Mttetalgumeetodi kasutamine hariduses: petajate haridusuuendusse kaasamise nitel

Ene-Silvia Sarv

Ajaloolist tausta
Erinevad koostegemised on inimkonna ja perekonna eksisteerimise ja arengu aluseks, vahepealsetest kogukondadest knelemata. Lpuks on ju ka igas koolis-klassis toimuv enam- vi vhem koostegevuslik. Kui koostegevus piirneb vaid petaja klass autoritaarse mudeliga, pole ppimise edu ja isiksuse arengu toetamine parimal moel toetatud. Eesti kooli ajaloos on koostegevusliku lhenemise, sh rhmat meetodite propageeriate ja kasutajatena enim tuntud Johannes Kis, Heino Liimets, Inge Unt; krgkoolis ja petajate, juhtide tiendkoolituses nt TR Krghariduse labor, Tallinna Juhtide Tienduskoolituse Instituut, TPedI Koolijuhtide tienduskoolituse osakond, Vabariikliku petajate Tiendusinstituudi mitmed osakonnad.
Erilise thtsuse omandasid haridusuuenduses kasutatatud meetodite hulgas osalusel ja initsiatiivil phinevad kavandamis-juhtimis-tegevusmngud*, ajurnnakud, mttetalgud jms, mida sobivama termini puudumisel nimetati ka organisatoor- tehnilisteks (orgtehnilisteks) mngudeks. Need surusid tavaprase administratiiv- parteilise liini krvale ja, mnelgi juhul, kohustasid ht vi teist institutsiooni tegutsema mngutulemustele vastavalt (nt andma ministeeriumi vlja kskkirja, moodustama komisjoni vmt). Suure hulga erinevate kollektiivse mttetegevuse vormide kasutamine lahendas, tagasivaates, vhemalt kaks probleemi: kompenseeris ksikosalejate, spetsialistide individuaalsete kogemuste-teadmiste ja nende kasutuses oleva teabe piiratuse ning andis paljudele kaasarkimisvime ehk "hle" - s.o vimaldas neile demokraatliku osaluse. Ilma eelneva kollektiivse tegevuse kogemuseta poleks niisugune protsess arvatavasti nnestunud. Ajurnnakud ja mttetalgud olid mitmes tiendkoolituskeskuses juba aastaid kasutusel olnud (nt Majandusjuhtide e nn Stiste tee Instituut, Tartu Riiklik likool, Vabariiklik petajate Tiendusinstituut e VT jm). petajate tiendkoolituses oli koosts Tartu Riikliku likooli teaduritega kollektiivse mttetegevuse mitmesuguseid vorme ja tehnoloogiaid kasutatud eelkige

fsikapetajate vabariiklike pevade korraldamisel alates 80. aastate algusest ning mitmel korralisel etapikursusel 1985. - 86. a, samuti koolijuhtide tiendkoolituses nii TPedIs kui VTis. Sobivaks organisatsiooniliseks baasiks osutus suuremate kooliuuenduslike rituste korraldamisel VT oma ruumide ja struktuuridega. Mitu ritust toimus TPedIs. Philistele korraldajatele - Haridusministeeriumile, PTUI-le ja VTile - olid abiks "kollektiivse ajutegevuse organiseerimise" spetsialistid Majandusjuhtide Tiendusinstituudist ja TR Krgkooli laboratooriumist.

Osalus ja osalusefekt
Kooliuuenduse algus 80ndatel oma ajurnnakute, mttetalgute jt rhmatvormidega andis petajate tiendppele uued kvalitatiivsed vimalused. Sisuliselt rakendus mitmes aine- jt rhmas omalaadne enesetiendusvorm, kus petaja osales nii eelneva praktika teadvustamises, analsis, hindamises erinevate kriteeriumide ja mudelite alusel, olemasolevate ning tulevaste haridusvajaduste prognoosimises ning teadvustamises ja formuleerimises, uute hariduseesmrkide pstitamises/snastamises ja nende realiseerimise teede ning vahendite projekteerimises ning edasises katsetamises ja hindamises. Olles seega hariduse oluliste tegevuste kavandaja ja titja rollis samaaegselt, motiveerus petaja tegevus, enesetiendamine muutus loominguliseks piprotsessiks endise passiivse "vastuvtuoleku" asemel. Projekteerimises osalemine nudis petajalt teadmisi ja vimeid, mida alles tuli omandada (nii teoreetilisi pedagoogika ja pshholoogia valdkonnast, ainest jm, kuid ka korrektse eksperimendi kavandamise, teostamise, analsimise, uue piku vi tjuhendi hindamise kohta jms). Selles seisnebki osalusefekt - saavutada enese jaoks uus kvaliteet tunnetuses, eneseteostuses, tegevuses ja kuuluvuses pstitades (hiskonna, kogukonna, osaleja, titja enese jaoks) olulisi eesmrke, kavandades nende elluviimist, tulemuste hindamist ja korrektuuri. "Nii pedagoogil kui ka ppuril peaks olema vimalus pedagoogilises protsessis osalemise phjusi leida iseendas." (Eesti Haridusplatvorm, 13) Teiselt poolt on niisugusel tegevusel palju hisjooni sellega, mida mistetakse

innovatsioonilise ppimise all. Tuleb veel kord rhutada, et juba Rooma Klubi haridusraportis (Botkin, 1978) nimetatakse osalust thtsaimaks aspektiks arengus, ja peaaegu universaalseks nuet osaluse jrele rahvusvahelisest kuni lokaalse ja indiviidi tasandini (Botkin, 13), rakendatuna nii pilastele kui petajatele. Aktiivse osalemise lbi thtsustatud, tegija jaoks oluliste lesannete, probleemide lahendamisel on oma mju sellele, mis edasi toimub ppetundides, koolides. See ulatub (petaja, koolijuhi jt) personaalsete haridusvaadete, haridusfilosoofia kujunemiseni, aga ka koolis toimiva varjatud ppekava ja koolikultuurini. "Kontrollides ja mber hinnates omaenese haridusfilosoofiat ja vahendeid, millega ta selle filosoofia jrgi ppetunnis ttab, oli ta (petaja Ted - minu mrkus) avastanud reflektiivse praktika mudeli, mis mjutas kiki petajaid le maa." (Cohn, Kottkamp 1993, 168) ppimistahte olemasolu ja toetamine, ppimise motiveerimine on oluline nii laste kui tiskasvanute jaoks. Siin vib veel kord prduda Dewey poole. Dewey vaated sellele, kuidas saab ppimine olla pilastele thenduslik ja huvitav, on samavrra kui mitte enamgi olulised tiskasvanute, eriti petajate jaoks. Viimastele sel phjusel, et huvitava ja huviga ppimise kogemus kandub le nende tsse lastega. Dewey vaated vib kokku vtta jrgnevalt: haridus ja elu peavad olema vastastikku seotud; haridus on osa kasvust (growth) ja kasvu jaoks on keskne kogemus, elamus; millest lapsed on huvitatud, sellest algab petaja tegevus, seda suhestab ta oma huvisfriga; intellektuaalset kasvu toidavad kollektiivsed pdlused; ppimine tuleneb "maailma kallal tegutsemisest" (Dewey, 1956). Osaluse (osalusefekti) puhul peegelduvad ja vimenduvad eelkige sisemised motiivid vlises tegevuses.

 Lieberman ja Miller, tehes kokkuvtet oma aja tunnetusuuringutest, rhutavad petaja rolli muutumist: "ppimine ja petamine on vastastikku sltuvad, mitte eraldatud funktsioonid. Selles vaates on petajad eelkige ppijad. Nad on probleemide esitajad (posers) ja lahendajad; nad on uurijad; nad on intellektuaalid, kes on hivatud ppimisprotsessi lahtiharutamisega nii eneste kui nende hoole all olevate noorte inimeste jaoks. ppimine ei ole tarbimine, see on teadmiste tootmine. petamine ei ole etteaste, etendus, see on soodustav juhtimine. ppekava ei ole antus, see on konstrueeritud empiiriliselt, baseerub ppijate ootamatutel/vltimatutel vajadustel ja huvidel. Hindamine/hinnang ei ole kohtumistmine, ta dokumenteerib arengu ajas. Instrueerimine/petamine ei ole tehnokraatlik; ta on leiutav, ksitsarnane ja peale kige muu ks ebatiuslik/umbmrane (imperfect) inimtegevuse ala." (Lieberman, Miller, 1990.) Kaheksakmnendate aastate kasvas lpus petajate ja koolijuhtide aktiivsus, innovatiivsus ja osalus haridusotsustuste tegemisel, toimus hariduse demokratiseerumine n alt-les. heksakmnendate algusest alates, tuleb tdeda, on petajate osalemine le- eestilises praktilises koolikorralduslikus ja projekteerimistegevuses pidevalt vhenenud, osalusefekt minimaalne. Olulisi lesandeid lahendavad haldustasandil teised, kes ka mravad, millal ja milles petajalt nu ksitakse. See ei thenda, et osalusefekti praktiseerimine kadunud oleks - aktiivsemalt ennast otsivaid koole iseloomustab eelkige meeskonnat, kigi vi enamiku petajate haaratus histe probleemide, perspektiivide leidmisse, lahenduste projekteerimisse ja plaanimisse, ppekavatsse. Paljud koolid on seadnud sihiks areneda ppiva organisatsioonina (nt "Omanoline kool"). heks vahendiks teadmustloova ppiva organisatsioonina tegutsemiseks oma mistahes tasandil on aktiivsete koost- ja ppimismeetodite kasutamine. Selliste meetodite he kige komplitseerituma, aga samas kige resultatiivsema rhma moodustavad mttetalgud, nii nende vikevormid, mis on hlpsasti kasutatavad ppetunnis ja huviringits kui n suurvormid, mis vivad moodustada kooli vi suuremagi kogukonna arengu skeleti. Et viimasest seisukohast paremini aru saada, illustreerime seda he ulatuslikuma mttetalgu-kogemusega Eestis (vib-olla maailmaski?) Eesti koolifsika kontseptsiooni, programmi ja piku loomise protsessiga 1987. -1989. a.

Mttetalgutest ja osalusefektist "Fsikapetuse" loomise nitel

Joonis 1. Kollektiivselt analsilt koostle. (Fsikapetus 1988: 5)

Alates 1987. a suvest algas (ja jtkus mitme aasta vltel) omaprane protsess eesti kooli fsikapetuse uuendamiseks. Oma esimeses raundis haaras see 25 venekeelsete koolide fsikapetajat (juuni 1987, tienduskursuste III etapp) ning teises le 150 Luna-Eesti fsikapetaja ja TR teaduri (august 1987, Tartu). Neist kahest korralisest tienduskursusest1, mis olid korraldatud mttetalgutena, kasvas vlja fsikapetuse

1 Kehtis petajate elukestva ppe ssteem, mille jrgi iga petaja pidi kord 5 aasta jooksul lbima 4ndalase tienduskursuse koos teiste sama aine/valdkonna petajatega. Kursuste organiseerijaks ja sisu

uuendusprotsess Eesti hariduses, kus phijuks kujunes koolipetaja ja tema tellimus teadurile. Luna-Eesti enam kui 150 fsikapetajat-kursuslast delegeeris 1987. a augustis poolsada petajat, teadurit, metoodikut jne uut koolifsika kontseptsiooni ja vastavaid ppematerjale vlja ttama. Tegevusvormiks sai mttetalgute seeria, mis vaheldus koduse pikukirjutamisega, teksti ja laborite koolis katsetamisega, teadusliku uurimisega teksti sobilikkusest jne. Sellest aktiivist kujunes vlja Eesti Koolifsika hing, kes korraldas td uue koolifsika loomisel (pikute, katsematerjalide kontseptuaalsed alused, koolifsika kontseptsiooni alused, koostatud materjalide teaduslik-metoodilise ekspertiisi korraldamine, kollektiivse hinnangu andmine, materjalide katsetamine koolis, tienduskursuste korraldamine jne). (Vt lisa 2) Juba esimestes koolifsikute2 mttetalgute kigus hakkas kujunema humanistlik,

lapse-/ppijakeskne koolifsika teooria (kontseptsioon) ja praktika kuni uute,

tegevpetajate kollektiivse tna kujundatud pikuteni vlja. Eriti oluline on, et mttetalgute esimestel etappidel 1987. A. alustas talgute kavandajate-talgujuhtide rhm mttetegevuse kavandamist mitte fsikast enesest vaid hiskonna, inimese ja looduse ning kultuuri, pedagoogika ja fsika ksitlemisega fsika ldhariduse eesmrkide ja praktilise otstarbe snastamiseks. (Fsikapetus: 57-59). Paljude petajate teaduslik ettevalmistus3 vimaldas uurida ja analsida uuendusi koolitingimustes 1987-89. a, llituda 1994. a alanud phikooli ja gmnaasiumi ppekava arutellu ja eksperthinnangute andmisse ning teha sellist td tie vastutusega. Juba

80ndate lpus, ppematerjalide kavandamise ja teostamise perioodi vltel, omandati ja

kasutati praktikas mitmeid teaduslikke meetodeid (nt Bloomi taksonoomia rakendamine nii ppematerjalide koostamisel kui nendega ttamise tulemuste analsimisel haaras hel vi teisel viisil ligi kolmandikku Eesti fsikapetajatest). Oli mitmeid huvitavaid avastuslikke momente - niteks ppematerjali kavandamine/esitamine nn hargtabelina (vt Fsikapetus ja joon 2), mida on hiljem

eest vastutajaks oli Vabariikliku petajate Tiendusinstituudi vastava aine metoodik (ainekabineti juhataja). Kursuste sisu oli kujundatud vastavalt petaja kogemusbaasile: 3-5- aastase petajastaai jaoks pedagoogika (I etapi kursus), 8-10-aastase staaiga petajatele pshholoogia (II etapi kursus), 12-15-aastase staaiga petajatele ainealane kursus (III etapi kursus), 25-aastase staaiga petajatele pedagoogilise kogemuse jagamise kursus. Vajadusel toimusid ka vahepealsed 1-2-pevased lhikursused seoses uute ppevahendite, metoodikate, pikute, programmimuutustega. 2 Misted koolifsika ja koolifsikud said alguse ja juurdusid 1987. a mttetalgutel rhutamaks, et koolis pitav-petatav fsika erineb fsikateadusest ja ei pea tootma fsikuid vaid pakkuma ppijale adekvaatse fsikalise maailmapildi, tekitama temas huvi seda elu kestel tiendada. 3 Tuhatkond eesti petajat oli lbinud 4-aastased uurimiskursused hiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi (PUI) juures, kus phirhk oli uurimismeetodite, seriti statistiliste meetodite omandamisel.

kasutatud ka ppets. (Fsikapetus, 1988) Koolifsikute phikooliga tegelnud "Inimese" rhma ja esimese uue plvkonna fsikapiku ("Valguspetus") koostanud rhma tuumiku moodustasid pikaaegsed PUI-lased oma endiste juhendajate Vello Korneli ja Peeter Kreitzbergiga eesotsas. Vaid tnu rhma sellisele koosseisule oli meldav piku loomise ja koolitingimustes kontrollimisega kaasnenud uurimist (sh teksti kontentanals jpm).

Joonis 2. Mttetalgutel tekkinud ppeaine kavandamise hargtabel. (Kornel, Lillemaa. Fsikapetus: 22-27) Sel moel oli koosts leitud uus lhenemismoodus nii koolis petatava aine eesmrkide kujundamisele kollektiivse tegevusena kui ainepetuse tagamisele kontrollitud, lbikatsetatud, lastele huvipakkuva ja jukohase ppematerjaliga, kuid ka programmirhmas osalenud tegevpetajate motivatsiooni, pedagoogilise ja teadusliku kompetentsuse tstmisele uuele tasemele. Juba esimeste ppematerjalide loomisel/katsetamisel teadvustas rhm, et uued ppematerjalid nuavad ka petamismeetodite muutmist. Kvalitatiivse muutuse tegid lbi mitte ainult pikud, vaid ka laborid. TR ppejud katsetasid uusi labori- ja katsevahendeid ning -tid, samuti oma ppematerjale tegelikus petajats. Juba alates 1987. a pti VTi ainemetoodika kursuste kaudu lhendada nn koolifsika e

fsikapetuse ideid, veel enam aga meetodeid petajatele. Moodustus ju koolifsika trhm valdavalt Luna-Eesti petajatest kasvades vlja piirkondlikust kursusest tnu rakendatud mttetalgu-tehnoloogiale. (Samal ajal Tallinnas toimunud tavaprase lesehitusega4 kursusele mingit "jtkutegevust" ei tekkinud.) VTi reorganiseerimisega 1989. a muutus kollektiivse mttetegevuse korraldamine ning innovatiivse ppimise laiendamine fsikute tiendppes raskemaks. Uute ppematerjalide tegelikke vimalusi (t kahevrvilise tekstiga, avatud ksimused, paradoksid jpm) oskab praegu ra kasutada vaid osa petajatest ja ppematerjalide koostajatest. Samalaadsed protsessid toimusid ka mitme teise aine uue sisu kujundamisel (nt kehaline kasvatus, kunstipetus jmt). Fsikuna tunnen fsikute tegemisi siiski kige paremini. Oma meetodite, mastaapide ja sellest tulenevate raskuste poolest on koolifsikute rhma tegevus arvatavasti kige petlikum tnapevalgi: helt poolt ligemale poolte tegevpetajate, paljude fsikalipilaste ja teadlaste kaasamine aktiivsesse uuendustegevusse mitme aasta jooksul (1987. - 1991. toimus ligemale 20 mttetalgut jms), selle tegevuslik, teaduslik, moraalne ja sotsiaalne ning majanduslik klg; teiselt poolt selle tegevuse summutamise, neutraliseerimise ja eitamise stereotpne praktika, dialoogi lputu sumbumine administratiivsetesse ja poliitilistesse keerdkikudesse paljudele loova koost katsetele vaatamata. Pean iguspraseks knelda kvalitatiivsest murrangust petajate

tiendkoolituses ja

kooliarenduses

80. aastate lpus: ikka enam kasutati

rhmatmeetodeid senise lekaalukalt auditoorse/loengulise meetodi asemel, petaja muutus oma phitegevuse eesmrgistamise ja sisulise korraldamise subjektiks, vljus passiivse ksutitja rollist. Sageli oli kursus vi koolit kavandamine mttetalgulise iseloomuga. Kmnete pedagoogide ja koolitajate jaoks oli see innovatiivne protsess, innovatiivne/juurutav ppimine, mille seadusprasused, nagu need on esitanud Botkin jt, avastati tegevuse kigus ise. piti kogemuse kaudu. See tuli kasuks ka 1996-97. a, kui koolid hakkasid koostama oma koolippekava. Sellist eri tasemete inimeste kaasamist ainekontseptsiooni ja -programmi ning ppevahendite loomisse on kasutatud nt mnel pool USAs, et tagada aastale 2000 orienteeritud haridusmurrang. Koolifsika hing on oma mitmeaastase tegevusaja

4 Tavaprane kursus loeng, ksimused lektorile, praktilised td, kuulajate/kursuslaste

lhiesinemised. Arutelud ja rhmatd ametlikus programmis olid haruldased, kuigi Eesti koolides mningal mral rhmatid kasutati juba 60-ndatest alates.

kestel proovis lbi paljud tegevusmallid ja -meetodid, integreerides individuaalse ajupotentsiaali kollektiivse tarkuse ja tahtega, erinevate valdkondade spetsialistide ngemused lapsest, tema vajadustest ja vimetest, petajast, tema vajadustest, vimetest ja loomingupotentsiaalist, fsika ainest, selle teaduslikust, ldkultuurilisest ja rahvuslikust thendusest. Selle tegevuse alusel kujunes fsikapetuse kontseptsioon, programm, kollektiivselt loodud pikud, lugemikud, uudsed laboritd ja -vahendid jne, mille jrelkaja ulatub tnasessegi. Paljude petajate ning teadurite, kuid ka funktsionride vaated on muutunud ning iseenesestmistetavalt tehakse/kneldakse asju, mille eest koolifsikuid omal ajal teravalt arvustati.

Kasutatud kirjandus Botkin, J. W. Elmandira, M., Malitza, M. (1988). No Limits to Learning. Oxford. Dewey, J. (1956). The Child and the Curriculum, Chicago University Press Eesti haridusplatvorm. (1988, 1989). Koost E. Kareda, V. Kornel, P. Kreitzberg, E. Sarv, E-M. Vernik, . Vooglaid. Tallinn. Fsikapetus. (Saamislugu ja programmi projekt). (1988). Koost. E. Sarv. Tallinn: HM, VT. Lieberman, A., Miller, L. (1990). Teacher development in Professional Practice Schools. Teachers College Record, 92 (1). Sarv, E-S. (1988). Fsikaprogrammi saamislugu. E. Sarv (Toim.). Fsikapetus (saamislugu ja programmi projekt) (53 - 75). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium Phikooli ja gmnaasiumi ppekava projekt (tversioon). ldosa. 1994. Tallinn: Riigi Kooliamet.

Lisa 1. Ajajoon (Sarv 1997, lisa 2 alusel) Koolifsikute mttetalguid (Rhmat, ajurnnakud ja mttetalgud TR krgkoolilabori ja fsikakateedrite ning VTi koosts.)
Toimumisaeg 1979 - fsikapetajate pevad 1982 - IV fsikapetajate pevad, TR 1983 V fsikapetajate pevad, TR 1984 - VI fsikapetajate pevad, TR. 1985 - VII fsikapetajate pevad, TR. 1986 - VIII fsikapetajate pevad, TR. 1986 - fsikapetajate IV etapi tienduskursus, VT. Phiteema Kuidas tsta fsika eriala populaarsust? Fsika petamise efektiivsuse tstmise teed koolis. Kuidas vabaneda formalismist petajate ts? Kuidas viia koolireformi phisuundi ellu fsika petamisel? "Musta kasti" uurimine. Kuidas petada fsikat nii, et petajal eneselgi oleks huvitav? Teema "Aatomifsika" projekteerimine; petaja-metoodiku ja pilase positsioon vastastikune mju, koost. Fsikapetaja professionaalne ettevalmistus Meetod v vorm I ajurnnak. Enesemramise vimalused, subjektsus. Ankeetksitlus, rhmat, diskussioon. Rhmat, diskussioon. Ajurnnak, reiting. Tulemusi

Imitatsioonimng.

Ajurnnak, reiting.

Mttetalgud VTI.

1987 - IX fsikapetajate pevad, TR.

1987 -fsikapetajate III etapi tienduskursus, TR, 29. juuni - 4. juuli. 1987 - Luna-Eesti regiooni programmikursus. TR,

petajate kollektiivse tegevuse programmeerimine fsikaprogrammi uuendamiseks. ldhariduskooli fsikaprogrammi lhtelesanne.

Individuaalne, rhma- ja kollektiivne t "Mttesela" metoodika jrgi, reiting. Mttetalgud VTII, 6 peva.

Mttetalgud VTIII (3 peva 8klassiliste koolide

Kujunes fsikapetuse eesmrgistamise

10

17. - 22. august. 1987 Koolifsika programmi (ainekava) kavandamine, Helme, 7. 17. september. 1987 koolifsika programmi seletuskiri ja koolifsika praktikumide kavandamine, Ahja, 20. 21. oktoober. 1987 Tartu. Koolifsika programm.

Koolifsika programmi seletuskiri.

ja 5 peva keskkoolide petajatele). Mttetalgud VTIV eelmiste talguliste (VTIII) poolt delegeeritud rhmale, 11 peva. Mttetalgud VTV; laboritde katsetamine pilastega. Mttetalgud VTVI. Kriitiline arutelu. Mttetalgud VTVII

kursuseks 150 petajale. Kontseptuaalsete rhmade, eesmrgistuse jne snd. Kontseptuaalne arutelu, ekspertiis (Ivar Piir, Ene-Mall Vernik jt).

1987 - Tartu

1988 - 16. - 18. mai, Vsu, seminar kogu programmirhmale. 1988 - 21. - 24. august, VT. 1988 - 5. - 10. september, Vsu.

1988 - 16. oktoober, TR, Koolifsika hingu volikogu koosolek. 1988 - 20. november, Tartu, Koolifsika hingu volikogu koosolek. 1989 - 5. jaanuar, TR,

1989 - 4. veebr, Koolifsika hingu

Svaklasside fsikapetusest harupetuse tingimustes. Fsikapetuse kontseptuaalsed alused pshholoogiline aspekt. Suviste mttetalgute kogumiku artiklite arutelu. Kontseptsiooni reliseerimine ppematerjalides piku Valguspetus arutelu. Kontseptsiooni ja piku eelvariandi arutelu. Kontseptsiooni vistlusvariandi (Eesti haridusuuenduse programmide konkursi jaoks) ja piku arutelu. piku (Valguspetus) lppvariandi vastuvtmine. Fsikapetuse koostamise arutelu. pik ja metoodiline juhend sellega ttamiseks. Svaklasside fsikapetusest. Koostlbirkimised pikute ja uue programmi autoritega Moskvast. Jrgmiste pikute ja programmi ksimus.

Nn "lming" konflikt.

Arutelud mttetalgureiimis. Arutelud mttetalgureiimis. Arutelud mttetalgureiimis. Arutelud mttetalgureiimis. leliidulise pikute vistluse ksikirjadele eksperthinnangu andmine.

11

volikogu 1989 - 23. - 25. veebruar.

1989 - 18. mrts Koolifsika hingu volikogu TR. 1989 - 28. - 30. mrts, VT.

1989 - 3. - 8. juuli, Kilingi-Nmmel

.........

Ksiraamat algklassi petajatele. "Valguspetuse" vljaandmise ksimused, tlkeksimused Kevadise kursuse kavandamine petajatelekatsetajatele. Kursus petajatele, kes soovisid osaleda "Valguspetuse" uurimists (juhendaja Peeter Kreitzberg). "Valguspetuse" eksperimendi anals. Mehaanika, akustika jt pikute ksikirjade arutelu. "Valguspetuse" tlkevariandi arutelu. ..............

Arutelud mttetalgureiimis.

.............

Valdo Ruttase andmetel oli ajakulu otseselt "fsikute mngudeks" 26. juunist - 6. detsembrini 1987 veidi le 270 tunni.

12

Lisa 2.

Mttetalgute jm koostegevusvormide kasutamine Eesti kooli- ja haridusuuenduse protsessis 1987 - ... (erinevatelt asutustelt, mngujuhtidelt)
Ettevtmine Iseloomustus ja tulem Metoodika v meetodi autorid Phimeoodika Juhtide tienduskoolituse Instituut

1987.
12. - 13. mai, Tallinn, VT, I ekspertnupidamine. 180 osalist - lbilige Eesti hiskonnast; 18 trhma, 3 ldistungit; katalogiseeritud tuhatkond ideed ja ettepanekut. I ekspertnupidamise materjalide lbittamine (E-M Vernik jt). (Kokkuvte Nukogude petajas 30. 05.1997.) - ENSV koolieksperimendi juhtimise ja suunamise tegevusplaan (kinnitatud HM kskkirjaga nr 173 22. juunist). (380 osavtjat). ppeplaanide kavandite (21 kavandit) arutelu.

1987, mai juuni

22. - 23. juuni

22. - 23. juuni, TPedI

17. juuni, Tallinn, HM, VT

1. - 3. juuli, Tallinn, PTUI

ENSV hariduseksperimendi t- ja programmirhmade teoreetilis-praktiline seminar ja ekspertnupidamine TPedIs eksperimendi organiseerimisest Seminar I ekspertnupidamise tulemustest. II ajurnnak kitsamale haridustegelaste ja ekspertide ringile. ppeplaani-ajurnnak.

Sektsioonide ja ldistungite kombinatsioon.

Ajurnnak

8. juuli

Valmis esimene uue ppeplaani variant ppet diferentseerimisega erinevatesse harudesse. - eksperimentaalse ppeplaani projekti ja seletuskirja avaldamine aineprogrammide trhmade jaoks. Tegevusmng, 502 osavtjat.

Ajurnnak

26. - 28. august -

ldhariduse juhtimise tiustamise ja demokratiseerimise vimalustest Jgeva

Tegevusmng, TPedI

13

23. - 24. August, Tabasalu. 11. - 19. september, Pltsamaa keskkoolis,

rajoonis. "pilaste omavalitsuse rolli tstmine koolis". "Hariduse sisu probleemid".

pilasomavalitsuste komsomoliaktiivi tegevusmng leliiduline otsingumng NL ldhariduse uute suundade ja aluste leidmiseks,108 osavtjat, sh 15 inimest Eesti meeskonnas. Vabariiklik tegevusmng, 70 osavtjat.

Tegevusmng

11. - 12. november , Tallinn, petajate Maja. 4. - 9. Detsember, Jgeva.

"Eripedagoogika probleemidest ja kohast kooliuuenduses". "Hariduse juhtimise linna/rajooni ja kooli tasandi iseseisvuse suurendamise vajadusest ja vimalikkusest".

Korraldus: Moskva pshholoogid, ODI koolkond (Gromko jt) koosts Eesti HMga. Tegevusmng

Tegevusmng haridusosakondade juhatajate kursuste raames.

Tegevusmng

1988.
Jaanuar Jaanuar veebruar 15. - 16. mrts 18. mrts -. Haridusseltsi teke petajate ja kultuuri-inimeste uuendusgrupina. Koolieelse kasvatuse rolli tstmisest kooliuuenduses. Mttetalgud uuendusstrateegiast Haridusministeeriumis. Haridusseltsi kavandamise mttetalgud TRs Moskva ajakirjanike ja kooliuuendajate osavtul Vabariiklik "ajurnnak". ENSV HM kskkiri nr 61 "Fsika petamise eksperimendist ldhariduskooli 7. klassis", millega lubati philiselt petajatest koosneval programmirhmal luua oma koolifsika programm, pik ning seda koolis katsetada. HM ja teiste asutuste ttajate "ajurnnak" ja tegevusmng. Mttetalgud HMis koolidirektorite jm aktiiviga . . Mttetalgud Mttetalgud

6. - 7. aprill Mai, HM

ENSV Hariduskomitee funktsioonidest ja struktuurist. Erinevate haridusteoreetiliste ja praktiliste vaatekohtade "lbimngimine.

Ajurnnak, tegevusmng. Mttetalgud

14

15