1. Loe läbi katke J.

Kivimäe artiklist

Hansa ajastul oli Liivimaa koosseisu kuuluval Eesti alal Euroopa seisukohalt suurem
tähtsus ja tähendus kui kogu hilisema ajaloo vältel. [---] Tallinnal oli .. monopoolne
seisund Läänemere idaosa või vähemalt Soome lahe piirkonna kaubanduses. Koos
Tartuga oli tal kontrollifunktsioon Novgorodi ja Pihkvaga peetava kaubanduse üle.
Põhjendatult on kirjutatud, et Tallinna majanduslik tagamaa hõlmas endasse ka Soome
lõunaranniku. Kaubanduslikult ületas Tallinn tollal Rootsi kuningriigi pealinna
Stockholmi, rääkimata Soome juhtivatest linnadest Turust ja Viiburist. Tallinna ja Tartu
hansakaupmeeste ärikontaktid ulatusid teisalt mitte sugugi ainult Lübeckini, vaid kaugele
Lääne-Euroopasse – Brüggesse, Amsterdami, Antverpeni. Londonisse ja koguni
Lissaboni. Hansakaubanduse puhul ei tohi muidugi unustada, et meretaguste
kaupmeeste peahuvi koondus tulutoovale vahetuskaubandusele Vene turgudel. Eesti
linnadele ei jäänud Hansa kaugkaubanduses siiski mitte ainult transiidi vahendamise
tehnilised ülesanded. Suur hulk Läänest tulnud kaubaartikleid turustati kohapeal ning
koos sellega jõudsid mitmed kohaliku päritoluga kaubad hansakaupmeeste vahendusel
Lääne turule, esmajoones siinsete talupoegade toodetud rukis, millel eriti 16. sajandi
esimesel poolel oli Läänes suur nõudlus.
Eesti tee Euroopa Liitu. Tallinn, 1995, lk 38

2. Kasuta INSERT-lugemise märke

V – teadsin varem
(-) teadsin teisiti
(+) uus info
? tahan täpsustada/kontrollida

Märgista teksti kohad.

3. Koosta INSERT-tabel
V - + ?