Kohaliku poliitika ja valitsemise eripära tuleneb mitmest tegurist.

Esiteks on esmatasandi kohaliku

valitsemise üksused äärmiselt erinevad oma suuruselt. Külas, kus elab tuhat inimest, erinevad poliitika
sisu ja meetodid poliitikast linnas, kus elab sada tuhat inimest. Üksuste suurus on tingitud ennekõike
ühiskondlikest väärtustest ja võimuvertikaali ülesehituse loogikast: mida konservatiivsemad hoiakud ja
riigikeskesem võimuvertikaal, seda väiksemad on esmatasandi üksused. Nagu näha tabelist 23.4, on
pärast sõda esmatasandi omavalitsuste arv vähenenud ja elanike arv suurenenud ennekõike Põhja-
Euroopas. Mandri-Euroopa riikide esmatasandil valdavad endiselt väikesed asumipõhised üksused.

Kohaliku pooliitika ja valitsemise eripära sõltub 3 tegurist: Suurusest mis tuleneb ühiskondlikest
väärtustest ja võimuvertikaali ülesehituse loogikast (mis tähendab et….), valitsevate hoiakutest ja
väärtustest, kohaliku poliitikapäevakorra eripärast, eriti esmatasandil (Esmatasandi poliitika jaguneb
vasak- ja parempoolseteks).

Tabelist on näha et viimase aasta sajandiga on kohalike omavalitsuste arv vähenenud just põhja
Euroopas, Mandrilises Euroopas, mida ei ole sõda peaaegu puudutanud, kohalike omavalitsuste arv ei
ole vähenenud nii silmapaistvalt kui Põhja.

Teine muutujate rühm tuleneb valitsevatest hoiakutest ja väärtustest. Kultuurides, kus domineerivad
ühiskonnakeskesed väärtused, on rahva osaluseks poliitikas palju soodsamad tingimused kui
ühiskondades, kus võimudistants on suur. Liberaalsetes ühiskondades eelistatakse mitteparteilisi ja
individuaalseid poliitikas osalemise vorme ning demokraatia alusväärtustele pannakse vähem rõhku.
Ühiskondades, kus domineerivad kollektiivsed ja konsensusväärtused, on kohalik elu seevastu palju
politiseeritum. Erinevalt liberaalsest visioonist, mis eelistab ratsionaalsust ja efektiivsust poliitilisele
otsustamisele, väidavad konservatiivid, et poliitiline konkurents lõhub kogukonnas kujunenud
inimsuhete harmooniat.
Kolmas muutujate rühm on kohaliku poliitikapäevakorra eripära, eriti esmatasandil. Kohalik valitsemine
on esmatasandil seotud suurel määral isikuteenustega: kommunaalmajanduse, sotsiaalküsimustega
(hoolekanne, toetused), haridus- ja kultuurivaldkonnaga. Kulutused nendele moodustavad valdava osa
kohaliku valitsuse eelarvest. Eelarve on teatavasti poliitika keskne aruteluteema. Esmatasandi kohalik
poliitika on seetõttu kaldu nii-öelda vasakpoolses poliitikapäevakorras olevate küsimuste poole ja nii
parem- kui ka vasaktiiva erakondade kohalik poliitiline päevakord erineb tuntavalt riigi tasandist, mille
keskmes on rahandus- ja majanduspoliitika jms. Parempoolsed on seda probleemi „ravinud” kas
sotsiaalse taustaga teenuseid tsentraliseerides või erasektorile delegeerides, jättes kohapeale peamiselt
tehnilised ülesanded (nagu tehti Ühendkuningriigis ning tema endistes kolooniates Austraalias ja Uus-
Meremaal)

Kohaliku poliitika tulemid on vahetult seotud inimeste igapäevamuredega: kas lapsed saavad head
haridust, kas tänavad on puhtad, kas vesi ja küte on odavad jne. See soosib ühest küljest inimeste
huvitatust kohalikust poliitikast ning nende tahet seda mõjutada. Peale selle on kodanikud nendes
küsimustes palju pädevamad kui näiteks ekspordipoliitika arendamise või riigiettevõtete börsile viimise
küsimustes. Seega võiks eeldada, et inimeste huvi kohaliku poliitika ning selle mõjutamise vastu on
suurem kui kesktasandi poliitika vastu. Reaalne valimisaktiivsus aga näitab vastupidist: kohalikel
valimistel osaleb enamikus riikides vähem inimesi kui üleriigilistel valimistel. Seda paradoksi võib
seletada järgmine kohaliku poliitika eripära.

Kohaliku poliitika tulemuste isiklik tähendus raskendab kodanikel üldistada oma huve nii, et need oleksid
seotud teatud parteipoliitilise platvormiga. Isiklikele probleemidele eelistatakse tihti leida lahendusi
isiklike VALITSEMINE 533 kanalite, mitte valimiste kaudu. See vähendab parteide rolli kohalikul tasandil.
Poliitika ehitatakse kas tugeva liidri või eliidi ümber, või siis püütakse viia kõik üksikud hädad-probleemid
volikokku. Kumbki viis ei soodusta parteipoliitikat

Peale selle on kohalikul tasandil inimese võimalused võime mõjutada ning oma probleeme lahendada
palju mitmekesisemad kui ainult valimistel mõne partei poolt hääletades. Nii võivad kodanikud teha
individuaalseid otsustusi teenuste tarbimise asjus või lahendada oma vajadused väljaspool poliitikat
kogukonna ühistegevusega. Näiteks, selle asemel et nõuda kohalikelt võimudelt lasteaia avamist, võivad
vanemad valida koduhoiu või ühiselt korraldatud laste päevahoiu