RIIGIÕIGUS

I OSA: Sissejuhatus 09.10.2009

§1. Riigiõigus

I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas

1. Riigiõigus kui juriidiline distsipliin.

Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või
lubatud.

Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist

distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks
õigusteadus on, miks juristid olemas on.

2. Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin

a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena:
a. Õigussuhet – kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi
b. Normi
c. Toiminguid – normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avali-
õiguslikud juriidilised isikud
d. Juriidilist distsipliini

ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline)

b)TEOORIAD (H. Maurer, Haldusõigus §3, ääremärkus 12 ja järgmised jj

1) Huviteooria
Avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist).
Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist).
2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastu
ettekujutusest, et inimene on riigi alam.
Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe.
Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe.
( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann „Õiguskord”)
Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses.
3) Subjektiteooria
Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või
mõnda muud avaliku võimu kandjat.
Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab
arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis
eelnevas teoorias.
 4) Modifitseeritud subjektiteooria
Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või
mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist.
Pos külg – näitab õigusnormide funktsiooni kätte; probleem: (paneme järelduse eelduse
sisse), mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist?

RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14

www. riigikohus.ee (www.nc.ee)

1. ERA- JA AVALIKÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID

• Tsiviilõigus Riigiõigus
• Äriõigus Haldusõigus
• MTÜ-de ja SA-de seadus – MTÜS/SAS Karistusõigus
• Väärtpaberiõigus Protsessiõigus (kohtuõigus – menetlus)
• Euroopa Liidu Õigus

1. RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS

Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda ka
valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseadusliku
kohtujärelvalve õigus.

Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

2. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
1) Riigi aluspõhimõtted
2) Põhiõigused
3) Riigi korraldus
4) Riik rahvusvahelises õiguses

II LOENGU STRUKTUUR / VIIDAD

1. Leongu struktuur
a) Sissejuhatus
b) Riigi aluspõhimõttes
c) Põhiõigused
d) Riigikorraldus

1. Viidad
www. riigiteataja.ee
Seaduse eelnõu seletuskirjad leiduvad Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee
bie.nlib.ee
EV PS eksperiisikomisjoni lõpparuanne www.just.ee/10716
 www.oiguskantsler.ee

§2 EESTI VABARIIK
I Teooriad riigi mõistest

1. Imanov Kant „Kommete metafüüsika” 1797

„ Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all.”
2. Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik)
„3 elemendi õpetus” Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim
3. Teooria riigist kui juriidilisest isikust
Riigile omistati eraldiseisev isiksus – õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti
juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime.
4. Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. (1933-34 ilmus palju teoseid sellel
teemal)
Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt
organiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi
saavutamiseks)
5. Carl Schmitt: Riik on korra võim.
6. Hans Kelsen(20. saj. jurist): Riik on õiguskord.
7. Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepingu
teooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamise
mehhanisme. Inimesed loovad riigi.

II Riigi mõiste

NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni.

1. Kolme-elemendi-õpetus see on empiiriline riigi mõiste ja see on kasutuses

rahvusvahelises õiguses.

Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või

rahvusvaheliste lepingutega. (Sealandi näide)

Rahvas – füüsilistest isikutest ühisuse liikmed (nt. Nottebohmi kaasus – Kas Saksa või
Lictensteini kodanik?)

Suveräänne võim – suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See
nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu.

Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus.

2. Riik kui juriidiline isik – see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on
avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus.
Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime.
 Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik
õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus.
Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest
(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda
pädevuse.
3. Riigi filosoofiline mõiste – Miks riik? Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon.
4. Riik kui riigiaparaat.

III RIIK KUI TEADUSE ESE

1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisi

institusioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahelises
suhtlemises.
2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtlat empiiriline distsipliin, sotsioloogia
osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused.
3. RIIGIFILOSOOFIA Miks riik?
4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni. Saame
eristada empiirilist dimensiooni – kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, analüütilist
dimensiooni – mõttetöö, normatiivset dimensiooni – me kujundame lõpuks he
väärtushinnangu, normi.

IV KODANIKKOND – käsitleme kevadel

V EV TERRITOORIUM

Põhiseaduses on EV territoorium sätestatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kuskohast see
piir täpsemalt kulgem, täpsustab paragrahvi 122.

1. Maismaapiir – Riigipiiri seadus (RPS) §2 lg.2

2. Merepiir – Riigipiiri seaduse §2 lg 3 ja 4; Merealapiiride seadus (Genfi mereseaduse
konventsioon, ÜRO ... ) (territoriaalveed on 12 meremiili rannikust.
3. Õhupiir RPS §2 lg 3 – määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega, RPS §3 lg 3.
4. Majandusvöönd – Merealapiiride seaduse §7 Majandusvöönd on väljaspool
territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, mille välispiir on määratud
naaberriikidega kooskõlastatult. Majandusvööndi piiri koordinaadid on esitatud lisas 3.
Majandusvööndi seadus – defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis.

VI SUVERÄÄNSUS

1. Mõiste tekkimine
Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on
piiramatu võimuga.
Johannes Altmusius
Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast.
2. Klassikalised ja modernsed käsitlused
 a. Riigi iseseisvus teistest riikidest.
b. Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata.
c. Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks
vajalikke vahendeid piiramatult.
d. Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal.
e. Suveräänne on see, kelle kätte koondub kriisiolukorras kogu võim.
1. EV suveräänsus
a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus
kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja
võõrandamatu.

Artur Tõeleid-Kliimann – „iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks.”

b. PS § 1 : SÕLTUMATUS
c. PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué)
d. PS § 2: UNITAARRIIK
e. PS § 4 ja 14:
f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust)

RIIGIÕIGUSE AJALOOST

12. aprill 1917 – Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti (Kerenski
valitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). Eesti
kubermangu komissariks oli Jaan Poska. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva
vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne kolmik e. Päästekomitee
Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja „Manifesti kõigile Eestimaa
rahvastele (Eesti I PS moodi dokument).

• 1918, 9. November kukutati Saksamaal Weimari Vabariigis võimult keiser Wilhelm II.
• Sügis 1918 – Maapäev sai võimu tagasi. (Võiks rääkida Eesti riigi sünnist rahvusliku
õiguse tasandil. Algab Vabadussõda.
• 1919 aprill Asutava Kogu valimised.
• 1919, 4. Juuni EW „teine“ PS
• 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, allkirjastas Jaan Poska. (Venemaa
deklareerib, et loobub igaveseks nõudmistest Eesti territooriumi üle“
• 15. juuni 1920 ametlik EW I PS
• 1932. veebruaris pandi rahvahääletusele Tõnissoni PS muutmise eelnõu nn Tõnissoni
eelnõu, mis lükati väga napi häälteenamusega tagasi. Poolt 333979: vastu 345215.
• Vahepeal olid vapsid välja töötanud oma PS muutmise eelnõu
• 1933 juunis uus rahvahääletus uue muudatustega eelnõu üle poolt 161598: vastu 333118
• 1933 aasta 14-16. oktoobril pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu.
Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast.
 Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu
416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia.
• Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn „Vaikiv ajastu“, mis kestis 1938./1940.
Aastani. (1938 uus PS)
• 1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks.
• 1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus.
• ...
• Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokku
hääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt.
VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS

Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus.

Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel?

Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja
kohustused. On olemasüksik õigusjärglus (üle läheb 1 õigus või kohustus) ja üldõigusjärglus (üle
läheb kogum(kõik) õigusi ja kohustusi (nt. Pärimine)).

Eesti riigi puhul räägime õiguslikust järjepidevusest mitte õigusjärglusest, sest meil on 1 jätkuv
riik, mis sai kokkuleppeliselt alguse 24. veebruaril 1918.

Õiguslik järjepidevus: Vastu- ja pooltargumendid:

- Valitud Kogu vabatahtlik otsus liituda NSVL-ga

-1992. a PS vastuvõtmisel ei järgitud 1938. a PS ( see nägi ette riigiorganite nõusolekut, rahvas
oli muutmisprotsessist välistatud)

- Erinev territoorium

- Kõik aegub

+ Vabatahtlikkust tegelikult ei olnud, see oli vägivaldselt sunnitult saavutatud allakirjutamine

+ 1938 ps mittejärgimine ei ole 2 põhjusel relevantne, 1992 ps võttis vastu rahvas ise, rahval on
õigus moodustada/konstitueerida uus riik, 1992. aastal oli revolutsiooniline situatsioon, mistõttu
on legitiimne võtta selline ps vatsu; lisaks polnud olemas ps muutmiseks vajalikke
konstitutsioonilisi organeid (oleks olnud ka vähem demokraatlik). 1992. A PS ON RAHVA
LEGITIMATSIOON

+ valdavas osas on siiski tegemist identse territooriumiga (ja ka rahvaga)

+ On olemas rahvusvahelise õiguse subjekte, kellel puudub mitu sajandit oma territoorium (nt
Malta Ordu – asutatud 1113, territoorium puudub alates 1798) 50 a EI OLE PIISAV AEG.

+ Esines vastupanu (metsavendlus, fosforiidisõda, noorsoorahutused, väliseestlaste tegevus)

IX EUROOPA LIIT JA EESTI LIIKMELISUS

01.05.2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga.

• EL LEPING Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992

ning see jõustus 1. novembril 1993.
 • EUROOPA ÜHENDUSE LEPING ASUTAMISLEPING e. Rooma leping (Euroopa
Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see
jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002.) (Rooma leping, millega moodustati
Euroopa Majandusühendus (EMÜ), allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ning see jõustus
1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom)
asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all.) Muudetud
Nice´i lepinguga (allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003.
Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast
2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta
laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa
Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni.).
• Pärast Lissaboni lepingu jõustmist saab Euroopa Ühenduse Asutamislepingust Euroopa
Liidu Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja
Tšehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.)

Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust?

1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid
energiatootmist riigistama) Euroopa primaarõiguse ülimuslikkus.
2) INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT 11/1970 Küsimus sellest, et kas
EL määrusega või direktiiviga võib rikkuda riigi ps? EL ps ülimuslikkus teise riikide ps
suhtes. 30. juunil 2009 otsustas Saksa liidu konstitutsioonikohus Lissaboni leppe üle.
– Rõhutas üle, et EL on sõltumatute ja iseseisvate riikidepoolt loodud
rahvusvaheline organisatsioon. See EL tegutseb nn piiratud
üksikvolituse printsiibi alusel. EL ei tohi ületada talle antud piiratud
üksikvolitust
– kehtivad põhiseadused piiravad EL olemust sellega, et EL on ja jääb
riikide liiduks oma praeguses õiguslikus vormis, EL ei saa muutuda
liitriigiks. Suveräänsus jääb riikidele. On olemas teatud põhiseaduslikud
ülesanded, mida põhiseadus keelab EL-ile üle anda – seda nimetatakse
PS identiteedi printsiip. St siseriiklik konstitutsioonikohus saab
kontrollida, kas EL-ile üle antud pädevused jäävad riigi põhiseaduse
identiteedi raamesse. (nt ei tohi üle anda kriminaal-, kaitseväe tegevuse
ülesannet; kaugele ei tohi minna sotsiaalabi (vaesuse) valdkonnas, riigile
peavad jääma ka hariduse- keele ja usuksimused). (www.bverfg.de)
http://www.bverfg.de/pressemitteilungen/bvg09-072en.html

RKPJK q 11.05.2006 http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1028032

RKPJKo 26.08.2008, 3-4-1-5-08 http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12989101

EL teisene õigus, direktiivi- ja määrusõigus on EV ps-st kõrgem.

§ 3 EV PS

I PS MÕISTE

Pädevus on õigus kehtestada õigust. Põhiseadus annab Riigikogule õiguse kehtestamise

pädevuse. Põhiseaduse paradoks on, et meil ei ole kirjutatud pädevust põhiseaduse
kehtestamiseks. Kas ta peab olema ilmtingimata kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata?
Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist:

1. normatiivne dimensioon/empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon)

Normatiivses tähenduses on ps normikogum, mis normid, täpselt ei tea. Empiirilises
tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt). (T. H. Ilves:
„PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.“)
2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja materiaalseks
(substansiaalseks).
Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema
muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus
lihtnormide andmiseks.
Materiaalses mõttes on PS tunnusteks: Seal on kirjas kõrgeimate riigiorganite õigused ja
pädevused, õigusstruktuuri põhilised eesmärgid, individuaalse vabaduse tagatised,
poliitilise tahte kujunduse protsess e. siis kõige olulisemad valdkonnad riigi
funktsioneerimise ja isikuga suhte valdkonnas. Kõige olulisemad esemed on ps-s kirjas.

Universaalne vastus(suuliselt): Tuleb diferentseerida. Mille vahel? Normatiivse ja

empiirilise dimensiooni vahel.

II PS TEOORIAD

1. Hans Kelsen: Põhiseadus on normistik. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhia

teoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemal
seisval normil. (haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel,
seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel, põhiseaduse kehtivus rajaneb põhinormil e.
grundtnormil.)
2. Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid.
PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks.
3. Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu
ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik.
4. Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis
määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum.
5. Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau,J. Rawls)
Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigi
loomise akt).
III PS STRUKTUUR

Preambul
1. Ptk Üldsätted
2. Ptk Põhiõigused
3. Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan)
4. Ptk Riigikogu
5. Ptk Vabariigi President
6. Ptk Vabariigi Valitsus
7. Ptk Seadusandlus (funktsioonid)
8. Ptk Rahandus +eelarve
9. Ptk Välissuhted
10. Ptk Riigikaitse
11. Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid)
12. Ptk Õiguskantsler
13. Ptk Kohus
14. Ptk KOV
15. Ptk PS muutmine

PS rakendamise seadus

PS täiendamise seadus (see võiks olla üleval, sissejuhatuses)

IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA

Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias.

Siseriiklik õigusnormide hierarhia:

1. I ja XV peatükk + PS täiendamise seadus (PSTS)

2. II-XIV peatükk + PS rakendamise seadus (PSRS)
3. Nn. Konstitutsionaalsed seadused (PS §104 lg 2) (Konstitutsionaalsne seadus on PS ja
seaduse vahel olev seadus - Kliimann ja Talvik)
4. Lihtseadused
5. VP seadlused (PS §109 ja 110)
Määrused
6. Vabariigi Valitsuse määrus §87 p 6
7. Ministri määrus § 94 lg 2
8. KOV volikogu määrus
9. KOV valitsuse määrus
10. Halduse individuaalakt/kohtuotsus

V PS MUUTMINE 23.10.2009
 1. Algatamine PS §161 – viiendikul Riigikogu koosseist ja Vabariigi Presidenndil
2. Muutmise viisid:
1) rahvahääletusel §163 lg 1 p1, §164 RKK 3/5 (61), §105 lg 2 – rahva otsus tehakse
hääletamisest osavõtnute häältenamusega. §162 I ja XV ptk saab muuta ainult
rahvahääletusega.
2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt §163 lg1 p2, §165 – RKK koosseisu enamuse
toetus (51) + valimised + RKK 3/5 (61), muutmatul kujul.
3) RK poolt kiireloomulisena §163 lg1 p3, §166 – RK 4/5 hääletajatest !!! PSRS §3 lg6
– poolt 4 korda rohkem kui vastu; RKK 2/3 (68)
Eestis on rakendatud kõiki neist muutmise viisidest. Kiireloomulist kasutati nt 2003
aastal enne valimisi, muudeti §156, 2003. a 25. veebruaril võeti vastu, 2005. a jõustus.
See näitab, et kiireloomuline ei ole väga tõsiseltvõetav sõna.
3. Jõustumine §167 – PS muudatus jõustub mitte varem kui kolm kuud pärast
väljakuulutamist, seaduse väljakuulutamise päeva ei arvestata, tähtaeg hakkab kulgema
järgmisest päevast.
4. P III AKT – see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Akti lisamine tekitab pigem
segadust kui loob selgust. Sõnaselgus on muutmise soovitatav tingimus.

VII PS ARENG

1. §156 (§166) (4a)

2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS)
3. Preambul (§165) (eesti keele)

Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :

Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3.

§4 PS TÕLGENDAMINE

I Tõlgendamise mõiste

1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu – see on arusaamine eseme

mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte
(mõtestada ese).
2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest
3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse
kasuks mitmest võimalikust. St. Et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui
on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses.

II Friedrich Carl v. Savigny – teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid nelja
kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine. Neid
nimetatakse tõlgendamise kaanoniteks või tõlgendamisteks. Sisult on tegemist argumendi
liikidega.

III TÄNAPÄEVASED VOOLUD

 1. TOOPIKA – tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausete
struktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta
kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaid
kujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid.
Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur.
2. HERMENEUTIKA – tuleneb kreekakeelsest algest ja see tähendab arusaamist või
interpreteerimist e. tõlgenamist kreeka keeles. See tuleb keele filosoofiast. Hermeneutika
põhisõnum on hermeneutiline spiraal – see seisneb selles, et meil on olemas teatud
eelteadmine, millega me vaatleme ühte kaasust, meil tekib uus eelteadmine ja me läheme
seaduse kallale. Kui me oleme seaduse teksti ära lugenud, siis vaatleme uuesti kaasust,
sest meil on rohkem eelteadmisi jnejne. Kuidas me seda eelteadmist saame, seda
hermeneutika ei ütle, ta ei ole meetod, vaid ta on pigem kirjeldus sellest, mis tegelikult
juhtub.
3. ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA – põhiline arusaam maailmast on, et keel on mõtete
meedium ehk keel kannab mõtteid ning sellest on tingitud ka see, et meie mõtted on
selged aga keel ebatäpne – struktureerimata. Analüütiline filosoofia ei anna kriteeriumi,
mille alusel rakendada ja õige lahenduseni jõuda.
4. ARGUMENTATSIOONITEOORIA – ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus,
kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline
argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid,
lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt
otsustama. Robert Alexy.

IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur)

1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne)

Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur.
Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest
eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte
subsumptsiooni toimimise.
Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel
(1) (x) (Kx  OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x
vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikku
tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k – Sollen
(2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele
(3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T

See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus.

Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema
korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)
väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest
õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse.
 1) I premiss (x) – iga kaitseliitlane, K – kaitseliitlane seltskonnas, O – peab, T – olema
korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.
2) II premiss„Andrus on kaitseliitlane seltskonnas“
3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.

Välimine õigustamine on premisside põhjendamine, põhjendus tuleb väljaspoolt sp välimine

õigustamine.

1. Õigusmõistete struktuur
a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents.
Mitmetähenduslikkus – kui ühel ja samal sõnal on kõigi asjatundlike kõneljate jaoks
erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt sõnad pank, maks, võõrandama – ära
võtma; loovutama
Inkonsistents - Ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinevate
asjatundlike kõnelejate jaoks erinev tähendus.
Võõrandamatu – kas ei saa ära võtta nt §39 või ei saa ära anda nt §1.
b) Ebatäpsus – nt mõiste „teadus“
c) Evaluatiivne avatus – evaluatsioon e väärtushinnangu andmine – on olemas
mõisted, mis on väärtushinnangult avatud. Nt. Õiglane hüvitis, üldistes huvides.
d) Eriprobleem: määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul
seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes delegeerides
normi täpsustamise seaduse rakendajale. (enamik PS mõisteid on oma olemuselt
määratlemata, see ei ole hea toon)

V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID

Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline.

Lugeda: Robert Alexy „Põhiõigused Eesti PS-s“ Juridica eriväljaanne 2001“ lk 8 ja järgnevad.

1. Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid:

a) semantilised argumendid (semantika – õpetus tähendusest; sõnade ja lausete
tähendusest lähtuvad argumendid)
b) süntaktilised argumendid (süntaks – lauseehitus) nt „Armu mitte surma“ – Armu,
mitte surma! Armu mitte, surma!
1. Geneetlised argumendid – esemeks on põhiseadusandluses osalenud isikute tegelik
tahe. (mida nad sõnadega tegelikult tahtsid öelda). PS kiireloomuline muutmine –
täpsustavad ja PS vaimu ja mõtet mittemuutvad muutused.
2. Süstemaatilised argumendid – seadus peab moodustama mingi mõistuspärase
süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS
laiemasse konteksti
a) Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid
b) Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse
tavapäraselt sstemaatilise argumendi tähenduses.
 c) Mõsitelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest.
d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle
iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised,
põrkuvad)
e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,
argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega
reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui
mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti
kodakondsusele sünnilt.
f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele.
g) Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas
see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st
h) Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele
õigusinstituutidele

Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane
neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest
väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele.
1. Üldised praktilised argumendid – see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me
peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.

VI PS KONFORMNE TÕLGENDAMINE/ RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÕBRALIK

TÕLGENDAMINE/ EL ÕIGUSE KONFORMNE TÕLGENDAMINE

PS konformne e kooskõlaline tõlgendamine puudutab PS-st alamaid akte: seadusi ja

määrusi. Koormavaid õigusnorme tuleb tõlgendada isiku kasuks.

Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine on nt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni

tõlgendamine. Ka PS-st ennast tuleb tõlgendada rahvusvahelise õiguse sõbralikult.

EL õiguse konformne tõlgendamine: Riigikohus ütleb, et PS tuleb tõlgendada EL õigusega

konformselt, PS jääb reguleerima üksneis neid suhteid, mida EL õigus ei reguleeri. Tuleb
rakendada nii seadustele kui ka PS-le.

30.10.2009

Elementaarnorm on abstraktsioon, see on peandumine e mida tuleb teha. Nt. On kästud

suitsetada; mõtteväljendus on vaba. Peandumine võib avalduda kolmes põhivormis: käsk, keeld
või luba. Nt: on kästud suitsetada

On kästud suitsetada Op O¬p >Fp On kästud mittesuitsetada (on keelatud

s suitsetada
On lubatud mittesuitsetada on lubatud suitsetada (on mittelubatu mittesuitsetada)

Pp<¬O¬p ¬Op <P¬ p

Looja: Von Wright. (soomlane)

p-permitted

f –forbidden

O – võib olla kas kategooriline või ta võib olla optimeerimist käskiv. (printsiibilised
argumendid).

II OSA: PS ALUSPÕHIMÕTTED

§5 ÜLEVAADE

I MÕISTE Aluspõhimõte on riigistruktuuri printsiip, mis määrab ühe EV õiguskorra

põhialustest. Aluspõhimõtte mõistet tuleb eristada riikluse üldpõhimõttest. Nt Kliimann on
rääkinud siin iseseisvusest, iseseisvust on kasutanud ka nt Annus – unitaarriiklus.

Sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus unitaarriiklus – need puudutavad riigi kesta (väljapoole

suunatud), need ei ole põhialused, mis räägiksid sisust (sissepoole suunatud).

Üldpõhimõtted on midagi muud kui PS aluspõhimõtted.

II Teooriate paljusus

1) R. Maruste (I Riigikohtu esimess, täna Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik)

Põhiprintsiibid on:
1. Demokraatia
2. Vabariiklus
3. Riigi ühtsus e unitaarriiklus
4. Legaalsus
5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemi
integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte.
6. Võimude lahusus ja tasakaalustatus
7. Sotsiaalriiklus
8. Inimväärikus
1) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, oli
nõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus
preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised
printsiibid:
1. Õiguslik järjepidevus
2. Seadusandlikkus
 3. Vastutus
4. Usaldus
5. Vabadus
6. Võrdsus
7. Vendlus
1) Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan):
1. Õigusriik
2. Võimude lahusus
3. Rahva suveräänsus
4. Vabariiklus
5. Unitaarriiklus
1) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd
Euroopa Kohtu kohtunik) (ei pretendeeri täielikkusele, vaatab asja läbi rahvusvahelise
õiguse prsima):
1. Õiguspärane ootus
2. Õiguskindlus
3. Proportsionaalsus
4. Võrdse kohtlemise põhimõte
5. Legaalsus
1) Taavi Annus:
1. Demokraatia
2. Parlamentaarne riigikord e parlamentarism
3. Õigusriiklus
4. Sotsiaalriiklus
5. Muud (vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse)
1) Robert Alexy kataloog:
1. Inimväärikus
2. Vabadus
3. Võrdsus
4. Demokraatia
5. Õigusriik
6. Sotsiaalriik
7. Eesti identiteet

III RIIGIKOHUS

RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03

On rääkinud sotsiaalriigist ja inimväärikusest kui PS põhiprintsiipidest.

RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06

On rääkinud PS kandvatest printsiipidest. PS kandvad printsiibid on RKÜK järgi õigusselgus,

õiguskindlus, võimude lahusus ja tasakaalustatus.
? Õigus valitud saada ja KOV autonoomia on demokraatia aluspõhimõtted.

Riigikhus on paljudes otsustest kasutanud selliseid klausleid nagu „õiguse üldpõhimõte“.

§6 INIMVÄÄRIKUS

I SÄTESTUS

PS §10 – on nimetatud põhiõiguste arenguklausliks.

Inimväärikus on meie PS kirjutamata aluspõhimõte.

II AJALOOLINE TAUST

1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj
eKr)
2) Stoa ajastu (Stoa – Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,
kes kogunes sinna halli – keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine
ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma
keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu „dignitas“ (väärikus) – see on midagi,
mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on
mõistuslik olend – sp on tal väärikus. Seneca: Imago dei – Inimesel on jumala nägu, sp
on inimesel väärikus. Piiblis I Moosese raamat: „Ja Jumal lõi inimese oma näo järele“
Imago dei idee Piiblis.
3) Pico Della Mirandola (15 saj II pool) ta oli vaimulik, kes pidas selliseid jutlusi umal ütleb
Aadamalel, me ei loonud sind taevalikuks ega maapealseks, surematuks ega surelikuks, et
sa ise saaksid..... Inimene kui oma elu kujur – kui oma elu vaba kujundaja. Inimene ise
määrab oma saatuse, erinevalt inglitest ja Jumalast, ks peavad olema alati head. Inimene
ei pea olema hea, vaid see on moraalne otsus, milliseks ta saab ja milline ta tahab olla. Ta
kujundab ennast ise. Ja selle moraalse otsuse võimalikkus inimese puhul on see, mis on
Mirandola järgi inimväärikuse põhjus (saame otsustada ise, millised me oleme – me
saame muuta elu ja tulevikku).
4) I. Kant (18 saj II pool ja lõpp – 19 saj algus) oma „Kommete metafüüsika alustes“ tleb:
„Inimene ja üleüldse iga mõistuslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest, mitte kui
paljas vahend ....“ Inimene kui eesmärk ja mitte kui vahend, vahendid on mujal. Me
peame looma süsteemi inimese jaoks. See on see,mida me tänapäeval mõistame
inimväärikuse all. Me peame kujundama õigussüsteemi ja –korra selliselt, et ta ei
kasutaks inimesi mingite muude eesmärkide jaoks.

III MORAALNE / ÕIGUSLIK DIMENSIOON

Inimväärikuse puhul tuleb eristada moraalset ja õiguslikku dimensiooni. Õiguslikult me ei saa

jagada inimesi teenekates ja mitteteenekateks.

IV POSITIIVNE / NEGATIIVNE DEFINITSIOON

Positiivsed teooriad:

1. Kaasavarateooria: Inimväärikus on väärtus, inimese eriline kvaliteet või omadus, mis

on talle antud Looja (religioosne) poolt või looduse poolt. See väärtus peitub tema
inimlikus olemuses, iseseisvuses. (Probleem: Ületähtsustamine: Kas me oleme ikka nii
erilised, kas meid ikka eristab ahvist nii palju? Rassistliku idee ülekandmine liigile –
spetsitsism)
2. Sooritusteooria: inimväärikus kui potensiaalne sooritus. See on sooritus, mida igaüks
võiks tuua. Sooritus võib ka ebaõnnestuda. Inimvärikuse tingib see võimalus (potensiaal)
sooritada. (Probleem: Aga puudega inimesed: kui nendel on väiksem võimalus sooritada,
kas siis neil puudub kohe ka väärikus???)

Kumbki definitsioonidest, ei anna meile vastuoludest vaba definitsiooni ega põhjendust.

Negatiivne definitsioon:

1. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. (Probleem: Mis asi on riigivõimu objekt?
See ei ole selge. Ei ole sisu sellel definitsioonil, ta on ainult selline vorm – sõnakõlks.
Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle).

Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole.

V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD

RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikuse
valdkonnale.

RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97:

RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste ja

kaitse eesmärk

Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvad

inimväärikust.

1. Kehaline puutumatus – PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise

küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib.
Kas see on legaalne/ lubatav?
2. Inimväärsed elutingimused Riigi abi puuduse korral- milline on see miinimum, mida
riik peab tagama. Kinnipeetavad – kui riik sulgeb inimese kinnisesse asutusse, siis peab
ta seal ka looma elementaarsed tingimused eksistentsiks.
3. Õiguslik võrdsus – inimväärikuse mõiste sissetoomine rääkides orjusest,
klassiühiskonnast, inimkaubandusest aga ka rassi tõttu diskrimineerimisest.
4. Identiteedi säilitamine – kui me räägime siin eraelu puutumatusest või õigusest vabale
eneseteostusele, siis tuleb sisse tihtipeale inimväärikuse argument. Eraelu kaitstakse
inimväärikuse pärast.
 5. Vaba otsustus – õigus valida, vaba eneseteostus. Selles kontekstis tuuakse tihtipeale
sisse eutanaasia küsimus – kas see on lubatav, kas peaks olema lubatav, kas see on
inimväärikusega kooskõlas?
6. Menetluse küsimused – isikut tuleb kohelda alati subjektina, ükski menetlus ei tohi üles
ehitatud olla nii, et inimeest sõidetakse üle või ta asetatakse väljapääsmatusse olukorda
(ta ei leia lahendust või ei saa pöörduda kuhugi abi paluma).

§7 VABADUS

I SÄTESTUS

PS §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (vt süstemaatiliselt) Lõige kaks

määrab vabaduse füüsilise aspekti. See õigus on palju kitsam kui üldine vabadusõigus.
Hoolimata sellestsõnastusest ei ole PS §20 üldine vabadusõigus.

Üldine vabadusõigus on hoopis PS § 19, kuigi seal räägitakse eneseteostusest. Viis ennast
vabalt teostada on igaühe enda asi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid nägemusi
eneseteostusest. See vabaduse alusphimõte väljendub ka kõigis teistes PS vabaduse põhiõigustest
– preambul – riik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.

II VABADUS PÕHIÕIGUSTE ALL (kevadel)

§8 VÕRDSUS

I SÄTESTUS

§12 lg1 lause 1

Lause 2 on oma olemuselt kataloog, mis loetleb üksikud tunnused, mille alusel ei tohi
diskrimineerida e ebaõiglaselt kohelda. „või muude asjaolude tõttu“ – Euroopa Inimõiguste
Konventsioon, kus puudub lause 1. Lause 1 on ajalooline üldise võrdsuspõhimõtte sõnastus
(Prantsuse revolutsiooni ajast 1789 peale). Nn „muu tunnus“ ei ütle tegelikult midagi,
ebaõnnestunud sõnastus, kataloog ei tohiks olla lahtine.

§9 DEMOKRAATIA

I SÄTESTUS

§1 lg1 ; §10

III, IV ja VII peatükk konkretiseerivad seda (Rahvas, Riigikogu ja seadusandlus)

II DEMOKRAATIA MÕISTE

Aristoteles:

Valitsus Ühe Mõnede Paljude/kõigi

Lähtuvalt üldhuvist Monarhia Aristokraatia Demokraatia
Lähtuvalt isiklikust Türannia/despootia Oligarhia Demokraatia
huvist (ohlokraatia – dem
väärastunud vorm)

Abraham Lincoln:

Government by the people, of the people, for the people.

Rrahva valitsus, rahva üle ja rahva heaks.

RKPJKo 21.12.1994 Demokraatia vastandina auokraatiale tähendab võim teostamist rahva

osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel

Democratisation – massipärastumine.

IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE

1. Politoloogia tegeleb demokraatia teooriaga, valmissüsteemidega jne.

2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega.
3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm?
4. Ajalooteadus – milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja.
5. Riigiõigusdogmaatika – mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me
selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada?

V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD

1. Identiteedi teooria – see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahte

kujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib
homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust,
esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viib
diktatuurini.
2. Konkurentsiteooria Locke, Kant – on olemas erinevad konkureerivad huvid, ei ole
absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi alusel, tuleb järgida
demokraatia mängureegleid, tuleb järgida inimõigusi sest ka enamus pole kaitstud.
Konkureerivad rahvasaadikud rahva poolthäälte võitmise nimel.
RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05
Demokraatia põhimõte eeldab, et valijal on võimalus teha valik erinevate
valimisprogrammide ja ideede ning neid esindavate kandidaatide nimekirjae vahel.
Demokraatia toimimise seisukohalt on oluline, et erinevad ühiskondlikud huvid
oleks poliitilise otsustuse protsessis võimalikult ulatuslikult eisndatud.
VI DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID

1. Otsene/kaudne demokraatia
Otsene e vahetu demokraatia – rahvas langetab kõik olulised otsused ise (rahvahääletusel
e plebitsiidil).
Kaudne e representiivne e esindusdemokraatia – selles on olemas parlament, kes langetab
kõik olulised otsused riigis. Kehtib representatsiooni printsiip – parlament esindab.
2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia – kelle usaldusel püsib valitsus?
Parlamentaarne – parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus – täitevvõimu tipp
Presidiaalne - Valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika
valitsuskabineti ja juhib selle tegevust.

VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI

Ülesehitatud vastuolule – ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandub
neile.

1. Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia
a) Rahvasuveräänsuse põhimõte on sätestatud §1 lg1 me peame eristama sellest
mõistest arusaamiseks seda, mis tähenduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant –
rahvas kui põhiseadusandlik võim 2) Pouvoir constitué – tähistab rahva suveräänsust,
rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps järgima, ei tohi üle astuda.
Tegutsedes põhiseaduse konstitueeritud võimuna, saab rahvas teostada seda
kõrgeimat riigivõimu §56 alusel.
b) Esindusdemokraatia aluseks on:
• representatsiooni printsiip. Riigikogu on kõrgeima riigivõimu teostarahva eest. PS §59,
§65 p16. (vt ka §10 kommentaar). Ebaõnnestunud sõnastusega norm
• Vaba mandaat - iga Riigikogu liige esindab kogu rahva huve, mitte ainult oma
valimisringkonna huve.
RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusest
lähtuvalt.
• Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks
riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009)
Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku
mõiste sisu?
Lex superior derogat legi inferiori – kõrgema õigusvõimega norm murrab
madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral).
Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo
02.05.2005 3-4-1-3-05: „Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi
vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks
kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu.“ Erakond on isikute
vabatahtlik ühendus. Erakonna demokraatias mngb olulist rolli PS§48 lg 1 lause 2:
„Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.“
 Erakonna demokraatia sisu on mitmeparteilisus – erakondi ei tohi ära keelata ega
riigistada. Peab olema mitu parteid, sest ei ole olemas hte rahva tahet –
konkurentsiteooria. Sellest tulenevalt on vajalik mitmeparteilisus. Demokraatia nõuab
läbipaistvust (transparentsi), informatsiooni. Demokraatia nõue on, et erakondade
rahastamine peab olema läbipaistev.

1. ENAMUSPRINTSIIP/VÄHEMUSE KAITSE

Enamusprintsiip – on demokraatliku tahtekujunduse põhimõte. PS §73 (poolt on rohkem kui

vastu – poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2
(erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritud
häälteenamused – §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 – koosseisu häälteenamusega (51).

Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu:

1. toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve.

2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41,
informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48).
3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll).

3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus.

a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine – põhimõte on, et

kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust
legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1.
• On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust. Kõige pealt legitimatsioon alt
üles rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule.

Joonis:

Valitsus Riigikohus

Riigikogu

Rahvas

• Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3

 a) Poliitiline vastutus – kriteeriumiks on terve mõsitus, poliitiline vastutus väljendub
selles, et valijad annavad valitute tegevusele hinnangu valimiskasti juures. Poliitilise
vastutuse põhimõte tuleneb Riigikohtu sõul PS §1 lg 1 –st. Peab olemas olema:
• avalikkuse kontroll – kontrollimehhanism parlamendi üle, mis väljendub istungite
avalikkuses PS §72 ja valimiste perioodilisuses §60 lg 3.
• Parlamentaarne kontroll – kontroll täitevvõimu üle. Tänased mehhansimind on
arupärimis võimalus PS §74, võimalus avaldada umbusaldust (umbusaldusavaldus)
(ministri puhul §65 p 13 , §92 lg 1 p3 ja §97, §98).
• Probleem: uurimiskomisjon, PS-s pole sätestatud uurimiskomisjoni. Uurimiskomisjon, et
ta oleks efektiivne, peab saama moodustatud parleamentaarse vähmuse poolt. §73 aga
välistab vähemuse otsusel millegi moodustamise. Uurimiskomisjon tagaks enamuse
omavoli välistamise. Kontrollimehhanism uurimiskomisjoni näol tänapäeval puudub.

1. HÄÄLEÕIGUS
a) Struktuur PS §57
• Rahvahääletusõigus (räägime kevadel keskendudes valimisõiuse
põhimõttetele)
• Valimisõigus:
1. Aktiivne – õigus valida (ise minna valima)
2. Passiivne – õigus lasta ennast valida
3. Õigus seada üles kandidaat
a) Valimisõiguse põhimõtted PS §60 lg 1 laused 2-4
• Valimisvabadus – valimised on vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatu
surveta valijale. Valimisvabadus eeldab, et on võimalik otsustada mitme alternatiivi
vahel.
• Valimiste üldisus – Riigikohus on öelnud, et tsensuste kehtestamine on keelatud.
• Valimiste ühetaolisus – Riigikohus on öelnud, et igal valijal peavad olema
valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse puhul
tähendab see, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel
on võrdne kaal. Passiivse valimisõigusepuhul tähendab see võrdseid võimalusi
kandideerida ja valimisedu saavutada.

Suletud nimekirjad on probleemsed.

D’Hondti jagajate meetod valimistulemuste väljaselgitamisel. On olemas ka modifitseeritud

D’Hondti. Nende tagajärjeks on see, et see jagaja eelistab rohkem hääli saanud erakonda – mida
rohkem hääli erakond saab, seda rohkem kohti saab ta esinduskogus (modifitseeritud D’Hondt).
Kas sellised mehhanismid, mis eelistavad – e proportsiooni mõjuajad on lubatavad ühetaolisuse
põhimõtte kohuselt. Modifitseeritud D’Hondt on kasutusel RK valimistel, KOV valimistel
asendati see tavalise D’Hondtiga, mis eelistab rohkem hääli saanud erakondi vähem.

• Otsesus – Riigikogu valitakse otse rahva poolt mitte valijameeste kaudu. Kas suletud
nimekirjad vastavad otsesuse põhimõttele?
 • Salajasus - hääletamine on salajane siis, kui hääletajal on võimalik jätta enda teada,
kelle poolt ta hääletab. Probleemiks on nii kodus hääletamine kui ka e-hääletamine.
Öeldakse, et see on tagatud ümberhääletamise võimalusega. Salajasus on ka objektiivne
nõue – kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut
valimiskomisjonis kõvahäälega. Salajasuse eesmärk on kaitsta valimiste vabadust, teiselt
poolt pole valimised enam vabad, kui tekib ühiskondlik surve. Valimisakti kontekstis
peaks kehtima kohustus mitte avaldada omapoliitilist eelistust valimisjaoskonnas.
• Valimisproportsionaalsus (Täiendada PS §60 lause 2 „Valimisproportsionaalsus“). !!!
Proportsionaalsuse põhimõte on teine mõiste! Valimisproportsionaalsus nuab, et häältel
oleks võrdne kaal – see nõue on sees juba ka valimiste ühetaolisuse
põhimõttes.Valimisproportsionaalsus välistab majoritaarse valimissüsteemi. (peaksid
olemas olema kandidaatide nimekirjad).

Kevadel: kas valimisõiguse põhimõtted kehtivad ka rahvahääletusel???

5.DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA VAENLASTE EEST.

Demokraatia täidab oma eesmärki, siis kui ta toimib. Demokraatia peab looma mehhanismid,
mis välistavad tema vaenlaste võimuletuleku.

a) Stabiilsus – demokraatia toimib seda paremini, mida stabiilsem ta on.

b) Läbipaistvus on oluline kaitsemehhanism. Demokraatia peab olema läbipaistev. Ha
demokraatia eeldab, et valijal on olemas teave.
c) Põhiseaduse mehhanismi PS §48 lg3 – ebaõnnestunu sõnastus. Olulised on paragrahvid
129-131. PS § 54 – omaalgatusliku vatsupanu õigus. §54 paradoks – mõte ilus, kuid mitte
rakneduv. Kui PS enam ei kehti siis ei saa §54 enam rakendada.

§10 ÕIGUSRIIK

I SÄTESTUS PS §10 sotsiaalse õigusriigi mõiste (üks ilusamaid paragrahve meie PS-s)

II MÕISTE „Õigusriik“ – ing k. Rule of law, saksa k Rechtsstaat, pr k État de droit

Def. Tuleb diferentseerida formaalses ja materiaalses tähenduses õigusriigi vahel:

Formaalses:

1) kitsamas tähenduses – õigusriik on seadusriik e selline riik, kus on olemas seadusi ja nei
seadusi ka enamvähem järgitakse.

2) laiemas tähenduses – õigusriik on kodanlik-liberaalne õigusriik – see on riik, kus on olemas

põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud,õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult
peetakse sellest kõigest ka kinni.

Materiaalses:
1) kitsamas tähenduses – õigusriik on sama, mis õigusriik laiemas formaalses tähenduses e
kodanlik-liberaalne õigusriik – see on riik, kus on olemas põhiõigused, võimude lahusus,
sõltumatud kohtud,õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult peetakse sellest kõigest ka kinni.

2) laiemas tähenduses – õigusriik on nn õiglusriik e sotsiaalne õigusriik – riik, kus püüeldakse

sotsiaalse õigluse poole.

Õige adekvaatne mõiste on formaalses laiemas või materiaalses kitsamas tähenduses – õigusriik
kui kodanlik-liberaalne õigusriik.

III ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR

1) Põhiõigused
2) Võimude lahusus ja tasakaalustatus

Nendet kahest põhikomponendist saame tuletada kolm järgmist komponenti:

1) Õiguskindlus
-Õigusselgus
-Usalduskaitse
-Seaduste kättesaadavus
2) Legaalsuse põhimõte
-Seaduse prioriteet
-Seaduslik alus
3) Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt

IV PÕHIÕIGUSED

1. Liigitus

Põhiõigused võib jaotada:

Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused,

Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast. Luba
midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde
sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.

Soorituspõhiõigused – on õigused sooritusele

Võrdsuspõhiõigused – õigused võrdsele kohtlemisele

2. Vabaduse primaarsus – vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabaduse

piirangut.
3. Proportsionaalsuse põhimõte – on sätestatud PS §11 lause 2 – õiguste ja vabaduste
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,
et see on proportsionaalsuse põhimõte).
 Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad
olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema:
-sobiv – soodustab eesmärgi saavutamist, st, et vabadust piirava abinõuga peab olema
vähemalt kuidagi viisi võimalik saavutada püstitatud eesmärgid.
-vajalik – abinõu on vajalik siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muud moodi kui
mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui
esimene.
-mõõdukas – on oluline, et me peame võrdlema riive intensiivust ja eesmärgi tähtsust ja
seejuures peame lähtuma põhimõttest/reeglist, et mida intensiivsem on riive, seda
kaalukamad/tähtsamad peavad olema seda õigustavad eesmärgid ja väärtused.

Proportsionaalsuse põhimõte / tõlgendamisreegel on printsiibilise tõlgendamise meetod.

Kokkuvõttes: Põhiõiguste lühisõnum on, et vabadust ei pea õigustama, õigustama peab

vabadusepiirangut ja see vabaduse piirang peab alati olema mõõdukas/proportsionaalne. Meile ei
tohi peale panna mõttetuid/tarbetuid vabaduse piiranguid.

V Võimude lahusus ja tasakaalustatus

1. SÄTESTUS: PS §4 ja §14

Võimude lahusus ja tasakaalustatus lähtub dekonsentratsiooni põhimõttest. Võimul on omadus

kuidagiviisi koonduda ja mida rohkem võimu koondub seda suurem on oht korrumpeerumiseks.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus on kolmedimensionaalne:

1) Funktsionaalne võimude lahusus jaotab võimu funktsioonideks: ps §14:

seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude funktsiooni on kirjeldatud:
Seadusandliku võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §65 p1 – võtab vastu seadusi.
Oluline on ka representatsiooni printsiip §65 p16 – Riigikogu mitte rahvas on pädev
otsustama kõiki küsimusi riigis. Riigikogu ül kirjeldus on ka §3 lg 1 lause 1 – olla
kogu riigivõimu legitimatsiooni vahendaja, luua alus täidesaatva võimu teostamiseks.
Täidesaatva võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §87 p1 –viib ellu riigi sise-ja
välispoliitikat; p3 – seaduste täitmine (elluviimine kui seaduste täitmine), p6 – annab
määrusi.
Kohtuvõimu ül kirjeldus on eelkõige PS §146, §15 lg2.

2) Institutsionaalne võimude lahusus (organitoonre) PS §4.

– Riigikogu §59
– Vabariigi Valitsus §86
– Kohtud - §149 ja §146
1) Personaalne võimude lahusus §63 eelkõige lause 1.,
 1. Teise riigivõimu funktsiooni täitmine
2. Teise riigivõimu funktsiooni täitmise tasustamine
3. Ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt ja vastutus selle
organi ees.

§-d 64, 99, 84 ...