Elisabeth Toomik

CNS/TECH-21
31.12.2021

Lennunduse tulevik
„Per aspera ad astra“ ehk „Läbi raskuste tähtede poole“, see tsitaat on ühendanud mind ja
lennundust juba viimased 10 aastat. Pean seda arengu edasiviivaks jõuks ning tänu sellele
olen astunud lakkamatu motivatsiooniga elus üha suuremaid samme. Seda sama teeb minu
arvates ka lennundus. Kuna me oleme jõudnud 1783ndast aastast, mil toimus esimene
kuumaõhupallilend, aastasse 2021, kui esimene, inimese poolt ehitatud kosmoselaev jõudis
Päikese korooni ning püsis seal lausa 5 tundi. Mida aga toob meile tulevik ja kas lennundus
peatub oma kiire arenguga või me jõuame peagi täiesti ulmeliste õhusõidukiteni?

Hetkel on minu meelest üheks aktuaalsemaks teemaks lennunduses droonid ning nende areng
ja kasutamine igapäevaelus. Mõni kuu tagasi tehti Tartus üks esimesi katsetuslende maailmas
drooniga, mis on teoorias võimeline kandma kahte reisijat.1 Testlend tehti Tartu Lennujaamast
kuni Tartu Lennundusmuuseumini, kuid lend toimus ilma reisijateta. Ka minul oli seda
erakordset sündmust võimalik vaatamas käia ning see tunne oli tõesti uhke, et lennundus on
nii kaugele jõudnud. See droon on loodud Hiinas, EHang firma poolt ning nende eesmärgiks
on luua õhutaksod droonide kujul. Selleks, et vähendada liiklusummikuid maa peal ja et kõik
jõuaks ilma hilinemisteta oma sihtpunkti. Minu arust on see suurepärane idee, kuna olen ise
ka tundnud vajadust selle järgi, et on vaja liikuda ühest kohast teise võimalikult kiiresti ning
mitmeid kordi on tulnud mõttesse, et nii tore oleks omada oma helikopterit. Kuid kompaktsed
droonid on veelgi etemad. Loodan, et tulevikus on droonitaksod nii populaarsed, et lennu
hinnad ei ole liiga ülehinnatud ning et droonitakso kasutus on kõikidele võimalik ja
kättesaadav. Droonide valdkonnaga on igapäevaellu tulnud kasutusse ka toidukulleriteenust
pakkuvad droonid. Need pole veel nii laialdaselt levinud, kuid see on ainult aja küsimus, kuna
droonid võtavad selle valdkonna üle ning Bolt ja Wolt iganevad.

Üha enam tekitab lennundus palju vastuolu kliimaaktivistide seas. Nende eesmärk on
vähendada lennukite kasutust, kuid kõik inimesed, kellel on tõeline kirg lennunduse vastu,
hakkasid mõtlema tänu sellele välja uusi lahendusi, kuidas vähendada heitgaaside teket ning
kuidas muuta lennundust nö rohelisemaks. Praegu on arengu käigus kütuse muutmine
loodussõbralikumaks. Näiteks katsetatakse kütuse tegemist kasutatud juurviljaõlidest ja isegi
lapse mähkmetest. See muidugi ei ole efektiivne kütuse valmistamise viis, kuid selles
valdkonnas toimub kiire areng ja katsetatakse mitmeid erinevaid variante, kuidas toota
ökoloogilisemat kütust, mis ei toodaks niivõrd palju heitgaase. Üks paljutõotav variant on
1
https://dronedj.com/2021/09/03/watch-ehang-air-taxi-bvlos-trial-flights-estonia/
 Elisabeth Toomik
CNS/TECH-21
31.12.2021

kasutada „sünteetilist kütust“2, mis võimaldab lennata lennukil kaugemale, kui mähkmetest
valmistatud kütusega. Samuti „sünteetiliste kütuste“ kasutamise juures on boonuseks ka see,
et lennuki mootoreid ei pea ümber disainima, mis on mulle, kui lennundustehnika tudengile
suureks kergenduseks.

Kui nüüd mõelda, milliseks muutuvad lennukite disainid tulevikus, siis võib lasta enda
fantaasial lennata nii kaugele kui võimalik. Juba praegugi on välja mõeldud ulmelisi lennukite
interjööri ja välimise kujunduse disaine, mis näevad välja sellised nagu mingites tulevikust
rääkivates filmides. Kuid need kujundused pole välja mõeldud vaid sellepärast, et lennukid
näeksid futurismlikumad välja, vaid nendel on eesmärk vähendada õhutakistust ning sellega
ka väheneb tarbitava kütuse kulu. Berliinist pärit noor lennukiinsener, Justus Benad, suutis
kujundada lähitulevikus ellu viidava lennukikujunduse, millele pandi nimeks Flying-V3.
Praeguseks on toimunud Flying-V testlend ilma piloodita ja mudeli kujul. Selle eripära on
see, et reisijad ja pakid asetatakse tiibadesse, ehk kaob ära tüüpiline lennuki kujundus. Samuti
on sellise kujunduse positiivseks küljeks, et reisijaid mahub rohkem peale ning tulevikus
hakkavad taolised lennukid lendama vesinikkütuse4 peal. Vesinikkütuse eripäraks on see, et
see ei lase üldse CO2 heitgaase õhku ning kui tehnoloogia enda kasuks tööle panna, siis
suudavad vesinikkütuse peal lendavad lennukid vähendada õhusaasted, eriti lämmastikoksiidi.

Kõik varajane ettekujutus lennundusest on peatselt kadumas, kuna meid on ees ootamas
niivõrd palju uuendusi. Muutumas on nii lennukite välimine kuju, interjöör ning ka
kütusekasutus, kõik ainult selleks, et muuta lennundust keskkonnasõbralikumaks ning
efektiivsemaks. Lennundus on suureks abiks elu lihtsamaks ja kiiremini kättesaadavamaks
muutmises, olgu siis kas kiirelt kohale toimetatud lõuna droonidega või läbi taeva ummikutest
mööda lendamine droonitaksoga. Lennundus on kõikvõimas ja täis teaduslikke imesid, kuid
see on alles algus meie pikal teekonnal tähtede poole.

2
https://www.icao.int/Meetings/Stocktaking2021/Pages/Synthetic-Fuels-for-Aviation.aspx
3
https://www.tudelft.nl/en/ae/flying-v/
4
https://www.eurocontrol.int/article/are-hydrogen-powered-aircraft-future-sustainable-aviation