Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.

ee
Riigikogu   eelnõu:   „Abinõud   riigi   infotehnoloogia   kulutuste   vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise 
innovatsiooni soodustamiseks“

Sisukord
Eelnõu   tekst:   „Abinõud   riigi   infotehnoloogia   kulutuste   vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise 
innovatsiooni soodustamiseks“................................................................................................................2
Seletuskiri eelnõu juurde.........................................................................................................................3
Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus.............................................................................8
Riigikogu otsuse 374 OE esimene lugemine............................................................................................9
Esimees Ene Ergma.............................................................................................................................9
Marek Strandberg................................................................................................................................9
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................11
Eiki Nestor.........................................................................................................................................11
Marek Strandberg..............................................................................................................................11
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................11
Silver Meikar.....................................................................................................................................11
Marek Strandberg..............................................................................................................................11
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................12
Taavi Rõivas.......................................................................................................................................12
Marek Strandberg..............................................................................................................................12
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................12
Paul­Eerik Rummo.............................................................................................................................12
Marek Strandberg..............................................................................................................................13
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................13
Hannes Astok.....................................................................................................................................13
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................15
Eiki Nestor.........................................................................................................................................15
Hannes Astok.....................................................................................................................................15
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................15
Taavi Rõivas.......................................................................................................................................15
Hannes Astok.....................................................................................................................................15
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................16
Valdur Lahtvee...................................................................................................................................16
Hannes Astok.....................................................................................................................................16
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................16
Marek Strandberg..............................................................................................................................17
Hannes Astok.....................................................................................................................................17
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................17
Toomas Trapido.................................................................................................................................17
Hannes Astok.....................................................................................................................................17
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................17
Margus Lepik.....................................................................................................................................17
Hannes Astok.....................................................................................................................................18
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................18
Silver Meikar.....................................................................................................................................18
Hannes Astok.....................................................................................................................................18
Esimees Ene Ergma...........................................................................................................................18
Hääletustulemused............................................................................................................................19
Viited.....................................................................................................................................................19

1 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

Eelnõu tekst: „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks 
ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“

EELNÕU
374 OE
RIIGIKOGU OTSUS
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA 
INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS

Tuginedes   Riigikogu   kodu­   ja   töökorra   seaduse   §   154   lõikele   1   otsustab   Riigikogu   teha   Vabariigi 
Valitsusele   ettepaneku   asuda   2009.   aastast   valitusasutustes   ja   valitsusasutuste   hallatavates 
riigiasutustes   laialdaselt   juurutama   avatud   lähtekoodiga   tarkvara   ning   alustada   avalikult 
dokumenteeritud   failiformaatide   kasutusele   võttu,   juhindudes   avaliku   sektori   IT   lahenduste 
uuendamise korraldamisel järgmistest põhimõtetest:

1. Viia suletud koodiga kontoritarkvara litsentside ostmine ja uuendamine hädavajaliku miinimumi.
2. Asutuste   sisemises   infovahetuses   ja   nende   avalikus   suhtluses   võtta   kasutusse   standardiseeritud 
ning tarkvarast sõltumatut ristkasutust võimaldavaid dokumendiformaate.
3. Vältida   asutuste   töökoha­arvutites   olemasolevate   suletud   koodiga   operatsioonisüsteemide 
versioonide uuendamist, asuda järk­järgult juurutama sobivaid vaba lähtekoodiga süsteeme.
4. Kui puudub otsene majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus kasutada teistsugust 
operatsioonisüsteemi,   ehitada   uued   serverirakendused   ja   serveripõhised   andmebaasisüsteemid 
avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemile ning kasutada vaba lähtekoodiga aluskomponente.
5. Nõuda asjakohastel juhtudel, et uute rakendussüsteemide ehitamisel antakse tellijale üle ehitatava 
süsteemi lähtekood koos õigusega seda vajadusel vabalt muuta ja levitada.
6. Viia ülaltoodud nõudeid ellu esmajoones eelarvepõhiselt, eraldades finantse vaid projektidele ja 
litsentsidele, mille juures on täidetud eespool toodud nõuded.
7. Keerukamate   valikute   puhul   lähtuda   esmajoones   pakutavate   alternatiivide   hinnast   ja 
kalkuleeritavatest ülalpidamiskuludest.
8. Alustada avatud lähtekoodiga tarkvara koordineeritud riikliku haldamissüsteemi ettevalmistamist.

Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn,                        2008

Esitaja: Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon 
Valdur Lahtvee
Fraktsiooni esimees
„…..” ………2008

2 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

Seletuskiri eelnõu juurde
RIIGIKOGU OTSUSE EELNÕULE
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE 
INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS
Valdav   enamik   Eesti   riigiasutustes   olevatest   arvutitöökohtadest   kasutab   oma   töös   Microsoft   Office 
kontoritarkvara. Microsofti tarkvara ülekaal on tulenenud selle ajaloolisest tugevast positsioonist turul, 
kasutajate   harjumusest   ning   kasutajate   vähesest   teadlikkusest   võimalikest   alternatiividest.   Enamus 
riigiasutusi plaanib jätkata Microsoft Office tarkvaraga ka tulevikus.
Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas avatud koodidel põhinevad töötavad alternatiivid, mis ei 
jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt alla MS tarkvarale, mõnedes punktides aga isegi 
ületavad Microsoft Office võimalusi. Selline tarkvara on seejuures tasuta kättesaadav (OpenOffice). 
Samal   lähtekoodil   on   olemas   ka   tasulised   versioonid,   millele   on   olemas   Microsoft   Office 
kontoritarkvaraga võrreldav kasutajatugi (StarOffice). Riigiasutuste dokumendiloomises oleks täiesti 
võimalik neid tarkvarapakette kasutada.
Viimastel   aastatel   on   toimunud   maailmas   olulised   nihked   ühtsete   dokumendistandardite 
väljatöötamisel. On olemas vastav ISO standard, seda nii redigeeritavale kui ka mitteredigeeritavale 
formaadile.   Riigi   IT   arhitektuuri   dokument  http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur  sätestab 
soovitavaks   kasutada   mitmepoolset   redigeerimist   vajavates   dokumentides   formaati   ISO/IEC 
26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0 Enamus maailmas 
levinud kontoritarkvara pakettidest (OpenOffice, KOffice, Google Docs, NeoOffice, Zoho, IBM Lotus 
Symphony,   Corel   WordPerfect)   toetavad   antud   dokumendiformaati,   mis   võimaldab   tarkvarast 
sõltumatut   dokumentide   redigeerimist   ja   tagab   dokumendihalduse   sõltumatuse   ühest   tarkvara 
arendajast. Redigeerimist mittevajavates dokumentides soovitatakse samas kasutada formaati Portable 
Document   Format   (.pdf).   Sarnastele   järeldustele   on   jõutud   Euroopa   Komisjoni   informaatika 
peadirektoraadi tellimusel valminud töö raames (http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3428/556) 
Riigihangete seadus näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi sama funktsionaalsusega toodetele. Samuti 
nõuab Riigi IT koosvõime raamistik hangetes vabavaraliste alternatiivide arvestamist. Seega on nõutav 
kontoritarkvara   hangetes   kaaluda   alternatiivseid   lahendusi   Microsofti   tarkvarale.   Paraku   pole 
riigiasutused enamasti neid põhimõtteid   riigihangetes sisuliselt järginud. Reaalselt looks üleminek 
avalikult dokumenteeritud dokumendiformaatidele võimaluse erinevatel tarkvarapakkujatel samadel 
tingimustel omavahel konkureerida.
Mitmed riigiasutused erinevates EL riikides kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara oma igapäevases 
töös. Sellised projektid nõuavad tugevat planeerimist ja ka teatud investeeringuid, kuid nende edukal 
läbiviimisel on võimalik märgatav rahaline kokkuhoid riigieelarves.
Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi juures töötava liikmesriikide esindajatest koosnev e­
Valituse Komitee soovitab liikmesriikidel kasutada ametlikus asjaajamises avatud dokumendiformaati 
(http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=26971). Eesti peaks järgima seda poliitikat, muuhulgas 
selleks, et olla vastavuses EL arenevate dokumendivahetussüsteemidega. Samuti suurendab see riigi 
infotehnoloogilist julgeolekut tagades dokumentide käitlemise sõltumatuse konkreetsest tarkvarast.
Eesti   riigiasutused   kokku   kulutavad   aastas   orienteeruvalt   30   ­   40   miljonit   krooni   Microsoft   Office 
tarkvara litsentside soetamisele. Vähemalt osa sellest summast on võimalik iga aasta säästa kasutades 
tasuta kättesaadavat avatud koodidel põhinevat kontoritarkvara.
Täiendavat   kokkuhoidu   võimaldab   töökoha­arvutites   MS   Windowsi   versioonide   uuendamisest 
loobumine koos järk­järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel 
vaba   lähtekoodiga   süsteemide   kasutamine   serverirakenduste   ja   serveripõhiste   andmebaaside 
ülesehitamisel.

Riigikogu esimees Ene Ergma Esitaja: Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon 
Tallinn,                        2008 Valdur Lahtvee,  fraktsiooni esimees
„…..” ………2008
3 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

4 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

5 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

6 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

7 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus
Riigikogu majanduskomisjon Meie 10.12.08 nr 1.1­16/8­05469/004
Lossi plats 1a
15161, Tallinn
Riigikogu   otsuse   „Abinõud   riigi   infotehnoloogia   kulutuste   vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise  
innovatsiooni soodustamiseks“ eelnõu (374 OE) arutelust

Lugupeetud majanduskomisjoni liikmed

Teen teatavaks  Vabariigi  Valitsuse  arvamuse  mitte  toetada  Riigikogu  otsuse  eelnõud  "Abinõud  riigi 
infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks". 

Esitan arvamuse põhjendused vastavalt otsuse eelnõule:
1. Riigikogu otsuse eelnõu vastab üldjoontes Eesti ja Euroopa koosvõime raamistike põhimõtetele, kuid riigi 
infosüsteemi   koosvõime   raamistik   jätab   igale   asutusele   suurema   otsustamisvabaduse.   Avatud 
dokumendiformaadi kasutamist nõutakse omavahelisel suhtlemisel, suhtlemises avalikkusega ja veebilehtedes 
publitseeritud dokumentides, kuid   asutusesisesele dokumendivahetusele ei seata piiranguid. Teiselt poolt on 
koosvõime   raamistiku   skoop   mõnevõrra   laiem:   samu     põhimõtteid   soovitatakse     rakendada   kogu   avalikus 
sektoris. Võrreldes koosvõime raamistikuga on Riigikogu otsus  resoluutsem.
2. Otsuse punktide rakendamine eeldab teatavat järelvalvet, koordineerimistegevust, õiguslikku regulatsiooni, 
avatud lähtekoodiga  tarkvara  haldamissüsteemi loomist, koosvõime raamistiku vastavate osade  uuendamist. 
Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et iga tarkvara platvormi vahetamisel on täiendavad kulutused, mis on 
vaja   ette   planeerida.   Hea   näitena   võib   siinkohal     tuua   Siseministeeriumi,   kes   iga   teenuse   ja   rakenduse 
käivitamisel   kaalub   alati,   kas   on   olemas   vabatarkvaraline   alternatiiv   ja   eelistab   seda,   juhul   kui   see   on 
otstarbekas.
3. Tuleb arvestada vabavarale üleminekuga kaasnevaid kulusid, nagu ümberõpe, olemasolevate dokumentide 
konverteerimised   ja   võimalik   ajutine   tööviljakuse   langus.   Näiteks   paljudel   asutustel   on   kommertstarkvara 
rendilepingud,   mis   kehtivad   ca   3   aastat.   Seega   ei   teki   kokkuhoidu   enne   nende   lepingute   lõppemist   või 
katkestamist.
Takistuseks on inimeste IT teadlikkus (IT kirjaoskus). Suur hulk inimesi ei suuda kergelt uut tarkvara omaks 
võtta,   mis   tekitab   suure   koormuse   kasutajatoele.   Teisest   küljest   on   takistuseks   IT   kasutajatoe   spetsialistide 
vähene suutlikkus avatud lähtekoodiga rakendusi toetada.
Palju   on   asutusi,   kes   suhtlevad   EL   organisatsioonidega,   ja   nendelt   tulevaid   dokumente   ei   ole   võimalik 
vabavaraga   töödelda.   Näiteks   Siseministeeriumil   on   sisejulgeolekuga   seotud   rakendusi,   mis   töötavad   ainult 
kommertstarkvara baasil ja neil puudub vabavarane alternatiiv.
Eeltoodust   lähtuvalt   ei   pidanud   Vabariigi   Valitsus   otstarbekaks   ja   põhjendatuks   käesoleva   otsuse   eelnõu 
toetamist.
Mitmetes   Euroopa   riikides   on   analoogseid   otsuseid   tehtud   nii   kuningavõimu   kui   parlamendi   tasemel. 
Deklaratiivsel tasandil on seda teinud ka Euroopa Liit. Nii on volinik Siim Kallas mitmetel avalikel esinemistele 
selgelt   toetanud   avatud   koodiga   tarkvara   kasutamist   Euroopa   Liidu   institutsioonides   ja   Euroopa   Liidu 
liikmesriikide   ühistegevust     avatud   tarkvara   koordineeritud   haldamise   korraldamiseks.   Üleminek   avatud 
tarkvara mudelile on juba üks viiest Euroopa Liidu IT koosvõime raamistiku põhialusest. 

Lugupidamisega Margus Püüa, 
Juhan Parts margus.puua@riso.ee
minister RISO juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Harju tn 11 Telefon 625 6342 Registrikood 70003158
15072 Tallinn Faks 631 3660 E-post info@mkm.ee
Eesti
8 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee

Riigikogu otsuse 374 OE esimene lugemine

Esimees Ene Ergma
Läheme   järgmise   päevakorrapunkti   juurde,   milleks   on   Erakonna   Eestimaa   Rohelised   fraktsiooni 
esitatud Riigikogu otsuse "Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise 
innovatsiooni   soodustamiseks"   eelnõu   esimene   lugemine.   Ettekandjaks   palun   Erakonna   Eestimaa 
Rohelised fraktsiooni aseesimehe kolleeg Marek Strandbergi!

Marek Strandberg
Head   kolleegid!   Äsja   ette   loetud   nimega   otsuse   eelnõu   on   eesmärgistatud   enam­vähem   samadest 
põhimõtetest, mida riigi infosüsteemide osakond majandusministeeriumi juures on varasemalt välja 
öelnud ja pidanud riigi infosüsteemide arendamisel oluliseks. Siin on ühtekokku kaheksa väga olulist 
punkti, mida ma lühidalt ette loeksin.
Esiteks,  viia   suletud   koodiga   kontoritarkvara   litsentside   ostmine   ja   uuendamine   hädavajaliku 
miinimumini. Kommenteerin seda vajadust ka kohe. Selle seisukoha kriitikud on sageli öelnud, et mis 
vahet seal on, kas me ostame litsentse või kulutame sama palju raha või enam­vähem sama palju raha 
koolituse ja muu hoolduse peale. Siinkohal on põhjust tähelepanu juhtida, et litsentsid on selgelt n­ö 
imporditud   kraam   või   kaup   või   kuidas   seda   iganes   nimetada.   Samas   kohalik   koolitus   ja   selliste 
töörahade maksmine edendab kohapealset majandust, mis tegelikult kriisiolukorras on väga oluline.
Teine tähelepanek  ja otsuse eelnõu osa on see, et võtta asutuste sisemises infovahetuses ja nende 
avalikus suhtluses kasutusse standardiseeritud ning tarkvarast sõltumatut ristkasutust võimaldavaid 
dokumendiformaate ehk siis avatud dokumendiformaate. Olgu teile teadmiseks, et praegu on enamik 
laialt kasutatavaid dokumendiformaate loomult suletud. Needsamad Microsofti kasutatavad doc­failid 
või Exceli failid või ka PowerPoint'i failid on tegelikult oma detailses sisus teadmata ja universaalses 
kasutuses ei saa neid selle tõttu olla. Ja see on oluline avatud dokumendiformaat mitte ainult sellisest, 
kuidas öelda, kitsarinnalisest seisukohast, nagu sageli arvatakse, vaid täiesti sisulisest seisukohast. Ja 
nimelt,   kui   meil   on   praegu   tegelikult   kasutuses     dokumente,   mis   on   genereeritud   võib­olla 
kümmekond ja enamgi aastat tagasi, siis juhul, kui nende formaat on teadmata, on küsimus selles, kas 
tarkvaratootja on turule pakkunud vastava vahejupi, millega neid formaate avada, või mitte. Meie 
jaoks on oluline, et kogu riigis salvestatud informatsioon ja teadmine peaks olema selline, et selle 
failiformaadi sisu on teada ja selle tõttu on ka need dokumendid avatavad ja kasutatavad ükskõik 
millisel ajal.
Kolmas   põhimõte  on  see,  et  vältida   asutuste  töökohtade   arvutites  olemasolevate   suletud   koodiga 
operatsioonisüsteemide   versioonide   uuendamist   ja   asuda   järk­järgult   juurutama   sobivaid   vaba 
lähtekoodiga   süsteeme.   Põhjuseid   selle   juurutamiseks   ja   sellest   punktist   lähtumiseks  on   mitu.   Üks 
põhjus   on   loomulikult   majanduslik,   mida   ma   juba   sissejuhatuses   käsitlesin,   aga   teine   on   ka   puht 
julgeolekuga seotud. Ütleme ausalt, et ega te ei tea, mida tegelikult teeb seesama programm, mida te 
käivitate   exe   failist.   Ja   Interneti   avarustes   liikudes   ja   lugedes   olete   isegi   ilmselt   kokku   puutunud 
sellega, et järjest rohkem ja rohkem avastatakse erinevaid tagauksi ja mida iganes. Töötava koodiga 
tarkvara   ei   ole   võimalik  testida   sellisel   moel,   et  olla   kindel,   et  seal   ei   ole   mingeid   ebameeldivaid 
tagauksi. Küll aga on võimalik seda teha avatud koodiga tarkvarade puhul ja aru saada, mida see 
tarkvara tegelikult ühes või teises situatsioonis teeb ja kas tema külge on monteeritud üks või teine 
tagauks või mitte.
Neljas   põhjus  ja   otsuse   osa   on   see,   et   kui   puudub   otsene   majanduslikult   või   tehnoloogiliselt 
põhjendatud  vajadus kasutada  teistsugust operatsioonisüsteemi,  ehitada  uued   serverirakendused  ja 
serveripõhised   andmebaasisüsteemid   avatud   lähtekoodiga   operatsioonisüsteemidele   ning   kasutada 
vaba lähtekoodiga aluskomponente. Põhjus selleks on täpselt sama, mis sai eelmises punktis mainitud, 
ja   nii   avatud   kood   kui   avatud   dokumendiformaadid   tagavad   just   nimelt   riigi   infosüsteemide 
jätkusuutlikkuse,   informatsiooni   kättesaadavuse   ja   turvalisuse,   mis,   mida   aeg   edasi,   muutub   aina 

9 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
olulisemaks.
Viies   otsuse   osa  on   nõuda   asjakohastel   juhtudel,   et   uute   rakendussüsteemide   ehitamisel   antakse 
tellijale üle ehitatava süsteemi lähtekood koos kõigi õigustega, ka õigusega seda vajaduse korral vabalt 
muuta   ja   levitada.   Ka   see   põhimõte   lähtub   eelkõige   turvalisuse   ja   infosüsteemi   jätkusuutlikkuse 
tagamise vajadusest, et ei tekiks olukorda, kus näiteks tarkvara integratsiooni tootja kadumisel või 
kompetentsi hajumisel sellest ettevõttest üks või teine tarkvaraosa jääb kasutuseta. Oleme seisukohal, 
et riigi terviklike infosüsteemide arendamise seisukohalt on see põhimõte väga oluline.
Kuues otsuse osa  on viia ülaltoodud nõudeid ellu eelkõige eelarvepõhiselt, eraldades finantse vaid 
projektidele ja litsentsidele, mille juures on täidetud eespool toodud nõuded. Ja siin tuleb kõne alla 
täpselt seesama asi, et majanduslikult suurendab see sisemajandust ning vähendab vajadust kaupu ja 
teenuseid   sisse   tuua.   Aga   nagu   viimase   viie   aasta   jooksul   on   avatud   koodiga   dokumentide   ja 
programmide   areng   näidanud,   on   ka   üks   kriitilisemaid   mõõdikuid   ehk   kogu   tarkvara   omamise   ja 
kasutamise kulu või nagu inglise keeles nimetatakse, total cost of ownership, tegelikult just nimelt 
avatud koodiga programmide ja avatud koodiga dokumendiformaatide kasutamisel märkimisväärselt 
väiksem kui seda litsentseeritud tarkvara puhul. Selliseid positiivseid näiteid ettevõtete hulgas, kes on 
oma küllaltki suured infosüsteemid üle viinud just nimelt sellistele alustele, on piisavalt.
Seitsmes punkt: keerukamate valikute puhul lähtuda esmajoones pakutavate alternatiivide hinnast ja 
kalkuleeritavatest ülalpidamiskuludest. See on ka üldine põhimõte, mida saab rakendada erinevate 
riigihangete puhul, kus võib tekkida vajadus kombineerida nii litsentseeritavaid kui avatud koodiga 
programmilahendusi omavahel. Aga kindlasti on nii riigi kui infoturbe seisukohalt oluline kontrollida 
tarkvara   ülesehitust   ja   dokumendiformaatide   ülesehitust,   mitte   olla   niivõrd   tarbija   positsioonis.   Ja 
loomulikult,   nii   nagu   me   ka   majanduskomisjonis   tõdesime,   arvamus,   mis   on   tulnud   ettevõtete 
ühenduselt,   mis   valdavalt   tegeleb   litsentseeritud   tarkvaramüügiga,   kritiseerib   arusaama,   et   avatud 
koodiga tarkvarakasutust peaks suurendama. Aga need põhjused, mis seal on välja toodud, lähtuvad 
valdavalt ju nendesamade müüjate endi otstarbekuspõhimõttest. Loomulikult soovivad müüjad müüa, 
mitte oma kaubakäibest loobuda.
Kaheksas   punkt:  alustada   avatud   lähtekoodiga   tarkvara   koordineeritud   riikliku   haldamissüsteemi 
ettevalmistamist, mis suurendaks märkimisväärselt Eesti iseseisvat infotehnoloogilist võimekust, sest 
mida aeg edasi, seda  suuremal määral  soovime me  ju näha, et riigis oleksid  kasutusel  paindlikult 
toimivad   infosüsteemid.   Mida   rohkem   me   oleme   selliste   süsteemide   väljastpoolt   ostetud 
valmislahenduste   integreerijad,   seda   suuremaks  muutub   tegelikult  sellega   seonduv   turvarisk.  Mida 
keerukamaks   muutuvad   litsentseeritud   ja   suletud   koodiga   tarkvarakogused   ühiskonnas,   seda 
määramatumaks muutub tegelikult selle infosüsteemi käitumine.
Siin   otsuse   eelnõus   toodud   põhimõtted   on   ju   küllaltki   lihtsad   ja   selgelt   hoomatavad   ning   nende 
täitmine   võiks   olla   valitsusele   igati   meelepärane,   seda   enam,   et   samad   põhimõtted   on 
koalitsioonilepingus   eneseski   ära   toodud   juba   2007.   aasta   kevadest.   Loen   ette   koalitsioonilepingu 
üksikud punktid: "Infosüsteeme tellides lähtub riik põhimõttest, et süsteem ei oleks seotud konkreetse 
tarnijaga ning seda oleks võimalik edasi arendada ja kasutada kogu riigisektoris piiranguteta." See on 
otseselt   ka   meie   ettepandud   otsuse   eelnõu   sisu.   "Kõik   riigiteenused,"   loen   edasi   sellestsamast 
koalitsioonilepingust, "peavad olema võrdväärselt kasutatavad enamlevinud operatsioonisüsteemides 
(Seda on taas kirjeldatud meie otsuse eelnõus. – M.S.), mis loob eeldused avatud koodiga programmi 
ja failiformaatide kasutamiseks." Ja loen veel edasi: "... loob tingimused linnast maale elama ja tööle 
asumiseks ja kaugtööks ning muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale poole, Eesti kodule ja ärile. 
Igal Eesti kodul ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret Interneti ühendust, 
mis aitab Eesti inimesel infoühiskonnas kaasa rääkida ning tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime." 
Siin   puudutab   see   küsimus   just   nimelt   kaugtöö   tarkvara,   mis   litsentseerituna   ja   suletud   koodina 
saadaval  olevana   on hetkel   siiski   küllaltki   kallis.   Kuid   Eesti   jaoks  on  kaugtöö   kiire  arendamine   ja 
kaugtöö vahendite arendamine tegelikult võtmeküsimus mitte ainult infotehnoloogia arengu mõttes, 
vaid ka regionaalse arengu mõttes. Ja selle tõttu on mul headele kolleegidele Riigikogus palve seda 
otsuse   eelnõu   toetada,   kuna   loomult   lähtub   see   mingil   põhjusel   selgelt   kasutuseta   jäänud   riigi 
infosüsteemide   osakonna   väljatöötatud   ehk   siis   majandusministeeriumi   enda   järeldustest,   ning 

10 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
arvestada selle otsuse eelnõu hääletamisel ka seda, et loomulikult võib selle otsuse vastuvõtmisel väga 
suur hulk n­ö litsentseeritud tarkvara müüjatest tunda ennast häirituna, kuna nende kaubakäivet võib 
sellise otsuse rakendamine tõepoolest hakata vähendama. Aga pidage meeles, et see otsuse eelnõu 
suurendab samas sisemajanduse mahtu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor
Hea   Marek!   Ma   ise   uskusin   millegipärast,   et   sellelaadiliste   kirjutatud   korralduste   esitamine 
seadusandluse pähe jääb Riigikogu VII koosseisu privileegiks. Aga sinu lohutuseks ma võin öelda, et 
ega   neid   siis   ka   vastu   ei   võetud.   Ja   pigem   on   tegu   sellise   täiesti   korraliku   kirjaliku   küsimusega 
majandus­ ja kommunikatsiooniministrile, mis ta ühest või teisest asjast arvab. Nii et ma soovitan selle 
ümber vormistada. Ja et sa mu jutust aru saaksid, esitan ma küsimuse punkti 7 kohta. Kuidas teha 
vahet keerukamate ja lihtsamate valikute puhul, kui Riigikogu on nii otsustanud ja täitevvõim peab 
seda   vahet   tegema?   Kas   siis   lihtsamate   valikute   puhul   ei   tulegi   lähtuda   alternatiivide   hinnast   ja 
ülalpidamiskuludest, ja kui ei tule, millest siis?

Marek Strandberg
Nii   keerukamate   kui   lihtsamate   valikute   puhul   tuleb   lähtuda   hinnast,   kuid   sageli   on   niimoodi,   et 
keerukamate valikute puhul ei ole võimalik etteantud ajas saavutada kõnealust vabavaralist lahendust 
mõistliku   hinna   või   siis   mõistliku   ajaga.   Ja   see   on   selle   punkti   sisu.   Kui   see   on   natuke   kehvasti 
mõistetav,   siis   palun   vabandust,   aga   seda   me   oleme   mõelnud.   Seda,   millised   on   olnud   erinevad 
traditsioonid   Riigikogus,   on   muidugi   huvitav   teada,   ja   seda   võib   käsitleda   kindlasti   erinevates 
ajalooraamatutes, kuid on täiesti selge, et küsimuste esitamine majandusministrile on loomulikult üks 
tee selleks, et n­ö muuta majandusministri mõtlemist, kuid otsuse eelnõu on meie arusaama järgi, 
juhul kui ta on jätkuvalt Eesti seadustes võimalusena sees, selge võimalus piiritleda valitsuse tegevust, 
anda suuniseid ja kontrollida nende täitmist.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Silver Meikar!

Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on väga hea meel, et te selle teema Riigikokku tõite. 
Samas   on need   teie  otsuse   eelnõu  punktid,  mis lähevad  kokku  koalitsioonileppega,  mõnes   mõttes 
mõttetud puhtalt sellepärast, et see on valitsuse programmis juba niigi olemas ja selle kohta eraldi 
otsust teha ja valitsuselt selle täitmist nõuda oleks ju totter. Ma ei tea, kellega teie konsulteerisite, 
mina   suhtlesin   paljude   inimestega,   kes   reaalselt   teevad   IT­tööd   avalikus   sektoris,   aga   ka   nende 
inimestega, kes seda vabatarkvara on arendanud. Teie üks suurimaid puudusi – siit tuleb ka küsimus – 
on see, kust võtta need inimesed. See koolitamine ja ümberõppimine võtaks aega aastaid, mitte kuid.

Marek Strandberg
Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Nagu ma aru saan, vastasite te ühe sõnaga ka sellele, et tegelikult 
valitsus  ei  tegele  sellega,  mis on koalitsioonilepingusse  kirja  pandud. Vastasel juhul  teaks  valitsus, 
millisel moel, kust leida need inimesed, keda koolitada, keda õpetada, kui palju neid on vaja, kui palju 
on rahalist ressurssi selle jaoks vaja. Küsimus on lihtne. Koalitsioonileping, nagu hea kolleeg ka teab, 
ei ole Eesti seadusega kaetud leping, vaid lihtsalt sellise seltsingulise tegevuse vorm. Ei ole üldse halb, 
kui   Riigikogu   kui   valitsust   ühel   või   teisel   moel   siiski   suunav   organ   võiks   selle   n­ö   seltsingulise 
ühistegevuse kirjapandud vormi täiendada ka oma otsuse eelnõuga, kust tuleks väga selgelt välja, kui 
11 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
palju on meil vaja rahalisi vahendeid selleks, et selline muutus infotehnoloogiasektoris tekitada, ja 
millal on selle otsuse eelnõu sisu realiseerimine tegelikult võimalik. Ehk kordan veel kord: kõne all on 
otsuse eelnõu, mis tsementeerib ja selgitab lihtsalt koalitsioonilepingus kui seltsingulise vaba tahte 
avalduses   kirjapandu   täitmise   tähtaegu.   Õigemini   mitte   niivõrd   tähtaegu,   kuivõrd   reegleid   ja 
põhimõtteid.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas
Aitäh! Olles IT­sektoriga pisut kokku puutunud, julgeksin tunnustada seda ideed, mis teil on, et see 
formaat ei ole minu meelest võib­olla mitte kõige õigem, kui viisakalt väljendada, ja siin on ka mõned 
sellised faktivead. Näiteks enamik avaliku sektori asutusi ilmselt ei osta tarkvara, vaid põhiliselt, mis 
on Microsofti tarkvara, on kaetud rendilepingutega, n­ö OSL lepingutega, aga see on selline tehniline 
külg. Pigem huvitab mind see, et te räägite sellest, et rohkem tuleks Eestis teha, et see vähendaks Eesti 
importi. Teoreetiliselt vähendaks Eesti importi ka see, kui me hakkaksime ise maisi kasvatama ja see ei 
oleks Eesti ajaloos ilmselt esmakordne. Samas on selge, et maisi kasvatatakse mujal paremini ja ka 
tarkvara tehakse mujal paljudes küsimustes paremini, näiteks operatsioonisüsteeme. Kas on praktiline 
eirata kogu väliskaubandust ja hakata ise maisi kasvatama ja operatsioonisüsteeme tegema?

Marek Strandberg
Hea   kolleeg!   Te   olete   pehmelt   öeldes   pinnapealselt   kokku   puutunud   ilmselt   sellesama 
tarkvarasektoriga,   sest   keegi   ei   räägi   mingisuguse   baastarkvara   või   n­ö   alustarkvara   kohapeal 
tootmisest, kuigi ka see võimekus on Eestis olemas. Keegi ei hakka ju arvama, et Hiinas toodetud 
haamriga peaks siia tulema hiinlane ka Hiinas toodetud naelu Eesti seina lööma. Ehk me räägime 
ikkagi   sellest,   et   tööriistad   ja   komponendid   on   toodetud   kusagil   mujal   ning   nende   rakendamine 
toimub kohapeal ja Eestis.
Võrdlus   maisikasvatusega   on   pehmelt   öeldes   natuke   kohatu,   kuigi   peab   ütlema,   et   teie   enda 
keskkonnaminister on praegu seda meelt, et Eestis võiks geneetiliselt muundatud maisi ju kasvatama 
hakata.   Ehk   olge   hea,   küsige   oma   keskkonnaministri   käest,   mille   tõttu   soovib   keskkonnaminister 
Eestisse maisikasvatust, ja just nimelt geneetiliselt muundatud maisi kasvatamist, tagasi tuua.
Aga sellise tarkvaraarenduse kohta Eestis, nagu hea kolleeg ennist seal ridade vahel ise mainis, on 
näiteid   küll.   Nii   peaministri   kui   ka   siin   saalisolijate   poolt   sageli   Eesti   infotehnoloogia   lipulaevaks 
tõstetav   Skype   näitab   ju   põhimõtteliselt   meie   võimekust.   Ja   ega   seda   tehnoloogia   arendamise 
võimekust ei tekigi ju muidu, kui selleks ei eraldata vahendeid. Nii kaua imporditaksegi erinevaid n­ö 
lõpptulemusi, kas siis neid rentides või ostes – majanduslikult ju suurt vahet ei ole, nagu te isegi teate 
–, kui ei ole loodud selgeid alternatiive. Praegusel hetkel me arvame küll, et alternatiivi loomine selge 
sõnastusega   otsuse   eelnõuna,   mis   kohustaks   valitsust   oma   n­ö   seltsingulist   kokkulepet   ka   täitma 
hakkama, on vajalik.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Paul­Eerik Rummo!

Paul­Eerik Rummo
Aitäh!   Nagu   eelküsija,   nii   olen   ka   mina   seisukohal,   et   ei   ole   vist   parlamendi   asi   anda   valitsusele 
näpunäiteid, milliste firmade milliseid tooteid osta või rentida. Aga kui teema juba kord tõstetud on, 
siis ma lihtsalt huvi pärast küsin. Te räägite kaaskirjas järkjärgulisest üleminekust vaba lähtekoodiga 
süsteemidele.   Milline   võiks   olla   see   periood   ja   see   järkjärgulise   ülemineku   samm,   mille   jooksul 
Windowsi uuendamisest loobumise ja uutele süsteemidele üleminekuga seotud kulud on kaetud ja 

12 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
tülinad möödas ning tulemus hakkab juba kasu tootma?

Marek Strandberg
Kõigepealt  täpsustuseks.  Esiteks  ei   ole  kõnealune  eelnõu  mitte   selleks,  et suunata  valitsust  valima 
teatud   firmasid,   vaid   vastupidi,   et   eemalduda   väga   konkreetselt   valitud   firmade   teenuste 
ainukasutamisest. Seda esiteks. Teiseks, oma küsimuse peaksite te suunama siiski valitsusele, kes teie 
enda kolleegide väitel on nii ehk naa koalitsioonilepingut täitmas ja peaks teadma, kui kiiresti see 
reaalselt võimalik on. Meie hinnangu järgi võiks selline valdavalt avatud lähtekoodiga tarkvarale nagu 
ka avatud formaatidega failisüsteemidele üleminek toimuda umbes nelja või viie aasta jooksul. Mis ei 
tähenda   absoluutselt   seda,   et   ühe   või   teise   konkreetselt   praegu   turul   valdavalt   toimiva   ettevõtte 
tarkvara üldse kasutusest välja jääks, vaid vastupidi, oleme veendunud, et selliste otsuste tegemine nii 
Eesti kui paljude teiste valitsuste ja ettevõtete poolt tagab selle, et ka need ettevõtted, kes siiamaani on 
pakkunud   suletud   failiformaatidega   tarkvarasüsteeme,   hakkavad   oma   failiformaate   avatumaks 
muutma, kuna mingit muud võimalust kui majanduslikus ja sisulises konkurentsis seda teha ei ole. 
Nagu juba mainitud, on avatud failiformaadid infosüsteemide jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja minu 
pärast kas või kultuuri säilimise mõttes, mida ju tegelikult dokumendid endast osaliselt kujutavad, 
möödapääsmatud.

Esimees Ene Ergma
Head   kolleegid!   Vastavalt   Riigikogu   kodu­   ja   töökorra   seaduse   §­le   154   võib   selle   otsuse   eelnõu 
arutamisel Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Rohkem küsimusi ei 
ole. Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg!
Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Hannes Astok
Hea   eesistuja!   Head   kolleegid!   Majanduskomisjon   arutas   seda   otsuse   eelnõu   esmaspäeval,   8. 
detsembril. Ette kandis selle Riigikogu liige Aleksei Lotman. Meile oli külla kutsutud Majandus­ ja 
Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.
Alustuseks andis eelnõu algataja esindaja Aleksei Lotman meile ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest. 
Seejärel selgitas juhtivkomisjoni ettekandja, et eelnõu menetlusse võtmisel määras Riigikogu juhatus 
eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. novembri, aga tähtajaks ühtegi ettepanekut 
ei   laekunud.   Meile   laekus   majandusministeeriumi   kaudu   Vabariigi   Valitsuse   arvamus,   et   Vabariigi 
Valitsus   ei   toeta   seda   otsuse   eelnõu.   Samuti   laekus   komisjonile   Eesti   Infotehnoloogia   ja 
Telekommunikatsiooni   Liidu   kiri   ja   selles  kirjas  see   liit   ehk  lühendatult   ITL   toetab   otsuse   eelnõus 
toodud vabavara kasutamise ideid, kuid keerukamate süsteemide puhul peab valikute kriteeriumides 
lähtuma tootehinnast kogu tema eluea jooksul. Samuti juhib ITL tähelepanu, et eelnõu on vastuolus 
riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba 
konkurentsi. Täpsustuseks olgu öeldud, et sellessamas ITL­i kirjas on märgitud ka, et ITL­i liikmed 
arendavad nii suletud kui avatud lähtekoodiga infosüsteeme.
Komisjoni   istungile   kutsutud   Majandus­   ja   Kommunikatsiooniministeeriumi   riigi   infosüsteemide 
osakonna   juhataja   Margus   Püüa   selgitas   meile   veel   kord   Vabariigi   Valitsuse   seisukohti,   miks   nad 
eelnõu ei toeta. Siinkohal pean teile, head saalisviibijad, natuke selgitama neid termineid, millest oli 
juttu,   ehk  siis,  mida   kätkevad   endas  avatud   lähtekoodiga   tarkvara  ja   tasuta   tarkvara   mõisted.   On 
olemas   selline   organisatsioon   nagu   Open   Source   Initiative   ehk   vabatarkvara   initsiatiiv   ja   tema 
määratluse kohaselt peaks avatud koodiga tarkvara vastama järgmistele kriteeriumidele. Ta on vabalt 
levitatav, ta lähtekood on kättesaadav, modifitseerimine ja edasiarendamine on võimalik. Muudetud 
tarkvara levitamist võib keelata ainult siis, kui on lubatud tarkvara muutmiseks luua paiku ja levitada 
tarkvara originaalversiooni koos paikadega, puuduvad kitsendused isikutele ja gruppidele, puuduvad 
kasutuspiirangud,  kasutuslitsents  on piiramatu,   litsents  ei   tohi  olla  produktipõhine,  litsents   ei   tohi 
piirata teisi tarkvarasid ja litsents peab olema tehnoloogia suhtes neutraalne. Sellele vaatamata tuleb 

13 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
silmas   pidada,   et   avatud   koodiga   tarkvara   ei   ole   vältimatult   tasuta   tarkvara,   pigem   tuleb   tema 
väljatöötamise eest maksta tasu, vähemalt esimene kord, nii nagu iga teise tarkvara vahenduse eest.
On olemas ka tasuta tarkvarad, mis võivad olla tasuta kasutamiseks erinevatel tingimustel, mida tuleb 
alati   silmas   pidada   ja   litsentsi   tingimusi   täpselt   lugeda   –   kas   nad   on   tasuta   kasutamiseks   kodus, 
mittetulundussektoris, avalikus sektoris või kõigile kasutajatele.
Ja siit kerkib üles küsimus, millele juhtis tähelepanu oma kirjas majanduskomisjonile ITL, nimelt on 
infotehnoloogiliste lahenduste soetuse korral oluline vaadata mitte ainult soetushinda, vaid ka kulusid 
sellele   lahendusele   kogu   tema   elutsükli   jooksul   ehk   inglise   keeles   total   cost   of   ownership.   Seega 
peame   lisaks   soetushinnale   arvestama   alati   ka   kulusid   IT­lahendusele,   hooldusele,   arendusele, 
kasutajatoele ja samuti sellele, milline on garantii ja vastutus ehk teisisõnu, kui midagi juhtub, siis kes 
mille eest vastutab, kes teostab garantiid, kes teostab hooldust ja meie süsteemid uuesti korda seab.
Maailmas   on   tehtud   erinevaid   analüüse   selle   kohta,   millised   on   kogukulutused   nn   kommerts­   või 
äritarkvara kasutamisel või avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisel, ja need analüüsid näitavad, et 
suurte   organisatsioonide   puhul   on   kogukulutused   üldjuhul   üsna   sarnased,   sõltumata   sellest,   kas 
kasutatakse avatud lähtekoodiga tarkvara või äritarkvaral põhinevaid lahendusi. Sellega seoses tuleb 
nentida ka  seda, et sama oluline, kui IT­lahenduste  finantspool ehk siis kulud, on nende vastavus 
kasutajate vajadusele ja süsteemide koosvõime. Kasutajate vajaduse puhul on selge, et kui me räägime 
näiteks Eesti riigist, siis Eesti riigi kasutusvajadused on väga erinevad. Eesti riik tegeleb alates laevade 
ja lennukite registrisse kandmisest kuni lastekodude pidamiseni, kus arvestatakse pesu, soola ja pipart 
iga päev. Nii et kindlasti ei ole olemas terve riigi jaoks üsna ühesuguseid lahendusi. Igal kasutajal on 
oma   vajadused   ja   seetõttu   peab   valikukriteerium,   miks   üks   või   teine   kasutaja   ühe   või   teise 
tarkvaralahenduse valib, lähtuma ikkagi tema kasutusvajadustest ja kasutusmugavustest.
Teine oluline punkt on süsteemide koosvõime. Ehk siis teisisõnu, et süsteemid, mida riigis kasutatakse, 
peavad   olema   koosvõimelised   teiste   süsteemidega,   mida   riik   kasutab,   et   me   saaksime   arendada 
elektroonilisi   teenuseid,   et   andmed   oleksid   ristkasutuses   kasutatavad   nii   ametnikele   kui   vajaduse 
korral ka elanikele ja teistele volitatud kasutajatele lihtsalt, adekvaatselt ja õiguspädevalt.
Riigi   infosüsteemide   koosvõimet   reguleerib   Eestis   niisugune   dokument   nagu   "Riigi   IT­koosvõime 
raamistik", mille on välja töötanud Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeerium ja mida üldjoontes ka 
silmas   peetakse.   Probleemid   selle   raamistiku   järgimisel   ei   ole   minu   hinnangul   mitte   niivõrd 
tehnoloogilised,   kuivõrd   pigem   organisatsioonilised.   Minu   hinnangul   ei   lahenda   esitatud   eelnõu 
kahjuks neid probleeme.
ITL, nagu ma ütlesin, juhtis oma kirjas tähelepanu ka konkurentsiküsimustele. Nimelt ei ole Euroopa 
Liidu   reeglite   kohaselt   hangete   puhul   õige   välistada   üht   või   teist   toodet.   Vaadelda   tuleb   ikkagi 
pakkujate esitatu vastavust hankija soovitule ja kindlasti tuleb selle väitega nõustuda. ITL kirjutab 
meile,   et  "avaliku   sektori   hankijate   poolt  rahaliste   vahendite   säästlik   ja   otstarbekas  kasutamine   ei 
tähenda kindlasti madalama hinnaga kauba või teenuse ostmist, vaid objekti tervikliku majandusliku 
soodsuse taotlemist ja olemasoleva raha eest parima kvaliteedi saamist". Kindlasti tuleb selle väitega 
nõustuda.
Seega   on   infosüsteemide   ja   tarkvara   hankimisel   oluline   kogukulu,   kvaliteet   ja   koosvõime,   samuti 
toetuse ja garantii olemasolu. Nii et minu hinnangul, mida ma ka komisjonile ütlesin, ei ole niivõrd 
tähtis   see,   kas   kasutatakse   avatud   lähtekoodi   või   suletud   lähtekoodi,   vaid   just   nendesamade 
printsiipide, mida ma just mainisin –– kogukulu, kvaliteet ja koosvõime, vastavus tellija vajadusele 
ning toetus ja garantii – olemasolu. Kõigi nende asjade kaalumisel peab iga tellija ise otsustama ja nii 
nagu riigi IT­võime koostööraamistik ka ütleb, kõiki alternatiive, sealhulgas vabavaralisi alternatiive 
kaaludes tegema oma kaalutud otsuse. Sellega meie arutelu lõppes.
Arutelu lõpus  laekus kaks ettepanekut. Juhtivkomisjoni ettekandja tegi  ettepaneku saata Erakonna 
Eestimaa   Rohelised   fraktsiooni   esitatud   Riigikogu   otsuse   "Abinõud   riigi   infotehnoloogia   kulutuste 
vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise   innovatsiooni   soodustamiseks"   eelnõu   Riigikogu   täiskogule 
lugemiseks s.a 16. detsembriks ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ja tagasi lükata.
Teine ettepanek oli komisjoni liikmelt Marek Strandbergilt. Tema tegi ettepaneku saata eelnõu täna 
Riigikogu täiskogule lugemiseks, panna see lõpphääletusele ja vastu võtta. Hääletus viidi läbi vastavalt 

14 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
ettepanekute laekumise järjekorrale ning komisjon toetas juhtivkomisjoni ettekandja seisukohta, mille 
läbi formeerus ka meie lõplik otsus saata eelnõu tänaseks Riigikogu täiskogule lugemiseks, panna see 
lõpphääletusele ja teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor
Härra   Astok!   Oleksin   hea   meelega   oma   küsimuse   vastastikuse   abistamise   korras   Strandbergile 
esitanud, aga ei saa ja sellepärast küsin sinu käest. Kõige võimsam riigiõiguslik algatus on siin punktis 
6.   Mina   tean,   eelnõu   keelt   kasutades,   avalikus   sektoris   siiamaani   ühte   eelarve   põhimõtet,   see   on 
avatud   koodiga.   Siin   on   öeldud,   et   valitsus   peaks   ülaltoodud   nõudeid   ellu   viima   esmajoones 
eelarvepõhiselt.   Kas   komisjonis   oli   ka   juttu,   millised   võimalused   valitsusel   veel   on   peale   selle 
esmajoones eelarvepõhise?

Hannes Astok
Jah, natuke oli. Seesama IT­koosvõime raamistik on kindlasti selline dokument, mis sätestabki need 
reeglid, millistele printsiipidele kasutatavad tarkvara­ ja riistvaralahendused peavad vastama, ja nagu 
ma ütlesin, selliseid põhimõtteid ka rakendatakse. Nii et kindlasti on valitsusel minu hinnangul olemas 
hulga mõistlikumad hoovad kui pelgalt finantsilised, sest, nagu öeldud, finantsilised lahendused ei 
pruugi olla ainumääravad kogu hinna ja kogu kvaliteedi määramise juures. Me võime saada odava 
asja,   me   võime   saada   mõne   asja   tasuta,   aga   kui   see   kokku   võttes   osutub   kallimaks   või,   mis   veel 
hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ma tuleksin tagasi tarkvara impordi vähendamise teema juurde. Kui Marek Strandberg ütles, et 
ta ei pidanud silmas operatsioonisüsteeme, siis eeldatavasti ei pidanud ta silmas ka dokumenditöötlust 
ja sellist tavalist standardtarkvara, mida Eestis piisava kvaliteediga ei toodeta. Eeldatavasti ei saanud 
ta silmas pidada ka spetsiaaltarkvara, nagu on meie infosüsteem, kus me näeme, kelle sõnavõtt tuleb 
järgmisena ja mitu sekundit mul veel küsimuseks järel on jne. Kõik sellised spetsiaaltarkvarad tehakse 
niigi  või  väga  valdavas osas Eestis, Eesti  spetsiaalse   tarkvara   arendajate  poolt.  Mida   ta   siis  ikkagi 
silmas   pidas,   millist   tarkvara,   mida   praegu   veel   Eestis   ei   tehta?   Millist   tarkvara   peaks   siis   Eestis 
hakkama tegema, kui ta ütleb, et see ei ole operatsioonisüsteem, ja see ei saa loogiliselt võttes olla ka 
see, mida juba tehakse Eestis?

Hannes Astok
Aitäh! Kindlasti ei oska mina Marek Strandbergiks kehastudes kõigile teie küsimustele vastata, sest ega 
mina kõiki Marek Strandbergi olnud, olevaid ja tulevaid mõtteid ette ei tea ega oska ka seda ette 
manada, mis tema targas peas sel hetkel sündis. Aga debatti selle üle liiga palju ei olnud. Küll aga 
mulle tundub, mulle jäi mulje, ütleme niimoodi – ma ei ole Marek Strandberg, nagu ma juba enne 
rõhutasin, aga mulle jäi mulje –, et Marek Strandbergile ja teistele eelnõu esitajatele meeldiks väga, 
kui   lihtsalt   rohkem   asju   tehtaks   Eestis   uuesti,   leiutataks   uuesti   jalgratast,   selle   asemel   et   võtta 
kasutusele   maailmas   võib­olla   juba   korduvalt   läbikäidud   ja   tootestatud   tooteid,   millel   on   ka 
garantiitugi. Lihtsalt selleks, et meie leiutajad saaksid mingeid asju uuesti teha. Ma ei tea, aga mulle 
jäi selline mulje. Mina olen ise seda meelt, et kui meil on olemas töötav, läbiproovitud toode, mille 
hind on meile vastuvõetav, siis me peaksime seda kasutama, ja kasutama kõiki neid võimalusi, mida 
15 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
annavad meile garantiid, mida antakse meile kaasa selle toote edasiarendamise võimalustega. See on 
samasugune lugu, et kuna Eestis on väga palju autosid, siis ilmselt järgmine samm ja järgmine otsuse 
eelnõu,   mida   me   arutame,   on   see,   et   me   peaksime   hakkama   Eestis   autosid   tootma,   sest   nende 
sissetoomine kindlasti riivab oluliselt Eesti majanduslikke huve, ehk siis arvestades, kui palju on meil 
autosid,   oleks   otstarbekas   Eesti   autotööstust   arendada.   Üldiselt   me   jõuame   niimoodi   varsti   sellise 
Põhja­Korea mudelini, mida mina ei toeta. Aga mida pidas silmas Marek Strandberg, seda peate tema 
enda käest küsima.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Valdur Lahtvee
Aitäh!   Hea   ettekandja!   Te   hirmutasite   meid   sellega,   kuidas   avatud   koodiga   tarkvarale   üleminek 
muudab   asjad   kalliks   ja   hirmpalju   õpet   tuleb   korraldada.   Umbes   kuus   aastat   tagasi   läks 
Keskkonnaministeerium üle avatud koodiga tarkvara kasutamisele ja ei ole küll kuulnud, et selliseid 
katastroofe oleks ilmnenud. Aga küsimus teile on järgmine. Te ütlesite, et valitsus ei toetanud eelnõu, 
ja lubasite avada meile need põhjused, aga te rääkisite meile oma muljetest ja oma arusaamadest, 
mitte valitsuse omadest. Kas te räägiksite meile mõne sõnaga, kuidas valitsus põhjendas oma eitavat 
suhtumist eelnõusse.

Hannes Astok
Aitäh! Kõigepealt täpsustuseks, et mina ei ole teid hirmutanud suurte kuludega õppele, seda tegid 
eelkõnelejad,   olgem   täpsed.   Mis   puudutab   Vabariigi   Valitsuse   seisukohta,   siis   Vabariigi   Valitsus   on 
esitanud arvamuse, mis on jagatud kolme punkti ja mahub pooleteisele leheküljele. Infotehnoloogilise 
innovatsiooni   mõttes   tuleb   tunnustada,   et   majandusminister   on   allkirjastanud   selle   digitaalselt,   ja 
digitaalne allkiri on selgelt Eesti toode. Nüüd arvamuse  sisust. Öeldakse, et eelnõu vastab üldiselt 
Euroopa   Liidu  ja   Eesti   koosvõimeraamistikule,  mis  on publitseeritud.  Öeldakse  ka   seda,  et  avatud 
dokumendiformaadi   kasutamist   nõutakse   vastavalt   sellele   asutuste   omavahelises   suhtlemises, 
suhtlemises avalikkusega ja veebilehtedes, asutusesisesele dokumendivahetusele ei seata piiranguid. 
Teiselt   poolt   on   koosvõimeraamistiku,   sellesama   dokumendi,   millest   ma   enne   rääkisin,   skoop 
mõnevõrra laiem ja soovitatakse seda kasutada kogu avalikus sektoris. Riigikogu otsus on, võrreldes 
koosvõimeraamistikuga,   resoluutsem.   Niimoodi   kirjutab   ministeerium.   Teises   punktis   räägitakse 
sellest, et otsuse rakendamine eeldab järelevalvet, koordineerimistegevust, õiguslikku regulatsiooni, 
haldussüsteemi   loomist,   koosvõimeraamistiku   vastavate   osade   uuendamist.   Samuti   juhitakse 
tähelepanu asjaolule, et iga tarkvaraplatvormi vahetamisel on täiendavad kulutused, mida on vaja ette 
planeerida. Siin kiidetakse Siseministeeriumi, kes iga kord uute rakenduste ja teenuste käivitamisel 
kaalub, kas on olemas vabavaraline alternatiiv, ja eelistab seda, kui see on otstarbekas. Kolmandaks 
ütleb majandusministeeriumi kiri valitsuse seisukohana, et tuleb arvestada vabavarale üleminekuga 
kaasnevaid   kulusid,   nagu   ümberõpe,   olemasolevate   dokumentide   konverteerimised   ning   võimalik 
ajutine tööviljakuse langus. Nenditakse ka seda, et paljudel asutustel on hetkel olemas kommertsvara 
rendilepingud, mis kehtivad veel mõned aastad, ja kokkuhoidu kindlasti ei teki enne nende lepingute 
lõppemist. Välja tuuakse veel see, et takistuseks on inimeste IT­teadlikkuse ja IT­kirjaoskuse vähene 
määr ning et suur osa inimesi ei suuda kergelt uut tarkvara omaks võtta, mis tekitab suure koormuse 
kasutajatoele, ja teisest küljest on takistuseks ka kasutajatoe spetsialistide vähene suutlikkus avatud 
lähtekoodiga   rakendusi   toetada.   Öeldakse   sedagi,   et   näiteks   Siseministeeriumil   on   mitmed 
sisejulgeolekuga   seotud   rakendused,   mis   töötavad   ainult   kommertstarkvara   baasil,   mis   on   seotud 
suhetega Euroopa Liidu organisatsioonidega, ja nendele puudub vabavaraline alternatiiv.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marek Strandberg!
16 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
Marek Strandberg
Hea   ettekandja!   Napilt   tund   aega   tagasi   kutsusite   siinsamas   saalis   üles   igaühte   pidevaks 
innovatsiooniks ja uuendusmeelsuseks, nüüd ühtäkki kuulsime teie suust juttu selle kohta, et kui ikka 
midagi on valmis tehtud, tuleb seda osta, mitte katsuda asju ümber mõelda. Kahjuks ei tea, kas see on 
nüüd sama inimese jutt või need on lihtsalt erinevad tekstid, mida te pidite ette lugema. Minu küsimus 
on selles, et kui rahaline kulu, nagu ettekandest kuulda oli, on nii litsentseeritud kui avatud koodiga 
tarkvarade puhul enam­vähem sama, kui kõik garantiitingimused, millest ka juttu oli, saavad ju olla 
arusaadavalt lepingu osadeks, siis mille tõttu eelistada sellistel puhkudel litsentseeritud ja sisse toodud 
ning kohapealse väikese innovatsioonimahuga tarkvara?

Hannes Astok
Mina ei ole tarkvaraspetsialist ja selles mõttes ei oska mina teie küsimusele vastata. Sellele peavad 
vastama   need   inimesed,   kes   riigiasutustes   hankeid   läbi   viivad   ja   neid   otsuseid   teevad.   Sellele 
küsimusele mina ei oska vastata. Seal on, nagu ma ütlesin, olulised printsiibid, mida minu arust tuleb 
järgida. Need on seesama kogukulukus, kvaliteet, garantii, koosvõime jne. Kui need kõik on võrdsed 
punktid, siis, mina ei tea, visaku kas või kulli ja kirja, kumb parem on.
Aga tagasi tulles teie küsimuse sissejuhatuse juurde, kas mul esineb isiku kahestumist või mitte ja kas 
see on seesama isik, kes puldis on, siis see on seesama isik ja mida ma tahaksin rõhutada, on see, et 
meil   on   tõepoolest   nagu   kaks   alternatiivi   Eestis   eluga   edasiminemisel:   kas   me   kasutame 
edasiminekuks asju, mis meil on juba olemas, ja läheme selle koha pealt edasi või läheme sammu 
tagasi ja asume samu asju uuesti leiutama, kasutades selleks energiat, ressurssi, mõistust, mida meil 
kõigil teatavasti on kokku võttes Eestis vähe.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Toomas Trapido
Aitäh! Hea ettekandja! Mul tekkis ka sama küsimus või kahtlus sellepärast, et eelnevalt kutsusite üles 
oma peaga mõtlema ja nüüd, kui me soovime oma peaga mõelda, võrdlete te seda Põhja­Koreasse 
jõudmisega.   Aga   küsimus   on   järgmine.   On   väga   tänuväärne,   et   majanduskomisjon   kaasas 
Infotehnoloogia   ja   Telekommunikatsiooni   Liidu.   Aga   Eestis   on   ka   hulk   vabavaraga   tegelevaid 
organisatsioone,   näiteks   Wikipedia   annab   mõned   –   MTÜ   Eesti   Linux,   E­Riigi   Akadeemia,   MTÜ 
Offline.ee ja nii edasi. Kas te nende käest ka arvamust küsisite?

Hannes Astok
Aitäh! Kindlasti ei pea me jõudma selleni, nagu oli nõukogude ajal luuletuses, mida vanemad inimesed 
võib­olla mäletavad, et kõik, mis tehtud  iidsel aal, leiutatud Venemaal. Me ei pea kindlasti selleni 
jõudma, et me kõiki asju ise kogu aeg leiutame. Minu sõnum, kui te tähele panete, on see, et kui 
mingid asjad on välja mõeldud, siis me peaksime tegelema nende edasiarendamisega, mitte nende 
uuesti leiutamisega.
Mis puudutab teie küsimust, siis täpsustagem: me ei küsinud arvamust üheltki organisatsioonilt, välja 
arvatud Vabariigi Valitsuselt. ITL saatis meile ise kirja, teised keegi meile kirju ei saatnud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Margus Lepik!

Margus Lepik
Aitäh! Hea kolleeg! Ole hea, ütle palun, millised on praegu takistused avatud koodiga või vabavara 

17 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
kasutamisel ja millised takistused see otsuse eelnõu kõrvaldab.

Hannes Astok
Takistusi ei ole, kui need kasutatavad vaba lähtekoodiga tooted vastavad IT­koosvõime raamistikule, ja 
sellisel juhul peab iga kasutuselevõtja ehk avaliku sektori organisatsioon ise otsustama kõigi nende 
komplekssete printsiipide abil, kas seda kasutada või kasutada neid kommertslahendusi – mis neile 
mingitel   asjaoludel   parem   tundub.   Nii   et   mina   ei   näe   praegu   mingisuguseid   takistusi   sellessamas 
otsuse eelnõus toodud probleemide lahendamiseks. Need takistused ei ole sellised, mida see otsuse 
eelnõu kirjeldab, ja   nagu  ma  enne   ütlesin,  siin  on küsimused  pigem organisatsioonilised  ning  riik 
peaks tervikuna vaatama oma IT­lahendusi rohkem tervikpilguga ja mitte ainult selle pilguga, kuidas 
need   lahendused   omavahel   toimivad,   mis   on   kindlasti   väga   oluline,   vaid   ka   selle   pilguga,   kuidas 
inimesed   ja   ettevõtted   sellest   rohkem   kasu   saaksid.   Ma   pean   silmas   n­ö   tavakasutajana, 
lõppkasutajana   ettevõtteid,  kes  riigis  tegutsevad   ükskõik  millisel   tegevusalal.  Mis  puutub   sellisesse 
tehnoloogiapõhisesse lähenemisse, millele ka see eelnõu viitab, et kas me kasutame avatud või suletud 
lähtekoodi, siis, andke andeks, inimesele tänavalt või tavakasutajale, kes riigiteenuseid kasutab, on see 
suhteliselt ükskõik. Tema asi on saada teenuseid ja riik peaks talle neid teenuseid elektroonilisel moel 
aina   enam   osutama   ning   see   fookus   peaks   olema   suunatud   sinna,   et   riik   muudaks   kõik   oma 
võimalikud   teenused   elektrooniliseks   ja   digitaalselt   kättesaadavaks.   Baasinfrastruktuur   selleks   on 
olemas ja me peaksime oma tegevuse rõhu ja valitsuse survestamise, kõikide valitsusorganisatsioonide 
ja omavalitsuste survestamise just sinna suunama, et nad hakkaksid osutama digitaalseid teenuseid nii 
ettevõtetele kui elanikele.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Silver Meikar!

Silver Meikar
Aitäh,   lugupeetud   juhataja!   Hea   ettekandja!   Ma   olen   päris   kindel,   et   kui   te   komisjoni   koosolekul 
arutasite roheliste esitatud eelnõu, siis te rääkisite ka laiemalt, millised sammud on tehtud juba praegu 
selleks, et avalikus sektoris liikuv digitaalne informatsioon oleks võimalikult kättesaadav ja lihtsalt 
töödeldav. Üheks võimaluseks oleks see, et kasutatakse alati rtf ja pdf formaati, mida on võimalik ka 
tasuta   tarkvaraga   toota   ja   lugeda   erineva   tarkvaraga,   mitte   ainult   Microsoft   Office'iga.   Aga   minu 
küsimus puudutab pigem ühte digitaalset keelt ja küsin: kas te teate, kui suur osa riigi institutsioonide 
loodud informatsioonist on pandud XML keelde, ja kas on plaanis selle kasutuselevõtt?

Hannes Astok
Ma valdan küll eesti, soome, vene ja inglise keelt, aga XML keelt ma kahjuks ei valda ja seetõttu jään 
teile vastuse võlgu.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hannes Astok!
Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei 
avata. Otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud   kolleegid,   panen   lõpphääletusele   Erakonna   Eestimaa   Rohelised   fraktsiooni   esitatud 
Riigikogu   otsuse   "Abinõud   riigi   infotehnoloogia   kulutuste   vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise 
innovatsiooni soodustamiseks" eelnõu 374. Palun hääletada!
Palun vabandust, tühistan hääletamise! Ma lugesin ette, mida me hääletame. Kuulake veel üks kord, 
palun! Panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Abinõud 
riigi   infotehnoloogia   kulutuste   vähendamiseks   ja   infotehnoloogilise   innovatsiooni   soodustamiseks" 
eelnõu 374. Palun hääletada! Otsust!

18 / 19
Koostas: Edmund Laugasson edmund.laugasson@eesti.ee
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust 
ja langes menetlusest välja.

Viited
http://www.riigikogu.ee/index.php?page=en_vaade&op=ems&enr=374OE&koosseis=11
http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/13/seaduse­eelnou­374­oe­i/ 
http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/17/avatud­tarkvara­juurutamise­seaduseelnoud­ei­voetud­
vastu/ 

19 / 19