Mtteid Eesti (krg)haridusest 2011/12 Ene-Silvia Sarv Et maailmas ringleva teadmuse ja toimetulekuks ning edenemiseks vajalike keeruliste oskuste

hulk aiva suureneb, on ppeaja pikenemine ikka enamate inimeste jaoks loomulik. Nii nagu 19/20. sajandi piiril mindi mneaastaselt lugemis-arvutamiskoolilt massiliselt le 6-7-klassilisele ja 20. sajandi teisel poolel 10-12-klassilisele haridusele, on kllap kes aeg, kus sna suur % inimesi vajab lbi elu toimetulekuks ca 13-15 aastast vi pikematki korrastatud, formaalharidust. Vib-olla aitab tehnoloogia ja optimeerimine seda aega statsionaari mttes veidi lhendada, vib-olla jagab elukestev pe selle lbi-elu-perioodideks, aga ikkagi - . Professori-loengu-raamatu-keskne krgkool on veel olemas. Ometi on mitmed piirangud kadunud vi vajaksid kaotamist. Niteks oleks vajalik ja teostatav: ajaliselt ja ruumiliselt vabam e-pe (eriti kombineeritud pe: auditoorne, eelkige praktiline tegevus, rhmatd jmt + piobjektid, e-kursused + ); - ajaliselt ja ruumiliselt vaba ppe arvestus; - individuaalse ppepaketi koostamine ja tunnustamine (leilmselt), jne. Eriti just internet ja arvuti-nutitelefon on tiesti uue olukorra tekitajad ppimisepetamise vallas, olgu jutuks ld- vi krgharidus vi elukestev pe. Minu silmis on juba aeg neid kolme (haridust) nha he tervikuna, kus vanuse ja koha ja ajalised piirangud on ajast ja arust. See puudutab ka nn teise-vimaluse haridust (second-chance education). See on meil tiesti vlja arendamata. Tiskasvanute gmnaasiumid teevad tnuvrset td (ja neile ei tohiks rakendada tavalisi efektiivsusnitajaid) kuid on oma loomult tavakooli mehaaniline pikendus. Inimese eluharidusele tugineva haridustee vimaldamine (ksimata formaalsetest eksamitest vi tunnistusest) tooks ringlusse (sh krgharidusse) mnedki vimekad iseppinud. Meldes koolile ja petajale oletaksin, et haridusreform on sisukas ja orienteeritud mitte aastal 2011 olnud puudustele vaid 2050 aasta inimese ja hiskonna prognoositavatele vajadustele. See thendaks juba tna uusi ppekeskkondi ja meetodeid, ppevaldkondi ja kursuseid, ning muidugi ka nende petajaid. Nii ldharidus- kui krgkoolidele oleks vaja analoogselt raamatukogudega, nendega integreeritult luua e-materjalide baas (nt e-kursuste ja piobjektide vaba juurdepsuga repositoorium ning sellega seotud arvestuste/sertifitseerimise ssteem ppijale, National Geographic jm filmide keskladu jpm) Olles ise elupline kooli ja petaakoolituse inimene, nen esmajoones petajate koolituses ja tiendkoolituses vajadust vaadata hoopis kaugemale ette. Muuta saaks ja tuleks nii petajakoolituses kasutatavaid meetodeid ja edasiantavaid teadmisi-oskusi kui ettevalmistuse suunda ja erialasid. Mned vimalikud erialad /suunad petaja-hariduses: teadmusjuht (a la ssteemianaltik - pilase individuaalse teadmuse ja omaduste diagnoosija-kaardistaja ning ppekavalise ja individuaalse arengu suunaja, jlgija ); - kombinatoorse ppe spetsialist (distantspe, e-pe jm eriti gmnaasiumitasandi ppesuundades) - liitklassipetaja;

- meetodi-petaja (valdab Montessori, Freinet, waldorf-, e-meetodeid jm); - hariduskonsultant (nt Mehhikos piirkondade, KOV ppekavaliste, tienduskoolituse, kooliarenduse jm toetamise spetsialistid) jmt. lipilase mningane t (sh elatise teenimiseks) on paljudel aladel hea lisa krgkoolippele. On suur vahe, kas petada kasvatusvaldkonna aineid (sh ka kasvatusteadust ja kasvatusfilosoofiat vi haridusteadust, pedagoogikat kuidas seda ka ei nimetataks) neile, kel vaid (suhteliselt vrske) pilasekogemus vi neile, kes mni aasta koolis vi lasteaias ttanud. Pedagoogiliste alade koolitus peakski olema praktikaga pooleks. Abipetaja, kasvataja abi, laborant jne seegi on tudengile alustuseks hea. Ja siis juba - viksema koormusega petajat. likooli ppe sisu see on ka ksimus ldise ja erialase vahekorrast. Ilma laia ldharidusliku komponendita (sh filosoofia ja valdkonna ldained) on tulemuseks konveieritline (teaduses vi mistahes erialal), mitte asju ja arenguid laiuti-sgavutiperspektiivis mistev asjatundja. See kib eriti pedagoogilise valdkonna kohta. Krgharidus (ja ka ldharidus) vajaks elukestva ppe reiimi, kus muutused on iseenesestmistetavad ja sujuvad, tingitud nii teaduse (sisemine), praktika (siseminevlimine) kui hskonna ja tehnoloogia (vline) arengust. Et just viimane on eriti kiire, ei saa jda senise kivistunud, pikalt stabiilse ja siis jrsu prdega (enamasti ametnikkonna, olgu selleks HTM vi selle kepikendused) reformimisest. Suur paindlikkus vga vheste piirtingimustega realiseeriks parimal moel nii ppejududeteadlaste potentsiaali ja lipilaste vimed kui vastaks hiskonna, majanduse, teaduse muutuvatele ja prognoositavatele vajadustele. Kaks vimalikku suurt suunda (krg)hariduse arenduses: perioodiline korrastatud ja paindlik elukestev pe tugeva ja laia silmast-silma ning eppe toega, - likoolihariduse/krghariduse kitsenemine likoolikutsehariduseks, kus keskendutakse vaid vastava erialaga otseselt seotule ja jetakse krvale ldfilosoofiline, ldkultuuriline, vrtuseline, kaugele ettevaatav. Olen kindel, et viimase - lhiajaliselt efektiivse ja majanduslikult ehk kasulikumagi -suuna valimine kitsendab hiskonna jtkusuutlikkust. Seda tehes oleme efektiivsed 100-200 m jooksjad, kuid rahval on lbida enam kui maratonidistants.