TALLINNA LIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut






ile Aavik
Maarika Miil
Diana Petrikova
Darja Vassiljeva Lankina
Merle Sulaoja
Jaana Ukkur

Kasvatusteadus ja -filosoofia

Suhted koolikeskkonnas pilaste pilgu lbi

Kooperatiivne projekt






ppejud: Ene-Silvia Sarv





Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3
1. UURIMUSE TEOREETILISED LHTEKOHAD ............................................................ 4
1.1. ldharidus ja kutsekoolist vljalangevuse statistilised nitajad ............................... 4
1.2. Inimese arengut mjutavad tegurid ............................................................................. 7
1.3. Koolikeskkond pilaste pilgu lbi - eelnevate uuringute tulemused ........................... 9
2. EMPIIRILINE OSA .......................................................................................................... 12
2.1. Uurimismetoodika, uurimisksimused ja valim ........................................................ 12
2.2. Uurimistulemuste kokkuvte ja anals .................................................................... 14
2.3. Uurimistulemuste vrdlus uuringuga petaja ja kool pilase arengu toetajana .... 23
KOKKUVTE JA JRELDUSED ......................................................................................... 24
LPPSNA..26
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 267
LISA 1. KSIMUSTIK .......................................................................................................... 28


SISSEJUHATUS

pilaste ja petajate vahelised suhted on koolis mrava thendusega inimese elule ldse.
Inimeseks kujunemise aeg mdub peaasjalikult kooliseinte vahel ning sellest sltub, kas
inimene ldse hakkab ennast kui indiviidi laiemas plaanis vrtustama. Head suhted koolis
vivad olla inimese helge tuleviku vrava avajaks vi sulgejaks. Kehvade suhete kogemus
koolis vib olla pinnaseks, kus inimene ei pigi ennast vrtustama. Loomulikult mngivad
suurt rolli perekondlikud kui ka muud koolivlised suhted. Kuid siiski ei tohiks alahinnata
koolisiseste suhete mju inimese arengule.
Kesoleva uurimust raames on vaatluse alla vetud suhted koolis. Uurimise all on pilaste
ja petajate vaheliste suhete iseloom ning pilaste omavaheline lbisaamine. Uuring viidi lbi
kahes ldhariduskoolis ning kahes kutsekoolis.
Uuringu tulemusi vrreldakse varasemalt lbi viidud uuringu petaja ja kool pilase arengu
toetajana (E-S,Sarv. 2008) tulemusega ning analsitakse klassiruumis avalduvate suhete
mju koolist vljalangevusega.
Kesolev kooperatiivne projekt kujutab endast levaateuuringut (survey), milles enam
pratakse thelepanu kutsekoolidele ning kutsekoolides toimuvale. Phjuseks on
kutsekoolide pilaste seas pingute katkestajate tunduvalt krgem arv vrreldes
ldhariduskoolide gmnaasiumiastmes ppijatega.








1. UURIMUSE TEOREETILISED LHTEKOHAD

1.1. ldharidus ja kutsekoolist vljalangevuse statistilised nitajad

Vastavalt phikooli- ja gmnaasiumi seadusele on isik koolikohustuslik kuni phihariduse
omandamiseni vi 17-aastaseks saamiseni. Kooli kohustuse titmine on osalemine kooli
pevakavas vi individuaalses ppekavas ettenhtud ppes, tita pilesandeid ning
omandada teadmisi ja oskusi oma vimete kohaselt. Seega, on seadusega (Phikooli- ja
gmnaasiumiseadus, Riigi Teataja) reguleeritud hariduse omandamine Eestis. Paraku ei kitu
kik noored seaduskuulekalt ning jtavad kooli pooleli. Kriitiline grupp on 18-24-aastased
phiharidusega vi madalama haridusega inimesed, kes ei pi kusagil liiga vara pingud
katkestanute grupp ehk madala haridustasemega mitteppivad noored (Vernik-Tuubel, 2011).
2008/2009 langes koolist vlja phihariduse ppes 887 (0,8%) pilast ning gmnaasiumi
ppes 2216 pilast (6,0%), 2010/2011 ppeaastal vljalangevus pisut vhenes phihariduse
ppes vljalangejaid oli 736 (0,7%), kuid gmnaasiumi astmes suurenes 2657 (8,0%) pilast
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2012). 2011/2012 ppeaastal katkestas pingud II
kooliastmes 581 pilast (0,5%) ning III kooliastmes 2444 (7,9%) pilast (HTM, 2012).
Tabel 1. Vljalangevus kooliastmeti 2008/2009-2011/2012, ldhariduse pevane ppevorm (Allikas:
Haridus- ja Teadusministeerium, EHIS).

2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012
Kooliaste
Vlja-
langejate
arv
Vlja-
langevus
%
Vlja-
langejate
arv
Vlja-
langevus
%
Vlja-
langejate
arv
Vlja-
langevus
%
Vlja-
langejate
arv
Vlja-
langevus
%
1. kooliaste 26 0,1% 23 0,1% 14 0,0% 11 0,0%
2. kooliaste 29 0,1% 41 0,1% 22 0,1% 34 0,1%
3. kooliaste 832 1,9% 816 2,0% 700 1,8% 536 1,4%
phiharidus 887 0,8% 880 0,8% 736 0,7% 581 0,5%
gmnaasium 2 216 6,0% 2 434 6,9% 2 657 8,0% 2 444 7,9%
KOKKU 3 103 2,0% 3 314 2,2% 3 393 2,3% 3 025 2,1%

Kutsekoolide poolelijtmine on Eestis tsine probleem. Kuigi kutsehariduses on muudetud
ppekorraldust uute ppevormide ja -liikide abil paindlikumaks, on ppet katkestamine
kutseppes jtkuvalt kasvamas. ppeaastail 2004/05 kuni 2010/11 on pingud katkestanud
ligikaudu iga viies kutseppes ppija, kokku 40 063 ppijat (Espenberg jt, 2012). Hiljem on
neist kutse- vi krghariduse omandamiseni judnud vaid kmnendik. Perioodil 2007-2012
on kutseppe ppurite arv psinud Eestis vrdlemisi stabiilsena, kikudes vahemikus 27 000-
28 400le. Ka katkestanute osakaal ppuritest on olnud stabiilselt vahemikus 18-20%.
Majanduskriisi perioodil 2009-2010 kasvas nii ppurite arv kui ka katkestamiste mr.
Majanduse taastumisperioodil ppeaastal 2011/2012 kahanes ppurite arv kriisieelsele
tasemele, kuid katkestamiste mr jtkas tusu (samas.)

Tabel 2. Kutseppe pilaste ja katkestanute arv ning katkestamise mr ppeliigi likes.
(Allikas: Kutsehariduse valdkonna statistika phinitajad 2011/12. ppeaastal. Haridus ja
Teadusministeerium).


Eelpool toodud statistilised nitajad on elavaks testuseks sellest, et kutsekooli pilased
katkestavad pinguid tihedamalt kui gmnaasiumi pilased. Varasemalt lbi viidud uuringute
tulemustes (Sarv, 2008) vlja toodud heks phjuseks, miks kutsekool pooleli jetakse, on
halvad suhted koolis petajatega ja mitte ainult petajatega, probleemiks on ka pilaste
omavahelised suhted. Tartu likooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi poolt
lbiviidud uuringus Kutsekoolipingute katkemine ja taasalustamise vimalused (Murakas
jt, 2007) on kirjeldatud riskifaktoritena koolist vlja langemisel petaja ebasoosivat suhtumist
ning seltskonna probleeme koolis (probleemid kaaspilastega), petajate liigset rangust ning
ppeasutuse poolse toe ja abi ebapiisavust.
2007/08 2009/10 2011/12
ppeliik pilasi Katkest. Katkest% pilasi Katkest. Katkest% pilasi Katkest. Katkest%
Kutsekesk-
hariduspe 18 030 2 986 16,60% 17 627 2 739 15,50% 15 428 2 735 17,70%
Kutsepe
keskhariduse
baasil 8 620 1935 22,40% 9 718 2 055 21,10% 10 597 2 343 22,10%
Kutsepe
phihariduse
baasil 424 114 26,90% 598 203 33,90% 655 146 22,30%
Phihariduse
nudeta
kutsepe 307 187 60,90% 420 134 31,90% 366 144 39,30%
KOKKU 27 381 5 222 19,10% 28 363 5 131 18,10% 27 046 5 368 19,80%
Uuringu pingute katkestamise phjused kutseppes (Espenberg jt, 2012) kohaselt
probleemid suhetes kaaspilaste ja/vi petajatega tekitavad vastumeelsuse koolis kimise
suhtes (isegi kui eriala meeldib), mis viib puudumiste ja ppevlgade tekkimiseni ning lpuks
neb pereprobleemidest muserdatud ning madala enesehinnanguga noor ainsa vimalusena
kooli poolelijtmist.
Kool kui arengukeskkond ks olulisemaid ja mjuvamaid keskkondi pilase jaoks, kus ta
veedab suure osa oma teadlikust ajast ning mille mju noore kujunemisele on raske alahinnata
(Sakk, 2013). Noor inimene ja koolikeskkond on teineteise suhtes aktiivsed ja mjutavad
ksteist eesktt lbi suhete. Suhted vivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui suhted
on negatiivsed, mjutab see oluliselt koolist vlja langemise riski.





1.2. Inimese arengut mjutavad tegurid

Uurimust kontseptuaalse raamistiku loomisel on aluseks vetud Bronfenbrenneri
sotsiaalkoloogiline teooria inimsuhete dimensioon, mis kirjeldab antud sotsiaalses
keskkonnas valitsevate inimestevaheliste suhete iseloomu ja nende intensiivsust.
Bronfenbrenner peab inimese arengu puhul oluliseks arengu koloogia uurimist. Ta defineerib
inimarengu koloogiat kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste
vastastikust kohanemist. Arengut mjutavad ennekike need asjaolud, millel on isiku jaoks
thendus. Bronfenbrenner kirjeldab mikro-, meso-, ekso- ja makrossteemi ning
kronossteemi:
- Mikrossteem viitab gruppidele ning kontekstidele, millel on kige tugevam vahetu
mju lapse arengule (kodu, kool, sbruskond). Nt. kodu (lapsevanemad,
vanavanemad, ed-vennad) kui mikrossteem on vahetu keskkond, milles arenev
indiviid elab. See moodustub konkreetsest arengukontekstist (fsilised ja
materiaalsed tingimused nagu eluase, pere majanduslik seis) ning pere
suhtlemismustritest.
- Mesossteem kujutab endast erinevate mikrossteemide ehk kasvukontekstide
vastasmju. Tegu pole lapse kodust kaugema vi laiema arenguruumiga, vaid
erinevate mikrossteemide (nende arengukontekstide, milles laps aktiivselt osaleb)
vastasmjudest moodustuv ruum ehk mikrossteemide ssteem. Niteks vastuolud vi
vastastikune toetamine kodu ja kooli kui mikrossteemide ehk arengukontekstide
vahel.
- Eksossteem hlmab selliseid kontekste, milles indiviid ei tegutse vahetult, kuid mis
indiviidi siiski vahetult mjutavad vi on indiviidi poolt mjutatud. Niteks lapse
suhted ema ja isaga vivad olla mjutatud vanemate tst.
- Makrossteem thistab kultuuri vi subkultuuri, milles indiviid elab. Kultuuriline
kontekst sisaldab endas muuhulgas sotsiaalmajanduslikku staatust, rahvust,
maailmavaadet (ideoloogiat). Siia alla kuuluvad ka seadused, mrused, eeskirjad,
ppekavad jms. Laps, tema kool, vanemad, vanemate tkoht on kik osa suuremast
kultuurilisest kontekstist, mis aja jooksul muutub.
- Kronossteem kujutab endast erinevate keskkonnamjude, sh hiskondlike ning
ajalooliste tingimuste, muutusi indiviidi elu vltel. Siia kuulub niteks vanemate
lahutamine, mis toob lapsele kaasa hulga erinevaid mjusid, hiskonna tasandil
niteks naiste vimaluste laienemine, mis puudutab talast karjri (Vikipeedia).
Nendest ssteemidena kirjeldatud teguritest sltub pilase suhtlemine koolikeskkonnas. Kool
oma vahetu kokkupuutega kuulub mikrossteemi ning kooli-kodu vastasmjudega
mesossteemi. Tugevat mju avaldab koolikultuur (makrossteem), see milline on ldine
hariduspoliitika ning kooli ideoloogia ja vrtushinnangud. Eksossteem koolis avaldub teiste
ppijate ja petajate lbi. Selles, millised kogemused nad endaga kooli kaasa toovad ja kuidas
pilastega suhtlevad.
Koolikeskkond on kasvukeskkonnana pidevalt muutuv ja arenev ning pilaste-petajate
omavahelised suhted mjutavad pilaste toimetulekut (Sakk, 2013). Olukorrad muutuvad ajas
ning on sltuvad nii kontekstist kui ka keskkonnast. Kool organisatsioonina on samuti ajas
muutuv ning htlasi hiskondlike vrtuste peegeldaja.
Koolis mjutab pilaste toimetulekut pikeskkond, mille loojaks ja kujundajaks on paljuski
petaja. petaja on see, kelle oskustest sltub, kuidas pilased koolikeskkonnaga kohanevad,
kuidas kooli reeglid pilastele selgeks saavad, millised on suhted klassis nii klassikaaslaste
vahel kui ka pilaste ja petajate vahel (Sakk, 2013). petaja on ka vahendaja normatiivide ja
koolivlise kontrolli ning pilaste vahel, hlestades pilasi nende suhtes (E-S.Sarv, 2008).
Seega on petaja kooli sotsiaalse kliima kujundaja kuna koolikliima loovad eelkige
koolisisesed inimsuhted.



1.3. Koolikeskkond pilaste pilgu lbi - eelnevate uuringute tulemused

Nii nagu lasteaialapsed, igatsevad ka gmnaasiumipilased petaja jrele, kes oleks
abivalmis, sbralik ja rmsameelne ega oleks kuri, rumal, leolev, isekas vi endasse
tmbunud. Teises kooliastmes osatakse juba hinnata petaja tulemuslikku td. Hinnatakse
rangust ja nudlikkust, oskust keerulisi asju seletada ning pet ladusalt korraldada. pilased
hindavad petaja juures positiivseks niteks seda, et petaja teatab, millal tulevad
kontrolltd. Ootustes petajale peetakse thtsaks, et ta poleks nrviline, ei mnitaks ega
tujutseks, ei iendaks pisisasjade prast ning et tal poleks pailapsi, keda hinnatakse teistest
paremini. Endiselt on thtsad petaja puhtinimlikud omadused ja suhtumised viisakus,
huumorimeel, armastus laste vastu. Gmnaasiumipilased oskavad oodata sedagi, et petajale
meeldiks aine, mida ta petab, et ta poleks pilastega liiga familiaarne, peaks kinni
lubadustest ning suudaks hoida tunnis korda. (Sarv & Ruus, 2010 : 36.)
2004.2007. aastani Tallinna likooli teadlaste poolt lbiviidud lbi uuringus Kool kui
pilaste arengukeskkond ja pilaste toimetulek viidi ksitlus lbi 67 koolis. Osales 3838
pilast 7., 9. ja 12. klassist, 623 petajat, 123 koolijuhti ja ca 2000 lapsevanemat. Uuringu ks
osa keskendus pilase ja petaja suhetele. (Sarv, 2006.) Antud uuringus pti selgitada
kooliga seotud inimeste arvamust koolikeskkonna probleemide kohta. Uuringu kigus selgus,
et pilaste ja petajate arvamused ei lhe enamasti kokku. pilased tajuvad koolis toimuvat
hoopis teistsugusena kui tiskasvanud. Jrgnevalt kirjeldatakse uuringu Kool kui pilaste
arengukeskkond ja pilaste toimetulek raames lbiviidud pilaste ksitluse tulemusi ja
uuringu lbiviijate poolt tehtud jreldusi koolikeskkonnas suhtlemist mjutavate probleemide
kohta, milleks on nii pilaste usaldus/usaldamatus petajate suhtes, petaja
sallivalt/mittesallivalt pilasesse suhtumise tajumine, abivajaja toetamine ja sprade
olemasolu koolis.

Usaldus ja usaldamatus on tsised pilaste ja petajate vahelist kommunikatsiooni ning
ppimiskeskkonda mjutavad aspektid. Kui osapoolte vahel puudub usaldus, on teadmiste
omandamine prsitud. Uuring nitas, et Eesti koolis on tuntav usalduse defitsiit (Sarv, 2006).
Uuringu Kool kui pilaste arengukeskkond ja pilaste toimetulek raames lbiviidud ksitlus
nitas (vt tabel 3), et vaid 5,5% pilasi leiab, et enamik petajaid on usaldusvrsed. Mnd
petajat peab oma koolis usaldusvrseks 33-38% pilasi. Seda, et koolis pole htki petajat,
keda vastaja vib tielikult usaldada, arvab 33% pilasi. Niisiis tuleb tdeda suurt usalduse
defitsiiti koolis. Usalduseta aga ei saa olla vrtuslikku kasvatust. (Sarv, 2008: 76.) Vaevalt,
et oleksime rahul tkohaga, kus meie otsesed lemused pole usaldusvrsed, kuid suur osa
pilastest peab sellega leppima. Tegelikult on probleem laiem, sest ka petajat ennast ei
usaldata paljudes ksimustes, ka petaja ise pole autonoomne professionaal, vaid pigem
kontrollimise objekt, kus toimub pidev jrelevalve, iga tegevuse kohta nutakse
aruandlusdokumente, kehtivad hindamiseeskirjad ning toimub pidev tsoorituste hindamine.
(Sarv, 2006.)

Tabel 3. pilaste vastused vitele Mul on koolis petaja(d), keda vin tielikult usaldada ja
kelle poole vin oma murega prduda (Sarv, 2006)
Vastanuid % vastanutest
Ei ole htegi sellist petajat 1240 32,5
On ks selline petaja 1057 27,7
Mned petajad on sellised 1302 34,2
Enamik petajaid on sellised 211 5,5
KOKKU VASTAS 3810 100

Samuti nitavad uuringu Kool kui pilaste arengukeskkond ja pilaste toimetulek ksitluse
tulemused pilase poolt tajutud petajate sallivust-sallimatust. Mis puudutab pilaste
tunnetust sellest, kuidas petajad neid kohtlevad (vt tabel 4), siis pilastest ligi kolmveerand
leiab, et enamik petajaid kohtleb neid iglaselt. Keskmiselt vaid 40% leiab, et tal pole htki
sellist petajat, kes teda ei salliks. Ligi kolmandik (30%) vidab, et on ks teda mitte salliv
petaja ja 3,6% arvab, et enamik petajaid ei salli teda. (Sarv, 2008: 77.)
Tabel 4. pilaste vastused ksimustele Kas on petajaid, kes sinu arvatse ei salli sind?
(Sarv, 2006)
Vastanuid % vastanutest
Ei ole htki sellist petajat 1503 39,4
On ks selline petaja 1145 30
Mned petajad on sellised 1027 26,9
Enamik petajaid on sellised 136 3,6
KOKKU VASTAS 3811 100
Oluline koolikeskkonna suhtevrgustikus on teineteise toetamine. pilased on erineva
vimekusega, kuid nudmised nendele teadmiste ja oskuste osas on ppekava vljundites
kehtestatud hesed. Samuti annab pingutes teineteise toetamine positiivnse vrvingu pilaste
omavahelistele suhetele.

Uuringus Kool kui pilaste arengukeskkond ja pilaste toimetulek avaldusid jrgmised
nitajad: keskeltlbi 91% pilasi pakub oma abi, kui kellelgi on mingi ainega raskusi. Mitte
kunagi ei paku teisele abi ca 10% pilastest. Teistelt saab abi alati, kui ksib, 42% poistest ja
51% tdrukutest, 38% vene koolide ja 52% eesti koolide, 44% phikoolide ja 64%
gmnaasiumide pilastest. Vajadusel ei ksi abi 3% eesti ja 7% vene koolide pilastest. Mitte
kunagi pole klassikaaslased ksimata abi pakkunud keskmiselt 30 protsendile pilastest.
Poiste seas on selliseid, kellele kunagi abi pole pakutud, veidi rohkem kui tdrukute hulgas,
gmnaasiumides enam kui phikoolis (Sarv, 2008: 55.)
Eelnev viitab selgesti tugevale konkurentsile ja ka teatava individualismi kultiveerimisele
pilaste seas. See nitab pilase hoiaku kujunemist mind ei aidatud, miks peaksin mina
aitama?, ning aktiivse abivalmiduse (omaalgatuslik abi pakkumine) kiratsemist 1419-
aastaste noorte seas. Tundub, et abivalmidus on pilaste eneste arvates koolis suhteliselt
madalalt vrtustatud. (Samas.)

pilaste jaoks on oluline veel ks vrtus, mille kohta polnud otsest uuringu Kool kui
pilaste arengukeskkond ja pilaste toimetulek ksimustikus htegi ksimust, kuid mida
kaudselt puudutati igas neist - see on sprus ja sbrad. Kool on paik, kus leian spru oli
pilaste selge seisukoht. Sbrad ja kaaslased on need, kes tmbavad kooli ja tekitavad
kuuluvustunde. (Sarv, 2008: 55.) Sprus on isiklik suhe, mille olemasolu koolikeskkonnas
mjutab tugevalt seal valitsevate suhete tunnetust. See seondub nii kommunikatsiooni,
usalduse, vrtuste jagamise ja histegevustega.

Eelnevalt kirjeldatud uuringus avaldus vaatamata koolide erinevusele, et enamikus koolides
on olemas kogukondade vaheline pinge. Selline pingestatud hkkond on stressi ja konfliktide
jaoks soodne. Seda enam, et pinged, mis on alguse saanud ppetunnis, kipuvad le kanduma
vahetundi vi koolivabale ajal, olles kaudselt ka pilastevahelise vgivalla phjuseks. (Sarv,
2008: 78.)

2. EMPIIRILINE OSA

2.1. Uurimismetoodika, uurimisksimused ja valim

Kesolev uuring kujutab endast levaateuuringut, mille lbiviimisel on kasutatud Tallinna
likooli kasvatusteaduskonna sihtfinantseeritava teadusteema Kool kui arengukeskkond ja
pilase toimetulek (registrikood 0132495s03) projekti raames vlja ttatud pilaste
ksimustiku ksimusi.

Originaalksimustikus oli kokku 75 ksimust. Kesoleva uuringu tarbeks vhendati
ksimuste arvu ning ksimustikku jeti alles vaid need ksimused, mille vastuste phjal oli
vimalik saada levaade petajate ja pilaste vaheliste suhete kvaliteedist, ning kooli kliimast
ldisemalt. Ksimustik koosnes videtest, millele oodati vastuseid Likerti skaalas (ldjuhul: 1
- pole ldse nus, 2 - pigem ei nustu, 3 - enam-vhem nus, 4 tiesti nus). Nelja ksimuse
puhul sai antud vastusevariantidest valida sobivaim. Ankeedis oli kokku 11 ksimust ja
videt, millest kaks ksimust puudutasid (2) taustaandmeid - ks pilase soo (poiss vi
tdruk) ja teine kooli kohta, kus ta pib. Taustaandmed vimaldavad kasutada nendes
koolides lbiviidud ksitluse andmeid vrdluseks tulevikus uuesti lbiviidava ksitlusega.
Kooli seisukohalt on vga vajalik lbi viia antud ksitlust, teada saamaks, kuidas pilased
tunnevad ennast koolis ja milliseid parendustegevusi on vaja ette vtta. Kuna tegemist on
ppijatega, kes on ppinud uues koolis alles pool aastat siis ppijad suuresti alles kohanevad
uue keskkonnaga. Taustaandmed selle uuringu kokkuvttes ei kajastu ja analsimisel arvesse
ei vetud.

heksa (9) ksimust/videt jagunesid 35 tunnuseks (vt LISA 1.):
Vite Kool on koht... vimalike variantide ja ksimuste Kuidas iseloomustaksid suhteid
oma klassi pilaste vahel?, Kui Sul tekib mingi ppeainega raskusi, kas sa saad abi mnelt
oma klassikaaslaselt?, Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma ksimata oma
abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi? ja Kui thtsaks peetakse Sinu koolis hid
inimestevahelisi suhteid? Likerti skaalas vastusevariantide alusel pti vlja selgitada
pilaste hinnangut koolikliimale. Seda, kuidas nad tajuvad koolikeskkonna positiivset mju,
sbralikke suhteid ja pilastevahelist lbisaamist ning pilaste teineteise toetamist.
Ksimuse . Kui sageli tuleb ette, et vastusevariantide petaja tunneb huvi Sinu
ppimise vastu ja petaja vimaldab avaldada oma arvamust, vite Mul on koolis
petaja(d), keda vin tielikult usaldada ja kelle poole vin prduda, petajate suhtumist
pilastesse ja petajate sallivust/mittesallivust pilaste endi hinnangul iseloomustavate
videte vastuste alusel pti vlja selgitada, millised on petaja ja pilase vahelised suhted
koolis.
Uuringu valimi moodustasid kaks ldhariduskooli - Gustav Adolfi Gmnaasium, Puiga
Phikool, ja kaks kutseppeasutust - Saaremaa Ametikool, Vru Kutsehariduskeskus.
Ksitlus viidi lbi ldhariduskoolides 7., 9. ja 12. klasside pilaste seas, kutsekoolides
esimese ja viimase kursuse pilaste seas. Kokku vastas ksimustele 112 ppijat, nendest 44
kutseppeasutusest ja 68 ldhariduskoolist. Kuressaare Ametikoolis vastasid phikoolijrgsed
esimese kursuse ppijad arvutiklassis kogu rhmaga elektrooniliselt esitatud ksimustikule.
Vru Kutsehariduskeskuse ja Puiga Phikooli pilastele edastati ksimustiku elektroonilise
versiooni aadress, kus nad said endale sobival ajal ksimustikule vastata. Gustav Adolfi
Gmnaasiumi pilased vastasid paberkandjal esitatud ksimustikule. Lbiviijana olid ksitlust
tutvustamas ja ankeedi titmisega kaasnevatele ksimustele vastamas ks kesoleva t
autoritest. Elektroonilises keskkonnas ksimustikule vastajatele viidi lbi eelnev ksimustiku
eesmrkide ja skaalal phinevate ksimuste vastamiskorra tutvustus.

Ksitluse lbiviijate hinnangul oli ksimustikule vastamine pilastele huvi pakkuv. Neid
inspireeris see, et ksiti nende arvamust petajate hoiakute ning koolikultuuri kohta.
Ksimustik oli pilaste hinnangul arusaadavalt esitatud ksimustega ning vttis aega
keskmiselt 20 minutit. Ainult phikoolijrgses ppes olevatele pilastele tundus ksimusi
olevat liiga palju.

Ankeetide statistiliseks ttluseks kasutati eestimaist ksitlustarkvara andmettlusssteemi
ankeet.ee tasuta beeta-versiooni. Paberkandjal ankeetide vastused sisestati samuti sellesse
tarkvarassteemi. Ksitluste kokkuvtete detailsed raportid ja graafilised kokkuvtted saadi
ksitlustarkvara ankeet.ee. ssteemist.






2.2. Uurimistulemuste kokkuvte ja anals

Ksitluse, mis viidi lbi Gustav Adolfi Gmnaasiumis, Puiga Phikoolis, Saaremaa
Ametikoolis ja Vru Kutsehariduskeskuses 7., 9. ja 12. klasside pilaste ning kutsekoolides
esimese ja viimase kursuse pilaste seas, tulemused sisestati htsesse andmettlusssteemi.
Kokkuvtted ja jrgnevad joonised ankeedi (vt LISA 1.) ksimuste ja videte kohta
kajastavad kigi 112 ppija vastuseid kokku. Eraldi kajastatatakse ja vrreldakse
kutseppeasutuse pilaste (44) ja ldhariduskooli pilaste (68) vastuseid. Siinkohal ei eristata
poiste ja tdrukute hinnanguid.

1. Kooli sisekliima
Kooli sisekliima hindamiseks kasutati ankeedis videt Kool on koht, mis jagunes viieks
(5) tunnuseks. pilastel oli vimalik iga tunnuse osas vastata Likerti skaalas 1- 4, kus 1- ei
ole ldse nus, 2- ei ole nus, 3- olen nus, 4-tiesti nus (vt LISA 1.).

Joonis 1. Kooli sisekliima.

Tulemustest (vt Joonis 1) saab jreldada, et pilaste suhtumine koolidesse on sarnane nii
ldhariduse kui ka kutsekoolides. pilased tunnevad ennast kooli kuuluvat, samuti ollakse
nus vitega kool on koht, kus leian kergesti spru. Ennast ksikuna tundmise osas hindasid
skaalal 1 4 kutsekoolis ppijad 1,56, ning ldhariduskooli pilased 1,53, mis thendab, et
vastused vitele kaldusid olema ei ole ldse nus ning ei ole nus. Samas on neid pilasi,
2.36
2.42
1.56
2.64
2.86
2.18
2.08
1.53
3.05 3.05
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
Kool on koht. -
kus mul on tihti
igav
Kool on koht. -
kuhu ma ei taha
minna
Kool on koht. -
kus tunnen, et
olen ksi
Kool on koht. -
kuhu ma kuulun
Kool on koht. -
kus leian kergesti
spru
ametikool ldharidus
kes ei taha kooli minna: kutsekooli pilaste puhul keskmine 2,42 ja ldhariduskoolide
pilastel 2,08, kus kutsekooli pilaste puhul on vastused ei ole nus ja olen nus
vahemikus, ldhariduskooli pilastel aga kaldub see ei ole nus variandi poole. Joonisel 1
avaldub samuti, et mitte alati ei ole kool huvitav seal on vahel ka igav. ldhariduskoolides
2,18, mis nitab, et vastusevariandid kaldusid pigem ei ole nus kasuks. Kutsekooli
pilastel tulemus 2,36 nitab, et vastati enamasti ei ole nus, kui oli vastuseid variandiga
olen nus. Mis puudutab kooli positiivset sisekliimat, siis siin on mrgata mitte kll suurt
erinevust kutsekoolide ja ldhariduskoolide vahel, kuid see on siiski olemas. Nii on vite
kool on koht kuhu ma kuulun ja kool on koht, kus leian kergesti spru puhul, kus
kutsekooli pilaste vastused on napilt positiivse alatooniga, sealjuures ldhariduskooli
pilaste seisukoht siin olen nus kaldub sisekliima hindamisel positiivseks (vt Joonis 1.)

2. petajate huvi pilaste ppimise vastu
Ksimusele, kui sageli tuleb ette, et petaja tunneb huvi sinu ppimise vastu ja
...vimaldab avaldada oma arvamust selgub, kuidas pilased tunnetavad petaja osalust
ppimisprotsessis ning suhtumist pilastesse. Joonisel 2 vljenduvad pilaste hinnangud
petaja kohta skaalal 1 4.

Joonis 2. petajate huvi pilaste ppimise vastu

Joonisel 2 toodud videte osas on nha, et pilaste hinnangul tunnevad ldhariduskoolides
petajad enam huvi pilaste ppimise vastu ning vimaldavad rohkem pilastel oma arvamust
2.36
2.95
2.49
3.03
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
Kui sageli tuleb ette, et -
petaja tunneb huvi Sinu
ppimise vastu
Kui sageli tuleb ette, et -
petaja vimaldab avaldada
oma arvamust
ametikool ldharidus
avaldada. Tulemuste vahe ldhariduse- ja kutsekooli vahel ei ole vga suur, kuid siiski
olemas. Samas kalduvad antud hinnangud variandi olen nus poole. Tundub, et pilaste
arvamusega arvestatakse ning klassiruumis rakendatakse vestlusmeetodit ja arutelusid ning
petajad ei blokeeri pilaste ksimusi vaid lasevad pilastel vabalt oma arvamust avaldada.

3. petaja usaldusvrsus
petaja usaldusvrsuse hindamisel paluti pilastel valida sobivaim variantidest (vt LISA 1).
Ksiti hinnangut Kuivrd oled nus mttega: Mul on koolis petaja(d), keda vin tielikult
usaldada ja kelle poole vin oma murega prduda. Antud juhul sai valida ks kige
sobilikum etteantud variantidest (vt Joonis 3.).

Joonis 3. petaja usaldusvrsus
pilaste ja petajate vahelised usalduslikud suhted koolis mngivad olulist rolli pilase
pimotivatsiooni tagamisel kui ka tema pdel kooli kohustust tita ning kool igeaegselt
lpetada. Uuringu tulemused nitavad 0% - 100% skaalal, et ldhariduskoolides on ldiselt
rohkem selliseid petajaid, keda pilased usaldavad: 52,5% vastanud pilastest mrkis, et
koolis on mned sellised petajad, keda nad vivad tielikult usaldada. 15,8 % vastas, et
koolis on ks selline petaja ja 18,4 % vastasid, et ei ole htegi sellist petajat. 13,2%
vastanutest arvas, et enamik petajaid on selliseid, kelle poole saab prduda ning keda vib
tielikult usaldada.
Kutsekoolide pilaste vastused mnevrra erinevad ldhariduskoolide pilaste vastustest.
Ilmnes, et kutsekoolide petajate ja pilastevaheline suhe on vhem usalduslik. 45,9%
kutsekooli pilastest arvas, et koolis on mned sellised petajad, 29,7% arvas, et on ks
selline petaja koolis, ning 2,7% pilast arvasid, et enamik petajatest on usaldusvrsed.
Samas teeb murelikuks see, et kutsekoolide pilastest 21,6% ja ldhariduse pilastest 18,4%
ei pea htegi petajat koolis usaldusvrseks.

4. petajate suhtumine ppekeskkonna kujundamisse ja pilastesse
pilastelt ksiti hinnangut, kuidas tunnetavad nemad petajate suhtumist koolikeskkonna
positiivsesse kujundamisse ja pilastesse. Selleks esitati kuus videt, mille kohta pilased said
anda oma hinnangu Likerti skaalas 1 4, kas nad antud vitega ei ole ldse nus, ei ole
nus vi olen nus, tiesti nus.

Joonis 4. petajate suhtumine ppekeskkonna kujundamisse ja pilastesse
Ksitluse tulemused nitavad, et kutsekooli ja ldhariduskooli arvamus siinkohal on sarnane.
pilased nustuvad vitega, et enamik petajaid kohtleb neid koolis iglaselt. Samuti ollakse
snagi hel meelel, et lbisaamine petajatega koolis on hea. pilased leiavad, et enamik
petajaid tunneb hsti oma ainet, kuid vhem pilasi arvab, et petajad teevad tunni
huvitavaks. Samas avaldus tulemustes positiivsena see, et pilased saavad petajatega koolis
hsti lbi. Pool aastat ametikoolis ppinud pilaste tulemused olid igati positiivsed, kui
arvestada sellega, et ldhariduskoolis on ppijad kohanenud ppekeskkonnaga ja petajatega.
Kutseppes on eesmrk kujundada ppijates iseseisvust ja telus hakkama saamist, siis vib
eeldada, et ppemeetodid koolis on seda toetavad, aga samas ppijad ei ole veel sellega
harjunud.
3.35
2.95
3.03
2.76
3.19
2.75
3.24
3.03 3.03 3.05
3.29
2.92
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
Saan enamike
petajatega
hsti lbi
Enamik
petajaid kuulab
tepoolest seda,
mida ma tlen
Enamik
petajaid
kohtleb mind
iglaselt
Enamik
petajaid on ka
ise
puhimulised
Enamik
petajaid
tunneb hsti
oma ainet
Enamik
petajaid
petab
huvitavalt
ametikool ldharidus
5. petaja poolt pilaste sallivus/mittesallivus

pilase emotsionaalse heaolu seisukohalt on oluline, kuivrd ta tajub petaja sallivust-
sallimatust. Ksimustikus (vt LISA 1) esitatud ksimus Kas on petajaid, kes ei salli Sind
olid antud vastusevariandid, mille hulgas pilased said mrkida sobivaima vastusevariandi (vt
Joonis 5).

Joonis 5. petaja poolt pilaste sallivus/mittesallivus

Uuringu tulemused selles osas olid vgagi positiivsed. 70,3% kutsekooli pilastest vastas, et
koolis ei ole htegi sellist petajat, kes teda ei salli. ldhariduskooli pilastest 63,2% leidsid
et koolis ei ole htegi sellist petajat. Samas tuleb nentida, et oli ka selliseid pilasi, kes
leidsid, et koolis on ks vi siis mned petajad, kes teda siiski ei salli. llatavaks tulemuseks
aga osutus see, et kutsekooli pilaste seas polnud htegi vastajat, kes oleks leidnud, et koolis
on enamik petajaid, kes teda ei salli. Kll aga ldhariduskoolide pilaste seast 5,3% arvas, et
enamik petajaid ei salli teda. Siin peaksid ksitluses osalenud ldhariduskoolid tegema omad
jreldused ning vtma kasutusele abinud selleks, et pilased end koolis nii ei tunneks.
Vimalik, et tegemist on allasurutud vi petajate silmis probleemsete pilastega.


70.3%
18.9%
10.8% 0.0%
63.2%
18.4%
13.2% 5.3%
0.0%
10.0%
20.0%
30.0%
40.0%
50.0%
60.0%
70.0%
80.0%
90.0%
100.0%
Kas on petajaid, kes ei
salli Sind - Ei ole hteki
sellist petajat
Kas on petajaid, kes ei
salli Sind - On ks
selline petaja
Kas on petajaid, kes ei
salli Sind - Mned
petajad on sellised
Kas on petajaid, kes ei
salli Sind - Enamik
petajaid on sellised
ametikool ldharidus

6. pilaste omavahelised suhted

Ksimusele Kuidas iseloomustaksid suhteid oma klassi pilaste vahel oli antud erinevad
vited (vt LISA 1). Siinkohal oli pilastel vimalik mrkida mitu sobivat vastusevarianti.

Joonis 6. pilaste omavahelised suhted

Tulemustest saab jreldada, et pilaste omavahelised suhted on paremad kutsekoolides
vrreldes ldhariduskoolide pilastega. 81,1% kutsekooli pilastest nustub vitega, et
enamik pilasi saab omavahel hsti lbi, 68,4% ldhariduskoolide pilastest nustub vitega,
et enamik saab omavahel klassis lbi (vt Joonis 6).
Uuringu tulemused (vt Joonis 6) nitavad ka seda, et klassiruumi sisekeskkonnas
eksisteerivad kambad, mille siseselt ksteisega suheldakse. Enam on kambasisest suhtlust
ldhariduskoolides, vhem kutsekoolide pilaste seas. Joonisel 6 esitatud tulemused nitavad
aga ka seda, et koolis esineb pilaste vahelisi tlisid. Selgub, et ldhariduskoolide pilased,
8,1% vastanutest, tunnetavad koolis pilaste omavahelist tlitsemist rohkem. Samas tuleb
mrkida, et kutsekoolide pilaste seas on jllegi rohkem neid (13,5%), kes hoiavad omaette
vi ei oma mingit arvamust klassisiseste suhete kohta. See tttu vib oletada, et ka konflikte
ja pilaste vahelisi lahkhelisid on vhem.

81.1%
40.5%
8.1% 13.5% 13.5%
68.4%
57.9%
13.2% 10.5% 2.6%
0.0%
10.0%
20.0%
30.0%
40.0%
50.0%
60.0%
70.0%
80.0%
90.0%
100.0%
Enamik saab
omavahel hsti
lbi
Klassis on
kambad, kus
suheldakse
Klassis on
pilasi, kes on
sageli teistega
tlis
Paljud hoiavad
omaette
Raske elda
pilaste omavahelised suhted
ametikool
ldharidus
7. Abivalmidus kui suhete kvaliteedi nitaja

pilaste teineteise toetamine koolis peaks olema sbralikus ning positiivses koolikeskkonnas
normaalne nhtus. See annaks tunnustust ka petajatele, kes on oma eeskujuga soodustanud
meeskonnatd ja meeskonnavaimu. Abivalmidus klassikaaslaste suhtes annab otseselt aimu
sellest, kas suhted koolis on positiivsed vi pigem negatiivse alatooniga. Ksimuse vastuseks
oli vimalik valida ks sobilik etteantud vastusevariant (vt LISA 1).

Joonis 7. pilaste abivalmidus

Vib elda, et pilaste seas valitseb ldiselt positiivne hoiak, mis puudutab abi vajava
kaaspilase aitamist. Tulemused nitavad, et pigem on klassikaaslase abistamine rohkem
levinud ldhariduskoolide kui kutsekoolide pilaste seas. On ka neid pilasi, kes vajaksid
abi, kuid ei prdu abi saamiseks klassikaaslaste poole: 5,4% kutsekoolide ja 2,6%
ldhariduskoolide pilastest (vt Joonis 7).
Abi ksimine klassikaaslaselt vib tekitada abivajajas piinlikust. Ei soovita ennast nidata
rumala ja abituna, ptakse oma jududega hakkama saada. Taoline kitumine on vga
iseloomulik paljudele tiskasvanutele. Kllap ise hakkama saamise hoiaku on pilased endaga
kaasa saanud koduse kasvatusega. Kuid selge on ka see, et aidata saab vaid seda, kes ise
julgeb abi ksida - ksijale suupeale ei lda, nagu nitavad ka uuringu tulemused.

45.9%
40.5%
0.0% 5.4% 8.1%
65.8%
23.7%
0.0% 2.6% 5.3%
0.0%
10.0%
20.0%
30.0%
40.0%
50.0%
60.0%
70.0%
80.0%
90.0%
100.0%
Saan alati, kui
olen ksinud
Mnikord saan,
kui olen
ksinud
Enamasti ei saa,
kuigi olen
ksinud
Ma pole neilt
ksinud, kuigi
vajaksin abi
Ma pole
klassikaaslaste
abi vajanud
Kui Sul tekib mingi ppeainega raskusi, kas sa saad abi
mnelt oma klassikaaslaselt?
ametikool
ldharidus
8. Kaaspilase mrkamine ja vabatahtlik abistamine

Ksimusele Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ilma ksimata abi, kui Sul tekkis
mingi ainega raskusi? puhul oli antud kolm (3) vimalikku varianti (vt LISA 1).

Joonis 8. Kaaspilaste mrkamine ja vabatahtlik abistamine

pilaste vastused nitavad, et ldiselt ei olda abi osutamisega klassiruumis vga aldid. Abi
pakutakse enamasti ...mnikord - kutsekoolis rohkem, ldhariduskoolis vhem (vt Joonis
8). 8,1% pakuvad ksimata ise abi kutsekoolis ja 13,2 % ldhariduskoolis, sellest saab
jreldada, et ksitletutest 5,1% enam pakub abi pilastest ldhariduskoolis. Tulemused
nitavad, et isegi kui abi vajavat klassikaaslast mrgatakse, ei tormata teda vabatahtlikult
abistama.

9. Heade inimestevaheliste suhete thtsustamine koolis

Ksimuse Kui thtsaks peetakse Sinu koolis hid inimestevahelisi suhteid puhul sooviti
teada saada pilaste tunnetust sellest, kui palju kool ja petajad panustavad positiivse
koolikliima loomisesse headesse suhetesse ja omavahelisse lbisaamisesse. Oma hinnangu
sai anda Likerti skaala 1 4, kus 1 ldse mitte thtsaks, 2 vhe thtsaks, 3 nii ja naa, 4
thtsaks (vt LISA 1).
18.9%
73.0%
8.1% 18.4%
68.4%
13.2%
0.0%
20.0%
40.0%
60.0%
80.0%
100.0%
Ei, mitte kunagi Jah, mnikord Jah
Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma
ksimata oma abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi?
ametikool ldharidus

Joonis 9. Heade inimesevaheliste suhete thtsustamine koolis

Uuringu tulemused nitavad (vt Joonis 9), et nii ldhariduskoolide pilased (keskmine 3,47)
kui ka kutsekoolide pilased arvavad, et inimestevahelised suhteid nende koolis peetakse
thtsaks (keskmine 3,22). Mnevrra on siinkohal llatavad tulemused vrreldes Joonisel 7.
ja Joonisel 8. esitatud tulemustega, kus teineteise abistamine ja abi pakkumine on pilaste
endi arvates vheldane.
Mis puudutab heade inimestevaheliste suhete thtsustamist koolis vrrelduna teiste ksitluses
esile tulnud nitajatega petajatepoolse usalduse tunnetamine, koolikliima ldiselt, pilaste
omavahelised suhted ning petajate sallivus/sallimatus pilaste poolt vaadatuna, siis siin oleks
vajalik lhemalt uurida, miks arvatakse, et hid suhteid peetakse oluliseks, kuid siiski
tajutakse ka negatiivseid tundeid.

3.22
3.47
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
Kui thtsaks peetakse Sinu koolis: - Hid inimestevahelisi suhteid
ametikool ldharidus
2.3. Uurimistulemuste vrdlus uuringuga petaja ja kool pilase arengu
toetajana

Kesoleva ning varasemalt lbi viidud uuringu petaja ja kool pilase arengu toetajana
tulemused teineteisest suuresti ei erine. Vttes kokku inimsuhete iseloomu ja intensiivsuse,
tuleb tdeda, et nii varasemalt lbi viidud uuringu tulemusena kui ka kesoleva uuringu
tulemusena tajusid pea kik pilased pilase-petajate suhteid headena. pilaste
ootustega oli kige paremas koosklas petajate ainetundmine ja kige vhem petamise
huvitatavus. Samasugused tulemused ilmnesid ka kesolevas uuringus.
Uuringu tulemustes ilmnenud erinevus tuleb vlja pilase ebaiglase suhtlemise blokis.
Uuringus petaja ja kool pilase arengu toetajana tajus ligi neljandik vastanuid petaja
poolset ebaiglust. Kesoleva uuringu raames leidsid pilased, et petajad siiski kohtlevad
neid iglaselt enamikes tundides.
le poole, vi vhemalt kolmandik pilasi ei tunnetanud petajapoolset abivalmidust ega
thelepanelikkust enda vastu varasemalt, samad tulemused ilmnesid ka kesolevas
uuringus.
pilase usaldus ja sallivussuhe petajaga pilase hinnangul vrreldes varasema uuringuga ei
ole muutunud. Jtkuvalt olid ja on pilased seisukohal, et koolis on vaid mni petaja,
keda vib usaldada ja kelle poole vib murega prduda. Enamik pilasi tunneb ennast
koolis siiski turvaliselt ning ei taju enda suhtes petaja poolset sallimatut kitumist. Kuid
siiski on ka pilasi (ligi veerand vastanutest), kes tunnevad enda suhtes petaja poolset
sallimatust. See on pinnas vastumeelsuseks kooli vastu vi sellest vrandumiseks. Kindlasti
mrab see, millisena tajuvad pilased petajat ja oma suhteid temaga, vga oluliseks selle,
milliseks kujuneb pilase suhtumine koolisse.
pilaste suhe koolisse on olnud positiivne ajast aega. Kool on koht, kus leiab aset aktiivne
sotsiaalne suhtlus, seda testavad ka uuringute tulemused, kus nii praegused ksimustikule
vastajad kui ka varasemad vastajad on tiesti nus vitega, et kool on koht, kus letakse
kergesti spru ning kool on koht, kuhu ma kuulutakse. Muret tekitav on siiani asjaolu, et
koolis kib pris palju selliseid pilasi, kes tunnevad ennast seal ksi ning tunnetavad
vastumeelsust kooli vastu. Taoliste tundmuste phjused vivad olla seotud pilase ja
petaja(te) halbade suhetega vi ka halbade suhetega klassruumis.
KOKKUVTE JA JRELDUSED

Kokkuvtteks vib elda, et kui koolist vljalangejate hulk statistiliste nitajate poolest on
krgem kutseppe asutustes vrreldes ldhariduskoolidega, siis koolikliimat iseloomustavate
nitajate poolest ei erine kutsekool ldhariduskoolist peaaegu mitte millegi poolest.
Kutsekooli pooleli jtjad vivad olla juba enne sinna ppima asumist riskirhma kuuluvad
pilased ning mne ppija puhul vib olla vaid aja ksimus, millal ta vlja langeb.
Koolide vrdluses ilmnes, et inimestevahelisi suhteid koolis hindab krgemalt ldhariduskool
vrreldes kutsekooliga. pilaste ja petajate omavahelist lbisaamist vib pidada
rahuldavaks. Samuti leiavad nii ldhariduskoolide kui ka kutsekoolide pilased hisel meelel,
et nende petajad hindavad neid koolis iglaselt
Vikesed erinevused esinesid kooli kuuluvuse tajumisel. Kutsekooli pilaste arvates on kool
koht, kuhu nad kuuluvad. Nii vastas skaalat 1-4 (1- ei ole ldse nus, 2- ei ole nus, 3- olen
nus, 4-tiesti nus). 3,05 vastanutest. ldhariduskooli pilased olid pisut skeptilisemad ning
vastanutest 2,64 leidis, et kool on koht kuhu nad kuuluvad.
petajaid usaldatakse enam ldhariduskoolis, nii vastas 52,6%, 100%-st. Kutsekoolide
pilased leidsid, et neil on koolis pigem ks selline petaja keda saab usaldada.
Uuringu tulemuste phjal vib jreldada, et nii kutsehariduse kui ka ldhariduse petajad
peavad oluliseks seda, mida pilased arvavad. pilaste hinnangul skaalat 1-4 (1- ei ole ldse
nus, 2- ei ole nus, 3- olen nus, 4-tiesti nus) 3,03 petajates ldhariduskoolis
vimaldavad neil tunnist oma arvamust avaldada ning 2,95 kutsekoolide pilastest olid
seisukohal, et petaja vimaldab neil tunnist oma arvamust avaldada.
pilaste hinnangul on petajad koolis ldiselt sallivad oma pilaste suhtes. Kolmveerand
vastanutest ei tajunud enda suhtes petaja poolset sallimatut kitumist. Kuid siiski on igas
koolis ka neid, kes ei tunne ennast turvaliselt ning tajuvad enda suhtes ebaiglust ning
sallimatut suhtumist. Statistiliste nitajate poolest olid kutsekooli ja ldhariduskoolide
nitajad enam-vhem samad.
pilaste omavahelisi suhteid koolis tajutakse headena. Klassides kampadesse kuulumist
esineb rohkem ldhariduskoolides, koolis omaette hoitakse rohkem kutsekoolis.
ksteise vabatahtliku abistamisega ei paistnud silma kummagi kooli pilased. ldiselt aidati
rohkem neid, kes ise prdusid kaaspilase poole abi saamiseks. Vabatahtlikuna abistas htta
jnud kaaspilast rohkem kutsekooli pilane. ldhariduskooli pilane ldiselt ei ksi abi
kaaspilastelt.
Vttes aluseks uuringu tulemused vib elda, et pilaste koolist vljalangemise risk vib olla
Bronfenbrenneri sotsiaalkoloogilise teooria kohaselt otseselt kui ka kaudselt seotud
arengukeskkonna mikrossteemi vahetu mjuga lapsele (noorukile). Samuti ei saa alahinnata
Bronfenbrenneri sotsiaalkoloogilise teooria teiste ssteemide mju, mis kahtlemata
mjutavad mikrossteemis aste leidvaid protsesse. Niteks antud uuringu phjal vib
jreldada, et ppijate vljalangevus kutseppest ei ole seotud vaid koolis toimuvaga, kui juba
nelja kuu tulemused kutseppes ppijatel ei erine sugugi mainimisvrselt ldhariduskoolide
tulemustest.
Miks siis ikkagi on kutsekoolist vljalangevuse protsent kordades suurem vrreldes
ldhariduskooliga? heks vastuseks sellele ksimusele vib olla hariduslik kihistumine
(Bronfenbrenneri makrossteem). Haritud perede lapsed suunatakse gmnaasiumi ppima,
perekond kannab hoolt selle eest, et laps tidaks koolikohustust, raskuste ilmnemisel
osutatakse lapsele abi. Kutsekooli phikooli jrgsesse ppesse satuvad need pilased, kes
enamasti tulevad peredest, kellel on kas majanduslikud vi sotsiaalsed probleemid. Kuna
lapsel puudub perekondlik tugi, head eeskujud ja vib-olla ka rahalised vahendid, et koolis
kija on ta automaatselt koolist vlja langemise ohus. Seega, kutsekoolist vljalangemise
ennetustd tuleb hakata tegema phikoolis, hiljemalt 6 klassis. See omakorda eeldab koolide
hea tugissteemi olemasolu nii pilastele kui ka petajatele.

LPPSNA
Kesoleva uurimust lbi viimise praktiline vrtus osutus igale grupiliikmele erinevaks. See sltus
sellest, kes mida ja kuidas panustas kogu t valmimisse.
Koolis petajatena ttavad grupiliikmed said vimaluse lbi ksitluse lbiviimise, teada saada
rohkemat pilaste kohta, keda nad petavad ning tagasisidet oma igapeva tle.
Saaremaa Ametikooli esindanud grupiliige leidis, et lbi viidud ksitlus andis vga head tagasisidet
koolis ppivate esmakursuslaste kohta ning on seisukohal, et samasugune ksitlus tuleb lbi viia
kooliaasta lpus ning seejrel saadud tulemusi vrrelda esialgsete tulemustega. Ta leidis, et ksitluste
vastused on otseseks tagasisideks selle kohta, mis koolis tegelikult toimub, kuidas pilased omavahel
kui ka petajatega lbi saavad. Samuti tutvustab ta lbi viidud uurimustulemusi kooli juhtkonnale.
Need grupiliikmed, kes ei ttanud koolis petajatena panustasin kogu uurimust kokkukirjutamisse
ning seelbi said vimaluse teha n vikese harjutust enne lput kirjutamist.
















Kasutatud kirjandus

Espenberg, K., Beilmann, M., Rahnu, M., Reincke, E., Themas, E. (2012). pingute
katkestamise phjused. Tartu: Tartu likooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
RAKE, CPD O
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCoQFjAA&
url=http%3A%2F%2Fwww.hm.ee%2Findex.php%3Fpopup%3Ddownload%26id%3D12110
&ei=pH6tUtjrHurU4QTAhYBQ&usg=AFQjCNG7Ijc8o-6TTtvsQMCdGoMwYDAo-
w&bvm=bv.57967247,d.bGE [9.12.2013]
Haridus ja Teadusministeerium. ppeasutuste ja ppurite kohta kiv statistika TABELi
kujul (jaanuar 2013).
http://www.hm.ee/index.php?048055 [25.12.2013]
Murakas, R., Lepik, A., Dsiss, H., Rmmer, A. (2007). Kutsekoolipingute katkemine ja
taasalustamise vimalused. Tartu: Tartu likooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=355311/Uus_algus_kutsek_ver1
2.pdf [5.12.2013]
Reinhold, M., Vaher, K. (2012). Kutsehariduse valdkonna statistika phinitajad 2011/12.
ppeaastal. Haridus ja Teadusministeerium
www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 [9.12.2013]
Riigi Teataja. Phikooli- ja gmnaasiumiseadus (paragrahv heksa)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410 [25.12.2013]
Sakk, M. (2013). pilaste, lapsevanemate ning petajate hinnangud pilaste toimetulekule
kooli kontekstis eesti ja vene ppekeelega koolide phikooli II astmes. Tallinn: Tallinna
likooli Kirjastus
Sarv, E.-S., Ruus, V.-R. (2010). petaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21.sajandi
algul. Mida ootavad pilased petajalt koolilt ning kuidas nad hindavad ootuste titumist (lk
36-47). Tallinn: Vali Press O
Sarv, E-S. (2008). petaja ja kool pilase arengu toetajana. petaja enesest ja koolist.
Tallinn: Tallinna likooli Kirjastus
Sarv, E.-S. (2006). pilase ja petaja suhe. Haridus 5-6/2006
Vernik-Tuubel, E.-M. (2011). ppes osalemine ja hariduse kttesaadavus. Eesti
haridusstrateegia 2020. Haridusfoorum Tallinnas. 26. mrts 2011. Ettekannete ja artiklite
kogumik. Eesti Haridusfoorum 2011. Haridus- ja Teadusministeerium. O Infotrkk
Vikipeedia. Vaba entsklopeedia. Otsisna: Urie Bronfenbrenner
http://et.wikipedia.org/wiki/Urie_Bronfenbrenner [22.12.2013]

LISA 1. KSIMUSTIK

pilaste ja petajate vaheliste suhete iseloom
Tallinna likooli teise kursuse magistri lipilased viivad lbi uurimuse, mille eesmrgiks on
vlja selgitada pilaste ja petajate vaheliste suhete iseloom ning pilaste omavaheline
lbisaamine. Uuring viiakse lbi kahes ldhariduskoolis ning kahes kutsekoolis. Ksitlus on
anonmne. Tulemused on ldistatud.
Tname Sind vastamise eest.