Riigikaitseõpetus

JG_RKÕ_12_tund_Riigikaitsekorraldus_Kaitsevägi_Kaitseliit_Liitlased/NATO

Marek Aas
Riigikaitseõpetus
• Koos alustame ja koos viime alustatu lõpule 
• Üheskoos õppimine, meil on üksteisele palju anda 
• Oleme uudishimulikud… ehk vaatan ise ka ringi ja jagan leide ning uusi
teadmisi teistega 
• Oleme kohal kehas ja vaimus 
• Üksteise austamine ja aitamine 
• Reeglid versus mõistlikud kokkulepped 
Riigikaitseõpetus
• Kodutöö nr 2. Vormista esitlus (PPT/WORD) vastates järgmistele küsimustele:

1. Mõtle vähemalt neli (4) põhjust, miks on vaja Eestile riigikaitset?

2. Nimeta Eesti kaitsepoliitika kaks suunda ja peamised tegevused nende raames?
3. Milles seisneb riigikaitse lai käsitus?
4. Kui oluline on tugev Kaitsevägi Eesti jaoks tänapäeva maailmas? Põhjenda oma seisukohta
5. Miks on ajateenistus Eesti sõjalise riigikaitse jaoks oluline? Põhjenda oma seisukohta
6. Mis muudab Kaitseliidu kui sõjalise organisatsiooni ainulaadseks?
7. Millised Kaitseliidu üksused tegutsevad sinu kodukohas? Mida nende tegevusest tead? Kuidas on
võimalik Kaitseliidu liikmeks astuda?
8. Mida tähendab NATO kollektiivkaitse põhimõte?
9. Milllised liitlased paiknevad hetkel Eestis ja teevad koostööd Eesti Kaitseväe üksustega – uuri ja
otsi ajakirjanudusest, veebist.
10. Milline on Eesti riigikaitse sõjaline areng aastal 2031 (Vihjed leiad kaitseministeeriumi kodulehelt).

Kodutöö esita hiljemalt 04.12.2023 riigikaitseõpetuse tunniks elektrooniliselt marek.aas@johvig.ee

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik,
kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

Eesti Vabariigi põhiseadus § 1

Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti
iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Eesti Vabariigi põhiseadus § 54

 TAUSTSÜSTEEMIII. OLULISED SÜNDMUSED ALATES NATO LIIKMELISUSEST
Julgeoleku ning riigikaitse evolutsioon
• Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (RSO) osalemine: OIF
(Iraak), ISAF (Afghanistan).
• 2007 – Aprilli sündmused, küberrünnakud
• 2008 – Vene-Gruusia sõda
• 2013 – ISAF järgne diskussioon - osalemine
• 2014 – Vene agressioon Ukraina vastu
• 2022 – Vene täiemahuline agressioon Ukraina vastu
II. ARENGUD ALATES 1991
• 2023 – Iisrael vs Hamas/Palestiina
• Puudulikud/olematud teadmised ja oskused strateegilisel tasandil
Eesti kaitseb ennast igal juhul ükskõik kui suure
kaitsetegevuste haldamiseks (1990ndad)
ja ülekaaluka vaenlase vastu
• Esimesed visioonid / kontseptsioonide paljusus
• Ühinemine NATOga ning integreeritus hakkas dikteerima ning
kujundama mõttemaailma (1999-2006)
• Kombineeritud lähenemine kaitsevõimes– Esmane iseseisev- ja
I. OLULISED AJALOOLISED FAKTID – MÕTTEMAAILMA KUJUNDAMINE
• 1918 – Rahvusriigi loomine, Vabariigi sünd. kollektiivkaitsevõime on teineteist täiendavad
• 1918-1920 – Vabadussõda.
• 1939 – Molotov-Rippendropi pakt, mittekallaletungileping + nn baaside lepe.
• 1940 – Nõukogude okupatsioon
• 1941-1944 – Natsi Saksamaa okupatsioon
• 1944-1991 – Nõukogude okupatsioon II
5
Mis meie ümber toimub?
Julgeolekupoliitika
• Julgeolekupoliitika all peetakse silmas kõiki riigi julgeolekuhuvide
kindlustamiseks mõeldud tegevusi. Nimeta mõned?
- sõjalised meetmed, diplomaatia, majandusmeetmed, luure- ja
eriteenistused, informatsiooniline tegevus/kuvandi loomine.
• Julgeolekupoliitika ehk kuidas Eestit kaitsta?
• Julgeolekupoliitika eesmärk - kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja
sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus,
põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.

• Ajalooline kogemus – Võit Vabadussõjas 1918-20 vs Häving 1939-40

 Heidutus
• → Teise poole veenmine, et millegi tegemine toob
rohkem kahju kui kasu

• Deklaratiivne poliitika
• Demonstreeritud võimed
• Usutav automatiseeritus
Usutav heidutus- ja kaitsehoiak

• Heidutus (ingl deterrence) on potentsiaalse

vastase veenmine selles, et relvastatud
konflikti või sunniabinõude tarvitamise
negatiivsed tulemused kaaluvad üles saadava
kasu. Heidutus eeldab – usutava sõjalise
võimekust ja operatiivstrateegiat mis põhineb
selgel poliitilisel tahtel asuda vajadusel
tegevusse.

• Liitlaste kohalolek
• Siirdatavad väed
• Tuumaheidutus
Eesti lahendused julgeolekupoliitikas
• Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu.
• Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmelisus NATO-s, Euroopa Liidus ning
koostöö liitlastega.
• Eesti käsitab iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna.
• NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise
kaitse.

• Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest.

 RIIGIKAITSE LAI KÄSITUS/
Riigikogu
President
TOTAAL KAITSE Vabariigi valitsus

Kriisikomisjon Julgeolekukomisjon

SM KM VM (8)
RIIGIKAITSE STRATEEGIA
PPA EKV Välisesindused
• Riigi julgeoleku garantiiks saab olla
ainult riigikaitse lai käsitus.
Pääste KL NATO
• Riigi juhtstruktuurid osalevad KAPO KRA ÜRO
riigikaitse tegevustes - sõjalised
jõud on kombineeritud mitte- VLA
112
sõjaliste võimekustega.

• Totaalkaitse põhimõttel
rakendatakse kõik meetmed
selleks, et tagada heidutus ning ära
hoida igasugune Eesti vastane
sõjaline tegevus.
SÕJALINE KAITSE
TSIVIILSEKTORI TOETUS
SISEJULGEOLEK RAHVUSVAHELINE TEGEVUS
RIIGI JA ÜHISKONNA TOIMEPIDEVUS
PSÜHHOLOOGILINE KAITSE/STRATEEGILINE KOMMUNIKATSIOON 11
 Strateegia- ja arengudokumendid ning
seadused
• Eesti Julgeolekupoliitika alused
• Eesti riigikaitse strateegia
• Riigikaitse Arengukava 2017-2026 (sõjaline/mittesõjaline)
• Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2022-2025
• Kaitsetegevuse operatiivkava
Julgeolekupoliitika alused
• Iseseisev kaitsevõime = sisejulgeolek, ETO´d, elanikkonnakaitse,
sõjaline kaitse
• Kollektiivne enesekaitse
• Liitlaste tugevdus
• Heidutuse põhimõte - Eesti ründamine pole kasulik = reageerime ise
ja koos liitlastega kohe ja jõuliselt
• Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu
 Riigikaitse arengukava
• Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta 27. veebruaril heaks riigikaitse
arengukava 2013–2022 mittesõjalise osa, mis esmakordselt vaatles
riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele
olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded.
• Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise
dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest
ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning
riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised
võimearendused.
• Arengukava elluviimise tulemusena on riigil parem valmisolek
julgeolekuohtude ennetamiseks, võimaliku agressori heidutuseks ja riigi
kaitseks.
• Hetkel kehtib RKAK 2017-2026
RIIGIKAITSE ARENGUKAVA
2017-2026
Jõukohased ja
OHUHINNAGUD/ Vajalikud võime
rakendatavad võime
STENAARIUMID ühikud
ühikud

Analüüs.
Olemasolevate
Võime-
võime ühikute
arenduste
hoidmine ja
Olemasolevad võime kalkulatsioon:
haldamine ning
ühikud arendamine
tagamine +
2017-2026
hanked

Olemasolevad
Kaitsekulutuste ressursid sõjaliste
eelarve võimete arendamiseks

15
Kaitse kulutused
Liitlaste investeeringud
(toetusfondid, varustus ja väljaõpe)

Lisa investeeringud - vastuvõtva

riigi toetus/HNS (taristu,
operatsioonid ja hooldus) ,
kaitseinvesteeringud

2% SKT-st/ 3%

16
RIIGIKAITSE PLANEERIMINE JA KOOSTÖÖ

EUCOM NATO kaitseplaanid

4104

• Julgeolek ja tajutav Võimed, mida ei ole riigikaitseks võimalik omada

heidutus või arendada tuleb kindlustada läbi liitlassuhete
• Laiendatud võimalused ja ja koostöö.
võimed

Balti riikide kaitseplaanid

LVA EST LTU
kaitseplaan kaitseplaan kaitseplaan

EKV MOBILISATSIOONI PLAAN

Riigi kaitsetegevuse SA üksuste formeerimine
EKV SÕJALISE KAITSE PLAAN
plaan Iseseisev esmane kaitsevõime SISEJULGEOLEKU PLAAN
Riigikaitse lai käsitus Väekaitse ja julgeolek/Tsiviilstruktuuride ja
sisejulgeoleku toetamine
17
 KAITSE PLANEERIMINE JA ARENDUS
Pikaajaline kaitseplaneerimine
• OP&TAC taseme C3 (command, control and
computers) süsteemid 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
• ISTAR (information, surveillance, target Tavatu- Erioperatsioonid
acquisition, and reconnaissance) – luure, sõjapidamine Osalemine NRF/ NATO operatsioonidel
seire, sihtmärgi kinnistamine ja reke Mehhaniseerimine
• Ämari Lennubaasi operatsionaliseerimine Liikursuurtükid
• Kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni võime Maismaa op.
III põlvkonna TT süsteemid
arendus 1. JVBr 2. JVBr
• Territoriaalkaitse arendus Territoriaalkaitse
• Tankitõrje võimekuse arendamine Alaline osalus NRF/ Miinitõrjegrupp
• 1.JVBr moderniseerimine mehhaniseeritud Sandown miinijahtijate
Mere op.
brigaadiks moderniseerimine
• Küberkaitse Radarite Radarisüsteemide
hange moderniseerimne
Õhu op.
2017-2026 fookus Air C2/NATINAMDS - ÕHUSEIRE
• Kiirreageerimise struktuur suureneb Ämari LB 24/7/365 ÕT (liitlased)
• Mehhaniseerimine 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
• Laskemoon
• Küberväejuhatus
• Eelpaigutatud Liitlasüksustega (eFP - Enhanced Forward
Presence) integreeritus.
18
NATO ja liitlased

19
NATO - North Atlantic Treaty Organization
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping,
mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all
Asutajaliikmed - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg,
Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia.
• 1952 liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955 Saksamaa, 1982 Hispaania ning 1999
Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
• 2004. a. - Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
• 2017 - Montenegro
https://www.nato.int/nato-on-the-map/#lat=59.402420799999994&lon=24.773967399999947
&zoom=0

Praegu on NATO liikmeid 29

• NATO kujunemine ajas kuni 1989 2001 - 2014 2014 - …..

https://www.nato.int/nato-welcome/index.html
 Liitlaste kohalolek Eestis

• 2014 Wales tippkohtumine - NFIU

• 2016 Varssavi tippkohtumine – eFP

• NATO Balti Õhuturve – 2014 alustas Ämaris

• NATO Küberkaitsekoostöö Keskus (2008)
NATO eelpaigutatud üksused –
enhanced Forward Presence FP
• Eestisse paigutatud lahingugrupi eesmärgiks on
demonstreerida solidaarsust, tugevdada Eesti
iseseisvat kaitsevõimet ning seeläbi heidutada
Venemaad ja hoida rahu; teisalt on lahingugrupp
vajadusel valmis koos Eesti Kaitseväega seisma vastu
Venemaa agressioonile, et võita aega liitlasvägede
saabumiseni

• Pikaaegse ja viljaka sõjalise koostöö tulemusel

soovisid Eestisse oma üksused lähetada juhtriigina
Ühendkuningriik ja panustaja-riikidena Prantsusmaa,
Taani ning Island.

22
23
24
 Eesti Kaitsevägi

https://www.facebook.com/kaitsevagi.vk/videos/76444642068
2321/

25
Sõjalise riigikaitse põhimõtted
• Miks on Eestile vaja sõjalist riigikaitset?

• Kaitseväe põhiülesanne on – kaitsta Eesti Vabariiki väliste sõjaliste ohtude

eest
• Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-
ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus,
põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.
• Kaitsevägi – teostab õhuruumi ja territoriaalvete järelevalvet ja kontrolli,
tagab kaitsevalmiduse, õpetab välja ajateenijaid Kriis või sõja korral -
rakendab kaitsevõimet agressiooni ärahoidmiseks
Sõjalise riigikaitse juhtimine

*Loe juurde õpikust lk 72-75

Eesti Kaitseväe aluspõhimõtted
• Reservarmee ja elukutselise Kaitseväe kombinatsioon
• Iseseisev kaitsevõime
• Kollektiivkaitse
• Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem (al
05DEC18)
• Kaitseväe juhataja tööorgan on Kaitseväe peastaap, mille ülesanne on
strateegiline planeerimine, juhtivdokumentide väljatöötamine ja
väeliikide teenuste korraldamine
 Eesti Kaitsevägi

Otsealluvusega üksused

Väeliigid
 EKV STRUKTUUR
• Valmistumine kriisi ja sõjaajaks
• Kaitseväe juhataja
KV võime ja valmisoleku nõuded
• SA struktuur ja varustus
• Rahuaja juhtimisstruktuur ühtib
Mobilisatsiooni ja formeerimise
KVPS niipalju kui võimalik SA
plaanid
• KV varustus ja vahendid struktuuriga.

KL ülem 1. JVBr 2. JVBr ÕV MeV TVJ

EOVJ LuK KüVJ SP

KLPS Staap Staap ÕVSt FLOTILLA

Staap
EOG Staap Vahi Pat
SCOUTS Kuperjanov
JVP JVP StSiP LogPat
4 MKP SPKo
KALEV JVP LTT Pat Ämari Info- ja Log. kool
AB
kommuni-
KL Kool katsiooni Materjali
VIRU JVP JVP
Inf Bn tehno- teenistus
KL BN loogia
Küberkaitse STVP keskus Harjutusväljad
STVP
ÕTP CYOPS/ Liikumis- ja
15 KL ÕTP
INFOOPS veoteenistus
malevat PioP
Tervisekeskus
PioP STRATCOM
LTT Pat Hanke-
teenistus
LuKo
LuKo StTaKo Toetus-
TTKo teenused
TTKo
STKo Orkester
30
STKo
 MAAVÄGI
ÜLESANDED Üksused
• 1.JVBr
• Eesti suurima ja võimekam väeliik
• 2.JVBr
• Sõjalise valmisoleku tagamine ja ettevalmistused
mobilisatsiooniks
• Sõjaaja üksuste ettevalmistamine
• Õppekogunemised reservüksustele
• Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine
 1. Jalaväebrigaad
Üksused
• 1. jalaväebrigaad on Kaitseväe peamine
• Scoutspataljon
manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse
• Kalevi jalaväepataljon
jooksul väljaõpetatavatest üksustest.
• Viru jalaväepataljon
• Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega
• Suurtükiväepataljon
jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline
• Õhutõrjepataljon
tegutsema koostöös NATO väeüksustega.
• Pioneeripataljon
• Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja
• Tagalapataljon
Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon,
• Tankitõrjekompanii
õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.
• Staabikompanii
• Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri
• Luurekompanii
väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist
reservi brigaadi koosseisus.
2. Jalaväebrigaad
2JVBr
• 1. jalaväepataljon
• 2. jalaväepataljon
• 3. jalaväepataljon
• suurtükiväepataljon
• õhutõrjepataljon
• pioneeripataljon
• tagalapataljon
• tankitõrjekompanii
• staabi- ja sidekompanii
• luurekompanii
Peamised ülesanded
• jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide
planeerimine ja korraldamine
• juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja
järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas
• mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning
üksuste formeerimine oma vastutusalas
• koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse
tagamine
• koosseisus olevate üksuste väljaõppes
tagalatoetuse tagamine
• koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste
ettevalmistamine ning nende formeerimise
korraldamine
 MEREVÄGI
ÜLESANDED
• Meresõda (miinitõrje; demineerimine; ranniku- ja
sadamakaitse)
• Mereseire situatsiooniteadlikkuse tagamine
• Osalemine miinitõrje operatsioonides
• Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv
Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma NATO ja
teiste liitlaste sõjalaevu ja tagama vajalikud Üksused
sadamateenused. • Laevastik
• Mereväebaas
„Mere kutsel - mere kaitsel!“
 ÕHUVÄGI
ÜLESANDED
• Õhuseire
• Operatsioonide ja õppuste/harjutuste toetamine
• Lennubaas (vastuvõtva riigi toetus ja õhuturbemissiooni
toetamine – Baltic Air Policing)
- Ämari Lennubaas 24/7/365 Üksused
• Õhuruumi kaitse – radarisüsteemid + • Õhuseiredivision
arendus • Ämari Lennubaas
 VÄLJAÕPEAJATEENISTUS
JA ÕPPUSED
• Pikaajaline SA üksuste ettevalmistamise plaan.
• Kohustuslik ajateenistus – 3200 ajateenijat aastas.
• 8 – 11 kuud.
• Aastas kuni 2x JVP (Jalaväepataljon) suuruse üksuse ettevalmistus
• LT – lahingutoetus allüksuste ettevalmistus (side, reke e luure, tankitõrje, miinipilduja,
lahingpioneer, õhutõrje ning sõjaväepolitsei).
• LTT – lahinguteenindustoetus allüksuste ettevalmistus.
• Iga aastase väljaõppetsükli lõpetab brigaadi tasemel õppus KEVADTORM, kus
üksused hinnatakse valmisoleku alusel (CREVAL) ning arvatakse reservüksuste
koosseisu.
RESERVVÄELASED
• Pikaajaline SA üksuste ettevalmistamise plaan.
• 120-päevane etteteatamine õppekogunemisest – KMIN.
• 24H etteteatamine õppekogunemisest, VV otsusega.
• Sõdurid kuni 14 päeva, allohvitserid kuni 21 päeva ja ohvitserid kuni 30 päeva
ühekordselt.
• Reservohvitseridele ja –allohvitseridele kutse 3-5 aastat peale ajateenistuse lõppu ja
reservi arvamist.
HARJUTUSED/ÕPPUSED
• Siseriiklikud õppused – ajateenijad, reservväelased, Kaitseliit ning staabid vastavalt
väljaõppe nõuetele/vajadustele ning kehtivale treeningtsüklile.
• Rahvusvahelised õppused – rahvusvahelise koostöö nõuded, ühendväeliigi ja eriala
põhised arenduse ja väljaõppe nõuded, ettevalmistused rahvusvahelisteks
sõjalisteks operatsioonideks vastavalt nõuetele.

36
 KAITSELIIT
• Vabatahtlik riigikaitse organisatsioon
• Aktiivseid liikmeid 16000
• Toetavad organisatsioonid 9000
• Kokku: 25000
• Territoriaalkaitse
• Võitlusgrupid
• Cooperation with and Support to civil authorities (PPA, Päästeamet, KOV)

37
 Muud väejuhatused ja
üksused
• Erioperatsioonide väejuhatus - kõrgeima
raskusastmega sõjalised ülesanded
• https://www.youtube.com/watch?v=PF69IA-71G4
• Küberväejuhatus -operatsioonid küberruumis,
küberkaitse
• Toetuse väejuhatus – võitlusvalmiduse ja
jätkusuutlikkuse tagamine materjalide ja
väljaõppega
https://www.youtube.com/watch?v=hF7bAQLtzMk&f
eature=youtu.be
• Sõjaväepolitsei – korra ja distsipliini järelevalve KVs,
liiklusjärelevalve KV sõidukite üle, eskort, julgestus.
• Luurekeskus – luure kogumine, töötlemine,
analüüsimine – juhtkonnale otsuste langetamiseks 38
• UNPROFOR RAHVUSVAHELISTEST
•
•
IFOR/SFOR
EUFOR SÕJALISTEST OPERATSIOONIDEST
• KFOR
• OIF 1995 1999 2003 2014
• NTM-I
• OEF Balkan KOSOVO ISAF/OIF OEF
• ISAF
• RSM OPERATIONS ÜLESANNE/INTENSIIVSUS ÜKSUS PARTNER
• UNIFIL UNIFIL Rahuvalve/MADAL COY/SO NOR
• UNTSO
• ALTHEA Balkan Rahuvalve / MADAL kuni KESKMINE PLT to COY DNK
• EUTM MALI OIF Sõjalised operatsioonid /KÕRGE MOT PLT/SO USA
• EUFOR
CAR ISAF/OEF Sõjalised operatsioonid/KÕRGE MECHCOY + GBR/USA
SOTU+SO
• ALTHEA
• MINUSMA PIIRANGUTETA
• SNMCMG1
• MINUSMA
• ASIFU
• J-MTGU

39/30
EESTI KAITSEVÄGI – kokkuvõtvalt!

Mobilisatsioon
Rahuaeg
Kõrgendatud valmisolekus reservüksused + eFP
• Tegevteenistujad • 1. ja 2. JVBr
• Ajateenijad • C2, LUURE, SP, LT, LTT
• Reservõppekogunemised/õppused
• MeV
• ÕV

Usaldusväärne kaitse:
• Ajateenistuse ja reservüksuste printsiip
• Professionaalsed ohvitserid ja allohvitserid
• Vabatahtlikud
• Territoriaalkaitse
40
• Liitlased ja kollektiivne kaitsetegvus
Riigikaitseõpetus
• Kodutöö nr 2. Vormista esitlus (PPT/WORD) vastates järgmistele küsimustele:

1. Mõtle vähemalt neli (4) põhjust, miks on vaja Eestile riigikaitset?

2. Nimeta Eesti kaitsepoliitika kaks suunda ja peamised tegevused nende raames?
3. Milles seisneb riigikaitse lai käsitus?
4. Kui oluline on tugev Kaitsevägi Eesti jaoks tänapäeva maailmas? Põhjenda oma seisukohta
5. Miks on ajateenistus Eesti sõjalise riigikaitse jaoks oluline? Põhjenda oma seisukohta
6. Mis muudab Kaitseliidu kui sõjalise organisatsiooni ainulaadseks?
7. Millised Kaitseliidu üksused tegutsevad sinu kodukohas? Mida nende tegevusest tead? Kuidas on
võimalik Kaitseliidu liikmeks astuda?
8. Mida tähendab NATO kollektiivkaitse põhimõte?
9. Milllised liitlased paiknevad hetkel Eestis ja teevad koostööd Eesti Kaitseväe üksustega – uuri ja
otsi ajakirjanudusest, veebist.
10. Milline on Eesti riigikaitse sõjaline areng aastal 2031 (Vihjed leiad kaitseministeeriumi kodulehelt).

Kodutöö esita hiljemalt 04.12.2023 riigikaitseõpetuse tunniks elektrooniliselt marek.aas@johvig.ee

KÜSIMUSED?

42