TARTU LIKOOL

IGUSTEADUSKOND
Eraiguse osakond

Marek Keiman

OSAHINGU JUHATUSE LIIKME

AMETISUHTE LPPEMINE
Uurimist

Juhendaja
Dr. iur. Andres Vutt

Tartu

2016
Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Juhatuse liikme ametisuhe ja selle lppemise alused ..................................................... 6

1.1. Juhatuse liikme ametisuhte komponendid ......................................................... 6
1.2. Juhatuse liikme ametiaja mdumine ................................................................ 7
1.3. Juhatuse liikme surm ja piiratud teovimeliseks muutumine ............................ 8
1.4. Juhatuse liikme tagasiastumine .......................................................................... 8
1.5. Juhatuse liikme tagasikutsumine teda valinud organi poolt ............................... 9
1.6. Juhatuse liikme tagasikutsumine kohtu kaudu ................................................. 10
2. Mjuv phjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks ........................................................ 16
2.1. Usalduse kaotus tagasikutsumise alusena ........................................................ 16
2.2. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine tagasikutsumise alusena ....................... 17
2.2.1. Kohustuse rikkumisele tuginemise phimtted ................................... 17
2.2.2. Peamised kohustused ........................................................................... 18
2.2.3. ldised kohustused: hoolsuskohustus .................................................. 19
2.2.4. ldised kohustused: lojaalsuskohustus ................................................ 21
2.3. Juhatuse liikme tagasikutsumise ksikjuhtumid .............................................. 23

Kokkuvte ............................................................................................................................... 24
Beendigung des Anstellungsverhltnisses des GmbH-Geschftsfhrers (Zusammenfassung) 27
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 30

2
Sissejuhatus

Osahingu juhatus tegutseb juriidilise isiku esindus- ning juhtorganina. Juhatuse liikmete
seaduslik esindusigus ning ametisuhe tekivad hetkest, mil isik valitakse osanike otsusega
vastava organi liikmeks. Juhatuse liikme ametisuhe on sealjuures ksundilaadne igussuhe
juriidilise isikuga, mille allikaks on seadus, hingu phikiri vi hinguleping ning juhtorgani
liikme leping. Juhtorgani liikme lepinguga tiendatakse seadusest ja phikirjast vi
hingulepingust tulenevaid pooltevahelisi igusi ja kohustusi, kuid selle slmimine ei ole
kohustuslik. igussuhte tekkimine, millest tulenevalt saab ksunduslepingu lugeda slmistuks,
eeldab pdeva organi otsust isiku valimise kohta, otsuse kttesaamist ning juhtorgani liikme
eelnevat nusolekut vi hilisemat heakskiitu.1 Juhatuse liikme ametisuhte lppemine on
vimalik mitmel erineval alusel. Seejuures eristatakse ametisuhte lppemisel ametiseisundi ja
ksundi lppemist. Osahingu juhatuse liikme ametisuhte lppemise alusteks on ametiaja
mdumine, surm, piiratud teovimeliseks muutumine, tagasiastumine, tagasikutsumine teda
valinud organi poolt ning tagasikutsumine kohtu kaudu.

Kesolev uurimist ksitleb osahingu juhatuse liikme ametisuhte lppemise aluseid, nende
rakendamise eelduseid ning iguspraktika kigus vljakujunenud printsiipe. Eesti hinguiguse
arengus on olulist rolli mnginud Saksa igusest prit phimtted. Nimelt sisaldab Eesti
hinguigus Saksa igusele sarnaseid stteid. Saksa iguse normide tlgendamine lubab leida
lisatuge Eesti kohtupraktika vljakujundamisel. Eesti iguses ettenhtud osahingule vastav
hing Saksa iguses on Gesellschaft mit beschrnkter Haftung (edaspidi: GmbH). Sarnasus
kahe riigi hingute fundamentaalses regulatsioonis vimaldab seega vrrelda ka juhatuse
liikme ametisuhte lppemisega seotud printsiipe.

Uurimist eesmrk on selgitada, kas kehtiv igus annab vhemusele piisava huvide kaitse
olukorras, kus ametis olev juhatuse liige ei juhi hingut nuetekohaselt. Vhemusosanike kaitse
eesmrk on hoida ra vhemusosanike huvide kahjustamine enamusosanike poolt. Tuleb
tdeda, et seaduses kehtestatud mehhanismidest jb ldjuhul vhemusosanike huvide kaitseks
vheseks. hingu phikirjades vib anda vhemustele garantiisid ning kehtestada arbitraae
vaidluste lahendamiseks. Sedasi reguleerib igus end ise, kuid seaduses stestatud
mehhanismid tagavad suurema iguskindluse, kuna need kehtivad kigi hte liiki hingute
suhtes vrdselt. Efektiivne riigi poolt kehtestatud vhemusosanike kaitse vib soodustada vaba

1
P. Varul jt. Tsiviiliguse ldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 283.

3
liikumist vlisinvestorite nitel. Rahvusvaheline praktika nitab, et ldjuhul omandavad
investorid vhemusosaluse iduettevtetes. Niinimetatud start-up ettevtluse hoogustamise on
ette ninud eesmrgina ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti ettevtluse
kasvustrateegias 2014-20202. Seega tidab thus vhemusosanike kaitse ka iguspoliitilist
rolli ning soodustab investoreid paigutama kapitali Eesti ettevtetesse.

Eesti iguses on S3 -s 184 lg 5 ette nhtud vimalus osanikel juhatuse liige kohtu kaudu
tagasi kutsuda. Tegemist on vhemusosanike iguskaitsevahendiga, mis vimaldab oma
ametipositsiooni kuritarvitanud, ebakompetentse vi hingu efektiivset tegutsemist prssiva
juhatuse liikme ametisuhet lpetada. Sellegipoolest ei ole juhatuse liikme tagasikutsumine
kohtu kaudu leidnud Eesti iguses tugevat pinda. Vastavat iguskaitsevahendit rakendatakse
harva, millele viitavad vhesed lahendid maakohtu ja ringkonnakohtu tasandil. Riigikohtu
lahendid antud teemal puuduvad. Saksa iguses seevastu ei ole ette nhtud vimalust juhatuse
liige kohtu kaudu tagasi kutsuda.4 Erand kehtib kohtu poolt mratud juhatuse asendusliikme
puhul. Sellegipoolest on vlja kujunenud kohtupraktika tagasikutsumisiguse osas ning Saksa
igusega tagatud vhemusosanike kaitset peetakse thusaks.

Arvestades efektiivset vhemusosanike kaitse vajadust, ksitleb kesolev uurimist

vimalikke phjuseid, miks juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumine on leidnud Eesti
iguses vhe rakendust. Seejuures analsitakse vimalikke iguskaitsevahendi rakendamist
takistavad asjaolud. Samuti vrdleb kesolev uurimist, millised Saksa iguse raames
vljakujunenud tagasikutsumisiguse phimtted on lekantavad Eesti igusesse kohtu kaudu
juhatuse liikme tagasikutsumiseks.

Uurimist esimene peatkk keskendub juhatuse liikme ametisuhte lppemise alustele.

Kigepealt on ksitletud ametisuhte olemust ning selle lppemise eriprasid. Lisaks on
vrdluse all vimalikud mehhanismid ametisuhte lpetamiseks Eesti ning Saksa iguses, nende
sarnasused ning erinevused. Peamine fookus on vhemusosanike iguskaitsevahendil ehk
juhatuse liikme tagasikutsumisel kohtu kaudu. Peatki eesmrgiks on vlja tuua erinevad
printsiibid, mis on vljakujunenud Eesti iguspraktika pinnalt ning analsida, millised Saksa
iguses vljakujunenud printsiibid aitaksid sisustada Eesti iguspraktikat.

2
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti ettevtluse kasvustrateegia 2014-2020. 2013, lk 11.
3
riseadustik. RT I, 30.12.2015, 73.
4
H. Fleischer, W. Goette. Mnchener Kommentar zum GmbHG. 2. Auflage. Stephan/Tieves. Mnchen: C.H.
Beck 2016, 38/renr. 3637.

4
Uurimist teine peatkk keskendub kohtu kaudu tagasikutsumise kesksele alusele, milleks on
mjuv phjus. Lhemalt on ksitletud usalduse kaotust ning juhatuse liikme kohustuste
rikkumist. Uurimisksimuste kontekstis on samuti krvutamisel Eesti ning Saksa igusteooria
ja kohtupraktika. Peatki eesmrk on analsida, millised tagasikutsumise alused vivad muuta
juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumise vhemusosanikele keeruliseks.

Autor kasutab uurimists analtilis-vrdlevat uurimismeetodit. Probleemi analsimisel on

toetutud eelkige Eesti ning Saksa igusteooria ja praktika vrdlusele. Uurimist
koostamisel on vrdlevalt kasutatud Eesti ning Saksa iguskirjandust, seaduste
kommenteeritud vljaandeid, igusteemalisi artikleid ning kohtulahendeid. Kuna juhatuse
liikme kohtu kaudu tagasikutsumine on leidnud Eesti iguses vhe rakendust, ksitletakse
uurimists peaasjalikult esimese astme kohtute lahendeid.

5
1. Juhatuse liikme ametisuhe ja selle lppemise alused

1.1. Juhatuse liikme ametisuhte komponendid

Ametisuhe on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Tegemist on tehingulise igussuhtega, mis

oma olemuselt sarnaneb enim ksunduslepingule ning mille slmimiseks on vaja mlema poole
tahteavaldust. Ametisuhtest tulenevad juhatuse liikme ametiseisundiga kaasnevad igused ja
kohustused, sealhulgas igus esindada osahingut, mille juhatusse isik kuulub. Juhatuse liikme
ametisuhte puhul tuleb eristada ametiseisundi ning ksundi komponenti: ksund vljendub
juhatuse liikme ja hingu vahelises sisesuhtes ning ametiseisund vlissuhtes. Ksundi olemus
seisneb eelkige seadusest, phikirjast, krgemal seisva organi otsustest ning selle olemasolul
ka juhatuse liikme lepingust tulenevates igustes ja kohustustes. Ametiseisund hlmab sellega
kaasnevat ldist pdevust, sealhulgas osahingu seadusjrgset esindusigust, samuti
ametisuhte tekkimist, lppemist ning pikendamist.5 Osahingu ning juhatuse liikme vaheline
ametisuhe tekib vastava otsuse tegemisega isiku valimise kohta pdeva organi poolt, otsuse
kttesaamisega ning juhtorgani liikme eelneva nusoleku vi tagantjrele heakskiiduga. Kuna
ametisuhe on ksitletav ksundilaadse lepingusarnase igussuhtena, kohaldatakse sellele ka
ksunduslepingu kohta kivaid regulatsioone, mil mral riseadustikuga ei ole stestatud
teisiti.

Juhatuse liikme ametisuhte lppemisel eristatakse ametiseisundi lppemist ning temaga

slmitud ksunduslepingu lppemist. Osanike otsusega on vimalik juhatuse liige igal ajal
tagasi kutsuda. Samuti vib juhatuse liige astuda sltumata phjusest igal ajal tagasi, kuid
temaga slmitud thtajalise ksunduslepingu saab ksnes erakorraliselt les elda VS6 -st
631 tuleneval alusel. Eesti iguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui vastav leping on
juhatuse liikmega slmitud thtajaliselt, eeldab erakorraline lestlemine enamasti ka mjuva
phjuse olemasolu. Seevastu on thtajatu ksutusleping vimalik VS -i 630 lg 1 kohaselt
igal ajal les elda.7

Analoogia korras juhatuse liikme tagasikutsumisega osanike otsuse alusel tuleks

tagasikutsumisel kohtu kaudu samuti eristada juhatuse liikme ametiseisundi lppemist ning
temaga slmitud lepingu lppemist. Pooltevaheline ksundusleping lppeb vastavalt seaduses

5
K. Saare jt. hinguigus. I. Kapitalihingud. Tallinn: Juura 2015, lk 123.
6
Vlaigusseadus. RT I, 07.07.2015, 13.
7
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku ldosa seadus. Kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2010, 35/3.1.3.

6
ettenhtud korrale vi lepingule endale. Selle titmine muutub aga juhatuse liikme
tagasikutsumisega vimatuks vhemalt ulatuses, mis ei puuduta tagasikutsumisest tulenevaid
igusi ja kohustusi.8 Sedasi vib juhatuse liikmel siiski olla igus niteks kompensatsioonile.

Sarnaselt Eesti igusele eristatakse Saksa iguses juhatuse liikme ametiseisundi lppemist ning
temaga slmitud ksunduslepingu lppemist.9 Ametisuhte lppemine ei too enamasti
automaatselt kaasa ksunduslepingu lppemise. Ksunduslepingu titmine osutub teatud
ulatuses vimatuks, kuid lepingus stestatud tagasikutsumisest tulenevad igused ja kohustused
jvad kehtima. Seega ei mjuta ametisuhte lppemine ka Saksa iguses ksunduslepingust
tulenevate hvitisnuete kehtimist. Samuti vivad kehtima jda niteks juhatuse liikme
lojaalsuskohustused, sealhulgas risaladuse hoidmise kohustus. Erandiks on vaid olukord, mil
pooled ise nevad vastava siduvussttega ette mlema ametisuhte komponendi lppemise
samal ajal.10

1.2. Juhatuse liikme ametiaja mdumine

Juhatuse liikme ametisuhte lppemise heks vimalikuks aluseks on ametiaja mdumine.

Vastava aluse kohaldamiseks on vajalik, et hingu phikirjas oleks stestatud juhatuse liikme
ametiaeg kindla ajaperioodina vi maksimummrana. Ametisuhe lppeb ettenhtud thtaja
mdumisel vi thtpeva saabumisel ilma sellekohase otsuse tegemiseta vastava organi
poolt.11 Ka Saksa iguses lppeb juhatuse liikme ametisuhe ametiaja mdumisega
automaatselt.

Juhatuse liikme ametiaega vivad osanikud vastava otsusega ka pikendada, kui selleks on
juhatuse liige andnud nusoleku vi selle hiljem heaks kiidab. Automaatne ametiaja
pikenemine ei ole vimalik. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-65-08 asunud seisukohale, et
juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuksi seetttu, et isik jtkab tegutsemist
juhatuse liikmena. Ametiaja mdumisel peab osanikel olema reaalne vimalus otsustada, kas
nad soovivad isiku jtkamist juhatuse liikmena. Selleks ei ole tingimata nutav vastava otsuse
tegemine, vaid ametiaja pikendamine vib vljenduda ka kaudsete tahteavaldustega, kui hingu
phikirjas ei ole seda vlistatud. Kaudne tahteavaldus vib vljenduda niteks majandusaasta

8
P. Varul jt. Vlaigusseadus. III. Kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2009, 619/3.7.
9
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 23.
10
ibid., 38/renr. 391398.
11
K. Saare jt., lk 127128.

7
aruande kinnitamises, millega osanikud eelduslikult tunnustavad aruande esitanud juhatuse
liikme ametiseisundit. Kaudsete tahteavalduste kaudu vib seega lugeda juhatuse liikme
ametiaeg pikenenuks TSS12 -i 68 lg 3 alusel ilma vastava otsuse tegemiseta osanike
koosolekul.

1.3. Juhatuse liikme surm ja piiratud teovimeliseks muutumine

Juhatuse liikme surmaga lppeb htlasi tema ametisuhe ning juhatuse liikme ld ega
eriigusjrglasele ei lhe le ametisuhtest tulenevad igused ega kohustused. Lisaks lppeb
juhatuse liikme ametisuhe piiratud teovimeliseks muutumisega. Vastav alus ametisuhte
lppemiseks tuleneb asjaolust, et surma ning piiratud teovimeliseks muutumisega on htlasi
ra langenud S -st 180 lg 2 tulenevad juhatuse liikmeks olemise eeldused. Eesti
iguskirjanduses lhtutakse seisukohast, et juhatuse liikme ametisuhe lppeb automaatselt
mistahes ulatuses piiratud teovimeliseks muutumisega. Vlistatud ei ole ametisuhte lppenuks
lugemine hilisemast ajahetkest, niteks eestkostja mramisest.13 Seevastu lhtutakse Saksa
iguskirjanduses, et automaatne ametisuhte lppemine on piiratud teovimeliseks muutumisel
pigem erandlik. Kuivrd piiratud teovimelisus ei puuduta juhatuse liikmeks olemise eeldusi,
ei lppe ametisuhe ka automaatselt. Samuti vib hingu phikirjas ette nha juhatuse liikme
surma puhul tema iguste ja kohustuste lemineku prijale, juhul kui ta ka ametisse
nimetatakse.14

1.4. Juhatuse liikme tagasiastumine

Tagasiastumine on juhatuse liikmel vimalik S -i 184 lg 7 alusel sltumata phjusest,

teatades sellest enda mranud organile. Teatada tuleks vimalikult paljudele organi liikmetele,
kuid vastava teate vib esitada ka vaid mnele organi liikmele vi teisele juhatuse liikmele.
Neil on omakorda kohustus TSS -i 32 alusel edastada teade teistele osanikele vi nukogu
liikmetele. Tagasiastuva juhatuse liikme ametisuhe lppeb hetkel, mil teade on judnud organi
kigi liikmeteni, keda antud olukorras oli vimalik teavitada. Juhul kui juhatuse liikme
ametisuhe phineb thtajatul ksunduslepingul, tuleb tagasiastumisel lisaks arvestada, et
osahingul oleks vimalik juhatuse liikme ksundi esemeks olev teenus saada vi tehing teha

12
Tsiviilseadustiku ldosa seadus. RT I, 12.03.2015, 106.
13
K. Saare jt., lk 127.
14
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 6970.

8
muul viisil. Vastasel juhul peab ametisuhte lestlemisel juhatuse liige VS -i 630 lg 2
kohaselt hvitama osahingule tekitatud kahju.15

Osanikud vivad hingu phikirjas ette nha, et tagasiastumine on vimalik vaid mjuva
phjuse eksisteerimisel. Saksa iguskirjanduses on asutud seisukohale, et sellise stte
olemasolul muutub mjuv phjus analoogia korras vajalikuks ka juhatuse liikme
tagasikutsumisel. Ilma mjuva phjuseta tagasiastumine vib samuti kaasa tuua kohustuse
hvitada hingule sellega tekitatud kahju.16 Mjuva phjusena on arvestatav niteks usalduse
kaotus osanike suhtes, mida on tagasikutsumise kontekstis ksitletud uurimist peatkis 2.1.

1.5. Juhatuse liikme tagasikutsumine teda valinud organi poolt

Juhatuse liiget on vimalik osanike koosolekul hlteenamuse alusel tehtud otsusega tagasi
kutsuda. Kui osahingul on ette nhtud phikirjaga nukogu, siis vastavad otsused juhatuse
liikme ametisse nimetamiseks ja tagasikutsumiseks teeb nukogu. S -i 184 lg 3 jrgi on
osanikel igus juhatuse liige sltumata phjusest tagasi kutsuda. Ametisuhe lppeb, kui
juhatuse liige saab vastava otsuse ktte TSS -i 69 lg 1 mistes. Eesti iguses kehtib vaba
tagasikutsumisigus. See thendab, et osanikel ei ole vaja vastava otsuse tegemiseks juhatuse
liikme nusolekut ega mjuvat phjust.

Juhatuse liikme tagasikutsumine teda valinud organi poolt on Saksa iguses reguleeritud -ga
38 GmbHG. Esimese like kohaselt on juhatuse liikme ametisse nimetamine igal ajal thistatav,
kahjustamata kehtivatest lepingutest tulenevaid hvitusnudeid. Saksa iguskirjanduses
tpsustatakse, et stte tlgendamisel on asjakohasem toetuda tagasikutsumise terminile, kuna
vastupidiselt tehingu thistamisele, ei thenda juhatuse liikme tagasikutsumine, et tegemist
oleks algusest peale kehtetu tehinguga.17 Vastav snastus on kasutusel samuti -s 46 lg 1 p.
1.b.5 GmbHG, mille kohaselt on osanike lesandeks ette nhtud juhatuse liikme
tagasikutsumine.

Tagasikutsumine Saksa iguse raames on vimalik osanike koosolekul hlteenamuse alusel

tehtud otsusega ning selleks eraldi sisuline phjus ei ole ldjuhul nutav. Vaba

15
K. Saare jt., lk 126.
16
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 5657.
17
ibid., 38/renr. 6.

9
tagasikutsumisigus jrgib phimtet, et iguse teostamise eesmrgiks ei tohi olla kahju
tekitamine teisele isikule. Vastav nue tuleneb ldkohustusest kituda tsiviilsuhetes heas usus.
Lisaks on Saksa iguskirjanduses mrgitud, et piirangud vabale tagasikutsumisigusele vivad
tuleneda ka osanike omavahelisi suhteid reguleerivatest seaduse stetest ning omavahelistest
lepingutest.18

Piiranguks vib osutuda seadusest tulenev osanike vaheline lojaalsuskohustus. Sellega seoses
on tagasikutsutaval juhatuse liikmel vimalus tugineda osanike vahelise lojaalsuskohustuse
rikkumisele vaid siis, kui ta on ise osanik. Osanike vahelise lojaalsuskohustuse rikkumine vib
seisneda eesmrgis tekitada tagasikutsumisega juhatuse liikmele vi hingule tervikuna kahju.
Rikkumise sisustamisel tuleks seega lhtuda selle tagajrgede hindamisest. Mrav on, kas
juhatuse liikme tagasikutsumine tooks reaalselt kaasa kahju hingule vi juhatuse liikmele, kes
on htlasi osanik. Eesti igusesse on phimte lekantav lhtudes ldkohustusest kituda
tsiviilsuhetes heas usus. Tuvastada tuleks tagasikutsumist sooviva poole kitumises pahauskne
eesmrk. See vib olla juhatuse liikmele aluseks vastuvite esitamisel tagasikutsumisotsuse
kohta.

Vaid teatud juhtudel vivad Saksa iguses piiranguks vabale tagasikutsumisigusele olla
osanike omavahelised lepingud. Hletamiskokkulepped on osanike vahel siduvad, kuid nende
rikkumine ei too kaasa hle kehtetust. Tegemist on sarnase phimttega, mis tuleneb Eesti
iguses TSS -st 33 lg 4. Hletamiskokkuleppe rikkumisest vib pooltel tuleneda vaid
omavahelisi lepingu rikkumisega kaasnevaid nudeid. Erandiks on Saksa kohtupraktika phjal
olukord, kui rikutakse vastavat kokkulepet, mis on slmitud kigi osanike vahel.19 Isegi kui
sellise hletamiskokkuleppe rikkumisega saavutati osanike otsuse tegemisel hlteenamus, on
tagasikutsumise otsus thistatav ning ei pruugi kaasa tuua juhatuse liikme tagasikutsumist.
Eesti kohtupraktikas ei ole sellist seisukohta vetud, et hletamiskokkulepped, mis on tehtud
kigi osanike vahel, viksid kaasa tuua tagasikutsumise otsuse thistatavuse.

1.6. Juhatuse liikme tagasikutsumine kohtu kaudu

Osanikel on igus esitada kohtule nue juhatuse liikme tagasikutsumiseks ning ametisuhte
lpetamiseks. Kohtu kaudu tagasikutsumine ei nua osanike koosolekul hlteenamuse alusel
tehtavat otsust, mis on vajalik juhatuse liikme tagasikutsumisel teda valinud organi poolt. S

18
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 1022.
19
ibid., 38/renr. 1822.

10
 184 lg 5 stestab: Kui osahingul ei ole nukogu, vivad osanikud, kelle osadega on esindatud
vhemalt 1/10 osakapitalist, mjuval phjusel nuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu
poolt. Eesti kohtupraktika ei ole kohtu kaudu juhatuse liikme tagasikutsumise osas veel vlja
kujunenud. Sellele viitab vheste lahendite olemasolu maakohtu ja ringkonnakohtu tasandil.
Riigikohtu astme lahendid kohtu kaudu tagasikutsumiseks puuduvad. Kuna Saksa iguses on
kindlatel tingimustel vimalik tagasikutsumist puudutav osanike otsus kohtus vaidlustada, on
selle raames vlja arenenud erinevad tagasikutsumisiguse phimtted, mis puudutavad ka
Eesti iguses kohtu kaudu tagasikutsumise eeldusi. Sellega seoses on vimalik kesolevas
peatkis vrdlevalt ksitleda Eesti ning Saksa iguses vljakujunenud phimtteid.

Juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumine on abivahendiks osanikele, kes soovivad

tagasikutsumist, kuid seda ei saavutata osahingu organi otsusega. Tagasikutsumisotsuse
mittevastuvtmise phjuseks vib olla, et juhatuse liige on htlasi osanik, kelle osadega on
esindatud enamus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-08 leidnud, et S 177 lg 1 ei keela
osanikul hletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja
tagasikutsumisel. Siiski on Harju Maakohus asunud hilisemas lahendis vastupidisele
seisukohale. Juhatuse liikme tagasikutsumiseks neb Harju Maakohus tagasikutsumist
soovivale poolele ette kohustuse, lisaks S -st 184 lg 5 tulenevatele eeldustele, kasutada enne
nude kohtusse esitamist teisi vastavaid hingusiseseid iguskaitsevahendeid. Nimelt mrgib
Harju Maakohus 2011. aasta lahendis 2-11-26516, et kohtu poolt juhatuse liikme
tagasikutsumine ning uue juhatuse liikme mramine on rmuslik ning ajutise iseloomuga
abinu, mida rakendatakse ksnes kaalutletud juhtudel. Olukorras, kus osanikud ei pea
vajalikuks kohast iguskaitsevahendit kasutada, ei ole kohtu sekkumine mingil juhul
phjendatud. Kohus peab antud lahendis vajalikuks enne kohtule nude esitamist osanikel
rakendada S -st 177 lg 1 tulenevat hleiguse piiramist, mis toonuks tulemuseks juhatuse
liikme tagasikutsumise hingu siseselt.

Maakohtu lahendi kohaselt kehtiks S -i 184 lg 5 rakendamiseks eeldus, et tagasikutsumist

soovivad osanikud on vastavat otsust hingus pdnud saavutada, kuid otsust ei vetud vastu
olenemata vimalike hingusiseste iguskaitsevahendite kasutamisest. Maakohtu seisukohaga,
et osanikud oleksid pidanud rakendama hleiguse piiramist, on raske nustuda, kuna see on
vastuolus senise Riigikohtu praktikaga. Hleiguse piiramist ei saa lugeda ka
iguskaitsevahendiks, kuna iguskaitsevahendid oma olemuselt eeldavad kohustuse rikkumist,
mille titmiseks on igustatud poolel huvi. Hleiguse piiramise rakendamise tingimuseks ei
ole aga kohustuse rikkumine.

11
Hleiguse piiramine juhatuse liikmel, kes on htlasi osanik, on oluliseks mehhanismiks
Saksa iguses vhemusosanike huvide kaitses. Saksa iguskirjanduses on asutud seisukohale,
et juhatuse liikme hleigust vib piirata, kui otsustatakse juhatuse liikme tagasikutsumist
mjuva phjuse esinemisel.20 Sedasi ei saa ametipositsiooni kuritarvitanud juhatuse liige enda
ametisse jmise le hletada, isegi kui ta omab hingus hlteenamust. Riigikohtu praktika
on seni vlistanud hleiguse piiramise vimaluse juhatuse liikme tagasikutsumisel. Kehtiv
phimte vldib soovimatut olukorda, kus enamusosanikust juhatuse liikme tagasikutsumine
oleks niivrd lihtne, et vhemusosanikel on vimalik seda pahatahtlikult ra kasutada. Kui
tagasikutsumine on seotud mjuva phjuse esinemisega, vib hleiguse piiramise
mehhanism tagada vhemusosanike huvide kaitse hingu siseselt, vajaduseta vtta ette kulukas
ning ajamahukas kohtuvaidlus.

Harju Maakohtu lahendiga vib nustuda selles osas, et kohtu kaudu tagasikutsumine on
rmuslik vahend juhatuse liikme tagasikutsumiseks, mille rakendamisele peaks eelnema
hingusisese mehhanismi kasutamine. Seega peaksid tagasikutsumist soovivad osanikud enne
kohtule nude esitamist pdma saavutada otsus hingusiseselt. Selline tingimus hutab
lahendama hinguga seonduvaid ksimusi kigepealt internselt ning eeldab, et kohtu poole
prdutakse alles viimase abinuna. Nimetatud tingimus vib olla heks phjuseks, miks leiab
juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumine Eesti iguses vhe rakendust ning samuti vib
viidata, et vhemusosanikud leiavad oma huvide kaitset tavaliselt teistest mehhanismidest.

Nude osahingu juhatuse liikme tagasikutsumiseks saab kohtule esitada hagimenetluses.

Sellest tulenevalt lasub pooltel kohustus esitada tendid, mille phjal kohus juhatuse liikme
ametiaja lppemise le otsuse teeb. Eesti iguskirjanduses on asutud seisukohale, et vaidluse
poolteks on hageja rollis osanikud, kelle osadega on esindatud 1/10 osakapitalist, ning kostja
rollis osahing.21 Sama phimtet nhakse ette Saksa iguskirjanduses, mil tagasikutsumist
puudutava otsuse vaidlustamisel vib hagejaks olla iga osanik vi juhatuse liige, kes on htlasi
osanik ning kostja rollis osahing.22 Eesti iguse raames on tegemist kujundushagiga, millega
antakse kohtu pdevusse igussuhte mberkujundamine. Lisaks neb TsMS23 377 lg 2 ette
vimaluse taotleda kohtult hagi tagamise korras juhatuse liikme ja osahingu vahelise

20
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 7778.
21
K. Saare jt., lk 127.
22
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 73.
23
Tsiviilkohtumenetluse seadustik. RT I, 02.02.2016, 8.

12
igussuhte reguleerimist. Seadusjrgse esindusiguse piiramisega saab kohus keelata
ametiseisundit kuritarvitanud juhatuse liikmel edasiste tehingute tegemise osahingu nimel.
riseadustiku stte nol on tegemist positiivse vhemusigusega, mis annab osanikule
vimaluse sekkuda hingu juhtimisse vi hingult midagi nuda omamata selleks tavaliselt
vajalikku hlteenamust. Ste omab thtsust nende osahingute puhul, mis ei phine
ainuosalusel. Osanikud, kelle osadega on esindatud vhemalt 1/10 osakapitalist vivad esitada
kohtule nude juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Eesti iguskirjanduses on asutud
seisukohale, et sellise iguskaitsevahendi kasutamise igus ei kuulu mitte ainult igale ksikule
osanikule, vaid ka osanikele, kellel mitme peale kokku moodustub vajalik osalus.24 Ste tidab
vhemusosanike kaitse eesmrki, kuid on samuti abinuks juhatuse liikme tagasikutsumist
soovivale osanikule olukorras, kus osahingul on kaks vrdse osalusega osanikku, puudub
nukogu ning phikiri ei ne ette eriregulatsiooni otsuse vastuvtmiseks hlte vrdsel
jagunemisel. Siiski vib nue, et tagasikutsumist soovivate osanike osadega on esindatud
vhemalt 1/10 osakapitalist osutuda iguskaitsevahendi rakendamist raskendavaks asjaoluks.
Kuigi selle roll on piirata alusetute tagasikutsumisnuete esitamist kohtule, vib
vhemusosanike huvide kaitse eesmrgil pidada paremaks lahenduseks, kui vastav igus oleks
igal osanikul olenemata osade suurusest. Selline lahendus on ette nhtud niteks Austria iguses
-i 16 lg 2 GmbHG nol.

heks keskseks eelduseks juhatuse liikme tagasikutsumise nude esitamisel on, et osahingul
puudub nukogu. Erinevalt aktsiaseltsist ei ne osahingu puhul seadus ette nukogu
kohustusliku hingu organina, kuid selle vivad ette nha osanikud hingu phikirjaga.
Nukogu lesandeks on lisaks hingu tegevuse planeerimisele ja juhtimise korraldamisele
teostada jrelevalvet ning kontrolli juhatuse tegevuse le nii igusprasuse kui ka
eesmrgiprasuse ja otstarbekuse aspektis. Jrelevalveorganina on nukogul igus nuda
juhatuselt normiprast tegutsemist ja sekkuda juhatuse tsse. Selle tagamise vahendiks on
nukogul pdevus otsustada kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise le. Nukogu
hingu organina vimaldab seega lahendada olukordi hingu siseselt, sltumata osanike
osaluste suurusest ning vajaduseta prduda kohtu poole. Eeldus, et osahingul peab puuduma
nukogu, tidab htlasi kohtussteemi konoomsuse printsiipi ning annab hingule vimaluse
korraldada iseseisvalt oma internseid ksimusi. Saksa iguses tidab osahingu nukogu sama
rolli.

24
K. Saare jt., lk 257258.

13
Juhatuse liikme tagasikutsumine on vimalik ksnes mjuva phjuse esinemisel. Nude
kohtusse esitajal tuleb selle olemasolu phjendada ja tendada. Peaasjalikult loetakse mjuvaks
phjuseks juhatuse liikme kohustuse kestev oluline rikkumine. Olulise lepingurikkumisega on
tegemist eesktt VS -s 116 lg 2 punktides vljatoodud juhtudega. Vastava rikkumise
esinemisel on kahjustatud lepingupool igustatud sama stte lg 6 jrgi kestvuslepingu les
tlema. Kuna osahingu ning juhatuse liikme vahel eksisteeriv ksundusleping on reeglina
kestvusleping, tuleks mjuva phjuse tuvastamisel tugineda lisaks VS -dest 196 ja 631
tulenevale kestvusvlasuhte regulatsioonile ja praktikale. Kuigi lestlemise iguse kohta
vivad pooled teha omavahelise kokkuleppega kitsendusi, on Eesti iguskirjanduses mrgitud,
et kohus ei ole kohustatud lhtuma juhtorgani liikme lepinguga stestatud mjuva phjuse
miste piirangutest.25

VS -i 196 lg 1 ning -i 631 lg 1 snastus toonitab eeldust, et lestlevalt poolelt ei saa oodata
lepingu jtkamist ettenhtud ajani vi korralise lestlemiseni. Vastav eeldus vib seisneda
pooltevahelise usalduse kaotamises vi juhatuse liikme kohustuse rikkumises. Samuti sltub
see mitmetest konkreetse pooltevahelise igussuhte eripradest. Juhatuse liikme puhul tuleb
arvestada nii vastutusrikka ametikoha kui hingu tegevusvaldkonnas tavaks olevate
standarditega. Sarnaselt erakorralise lestlemise olukorraga tuleks juhatuse liikme kohtu
kaudu tagasikutsumisel hinnata poolte huve kaalumise teel. Selles osas tulevad kne alla
juhatuse liikme erahuvid ning hingu huvid vastavalt ametisuhte jtkumiseks vi lppemiseks.
Lepingu erakorraline lestlemine ei eelda teise poole sd ega vabandatavuse puudumist
kohustuse rikkumisel.26 Sama phimte kehtib ka juhatuse liikme kohtu kaudu
tagasikutsumisel.

Saksa iguse raames -st 38 lg 1 GmbHG tulenev vaba tagasikutsumisigus kehtib vaid juhul,
kui osanikud ei ole hingu phikirjaga ette ninud, et tagasikutsumine on vimalik vaid mjuva
phjuse olemasolul. Sellega seoses stestab 38 lg 2 GmbHG, et hingu phikirjas vib piirata
tagasikutsumise lubatavust tingimusega, millega tehakse vajalikuks olulise phjuse olemasolu.
Selliseks phjuseks on sama stte kohaselt eelkige kohustuse raske rikkumine vi ebapdevus
hingut korrapraselt juhtida. Oluline phjus ja mjuv phjus on siinkohal ksitletavad
snonmidena. Osanikud vivad olulise phjuse mistet phikirjas sisustada, kuid see ei piira
tagasikutsumist mnel muul olulisel phjusel.

25
K. Saare jt., lk 127.
26
P. Varul jt. Vlaigusseadus. I. Kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2006, 196/4.1.

14
Kui hingu phikirjaga on Saksa iguse raames juhatuse liikme tagasikutsumise eeldusena ette
nhtud olulise phjuse olemasolu, on osanikud kohustatud hletama selle esinemise le.
Sellest tulenevalt on vimalikus vaidluses heks pooleks hing. Samuti lasub olulise phjuse
tendamiskoormis hingul. Oluliseks phjuseks saab ldphimtte jrgi lugeda phjust, mille
tttu ei saa mlema poole huvisid kaaludes mistlikult eeldada juhatuse liikme ametisuhte
jtkumist. Kaalumisel on eelkige juhatuse liikme huvid ning sellised hingu huvid, mis
puudutavad korraprast, efektiivset ja majanduslikult edukat juhtimist, samuti vlausaldajate
ning avalikkuse huvid. Sealhulgas peavad juhatuse liikme huvid olema seotud tema
ametipositsiooniga, ehk siia ei kuulu erahuvid. Niteks on Saksa iguskirjanduses vljendatud
seisukohta, et kaalumisele tulevad juhatuse liikme varasem panus ning tema potentsiaalne
panus hingusse tulevikus, kuid mitte huvi elatusallika silitamise osas.27 Vastav phimte
soodustab oluliselt hingu huve, kuna ka juhatuse liikme huvid seonduvad kaalumisel
konkreetselt tema vimaliku panusega hingusse. Muus osas on mjuva phjuse sisustamisel
kestvusvlasuhte praktikale tuginemine vimalik. Phimtte lekandmine Eesti igusesse
soodustaks vhemusosanike huvide kaitset, kuna tihtipeale on need seotud hingu efektiivse
toimimisega.

Saksa iguses 38 lg 2 GmbHG teine lause illustreerib olulise phjusena kahte juhtumite
rhma, milleks on kohustuse raske rikkumine ning ebapdevus. Siia alla mahuvad mitmed
vimalikud juhtumid, millest ei pea olema tulenenud kahju. Kolmanda juhtumite rhmana vib
arvestada lahkhelisid juhatuse liikmete vahel, millest tulenevalt ei ole nendevaheline koost
enam vimalik.28 Tegemist on niinimetatud usalduse kaotamise juhuga, mis tuleb kne alla ka
osanike ja juhatuse liikme vahel. Eesti igusteooria liigitab juhatuse liikme ebapdevuse
kohustuste rikkumise alla, kuid sisuliselt lhtutakse hindamisel samadest standardistest, mis
Saksa igusteoorias. Mjuvaid phjuseid juhatuse liikme tagasikutsumiseks on lhemalt
ksitletud jrgnevates peatkkides, arvestades vimalikke raskusi, mis vivad nende
tendamisel ja iguskaitsevahendi rakendamisel esile tulla.

27
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 8384.
28
ibid., 38/renr. 85.

15
2. Mjuv phjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks
2.1. Usalduse kaotus tagasikutsumise alusena

Usalduse kaotus vib seisneda juhatuse liikme ning osanike vi teise juhatuse liikme vahelises
vastuolus. See oluliselt avardab mjuva phjuse mistet vrreldes juhatuse liikme kohustuse
rikkumisega. Selle alla vib arvestada juhtumid, mille on tinginud sellised vastuolud osanike ja
juhatuse liikme vahel, millest tulenevalt ei saa eeldada ametisuhte jtkamist. Kne alla vivad
tulla ka juhatuse liikmete, kui neid on mitu, vahelised erimeelsused, mis takistavad hingu
toimimist. Selline iguspraktika eelistab hingu huve. Siiski ei ole Eesti kohtupraktikas vlja
kujunenud kindel phimte, kas tagasikutsutava juhatuse liikme suhtes usalduse kaotus peaks
olema tingitud mnest tema poolt tehtud juhtimisveast vi viks vastuolu alus seisneda ka
temast mittesltuvas vi mittetulenenud asjaolus.

Usalduse kaotust osanike ning juhatuse liikme vahel on mjuva phjusena juhatuse liikme
tagasikutsumiseks ksitlenud Harju Maakohus 2006. aasta lahendis nr. 2-06-5917: Kohus
leiab, et majandustegevuses on usaldus vga olulisel kohal. Sellest vib otseselt sltuda
rihingu majanduslik edukus kuivrd tehinguid tehakse usaldusvrsete partneritega. Usaldus
thendab muuhulgas seda, et vetud kohustusi tidetakse nuetekohaselt ning raha ei lhe
kaduma. [...] Kohtu hinnangul vib raha mittelbipaistev haldamine olla aluseks juhatuse
liikme suhtes usalduse kaotuseks. Usalduse kaotus on mjuvaks phjuseks juhatuse liikme
tagasikutsumiseks. Antud lahendis nhakse raha mittelbipaistvat haldamist vastuolu alusena,
kuid kohus ei snasta kindlaid printsiipe, mil mral vib usalduse kaotamine kujuneda
tagasikutsumist igustavaks asjaoluks.

Kuigi Eesti iguspraktikas ei ole antud ksimuses vlja kujunenud seisukoht, vib seda
sisustada Saksa iguspraktika pinnalt. Nimelt on osanikud niteks kahe juhatuse liikme vahelise
vastuolu puhul vabad otsustama, keda tagasi kutsuda.29 Selles osas ei ole oluline, kas
tagasikutsutav juhatuse liige phjustas erimeelsuse, kaotas usalduse juhtimisvea tttu vi kas
seisnes see temast sltuvas vi tulenenud asjaolus. Oluline on vabaneda hingusisesest
vastuolust, isegi kui see peaks thendama ilma sta juhatuse liikme tagasikutsumist. Phimte
kehtiks ka osanike ja juhatuse liikme vahelise vastuolu puhul, mis takistab hingu toimimist.
Sedasi on hingu huvid seatud juhatuse liikme omadest krgemale.

29
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 88.

16
Sama phimtet vib rakendada Eesti iguses juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumisel.
Mjuvaks phjuseks vib lugeda usalduse kaotust juhatuse liikmete vi juhatuse liikme ja
osanike vahelise vastuolu tttu. Alusetute nuete vltimiseks tuleks arvestada, kas vastuolu on
niivrd oluline, et see mjutab hingu efektiivset toimimist ning kas konkreetse juhatuse liikme
tagasikutsumine lahendaks selle vastuolu. Sellisel juhul ei ole nutav kohustuse rikkumise
esinemine, vaid mjuvaks phjuseks kohtu kaudu tagasikutsumisel piisaks hingu tegevust
takistavast vastuolust. Kuna tegemist on vga laia mratlusega, millisel juhul vib
tagasikutsumise phjendamisel toetuda usalduse kaotusele, ei valmista sellele tuginemine
vhemusosanikele erilisi raskusi. Usalduse kaotust vib phjendada vhemusosaniku ning
juhatuse liikme vahelise vastuoluga. Siiski vib keeruliseks kujuneda tendamine, et usalduse
kaotuse aluseks olnud vastuolu hingu tegutsemist takistaks.

Lisaks on ksitav, kas hletamiskokkulepped, mis on slmitud kigi osanike vahel juhatuse
liikme ametis hoidmiseks, on ksitletavad tagasikutsumisel vastuvitena, kui osa neist soovivad
kohtu kaudu tagasikutsumist. Saksa iguses tuleneb sellistest kokkulepetest niteks
tagasikutsumisotsuse thistatavus. Seda tuleks aga pigem eitada, kuna vastava
iguskaitsevahendi eesmrk on anda osanikele vimalus hletamisest sltumata kohustusi
rikkunud vi ametipositsiooni kuritarvitanud juhatuse liige tagasi kutsuda. Kll vib selline
hletamiskokkulepe osutuda suurele hingusisesele poolehoiule juhatuse liikme suhtes.
Sellega seoses vib olla mjuv tagasikutsutava juhatuse liikme vastuvide, mis tugineb sellisele
hletamiskokkuleppele, kui ksimusel all on tagasikutsumine usalduse kaotusest tulenevatel
asjaoludel.

2.2. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine tagasikutsumise alusena

2.2.1. Kohustuse rikkumisele tuginemise phimtted

Sagedamini on mjuva phjusena juhatuse liikme tagasikutsumiseks ksitletav kohustuse

rikkumine juhatuse liikme poolt. Kohustuse rikkumise tuvastamisel tuleb lhtuda juhatuse
liikmelt tavaliselt oodatavast standardimrast. Otsustav on, kas juhatuse liige tidab oma
kohustusi hingu tegevusvaldkonnas tavaks kujunenud hoolsusega. Samuti on juhatuse liikmel
hingu ees lojaalsuskohustus, mille rikkumine vib olla mjuv phjus juhatuse liikme
tagasikutsumiseks. Kohustuse rikkumine vib seisneda ainuksi ka juhatuse liikmelt oodatud
lesannete mittetitmises vi ebakompetentses titmises.

17
Juhatuse liikme kohustuste eriprad tulenevad seadusest, phikirjast, ametilepingust, krgemal
seisvate organite otsustest ning samuti tegevusvaldkonna tavadest, juriidilise isiku liigist,
ldisest eesmrgist ning hea usu ja mistlikkuse phimttest. Eesti iguskirjanduses on
juhatuse liikme kohustused liigitatud peaasjalikult ldisteks, peamisteks ja spetsiifilisteks.30
ldised kohustused on hoolsus- ja lojaalsuskohustus, mis peegeldavad teiste kohustuste
titmise standardit. Nende kaudu on vimalik hinnata juhatuse liikme peamiste ja spetsiifiliste
kohustuste titmist.

2.2.2. Peamised kohustused

Juhatuse liikme peamised kohustused on philiselt juhtimine ja esindamine. Eesti

iguskirjanduses leidub mitmeid erinevaid variante nende liigitamiseks. Levinud on ksitlus
mille kohaselt jaguneb juhtimiskohustus viieks jrgnevaks juhtimisfunktsiooniks. Planeerimine
seisneb eesmrkide pstitamises, poliitika formuleerimises ja protseduurireeglite
kehtestamises. Sellest tulenevalt peab juhatuse liige omama visiooni, mida teha tulevikus.
Eelnevaga seostub arendamise funktsioon. Selle all tuleb mista nii organisatsiooni kui
ttajate arendamist ning ndisajastamist. Samuti vljendub juhatuse liikme juhtimiskohustus
eestvedamise funktsioonis. Nimelt peegeldab see ttajate motiveerimist pingutama
organisatsiooni eesmrkide nimel. Organiseerimise funktsioon kajastub organisatsiooni
struktuuri vljaarendamises, tjaotuse ja vastutuse korraldamises ning inimeste ja ressursside
mratlemises. Selle eesmrgiks on organisatsiooni ressursside kige majanduslikum ning
optimaalsem kasutamine. Viienda juhtimisfunktsioonina neb kontrolli funktsioon ette
tulemuste hindamist ning tagasiside andmist. Eelnimetatud juhtimisfunktsioonidest peab
juhatuse liige oma tegevustes lhtuma. Sellest tulenevalt loovad juhtimisfunktsioonid htse
juhtimiskohustuse.31

Teiseks juhatuse liikme peamiseks kohustuseks on esindamine. Esindamiskohustust tuleks

eristada juhtimiskohustusest, mistttu ei saa seda liigitada eraldiseisva juhtimisfunktsioonina.
Juhtimiskohustus nitab, millises ulatuses on juhtimistoimingud lubatud sisesuhtes.
Esindamiskohustus seevastu vljendub vlissuhtes. Esindamiskohustus toimib esindusiguse
piires, mis vib mitme juhatuse liikme olemasolul olla erinevalt jaotatud. Arvestada tuleb

30
P. Varul jt. rihingu juhtorganid. rihingu juhtorganite liikmete igused, kohustused ja vastutus. Tallinn:
ripeva Kirjastus 2005, lk 53.
31
R. Alas. Juhtimise alused. Viies trkk. Tallinn: Klim 2008, lk 53152.

18
piiridega, et juhatuse liikme esindusigus ei ulatu rihingu nimel igustoimingute
tegemiseni.32 Nimetatud peamiste kohustuste titmisel tuleb silmas pidada vastavaid
standardeid, mis tulenevad juhatuse liikme ldistest kohustustest tegutseda hoolikalt ning
lojaalselt. Peamiste kohustuste tegemata jtmine vi standarditele mittevastav sooritamine vib
olla mjuvaks phjuseks juhatuse liikme tagasikutsumisel.

2.2.3. ldised kohustused: hoolsuskohustus

Hoolsuskohustuse puhul on tegemist objektiivse kitumisstandardiga, mille jrgimine on

juhtorgani liikmele kohustuslik oma tegevuses igussuhtes juriidilise isikuga. Selle abil on
vimalik hinnata juhatuse liikme peamiste ja spetsiifiliste kohustuste titmist. Juhatuse liige
tegutseb oma kohustusi tites ksundisaajana, mistttu laieneb talle ka VS -st 620 lg 2
tulenev standard tegutseda vastavalt oma teadmistele ja vimetele ksundiandja jaoks parima
kasuga ning hoida ra kahju tekkimine ksundiandja varale. Arvestades et juhatuse liige
tegutseb majandus- vi kutsetegevuses, peab ta lisaks eelnevale toimima ldiselt tunnustatud
kutseoskuste tasemel. Tegemist on mratlemata igusmistega, mille sisu sltub konkreetsest
olukorrast.

Sellest tulenevalt tuleb silmas pidada hoolsuskohustuse titmise hindamisel kiki neid
asjaolusid, mis mjutavad konkreetse hingu ning tema juhatuse liikme vahelist igussuhet.
Sinna alla kuuluvad igussuhtes ning hingu tegevusvaldkonnas standardiks saanud tavad,
hingu suurus ja eesmrgid. Juhatuse liikme tagasikutsumise mjuvaks phjuseks saab lugeda
vaid konkreetset kohustuse rikkumist mitte pelgalt vale otsuse tegemist. Seda on ka Prnu
Maakohus 2014. aasta lahendis nr. 2-13-26661 tdenud, et mjuva phjuse miste sisustamisel
on vaja tuvastada konkreetne kohustuse rikkumine: Ei ole vlistatud, et nukogu ja/vi
juhatuse liikmed teevad valesid majanduslikke otsuseid, kuid ka see iseenesest ei ole
automaatselt juhtorgani liikme tagasikutsumise aluseks, kui ta on jrginud vajalikku hoolsust.
Kesolev kohtulahend seab tagasikutsumisigusele kindlad piirid, mis ei luba mjuvaks
phjuseks arvestada pelgalt juhatuse liikme poolt tehtud vigu. Kne alla tulevad juhtumid, mis
hlmavad konkreetset hoolsuskohustuse rikkumist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-169-14
selgitanud, et juhatuse liikme ldine hoolsusstandard thendab seda, et ta peab tegutsema heas
usus, informeeritult, koosklas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Nimetatud kriteeriumitele
mittevastav tegutsemine on seega ksitletav hoolsuskohustuse rikkumisena.

32
U. Arume. Organisatsiooni ja juhtimise iguslik korraldus. Tallinn: Juura 2013, lk 202203.

19
Eesti iguskirjanduses on vetud seisukoht, et hoolsuskohustuse rikkumisena on ksitletav
ksnes ametikohale astumine, kui juhatuse liige ei ole niteks haridustaseme vi keeleoskuse
puudumise tttu rihingut vimeline juhtima.33 Siiski ei saa eeldada, et juhatuse liige omaks
eriteadmisi kigis rihingut puudutavates ksimustes. Tema kitumine peab olema
majanduslikult otstarbekas. Sellest tulenevad ka hoolsuskohustuse kolm elementi, millest
juhatuse liige peab lhtuma hoolsus, informeeritus ning riskide kaalutletud hindamine.34 Oma
kohustuste titmiseks vib ta kasutada spetsialisti abi. Prdumine spetsialisti poole seondub
hoolsuskohustuse elemendiga olla piisavalt informeeritud. Sellise vimaluse kasutamata
jtmine olukorras, kus see osutub vajalikuks, vljendub aga hoolsuskohustuse rikkumises.

Samuti on Eesti iguskirjanduses vljendatud seisukohta, et juhatuse liikmel ei ole vimalik

phjendada kohustuste mittetitmist sellega, et see kib talle le ju. Juhatuse liige peab
tegutsema asjaomase kompetentsusega. Kui tema tegevus ei vasta ldtunnustatud kutseoskuse
nuetele, isegi kui ta on teinud kik endast oleneva, saab lugeda juhatuse liiget
hoolsuskohustust rikkunuks.35 htlasi on see aluseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks.

rihingu juhtimisega kaasnevad paratamatult erinevad riskid hingu varale. Juhatuse liige
peab olema vimeline nendega arvestama ning nendest tulenevalt otsuseid langetama.
Sealjuures peab juhatuse liige ette ngema ja pdma minimaliseerida ohtusid, millega rihing
erinevate tehingute puhul silmitsi vib seista. ririskide tielik vltimine ei ole rihingu
majandusliku edu seisukohast otstarbekas. Vetud riskid peavad olema kaalutletud ning
phjendatud, et juhatuse liikme kitumine vastaks hoolsuskohustuse standardile.36
Ebamistlike riskide vtmine ilma, et juhatuse liige suudaks phjendada oma kaalutlusi
tehingute tegemisel, vljendub hoolsuskohustuse rikkumises. Kui vastav kitumine osutub
pidevaks, vib kohus arvestada seda mjuva phjusena juhatuse liikme tagasikutsumise nude
hindamisel. Siiski vib osanikel keeruliseks osutuda tendamine, milliseid riske saab lugeda
ebamistlikeks. Siin tuleks lhtuda hingu tegevusvaldkonnas vljakujunenud tavadest.

33
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku ldosa seadus, 35/3.2.1.
34
U. Arume, lk 189
35
K. Saare. Eraigusliku juriidilise isiku organi liikmete igussuhted. Juridica VII/2010, lk 488.
36
ibid., lk 488.

20
2.2.4. ldised kohustused: lojaalsuskohustus

Juhatuse liikme teiseks ldiseks kohustuseks on lojaalsuskohustus. Sarnaselt

hoolsuskohustusele on lojaalsuskohustus phistandardiks peamiste ja spetsiifiliste kohustuste
titmisel. Eelkige seisneb see kohustuses tegutseda hingu huvides, sealjuures vltides
omakasu ning iseenda ja hingu huvide konflikti. Juhatuse liikme lojaalsuskohustus tuleneb
TSS -st 35 ja VS -st 620 lg 1 ning koosneb peaasjalikult neljast komponendist, mis ei ole
ammendavad konkurentsikeeld, laenukeeld, konfidentsiaalsuskohustus ja huvide konflikti
vltimise kohustus.37

Osahingu juhatuse liikme konkurentsikeeld tuleneb S -st 185 lg 1. Juhatuse liige ei vi

osanike nusolekuta olla fsilisest isikust ettevtjaks osahingu tegevusalal, osahinguga
samal tegevusalal tegutseva tishingu osanik vi usaldushingu tisosanik ega osahinguga
samal tegevusalal tegutseva rihingu juhtorgani liige, vlja arvatud, kui tegemist on hte
kontserni kuuluvate hingutega. Nusoleku annab nukogu, kui nimetatud organ on osahingus
ette nhtud. Seadus ei keela juhatuse liikmel konkurendi juures tlepingu alusel ttamast.
Kll vivad pooled stestada konkurentsikeelu tpsustusi ametilepingus. Et tuvastada
konkurentsikeelu rikkumine, tuleb hinnata, kas juhatuse liige kahjustab tema poolt juhitud
rihingu igustatud huve, tites lesandeid konkureerivas rihingus. Hindamise aluseks vib
osutuda niteks oht kaotada potentsiaalne klient samal turul tegutsevale konkurendile.
Seejuures rihingu igustatud huvide kahjustamine ei thenda, et sellele peaks ilmtingimata
olema tekkinud varaline kahju, vaid piisab ka selle tekkimise ohust. Tavaliselt lppeb juhatuse
liikme konkurentsikeeld ametisuhte lppemisega.38

Laenukeeld seisneb keelus osahingul anda juhatuse liikmele laenu vi tagada tema poolt
vetavat laenu. Nimetatud keelu allikaks on S 159 lg 1 p 4. Laenukeeld tidab eesmrki
vltida ametipositsiooni rakasutamist isiklikes huvides juhatuse liikme poolt. Vastavat keeldu
rikkuv tehing on thine, kuid see on sellegipoolest vaadeldav lojaalsuskohustuse rikkumisena
ning kohtu jaoks vimaliku mjuva phjusena juhatuse liikme tagasikutsumiseks.

Konfidentsiaalsuskohustus tuleneb S -st 186 lg 1 ning kaitseb hingu risaladust.

risaladuse miste ei ole seaduses lahti mtestatud ning selle sisu vib iga konkreetse rihingu

37
P. Varul jt., rihingu juhtorganid, lk 6579.
38
ibid., lk 6768.

21
puhul olla erinev. ldjuhul vib risaladuseks lugeda rihingu klientuuri, infot
tootmisprotsessi ja hinnakujunduse kohta vi infot lepingupartnerite ja kehtivate lepingute
kohta. Pooled vivad stestada ametilepingus tpsustusi risaladuse sisu ja selle hoidmise
kestvuse osas. risaladuse mistet on Riigikohus puudutanud lahendis 3-2-1-103-08, mille
mtestamisel toetuti Saksamaa Liidukohtu praktikale: risaladus on asjaolu, mis on seotud
ettevtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevtja poolt
peab olema kas dokumenteeritud vi vhemalt selgelt ratuntav. Lisaks vivad pooled ette
nha leppetrahvi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise osas. Seevastu on Saksa iguses vetud
karmim seisukoht ning seadusega on stestatud sanktsioonid risaladuse levitamise jaoks.39

Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse neljas komponent on vltida enda ja hingu huvide

konflikti. See tuleneb ldkohustusest kituda tsiviilsuhetes heas usus. Huvide konflikti
vltimise sisu seisneb kohustuses eelistada rihingu huve ning mitte kasutada ra ametikohta
isiklike huvide teenimiseks. Vastava kohustuse rikkumise hindamisel tuleks toetuda ldistele
hea usu phimttest tulenevatele printsiipidele. Sellest tulenevalt vib pahauskne tegutsemine
olla aluseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Huvide konflikt seisneb eelkige tehingute
tegemises, milleks on juhatuse liikmel isiklik huvi.

Lisaks puudutab Tartu Maakohus 2011. aasta lahendis nr. 2-11-16737 lojaalsuskohustuse
rikkumist ning mrgib, et [tehingute tegemine osahingu nimel enda huvides] on ksitatav
juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ja mjuva phjusena S 184 lg 5 mttes, milline
annab aluse nuda juhatuse liikme tagasikutsumist. Samale seisukohale on judnud ka Prnu
Maakohus 2009. aasta lahendis nr. 2-08-7117 theldades, et rihingu juht kitus enese
huvides, mitte kogu rihingu omanike huvides ja kuulub seetttu rihingu juhatuse liikmest
tagasikutsumisele. Mlema juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumise sisuks oli, et isiklike
ning hingu huvide konflikti vltimise kohustusest ei peetud kinni. htlasi mrgib Prnu
Maakohus samas lahendis, et selline [...] kitumine rihingu juhatuse liikmena ei vasta ka
hea usu phimtetele, asjaosaliste loomulikele ootustele ega headele ritavadele.

Osahingu juhatuse liikmel on vrdlemisi palju kohustusi. Samuti on kohustuste titmise

standard vrdlemisi krge. Sellega seoses ei saa eeldada, et tagasikutsumist soovival
vhemusosanikul viks olla keeruline tugineda kohustuse rikkumisele kui mjuvale phjusele
tagasikutsumiseks. Kuna kohustuste titmise standardid on hinnangulised, peab kohustuste

39
J. Wilhelm. Kapitalgesellschaftsrecht. 3. Auflage. Berlin: De Gruyter Recht 2009, lk 448.

22
rikkumine olema piisavalt selgesti tuvastatav. Nii vib ksitav olla, kas juhatuse liikme poolt
vetud riskid olid phjendamatud vi kas juhatuse liikme konkreetset haridustaset saab lugeda
ebapiisavaks.

2.3. Juhatuse liikme tagasikutsumise ksikjuhtumid

Saksa kohtupraktikas on vrreldes Eesti kohtupraktikaga palju selgemini vlja kujunenud

olukorrad, mida vib ksitleda mjuva phjusena juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Mjuvaks
phjuseks loetakse eelkige olulist kohustuse rikkumist. Sellisena on ksitletavad niteks
jrgmised juhtumid: altkemaksu vtmine, dokumentide vltsimine, maksupettusega
tegelemine, bilansiandmetega manipuleerimine40, osanikele teadlikult valeandmete esitamine,
seksuaalne ahistamine, fsiline kallaletung vi kaastlise vi teise juhatuse liikme
solvamine, ametipositsiooni kuritarvitamine isikliku kasu eesmrgil ning risaladuste
levitamine. Samuti on ksitletav mjuva phjusena juhtimisega seotud teadmiste
puudulikkusest tingitud ebakompetentsus vi pikemaajaline haigestumine ning hingusisesed
tlid, mis halvavad hingu td.41 Lisaks on Saksa kohtupraktika raames ksitletud ka
juhtumeid, mis ei ole kujunenud piisavalt mjuvaks phjuseks juhatuse liikme
tagasikutsumiseks. Selliselt on mittepiisav phjus tagasikutsumiseks niteks juhatuse liikme
krge iga, umbusaldushletuse lbiviimine juhatuse liikme suhtes, aastaaruandele
allakirjutamisest keeldumine, samuti phjused, mis olid juhatuse liikme ametisse mramisel
juba teada42, kirjalikud etteheited juhatuse liikme poolt, kui nendel on alus, endale omavoliline
puhaskasumi vljamaksmine, kui see oli hingus seni kehtinud tava, ega ka tekkide
eksikombel isiklikule kontole vljakasseerimine.43

40
W. Berendes. Geschftsfhrerabberufung: Abberufung des GmbH-Geschftsfhrers. Paderborn 2010, lk 34.
41
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 9697.
42
W. Berendes, lk 4.
43
H. Fleischer/W. Goette, 38/renr. 100.

23
Kokkuvte

Kesolevas uurimists ksitleti juhatuse liikme ametisuhte lppemise aluseid, nende

rakendamise eeldusi ning iguspraktika kigus vljakujunenud printsiipe. Uurimist eesmrk
oli selgitada, kas kehtiv igus annab vhemusele piisava huvide kaitse olukorras, kus ametis
olev juhatuse liige ei juhi hingut nuetekohaselt. Selleks keskendus uurimist peaasjalikult
juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumise mehhanismile, mis on htlasi vhemusosanike
iguskaitsevahend. Uurimisksimuse kontekstis ksitleti vimalikke phjuseid, miks on vastav
vhemusosanike iguskaitsevahend seni vhe rakendust leidnud. Probleemi analsimisel
toetuti eelkige Eesti ning Saksa igusteooria ja praktika vrdlusele. Sealjuures ksitleti
erinevaid Saksa iguse raames vljakujunenud tagasikutsumisiguse phimtteid ning
analsiti, millistele printsiipidele oleks vimalik toetuda Eesti iguspraktika sisustamisel.

Osahingu juhatuse liikme ametisuhte lppemise alusteks on ametiaja mdumine, surm,

piiratud teovimeliseks muutumine, tagasiastumine, tagasikutsumine teda valinud organi poolt
ning tagasikutsumine kohtu kaudu. Uurimists juti jreldusele, et Eesti ning Saksa iguses
lhtutakse ametisuhte lppemise aluste rakendamisel sarnastest phimtetest. Peamine
erinevus seisneb juhatuse liikme piiratud teovimeliseks muutumises, mil vastupidiselt Eesti
igusega on ametisuhte automaatne lppemine pigem erandlik, ning kohtu kaudu
tagasikutsumises, mida Saksa iguses ei ole mehhanismina ette nhtud. Sellegipoolest on vlja
kujunenud Saksa kohtupraktika tagasikutsumisiguse osas ning vhemusosanike kaitset
peetakse thusaks.

Vastupidiselt Eesti iguspraktikale on Saksa iguses hleiguse piiramine juhatuse liikmel,

kes on htlasi osanik, oluliseks mehhanismiks vhemusosanike huvide kaitses, kui otsustatakse
mjuval phjusel juhatuse liikme tagasikutsumise le. Vastav ste piirab juhatuse liikmel enda
ametisse jmise osas hletada, isegi kui ta on enamusosanik. Eesti kohtupraktika on seni
vlistanud hleiguse piiramise vimaluse juhatuse liikme tagasikutsumisel. Kehtiv phimte
vldib soovimatut olukorda, kus enamusosanikust juhatuse liikme tagasikutsumine oleks
niivrd lihtne, et vhemusosanikel on vimalik seda pahatahtlikult ra kasutada. Uurimists
on jutud seisukohale, et kui tagasikutsumist saab siduda mjuva phjuse esinemisega, vib
hleiguse piiramise mehhanism tagada vhemusosanike huvide kaitse hingu siseselt,
vajaduseta vtta ette kulukas ning ajamahukas kohtuvaidlus.

24
Eesti kohtupraktikas on rhutatud, et juhatuse liikme tagasikutsumine kohtu kaudu on viimane
abinu osanike huvide kaitseks. Enne iguskaitsevahendi rakendamist peavad tagasikutsumist
soovivad osanikud vastavat otsust pdma saavutada hingu siseselt. Vastav eeldus vib olla
phjuseks, miks juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumine seni vhe rakendust on leidnud.
Samuti vib see viidata, et vhemusosanikud leiavad oma huvide kaitset tavaliselt juba teistest
mehhanismidest. Oluline roll vhemusosanike iguste kaitsel on nukogul. Kui hingu
phikirjaga on vastav organ ette nhtud, vimaldab see lahendada juhatuse liikme
tagasikutsumisega seotud ksimusi osahingu siseselt ning sltumata osanike osaluste
suurusest.

Eesti iguses on juhatuse liikme kohtu kaudu tagasikutsumise nudeigus vaid neil osanikel,
kelle osadega on esindatud vhemalt 1/10 osakapitalist. Kesolevas uurimists on jreldatud,
et vhemusosanike huvide kaitse tugevdamiseks vib nha Austria iguse eeskujul parema
lahendusena, kui vastav igus oleks igal osanikul sltumata osade suurusest.

Kohtu kaudu tagasikutsumise keskseks eelduseks on mjuva phjuse olemasolu. Kuna juhatuse
liikme ametisuhe on ksundilaade igussuhe, kohaldatakse sellele vlaigusseadusest tulenevat
ksunduslepingu regulatsioone. Sellest tulenevalt tuleb kaaluda poolte huve. Juhatuse liikme
tagasikutsumise puhul on kaalumisel hingu huvid ning juhatuse liikme huvid. Eelkige on
mjuva phjusena ksitletav juhatuse liikme kohtuse rikkumine. Kohustuse rikkumine vib
seisneda kohustuse titmata jtmises vi standarditele mittevastavas titmises. Juhatuse liikme
kohustuste titmise standardid tulenevad hoolsuskohustusest ja lojaalsuskohustusest. Juhatuse
liikme tagasikutsumisel vib takistavaks asjaoluks kujuneda mjuva phjuse tuvastamine.
Osahingu juhatuse liikmel on vrdlemisi palju kohustusi. Samuti on kohustuste titmise
standard vrdlemisi krge. Kuna kohustuste titmise standardid on hinnangulised, peab nende
tendamisel rikkumine olema piisavalt selgesti tuvastatav.

Lisaks vib mjuva phjusena tagasikutsumiseks ksitleda ka usalduse kaotust. See vib
seisneda tekkinud vastuolus juhatuse liikme ja osanike vi teise juhatuse liikme vahel.
Sealjuures on uurimist kigus jutud jrelduseni, et alusetute nuete vltimiseks tuleks Saksa
kohtupraktika eeskujul arvestada, kas vastuolu tttu on takistatud hingu efektiivne toimimine.
Selle tendamine vib vhemusosanikul osutuda keeruliseks, kuna vastuolu juhatuse liikme
ning vhemusosanike vahel ei pruugi takistada hingu toimimist.

25
Analsides vimalikke iguskaitsevahendi rakendamist raskendavaid asjaolusid kohtu kaudu
tagasikutsumisel, vib juda jreldusele, et vhemusosanike huvide kaitse eesmrgil tuleks
selle rakendamise tingimusi leevendada. Seaduses stestatud iguskaitsevahendid kehtivad
kigi hte liiki hingute suhtes vrdselt ning tagavad seelbi suurema iguskindluse.
Leebematel eeldustel phinev kohtu kaudu tagasikutsumise mehhanism mjuks igusssteemis
efektiivsemalt ning vimaldaks vhemusosanikel oma huve thusamalt kaitsta.

26
Beendigung des Anstellungsverhltnisses des GmbH-Geschftsfhrers
(Zusammenfassung)

Das Thema der Forschungsarbeit handelt von den Mechanismen fr die Beendigung des
Anstellungsverhltnisses des GmbH-Geschftsfhrers auf Basis des estnischen Rechts. Das
estnische Gesellschaftsrecht ist aufgrund der Prinzipien des deutschen Rechtes aufgebaut,
weshalb diese in der gegebenen Forschungsarbeit verglichen werden. Die Analyse enthlt
Gegenberstellungen in Themen Grundstze der verwendbaren Rechtsakte und die
Voraussetzungen fr deren korrekte Verwendung. Aufgrund dieser Analyse werden auch
Prinzipien des deutschen Rechts bewertet so fern sie im estnischen Recht verwendbar sind.

Die Mechanismen fr die Beendigung des Anstellungsverhltnisses des GmbH-

Geschftsfhrers hneln sich in beiden Rechtsrumen. Das Anstellungsverhltnis der
Geschftsfhrer kann enden aufgrund Amtszeitablaufs, im Falle des Todes, aufgrund dauernder
Verhinderung der Wahrnehmung des Amtes, Amtsniederlegung, oder Abberufung. Im
estnischen Rechtsraum ist es zustzlich mglich Geschftsfhrer abzuberufen durch
gerichtliche Entscheidungen. Falls das Anstellungsverhltnis endet unterscheidet man
zwischen dem Verlust der Dienstposition und dem Ende des mit ihm geschlossenen
Dienstvertrages. Zu jeder Zeit ist es mglich den Geschftsfhrer abzuberufen aufgrund einer
Entscheidung der Gesellschafter. Der Geschftsfhrer kann grundlos und zu jeglicher Zeit das
Amt niederlegen, jedoch ist es mglich den mit ihm geschlossenen fristigen Dienstvertrag nur
aus wichtigem Grund zu kndigen. Die automatische Beendigung des Anstellungsverhltnisses
ist auerdem mglich falls der Geschftsfhrer stirbt oder aufgrund einer dauernden
Verhinderung der Wahrnehmung des Amtes, welches im deutschen Rechtsraum jedoch eher
selten vorkommt.

Das Ziel dieser Forschungsarbeit ist es zu erlutern ob das zurzeit gltige estnische Recht die
Interessen der Minderheiten gengend schtzt, falls der Geschftsfhrer den GmbH nicht
ordnungsgem leitet. Obwohl es im estnischen Rechtsraum mglich ist Geschftsfhrer durch
gerichtliche Entscheidungen abzuberufen, verwendet man dieses rechtliche Schutzmittel nur
selten. Aufgrunde dessen ist es erforderlich die hindernden Faktoren zu untersuchen. In der
deutschen Gerichtspraxis haben sich Abberufungsprinzipien gebildet, welche man mit den
estnischen Prmissen zur Abberufung durch gerichtlichen Entscheidungen vergleichen kann.
Diese Forschungsarbeit befasst sich hauptschlich mit dem Recht der Gesellschafter den
Geschftsfhrer durch gerichtliche Entscheidungen abzuberufen.

27
Im estnischen Gerichtspraxis drckt man den Standpunkt aus, dass die Abberufung eines
Geschftsfhrers durch gerichtlichen Entscheidungen recht extrem ist. Bevor die Gesellschafter
sich an ein Gericht wenden, ist es jedoch notwendig eine Lsung innerhalb der Gesellschaft zu
suchen. Falls die Abberufung auf einem wichtigen Grund basiert, ermglicht es die deutsche
Rechtspraxis innerhalb der Gesellschaft ein Abstimmungsverbot einzufhren, das die
Gesellschafter beeinflusst, die auch direkt in der Leitung des Geschfts beteiligt sind. Im
estnischen Rechtspraxis ist dies ausgeschlossen. Das obenerwhnte Abstimmungsverbot
frdert einerseits den Schutz der Interessen der Minderheitsgesellschafter, jedoch anderseits
ruft es eine Situation hervor, in der es relativ einfach ist einen Geschftsleiter bswillig
abzuberufen.

Abberufung durch gerichtliche Entscheidung ist vor allem ein Mittel zum Schutz der
Minderheitsgesellschafter dieses Mittel knnen Minderheitsgesellschafter verwenden, deren
Geschftsanteile zusammen mindestens einem Zehntel des Stammkapitals entspricht. Diese
Voraussetzung gilt nicht nur jedem einzelnen Gesellschafter, sondern auch im Falle, in dem
mehrere Gesellschafter zusammen den erforderlichen Anteil am Stammkapital hervorbringen
knnen. Die gegebene Vorschrift hlt auch Relevanz in Situationen, in denen zwei
Gesellschafter einen gleichen Anteil besitzen, und aufgrund einer Uneinigkeit innerhalb der
Gesellschaft, es sich als unmglich ergibt den Geschftsfhrer durch Abstimmung der
Gesellschafter abzuberufen. In dieser Forschungsarbeit erreicht der Autor die Folgerung, dass
im Zwecke eines effektiveren Schutzes der Minderheitsgesellschafter, es vorteilhafter wre,
wenn dieses Recht fr alle Gesellschafter, unabhngig von dem Anteil, verwendbar sein wrde,
so wie es im sterreichischen Recht ist.

Die Gesellschafter haben das Recht das gegebene rechtliche Schutzmittel, im Falle in welchem
das GmbH keinen Aufsichtsrat hat, zu verwenden. Der Gesellschaftsvertrag kann voraussehen,
dass es einen Aufsichtsrat gibt, jedoch ist es, im Gegensatz zu Aktiengesellschaften, kein
obligatorisches Organ. Die Existenz des Aufsichtsrats ermglicht es die Abberufung innerhalb
der Gesellschaft zu lsen, unabhngig von der Gre des Anteils im Besitz der Gesellschafter
und ohne Bedrfnis sich an ein Gericht zu wenden.

Die hauptschliche Prmisse zur Abberufung des Geschftsfhrers durch gerichtlicher

Entscheidung ist das Vorhandensein eines wichtigen Grundes. Als wichtigen Grund hlt man
gegebenenfalls das Verletzen der Amtsverpflichtungen oder den Verlust am Vertrauen
entgegen dem Geschftsfhrer. Die Amtsverpflichtungen des Geschftsfhrers stammen aus

28
dem Gesetz, dem Gesellschaftsvertrag und dem mit ihm geschlossenen Dienstvertrag. Das
Verletzen der Pflicht besteht im Nichteinhalten oder dem Standard nicht entsprechenden
Durchfhrung der Pflichten. Der Standard der Durchfhrung der Amtspflichten basiert auf den
Sorgfalts- und Loyalittspflichten. Da die Standarte der Einhaltung der Pflichten subjektiv sind
und von den gegebenen Situationen abhngig ist, kann es kompliziert sein das Verletzen an
Amtsverpflichtungen zu beweisen. Dabei gibt es keine bestimmten Prinzipien, auf denen
beruhend man die von dem Geschftsfhrer genommenen Risiken als unvernnftig oder seine
Bildung als unzureichend ausdrcken knnte.

Beim analysieren der mglichen Faktoren, die die Anwendung der rechtlichen Schutzmittel
hindern knnten, kann man folgern, dass man, im Zweck des Schutzes der Interessen der
Minderheitsgesellschafter, die Anwendungsbedingungen besnftigen sollte. Ein auf sanfteren
Bedingungen basierender Abberufungsmechanismus durch gerichtliche Entscheidung wrde
im Rechtssystem effektiver wirken und auerdem wrde es auch den Schutz der Interessen der
Minderheitsgesellschafter frdern.

29
Kasutatud materjalid

Kasutatud kirjandus:

R. Alas. Juhtimise alused. viies trkk. Tallinn: Klim 2008.

U. Arume. Organisatsiooni ja juhtimise iguslik korraldus. Tallinn: Juura 2013.

W. Berendes. Geschftsfhrerabberufung: Abberufung des GmbH-Geschftsfhrers.

Paderborn 2010. Kttesaadav arvutivrgus: http://www.kanzlei-
uhle.de/files/geschaeftsfuehrer-abberufung.pdf (01.04.2016)

H. Fleischer, W. Goette. Mnchener Kommentar zum GmbHG. 2. Auflage. Stephan/Tieves.

Mnchen: C.H. Beck 2016.

K. Saare. Eraigusliku juriidilise isiku organi liikmete igussuhted. Juridica VII/2010, lk

481490.

K. Saare jt. hinguigus. I. Kapitalihingud. Tallinn: Juura 2015.

P. Varul jt. Tsiviiliguse ldosa. Tallinn: Juura 2012.

P. Varul jt. Tsiviilseadustiku ldosa seadus: kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2010.

P. Varul jt. Vlaigusseadus. I: Kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2006.

P. Varul jt. Vlaigusseadus. III: Kommenteeritud vljaanne. Tallinn: Juura 2009.

P. Varul jt. rihingu juhtorganid. rihingu juhtorganite liikmete igused, kohustused ja

vastutus. Tallinn: ripeva Kirjastus 2005.

J. Wilhelm. Kapitalgesellschaftsrecht. 3. Auflage. Berlin: De Gruyter Recht 2009.

Kasutatud igusaktid:

Gesetz betreffend die Gesellschaften mit beschrnkter Haftung. Gliederungsnummer 4123-1.

(Saksa osahinguseadus)

Gesetz ber Gesellschaften mit beschrnkter Haftung. StF: RGBl. Nr. 58/1906. (Austria
osahinguseadus)

Tsiviilkohtumenetluse seadustik. RT I, 02.02.2016, 8.

Tsiviilseadustiku ldosa seadus. RT I, 12.03.2015, 106.

Vlaigusseadus. RT I, 07.07.2015, 13.

riseadustik. RT I, 30.12.2015, 73.

30
Kasutatud kohtupraktika:

RKTKo 04.03.2015, nr. 3-2-1-169-14.

RKTKo 09.12.2008, nr. 3-2-1-103-08.

RKTKo 08.10.2008, nr. 3-2-1-65-08.

PMKo 04.06.2014, nr. 2-13-2666.

TMKm 28.10.2011, nr. 2-11-16737.

PMKo 08.04.2009, nr. 2-08-7117.

HMKo 13.12.2006, nr. 2-06-5917.

HMKm 30.09.2011, nr. 2-11-26516.

Kasutatud muud igusallikad:

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti ettevtluse kasvustrateegia 2014-2020.

2013. Kttesaadav arvutivrgus:
http://kasvustrateegia.mkm.ee/pdf/Eesti%20ettevotluse%20kasvustrateegia%202014-
2020.pdf (01.04.2016)

31