Katri Mirski

Toompea ajalugu
Keskkrgendikku on tugevasti mjutanud inimtegevus. Legendi kohaselt kandis krgendiku kivihaaval kokku Kalevi leinav naine Linda. Tendina, et inimene on tugevalt mjutanud Toompea pinnamoodi annab tunnistust kohati kuni 10 m paksune kultuurkiht (Miidel, 1997). Toompea on lbi aegade kohalikele inimestele vga thtis koht olnud, sest siin on kogu aeg asunud Eesti valitsejate ja vimu asupaik. Toompeal on valitsenud taanlased, Mgavendade Ordu, Saksa Ordu, Liivimaa Ordu, rootslased, venelased ning eestlased. Erinevad valitsejad on Toompead ehitanud ja kindlustanud oma vajadustest ning maitsest sltuvalt. Esimesed ajalooliselt kinnitust leidnud ehitised prinevad 9. sajandist, mil muistsed eestlased vtsid kasutusele Toompea jrsakulise seljandiku ja rajasid siia Lindanisa muinaslinnuse, he paremini kaitstud linnuse Eestis. 1219. aastal hivas linnuse Taani kuningas Valdemar II. Sellest ajast kuulus Toompea linnus ja kmmekond aastat hiljem kogu Eesti vramaistele valitsejatele, kuni 1918. aastal rajas Toompeale oma vimukeskuse Eesti Vabariik. Pikk Hermanni puhul on tegemist on kaitsetorniga Toompea linnuse edelanurgal, mille arvatavaks rajamise ajaks on 1371. Praeguse krguse (45,6m) ja kuju sai torn 15. Sajandi lpus. Pika Hermani tipus lehviv lipp smboliseerib Eestis kehtivat vimu. Eesti rahvus- ja riigilipp heisati prast Nukogude okupatsiooni Pika Hermani tornis uuesti 24.02.1989 (Tamm, Tnso, 2004). Kubermanguvalitsuse hoone on Toompeale pstitatud Phjasja jrgselt (1767-73) linnaarhitekt J.Schultzi projekti jrgi Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonena. Hilisbarokse fassaadiga loss pstitati Toompea linnuse lagunenud idatiiva alusmridele. Ehitamise ajal aeti kinni linnuse idatiiva ees asunud vallikraav (Tallinna Entsklopeedia). 20.sajandi olulisemaks ehituseks Toompeal sai 1920-1922. aastail arhitektide H.Johansoni ja E.Habermanni projekti jrgi omaaegse konvendihoone asemele ehitatud Riigikoguhoone. Viimaste oluliste ehitustde kigus 1935-1936. aastal pstitati arhitekt A.Kotli projekti jrgi eeshoovi lunakljele neobarokne haldushoone (Perens, 2010). Riigikoguhoones on suurema osa Eesti iseseisvusajast tegutsenud nii Eesti parlament kui ka valitsus. 2000. aastal suvel kolis valitsus Toompea phjanlval asuvasse Stenbocki majja (Tamm, Tnso, 2004). Stenbocki maja on ks Toompea esinduslikemaid klassitsistlikke ansambleid, valminud arvatavasti 1792. aastal arhitekt Johann Caspar Mohri projekti jrgi. Ehitustd algasid 1787 aastal ning algselt oli hoonesse planeeritud kohtuasutus. Riikliku toetuse lppemisel katkestati ehitamine ning maja lks ehitust juhtinud Hiiumaa misniku Jakob Pontus Stenbocki

Katri Mirski

omandusse.

Pooleliolev

hoonestik

kohandati

esinduslikuks

linnapaleeks

(Tamm,

Tnso,2004). Erinevatel aegadel on majal olnud mitmeid omanikke ja otstarbeidhaagikohtunik Benkendorffi elamu, toomkooli pansionaat, kohtuhoone, Tallinna Juriidilise Kooli maja, ENSV lemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja teised asutused. Aastast 2000 kasutavad Stenbocki maja Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikantselei (Tamm, Tnso, 2004). Toompea arhitektuuriliste vaatamisvrsuste seas erilise thtsusega on Toomkirik. Toomkirikut on esmakordselt mainitud aastal 1233. Puukiriku ehitust alustati tenoliselt juba 1219. Aastal, kui taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajamist alustasid ilmselt dominiiklaste ordu mungad. Nende rajatud kivikirik sai valmis aastal 1240 ning kirik phitseti Phale Neitsi Maarjale. Samal aastal mras Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute peakirik (Tamm,Tnso,2004). 13.sajandi Toomkirikust on silinud, vaid fragmente krkambri lunaservas, kus on krvuti nii kohalikust kivist kui ka Tallinnale vrast kollakashallist dolomiidist tid. Ilmselt on tegu he vanema vrpae kasutusnitega Tallinnas, vimalik et tegemist on vlismaalt toodud valmisdetailidega (Perens, 2010). Tnapevane toomkirik on phijoontes silitanud 15.sajandi suure mberehituse kigus saanud ldkuju. Sellest ajast on prit ka suur osa Lasname ehituskivist sisemisi raidtid (Perens, 2010). 1684. Aastal oli Toompeal suur tulekahju. Hvis kogu kiriku puitsisustus, varises kokku osa vlve ning kannatada said paljud rauddetailid, eriti kooriruumis. Prast tulekahju taastati kirik 1686 praktiliselt endisel kujul (Tamm,Tnso,2004). Prast tulekahju kasutati Toomkiriku taastamisel ja mberehitamisel esimest korda Kaarma dolomiiti (Perens, 2010). Pha Aleksander Nevski katedraal on igeusukirik Toompeal. Tegemist on Tallinna suurima igeusu kirikuga. Kiriku ehitamist alustati aastal 1894 arhitekt Mihhail Preobraenski projekti jrgi Moskva ja Jaroslavli 17. sajandi kirikute eeskujul. Katedraal valmis aastal 1900 ning sai nime Novgorodi vrsti Aleksander Nevski auks. Enne kiriku rajamist oli samas kohas aed, mille keskel seisis Martin Lutheri ausammas (Tamm, Tnso, 2004). Nevski katedraali peetakse heks venestamise smboliks Eestis ning selle rajamine tekitas palju pahameelt juba selle ehitamise ajal. Katedraal rajati Toompea lossi endise iluaia kohale. Eesti ks esimesi kutselisi arhitekte Karl Burman mrkis, et phakoja silmatorkav asukoht valiti juba tsaari ajal teadlikult, sest Katedraal paistab kaugele le mere ja maa oma kogu ja hiilgusega. Toona leiti ka, et kuldkuplid ei sobi kuidagi Tallinna kui vana Hansalinna arhitektuuriga, liiatigi veel riigikogu hoone vastas. Ka ei oldud rahul, et kirikuhoone ummistas kogu lossiesise avara platsi ja varjas vhimagi vaate lossiplatsi idakljel, Pika jala nurgal seisvale riigivanema

Katri Mirski

majale. (Ulm, 2009). 1928 aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuid see kutsus esile igeusklike protesti ning Riigikogu ei kiitnud seda eelnud heaks ning jigi kirik ji lammutamata. Sarnaseid leskutseid esitati ajalehe veergudel ka hiljem, aastatel 1936 ja 1938 (Ulm, 2009).

Kasutatud kirjandus: 1. Miidel, A. 1992. Phja-Eesti klindi pritolu. Eesti Loodus 43. lk.76-81 2. Perens, H. 2010. Paekivi ehituskivina. In Tallinna Geoloogia (Soesoo, A. & Aaloe, A.). lk.252-257. Tallinna Linnavalitsuse Keskkonnaamet ja Kommunaalamet, Tallinn. 3. Tamm,J, Tnso, V 2004. In Tallinna Entsklopeedia. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn 4. Ulm, K. 2009. Toompea sravad kuldkuplid. Postimees 13.06. http://arvamus.postimees.ee/131209/print/kalmar-ulm-toompea-saravad-kuldkuplid/