuse hüvitiste (töötuskindlustushüvitis,
kollektiivse koondamise hüvitis ja tööandja maksejõue-
tuse hüvitis) maksmine;
• tööturutoetuste (sh töötutoetus) maksmine.
Vt lähemalt www.tootukassa.ee
15
MaksuMaksja
Sotsiaalmaks toodab asotsiaale
EML ettepanek seaduseelnõu algatamiseks
18.02.2009
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) teeb käesolevaga ette-
paneku algatada sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu, millega vähendada tööandjate ja füüsilisest isikust
ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära (SMS
§ 21) 2008. aastal kehtinud tasemele, st 2700 krooni kuus
(sotsiaalmaks sellelt 891 krooni).
Kuigi sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tuli Eesti olu-
des muljeltavaldavalt pika etteteatamisega, on praeguses
tööturu situatsioonis siiski mõistlik jätta kuumäär eelmise
aasta tasemele. Kuna kehtiv kuumäär on 4350 krooni, st
kuupalga alammäär, seab see ohtu paljud osalise tööajaga
töötajad, kelle suhtes ei rakendu SMS § 2 lõikes 4 toodud
Sotsiaalministeeriumi vastus ettepanekule
Hanno Pevkur
Minister
01.04.2009
Sotsiaalmaksust finantseeritakse nii pensionikindlustuse
kui ravikindlustuse eelarveid.
Riikliku pensionikindlustuse eelarve on prognoosi koha-
selt lähiaastatel ligi 1% SKP-st defitsiidis.
Seetõttu on 2009. aasta riigieelarve seaduse § 22 alusel
lubatud 2009. aasta sotsiaalmaksu laekumist ületavate
pensionide väljamakseteks mittekasutatavaid erakorralise
pensionireservi vahendeid kasutada riigieelarve jooksvate
tulude ja kulude mittevastavuse korral ajutiseks likviidsuse
juhtimiseks.
Kui kuumäär tuua allapoole kehtestatud alampalga taset,
suureneks defitsiit veelgi. See võib omakorda ohustada
pensionisüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust. Riikliku
pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine
on Euroopa Liidu avatud koordinatsiooni meetodi raames
riigi pensionisüsteemi peaeesmärk ning muudatused, mi-
da pensionisüsteemi finantseerimise alustes tehakse, prog-
noositakse väga pika aja peale ette. Eestis sõltub arvestatud
või makstud sotsiaalmaksust inimeste pensionide suurus.
Vähendades sotsiaalmaksu kuumäära, kaasneb sellega ka
pensionide vähenemine.
Sotsiaalmaksu kuumäär on kehtestatud ka eesmärgiga
tagada solidaarse ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus.
Eesti ravikindlustussüsteem põhineb solidaarsusprintsiibil
ja mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatud isi-
kute eest või nende poolt sissemakstud summadest. Sot-
siaalmaksu kuumääraga sätestatakse väikseim baassumma,
millelt sotsiaalmaksu tasumine annab nii ravikindlustus-
kui pensionikindlustuskaitse.
16
erandid. Probleeme on ka nendel, kes töötavad korraga
mitme tööandja juures, kuid ühegi tööandja juures saadav
palk eraldivõetuna ei ületa kuumäära. Samuti on paljud
füüsilisest isikust ettevõtjad plaaninud 2009. aastal oma
tegevuse lõpetada ja ennast töötuna arvele võtta, sest nad
ei suuda maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaal-
maksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümb-
rikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muu-
dele maksudest kõrvalehoidumise viisidele (nt töötuks re-
gistreeritud isikud jätkavad tegutsemist äriühingute või
teiste FIE-de nime all).
EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilita-
mine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi
töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompensee-
ritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustus-
hüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele.
Lisaks sätestab SMS FIE-de maksustamist puudutavad
erandid. SMS § 2 lõike 7 alusel on FIE-l õigus maksta sot-
siaalmaksu §-s 21 sätestatud kuumäärast vähem, kui tema
eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja.
Kuumäära vähendamisest tulenevat sotsiaalmaksu väik-
semat laekumist ei ole võimalik kompenseerida pensioni-
kindlustuse ja ravikindlustuse eelarvetest. Ravikindlustatud
isikute arv olulises mahus ei muutu ja tervishoiuteenused
kallinevad aasta-aastalt. Ravikindlustamata isikute vältima-
tu abi andmise ja selle eest tasumise kohustus lasub samuti
riigil. Pensionikindlustuse osas vähenevad isikute pensionid.
OECD andmetel suurenevad tervishoiukulutused kesk-
miselt Euroopas rahvastiku vananemise kasvust tingituna
3% ja seoses tehnoloogilise arengu ja uute ravimite kasu-
tuselevõtmisega 3%-4% aastas.
Tervishoiustatistika andmetel toimus tervishoiu kogu-
kulude kasv 2007. aastal avaliku sektori tervishoiu kulutus-
te arvelt, mis kasvasid 27,5%. Nii riik kui Eesti Haige-
kassa investeerisid tervishoidu märkimisväärselt rohkem
kui eelmistel aastatel. Suurimat osa avaliku sektori ter-
vishoiu kulutustest finantseeriti ravikindlustussüsteemist
(84,6%).
Samal ajal kui avaliku sektori tervishoiukulud kasvasid nii
suhtarvult kui absoluutarvult, vähenes erasektori osakaal
tervishoiuga seotud kulutustele 23,3%. 2007. aastal kulus
ühe elaniku kohta keskmiselt 9676 krooni.
Sotsiaalmaksuseaduse § 21 muutmise seadusega (RT I 2006,
61, 459) võrdsustati sotsiaalmaksu kuumäär alampalgaga
alates 1. jaanuarist 2009 ja nimetatud muudatus sätestati
juba 2006. aasta lõpus. Muudatusega kohanemiseks anti
seega kõikidele osapooltele piisavalt pikk aeg.
Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades riigieelarve üldist
tasakaalu ning ravi- ja pensionikindlustussüsteemide pika-
ajalist finantsilist jätkusuutlikkust, ei ole otstarbekas SMS
§ 21 sätestatud kuumäära muuta.

Elo Annioni illustratsioon
EML ettepanek Rahandusministeeriumile
28.02.2009
Saadame teile koopia kirjast, millega Eesti Maksumaksja-
te Liit tegi sotsiaalministrile ettepaneku algatada sotsiaal-
maksuseaduse muutmine ja vähendada sotsiaalmaksu kuu-
määra 2008. aasta tasemele. Loodame, et see pisike muudatus
aitab säilitada nii mõnegi väikesepalgalise töökoha ja päästa
mõne perekonna tragöödiast.
Täiendavalt sooviksime Teie tähelepanu juhtida FIE-sid
diskrimineerivatele sätetele sotsiaalmaksuseaduses. SMS § 2
lg 3 punktide 3 ja 4 kohaselt ei kehti sotsiaalmaksu kuumäär
töötajale ja teenistujale, kes kasvatab vanema või eestkostjana
Rahandusministeeriumi vastus ettepanekule
Ivari Padar
Minister
27.03.2009
Sotsiaalmaks on kindlustuselementi sisaldav sihtotstar-
beline maks, mille laekumisest finantseeritakse pensioni-
ja ravikindlustust. Selleks et saada hüvesid, peaks iga
töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud
sotsiaalmaksu. Seda seetõttu, et kindlustussüsteem on so-
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
KUIDAS EDASI?
alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast
last või kes on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike
4 punktis 5 (õpilased ja üliõpilased). Samas on need eran-
did jäänud välja füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu
kohustust reguleerivatest sätetest – SMS § 2 lõiked 5-8. Nii
on tekkinud olukord, kus näiteks üliõpilasele, kes õpingute
kõrvalt teeb osalise tööajaga tööd, kuumäär ei kehti, kuid
sama tööd iseseisvalt ettevõtjana tehes tuleb tal kuumäära-
ga arvestada. Selline olukord on meie arvates vastuolus
põhiseaduse §-ga 12 ega soodusta kuidagi noori inimesi
ettevõtjaks hakkama ja Eesti riigile suuremat maksutulu
teenima. Loodame, et seadusemuudatuse ettevalmista-
mise käigus kõrvaldatakse sotsiaalmaksuseadusest ka see
pisike puudus.
lidaarsusel põhinev ehk mitterahaliste hüvede saamine ei
sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast.
Miinimumkohustusega määratakse ära väikseim summa,
millelt maksu tasumine annab ravikindlustuse osas õigused.
Miinimumkohustuse langetamisega väheneb mõningal
määral sotsiaalmaksu laekumine. Probleemseim on see-
juures asjaolu, et kindlustatute arv tõenäoliselt ei vähene,
kuid nende ravikulud tuleb vaatamata vähenenud laeku-
misele ikkagi hüvitada. Arvestades Haigekassa eelarve krii-
tilisust, ei näe hetkel võimalust vähendada sotsiaalmaksu
miinimumkohustust.
17
MaksuMaksja
KOMMENTAAR KUIDAS SAADA AUSALT RAVIKINDLUSTUST?
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Kui tõesti pidada osalise tööajaga töötamist või ette-
võtlusega tegelemist nii, et aastakasumina jääb 52 000
krooni, suureks pettuseks, on õnneks olemas ka täies-
ti aus meetod tasuta ravikindlustuse saamiseks. Sotsiaal-
maksuseaduse § 6 lg 1 punktid 6 ja 61 nimelt näevad
ette, et riik maksab sotsiaalmaksu töötuna arvele võe-
tud isikute eest. See tähendab, et ka nendel, kellel ei ole
õigust töötuskindlustushüvitisele (näiteks FIE-d), on ikka
kasulik ennast töötuna arvele võtta, sest selle kaudu saab
tasuta ravikindlustuse ja isegi 987 krooni kuus töötu-
toetust.
Kui Eesti valitsus on tõepoolest seadnud eesmärgiks, et
kõik praegu veel töötavad või ettevõtjana tegutsevad ini-
mesed võimalikult kiiresti töötuks registreerida ja seejärel
kogu majandus nullist nii-öelda uuele elule äratada, siis
selle eesmärgi täitmiseks sobib sotsiaalmaksu kuumäära
tõstmine suurepäraselt. Kui süveneda arvudesse, siis tun-
dub, et inimesed on sõnumist õigesti aru saanud ja vasta-
valt ka käitunud.
Maksu- ja Tolliameti andmetel pidi 15. märtsil 2008
tasuma 59 230 füüsilisest isikust ettevõtjat avansilise sot-
siaalmaksuna kokku 2008. aasta I kvartali eest 56,5 mil-
jonit krooni. Seal hulgas pidi 19 196 tasuma avansilist sot-
siaalmaksu täies ulatuses, 4662 isikut pidi tasuma väikse-
mas määras ning 35 372 isikut ei pidanud tasuma avansilist
Metsamaterjaliga ikka metsas
EML taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluse alustamiseks
18.02.2009
Tulumaksuseaduse § 32 lg 4 sätestab: Füüsilisest isikust
ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaadus-
te, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali
võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nime-
tatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt
maha arvata kuni 45 000 krooni.
Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) arvates on see säte
põhiseadusega vastuolus selles osas, millega metsamaterja-
li võõrandamisest saadud tulust mahaarvamise tegemisel
kehtib lisatingimus „samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt
saadud”. Lähtume siinjuures tõlgendusest, et „talle kuuluv”
tähendab kinnisasja omandiõigust.
18
makset üldse. Avansilise sotsiaalmaksu maksmise kohustus
väheneb või kaob sootuks teatavasti nendel FIE-del, kes
saavad ettevõtlustulu kõrvalt ka palka või kelle eest maksab
riik sotsiaalmaksu või kes ei tegutsenud kogu kvartali
jooksul ettevõtjana.
15. märtsi 2009 seisuga olid need arvud vastavalt 15 752,
5427 ja 30 010 ehk kokku 51 189 ettevõtjat. Sotsiaal-
maksu avansiliste maksete kogusumma oli 2009. aasta
I kvartalis 77,6 miljonit krooni. Kuna see arv sisaldab
veel ka neid, kes alles 2009. aastal teatasid oma tegevuse
lõpetamisest, siis võib arvata, et aasta lõpupoole väheneb
FIE-de arv ja nende tasutava sotsiaalmaksu suurus veel-
gi ning väga võimalik, et hoolimata maksubaasi tõusust
jääb 2009. aasta laekumine eelmise aasta omast väikse-
maks. Täpselt sama loogika, mis on sõiduauto erisoo-
dustusega – mida rohkem maksu tõstad, seda vähem seda
laekub.
Samal ajal suureneb jõudsalt riigi sotsiaalmaksu kohustus
sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Kui 2008. aasta kuude
keskmine sotsiaalmaksu kohustus oli 55,9 miljonit krooni
keskmiselt 77 765 inimese eest, siis 2009. aasta veebruaris
maksis riik sotsiaalmaksu juba 84 063 inimese eest summas
92,3 miljonit krooni. Kõige rohkem kasvab loomulikult
töötute eest makstav sotsiaalmaks. Kui 2008. aasta jaa-
nuaris maksis riik sotsiaalmaksu 11 174 töötu eest, siis
2009. aasta jaanuaris juba 20 921 inimese ja veebruaris
25 012 inimese eest. Lisaks veel kõik need töötud, kes
saavad töötuskindlustushüvitist, millelt töötukassa maksab
sotsiaalmaksu.
Maksumaksjate liit on jätkuvalt seisukohal, et sotsiaal-
maksu kuumäära oleks mõistlik 2009. aastal vähendada.
EML arvates on taoline piirang vastuolus võrdse kohtle-
mise põhimõttega, sest maksusoodustust ei võimaldata
nendele ettevõtjatele, kes kasvatavad metsa renditud või
kasutusvalduse alusel kasutataval maal, samuti näiteks juh-
tudele, mil üks pärijatest on ennast registreerinud ettevõt-
jaks ja kokkuleppel teiste pärijatega hakkab majandama pä-
randina või omandireformi käigus mitmele pereliikmele
või sugulasele mõttelistes osades tagastatud maad.
EML arvates oleks põhiseadusega kooskõlas, kui sättes puu-
duks vastav lisatingimus. Piisaks vaid sarnasest nõudest, mis
vastaks samas sättes põllumajandussaaduste kohta esitatud
nõudele „omatoodetud”.
Teeme ettepaneku algatada põhiseaduslikkuse järelevalve
menetlus viidatud sätte vastavusse viimiseks põhiseaduse
§-ga 12.

Selgitus avalduse menetlusse võtmata
jätmise kohta
Alo Heinsalu
Õiguskantsleri Kantselei direktor
õiguskantsleri volitusel
04.03.2009
Tänan Teid õiguskantslerile 19. veebruaril 2009 saabunud
pöördumise eest. Oma pöördumises palute õiguskantsle-
ril kontrollida tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 vastavust
põhiseaduse §-le 12. Eesti Maksumaksjate Liidu arvates on
see säte põhiseadusega vastuolus, kuna maksusoodustust
ei võimaldata nendele ettevõtjatele, kes kasvatavad metsa
renditud või kasutusvalduse alusel kasutataval maal. Sa-
muti on see säte põhiseadusega vastuolus neil juhtudel,
kui näiteks üks pärijatest on end registreerinud ettevõt-
jaks ja kokkuleppel teiste pärijatega hakkab majandama
pärandina või omandireformi käigus mitmele pere-
liikmele või sugulasele mõttelistes osades tagastatud
maad.
Õiguskantsler tutvus Teie pöördumise ja asjakohaste
õigusnormidega. Õiguskantsler palus mul Teile teatada, et
kahjuks ei pea ta võimalikuks hetkel Teie pöördumise alu-
sel menetlust alustada. Õiguskantsler mõistab, et selline
otsus võib Teis tekitada pahameelt. Selgitan Teile alljärg-
nevalt lähemalt õiguskantsleri pädevust ning põhjuseid,
miks õiguskantsler otsustas Teie avaldust sisuliselt mitte
menetleda.
Põhiseaduse §-st 139 ja õiguskantsleri seaduse §-st 1 tu-
leneb, et õiguskantsler teostab järelevalvet seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigust-
loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsleri seadus annab igaühele õiguse pöörduda
õiguskantsleri poole õigustloovate aktide üle järelevalve
teostamise eesmärgil ning näeb ette meetmed, mida õigus-
kantsler saab tarvitusele võtta, kui õigustloov akt kas täie-
likult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele
(nn normikontrolli menetlus).
Lisaks sätestab õiguskantsleri seaduse § 19 lg l, et igaühel
on oma õiguste kaitseks õigus pöörduda õiguskantsle-
ri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku
omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline
isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet
ning hea halduse tava (nn ombudsmani menetlus).
Härra Lehis, seadmata kahtluse alla Teie pöördumises
kirjeldatud seisukohtade põhjendatust, leiab õiguskantsler,
et tema menetlusest tõhusamaks võivad osutuda teised
lahendused. Nimelt on Teil võimalik pöörduda rahandus-
ministri poole.
Selgitan, et põhiseaduse § 46 näeb ette igaühe õiguse pöör-
duda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.1 Lisaks selgitan
Teile, et igal ministeeriumil on pädevus oma valitsemisala
raames töötada välja õigusaktide eelnõusid. Juhin Teie
tähelepanu sellele, et ministeerium on teadlik õigusakti
eelloost, on kaalunud õigusakti eelnõu väljatöötamisel eri-
nevaid lahendusi ja samuti on ministeerium huvitatud sea-
duse rakenduspraktikast. Ka on võimalik, et ministeeriu-
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
KUIDAS EDASI?
mis on valmimas uus õigusakti eelnõu, millega lahendatakse
või on võimalik lahendada ka Teie tõstatatud küsimus.
Kahtlemata tuleb tulumaksuseaduse § 32 lõikes 4 sätesta-
tud maksupoliitiliste maksusoodustuste puhul arvestada
ka riigi muutunud majanduslikku olukorda. Seega soovi-
tan Teil kasutada põhiseaduse §-s 46 sätestatud õigust ning
pöörduda märgukirjaga või selgitustaotlusega küsimustega
rahandusministri poole.
Samuti pean vajalikuks märkida, et eeskätt on õiguskants-
leri institutsioon oma olemuselt kutsutud ellu isikute sub-
jektiivsete põhiõiguste kaitse eesmärgil – seda nii normikont-
rolli teostamisel kui ka ombudsmani menetluses. Kahjuks ei
selgu Teie pöördumisest, kuidas kõnealused õigusnormid või
kõnealuste normide puudumine rikub Teie enda põhiõigusi
või -vabadusi. Selgitan Teile, et üldjuhul on keeruline kont-
rollida ühe või teise normi põhiseaduspärasust abstrakt-
selt, sh on normi kehtestanud institutsioonile raske selgi-
tada, et selline norm tõepoolest riivab kellegi kindla isiku
põhiõigusi ja -vabadusi ning vajab seetõttu põhiseadusega
kooskõlla viimist.
Ülaltoodud põhjustel ei alusta õiguskantsler käesoleval ajal
Teie pöördumise alusel menetlust.
Tänan Teid veel kord pöördumise eest ja vabandan, et ei
saa Teid hetkel aidata.
1
Märgukiri on MSVS 2 lg 2 punkti 1 järgi isiku pöördumine, millega isik
teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks
või valdkonna arengu kujundamiseks ning annab adressaadile teavet.
Selgitustaotluseks on vastavalt MSVS § 2 lõikele 3 isiku pöördumine,
milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik
adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe
kogumine või taotleb selle MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse
andmist. Viidatud MSVS § 3 sätestab, et valitsusasutus, valla- või
linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus
annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende
eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse
pädevuse kohta.
Samal teemal MaksuMaksjas varem ilmunud:
• Liisa Kähr. Ülevaade uurimusest. Maksusüstee-
mi mõju metsandusele ja erametsaomaniku käi-
tumisele. – 2007, nr 3, lk 28-30.
• Martin Huberg. Metsa maksustamine – kas seinale
maalitud tont? – 2007, nr 3, lk 31-33.
• Martin Huberg. Tulumaksuseaduse muudatused.
– MaksuMaksja, 2007, 6/7, lk 48-50.
• Martin Huberg. Põllumajandussaadus, metsama-
terjal ja abrakadabra. – 2008, nr 3, lk 12-14.
• Pähklid ja kasemahl ehk Eesti maksupoliitika
eksirännak käänulisel metsateel. – 2008, nr 10,
lk 14-18.
19
MaksuMaksja
Ettevõtete rahvusvahelistumine
– mitte võimalus, vaid ainuke
võimalus
Juhan Parts
Majandus- ja
kommunikatsiooniminister
Rahvusvahelistumine on märksõna, mis võiks iseloomusta-
da iga riigi püüdlusi, kelle majanduslikud ambitsioonid ula-
tuvad kaugemale kodukamaral oma tarbeks põllusaaduste
kasvatamisest.
Samas on majanduskriis toonud kaasa globaalse kauba-
vahetuse vähenemise ja pidurdanud kapitali liikumist are-
nevatele turgudele. See on vallandanud ka skeptilised
visioonid üleilmastumise peatumisest ja vabakaubandust
kahjustava protektsionismi uuest esiletõusust. Meedia pa-
jatab Ida-Euroopa riikidest välismaale tööle suundunud ini-
meste tagasipöördumisest oma kodumaale. Kas see on suur
tagasipööre varasemate hallimate aegade juurde maailma-
majanduse ja kaubanduse viimastel kümnenditel üha rah-
vusvahelisemaks ja kirjumaks muutunud tegelikkusest?
Mitte tingimata. Praegusel ajal kogevad majanduslangust
küll nii maailma suurriigid, nagu USA ja Saksamaa, kui ka
väiksemad ning arengus tagapool olevad riigid. Veel eelmisel
sügisel üsna levinud ennustused, et arenevad turud elavad
seekordse kriisi üle arenenud majandustest lihtsamini, on
taas kord osutunud pigem paikapidamatuks ja peale on
jäänud investorite soov viia raskuste ilmnemisel kapital
tagasi kodumaale. Siiski on ilmselt liialdus arvata, et see
muudab ebaoluliseks globaalsest tööjaotusest pikemas
perspektiivis tuleneda võivad eelised. Varade hindade ning
ka tootmise kulubaasi langus muudab maailmamajanduse
konjunktuuri paranedes teistesse riikidesse investeerimise
taas varem või hiljem atraktiivseks ning kapitalisiirded ja ka
tehnoloogia levik saavad uuesti hoo sisse.
Eesti on koht maailmakaardil, mitte eraldi planeet
Ütlematagi on selge, et ka Eesti jaoks on rahvusvaheline
koostöö edukana olemiseks ainuke mõeldav viis. Maailma
mastaape silmas pidades ei ole ohtu orienteeruda liigselt
miniatuursele siseturule enam tarvis ette kujutada - mõ-
neski meie majandussektoris on need saanud reaalsuseks
ja õppetunniks. Ent rahvusvahelise koostöö dimensioon ei
ole tähtis üksnes majanduses, vaid samavõrd teistes eluvald-
kondades, eelkõige teaduses ja hariduses.
20
Kuidas on kulgenud Eesti integreerumine vabasse maa-
ilma? Kuigi majandusraskuste ajal prevaleerib kriitiline
suhtumine, tundub mulle, et ka praeguste tagasilöökide
taustal on põhjust öelda – oleme maailmaga suhete loomi-
sel ja arendamisel olnud üsna edukad, eriti arvestades po-
sitsiooni, kust tuli eelmise kümnendi alguses pihta hakata.
Jälgime täna maailmas toimuvat ning suhtleme teiste rii-
kidega, olgu siis ettevõtete, ülikoolide, riigiasutuste või
isiklikul tasandil, kordi rohkem kui toona ja sellevõrra
tuntakse ka meid paremini.
Edu jaoks on vajalik oma konkurentidest mingil moel
eristuda, omada soodsat investeerimiskliimat ning mainet,
mis julgustab meiega koostööd tegema. Ekspordimahtu-
de kasvatamine ning uute välisinvesteeringute ligimeelita-
mine on Eesti majanduse peamised väljakutsed. Kumbki
neist pole praeguses olukorras pingutamiseta saavutatav
– nõudluse vähenemise käes vaevlevad kõik meie ekspordi
sihtriigid, välisinvesteeringuid pidurdab muu hulgas see,
et välismaal käsitletakse Balti riike sageli ühtse piirkon-
nana, mis praeguses kriisis enim kannatab. Tõsi on ka see,
et mõned meie senised eelised, mis meile investeeringuid
tõid, enam varasemal kombel ei tööta. Just neil põhjustel
on tarvis oma tegevus uuesti läbi kaaluda ja mõtestada.
Kuidas aidata välisinvestoritel Eestit leida?
Mida tuleks ette võtta, et Ameerika välisinvestor tahaks oma
kapitali paigutada just Eestisse ja mitte meie konkurentide
majandusse? Kuidas saab suurendada Eesti tootjate kauba
eksporti näiteks meie jaoks tähtsuselt kolmandale ekspordi-
turule Saksamaale – ja seda ajal, kui nõudlus on madalseisus?
Nende küsimustega tegelemisel pean ma lisaks erainitsiatii-
videle tarvilikuks ka läbimõeldud riiklikku tegevust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma
kodulehele tutvumiseks, arvustamiseks ja ettepanekute ko-
gumiseks välja pannud Eesti rahvusvahelistumise tege-
vuskava „Made in Estonia” tööversiooni. Lähiajal soovime
tegevuskava esitada ka Vabariigi Valitsusele. Tegevuskava
sisaldab lisaks juba käivitatud ettevõtmistele mitmeid uusi
algatusi, mis tuleb kolme aastaga ellu viia. Fookus on nii-
siis kahel võtmeteemal: kuidas tuua riiki rohkem välisinves-
teeringuid ning kuidas kasvatada Eesti toodete ja teenuste
eksporti välisriikidesse.
Oleme olnud välisinvesteeringute jaoks seni atraktiivne
– Eesti on üks inimese kohta kõige rohkem välisinves-
teeringuid saanud riikidest Kesk- ja Ida-Euroopas. Kui

üheksakümnendatel aastatel tulid välisinvesteeringud roh-
kem endiste riiklike ettevõtete erastamise tulemusena, siis
sellel sajandil on argumendiks olnud Skandinaaviamaadest
odavam kvalifitseeritud tööjõud ja kiire kasv Läänemere
piirkonnas.
Meil kehtib üsna lihtne tulumaksusüsteem, mis on või-
maldanud ettevõtete teenitud kasumi tulumaksuvabalt
reinvesteerida. Selle atraktiivsuse suhtes on ettevõtjad
küll viimastel aastatel hakanud esitama ka kriitilisi seisu-
kohti, seades küsimuse alla, kas see toimib investeeringute
ligimeelitajana või tuleks olulisemaks pidada ettevõttest
väljavõetava tulu maksustamise reegleid. Ka kõrgepalgalisi
töökohti loovate investorite jaoks on meie tänase skeemi
väärtus kaheldav ning otsuste langetamisel mängivad siin
rolli näiteks pigem tööjõumaksud, mille taset peetakse et-
tevõtjate poolt pigem kõrgeks.
Välisinvestorite ligimeelitamisel pole ka meie naaberriigid
passiivsed olnud: tänu tugevnevale konkurentsile üritab
üha enam riike pakkuda välisinvestoritele naabritest sood-
samaid tingimusi. Sellisel taustal edukas olemiseks peab
Eesti investeerimiskeskkond taas kord muutuma konku-
rentsivõimelisemaks, sest oluline on just kõrget lisandväär-
tust loovate ja teadmisrikaste välisinvesteeringute saamine.
Rahanumbreid on küll kõige lihtsam kokku lugeda, kuid
tegelikult ei ole need veel kogu tõde – oluline on ka see,
milline on nende mõju meie ettevõtetele, oskustele ja
majanduse konkurentsivõimele tervikuna.
Teise võimalusena saaks kaaluda välistöötajate
soovi korral vabastamist sotsiaalmaksust ning Eesti
sotsiaalgarantiide süsteemis osalemisest.
Positiivse mõju saavutamiseks oleme Eesti välisinvestee-
ringute ja ekspordi tegevuskavas ette näinud rea samme
– alates Eesti ärikeskkonna turundamisest, riigimaa erasta-
mise lihtsustamisest, tööjõu ümberõppe korraldamisest vas-
tavalt investori vajadusele, otselennuühenduste arvu kasva-
tamisest kuni maksukeskkonna soodsamaks muutmiseni.
Oleme oma tegevuskavas välja toonud ka Eestile kõige
olulisemad võtmesektorid välisinvesteeringute saamiseks:
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, äri- ja finantstee-
nused, transport ja logistika, masina- ja metallitööstus ning
elektroonikatööstus.
Kuidas vallutada välisturge?
Eesti eksportijad näevad välisturgudele laienemisel peamise
väljakutsena sealset tugevamat konkurentsi. Lisaks valitseb
praeguse ülemaailmse majanduskriisi tingimustes nõudluse
vähenemine ning omakorda on tekkinud ka probleemid
ettevõtete rahastamisel.
Selleks et aidata Eesti ettevõtetel välisturge vallutada,
on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) ja Kred-
Exil erinevaid meetmeid, kuid lisaks neile pakume välja
ka rea uusi tegevusi. Väga oluline on näiteks info kätte-
saadavuse parandamine – ühe võimaluse pakub selleks
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
KUIDAS EDASI?
peagi käivituv koostööpakkumiste vahendamise portaal
www.tradewithestonia.com. Samuti ei ole ettevõtjatel prae-
gu piisavalt teavet EAS välisesinduste ja saatkondade ma-
jandusametnike pakutavate teenuste kohta – selle lünga
täitmiseks pakume välja teadlikkuse tõstmise programmi
algatamise.
Maksusüsteem vajab muutusi
Eesti maksundusest rääkides ei saa üle ega ümber vajadusest
üle vaadata tööjõu maksustamise põhimõtted. Ka möödunud
aastal valminud Ernst & Youngi kõrge lisandväärtusega tee-
nuste ja investeeringute konkurentsivõime uuring viitab, et
maksunduslike ja tööõiguslike kriteeriumite osas on Eesti
keskpärane ega suuda teistest riikidest eristuda. Kui lihtne
maksusüsteem loob meile eelise maksude haldamise efektiiv-
suses, siis Eesti nõrkusteks on kõrged tööjõumaksud, töösu-
hete jäikus ning väärtpaberitulude eranditeta maksustamine.
Kõige rohkem kannatavad kõrgete tööjõumaksude tagajär-
jel innovatsioon ja targad teenused, sest selles protsessis on
tööjõud põhikulu (tööjõumaksud moodustavad tihti 25-
36% müügihinnast) ja teenuste turg on rahvusvaheline.
Selleks et olla atraktiivne riik kõrgepalgaliste töökohtade
loomiseks, peaks kehtestama sotsiaalmaksu lae – see võiks
Eesti tingimustes kehtida näiteks alates 250 000-kroonisest
aastapalgast. Teise võimalusena saaks kaaluda välistööta-
jate soovi korral vabastamist sotsiaalmaksust ning Eesti
sotsiaalgarantiide süsteemis osalemisest. Nii tekiks täien-
dav ja mõnel juhul mõjuv põhjus Eestisse kõrgepalgaliste
töökohtade loomiseks.
Maksukeskkond ja seadusandlus mängivad suurt rolli ka
ettevõtete regionaalsete peakorterite ning investeerimisfon-
dide asukohariigi valikul. Skype ei loonud oma peakorterit
ju Luksemburgi odava tööjõu ega tasemel olevate arvukate
programmeerijate tõttu. Ka Eesti saaks oma regulatsioone
kohendada mõne peakorteri siiameelitamist soosivamaks.
Näiteks võiks kehtestada maksuvabastuse tütarühingu
osaluse võõrandamise tulule. Soodustus võib olla seotud
osaluse omamise perioodi, suuruse ja tütarühingule kohal-
duva maksumäära ja tegevusega. Sellised soodustused kehti-
vad mitmetes meie naaberriikides ning kuna Eestis need
puuduvad, ei ole me peakorterite asukohana atraktiivne olnud.
Oluline on ka maksumeetmete kujundamine, et moti-
veerida Eesti residentsust. Näiteks analüüsitakse võimalu-
si, kuidas motiveerida Eestisse asuma välismaiseid väike-
ettevõtjaid ja jõukaid üksikisikuid. Näiteks saaks kehtestada
Eesti residendist investorile väärtpaberite müümisel null-
protsendilise tulumaksumäära.
Maksusüsteemi kujundamisel tuleks unustada ideoloo-
giliste nüansside üle vaidlemine ning proovida kujundada
maksusüsteem selliseks, et see soosiks neid tegevusalasid,
mille arendamine on eesmärgiks võetud. Ma ei räägi siin
üksikutele ettevõtetele tehtavatest eranditest – me peame
säilitama oma maksusüsteemi ühetaolisuse. Küll aga tuleks
maksusüsteem kujundada nii, et ta toetaks ettevõtetes in-
novaatilisust, annaks ettevõtetele lisapõhjuse tegeleda roh-
kem teadus- ja arendustegevusega ning aitaks juurde luua
uusi lisandväärtusmahukaid töökohti ja teadmusmahukaid
ettevõtteid.
21
MaksuMaksja
Baltikumi jääsurm: kapitalita
pole arengut!
Taavi Veskimägi
Riigikogu liige
EML nõukoja liige
Endine rahandusminister
Tänaseks on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (edaspidi KIE
riigid) majandusarengu ja kiire reaalse konvergentsi müüt
vanade liikmesriikidega purunenud. Kui tuuakse näiteid
maailmas majanduse olukorrast, kus asjad on hullemast
hullemad, kasutatakse selleks KIE riike. KIE riikide ühtse
tervikuna käsitlemine näitab veel kord, kui vähe tänases
globaalses majandusruumis vaadatakse alustegureid ja kui
palju lähtutakse lihtsalt tunnetest ja müütidest.
Majandus on usk ja emotsioonid
Tuleb tunnistada, täna usku KIE riikidesse ei ole ja emot-
sioonid on negatiivsemast negatiivsemad. See on hoiak, mis
loob reaalsuse nende riikide jaoks. Ja teatavasti on hoiakuid
muuta kõige keerulisem. Millised sündmused võiksid panna
globaalset kogukonda oma hoiakut meie suhtes muutma?
Ainsad riigid, kes teistest KIE riikidest kuvandi mõttes
eristuvad, on Sloveenia ja Slovakkia, seda Euroopa rahalii-
du täisliikmelisuse kaudu.
Üks võimalus seega KIE riikide jaoks tekkinud müüti
murda ja teha ennast kapitalile jälle magusaks on täita
konvergentsikriteeriumid ja võtta kasutusele euro. See
võiks panna turge seniseid seisukohti revideerima. Reegel
KIE riikidele võiks kõlada: eristu või muidu ootab sinu
majandust jääsurm!
Teine võimalus tuleneb otseselt samast allikast – Euroopa
tihedamast integratsioonist. Ükskõik milline ka ei oleks re-
toorika, me elame piiride tõmbamise ja kasvava protektsio-
nismi maailmas. Riigid ja poliitikud on majanduses muu-
tunud keskseks. Poliitikute edu ja ebaedu mõõdetakse va-
limistel eelkõige koduriigi valija hetke heaolu ja emotsioo-
ni põhjal. See sunnib poliitikuid valmistama eelkõige oma
valijale rõõmu. Riigikapitalismi tõusu tagajärg on kasvav
protektsionism.
Ja ei ole sugugi selge, kuhu piirid päeva lõpuks Euroopas
tõmmatakse. Kas need kulgevad tänase Euroopa Liidu pii-
ride, euroala või lausa rahvusriike järgi. KIE riikide võima-
lus järgmise etapi heaolu konvergentsiks tuleneb föderaalsest
Euroopast. KIE riikide ühine huvi peab olema föderaalsem
Euroopa ja Lissaboni lepingu kiire ratifitseerimine. KIE
riigid oleksid pidanud selles protsessis olema veduriks, mitte
piduriks!
22
Kuigi turud käsitlevad KIE riike ühtse loogika järgi, on
iga riik siiski unikaalne. Isegi Baltikumi ei saa käsitleda
ühtse tervikuna. Näiteks Eesti panustas koos teiste doo-
noritega IMF abipaketi raames Läti finantseerimisse. Aga
tuleb nõustuda, et tänases päevas peale Balti riikide endi
ei näe keegi Lätit, Leedut ning Eestit eraldi, vaid ikka üht-
se Baltikumina. Meid nähakse oluliselt homogeensema ter-
vikuna, kui me seda kahjuks oleme. Balti koostööd tuleks
oluliselt tugevdada ja tõesti teha paljusid asju koos. Tean,
see kõlab naiivsena, aga on tõsi: mida ühtsemalt me käi-
tume, seda kiiremini pääseme. Teine tee Eesti jaoks on üri-
tada Baltikumi kuvandist välja tulla, kuid see on kahjuks vist
veel ebareaalsem.
Kapitalita ei toimu arengut
Balti riikide hoogne heaolu konvergents rikkamate Euroopa
Liidu liikmesriikidega viimasel viiel aastal on olnud paljuski
finantseeritud ekspansiivse kapitali impordiga, mitte toot-
likkuse kasvuga. Majanduskasv on põhinenud ehituse ja
sisetarbimise buumidel, mida on finantseeritud laenuga.
Kõigil neil ühiskondadel on üüratu välisvõlg kiirelt väheneva
väärtusega varade vastu. Riikide kaupa leevendab olukorda
madal valitsussektori võlakoormus, mis Eestis on näiteks
3,7% SKP-st.
Selline ekspansiivne arengumudel nõuab pidevat värske
kapitali sissevoolu. Täna aga rahapakkumist sisuliselt ei ole.
Kohalikud kommertspangad ja riigid, nagu Läti olukord
näitab, ei suuda raha finantsturgudelt tõsta, välispangad
on tõmmanud aga suurte laenukahjumite ja vahetuskursi
muutuse hirmus laenamisele pidurit. Näiteks Eestis vähe-
neb 2009. aastal laenujääk ennustatavalt ca 10%. Raha tõm-
matakse majandusest rohkem välja, kui pannakse sisse.
Järeldus sellest Baltikumi jaoks on üks – majanduse aren-
gut Baltikumis suures mahus kapitaliga varustada lähemal
viiel aastal kommertspankade kaudu võimalik ei ole. Lisaks
võimendab seda ka kasvav kapitali protektsionism, sest ena-
mik pankasid Euroopas ja Ameerikas liigub maksumaks-
jate otsese või kaudse kontrolli alla. Kui maksumaksja ka-
pitaliseerib enda rahaga panga, tahab ta õigustatult, et raha
jõuaks tagasi tema enda riigi majandusse, mitte liiguks toe-
tama teiste riikide majandust.
Eesti näite puhul tähendab see koos sisetarbimise kuk-
kumisega (Statistikaameti kiirhinnangu alusel import jaa-
nuaris -35%) ja olematu nõudluse tõttu eksportturgu-
del (sama hinnang jaanuar -30%) majandusliku aktiivsuse
täielikku kadumist ja jääsurma. Seda ei tohi lasta juhtuda
ja riik peab sellises olukorras vajadusel asuma ka nõudlust
stimuleerima.

Vahetuskursist ei pääse mööda
Eesti olukord on parim, meil on valuutakomitee süsteem,
kus baasraha on kaetud välisvaluuta reservidega, lisaks
muud allikad (nt pensionifondide varad välisvaluutas, ko-
hustused kroonides) ja värske leping Rootsiga, mis loovad
olukorra, kus sisuliselt kõik krooni deposiidid on kaetud
välisvaluutaga, mis tagab ka kõige keerulisemal hetkel kroo-
ni täieliku konverteeritavuse.
Loomulikult on meeletult kiiresti eskaleeruv reaalma-
janduse konkurentsivõime probleem, kus kõigi peamiste
eksporditurgude valuutad on oluliselt odavnenud euro suh-
tes ja kroon on jäigalt euroga seotud. Eesti tööjõu ühiku
kulu on 2000. aastaga võrreldes tööstuses kasvanud 39%
ja majanduses tervikuna isegi 90%. Eesti tööjõukulude ja
tootlikkuse suhe näitab, et vahetuskurssi hoides on vaja
ekspordi konkurentsivõime taastamiseks kulusid vähemalt
30% vähendada. Esimene positiivne märk valitsussektori
poolelt on olemas.
Eesti parlament võttis juba veebruaris vastu riigieelarve
kulusid 3% ulatuses SKP-st vähendava lisaeelarve. Põhjusi
oli kolm: esiteks, aidata kaasa majanduse kohandumisele;
teiseks, vältida olukorda, kus laenuga tuleb finantseerida
riigieelarve kulusid; kolmandaks, hoida valitsussektori de-
fitsiit 2009. aastal alla kolme protsendi (kusjuures Eestis
on olnud alates 2003. aastast nominaalne valitsussektori
eelarve ülejääk) ja täita kõik euroalaga liitumiseks vaja-
likud kriteeriumid. Kuna tegelik konvergents on seiskunud
ja inflatsioon on muutumas deflatsiooniks, mis Balassa-
Samuelsoni efektist lähtuvalt meid koos kiire reaalkonver-
gentsiga kimbutas, siis on meil 2009. aasta teises pooles
reaalne need kriteeriumid tõesti täita.
Vahetuskursi osas on Läti olukord kõige keerulisem Bal-
tikumis. Lätil on vaja lisaraha kohalike kommertspankade
Parts tahab tax free’ga meelitada
Venemaa turiste
Mirko Ojakivi
Ärileht
26.03.2009
Eesti pole ameeriklaste ja venelaste jaoks tax free piirmää-
ra tõttu ostukohana atraktiivne.
Aasta alguses alandatud tax free piirmäär suurendas peami-
selt Vene turistide ostuhuvi Eestis niivõrd märkimisväär-
selt, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi
arvates võiks huvi tekitamiseks piirmäära veelgi alandada.
Kui möödunud aastal tuli väljastpoolt Euroopa Liitu
pärit turistidel ühes poes maksusoodustuste saamiseks ku-
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
KUIDAS EDASI?
bail-out’iks, hoidmaks lati vahetuskursi +/-1% koridoris
euro keskkursi suhtes ja finantseerimaks valitsussektori
röögatuks kiskuvat defitsiiti.
Kriis on võimalus
Kokkuvõtlikult on olukord Baltikumis valus. Aga iga kriis
on võimalus muutusteks, mida headel aegadel pole või-
malik teostada. Lahendus ei ole 30% madalam heaolu
tase Baltikumis, vaid me vajame struktuurseid muutusi
ühiskonnas, loomaks uusi eeldusi kasvule. Eesti ei vaja üksi-
kuid reforme, vaid kolmanda põlvkonna reformide paketti,
mis on suunatud nii suuremale kuluefektiivsusele kui res-
sursside paigutuse efektiivsusele. Rohkemat riiki, st kõrgemat
maksukoormust või võlga tulevaste põlvede arvelt ei saa me
– kiirelt vananeva rahvastiku juures ning vajaduse tõttu olla
samal ajal ka kapitalile atraktiivne – endale lubada.
Erilisse fookusesse tuleb võtta valdkonnad, kus on suu-
rem osa riigieelarve raha. Tegevusalade kaupa on ca 50%
riigieelarve kuludest kahes valdkonnas: sotsiaalne kaitse
(sh pensionid ja sotsiaaltoetused), tervishoid. Ilma muutus-
teta nendes valdkondades ei ole võimalik riigi rahandust
jätkusuutlikel rööbastel hoida.
Senine kriisi kulgemine on näidanud, et turud usalda-
vad riike. Riigi roll on oluliselt kasvamas, eriti catching-
up majanduste puhul, et olla ühiskonna eestvedaja. See
tähendab sekkuvamat riiki, kuid mitte suuremat riigi
osakaalu majanduses ja mahukamaid riiklike programme.
7 miljoni inimesega siseturu ja madala kapitaliseeritusega
Baltikumi jaoks on jätkuvalt edasiseks arenguteeks tihe-
dam integratsioon, avatus ja kapitali kasvuks atraktiivsete tin-
gimuste loomine. Selleks ei vaja me – senise arenguga võrrel-
des – konventsionaalseid lahendusi, vaid riigi aktiivsemat
rolli kapitali, teenuste ja kaupade liikumise saavutamiseks.
lutada vähemalt 2500 krooni, siis selle aasta algusest tuleb
turistidel selleks ühes poes kulutada 500 krooni vähem.
Kaupmeeste liidu värske statistika kohaselt võtsid pea-
miselt Vene turistid tax free piirmäära alanemise niivõrd
hästi vastu, et tegid majanduslangusest hoolimata Eesti
poodidest rahaliselt peaaegu poole rohkem oste.
Vajalik põhjalik analüüs
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilai sõ-
nul suurenes välisturistide tax free ostude arv koguni
60%. Ent Eestisse saaks meelitada veel enam ostuturiste,
kui riik langetaks tax free piirmäära veelgi rohkem, sest
23
MaksuMaksja
praegu on see Eestis naaberriikidega võrreldes ligi kolm
korda kõrgem.
Nii saatiski majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts eelmisel nädalal rahandusminister Ivari Padarile ette-
paneku, et riik võiks uueks tax free piirmääraks kehtestada
600 krooni. „Tax free piirmäära alandamine Soomega võr-
reldavale tasemele suurendaks oluliselt Eestit külastavate
Vene turistide arvu ja nende poolt ostetud kaupade mah-
tu. Praeguses majandusolukorras on hädavajalik, et välis-
maalased ostaksid Eestis rohkem kui varem,” selgitas Parts
oma ettepaneku tagamaid.
Kaupmeeste liidu statistika kohaselt jäi 14% jaanuari tax
free tehinguid 2000–2500 krooni vahemikku ehk need ostud
tehti tõenäoliselt tänu madalamale tax free piirmäärale.
Euroopa Liidu keskmine tax free rakendumise ostumäär
on 734 krooni, Soomes 625, Lätis 655 ja Leedus 905 krooni.
Kaupmeeste liidu tegevjuhi Marika Merilai hinnangul tooks
24
madalam tax free piirmäär Eesti majandusele kardetava käi-
bemaksulaekumise vähenemise asemel hoopiski kasu.
„Kui näiteks ostetakse Eestis toodetud kaupu, siis tootjad
ja kaupmehed maksavad ju nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu,
ja kui müük suureneb, suurenevad ka tööjõumaksude lae-
kumised,” selgitas Merilai. Kuigi pealtnäha pole tax free piir-
määr Merilai sõnul paljudele oluline, jälgivad ostuturistid
üsna täpselt, et ühes poes tehtud ostud ületaksid piirmäära,
et hiljem saaks piiril osa ostule kulutatud rahast tagasi.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakon-
na juhataja Marek Uusküla sõnul tuleb enne tax free piir-
määra alandamist teha põhjalik analüüs. Rahandusminis-
teeriumi arvutuste kohaselt kaasneks näiteks piirmäära
tuhande kroonini alandamisega ebaproportsionaalne hal-
duskoormuse tõus ehk ostuturistide hordid segaksid piiril
tolliameti tööd.
Elo Annioni illustratsioon

Väike sotsiaalmaksusõnastik
EML selgitustaotlus
Rahandusministeeriumile
02.03.2009
Eesti Maksumaksjate Liit soovib saada selgitusi sotsiaal-
maksuseaduse mõne sätte kohta.
1. Tulumaksuseaduse § 30 näeb ette maksuvabastuse ta-
sudele, mida saab välisriigi diplomaatiline või konsulaar-
esindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsioo-
ni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni
või koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esindu-
se juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
2. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 7 kohaselt ei maksusta-
ta tulumaksuga töötajale või teenistujale lapse sünni puhul
makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku
maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23).
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
3. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 8 kohaselt ei maksustata
tulumaksuga töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus
alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30
detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööand-
ja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas
50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja
sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
4. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 9 kohaselt ei maksustata tu-
lumaksuga tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümber-
õpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
5. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 10 kohaselt ei maksusta-
ta tulumaksuga tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või
teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud ter-
visekahjustuse raviks.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
6. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 13 kohaselt ei maksustata
tulumaksuga kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahe-
lisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenis-
tusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamise
ratsiooni maksumust.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses puudub sa-
masugune maksuvabastus.
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
PROBLEEM
7. Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 12 kohaselt ei maksusta-
ta tulumaksuga kaitseväeteenistuse seaduse § 160, piirivalve-
teenistuse seaduse § 43 ja politseiteenistuse seaduse § 26 alusel
makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni.
Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 10 kohaselt ei maksustata sot-
siaalmaksuga politseiteenistuse seaduse § 26 ja kaitseväetee-
nistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid.
Soovime teada, miks sotsiaalmaksuseaduses sätestatud
maksuvabastus ei hõlma piirivalveteenistuse seaduse § 43.
8. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 2 kohaselt ei maksustata
sotsiaalmaksuga väljamakseid Eesti välisesindustes töötavate-
le asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud
teisiti.
Soovime teada, miks tulumaksuseaduses puudub sama-
sugune maksuvabastus.
9. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 kohaselt ei maksustata sot-
siaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1
tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse
tagamiseks.
Soovime teada, miks tulumaksuseaduses puudub sama-
sugune maksuvabastus.
10. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 7 kohaselt ei maksustata
sotsiaalmaksuga Eesti residendi poolt mitteresidendile tulu-
maksuseaduse § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva
seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö
tegemise koht asub välisriigis.
Soovime teada:
10.1. miks ei ole sotsiaalmaksust vabastatud mitteresidendi
poolt mitteresidendile makstud samasugused tasud;
10.2. miks on sotsiaalmaksust vabastatud ainult sotsiaal-
maksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasud,
aga ei ole vabastatud näiteks punktides 3, 4, 7 ja 9 nimetatud
tasud, mida samuti on võimalik maksta mitteresidendile
töö tegemise eest välisriigis.
11. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 8 kohaselt ei maksustata
sotsiaalmaksuga summasid, mida makstakse isikule, kes vii-
bib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas.
Soovime teada, milliseid „summasid” see säte silmas peab.
Näiteks kui kinnipeetav on füüsilisest isikust ettevõtja ja
tema ettevõtte majandustegevus jätkub (nt tema pereliik-
med jätkavad kinnipeetavale kuuluva talu pidamist, kin-
nipeetavale laekub kinnisvara üüritulu või tasusid varem
sõlmitud lepingute alusel), kas sel juhul ettevõtlustulu ei
maksustata sotsiaalmaksuga?
Kas maksuvabastus rakendub siis, kui kinnipidamis-
asutuses viibiv isik saab oma endiselt tööandjalt kätte
lõpparve või palgavõla või lisatasu pärast töösuhte lõp-
pemist?
Samuti soovime teada, miks puudub sarnase sisuga mak-
suvabastus tulumaksuseaduses.
25
MaksuMaksja
12. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 4 punktide 3 ja 4 kohaselt
makstakse sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale kuu eest
makstud tasult (st ei rakendu sotsiaalmaksu kuumäär) töö-
taja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkost-
jana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aas-
tast last ning töötaja või teenistuja puhul, keda on nimeta-
tud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5.
Soovime teada, miks samadele tingimustele vastavad füü-
silisest isikust ettevõtjad peavad maksma sotsiaalmaksu
kuumääralt, mitte tegelikult ettevõtlustulult.
13. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 5 näeb ette, et sotsiaal-
maksuga maksustatakse füüsilisest isikust ettevõtja ette-
võtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses,
millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtluse-
ga seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi
lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksus-
tamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt sum-
malt aastas.
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 näeb täiendavalt ette, et
füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte
vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära
12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõi-
getes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust
ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riik-
liku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud
äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riik-
liku pensioni saajaks. Lõike 6 kohaselt, kui füüsilisest isi-
kust ettevõtja on maksustamisperioodi kestel kantud äri-
registrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku
pensioni saajaks, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaal-
selt füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude
arvuga või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud
kuude arvuga.
Soovime teada, miks juhul kui isik ei olnud kogu maksusta-
misperioodi jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõt-
jana, vähendatakse sotsiaalmaksu alampiiri vastavalt registree-
ritud kuude arvule, aga sotsiaalmaksu ülempiiri ei vähendata.
14. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kolmas lause sätestab:
Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab
tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21
nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidami-
sel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1
ja 2 kohaselt.
Rahandusministeeriumi vastus
selgitustaotlusele
Ivari Padar
Minister
27.03.2009
Oma selgitustaotluses soovisite teavet, miks osa palgatulu
alla liigituvaid väljamakseid maksustatakse üksnes sotsiaal-
maksuga ning osa üksnes tulumaksuga. Erinev maksusta-
mine on peaasjalikult tingitud sotsiaalmaksu eripärast.
26
Soovime teada:
14.1. kas tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu kuu-
määra alusel, kui füüsiline isik on töösuhtes ainult ühe töö-
andjaga, kuid ei ole sellele tööandjale esitanud avaldust maksu-
vaba tulu arvestamiseks tulumaksuseaduse § 42 kohaselt;
14.2. kas tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu
kuumäära alusel, kui füüsiline isik on töösuhtes ühe töö-
andjaga ja lisaks sellele on tal käsundusleping ühe või mitme
käsundiandjaga ning tulumaksu kinnipidamisel arvestab
maksuvaba tulu käsundiandja;
14.3. kas tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu
kuumäära alusel, kui füüsiline isik on töösuhtes ühe töö-
andjaga ja lisaks sellele saab muudelt isikutelt sotsiaalmaksu-
ga mittemaksustatavat tulu (nt elatis, üür, stipendium) ning
tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu muu
väljamakse tegija.
15. Sotsiaalmaksuseaduse § 4 punkti 2 kohaselt on sot-
siaalmaksu maksja füüsiline isik.
Soovime teada, kas see säte hõlmab kõiki füüsilisi isikuid
(ka mitteresidente) ja kõiki sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõi-
kes 1 nimetatud väljamakseid, sealhulgas (eeldusel, et ei tasu
maksja ega saaja ole füüsilisest isikust ettevõtja):
15.1. tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik maksab mit-
teresidendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest vä-
lisriigis;
15.2. tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik maksab re-
sidendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest välis-
riigis;
15.3. tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik maksab mitte-
residendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest Eestis;
15.4. tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik maksab re-
sidendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest Eestis;
15.5. tasu, mida residendist füüsiline isik maksab mitte-
residendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest välis-
riigis;
15.6. tasu, mida residendist füüsiline isik maksab residen-
dist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest välisriigis;
15.7. tasu, mida residendist füüsiline isik maksab mitte-
residendist füüsilisele isikule teenuse osutamise eest Eestis;
15.8. tasu, mida residendist füüsiline isik maksab residendist
füüsilisele isikule teenuse osutamise eest Eestis.
Samuti soovime teada, millised on sanktsioonid, kui füü-
siline isik jätab teisele füüsilisele isikule makstud teenus-
tasult sotsiaalmaksu maksmata.
Teadupärast on sotsiaalmaks kindlustuselementi sisaldav
sihtotstarbeline maks, mille laekumisest finantseeritakse
pensioni- ja ravikindlustust, ning selle maksmisest sõltub
kindlustatava tagatiste suurus. Samas juhime Teie tähele-
panu asjaolule, et nii mitmedki kirjas nimetatud väljamak-
sed maksustatakse erisoodustusena ning erisoodustusena
maksustamisel lähtutakse tulumaksuseaduses sätestatud
maksuobjektist ning vabastustest.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tulu sotsiaalmaksuga
maksustamine erineb mitmeski osas töötasu maksusta-
misest. Tegemist on olemuselt väga erinevate maksuobjek-
 PROBLEEM

tidega – töösuhteid reguleerib tööõigus, samas FIE suhtes
seda ei kohaldata. See tingib ka teatud erinevused miini-
mumkohustuse arvutamisel. Kui töötaja puhul lähtuvad
miinimumkohustuse erisused peamiselt tööõigusest, siis
FIE-l on need seotud riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse (SMS)
§ 6 alusel makstava maksuga. Enamiku Teie kirja punktis 12
nimetatud isikute eest maksab sotsiaalmaksu riik. Kui see
isik peaks tegutsema samaaegselt FIE-na, siis rakendub ka
tema suhtes miinimumkohustuse vähendamise võimalus.
FIE puhul kehtestatud ülem- ja alampiiri seadmine on
kantud erinevatest eesmärkidest. Miinimumkohustuse pea-
miseks eesmärgiks on kehtestada minimaalne summa, mis
annab solidaarsusel põhinevas sotsiaalkindlustussüsteemis
aktiivselt tegutsevale isikule tema tegutsemise perioodiks
tagatised. Ülempiir seevastu püüab arvestada asjaoluga, et
kogu ettevõtlustulu ei pruugi olla saadud aktiivse tegevuse
tulemusel, mistõttu on osa ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga
mittemaksustatav. Seetõttu ei ole ka ülempiir seotud te-
gutsetud kuude arvuga. Samas võib piirmäära tegutsetud
kuudega sidumise korral ühekordset suuremat tulu teeni-
vate isikute puhul tekkida kuritarvitamise võimalusi, mida
aastapõhine piirmäär vähendab.
Lisaks FIE-dele on miinimumkohustus kehtestatud muu-
dest aktiivselt tegutsevatest isikutest üksnes töötajatele ning
topeltkohustuse tekkimist on välditudki üksnes nende isi-
kute gruppide raames. Seda siis juhul, kui isik on sama-
aegselt kas kahes kohas töötaja või töötaja ja FIE. Sellest
põhimõttest lähtuvalt on kirjutatud ka SMS § 2 lõikes 2
sätestatud erand, mis vabastab tööandja miinimumkohustuse
täitmisest juhul, kui töötajal on olemas teine tööandja.
Kui teist tööandjat pole, kehtib üldpõhimõte. Seega ühe
tööandja juures töötamise korral maksuvaba tulu avalduse
puudumine miinimumkohustuse täitmisest tööandjat ei
vabasta. Sama kohustus kehtib ka juhul, kui avaldus on
siiski esitatud, kuid mitte teisele tööandjale, vaid nt käsun-
duslepingu alusel väljamakset tegevale isikule või sotsiaal-
maksuga mittemaksustatavat väljamakset tegevale isikule.
Mis puutub füüsilisest isikust maksumaksja maksuko-
hustusse, siis selles osas sotsiaalmaksuseaduses võrreldes
juriidilisest isikust maksumaksjaga erandeid kehtestud ei
ole. Maksukohustuse täitmata jätmisel kohaldatakse maksu-
korralduse seaduses 15. peatükis sätestatud karistusi.
KOMMENTAAR
UNIVERSUMI PARIM SOTSIAALMAKS
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
EML on jätkuvalt seisukohal, mida ta on ka väljendanud
ühes varasemas kirjalikus pöördumises Rahandusminis-
teeriumi poole, et tuleb kirjutada täiesti uus sotsiaalmak-
suseaduse tekst, millel oleks loogiline struktuur ja mis oleks
kooskõlas teiste maksuseadustega.

EESTI MAKSUSEADUSED KOOS

RAKENDUSAKTIDEGA 2009 Ettetellimisel
soodushind!
Väljaanne sisaldab kõiki maksude ja
sotsiaalkindlustusmaksetega (töötuskindlustus,
kogumispension) seotud seadusi ja määrusi.
Väljaandes on maksuseadusi tutvustavad
kommentaarid, samuti on lisatud seadusi
puudutavate Riigikogu lahendite ülevaade.
Kommentaarid on kirjutanud Tartu Ülikooli
finantsõiguse dotsent ja EML juhatuse esimees,
õigusdoktor Lasse Lehis.

Raamatu ettetellimishind on 168 krooni.

Pärast ilmumist on raamatu müügihind 399 krooni.
NB! EML liikmed saavad raamatu tasuta ning ei pea raamatu saamiseks tellimust vormistama.
Pärast raamatu ilmumist saavad EML liikmed osta lisaeksemplare soodushinnaga 168 kr.

MaksuMaksja nr 4 aprill 2009 27

MaksuMaksja
Narva vürstiriik kehtestas
uue maksu
Martin Huberg
EML vanemjurist
MaksuMaksja õigustoimetaja
martin@maksumaksjad.ee
Eestis kehtib siinse riigi võim ida suunas täpselt Narva
linna piirini, seejuures mitte jõepoolse piirini. Ametlikult
see küll nii ei ole, kuid riik ei suuda lihtsalt end seal maks-
ma panna ja kogu lugu. Kohati tekib vähemasti küll selline
tunne, et Narva jõe äärses vürstiriigis mõeldakse ikka tükk
aega järele, kas riigi tahe on ikka nende soovidega koos-
kõlas või mitte, ja ka riik ei ürita midagi selles osas eriti
muuta.
Nüüd on siis Narva otsustanud juba vähemalt kolmandat
korda näidata, kes on jõeäärses vürstiriigis äss.
04.03.2009 võttis Narva Linnavalitsus vastu määruse
nr 258 „Teenuste osutamise kord mööda Narva linna terri-
tooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimi-
sel„.1 Mida need „teenused„ tegelikult tähendavad, saab
lugeda määruse §-st 3.
Ma ei kavatsegi hakata selles artiklis analüüsima, mida
need teenused olemuslikult endast kujutavad, sest seda on
ajaloos juba korduvalt tehtud ning mineviku meenutamine
täidab selle lünga ilusasti.
Geograafiast
Narva piiripunkt on võrreldes teiste Eesti-Vene piiripunk-
tidega mõnevõrra teistsuguses olukorras. Piiripunkt, mille
kaudu Eestist Venemaale saab, asub keset linna, kohe volikogu
ja linnavalituse kõrval. Nihutada seda ka kuidagi ei saa, sest
piiriületus eeldab Narva jõge ületava silla olemasolu. Kuna
piiriületus toimub keset linna, siis võib hea lugeja ise ette
kujutada, mida võiks tähendada olukord, kus piirijärjekord
on pikk2 ning veokid kulgevad läbi linna kuni linna piirini.
Kuna oodata tuleb kaua, siis oleks sealne elu nagu karava-
nis ikka – süüakse ja s…kse sealsamas. Ega see linnapilti
kaunistaks. Sestap ongi linn Venemaale suunduvatele veo-
kitele kehtestanud eraldi liikluskorralduse.
Küsimus ei ole aga mitte niivõrd liikluskorralduses, kui-
võrd selles, et liikluskorralduse tulemusel jääb iga veoauto-
juht kohustuslikus korras ilma teatud rahasummast.
Taagast
Juba 1999. aastal otsustati Narvas veokid suunata selleks
spetsiaalselt kohandatud platsile, panna seal järjekorda ja
korraldada selliselt piiriületuse üks etapp – järjekorras pas-
28
simine. Kuna kogu liikluskorraldus läks ka midagi maksma,
siis otsustati see raha veokijuhtidelt sisse kasseerida.
Et igasuguseid rahalisi kohustusi tohib vaid siis kehtes-
tada, kui selleks on olemas seaduslik alus, ning liiatigi on
piiriületamise küsimus sellist laadi, mida loetakse riigielu
küsimuseks ning mida seega riik ise õiguslikult reguleeri-
ma peaks, siis pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole ning
taotles kehtestatud õigusaktide põhiseadusevastaseks tun-
nistamist.
Riigikohus ei olnud kitsi ning rahuldas õiguskantsleri taot-
luse. Otsuses märkis Riigikohus, et tegemist on riigipiiri
ja piirirežiimi puudutava ehk siis riigielu küsimusega ning
selle reguleerimiseks ja korraldamiseks puudus Narval
õiguslik alus. Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse määrused
tunnistati kehtetuks.3
Olgugi et riik oli võitnud, ei üritatud esile kerkinud prob-
leemi just liialt tõsiselt lahendada. Ei läinudki väga kaua
aega, kui Narvas kehtestati taas analoogne õigusakt, mille-
ga asuti reguleerima piiriületamise korda ning loomulikult
võeti selle teenuse eest ka tasu.4
Taas kord võttis õiguskantsler asja käsile ja nõudis Narvalt
põhiseadusevastaste õigusaktide põhiseadusega kooskõlla
viimist.5 Kuna Narva saatis õiguskantsleri teadagi kuhu, siis
pöörduti asjakohase taotlusega Riigikohtusse.6
Viidatud pressiteates märkis õiguskantsler muuhulgas, et
/---/ kui riigielu küsimus antakse seadusega kohalikule oma-
valitsusele lahendada, siis tuleneb põhiseadusest nõue selle
ülesande täitmist ka riigi poolt finantseerida. Põhiseadusega on
vastuolus nii see, kui riigilt saadav raha ei ole seadusega pan-
dud ülesande täitmiseks piisav, kui ka see, kui kohalik oma-
valitsus peab tegema kulutusi riigi tegemata töö tõttu.
Sellega võeti suund faktilise olukorra n-ö legaliseerimisele.
11.08.2004 korraldatigi juba õiguskantsleri eestvedamisel
1
KO 2009, 50, 694.
2
Näiteks 17.04.2009 kella 11.00 seisuga oli Eestist Venemaale
suunduvaid veokeid järjekorras 168. Viimase 24 tunni jooksul oli
Venemaale vastu võetud sõidukite arvuks 55. Eeldatav ooteaeg viimase
72 tunni jooksul vastuvõetud autode alusel oli 57 tundi. Andmed
pärinevad MTA kodulehelt www.emta.ee/veokid.
3
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.02.2000 otsus
asjas nr 3-4-1-2-2000. – RT III 2000, 5, 45.
4
Narva Linnavalitsuse 25.02.2000 määrus nr 590 „Narva linnas Rahu
4a transiittranspordi liikumise ja parkimise korraldamine„. – KO 2000,
24, 384.
5
Õiguskantsleri Kantselei 07.07.2004 pressiteade. Narva linnavõimud
tegutsevad piiriületust reguleerides ja sõidukeid maksustades
ebaseaduslikult. Kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei kodulehel
www.oiguskantsler.ee.
6
Õiguskantsleri Kantselei 10.08.2004 pressiteade. Õiguskantsler
pöördus Riigikohtusse taotlustega tunnistada Narva piiriületust
reguleerivad määrused kehtetuks. Kättesaadav Õiguskantsleri Kantselei
kodulehel www.oiguskantsler.ee.

nõupidamine, kus otsiti probleemile lahendusi.7 25.10.2004
loobus õiguskantsler Riigikohtule esitatud taotlustest, kuna
Narva tunnistas vaidlustatud õigusaktid ise kehtetuks.
Pressiteates selgitas õiguskantsler, et /---/ see tähendab, et
Vabariigi Valitsus peab kiiremas korras juba 1. novembrist
korraldama riigi poolt raha eraldamise kohalikule omava-
litsusele riigi ülesande täitmiseks.8
Olukorra legaliseerimine
Vabariigi Valitsus algataski riigipiiri seaduse muutmise sea-
duse eelnõu, mis oli otseselt suunatud kõnealuse probleemi
likvideerimisele. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Narva
linn on näidanud valmisolekut oma linna tänavatel toimuvat
ise korraldada ning kokkuleppel riigiasutustega ta seda ka
tegi. Praegusel hetkel puudub aga seaduslik võimalus haldus-
lepingu sõlmimiseks kohaliku omavalitusega. Põhiseaduse § 154
võimaldab anda riigi ülesandeid kohalikule omavalitsusele
täitmiseks. Antud olukorras ei ole otstarbekas riigiasutuste
koormamine ülesandega tegeleda liikluse korraldamisega linna
või muu asula territooriumil. Seetõttu tuleks luua võimalus
selle ülesande andmiseks kohalikule omavalitsusele. Riiklike
kohustuste panemine kohalikule omavalitsusele saab toimuda
seaduse või lepinguga. Kuna tegemist on valdkonnaga, kus
kattuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, siis on
otstarbekam lepinguline lähenemine, kuna see annab paind-
likuma võimaluse korraldada piiriületust linnas või muus
asulas.
Kohaliku omavalitsuse ülesandeks piiriületuse korraldamisel
väljaspool piiripunkti saaks olema sõidukite suunamine tran-
siittranspordi platsile, seal nende turvalisuse tagamine (valve),
vastavalt platsile saabumise järjekorrale ümberpaigutamine
ning samas järjekorras suunamine piiripunkti.9
Täiendatud ning 07.01.2005 jõustunud riigipiiri seaduse10
§ 81 lg 1 näebki ette, et Vabariigi Valitsus võib volitada sise-
ministri sõlmima kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku
juriidilise isikuga halduslepingu asulas paiknevasse piiri-
punkti transpordivahendite sisenemise korraldamiseks.
Vanne antud, leping sõlmitud…
Seaduseelnõu seletuskirjas11 viitas Siseministeerium, et Töö-
grupp jagas seisukohta, et kuna väljaspool piiripunkti toimuva
liikluse korraldamine ei ole ainult riigi ülesandeks ning tek-
kivad probleemid transpordivahendite järjekordadega vajavad
lahendamist koostöös kohaliku omavalitsusega, siis ei peaks
ülalnimetatud summad jääma ainuüksi riigi kanda. Sama
põhjendusega teeb töögrupp ettepaneku, et Vabariigi Valitsus
võiks kaaluda Narva linnaga sellise halduslepingu sõlmimist,
mille maksumusest riik hüvitaks 3 miljonit krooni ning kohali-
ku omavalitsuse kanda jääksid kulutused, mis seda 3 miljonit
krooni ületavad.
9. septembri 2004. aasta valitsuskabineti nõupidamisel ot-
sustas Vabariigi Valitsus kiita heaks 2005. aasta eelarvest
täiendavate vahendite eraldamine vähemalt 3 miljoni krooni
ulatuses halduslepingu sõlmimiseks.
Paistab, et summad sobisid tol hetkel kõigile ja probleem
oli leidnud oma loomuliku lahenduse – õigupoolest ajutise
lahenduse, mis muutus, nagu ikka, kestvaks. Eesmärk oli
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
PROBLEEM
ju ikkagi piiriületus tulevikus linnast välja viia. Praeguses
majandusolukorras on see muidugi kuri nali.
Paraku on natuke üle 4 aasta teinud raha ja mäluga oma
töö. 2009. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast12 võib
juba lugeda lakoonilist teksti: Eraldis Narva Linnavalitsusele
2 679 000 krooni vastavalt riigipiiri seaduse § 81 alusel sõl-
mitud Siseministeeriumi ja Narva Linnavalitsuse vahelisele
halduslepingule, mille objektiks on Narva linnas Narva 1 pii-
ripunkti suunduvate transportvahendite liiklemise korraldami-
ne. Eraldis on 321 000 krooni võrra väiksem kui 2008. aastal.
Ja ega kaua ei pidanudki ootama, sest see, mis pidi tule-
ma, terendas kindlasti paljudel niigi silme ees. 04.03.2009
kehtestatigi Narvas uus „teenuste osutamise kord„, mille
§ 11 sisendab lugejale lootusrikkalt, et Käesoleva Korraga
kehtestatud ja operaatori poolt osutatavad teenused ja funkt-
sioonid kuuluvad tasumisele summas 200 EEK koos käibemak-
suga iga transpordivahendi eest, sõltumata selle transpordi-
vahendi platsiterritooriumil oleku ajast ooterežiimis13 või käes-
oleva Korra § 4 nimetatud järjekorras.14
Seega, sama lugu jälle otsast peale. Selleks et piiri ületada,
tuleb veokiga suunduda vastavale platsile, nautida pakutavat
teenust ning maksta selle eest. Muide, olgu öeldud, et kuigi
määruse § 11 palub operaatori osutatava teenuse eest tasuda
200 kr, siis kliendile tehakse § 3 p-s 6 sellist kelmikat „tasuta„
teenust: Veoautode platsil sõidujärjekorra ooteajal operaator
osutab järgmisi teenuseid: 6) annab juhtidele ja sõitjatele õigust
tualeti ja puhkeruumi tasuta kasutamiseks. Jajah, segatarne, teab
raamatupidaja ning maksab kogu kupatuse eest 200 krooni.
Uue korra selgituseks teatas Narva Linnavolikogu liige ja
ühtlasi „teenuse osutamist korraldava„ AS Transservice-N
juht Vladimir Mižui, et 2009. aastal vähenes riiklik fi-
nantseerimine peaaegu kolm korda: Siseministeerium eraldab
Narvale transiidi teenindamiseks 1 100 000 krooni varasema
3 000 000 krooni asemel.15
Nagu tähelepanelik lugeja märkab, on numbrid erinevad. Si-
seministeeriumi esindaja selgitas telefonitsi, et 2009. aastal on
halduslepingu täitmiseks ette nähtud vaid 1 188 000 krooni.
Millest selline erinevus tuleneb, eksprompt selgitada ei osatud.
Samuti asus Siseministeeriumi esindaja seisukohale, et
ministeeriumi aspektist Narva linnaga sõlmitud haldusle-
ping kehtib, nendele mingit infot lepingu ülesütlemise kohta
laekunud ei ole (vt Siseministeeriumi selgitust allpool).
7
Õiguskantsleri Kantselei 11.08.2004 pressiteade. Vabariigi Valitsus
peab garanteerima lahendused, et Narva tunnistaks kehtetuks oma
ebaseaduslikud riigipiiri ületust korraldavad määrused. Kättesaadav
Õiguskantsleri Kantselei kodulehel www.oiguskantsler.ee.
8
Õiguskantsleri Kantselei 24.10.2004 pressiteade. Narva Linnavolikogu
kõrvaldas põhiseadusega vastuolus oleva olukorra. Kättesaadav
Õiguskantsleri Kantselei kodulehel www.oiguskantsler.ee.
9
Riigikogu X koosseisu seaduseelnõu 475 SE seletuskiri. Kättesaadav
Riigikogu koduleheküljel www.riigikogu.ee.
10
Riigipiiri seaduse muutmise seadus. – RT I 2004, 89, 606.
11
Viide 9.
12
Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu 346 SE seletuskiri. Kättesaadav
Riigikogu koduleheküljel www.riigikogu.ee.
13
Otseselt ei ole mõeldud tehnilistel instrumentidel kasutatavat
nn stand-by režiimi, vaid järjekorras piiriületuse ootamist.
14
Viide 1.
15
Ilja Smirnov. Narva hakkab taas veokitelt raha nõudma. – Põhjarannik,
21.03.2009.
29
MaksuMaksja
Seega on natukene veider olukord, kus Narva on kehtesta-
nud uue õigusakti, millega reguleerib sellist valdkonda, mis
peaks olemasoleva halduslepingu esemeks olema, ning kas-
seerib siis ilmselt nii riigilt kui ka sõidukijuhtidelt raha,
ning riik kehitab õlgu.
Kuna Narva linn ei ole Siseministeeriumi teavitanud
lepingu ülesütlemisest, siis nii ongi, et leping kehtib, kuigi
vähemalt üks pooltest selle tingimusi rikub.
Minu haiglane huvi lepingu ülesütlemise kohta tingis riigi-
piiri seaduse16 § 81 lg 3, mis näeb ette, et Kui käesoleva
paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping lõpetatakse
ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul
omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul lõikes 1 nime-
tatud halduslepingu edasist täitmist, korraldab asulas paikne-
vasse piiripunkti transpordivahendite sisenemist Siseministeerium.
Kui Siseministeerium peab Narva linnavalitsuse käitumist
(õigusakt) normaalseks ega loe õigusakti vastuvõtmist tah-
teavalduseks senine leping üles öelda, siis nad ei peagi just-
kui midagi tegema. Loodan siiski, et asja uuritakse, menet-
Siseministeeriumi selgitus
Siseministeeriumi leping on Narva linnaga, kes on vo-
litatud korraldama Narva 1. maanteepiiripunkti suun-
duvate transpordivahendite liiklemist.
Vastavalt riigipiiri seaduse §-le 81 võib Vabariigi Valitsus
volitada siseministrit sõlmima kohaliku omavalitsusega
või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu asulas
paiknevasse piiripunkti transpordivahendite sisenemise
korraldamiseks.
Meile teadaolevalt ei ole Narva linn halduslepingut
üles öelnud. Vastavalt riigieelarve võimalustele on Sise-
ministeerium planeerinud 2009. aastaks eelarvelised
vahendid halduslepingu täitmiseks.
Piiriületuse korraldamine on riigi ülesanne ja selle eest
tasu ei võeta. Kui piiriületuse ootel kasutatakse tasulisi
eraõiguslikke teenuseid, ei ole see seotav piiriületuse
korraldamisega.
30
letakse, moodustatakse komisjonid, peetakse nõupidamisi ja
läbirääkimisi ning tekkinud probleemid „kanaliseeritakse„
vastavalt bürokraatia heale tavale.
Hetkel paistab riigil „suht savi olevat„ ja sellest on kahju.
Barrikaadidele!
Tuletan lugejale meelde, et Eesti Nokia ei ole sama, mis on
Soome oma. Meie Nokia on läbi aastate välja kujunenud kar-
mid põhjamaised isiksused, kes ei usu sellesse riiki, mis mee-
litab meid täitmatute lubadustega. Kui me ei oleks sellised, ei
suudaks me vist üldse mõelda, praegu on aga veel lootust.
Seega, mina soovitan igaühel, kes on maksnud Narvale
tasu selle eest, et ta saaks sõidukiga Venemaale, pöörduda
halduskohtusse ja vaidlustada Narva Linnavalitsuse määrus.
Julgeid soosib edu, ja kui sellest ei piisa, siis kaebuse
koostamisel abistab kindlasti maksumaksjate liit.
16
RT I 1994, 54, 902; 2008, 19, 132.
KOMMENTAAR ELLU JÄÄVAD NEED,
KES SUUDAVAD KIIREMINI KOHANDUDA
Lasse Lehis
EML
juhatuse esimees
lasse.lehis@eesti.ee
Majanduskriis muudab inimesed leidlikuks. Igaüks sätib
kokkuhoiuplaane vastavalt oma võimalustele ja oskustele.
Kes keerab kütet maha, kes piirab telefonikõnesid. Aga see
ei päästa Eesti majandust. Ju on Narva linnaisad kuulnud,
et oluline on leida uusi sissetulekuallikaid. Kui riigilt ei saa,
siis korjame autojuhtidelt. Raha liigub, SKP suureneb ja riik
saab veel käibemaksugi. Suurepärane.
Loodetavasti jagavad kokkuhoiumeistrid oma metoodilisi
kogemusi ja novaatorlikke ideid ka omavahel. Nii võiks peat-
selt näha, kuidas Tallinnas tänavavalgustus tasuliseks muu-
tub või kuidas Narvas hakataks Venemaale sõitvatele auto-
dele kleepima plakateid tekstiga „kõiges on süüdi Ansip”.
Elo Annioni illustratsioon

Füüsilise isiku maksustamine
hindamise teel ja hindamise
rakendamise põhiprobleemid
Eesti kohtupraktikas
Kristel Uibo
Uurimistööde III koht
bakalaureusetööde kategoorias
Maksumenetlus toimub peamiselt maksuhalduri algatu-
sel ning enamikul juhtudel massiliselt korduvate tüüp-
menetluste kaudu. Üheks erandlikuks maksumenetluseks
on aga hindamise teel maksustamine (ingl k - presumptive
taxation1), mis on oma olemuselt väga töömahukas ja aega-
nõudev menetluse vorm. Hindamise teel maksustamist
nimetatakse ka kaudseks maksustamiseks ning see on
tavalisest maksu määramisest tunduvalt kallim menetlus,
mille massiline rakendamine pole mõeldav. Seega viiakse
hindamine läbi üksnes erandlikel juhtudel.
Eesti kohtupraktikas on vaid mõned kaudse maksusta-
mise juhtumid ja nendes kohtulahendites on esile kerki-
nud mitmeid läbivaid probleeme. Kuna Eestis ei ole ükski
hindamise teel füüsilisele isikule maksu määramise juh-
tum jõudnud Riigikohtusse, pole selgunud esilekerkinud
küsimustes ka lõplikku lahendust.
Põhiprobleemid jaotuvad järgmiselt: hindamise teel mak-
su määramise õiguslik alus, tõendamiskoormus, tõenditele
esitatavad nõuded, füüsilise isiku dokumentide säilitamise
kohustus ning tahtluse ja aegumise aspekt kaudsel mak-
sustamisel. Kuna hindamise teel maksustamisega seotud
problemaatika on väga lai, käsitletakse siinkohal vaid mõ-
ningaid füüsilise isiku hindamise teel maksustamisega seo-
tud probleeme Eesti kohtupraktikas: hindamise teel mak-
su määramise õigusliku alusega seotud probleeme ning
füüsilise isiku dokumentide säilitamise kohustust.
Hindamise teel maksustamise rakendamine
Hindamine on lubatud vaid siis, kui menetluses ei ole
võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tu-
vastada.2 Seega on eelnevalt tõendeid kogutud, maksuhal-
dur on neid hinnanud ja jõudnud selgusele, et tavapärase
tõendi tõendatuse määra juures ei ole maksukohustuse
aluseks olevaid asjaolusid võimalik lugeda tuvastatuks.3
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
UURIMUS
Kuna maksuhalduril on legaliteedi põhimõttest tulene-
valt õiguse rakendamise kohustus ning ühetaolise mak-
sustamise kohustus, võimaldabki maksukorralduse seadu-
se § 94 maksukohustuse kindlaks määrata ka erandlikel
juhtudel. Seejuures kehtib ikka edasi MKS §-s 11 sätes-
tatud uurimispõhimõte. Seega hinnatakse MKS § 94 raken-
damisel tõendeid teist korda, kuid asjaolude tõendatuks
lugemisel kehtib väiksem tõendatuse määr.4
Hindamise teel maksu määramise õiguslik alus
Õiguslik alus füüsilise isiku hindamise teel maksustami-
seks tuleneb MKS § 94 lg-st 1, mille kohaselt on hindamine
lubatud, juhul kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud
ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja
ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on
tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude
või saadud laenude arvelt.
Lähtuvalt hindamise teel maksustamise keerukusest ja
eripärast ei piisa maksusumma määramiseks üksnes sellest,
et füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema
deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud
dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et need kulutused
on tehtud varem maksustatud tulude või mittemaksus-
tatavate tulude või saadud laenude arvelt.
Tallinna Halduskohus on oma otsuses nr 3-171/2004 asu-
nud seisukohale, et kui kirjalikud tõendid ei ole piisavad
ning maksumaksja ei ole ükskõik millisel põhjusel esitanud
tõendeid selle kohta, et tema kulutused on tehtud varem
maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud
laenude arvelt, peab maksuhaldur maksu määramiseks
MKS § 94 alusel olema tuvastanud, et füüsilisest isikust
maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid,
ning olema suuteline tuvastatud tulusid ja kulusid seosta-
1
Presumptive taxation. – Internationl Tax Clossary. Ed. Susan M. Lyons.
2
Amsterdam: IBFD Publications, 1996, p 233.
Dietrich Birk. Steuerrecht I. München: 1994, S 207.
3
Tax Law Design and Drafting.Ed. Victor Thuronyi.Washington: Inter-
national Monetary Fund, 1996, Chapter 12, Presumptive Taxation, p 2.
4
Maksu- ja Tolliameti 01.11.2004 juhendmaterjal „Revidendi
käsiraamat”. – Avaldatud MTA kodulehel www.emta.ee.
31
MaksuMaksja
ma konkreetse maksustamisperioodiga. Vastasel korral
ei ole MKS § 94 kohaldamine võimalik. Samuti on kohus
märkinud, et tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse
isiku poolt konkreetsel maksustamisperioodil saadud tulu.
Kuna antud juhul ei ole maksuhaldur seostanud maksu-
maksja tulusid kontrollitava maksustamisperioodiga, ei ole
maksustamiseks alust.5
Tallinna Ringkonnakohus aga on haldusasjas nr 2-3/196/
2005 teinud järelduse, et olukorras, kus tõendite kogumit
arvestades pole võimalik maksukohustuslase väiteid ku-
lutuste tegemise kohta varasemate säästude arvelt ümber
lükata ja samas puudub ka versioon võimalike varjatud
tuluallikate kohta, ei saa olla veendumust, et tulud pä-
rinevad kulutuste tegemise perioodist.6
Seega ei piisa täiendava tulumaksu määramiseks tulude
seostamisest konkreetse maksustamisperioodiga, millisel
kulutused tehti, vaid tuleb esitada ka versioon võimalike
varjatud tuluallikate kohta, mille tulemusena on võimalik
selgeks teha ka periood, millal tulu reaalselt teeniti.
Eelnevatest lahenditest lähtudes võib järeldada, et hin-
damise teel maksustamise rakendamiseks on vajalik:
• tuvastada, et füüsilisest isikust maksumaksja kulud üle-
tavad tema deklareeritud tulusid;
• ümber lükata maksumaksja väited teenitud tulu pärit-
olu kohta;
• omada versiooni võimalike varjatud tuluallikate kohta;
• tõendada, et tulud pärinevad kulutuste tegemise pe-
rioodist.
Tallinna Halduskohtu otsuses nr 3-171/2004 toodud
seisukohtadest võib järeldada, et juhul, kui kirjalikud
tõendid ei ole piisavad ning maksumaksja ei ole ükskõik
millisel põhjusel esitanud tõendeid, et tema kulutused
on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate
tulude või saadud laenude arvelt, peab maksuhaldur mak-
su määramiseks MKS § 94 alusel:
• tuvastama, et füüsilisest isikust maksumaksja kulud
ületavad tema deklareeritud tulusid;
• olema suuteline tuvastatud tulusid ja kulusid seostama
konkreetse maksustamisperioodiga.
Olukorras, kus tõendite kogumit arvestades pole võima-
lik maksukohustuslase väiteid kulutuste tegemise kohta
varasematest säästudest ümber lükata, peab maksuhaldur
Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-3/19/2005 toodud
seisukoha kohaselt:
• tuvastama, et füüsilisest isikust maksumaksja kulud
ületavad tema deklareeritud tulusid;
• omama versiooni võimalike varjatud tuluallikate kohta;
• olema suuteline seostama maksumaksja tulud konk-
reetse maksustamisperioodiga.
Tulude seostamine teatud maksustamisperioodiga on olu-
line maksusumma määramise aegumise seisukohast, mis
MKS § 98 kohaselt on üldjuhul kolm aastat. Arvestada tuleb
ka asjaoluga, et aastate jooksul on tulumaksumäär alanenud,
ja sellest tulenevalt tuleb teenitud tulule rakendada selle
teenimise hetkel kehtinud tulumaksumäära. Samuti on
perioodi tuvastamine oluline lähtuvalt isiku õigusest teha
mahaarvamisi oma maksustamisele kuuluvast tulust.
Autori arvates ei saa maksuhaldurile panna aga kohustust
tuvastada kindlad varjatud tuluallikad otseste tõenditega.
32
Kui otsesed kirjalikud tõendid tuluallikate kohta oleksid
olemas, puuduks vajadus kaudseks maksustamiseks hin-
damise teel. Seega võib maksuhaldurilt olukorras, kus ta
ei pea maksumaksja esitatud tõendeid usaldusväärseks
ega suuda ümber lükata ka viimase esitatud väiteid tulude
saamise kohta, nõuda vaid omapoolse versiooni esitamist
võimalike varjatud tuluallikate kohta. Maksuhaldur ei saa
ilma omapoolse tõendamiseta väita, et maksumaksja esitatud
tõendid tuluallikate kohta ei ole usaldusväärsed ja et isiku
poolt tehtud kulutustest lähtuvalt maksustatakse tulu kulu-
tuste tegemise hetkel. Siis oleks hindamise teel maksusta-
mine kõige lihtsam maksu määramise meetod.
Lisaks MKS §-le 94 peab kaudsel maksustamisel ole-
ma ka materiaalõiguslik alus, mis täiendava tulumaksu
määramisel tuleneb tulumaksuseaduse sätetest. Tallinna
Ringkonnakohus on oma 22. detsembri 2005. aasta otsu-
ses nr 2-3/521/2004 märkinud, et MKS § 94 ei ole tulumak-
su määramise materiaalõiguslikuks aluseks. Tulumaksu
määramise materiaalõiguslikud alused on sätestatud tulu-
maksuseaduses ja MKS § 94 lg 1 kolmas lause on olemuselt
vaid menetlusnorm, mis reguleerib maksuhalduri poolt tea-
tud tingimustel tulu kindlakstegemise korda ja metoodikat.7
Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-57-
07 märkinud järgmist: Kuna füüsiline isik, kes ei ole füü-
silisest isikust ettevõtja, pole kohustatud pidama oma tulude
ja kuluda kõikehõlmavat raamatupidamisarvestust, ei saa
mitte igasugust füüsilise isiku vara suurenemist lugeda tema
maksustatavaks tuluks TuMS § 12 lg 1 mõttes. Füüsilise isi-
ku maksustatava tuluna TuMS § 12 lg 1 tähenduses saab
käsitleda üksnes sellist rahalist hinnatavat, tagastamatut ja
realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmärgil
toimuva majandustegevuse tulemusena.8
Seega ei anna MKS § 94 eraldi alust maksusumma mää-
ramiseks. Maksuhaldur peab täiendava tulumaksu määra-
miseks lähtuma lisaks maksukorralduse seaduse sätetele ka
tulumaksuseaduse sätetest ja kontrollima, millist liiki tulu-
ga on tegemist ning kas selline tulu kuulub üldse maksus-
tatavate tulude hulka.
TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga resi-
dendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis
ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu,
sealhulgas:
• palgatulu;
• ettevõtlustulu;
• kasu vara võõrandamisest;
• renditulu ja litsentsitasud;
• intressid;
• dividendid;
• kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
5
Tallinna Halduskohtu 02.04.2004 otsus asjas nr 3-171/2004.
I ja II astme kohtute lahendid on avaldatud kohtulahendite registris
www.kohus.ee/kohtulahendid.
6
Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2005 otsus haldusasjas
nr 2-3/196/2005.
7
Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2005 otsus haldusasjas
nr 2-3/521/2004.
8
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.10.2007 otsus nr 3-1-1-57-07.
Kättesaadav EML kodulehel www.maksumaksjad.ee
MAKSUINFO rubriigis.

• elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, lo-
teriivõidud;
• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise
isiku tulu.
Eeltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.12.2005
seisukohast võib järeldada, et täiendava tulumaksu mää-
ramisel on vajalik tuvastada ka tulu liik, kuna igasugust
füüsilise isiku vara suurenemist ei saa lugeda tema mak-
sustatavaks tuluks TuMS § 12 lg 1 mõistes. Antud lahendi
puhul aga on tegemist kriminaalasjaga ning tõendamis-
koormust tuleb seetõttu kriminaalmenetluses ja maksu-
menetluses ehk haldusmenetluses käsitleda erinevalt. Rii-
gikohtu üldkogu märkis oma 17. veebruari 2004. aasta ot-
suses nr 3-1-1-120-03 punktis 16 järgmist: Kriminaalme-
netluse eripära haldus- ja halduskohtumenetlusega võrreldes
ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise või-
malustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed
menetluslike garantiidena käsitletavad põhiõigused, mida
haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluli-
ne koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on
põhiseaduse § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni
ühe elemendina käsitletaval põhimõttel, mille kohaselt ei pea
isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist.
Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS § 22 lg 3 järgi õigus
keelduda ütluste andmisest enda või oma lähedaste vastu.9
Kohus märgib veel, et erinevalt maksukohustuslasest mak-
sumenetluses ei ole kahtlustatav või süüdistatav krimi-
naalmenetluses tulenevalt kriminaalmenetluse seadusti-
ku10 (KrMS) § 7 lg-st 2 kohustatud esitama tõendeid selle
kohta, et kulutused on tehtud varem maksustatud või
maksustamata tulude või saadud laenude arvelt. Seega ei
pea isik kriminaalmenetluses tõendama ka seda, millise
tulu liigi arvelt ta tuvastatud kulutusi tegi.
Maksumenetluses lähtutakse maksustamisel aga vasta-
valt MKS §-s 82 sätestatule eelkõige maksukohustuslase
esitatud andmetest ning alles siis, kui on põhjust ja alust
esitatud andmete õigsuses kahelda, pöördutakse teabe
kogumise teiste viiside poole.11
Seega peaks maksumaksja temal olevate tõenditega tõen-
dama oma väiteid tulu teenimise kohta ning maksuhaldur
peaks andma nendele tõenditele hinnangu. Alles siis, kui
maksuhaldur ei pea esitatud tõendeid usaldusväärseteks,
peaks maksuhaldur esmalt ise tõendeid koguma ja seejärel
esitama oma versiooni teenitud tuluallika kohta.
Haldusasjas nr 2-3/521/2005 on kohus jõudnud eel-
toodud seisukohtadest erinevale järeldusele, märkides
järgmist: Juhul kui füüsilise isiku kulud ületavad maksus-
tamiseperioodil saadud tulu, peab isik tõendama kulutus-
te tegemist laenu või tulude alusel, mis ei kuulu tulumak-
suga maksustamisele või mida on juba maksustatud. Kohus
leiab, et maksuhaldur ei pea tõendama tulu saamist kont-
rollitaval perioodil ega tegema kindlaks tulu liiki. Kohus
märgib veel: MKS § 94 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt
peab maksumaksja tõendama, et ta tegi kulutused allikate
või laekumiste arvelt, mis ei kuulu täiendavalt tulumaksu-
ga maksustamisele. Kui maksumaksja ei esita küllaldaselt
tõendeid vastupidise kohta, eeldatakse seadusest tulenevalt,
et maksumaksja on tulu teeninud samal perioodil, mil ta kandis
maksuhalduri poolt tuvastatud kulu.12
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
UURIMUS
Eeltoodu põhjal võib järeldada, et MKS § 94 rakenda-
miseks vajalike tingimuste küsimuses on kohtute seisu-
kohad erinevad ning ühtset otsust tulu liigi ja tuluallika
tuvastamise probleemis ei ole veel tehtud.
Kohtute seisukohtade põhilised erinevused on seotud
olukorraga, kus maksumaksja ei ole küllaldaselt tõenda-
nud, et ta tegi kulutused allikate või laekumiste arvelt,
mis ei kuulu täiendavalt tulumaksuga maksustamisele.
Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. aasta otsu-
se nr 2-3/521/05 kohaselt eeldatakse, et maksumaksja tulu
on teenitud samal perioodil, mil ta kandis maksuhalduri
poolt tuvastatud kulud. Tallinna Ringkonnakohtu 29. no-
vembri 2005. aasta otsuse nr 2-3/19/2005 kohaselt aga
peab maksuhaldur olema suuteline seostama tuvastatud
tulud ja kulud ka konkreetse kontrollitava maksustamis-
perioodiga. Olukorras, kus tõendite kogumit arvestades
pole võimalik lükata ümber maksukohustuslase väiteid
kulutuste tegemise kohta varasematest säästudest, peab
maksuhaldur suutma esitada ka versiooni varjatud tu-
luallika kohta.
Füüsilise isiku dokumentide säilitamise kohustus
MKS § 12 lg 1 kohaselt on maksumaksja kohustatud
õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse ar-
vestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldu-
rile maksudeklaratsioone.
Füüsilise isiku dokumentide säilitamise kohustus tule-
neb TuMS § 36 lõikest 2, mille kohaselt on maksumaks-
ja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel
viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu
kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on
samuti kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud
dokumente.
Kohustus laieneb kõikidele maksumaksjatele ja kõiki-
dele tululiikidele, seega ei ole antud kohustus piiratud
ettevõtluse kulude ja tuludega. Ekslik oleks arvata, et et-
tevõtlusega mittetegelevad füüsilised isikud ei pea üldse
mingit arvestust oma tulude ja kulude üle pidama. Samas
on nimetatud isikute arvepidamisele esitatud nõuded mi-
nimaalsed. Kuna tulude ja kulude arvestus esitatakse tulu-
deklaratsioonis, ei nõuta inimestelt midagi enamat kui tu-
ludeklaratsiooni täitmiseks vajalike andmete kogumist ja
säilitamist.13
Tallinna Ringkonnakohus on oma 22. detsembri 2005. aas-
ta otsuses haldusasjas nr 2-3/521/05 märkinud, et väär on
maksumaksja seisukoht, et ta ei pea tõendama tulude allikat,
kuna füüsiline isik ei ole raamatupidamiskohustuslane.
Ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik ei ole küll raa-
matupidamiskohustuslane, kuid tulenevalt TuMS § 36
lg-st 2 on ka füüsilisel isikul kohustus pidada tulude ja
9
Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03.
RT III 2004, 7, 69.
10
Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I 2003, 27, 166; 2007, 66, 408.
11
Maksukorralduse seaduse eelnõu (886 SE) seletuskiri. Kättesaadav
Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.
12
Viide 8.
13
Lasse Lehis. Tulumaksuseadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tartu: OÜ Casus, 2000, lk 651-652.
33
MaksuMaksja
kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeri-
tud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud
andmed. Füüsilisest isikust maksukohustuslane on seega
kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud doku-
mente. Dokumentide säilitamise kohustus lasus maksu-
maksjal ka enne käesoleval ajal kehtiva tulumaksuseaduse
jõustumist 1. jaanuaril 2000. Deklareerimiskohustusega
kaasnes vältimatult kohustus vajadusel tulusid ja kulusid
tõendada. Samuti oli maksumaksja ettekirjutuse vaidlus-
tamisel kohustatud tõendama, et maks määrati valesti
(varasem MKS § 22 lg 4). Neid kohustusi ei olnud võimalik
täita ilma igasuguse arvestuse ja dokumentide säilitamise-
ta. Asjaolu, et iseseisva ettevõtlusega mittetegelev füüsilise
isiku arvestus- ja dokumenteerimiskohustus on ettevõtja
raamatupidamiskohustusega võrreldes minimaalne, ei tä-
henda, et füüsiline isik vabaneks MKS § 94 lg 1 kolmandas
lauses sätestatud tõendamiskoormusest.14
Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonna-
kohus oma 17. aprilli 2007. aasta otsuses haldusasjas nr 3-
06-1856. Kohus märgib, et kui maksumaksja oleks taht-
nud tõendada, et tema kulutused kontrollitaval perioodil
olid tehtud mittemaksustatavate või juba varem maksusta-
tud tulude arvelt, oleks ta seda saanud tõendada asjako-
haste dokumentaalsete tõenditega. Asjaolu, et maksumaksja
ei tegutsenud sel ajal registreeritud ettevõtjana, ei tähenda
seda, et ta ei pidanudki oma tulude ja kulude arvestust
pidama ning vastavaid dokumente säilitama.15
Kuna deklaratsioonis ei saa isik esitada suvalisi and-
meid, peab füüsiline isik maksustamisperioodil toimu-
nud laekumiste ja väljaminekute kohta teavet säilitama.
Ei saa aga väita, et dokumentide säilitamise kohustus
lasus maksumaksjal ka enne käesoleval ajal kehtiva tulu-
maksuseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2000. Konkreet-
set kohustust maksumaksjal ei olnud, küll aga pidi mak-
sumaksja teadma, et kui maksuhalduril tekib vajadus
kontrollida deklareeritud andmete õigsust, peab maksu-
maksja olema suuteline oma tulusid ja kulusid tõendama.
Seega pidi maksumaksja arvestama võimaliku tõendamise
vajadusega. Vastasel juhul võib kontrolli lõpptulemus olla
just maksumaksja huvidele mittevastav.
Millised on siis need dokumendid, mida maksumaksja
peab säilitama? Olukorras, kus isik tahab tõendada, et
kulutused on tehtud mittemaksustatavate tulude või
saadud laenude arvel, ei saa öelda, et TuMS § 36 lg 2 pa-
neb talle selle kohustuse. Tuginedes Pärnu Halduskohtu
otsuses nr 3-192/2004 toodud asjaoludele, leidis Tallinna
Ringkonnakohus eelnimetatud asjas järgmist: Arvestades
maksumaksja kogemust äris ja pidades silmas antud summa
(kingituse) suurust, ei saa pidada usutavaks, et maksu-
maksja ei andnud endale aru, et tal võib just seoses tulumak-
sukohustusega tekkida vajadus dokumentaalselt tõendada
raha saamist kinkelepingu alusel. Kohtu seisukoha järgi
tuleb ka füüsiliselt isikult, sõltuvalt tehingu liigist ja
mahust, eeldada tehingu dokumenteerimist, kui mõist-
lik inimene dokumenteeriks sarnases olukorras tehingu või
kui tehingu dokumenteerimise kohustus tuleneb väljapoole
maksuõigust jäävast seadusest.16
Seega võib öelda, et kuigi maksumaksjal ei ole mitte-
maksustatavate tulude kohta dokumentide säilitamise ega
34
dokumenteerimise kohustust, on maksumaksja enda hu-
vides, hoidmaks ära hilisemad vaidlused, säilitada vastavaid
dokumente. Töö autori arvates võib maksumaksjalt eeldada
selliste dokumentide säilitamise kohustust, milliste osas
peaks just temal lasuma tõendamiskoormus. Maksumaks-
ja peaks enda jaoks soodsa lõpptulemuse huvides olema
suuteline tõendama, et deklareeritud tuludest suuremad
kulutused on tehtud mittemaksustatavate tulude, varem
maksustatud tulude või saadud laenude arvelt.
Isik, kes on palgasaaja, peab säilitama tööandja väljas-
tatud tulumaksu kinnipidamise tõendid, mis tõendavad
üheaegselt nii tulu saamist kui ka tulumaksu tasumist.
Samuti tuleb säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad
tulust tehtavaid mahaarvamisi. Sellisteks dokumentideks
on näiteks elatise maksmise aluseks olev kohustus või
kokkulepe, eluasemelaenu leping, maksedokumendid int-
resside tasumise kohta, koolituse tõend, maksudokumen-
did annetuste, pensionikindlustuse sissemaksete ja vara
võõrandamisega seotud kulude kohta. Veel tuleb maksu-
maksjal säilitada vara soetamise ja võõrandamisega seo-
tud lepingud, mis on vajalikud maksustatava tulu ar-
vestamiseks, samuti ka dokumendid nende maksusta-
tavate tulu liikide kohta, millelt ei ole tulumaksu kinni
peetud (näiteks üürilepingud ja laenulepingud). Tulude ja
kuludega seotud dokumentide all on peetud silmas eelkõige
kirjalikke dokumente.17
Kuna füüsilise isiku kohustus säilitada dokumendid
erineb ettevõtja kõikehõlmavast raamatupidamiskohus-
tusest, ei saa maksumaksjalt nõuda, et ta tõendaks mis
tahes suvalisel hetkel teenitud tulusid ja tehtud kulusid.
Et olukorda lahendada, peaks dokumentide säilitamiseks
kehtima kindlaks määratud tähtaeg, mida kehtiv TuMS aga
ei sätesta.
Üheks dokumendi puudumise tagajärjeks võib olla täien-
dava maksusumma määramine. Seega oleks dokumentide
säilitamine vajalik maksunõude aegumistähtaja piirides.18
Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on tu-
lenevalt MKS § 98 lg-st 1 kolm aastat ning maksusumma
tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on
maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat.
Tulumaksu tasumist tõendavaid dokumente tuleks
säilitada kuni sissenõudmise aegumiseni, milleks on 7
aastat. Põhjus, miks ei ole kindlaks määratud konkreet-
set dokumentide säilitamise tähtaega, on eelkõige seotud
vara võõrandamisest saadud kasu arvestamisega. TuMS
§ 38 lg 1 kohaselt saab maksumaksja vara müügihinnast
maha arvata soetamismaksumuse, milleks on vara oman-
damiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks teh-
tud dokumentaalselt tõendatud kulud. Järelikult tuleb va-
ra soetamismaksumust tõendavaid dokumente säilitada
kuni vara võõrandamisest saadud kasu deklareerimi-
seni, samuti sealt edasi veel vähemalt kolm aastat maksu-
14
Viide 8.
15
Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2007 otsus nr 3-06-1856.
16
Viide 8.
17
Viide 13, lk 652-653.
18
Viide 13, lk 654.
19
Samas.

nõude aegumiseni, kuna ilma vastavate dokumentide-
ta ei saa vara soetamismaksumust müügihinnast maha
arvestada.19
Kokkuvõtteks
Töö autori arvates võib kõige enam nõustuda Tallinna
Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a otsuses nr 2-3/
196/2005 toodud seisukohaga, et olukorras, kus tõendite
kogumit arvestades ei ole võimalik maksukohustuslase
väiteid tulu allikate kohta ümber lükata, peaks maksu-
haldur siiski suutma esitada omapoolse versiooni nii mak-
sumaksja poolt teenitud tuluallikate kohta, kui ka olema
suuteline seostama tulud konkreetse maksustamisperioo-
diga. Eelnimetatud seisukohta tuleks töö autori arvates
silmas pidada ka olukorras, kus maksumaksja on küll igati
täitnud endapoolset kaasaaitamiskohustust, kuid tal ei ole
olnud võimalik esitada tõendeid (mis on näiteks hävinud),
et tema kulutused on tehtud varem maksustatud või
mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
UURIMUS
Tuluallikat ei saa tuletada kulutuste tegemisest, kuna
kulutuste tegemine ei ole füüsilise isiku puhul maksu-
objekt. Olukorras, kus ei ole tuvastatud tuluallikat, pole
võimalik hinnata, kas kulutusi tehti maksustatava või
maksuvaba tulu arvel. Sellises olukorras ei saa maksu-
halduril olla õiguspärast veendumust, et tulud pärinevad
kulutuste tegemise perioodist või et tegemist on üldse
maksustatava tuluga. Lähtuvalt maksuhaldurile MKS
§-s 10 pandud kohustusest, uurimisprintsiibist ja ühe-
taolise maksustamise põhimõttest peaks maksuhaldur
ka kaudsel teel maksu määramisel arvesse võtma kõiki
maksustamise seisukohast tähendust omavaid, sealhulgas
nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid
asjaolusid.
Kuigi maksuhalduril võib olla rohkem vahendeid erineva-
te tõendite kogumiseks, ei saa siiski ka maksuhaldurile
panna kohustust tõendada maksumaksja tulu allikad ot-
seste tõenditega. Sellisel juhul puuduks vajadus kaudseks
maksustamiseks hindamise teel ning maksuhalduril lasuv
tõendamiskoormus oleks ebaproportsionaalselt suur.
KRISTEL UIBO
Autor endast:
Lõpetasin õpingud Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnas 2008. aasta kevadel.
Käesoleval hetkel töötan Maksu- ja
Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuses
vanemjuristi ametikohal ning jätkan
õpinguid Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži
Euroopa Õpingute magistriprogrammis.
Teema võtsin uurimiseks seetõttu,
et puutun tööalaselt iga päev kokku
probleemidega hindamise teel
maksustamise küsimustes.
Töö eesmärgiks oligi leida erinevate
kohtulahendite kaudu peamised
probleemid füüsilise isiku hindamise
teel maksustamisel ning otsida neile ka
lahendusi.
35
MaksuMaksja
Soome rünnakud Eesti
autode vastu said lõpu
Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
Eelmisel kuul tabas naaberriigi Soome maksusüsteemi va-
lus hoop – 19. märtsil 2009 jõudis lõpule vaidlus Euroopa
Komisjoni ja Soome riigi vahel ning Euroopa Kohus lan-
getas otsuse, mille kohaselt autode maksustamine Soomes
on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.1
Autode maksustamisega on kokku puutunud ka eestla-
sed, kes Soomes tööl käivad. Eelmise aasta lõpus kirjutas
Postimees, kuidas Soome toll korraldas reidi, mille käigus
konfiskeeris kaheksa Eesti numbrimärgiga autot põhjusel,
et autoomanikel on tasumata ühekordne automaks.2
Automaksuga maksustati Soomes sõiduautod, pakiautod
ja muud autod, mille tühimass on alla 1875 kilo, mootor-
rattad, kolme- ja neljarattalised mootorsõidukid.3
Automaksu kohustus ei rakendunud siiski igaühele –
maksust olid vabastatud nn turismiautod, mis ei viibinud
Soomes kauem kui 7 kuud (erandina võis taotleda ka täht-
ajapikendust kuni 12 kuud või kui isik viibis Soomes õp-
pimise eesmärgil).4
Euroopa Kohtus olnud vaidlus puudutas automaksu (soo-
me keeles autovero) ja selle täiendavat käibemaksuga mak-
sustamist, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamist.
Euroopa Komisjon leidis, et Soome maksuseadused on
vastuolus Euroopa Liidu asutamislepingu artikliga 90 ning
kuuenda käibemaksudirektiivi (77/388/EMÜ) artikliga 17,
lubades sisendkäibemaksuna maha arvata automaksult
tasutud käibemaksu isikutel, kes on Soome käibemaksu-
kohustuslased, maksustades kuni 3 aasta vanuseid autosid
kui uusi ning vähendades 3-6 kuu vanuste autode mak-
sustatavat väärtust iga kuu eest 0,8%, kui siseriiklikul turul
sarnaseid autosid pole.
Maksu- ja raamatupidamisküsimustele vastused telefoni ja interneti teel
jurist@maksumaksjad.ee www.maksumaksjad.ee
Tasuta vastused liidu liikmete maksuküsimustele
Tasuta vastused liidu liikmete raamatupidamisküsimustele E ja N kl 10–16
NB! Enne küsimuse esitamist telefoni teel valmistuge teatama oma liikmenumbrit!
Raamatupidamisküsimuste esitamisel e-posti ja interneti teel märkida teemaks „Raamatupidamine”
36
Euroopa Kohus leidis, et automaksu maksustamine rikub
kuuenda direktiivi artiklilt 17, kuna automaksul puuduvad
käibemaksuga maksustamiseks vajalikud tunnused ning
seega puudub maksumaksjatel tegelikult õigus automak-
sult tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ar-
vata. Lisaks leidis kohus, et Soomes rakendatav automaks
rikub Euroopa Liidu asutamislepingu artiklit 90, kuna
käibemaksukohustuslasi ja mittekäibemaksukohustuslasi
koheldakse ebavõrdselt, lubades maksukohustuslastel auto-
sid Soome viies automaksult tasutud sisendkäibemaksu
maha arvata. Euroopa Kohus märkis ka asjaolu, et Soome
maksustab välisriikide isikute poolt Soome riigi territoo-
riumile viivaid autosid kõrgemalt kui samu autosid sise-
riiklikul turul.
Autode maksustatava väärtuse osas rõhutas kohus, et
autode väärtus hakkab langema niipea, kui need on esin-
dusest välja sõitnud ja kasutusse võetud. Samuti ei muutu
auto väärtus kogu aja ühtlaselt, vaid kulu on suurem just
esimestel kasutusaastatel.
Kokkuvõtteks võib öelda – kohus leidis taas, et igasugune
piiriülene diskrimineerimine on vastuolus Euroopa Liidu
põhivabadustega ning et isikute võrdlemisel tuleks aluseks
võtta objektiivsed kriteeriumid.
Ka Eestis on automaksu kehtestamise ümber arutelusid
toimunud. Ehk peaks see lahend ka meie seaduseloojaid
mõtlema panema?
1
Euroopa Kohtu 19.03.2009 lahend kohtuasjas nr C-10/08. Avaldatud
Euroopa Liidu õigusaktide portaalis EUR-Lex: http://eur-lex.europa.
eu/et/index.htm.
2 Vahur Koorits. Soome toll võtab võlglastelt autosid ära. – Postimees,
21.10.2008.
3 Temporary Use of Motor Vehicles in Finland. Soome Tolliameti juhend,
lk 6, punkt 1.9. Kättesaadav arvutivõrgus: www.tulli.fi/en/02_
Publications/02_Customer_bulletins/005_2007_en.pdf.
4 Viide 3, lk 6, punktid 1.1 ja 1.4.
telefoni teel tööpäeviti 10–16
tel 626 4195
NB Reedeti ka vene keeles!
tel 730 4019

Jurist vastab
Gaily Kuusik
EML jurist
gaily@maksumaksjad.ee
Saunateenuse maksustamine
Kas saunateenus (saunapiletid) on 18% käibemaksuga
maksustatav või on maksuvaba käive?
Kunagi olid tõepoolest kohalikule omavalitsusele kuuluva
üldkasutatava sauna teenused käibemaksuvabad, kuid keh-
tiv käibemaksuseadus sellist erandit ei sisalda. Saunateenus
on kõige tavalisem teenus, sõltumata sellest, kes on sauna
omanik, kes äriühingu osaluse omanik ning kes seal end
pesemas käib. Tegemist on 18% maksustatava käibega.
Ühise tuludeklaratsiooni esitamine
Olen varasematel aastatel täitnud abikaasaga ühist tulu-
deklaratsiooni. Sel aastal me lahutasime. Lahutus jõustus
2008. aasta detsembris. Eksabikaasa 2008. aastal tööl ei
käinud. Kas 2008. aasta tuludeklaratsiooni saab endiselt
täita ühisdeklaratsioonina?
Tulumaksuseaduse § 44 lõike 2 kohaselt võivad residenti-
dest maksumaksjad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui
nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus.
Kuna teie lahutus jõustus enne 2008. aasta lõppu, siis pole
teil õigust ühist tuludeklaratsiooni esitada.
Käibemaksu proportsiooniarvestus ettevõtjate ühinemisel
Ettevõtja ühendas endaga oma sidusettevõtja. Ühinemise
bilansipäev on 31.12.2007. Ühendav ettevõtja arvestab
üldkuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamisel proport-
siooni. Kas suhte leidmiseks tuleb võtta arvesse ka ühen-
datud ettevõtja käive (nende tegevus oli 100% maksustatav
käive) ja korrigeerida alates 01.01.2008 tehtud üldkulude
sisendkäibemaks või alustada käibe arvestamist ja üld-
kulude sisendkäibemaksu korrigeerimist reaalsest ühine-
mise kandest? Segameetodi puhul on selgelt näha, et
reaalse ühendamise kandeni toimunud tegevuses on vaid
maksustatav käive ja selle tegevuse üldkulud on selgelt
eristatavad ning korrigeerimisele ei kuulu.
Kuidas käituda põhivaraga? Kas ühendatud ettevõtja põhi-
varad, mis on soetatud viimase 5 aasta jooksul, tuleb alates
2008. aastast korrigeerida 1/5 osas tekkiva suhte järgi aasta
lõpus sarnaselt ühendaja põhivaradega?
Käibemaksuseadus ei anna juhiseid, kuidas tuleks käitu-
da käibemaksu proportsiooni arvestusega äriühingute ühi-
nemisel. Seega tuleb lähtuda üldsätetest. KMS § 32 lg 1
kohaselt, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja tee-
nuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks,
arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha
osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohus-
tuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest.
MaksuMaksja nr 4 aprill 2009
KOHTULUGU / JURIST VASTAB
Samas annab KMS § 33 lg 4 võimaluse jagada käibeid
ka valdkonnapõhiselt. Seega kui maksukohustuslasel on
mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba või üksnes
maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii mak-
sustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane
maksuhalduri juhi kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna
nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud
kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha arvata,
lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas
tegevusvaldkonnas.
KMS § 33 lg 4 annab minu hinnangul võimaluse jätta
ühendava äriühingu proportsioon muutmata, eeldusel, et
ühendava ettevõtja tegevus on endiselt eraldiseisvana käsit-
letav. Kui raamatupidamises on kulud kuni ühinemiskan-
deni selgelt eristatavad, ei näe ma õiguslikku probleemi,
miks ei võiks ühist käibemaksu proportsiooni arvestust
alustada ühinemiskandest. Samas võite seda alustada ka
juba bilansipäevast. Lõppetulemus sellest ei muutu, sest
lõpliku korrigeerimise kogu 2008. aasta kohta teete 2008.
aasta detsembris. Põhimõtteliselt peate ühinemisjärgselt
käibemaksuarvestust pidama sellise loogika alusel, nagu
oleks juba 2007. ja varasematel aastatel tegemist olnud
ühe isikuga. Tulenevalt õigusjärgluse üldiselt põhimõttest
jätkub ka ühendatud äriühingu põhivara sisendkäibemak-
su korrigeerimine – 5-aastane ümberarvestuse periood
ühinemisel ei katke.1 See, mis meetodil on ühinemist ka-
jastatud raamatupidamises, ei mõjuta maksuarvestust.
Garantiiremont
Tekkis küsimus seoses käibemaksuseaduse § 4 lõike 7
kehtetuks tunnistamisega. Kuna nüüdsest tuleb ühen-
dusevälisele riigi tootjale esitada garantiiarved 18%-lise
käibemaksuga, siis millist maksumäära tuleks rakendada
ühendusesiseselt? Esitame garantiiarveid ühendusesise-
sele edasimüüjale. Kas peame esitame arved 18%-lise käi-
bemaksuga ning lähtuma „töö vallasasjaga” sätetest?
Garantiiremondi puhul aetakse väga sageli omavahel se-
gamini kaks erinevat sooritust: üks nendest on üldreeglite
kohaselt maksustatav käive, teine aga pole käive.2 Müü-
gigarantii (VÕS § 230 lg 1) ei kujuta endast käivet – kui
kaubal ilmneb garantiiaja jooksul defekt ning müüja või
tootja selle omal kulul kõrvaldab, siis on see müügilepingu
täitmine, mitte eraldiseisev teenus, mida käibemaksuga
maksustada. Müüja arvestab võimalikud riskid müügihin-
na sisse ja suurendab maksustatavat väärtust juba kauba
müügihetkel.
Kui müüja või tootja aga tellib paranduse nt kolmandalt
isikult, on see tavaline teenus. Tavalise vallasasja töötlemise
teenuse puhul on käibe tekkimise koht seal, kus füüsiliselt
tööd tehakse. Seega on üldjuhul tegu 18% määras maksus-
tatavate teenustega (KMS § 10 lg 1 p 3). Kui vallasasi lii-
gub Eestist välja, ei ole käibe tekkimise kohaks Eesti (KMS
§ 10 lg 5 p 8) ning maksumääraks on 0%.
1
Selle kohta vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2002 lahend asjas nr
3-3-1-21-02. – RT III 2002, 16, 187.
2
Vt ka Martin Huberg. Ettevalmistamisel olevad käibemaksuseaduse
muudatused. – MaksuMaksja 2008, nr 11, lk 35-41.
37
MaksuMaksja

Eesti Maksumaksjate Liit KOOLITUSKALENDER MAI/JUUNI 2009 www.maksumaksjad.ee

Aeg Teema Lektor Koht

Riskid palgaarvestuses ja väljamaksete maksustamises.

14.05 Virve Aru Tartu
Olulisi küsimusi töölähetusest.

Lasse Lehis, Martin

Huberg, Tiia Kruusmaa,
18.06 Suveseminar Viimsi
Thea Rohtla, Virve Aru,
Olavi Jänes, Ranno Tingas

MINU MAX

Kuidas tegeleda tülikate

võlausaldajatega?
TÕLGE:

Lugupeetud Dmitri Vjatšeslavi poeg!

Seoses sellega, et meie aadressile laeku-

sid Rostovi oblasti prokuratuurist nõu-
ded, teatab AS „Vodnõi Holding Don
VK Jug” juhtkond Teile, et kord kuus,
kui AS „Vodnõi Holding Don VK Jug”
saab oma vastastelt tasumisele kuulu-
vad arved, laotakse nad ühte virna, se-
gatakse väga hoolikalt, seejärel võetakse
virnast kolm esimest ning tasutakse need.

Kui te lubate endale sarnasel toonil

veel kas või üheainsa kirja saatmist
õiguskaitseorganitesse, siis AS „Energos-
bõt Rostovenergo” arved loosimises edas-
pidi ei osale.

AS „Vodnõi Holding Don VK Jug”

Peadirektori I asetäitja
N. N. Stukalov

38
Maksumaksjate Liidu Fondi
MAKSUNDUSALASTE UURIMISTÖÖDE
KONKURSS 2009

Auhinnafond 45 000 krooni

Täiendav eriauhind 5000 krooni on PwC poolt pandud välja majanduseriala üliõpilasele
silmapaistva töö eest siirdehindade (transfer pricing) teemal.
Ergutusauhindadeks ajakirja MaksuMaksja aastatellimus ja EML maksualased
publikatsioonid. Võitjatele tasuta pääsmed 2009. aasta PwC raamatupidamis- ja
maksukonverentsile.

Töö tuleb esitada 15. juuniks 2009

Töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse ja nõukoja
liikmed ning toetajate esindajad. Konkursi tulemused tehakse avalikult teatavaks.
Auhinnad antakse võitjatele üle EML maksukonverentsil 1. oktoobril 2009.

Täpsem info osalemistingimuste kohta EML koduleheküljel www.maksumaksjad.ee,

telefonil 626 4190 või aadressil voistlus@maksumaksjad.ee

Konkurssi toetavad:
EESTI MAKSUMAKSJATE LIIDU

SUVESEMINAR
18. juunil 2009
kl 11.00–17.00 Viimsis
EML koolitushooaeg lõpeb traditsiooniliselt Viimsi Peokeskuse saalis (Pargi tee 12, Viimsi)
suveseminariga. Lektorid teevad kokkuvõtte
koolituseteemadest ja annavad ülevaate nende
võimalikest arengusuundadest. Käsitlemisele
tulevad teemad:
• uus töölepinguseadus ja sellega seotud praktilised
küsimused tööaja, puhkuse ja palga arvestuses jne;
• muudatused haigushüvitiste maksmisel ja
lähetuskulude hüvitamisel;
• liisingulepingute täitmise ja lõpetamisega
seonduvad küsimused;
• kavandatavad maksumuudatused, aktuaalsed
probleemid ja uuemad kohtulahendid.

ESINEVAD:
dr. iur. LASSE LEHIS, EML juhatuse esimees
MARTIN HUBERG, EML vanemjurist
TIIA KRUUSMAA, Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ
advokaat
THEA ROHTLA, Tööõigusbüroo Labour
Consulting OÜ tegevdirektor
VIRVE ARU, Rödl & Partner Audit maksukonsultant
OLAVI JÄNES, IMG Advokaadibüroo nõunik
RANNO TINGAS, Ernst & Young Baltic AS
maksuosakonna juhataja

Koolituskoht on kaunis Viimsi mõisa pargis, kus pärast seminari naudime

Savoy restorani väliköögi roogasid ja külastame kindral Laidoneri muuseumi.

Kohale võimalik tulla bussiga nr 1A (algpeatus Viru keskuse bussiterminalis; Viimsis

peatus - „Staadioni”). Samuti on territooriumil tasuta auto parkimise võimalus.

OSAVÕTUTASU: 2200 kr, EML liikmetele 1320 kr, preemiahind 1100 kr – EML
liikmetele, kes on osalenud sügis 2008 / kevad 2009 koolitushooajal vähemalt kolmel
seminaril (hinnale lisandub käibemaks 18%).

INFO JA REGISTREERIMINE: tel 626 4198

koolitus@maksumaksjad.ee, www.maksumaksjad.ee