Poliitiline esindussuhe ja konkurents

Jüri Sepp

Otsene ja kaudne e. esindusdemokraatia

Otsene demokraatia
• Kollektiivi liikmed otsustavad ise kollektiivhüviste tootmise
• Tavaline väikestes kollektiivides ja tähtsaimate otsuste puhul

Esindusdemokraatia
• Kollektiivi liikmed delegeerivad otsustamisõiguse oma valitud esindajatele –
professionaalsetele poliitikutele
• Suured kollektiivid

Miks esindusdemokraatia?
• Suured kollektiivid on indiviidi kollektiivhüviste tootmiskulude seisukohalt
otstarbekad.
• Suures kollektiivis tõusevad aga indiviidide otsesel osalemisel otsustusprotsessis
sõltuvuskulud üle kriitilise piiri.
• Ei ole välistatud, et nad isegi soodsaimal juhtumil ületavad tootmiskasu.
Indiviidile muutub sel juhul osalemine kulu-, kasu- ja otsustamiskollektiivis
mõttetuks.

Millal esindusdemokraatia?
• Üleminek otseselt demokraatialt kaudsele on otstarbekas siis, kui õnnestub
parandada suhet kollektiivhüviste tootmiskasukasu ja sõltuvuskulude vahel.
• Eeldus: esindajate “palkamisega” tõusevad oodatavad väliskulud vähem kui
alanevad koalitsioonikulud.

Ülemineku bilanss
Tulud
• Kollektiivotsuste koalitsioonikulud indiviididele langevad

Kulud
• väliskulud tõusevad, sest lisanduvad
• otsesed kulud polii-tikute ülalpidami-seks ja
• kaudsed kulud po-liitikute omakasust e esindamiskulu

Esindamiskulu puudub, kui on

1. olemas kollektiivi liikmete selge tahte-väljendus, mida esindada,
2. situatsioon, kus esindajal ei jää muud üle (puudub võimalus viilida).
3. See on ebareaalne piirsituatsioon

Esindaja mudel (Downs)

1
 • “Poliitikud tegutsevad ainult tulu, prestiiži, võimu saamiseks, mis on seotud
avalike ametikohtadega. Meie mudelis ei taotle ükski poliitik avalikku ametit
selleks, et mingit poliitilist kontseptsiooni ellu viia. Nende ainuke eesmärk on
nautida hüvesid, mida üks avalik amet pakub. Poliitikud kasutavad poliitilisi
kontseptsioone ja aktsioone ainuüksi vahenditena isiklike eesmärkide
saavutamiseks. See on aga võimalik vaid siis, kui neid valitakse.”

Esindamislepingu eeldused
• tasu, mida poliitiku-tele selektiivse stii-mulina pakutakse, on piisavalt kõrge
nende motiveerimi-seks
• need stiimulid ei ole ka nii suured, et siit tekkiv kulu ületaks üksikkodaniku neto-
kasu kollektiiv-hüvistest

Esindaja võimatus hälbida kollektiivi liikmete tahtest…

• eeldab poliitilist konkurentsi: avalike ametitega seotud eelistele on võimalik ligi
pääseda üksnes läbi valimisvõidu. Iga poliitik üritab selle nimel saada võimalikult
palju hääli
• Downs’i mudel (8 punkti).
• Tuleb arvestada ka kollektiividevahelist konkurentsi e võimalikku hääletamist
jalgadega – lahkumist kollektiivist

Esindaja võimalus hälbida kollektiivi liikmete tahtest…

• sõltub poliitilise kapitali olemasolust, mis tagab lojaalsusinertsi.
• Kumuleeruv rahulolematus on astmeline
• Tulemuskriis (partei vahetus),
• Valitsemiskriis (ühiskondlik lepe),
• Integratsioonikriis (väljaränne).

Poliitika ja turg

2
   Majandusturg Poliitikaturg
TURUOSALISED
Nõudmine Kasu maksimeeriv tarbija Kasu maksimeeriv valija

Pakkumine Kasumit  maksimeeriv  Hääli  maksimeeriv  poliitik 

ettevõtja (poliitiline ettevõtja)
VAHETUSOBJEKTID
Nõudmine Majanduslikud hüvised Poliitilised hüvised

Pakkumine Tootmistegurid või raha Valijate hääled

VAHETUSKOHT Kaubaturg Häälte turg (valimised)

TURU STRUKTUUR
Nõudmine Üldiselt palju ostjaid Üldiselt palju valijaid
Pakkumine Ettevõtjate  konkurents  Poliitikute  üldiselt 
erinevates turuvormides oligopoolne konkurents
TURU  Piiratud ebatäieliku infoga  Piiratud ebatäieliku infoga 
LÄBIPAISTVUS turu mõlemal poolel turu mõlemal poolel
Kodanike tahte väljendamine eeldab
• oma eelistuste teadvustamist.
• Kollektiivhüvistel üldiselt ex post,
• läbi konkurentsi osaliselt ex ante
• Käivitub õpiprotsess

Kodanike tahte väljendamine eeldab

• valimistest osavõttu.
• Üksiku hääle mõju sõltub
• konkreetselt poliitikult oodatava otsuse kasust valijale ja
• tõenäosusest, et tema hääl kujuneb otsustavaks toetatava poliitiku võidu või
kaotuse seisukohalt.
• Downs: pikaajaline tulu?
• Olson: ratsionaalsuslõks!

Kodanike tahte väljendamine eeldab

• kollektiivi liikmete valmisolekut ja võimet ennast informeerida
• oma vajaduse rahuldamise võimalikest tehnoloogiatest,
• poliitiliste ettevõtjate lubadustest, otsustest ja tegevusest ning selle mõjust oma
eesmärkide teostamisele.
• Kulu: info maht ja struktuur
• Tulu: diskonteeritud parteidiferentsiaal

Kodanikud on erinevad (Downs)

• poliitiliste veendumuste formeerumiselt,

3
 • valmisolekult ja võimelt valimistel osaleda,
• valmiduselt ja võimelt end kollektiivi asjades informeerida,
• teiste liikmete oma seisukohtade õigsuses veenmise aktiivsuselt,
• oma hoiakute muutlikkuselt.

Infopiiratuse tagajärjed
• Poliitikud suunavad oma infovahetuse valijaskonnaga nendele teemadele, mis
• ei ületa valijate info vastuvõtu ja töötlemise võimet ja valmidust,
• annavad poliitikutele võimalikult suure mänguruumi valijate suhtes,
• võimaldavad neile ometigi demokraatliku legitiimsuse.
• Pseudoinfo võib pärssida õpiprotsessi.

Kollektiivi homogeniseerimine
• Kollektiivi liikmete netokasu on suurem homogeenses kollektiivis
• Ta on huvitatud mitte üksnes enda vajaduste rahuldamisest, vaid ka võõraste
vajaduste tõrjumisest.
• Homogeensust toodavad nn moraalsed ettevõtjad
• Instrumendid: poliitilise diskussiooniruumi piiramine, tabud, antipoliitika

Poliitilise konkurentsi baasmudel

• Poliitika on ühemõõtmeline (nt vasak/parem).
• Valija eelistab seda pakkumist, mis asub sellele punktile kõige lähemal, mida ta
tegelikult sooviks. Seejuures ei oma hälbe suund tähtsust.
• Konkureerib kaks parteid.
• Võimalikud on valijate mitmesugused jaotused poliitilises spektris.
• Valijad vahetavad parteisid, kui see on neile kasulik.

Tung tsentrisse

VA VB

0 25 50 75 100
VA VB
PA PB

0 25 50 75 100 4

PA PB
 Kolme parteid ja skeptikud

VC VA VB

0 25 50 75 100

PA PC PA’ PB

Mitte-
hääletajad VA VB

0 25 50 75 100

PA PA’ PB

Uued valijad
VC VA VB

Uued Vanad
valijad valijad

0 25 50 75 100 5

PC PA PB
N-mõõtmeline poliitika
• Triviaalne: üks partei on mingile indiviidile kõigis (n) küsimustes parem
• Lihtsustav: Isoleeritud huvidega grupid (üliõpilased, emad)
• Reaalsus:
• kataloog piiratud (IMEst ELni)
• log-rolling (venelased, maarahvas)
• eraldatud valijagrupid (maksud ja kulutused)
• standardiseerumine ja püsiklientuur

Mitmeparteisüsteem
• Et olla koalitsioonivõimeline, tuleb parteidel olla mitmetähenduslik, mis
raskendab valijate ratsionaalset otsustamist.
• Samal ajal on ratsionaalne arvestus siin va-jalikumgi kui kaheparteisüsteemis:
• koostada võimalike koalitsioonide kataloog erinevate valimistulemuste korral;
• hinnata erinevate koalitsioonide tõe-näosust,
• ette näha üksikute koalitsioonide komp-romissprogramme.
Miks mitte 2?
• Kaheparteisüsteemis
• võivad oodatavad väliskulud osutuda suuremaks
• on tõenäoline, et valitav partei seisab poliitilises spektris teist kaugemal, kui lähim
partei mitmeparteisüsteemis
• võib valitsev partei lõpuks seista oma otsustega kollektiiviliikme eelistustes
kaugemal kui valitsuskoalitsioon mitmeparteisüsteemis.

2 partei iseärasused
• Kaheparteisüsteemis lahendatakse mingi osa kollektiivisiseseid vastuolusid juba
enne valimisi või sellega paralleelselt:
• Individuaalsete eelistuste võitlus ja läbisurumine kandub vähemalt osaliselt
interparteilisest konkurentsist intraparteilisse
• Poliitilised jõupingutused suunduvad parteivälistele instrumentidele: huvi- ja
survegruppidele.
• Esindusdemokraatia pole üksnes poliitiliste parteide omavaheline konkurents!

Uute demokraatiate iseärasused (Kirsch)

6
• Poliitikud esinevad sageli valijate ees populistidena. Kuivõrd üksteist ei tunta,
jääb üle rõhuda vaid tunnetele. Vali kord!
• Kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised ruumid. Viimaseid iseloomustavad
erinevad dimensioonid. RR ja KK.
• Parteide arv on ebaülevaatlikult suur.
• Poliitika prioriteetidena ja konkreetsete lahendustena pakutav on äärmiselt kirev
ja heterogeenne.