LIITINTRESSIDE ARVUTAMINE

Liitintressi ja lõppkapitali arvutamine

Eelnevalt kasutasime niisuguseid arvutusi, kus rahasumma(algkapitali) suurus
intressiperioodi kestel ei muutu. Selliselt arvutatud intresse nimetatakse
lihtintressideks.
Liitintresside arvutamisega puutume kokku olukorras, kus intressiperioodi
kestel muutub rahasumma suurus.
Liitintresside kujunemise protsess on põhimõtteliselt järgmine.
Laenuks antud või panka hoiustatud algkapitalile k lisatakse intressiperioodi
lõpus lihtintress I . Niisugust intressi lisamist algkapitalile nimetatakse intressi
kapitaliseerimiseks.
Järgmisel intressiperioodil lisatakse uus lihtintress I ′ juba eelmise intressi I
võrra kasvanud kapitalilt k + I ning kapitaliseeritakse uuesti. Uueks kapitaliks
on siis k + I + I ′ . Edasi korratakse seda toimingut iga uue intressiperioodi
lõpul.
Algkapitalile eelpool kirjeldatud viisil(teatava aja jooksul) lisandunud intressi
nimetatakse liitintressiks.
Näide
Jooksval arvel oleva hoiuse aastane intressimäär on 2%.Leia 2000 kroonilt 3 aastaga
saadav liitintress ja hoiuse suurus 3. aasta lõpuks.
Lahendus
Esimese aasta lõpus saadakse intressi (2%)
2000 ⋅ 2
I= = 40 krooni
100
Teisel aastal on hoiuse suuruseks
K = k + I = 2000 + 40 = 2040 krooni
Teise aasta lõpul saadakse intressi(2%)
2040 ⋅ 2
I′ = ≈ 41 krooni
100
Teisel aastal on hoiuse suuruseks
K = k + I + I ′ = 2040 + 41 = 2081 krooni
Kolmanda aasta lõpul saadav (liit)intress

2081 ⋅ 2
I ′′ = ≈ 42 krooni
100
Kolme astaga saadavate intresside summa
I = I + I ′ + I ′′ = 40 + 41 + 42 = 123 krooni
Hoiuse väärtus 3. aasta lõpuks on
K = k + I = 2000 + 123 = 2123 krooni
Näites toodud viisil on liitintresside arvutamine tülikas ja aeganõudev.
Seepärast tuletame valemi liitintresside arvatamiseks.
Olgu algkapital k , intressiperioodide arv n , t -nda intressiperioodi lõpul
saadav intress kt ( 1, 2,..., n ) . Arvutuste lihtsustamiseks väljendame
intressimäära i mitte protsendina p , vaid lihtmurruna
p
i=
100
Esimese intressiperioodi lõpul kapitaliseeritakse(rahaühikutes)
k1 = k ⋅ i

1
Teise perioodi lõpul kapitaliseeritakse

k2 = ( k + k1 ) ⋅ i = ( k + ki ) ⋅ i = k ( 1 + i ) i
Kolmanda intressiperioodi lõpul kapitaliseeritakse

k3 = k 2 + k 2 ⋅ i = k ( 1 + i ) ⋅ i + k ( 1 + i ) ⋅ i ⋅ i = k ( 1 + i ) ( 1 + i ) i = k ( 1 + i ) i .
2

Analoogiliselt edasi arutades saame n -nda aasta lõpul kapitaliseeritavaks

summaks, so algkapitalilt saadavaks liitintressiks
kn = k ( 1 + i ) ⋅ i .
n −1
(8)
Näide
Leida eelmises näites vaadeldud tingimustel liitintress, mida saadakse kolmanda aasta
lõpul.
k3 = 2000 ⋅ ( 1 + 0, 02 ) ⋅ 0, 02 ≈ 42 krooni
2

Tuletame ka valemi lõppkapitali K suuruse leidmiseks. Olgu algkapital ikka k

, intressimäär(murruna!) i ja intressiperioodide arv n .
Esimese intressiperioodi lõpuks saadakse lõppkapitaliks
K = k + k1 = k + ki = k ( 1 + i )
Teise intressiperioodi lõpuks saadakse lõppkapitaliks

K = k + k1 + k2 = k ( 1 + i ) + k ( 1 + i ) i = k ( 1 + i ) ( 1 + i ) = k ( 1 + i )
2

Kolmanda intressiperioodi lõpuks saadakse lõppkapitaliks

K = k + k1 + k2 + k3 = k ( 1 + i ) + k ( 1 + i ) ⋅ i = k ( 1 + i ) ( 1 + i ) = k ( 1 + i )
2 2 2 3

Analoogiliselt jätkates saame n-nda intressiperioodi lõpuks kogunenud

lõppkapitaliks
K = k (1+ i) .
n
(9)
Näide
Leia eelmises näites kirjeldatud hoiuse suurus 3. aasta lõpuks.
Lahendus
Hoiuse suurus 3. aasta lõpuks valemist (9)
K = 2000(1 + 0, 02)3 = 2122, 416 ≈ 2122 krooni.
Asendades liitintressi valemis (8) ja lõppkapitali valemis (9) murruna antud
intressimäära i protsentides väljendatud intressimääraga p = 100 ⋅ i ,saame

n −1
 p  p
kn = k  1 +  ⋅ (10)
 100  100
ja

n
 p 
K = k 1 +  . (11)
 100 

2
LIITINTRESSIDE ARVUTAMINE
Ülesanded
1. Lapse sündides hoiustatakse 1000 krooni tähtajalise hoiusena intressimääraga
8%. Kui palju raha on sellel arvel lapse täisealiseks, st 18- aastaseks saamisel?
2. Missugune oli algkapital 10 aastat tagasi, kui see oli investeeritud 2%-se
intressimääraga ning praeguseks on selle kapitali väärtus 100 000 krooni?
3. Tähtajalise hoiuse intressimäär on 4%. Kui suureks kasvab hoius viie aasta
jooksul, kui hoiustatakse 3000 krooni?
4. Kümne aasta jooksul on kapital kasvanud 500 kroonilt 5000 kroonini. Kui
suur on olnud intressimäär, kui see ei ole nende aastate jooksul muutunud?
5. Kui suureks oleks kasvanud ühekroonine kapital praeguseks, kui selle oleks
hoiustanud Jüriöö ülestõusu ajal Tasuja intressimääraga, mida rakendab praegu
Hansapank inimeste jooksvate arvete jaoks?

LIITINTRESSIDE ARVUTAMINE
Ülesanded
1. Lapse sündides hoiustatakse 1000 krooni tähtajalise hoiusena intressimääraga
8%. Kui palju raha on sellel arvel lapse täisealiseks, st 18- aastaseks saamisel?
2. Missugune oli algkapital 10 aastat tagasi, kui see oli investeeritud 2%-se
intressimääraga ning praeguseks on selle kapitali väärtus 100 000 krooni?
3. Tähtajalise hoiuse intressimäär on 4%. Kui suureks kasvab hoius viie aasta
jooksul, kui hoiustatakse 3000 krooni?
4. Kümne aasta jooksul on kapital kasvanud 500 kroonilt 5000 kroonini. Kui
suur on olnud intressimäär, kui see ei ole nende aastate jooksul muutunud?
5. Kui suureks oleks kasvanud ühekroonine kapital praeguseks, kui selle oleks
hoiustanud Jüriöö ülestõusu ajal Tasuja intressimääraga, mida rakendab praegu
Hansapank inimeste jooksvate arvete jaoks?