THTSAMADSNDMUSEDAJALOOSTJAAJALOOKIK

1. rgaeg

Eesti asustuse vanimad jljed prinevad mesoliitikumist (VIIIIV a.t. e.m.a.) ning
kuuluvad Kunda kultuuri kttijaile ja kalastajaile, kes elasid vikeste sugukondlike
kogukondadena ja paiknesid veekogude res. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning
kivijaluuriistuleitudPrnujaNarvajerestningVrtsjrvemuistseltrannalt.IIIII
a.te.m.a.saabusidEestialaleidapooltkammkeraamikakultuurikandjad,kedapeetakse
muistseteks soomeugri himudeks ja luna poolt balti himude eelkijad, kes tundsid
koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale ksikud
vahetusegasaadudpronksesemedalgaspronksiaeg.Edenespronksivalamine(Tehumardi
peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed
kalmeehitisedkivikirstkalmed(Loona,Muuksi).Ia.t.keskele.m.apititundmakarauda.
UlatuslikurndetulemuselmoodustusBaltimaadelkakserinevatetnilistrhmitust:phja
pool,ndselEestiterritooriumiljaLtiterritooriumiphjaosas,eestiliivihimud,luna
poolleedultihimud,kessuhtlesidSkandinaaviajateistenaaberkultuurihimudega.
2. Elumuistseliseseisvusajal

Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Phja,
Kesk ja IdaEestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. triistade ja relvade
materjalinahakatitarvitamakohalikussoomaagisttoodetudrauda.Areneskapronksehete
valmistamine, milleks toorainet saadi eesktt balti himude vahendusel. I a.t. lpuks oli
viljakasvatuse aluseks kujunenud plispldude harimine. Selle krval silis ka ale ja
sdimaade viljelus. Maaharimisel kasutati knniloomi ja maaharimisriistaks oli
konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes
loomakasvatus, edenes ksit, sealhulgas metallide ttlemine, samuti savinude
valmistamine.
Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate klade eelkijad).
Philine taluhoone oli esiaja lpus kerisahjuga ketav rhtpalkidest elamu tuba. Toitu
valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid ksikperede majapidamised.
hiskonnakorraldusealusekssaidterritoriaalsedkogukonnad.Kuirgkogukondlikkord
hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jukad pered ja
suguvsad,keselasidvikesteslinnustes(Iru,Peedu,Rugejt.).Ksitjakaubitsemine
oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse,
kuhurajatisuurihstikindlustatudlinnuseid(Tallinn,Tartu,Otep,Varbola,Valjalajt.).
1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda
Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sjakikudest Eesti rannikule,
kuid alates 11. sajandist kisid ka eestlased sjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel
(Rootsi pealinnas Sigtunas). T, tarbe ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi,
raud,puitjarantkirved,luustnoolejaharpuuniotsad,mgad,nooled,sirbid,savinud,
niinestvakad,ksikivid,konksadradjpm.

Muistsete soomeugri himude kultuurile olid omased kujutlused amaanist ehk niast,
kes vis oma erakordse hingejuga mjutada (niduda). Oli kujutlus ka vgevatest
loomadest,kedaaustatiinimesteesivanematenajakellehingitulilepitadanendetapmise
puhul (nagu Phja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli
surnutekultusel.Surnutehauatagustelukujuteldijtkuvatsamasugusenanagumaapeal.Et
surnuidarvatiolevatvallanudmingikurijud,siisneidkardeti,agalahkunudomastenaka
armastatijaaustatiningptilepitadajanendeheatahtlikkustplvidahauapanustegavi
kalmuletoitutuuesjasealnendegakoossesvineidkojuhiseleohvrisgilekutsudes
(hingedeaeg).AlatesIIa.t.e.m.a.,kuilnemeresoomehimudlksidrndkalastuseltja
jahinduselt le aleviljelusele ja lpuks plispldude harimisele, toimus muutus ka
rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhimudelt
laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja igeaegset vihma loodeti
taeva, ilma ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid
haldjaid.NiteksMulgimaalviidiviljakushaldjaleohvreidohvripaikadesse.Esivanemate
hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) vi
madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavaprastesse
histesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid ha enam ka maahaudadesse (Kaberla
kalmistu) ja kbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru,
Loona).Tarandkalmedolidsuurperelistekogukondadematusepaigad.Jukateolemasolu
tendavad ksikud rikkalike panustega hauad (Kivimel, Paluklas) ning aardeleiud.
Alates9.sajandistonpealehbeehetepeidetudrohkestikamnte.
Eestikeeloneestlasterahvuskeel,soomeugrikeeli,miskoosliivijavadjakeelegakuulub
lnemeresoomekeeltelunarhma.Ia.t.lpuleestlasedisenimetasidendidmaarahvaks
jaomakeeltmaakeeleks.EestikeelkujunesEestialakolmestmuistsestlnemeresoome
himumurdest,phjaeesti,lunaeestijakirdeeestihimumurdest.EsimesedEestikoha
jaisikunimedonsilinudLtiHenrikuLiivimaakroonikas.
Tootmisearenemise,majandusetugevnemisejakultuurihtlustumisetagajrjelalgassel
ajal eestlaste kujunemine htseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti
sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja ltlastele ugalaste
(igauni)nimetushakanudthendamakikieestlasi.Venelasednimetasideestlasijakiki
lnemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati krvuti maakondlike
nimetustega hisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid hisnimetuse eestlased
alles19.sajandirahvuslikuliikumiseajal.
3. Eestlastevabadusvitlus(12081227)LembituMadisepevalahing
vabadusvitluselpp

Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, krge kultuuriga plluharija ja
meresitjarahvas.
13. sajandi algul oli Eesti suure ja vikese maakonna nrgalt teostatud koondis. Siin oli
umbes22000adramaadja1500018000elanikku.Eestlastemajanduslikuarengujariigi
kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lpul alustatud
agressioon.SeleesmrgiljapaavstitoetuselorganiseerisLiivimaapiiskopAlbertristisja.
1202. aastal asutati Mgavendade Ordu. Prast liivlaste ja latgalite alistamist (1206,
1208)alanudvitluseestlastegakestis12081227.12081212korraldasidordujapiiskop
Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse
ningvallutatiOtepjaViljandilinnused.Eestlastealistamisekskladriisutijapletati,
mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. mera lahingus 1210 saavutasid vidu
eestlased,kuidsjaretkTuraidasseKaupolinnusevastulppeslasaamisega.

1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lhavere.
SakalavanemLembitukoguskokkumandrieestlastehendatudmaleva(6000)meest.21.
septembril 1917. a. leidis Paala je res aset muistse vabadusvitluse otsustav lahing,
mida nimetatakse Madisepeva lahinguks. See mras eestlaste saatuse jrgnevaks
seitsmekssajandiksseitsesajanditorjaplve.LtisjasulaneVeikotappisLembituselja
tagant sjakirvega (tapper). Lembitu pdis aastatel 12121217 kiki eestlasi liita, et
hiselt videlda sakslaste ja venelaste vastu. Kui kahe vimsa vastasega vitlemiseks ei
jtkunud eestlastel he korraga judu. (Kotkajrve vabadussambal on mrgitud ka
LembitunimijasurmaasataLembituoliesimeneeestikangelane,kedateamenimepidi).
Peale Madisepeva lahingut, kus eestlased said la, alistasid venelased MandriEesti
keskjalneosa,kuideisuutnudomajududegaagressioonijtkataningpiiskopAlbert
prdusabisaamiseksTaanikuningaValdemarIIpoole.Taanlasedtungisid1219.aastal
EestisseningalistasidRevala,Harju,VirujaJrvamaa.1220.aastalsekkusid vitlusse
Eestialaprastkarootslased.
12231224 sakslased vallutasid kik MandriEesti linnused ja 1227. aastal alistati ka
Saaremaa.
Eestlaste lasaamise phjustasid: halvem relvastus, nrk halduskorraldus, puudulik
koost teiste himudega ning vastupanuvime nrgenemine pikaajalise sjaolukorra
tagajrjel(LtiHenrikuLiivimaakroonika).
4. Orduaeg,prisorjus

Prast Eesti ala vallutamist sakslaste pealetung itta peatati. Reas lahingutes Emaje
lahingus1242,Rakverelahingus1268,jaleedulasteSaule1236ningDurbelahingus1260
saidsakslasedla.NrgenenudMgavendadeOrduhinesSaksaOrdugaLiivimaa
Orduks.Stensbylahinguga1238allutati:
Jrvamaa,Sakala,Alempois,Mhu,NurmekundjaosaVaigast(umbes16000
ruutkilomeetrit)LiivimaaOrdule
Revala,HarjujaVirumaa(umbes12000ruutkilomeetritTaanile)Revalaja
HarjumaasulasidTaanivimuajalheksHarjumaakonnaks
Ugandist,Jogentaganast,SoopoolistestjaosaVaijastmoodustatiaastal1224Tartu
piiskopkond
LnemaastjaLneEestisaartestSaareLnepiiskopkond(1228.a.)
PhjaEestikuulusTallinnapiiskopialla,keseiolnudmaaisand.

Piiskopkonnad jagunesid ametkondadeks, komtuurkonnaks ning foogtkondadeks need

olidlnistamataalad.Osamaidantilnideksvasallidele,eritiulatuslikolilnistamine
Taani valdusalal. Esialgu pses feodaalide hulka ka eestlasi, kuid 14. sajandi jooksul
eesti feodaalid kas saksastusid vi muutusid talupoegadeks. Toetudes feodaalsele
maaomandusele,nudsidfeodaalidtalupoegadeltloonusrenti(vljamaks,karjakmnisjm)
ja sundisid neid ttama linnuste ja kirikute ehitamisel. Hakati rajama misamajandeid
eestlasteltravetudplispldudele.Koormistelelisandusidteoorjus34pevaaastasja
rahamaks. 14. sajandi lpus tekkis sunnismaisus, 15.16. sajandi vahetusel vormistati
prisorjus. Kasvas teorent 36 peva ndalas, eramisates harilikult ks pev ndalas.
Eestlasedpdsidvrastiketmurda,mitmelpoololitalurahvarahutusi13.sajandilpus.

5. Jrilestus(13431344)

Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jri lestus, mis algas
Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani vimud ei suutnud lestusu maha
suruda, kuid appikutsutud orduvelt said eestlased la. Prast lestusu ms Taani
kuningas Valdemar IV PhjaEesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa
Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid
adratalupoegadegahtesulamavabatalupojadtekkisksjalgadekiht.
Jri mssu ainetel on kirjutatud Eesti esimene ajalooline romaan Tasuja (1879,
Eduard Bornhhe). Tasujas jutustatakse muistse eesti talupoja jrglasest Jaanusest,
kellest kujuneb sakslaste vastu lestusu organiseerija. Hoolimata ebannestumisest
nitab Tasuja eestlastele vabadusvitluse teed. Enne surra vabadusvitlejana kui elada
orjusesseeonjutustusephiidee.
Lppenudvitlusedolidajastuvaimukohaseltverisedjaohvriterohked.

6. Saksaordulpp

Ksitjakaubanduskeskustestomandasidlinnaigused1248Tallinn,13.sajandilTartu
javiljandi,1279Haapsalu,1291Paide,1302Rakvere,1345Narvaja1599Prnu.Linna
elanikkond koosnes peamiselt eestlastest, kuid haldus ja kohtuvim kuulus saksa
esindajaist moodustatud raele, kelle tegemisi mjutasid gildid. Ksitlised koondusid
omaigustekaitsekstsunftidesse.Tallinnasolidpeamisedsissejalbiveokaubadsool,
kangad,nahad,heeringad,linavljaveetipeamiseltvilja.13.sajandilpust15.sajandi
lpuni iseloomustavad ordu ja piiskoppide vahelised vaenud, millega kaasnesid
rstamised ja sjaretked. Aastast 1521 levima hakanud reformatsioon suurendas
sisevastuolusid, rakendati phimtet kelle valitsus, selle usk. Reformatsioon nudis
rahvakeelsetjumalateenistustjaandistukeesimesteestikeelseteraamatuteavaldamiseks.
Ilmus S. Wanradti ja J. Koelli katekismus 1535 (esimene osaliselt silinud eestikeelne
raamat).
Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sda ning hivas peagi Ida_eesti. Sja ajal
teravnesid talurahva vastuhakud: Saksa feodaalid otsisid abi Taanilt, Rootsilt ja Poola
Leedult. Septembris 1559 ms SaareLne piiskop J. von Mnchausen oma valdused
Taani kuningale Frederik IIle (15591588), kes andis need oma vennale hertsog
Magnusele.Tallinnalinn,HarjuVirurtelkondjaJrvamaaaadelalistusid1561Rootsi
kuningas Erik XIVle. Viimane ordumeister G. Kettler alistus 1561 Poola kuningas
Zygmunt II Augustile. Seega lakkas Liivi ordu olemast, kuid misnikele ji oluline osa
maaomandist.
Hea geograafilise asendi tttu oli Eesti sajandeid 600. a. meelitavaks palaks naabritele.
Siin vimutsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Toimus rahva
vgivaldneristiminejaraskeimorjaaeg.HvitatiEestirahvavarandus,vabadus,vetira
temamaajaaetivljakodust.
7. Rootsivalitsusmeiemaal


17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa prast alanud PoolaRootsi sda.
Vitjaks ji Rootsi, kes oli aastaks 1625 alistanud kogu MandriEesti. Rootsi vallutused
seadustas Altmargi vaherahu (1629). Kui vim lpuks le maa rootslaste ktte ji, olid
sjad ja taudid aastakmneid maad rstanud ja elanikkonda hvitanud ligi 2/3 vrra.
Hinnatakse,eteestlastearvolilangenudumbessajaletuhandele.Seeoliksrngematest
madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine jrgnes umbes sada aastat hiljem, peale
Phjasda).Talupoegadeolukordrootsiajalolirngemgikuiorduajalpuaastail.Ometi
nimetas rahvasuu seda aega veel kaua vanaks heaks rootsi ajaks. Siiski oli ilmne, et
vanahearootsiaegolitalupoegadeleparem,kuiselleleeelnenudvgaraskesdadeaeg
jakindlastiparem,kuisellelejrgnenudveneaeg.Onolulinerhutada,etnoilaegadel
eivalgunudEestissepaljuvraidasukaid.Paruneidolivaidmnituhatjapevakorral
ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes vra keele ja kommete
pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat
mtlemist,kuiolisedavenelasteljasakslastel.Pandirhkukirjaoskusele.Talupojadsaid
kohtutesrohkemigustjavisidlootaabileStockholmist.
17.sajandikeskpaikuhakatiehitamamanufaktuuritpiettevtteid(1628Htiklaasikoda
Hiiumaal,1650Narvavasejasaeveski,1664Tallinnapaberiveski).
RootsikuningasGustavAdolfprastsistthelepanuharidusoludekorraldamiselemeie
maal. Asutatigi gmnaasiumid Tartusse 1630. aastal ja Tallinnasse 1631. aastal.
Tallinnasse ji gmnaasium psima ja on pidevalt ttanud poeglaste ppeasutusena
sajanditekestelmitmetevalitsevaterahvasteaegadelbi,samalkohal,kusttabpraegugi
(Kloostri tnav), ehk kll kesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gmnaasiumi
nimetusega. Tartu gmnaasium muudeti 1632. aasta 30. juunil Gustav Adolfi poolt alla
kirjutatud otsusega likooliks. likoolil on tulnud selle aja kestel ttada ka Prnus
(16561710)jaolnudkohapealtiestisuletudtegevuses,kusttasvaidlikoolisurrogaat
(asekool) Jrvamaal Albu misas, misnikele. Maarahva lastel oli likooli psemine
vimatu. Sama kehtib gmnaasiumide kohta, mis loodi Tallinna, Tartusse ja Prnusse.
Kuidkakladessetekkisidkoolidningkodudeshakkasidinimesedppimalugemist.
Eestlased jvad igavesti vlgu eriti hele mehele, Risti ja HarjuMadise pastori pojale
Bengt Gottfried Forseliusele. Forselius pani aluse eesti kiriklikule rahvakoolile
kirjaoskuse levitamisele ja koolmeistrite koolitamisele. (Tartu lhedal ttas B. G.
Forseliuse petajate Seminar). Huvitav episood Forseliuse tegevuses oli tema sit
Stockholmi 1686. aastal, kus ta Karl XIle esitles kahte oma parimat pilast Ignatsi
JaakujaPakriHansuJri.Kuningasjikoolimehetgavgarahule,kinkiskummalegi
poisilekuldrahajaandishiljemForseliuselekooliasjadekorraldamisekslaiadvolitused,et
trotsidabaltisakslastesabotaai.KahjukshukkusForseliustormis1688.aastaltagasiteel
jrjekordselt Rootsi reisilt, judmata oma igusi kasutada. Sellel ajal sai alguse Eesti
erakordselt krge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil letas enamuse teisi maid
Euroopas.
Majanduslikult oli Eesti Rootsile thtis eelkige viljaaidana. See ti talurahvale eesktt
teot suurenemise. ldiseks nudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 36 pevaks
ndalas saata misa mees, veoloom ja rakend. Ei tule siiski arvata, et talupoeg aina
vaesuses vireles, ilma vaba aja ja jukuseta oli. 1668. aastast prinev seadus piirab
talupojapulmikahelepevale.Pulmaklalisilubataksekutsudamittele16paarijaneile
andamittele8tnnilutja4toopiviina.
Eestlaste rootsimeelsust vhendas kahetsusvrselt asjaolu, et 16951697 tabas Eestit
(SoometjaIngerimaad)ikaldusjasuurnlg.Rahvaarv,misolitusnudumbes350000
ni, langes nlja tagajrjel umbes 28 000ni. Nljahda raskendas jtkuv vilja vljavedu.

Idataevasseolidtaaskogunenudsngedpilved.
8. Phjasda(17001721)

Halastamatu Phjasda muutis Eesti taas vraste vgede tallermaaks ja paiskas pead
tstvamaarahvauuestiprmu.SeeolisuursdaVenemaajaRootsivahel.Esimenelahing
leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste vejuhiks oli kuningas Karl XII ja
venelastel tsaar Peeter, kuni vitluse alguseni. Rootslased vitsid kll esimese lahingu,
aga kaotasid siiski sja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas.
Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid
Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi
varem. Sjaeelne nljaaeg, sellele eelnes ka sjaaegne hvitust, taudid, rstamised
vhendasid rahvaarvu jllegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat
kinnitanudtsaarile,etNarvastkuniRiianipolekuuldakoerahaukumistegakukekiremist!
Rtelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kik oma igused. Parunite
eestkostja von Rosen kuulutab: ristiusku mineku ajast alates kaotasid talupojad oma
vabaduseningsaidaadliorjadeks.Rosenideklaratsiooniaastal1741peetakseprisorjuse
alguseksEestis.
LigisadaaastatkestisEestisvenebaltisaksakoostsprisorjus.Niiigusetusolukorras
poleEestitalupoegolnudeivaremegahiljem.Prisorjahindkikustemasoost,vanusest
ja oskustest paarikmnest rublast saja rublani. Inimesi mdi avalikult turgudel. Sageli
lahutati mees ja naine, vanemad ja lapsed. Sageli keelati talutdrukul abielluda, et
tjudu mitte misast vlja anda. Taolist olukorda seostati neegritega Ameerika
kolooniates.
Misamajanduses ji 18. sajandi lpuni valdavaks teraviljakasvatus, mis andis misale
phisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapletamisest ja viinavooride saatmisest
pealinna turule. Viinakkide krvale tekkisid aja jooksul ka viksemad saeveskid,
telliselvid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Mrkimisvrselt tusis misnike
elustandard. Phjasja jrel olid veel tavalised puust, lgkatusega misahooned, lihtne
maavillane riietus ja liiklemiseks klbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku
judsid ka Eestisse Versailles maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked
hrrastemajad,midarahvaslossidekskutsumahakkasPalmse,Sagadijt.
Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rmutusse
perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo thtsndmusi 1739. aastal heaegselt
koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (712. aastased lapsed peavad
koolis kima vi ppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema
kstri ehk kihelkonnakool, igas misas misa ehk klakool, millest hiljem kujunesid
vallakoolid)ilmuslpukseestikeelnetielikPiibelAntonThorHelleheastlkes.Seeoli
vaieldamatuks tendiks, et eesti keeles on vimalik vlja anda ka kige keerulisemaid
mtteidjamisteid.
Aastal 1972 ilmus esimene eestikeelne kalender. Kalendrid olid Eesti maarahva
lugemisvara hulgas loetavamaid, sisaldades piiblilugude mberjutustusi, mitmesuguseid
nuandeid, aga ka ilmaennustusi terveks aastaks pevade kaupa ette. Vlimuselt vike,
peopesasuurunekalendriraamatoliomaodavahinnajasuuretrkiarvutttukttesaadav.
9. PrisorjusekaotamineEestis.Talurahvaseadused(1816ja1819)


Eesti rahava ajaloo ks thtsamaid sndmusi oli prisorjuse kaotamine, mis Eestimaal
toimus1816.aastaljaLiivimaal1819.aastal.
Prisorjus oli tsaari otsusega kll kaotatud, aga sellele jrgnes teoorjus, mis polnud
eelnenustparem,paljudesilmisisegihullem.Talupoegpolnuduuteseadustesilmisenam
misnikuprisomand(nagukinnisvaravikariloomad),agamaadtalkaeiolnud.Muude
eriigustekrvalolimisnikuligustalupoegapekstailmakohtuotsusetajaseeleidisaset
enamastimisatallis.Snateoorjusprinebsellest,ettalupoegpiditemaendamajandada
jetud pisikese maalapi eest teoga renti maksma, see thendas orjana misapldudel
ttama. Jrelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Sellest ajajrgust
prinebrahvalaul:
Ohminavikemehekene,
plvepikkupoisike...
Pevalpeksanmisarehed,
selknnanmargamaad...
Tervikuna ji talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele jrgnenud
nljahdad viisid inimesed meeleheiteni. nneks pstis kartul, mida Eestis hakati
kasvatama18.sajandikeskpaigast,kigehullemast.Pllumajandusestoimusedasiminek.
Tnu LunaEestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste ktte vabad
rahasummad, mida hiljem kasutati talude priseksostmisel. Prisorjusest vabastamise
heksvliseksmrgiksoliperekonnaehkpriinimedeandmine.Paljudperekonnadvtsid
oma talu nime, sageli aga talitasid misnikud oma suva kohaselt. Pandi kllaltki palju
saksapraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles le saja aasta hiljem, Eesti
Vabariigipevil.
1841. aastal levisid kuuldused vljarndamisvimalustest Venemaale, kus pidi saama
maad, mis ei kuulu misnikele. Liikumise haripunkt saavutati 1841. aastal Phajrve
sjas.
19.sajanditeiselveerandilpdsidslavofiilsedringkonnadpiirialaderahvaidtihedamalt
emakeelse Venemaa klge siduda. Venestuspoliitika peamiseks kandjaks oli igeusu
kirik,lootesselteelkohalikkeelanikkekiireminivenelasteksmuuta.Leviskuuldus,nagu
antaks tsaari usku siirdujatele maad ja muid soodustusi. Algas massiline usuvahetus
1845. aastal, mille eesmrgiks oli puht maiste hvede saavutamine. Varsti paljud
talupojadagapettusidusuvahetusesja1847.aastaloliliikuminevaibunud.
10. UuedtalurahvaseadusedAleksanderIIajal(1849ja1856).Mahtra
sda

Asjad lksid mnevrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva
seadused. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude
prisostmist.Misamaasteraldatinn.talumaa(vakuehkorjusemaa),midavidirentida
vimatalupoegadele1/6talumaastjiikkagimisnikuksutusse.Ettalurahvaskohe
teotst ei vabanenud, puhkes PhjaEesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk
toimusEduardVilderomaanijrgi2.juunil1858.aastalMahtrasjas.Rahutusteldkik

ja ulatus olid sarnased paljudele eelnenud sdadele. (Hoolimata sellest, et muistne

vabadusvitlusjahilisemadlestusudebannestusidningjulmaltjaveriseltmahasuruti,
avaldasid need innustavat mju jrgnevatele plvkondadele. Vabadusarmastus kandus
edasiplvestplve).
Rahutusedsundisidtsaarivalitsustjabaltiaadlitreformejtkama:
1863.aastalantivljauuspassiseadussuurendatitalupoegadeliikumisvabadust
1868.aastalkehtestativallakogukonnaseadusvabastaskogukonnadmisa
lemvimualt
1868.aastalkeelatiteoorjus.

Hoogsaltarenesidlinnad,tstus,kaubandus:Eestioliasunudkapitalistlikuarenguteele.
Jtkus tstuslik pre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude
priseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks rituseks, LunaEestis osteti talud linade
mgist, PhjaEestis kartulite mgist saadud rahaga. Eesti talumehele oli ndseks
tehtudvimalikuksollaisetaluomaniktagasiostamaa,mistaltolitulejamgagara
vetud.
Kultuurinhtustest levisid Baltimaile valgustusideed, mistttu mistttu baltisaksa
literaatide seas tekkis huvi eesti keel ja rahvakultuuri vastu. Anti vlja rahva tarbeks
emakeelset kirjasna. 1806. aastal ilmus Tartus Tarto maarahwa NddaliLeht.1821
1823ja1825.aastalOttoWilhelmMasingutoimetuselMaarahwaNddalaLeht.
Kultuurielu elavnemist soodustas aastal 1802 taasavatud Tartu likool, mis kujunes
levenemaalisethtsusegateadusejakultuurikeskuseks.1840.aastailhakkasthelepanu
ratama eesti talurahva seast prinevate demokraatide (F.R. Faehlmann ja F. R.
Kreutzwald)tegevus.HaridusealalloodiEestisseklakoolidevrk.
kuigi muistne iseseisvus oli maarahva poolt ammu unustatud, oli ometi lbi raskete
aastasadadeallesjnudhtteistvgavrtuslikku.Sellehulkakuuluskeel,rahvaluule,
rahvamuusika,kunstipranekoduksitningtugevklahiskond.
11. Rahvuslikrkamine.Venestamine.J.TnissonjaK.Pts

Mis eestlasi rkamisaja knnisele ti? Tnu paremale haridusele osa eestlasi saksastus,
kuidteineosaeiunustanudomarahvustningpanialuserahvuslikuharitlaskonnatekkele.
Sinna aega kuulub ka esimene rahvuslik poeet, noorelt surnud Kristjan Jaak Peterson
(18011822). Oma isamaalrikas listab ta eesti keele ilu ning usub selle tulevikku.
Samaaegseltalgaskategevusvallavalitsustes,laulukooridesjaorkestrites,misandisusku,
etollaksemillekskivimelised.Iseteadvusetususoodustasveeltaludepriseksostmine.
Rahvas oli muutunud haritumaks, kerkis esile klaharitlaste kiht (kstrid, koolipetajad,
vallakirjutajad), kes suutsid thusalt valgustustd teha. Need mehed saidki algava
rahvusliku liikumise teerajajaiks. Koolmeistri ja kstri osa eesti maahiskonnas 20.
sajandi algul peegeldub kigile tuntud Oskar Lutsu Kevades. Eesti taasrkamine 19.
sajandikeskpaikuolipeamiseltvaimsejakultuuriliseiseloomuga.
FriedrichFaehlmann(17981850)sndisJrvamaalHaomisasopmanipojana.Lpetas
Tartu likooli arstiteaduskonna ja oli otsitavamaid arste. F. Faehlmanni thtsus seisneb
Kalevipojaainetekogumisealgatajana.TemapooltasutatudpetatudEestiSeltsispeeti

sellekohaseid referaate. F. Faehlmann on kirjutanud oode, valme, lhijutte, mte ja

kogunudKalevipojaaineid.
Kreutzwald ja Koidula. Esimeseks suursndmuseks oli Kalevipoja ilmumine F. R.
Kreutzwaldi sulest 1862. aastal eestikeelse vljaandena. Mdunud sajal aastal on
Kalevipoja thtsust hinnatud mitmel viisil. Enne, kui ilmus Eestis Kalevipoeg, oli
Soomes 1835. aastal ilmunud rahvuseeposeks nimetatud teos Kalevala, mille ainestik
oluliselt rahvasuust kogutud. Kalevipoeg seevastu on peamiselt Kreutzwaldi looming.
Kuna aga ka Kalevipoega nimetati rahvuseeposeks, arvates, et tegemist on rahvasuust
kogutud vanavaraga, oli Kalevipojal vga suur thtsus eesti rahva iseteadvuse
taasratajana.Veelgihiljemonarusaadud,etkailukirjanduslikuteosenaonKalevipoeg
tookordseteoludekohtaerakordnesaavutus.
KreutzwaldikrvaloliteiseksoluliseksrahvaratajaksLydiaKoidula.Katemapuhulon
palju piike murtud tema kirjanduse omapra ja vrtuse hindamisel. Suur osa Koidula
loomingustontugevasaksamjuga.Katemasuhtesolemehinnangutmuutnudjavaatame
tedaomaajalapsena,kellespolnudmidagi,misoleksolnudteadlikultvlts.Temakige
tuntumakssaanudluuletusonlaulunarahvuslikukssmboliksmuutunud:
Muisamaaonminuarm,
kelsdantandnudma...
Koidulaelupevilpolnudkuigipaljuinimesi,kesniioleksmelnud.Ndvtamenende
ridadepuhulmtsipeastjapisargitulebsilma.
KuiKreutzwaldjaKoidulaolidkirjanduslikudisiksused,siishiskondlikutegemisealal
titsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
KreutzwaldjaKoidula,kuigivaimselterinevad,olidomavahelheadsbrad,agasedaei
saa elda Jannseni ja Jakobsoni kohta. Pigem vastupidi ks ei ninud teise tegemistes
midagi vrtuslikku. Mlemad pidasid oma vimsamaks relvaks sna relva ning olid
ajalehtede toimetajateks. (Perno Postimees ja Sakala). Kirjasna kaudu pti rahvast
ratada ja kasvatada, samal ajal ka oma vaadetele poolehoidu vita. Just taolistes
vaidlustes, diskussioonides ja ausas vaimses vitluses kooruski vlja tde ja rahva
mitmeklgsus.PisuthiljemtoimubpeaaegusamasugunevaimnevitlusKonstantinPtsi
ja Jaan Tnissoni vahel. Mlemad olid jllegi ajalehtede peatoimetajad (Teataja ja
Postimees).KolmandakssuurkujuksJannsenijaJakobsonikrvalolikirikupetajaJakob
Hurt.Temaltonpritkuulsakssaanudtelus:
Eestlased ei ole mitte krbsed, kes tna snnivad ja homme surevad, vaid ks vana ja
visa rahva sugu, kes juba ammu maailmas on elanud ja prast meid veel kaua elama
saab!
Hurtoliesmajrjekorraspetlanejarahvaloomingutalletaja.
J.V.Jannsen(18191890)onpritVndrast.Taalustasomaametiredelitkutsarina,tusis
kstriks, siis koolipetajaks ja lpuks esimese jrjekindlalt ilmuva ajalehe Perno
Postimees (ilmus esmakordselt 1857. a.) peatoimetajaks. Jannseni suurimaks teeneks oli
esimeseldlaulupeokorraldamineTartusaastal1869.Lauljaidolivaidkaheksasajaringis
jaeestilauleesitativhe.NendehulgasleidisettekandmistSoomeseritiarmsakssaanud
laul Maamme. Tlgituna klab esimene rida: Oo Soome, meie snnimaa. Jannseni
eestikeelsedsnadalgavadvgasarnaselt:Muisamaamunnjarm.Seelaulkujunes
jrgneva aastasaja jooksul peaaegu phaks lauluks. Paljude hinnangul on hine viis
Soomerahvushmnigateretulnudkuihimusugulusesmbol.

KuivikeLydiakirjutamappis,litalaulu,missamutialgabsnadegamuisamaaMu
isamaa on minu arm. Mlemad laulud kajastavad rahvusromantikat , mis oli vajalik
inimeste enesetunde ja iseteadvuse tstmiseks. Nii nagu tnapevalgi, kuigi ajad ja olud
on hoopiski erinevad. Esimese ldlaulupeo keskseks sndmuseks oli Jakob Hurda poolt
peetudstitavkne.
Esimene ajaleht Perno Postimees, Eesti rahvushmn ja Eesti esimene laulupidu on
Jannseni igavesteks mlestusmrkideks, mida me mletame nii kaua, kui psib meie
rahvas.
Esimesestlaulupeostlhtuvvaimustuslevislemaa.Elluastusiduuedkooridjaorkestrid,
asutati leeestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti nitemngud, tegevust
alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameest Selts ja esimesed pllumeest
seltsid.Aastal1865asutatiVanemuisejaEstonialaulujamnguseltsid.
JakobHurt(18391907).Temasuurimaksteeneksrahvuslikuiseteadvuseinnustamiseja
vanavaratalletamisekrvalonAleksandrikooliloomiseheaksttamineAleksandrikooli
nimi valiti prisorjuse kaotaja Aleksandri mlestuseks. kool oli meldud esimese
keskastmeppeasutusena,kusvalitsekseestikeel.Siianiolikeskharidussaksakeeles.le
terve maa tegutsesid Aleksandrikooli komiteed ja aastal 1783 oli koos le saja tuhande
rublalinephisumma.Olgugi,etolipaljuttehtud,jooksislpukskikthjasajandi
lpupoolealgasulatuslikvenestamine.
C. R. Jakobson (18411882) oli algul kster ja koolipetaja, kui 1863. aastal siirdus
Venemaale ja sai koolipetajaks Peterburgi. Seal puutus kokku hoopis uutmoodi
mttelaadigaEestiharitlastega(J.Klerjt).Aastail18681870pidasJakobsonVanemuise
Seltsis kolm pikka knet, mis 1880. aastal ilmus pealkirja all Kolm isamaa knet.
Jakobsonjagaseestirahvaseniseajalookolmesuurdephiajajrku:
MuistneiseseisvuskuikadunudkuldneValguseAeg
PimeduseAeg,mitmesajaaastaneajajrkpeamiseltsakslastestvallutajateall
UusKoiduAeg,rahvuslikurkamiseaeg.

Oluline Jakobsoni mttelaadis oli arusaam, et eestlased elavad kahe sarviku vahel: ks
pritidast,teinelnest.Vabadussda,midapeeti19181920,oliniivenelastekuisaksa
parunite vastu. Aastal 1878 hakkas Jakobson Viljandis vlja andma uut ajalehte Sakala.
TemaeesmrgiksolieestlastejasakslastevrdiguslikkusEestis.
NeliaastatpealeSakalaasutamistsuriJakobsonsuhteliseltnooremehenakopsupletikku.
Tol ajal oli ta juba Kurgja talu prisperemees ja hel pikemal hoburetkel rngalt
klmetanud.Pealekojujudmistlasitakohesaunasoojaksktta,etkuritbiihustvlja
vihelda. Tulemus oli vastupidine saunale jrgnes rnk kopsupletik, mis noore mehe
enneaegselthaudaviis.
Venestamine ldolukord ja haridusala. Aleksander III (18811894) oli esimene Vene
tsaar, kes jttis kinnitamata balti aadli privileegid, andes mrku Baltimaid Venemaaga
siduda. Viidi lbi reaktsioonilised reformid. Kui rkamisajal krgem haridus ja
asjaajamine toimus saksa keeles, siis prast 1881. aastat muutus nii algharidus (mis
peamiselt oli eestikeelne) kui ka ametlik asjaajamine venekeelseks. Selle teostamiseks
mratihulkumbkeelseidvenelasi.Eestlastestkstridjakoolmeistridvallandatijavim
lemaalksustavatevenelastektte.ppekeeleksmrativenekeel.Asutatiuuedkoolid
nimega ministeeriumikoolid. Keelati eesti keele tarvitamine isegi omavaheliseks
lbikimiseks. Lpuks ulatus venestamine ka Tartu likooli, mis aastal 1893 nimetati

mber Jurjevi likooliks. Olgugi, et 19. sajandi lpul suruti veneprasust peale tooreste
meetoditega,polnudvenestamineedukas.
hiskondlikus tegevuses suruti sisse tsensuur. Kik rkamisaja suuremad ritused
likvideeriti. Aleksandrikoolist tehti venekeelne linnakool ja siis pllutkool. Sellest
hoolimatatehtijudumdarahvuslikkutdedasikarskusseltsides.heksaktiivsemaks
organisaatoriks oli noor ja energiline Jaan Tnisson. Ka Eesti lipilaste Seltsis pti
judumda venestamise vastu videlda. Omal ajal kujunes seal poolsalajane
Kalevipojalugeminejaseletamine.JuhtivateksisiksusteksolidsiinHurdasberVillem
Reiman ja hiljem Jaan Tnisson. Eestimeelne tegevus jtkus vaikselt aga visalt
karskusseltsides, laulu ja mnguseltsides, laulupidudel, pasunakoorides, laulukoorides,
vanavarakogudesjamujal.
Jaan Tnisson (1868?). Tema thtsus tusis, kui ta aastal 1896 vttis le Postimehe
toimetamise, mis thendas osa olla Eesti rahva vaimseks juhiks. Rahvuslikuks ideaaliks
kuulutati kasinus, kainus, rahvuslik uhkus ja iseteadvus, lugupidamine oma esiisade ja
pritoluvastu,kokkuhoidlikkusjargserahvuskultuurihindamine.Tnissonvitlesjuba
tookord aadete eest, mis lbi iseseisvusaja kuni tnapevani on jnud meile thtsaks.
Omaimposantsekujugapikk,sirgemeespisutettepoolekikkishabemegasaavutasta
rahvahulgasomamoodipopulaarsuse.KuiJannsenitnimetatihellitavaltPapaJannseniks,
siis Tnissoni hdnimedeks olid Koodi Jaan ja Nuustaku Hertsog. Ta oli dini
rahvuslikult meelestatud ja dini demokraatlik. Jaan Tnissoni tegevuspiirkonnaks oli
LunaEestijatemategevusekeskuseksTartu.LunaEestiolisajandivahetuselmneski
suhtesPhjaEestistees.EsiteksasuslikoolilinnLunaEestisjateiseksolidLunaEesti
talud jukamad kui PhjaEesti talud. LunaEesti savisegune muld oli viljakam kui
PhjaEestipaigutivaenepaepealnemuld.
Konstantin Pts (18741956) prines Prnumaalt Tahkurannast. Aastal 1901 asus Pts
Tallinnas ilmuma hakkava uue ajalehe Teataja toimetajaks, olles kahekmne seitsme
aastane ja lpetanud igusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes
VoldemarVeski,AntonHansenTammsaare,MihkelMartna,kesoliprastinesotsialistide
juhtjaEestiiseseisvusepooldaja.KunaniiTallinnkuikaPhjaEestiolidmajanduslikult
jakultuuriliseltmahajnud,suunasPtsomaajalehesisuvaesematekihtidepetamiseks
jaabistamiseks.Teatajaprogrammesindasmajandusmeestesuunda.Tnissoniidealistliku
rahvuslusekrvaletuuakseuussuurusmajandusmillelekiktuginebki.
Ptsi vitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest
jagu saada, oli ta valmis he vi teise vastsega ajutiselt koos ttama. Selles valguses
kujunestemakoostvenelastega,etsakslasteltvimulevtta.Sakslasedkaotasidkija
linnavalitsuslkspeamiseltjukateeestlastektte.Jrgmiselaastalleidisaset1905.aasta
ebannestunud revolutsioon, mille tagajrjel Pts venelaste poolt surma misteti ja sell
viisilmaapakkuaeti.Mnedaastadhiljem(1918)vangistatitaomakordasakslastepooltja
toimetatiPoolavangilaagrisse.VabadussjaalgulpidasPtsjllegivenelasivaenlaseks
number ks. Nii kujuneski Eestis kaks poliitilist suunda: reaalpoliitiku Ptsi ja idealisti
Tnissonivahel(kestahtisEstoniaskarsketuueaastavastuvttukorraldada).
12. 1905.a.sndmused.NoorEesti

1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud

rmuseni.OlulistosaetendassealVenemaalasaamineVeneJaapanisjas.9.jaanuaril
toimusPeterburisVerinephapev,milleleTallinnasjrgnesldstreik.Rahutusedlevisid
ka teistesse linnadesse. Tnissoni juhtimisel toimus Tallinnas tlisesindajate koosolek.

TemasoovitasrohkemhoolitsedaEestiedenemiseeestningmittetoppidaomaninasuure
Venemaa asjadesse. Vene vabameelsete vimulepsemisest polevat Eestile kasu, sest
need on eraldamise (separatism) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid
revolutsioonilinerahutuskasvas,jtkusidstreigidniilinnaskuimaal.14.oktoobrilhines
Eesti levenemaalise ldstreigiga ja Tallinnas lks vim praktiliselt tliste ktte.
Seepeale16.oktoobrilavassjavgikuberneriksulUueleturulekogunenudrahvapihta
tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal pstitati Estonia teatri
tagusele vljakule mlestussammas mrvatud tallinlaste mlestuseks, mis aastal 1940
kommunistidepooltPunaarmeeabigamahakisti.
17.oktoobrilolikeisersunnitudvljaandmakodanikuvabadustjarahvaesindustlubava
manifesti.
Oktoobrimanifestiga algas Eestis judude konsolideerumine. Novembris judis
revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud lestusuks, kuid
niikaugele ei lasknud vimudasjal minna:detsembrialgulkuulutativlja sjaseisukord.
Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud
tlissalgad, kelle hutusel ja toetusel asus kohalik rahvas misaid pletama. Lauldi:
Misad plevad, saksad surevad.... Kokku hvitati Eestis 11 120 misa, selle kigus
parakukapaljukultuurivrtusi.Algasverineterror,juurdlusejakohtutalastimahapalju
stuid inimesi. lepaisutatud revolutsioonilised meeleolud asendusid hirmu ja
masendusega. Kokku hukati Eestis umbes 300 inimest, ihunuhtlust anti 600le. Paljud
pgenesidvlismaale,K.Ptsmistetitagaseljasurma.SuletienamusEestiajalehtedest.
SiiskiarenesEestirevolutsioonilejrgnenudaastakmneledukalt.Justselajalkinnitasid
eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi
tekkeks.Tekkisiduuedajalehedjaajakirjad.KiirenesEestimajanduslikareng.Tallinnas
paiknesidVenemaathtsamadlaevatehased.Kiireedasiminektoimuskapllumajanduses
ja teistel elualadel. Arenes histute liikumine, aktiivselt tegutsesid pllumeeste seltsid,
pllumajanduse ja kodunduse kursused. Moodi lks vabatahtlike pritsimeeste seltside
asutamine. Jtkus ja laienes nituste ja vistluste organiseerimine. Prati suuremat
thelepanuvikepllupidamisele,viketstuselejalaevandusele.
Uueelusaiemakeelneharidus.1906.aastalasutatiTartusEestiNoorsooKasvatuseSelts.
Kujunesid haridusseltsid. Esimene eestikeelne ttarlaste gmnaasium Tartus alustas
tegevust1906.aastal.EestikeelseidgmnaasiumeloodiveelPrnus,ViljandisjaOtepl.
Kiiresti kasvas likoolis ppivate eestlaste arv. Rohkesti ppis eestlasi Venemaa
sjakoolides ja neist oli hiljem Vabadussjas hindamatu abi. Arenes ja tugevnes
professionaalneEestimuusika,teater,maalikunst,arhitektuur.
1907.aastalloodiEestiKirjanduseSelts,1909.aastalEestiRahvaMuuseum(algatasidJ.
Tnisson ja kunstnik K. Raud), 1913. aastal Estonia teatri avamine (teatrihoone ehitati
rahvaannetustenajal),1910.aastaltoimuslaulupiduTallinnas.Osavtjaidoli10000,mis
letas eelmise peo kahekordselt. Mitmeid kohti dekoreeriti rahvusvrvidega ja
mitteametlikuhmniajalseistipsti.
Niisamuti,kuiajakirjandus,niietendaskailukirjandusotsustavatosaEestirahvaarengus
maarahvastEuroopakultuurirahvaks.
EestikirjandusesuurkujuksolineilmurranguaastatelEduardVilde.Esimeseksthtsamaks
tksoliromaanKlmalemaale.SeeonEestirahvaeluolukirjeldusrealistlikulviisil
ja samal ajal terav kriitika. Sama hiskonnakriitiline romaan on Raudsed ked.
AjaloolisedromaanidonMahtrasda,KuiAnijamehedTallinnaskisidjaProhvet
Maltsvet.KigetraagilisemaksteoseksonMeklapiimamees.

Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst PetersonSrgava. Tema esimene ja

paremini tuntud novellikogu Paised kritiseeris gedalt balti paruneid, nende kuulekaid
teenreidjasaksapastoreid.
JuhanLiivoliluuletajajalhemateproosatdeautor.J.Liivikigeolulisemaksjooneks
on tema suur tundeehtsus ja isamaaarmastus. Hea eestlane armastab isamaad kige
rohkem,kuiseeonraskustes,vaene,masendatudjaisegiinetu.
NoorEestivaimsedjuhidolidluuletajaGustavSuitsjaproosakirjanikFriedebertTuglas.
heks nende peamiseks juhtmtteks kujunes: olgem eestlased, aga saagem ka
eurooplasteks! Euroopa all mtlesid nad peamiselt Prantsusmaad, mis viimase paarisaja
aastajooksulolikultuuriarengusmnginudjuhtivatosa.TuglastpeetiEestistiilimeistriks,
misilmekaltavaldubtemamlestusainelisesjutustusesVikeIllimar.Tuglasetugevus
seisabnovellikujundusesjajutustusoskuses,samutiontaliphjalikkriitikniikirjanduse
vallaskuikahiskondlikesjahijemrahvuslikesksimustes.
Gustav Suits oli Tartus kaua kirjandusprofessoriks, ta oli vrsisepp ja selle krval nagu
Tuglaskigehiskondlikvitleja.
Huvitav on vaadelda krgelt haritud nooreestlaste ja lihtsaks peetud Juhan Liivi vahet.
Nooreestlased olid kllalt haritud, et mrgata ja mista J. Liivi erakordseid andeid ja
panustEestivaimuelus.JuhanLiiv,kesviskllollahaige,agakindlastimitteeiolnud
lihtsameelne.JuhanLiivoliesimene,kesunistasEestiriigist.Kuiaegedasilks,hines
sellemttegakrgestipetatudkirjameesFriedebertTuglas,kesselgeltvljatles:Meil
peab olema igus tielikuks kultuuriliseks enesemramiseks, mis on vimalik vaid
poliitilise enesemramise teel. Seeprast on eesti kirjandus ja Eesti kirjanikud Eestile
mratusuurethtsusega,lisakssellele,midanadvaimuvrtusenaonloonud.
13. Eestiriiklikuiseseisvusetekkimine.Iseseisvusevljakuulutamine

UmbeskaksaastatpealeEsimeseMaailmasja(19141918)puhkemist,sgisel1916,oli
TsaariVenemaasjasakslastelepraktiliseltkaotanud.TsaarNikolaiIIkrvaldatitroonilt
ja vim lks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rhmituste ktte. Moodustati
demokraatiasuunaskalduvAjutineValitsus,millepeaministriteksolidesmaltvrstLvov
ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjrele Kerenski aja nime all. Kui selgus, et
venelastega demokraatlikul alusel koos ttada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele
kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka
autonoomiast.TegemistoliEestimaavalitsusega,mille30.mrtsilkinnitasVeneAjutine
Valitsus.
1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska
Toompea lossis Eesti Maapeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus
seisukohavtt,midatabavaltiseloomustasterakondlaneJriVilms.Tielikuiseseisvuse
poole ei saa pda ega leppida autonoomiaga, vaid tuleb taotleda iguslikku osariiki
fderatiivsesVeneriigis.
Maapeva poolt loodi uue korra kehtestamiseks, valitsemise ja reformide teostamiseks
Maavalitsus,misasustegutsemaK.Ptsijuhtimisel.Philistekseesmrkidekskuulutati:
hendadaEestimaaalatervikuksseniseEestimaajaLiivimaaasemel
lbiviiaphjalikeestipranekoolireform
moodustadaeestiprasedkohtud

koondadakikEestisduridEestipinnale.

Kttevidetud saavutustest tuleb kige thtsamaks pidada Eesti sdurite koondamist

kodumaale,millesPtsilolisuurosa.IlmaselleeelsammutapolekseiVabadussdaega
riiklikiseseisvusolnudvimalik.Ptsionhilisematelaastatelmnegisammueestteravalt
kritiseeritudniivasakpoolsetekuiparempoolsetepoolt.Aastatel1917ja1918temapoolt
tehtudsuuredotsusedkujunesidometiiseseisvaEestialussammasteks.
14.novembril 1917 kuulutas Maapev enese Eestimaa ainukeseks krgema vimu
kandjakskrgeimaksvimuksEestis.Ndsestpealeotsustavadeestlasediseomamaa
saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapev kohe tegutsema
hakata, sest tegelik vim oli bolevike kes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis
lavastada rahvakohtu, mis saadaks reaktsionrid laiali. Kontroll lossi ees lks aga
Kingissepa enese kest ra, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja
mahalaskmiselevedamaningvattisaikaKingisseppise,kuiendvahelesegas.
NiiMaapevkuikaMaavalitsussurutiVenesduriteabigaprandaalla,agasellelkmed
kisidilmasuuremavahelesegamistetakoosjategidplaaneedaspidisekstegevuseks.
Eesti Vabariigi vljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa
veosad,kellekavasoliterveEestimaavallutadajaVenemaaleedasitungida.Maapeva
vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada.
Moodustati Pstekomitee koosseisus Konstantin Pts, Jri Vilms ja Konstantin Konik.
Iseseisvusevljakuulutamistennesakslastesaabumistpeetiolulisekskolmelphjusel:
sakslasedvallutaksidiseseisvariigi,mitteVeneprovintsi
vlisdelegatsiooniliikmedoleksidseaduslikuEestiVabariigiesindajad
rahvasteaks,etseaduslikuksvalitsejaksonEestiVabariigiAjutineValitsus.

Koostati klav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele.
SeeeikuulutanudmitteainultEestiVabariigiloomist,vaidkaaastasadukestnudorjaaja
lppu!
Manifest:
Eestirahvaseioleaastasadadejooksulkaotanudtungiiseseisvusejrele.Plvestplve
on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjast ja vraste rahvaste
vgivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil kik pirrud kahel otsal lausa lvad
lkendama ja et kord Kalev koju juab oma lastel nne looma. Nd on see aeg
kes!
Manifest loeti ette Prnus Endla teatri rdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne
sakslastesaabumist.24.veebruarikeskpaikuoliTallinnpagevatestvenelastestpuhastatud
ja kesklinn eestlaste kes. Sadamas oli veel Vene sjalaevu, Psklas juba sakslaste
eelksused.
Niisugune oli olukord, kui Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati vlja Eesti
Vabariik.
Jrgmisel peval ilmusid kik Eesti ajalehed. Lehvisid sinimustvalged eesti riigilipud.
Moodustati Ajutine Valitsus K. Ptsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sdurid, kes

laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks ldlaulupeoks loodud laulu, millest on ndseks
saanudEestiVabariigirahvushmn:Muisamaa,munnjarm,kuikaunisoledsa!
Saksaokupatsioon.25.veebruariljudsidpealinnasaksaksused.EestiVabariigivalitsus
saadetilaiali.VahistatipeaministerPtsjasaadetiPoolavangilaagrisse.JriVilmspdis
le j Soome pseda, aga langes sakslaste ktte ja hukati. Kui aga sakslastel oli
maalimasda kaotatud ja kojuminek kes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa vtta
polnudvimalik,jgedessejajrvedesse,etneedvaideestlastektteeijks.SeegaBalti
Hertsogiriigiloominejakussedajateist.
Eesti taasvallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevtte nimega Eesti Trahva
Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas vitlus, mida
eestiajalugutunnebVabadussjanimeall.
14. Vabadussda.TartuRahu.Statistilisiandmeidvabadussjast.
Iseseisvumine

Thtsamaks sndmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse vljakuulutamine 24.

veebruaril 1918. aastal. Kuid juba 28. novembril 1918. aastal algas Vabadussda. Sja
alguses valitses paanika ja rinne liikus kiirelt idast lnde. Peaaegu ainsad, kes julgesid
algulvastuminna,olidgmnaasiumivanemateklassidepoisidjaTartutudengid.Valitses
seganeaeg,kussuurematvastupanupunavelepolnud.Allessiis,kui23.detsembril1918.
aastalmratisjavgedelemjuhatajakskolonel(hiljemkindral)JohanLaidoner,muutus
olukord. Nd suurendati mobilisatsiooni teel sjavge, hangiti sjavarustust, soetati
vlismaalt abi vabatahtlikke mehi, sjamoona, varustust jne. Jaanuari alguseks oli
punavgi judnud vallutada suurema osa Eestist pealinnast oldi vaid 30 kilomeetri
kaugusel. Ka teised linnad olid hdaohus. lemjuhataja vimu loomisega pandi suurem
vaenlase edasitung seisma ja Eesti veosad alustasid ldist pealetungi. Mere poolt saadi
Tallinnalekindlatkaitsetinglastelt.
Kige gedamaks vitluseks Vabadussja algperioodil kujunes Paju lahing. See heitlus
toimus Valga vabastamiseks Paju misa all 29.31. jaanuarini, kus langes raskelt
haavatunaksEestivahvamaidvejuhteleitnantKuperjanov.KaSoomevabatahtlikud
vtsidPajulahingustosajakandsidvgaraskeidkaotusi.PealePajulahingutolivastase
selgroogmurtud.1.veebruarilvabastatiValga,samalajaljubaVrujasiis4.veebruaril
Petseri,kuslangesA.unapuu.
Punavgi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi vita. Ldi palju
gedaidlahinguidkunisjalpuniPetseri,IrboskajaPihkvambruses.Narvaliinilseisid
Eesti ved aga kindlal joonel ja liikusid edasi Ltimaale, aidates ka seal puhastada maa
punavgedest.
Vabadussja jrgmiseks oluliseks etapiks oli vitlus sakslaste ksusega Landeswehr
(maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lunast Eesti Vabariiki hvardama. Kui
rgime vitlusest Landeswehriga, olid jud peaaegu tasavgised. 22. juunil algas
eestlastevasturnnak,misoliigatiedukas.Kui23.juunihommikulasusideestlasteved
uuestirnnakule,olidsakslasedjubapgenemas.
Seegaotsustav,dramaatilinelahingVnnulinna(LtiCesise)vabastamiseksoli22.ja23,
juunil 1919. aastal. Vnnu lahingus sdis mlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime
jdvustasidmarmortahvlilekolmEestidessantpataljoni:JuliusKuperjanovipartisanid,
Anton Irve soomusronglased ja Kalevi malev. Kalevlased, kuperjanovlased ja

soomusronglased vitlesid kigis Vabadussja kriitilisemates lahingutes, sageli kik

kolm koos, nagu Vnnu all. Neid juhatas kindral Pdder. Landeswehri purustamisega
Vnnulahingusolilikvideeritudkigetsisemoht.htlasiolitasutudSaksavallutajatele
nn. Paala lahingu vlg, s.t. kaotus Saksa ordurtlitele Eesti muistse vabadusvitluse
kigesaatuslikumaslahingusPaalajelaastal1217,peaaegutpselt700aastatvarem.Ka
Paala lahingus (milles langes Lembitu) sdis eestlaste poolel umbes 6000 meest nagu
Vnnuallgi.
KolmteistaastathiljemkuulutasEestiVabariigivalitsus23.juuniriiklikuksviduphaks.
gedaidlahinguidldiisegiTarturahulbirkimisteajalNarvaliinil,kuidkikasjata.
RahulepingulekirjutatiallaTartus2.veebruaril1920.aastal,millineosutusEestilekigiti
sobivaks,sestvenelasedpididleppimaesitatudtingimustega.
Sdakestis28.novembrist1918.aastal,milVenepunavgialustaspealetungiNarvaleja
lppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5
peva.Rahukirjutatiallakuuaegahiljem.

Mis oli Vabadussja tulemus? Eesti sai vabaduse ja iseseisvuse. Leidis tunnistamist
iseseisva demokraatliku vabariigina teiste suurriikide poolt, ka Nukogude Venemaa
poolt.Mratikindlaksriigipiirid.
Ohvritena nudis Vabadussda Eesti poolt 3450 inimelu, neist lahingus langes 1677
sdurit, haavadesse suri 385 meest, haigustesse suri 1388 meest. Haavatuid oli 10 105
meest.
Rahaliselt maksis sda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi jrgi le 80
miljonikrooni.
Eestit aitasid Vabadussja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani
vabatahtlikud. Sjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika hendriigid ja see oli
vgahinnatav.
VenemaamaksisEestile15miljonitkuldrublajaloovutaskikVeneriigivarandused,mis
olidEestipinnal.
15. Omariiklus

Kohe iseseisvumise algpevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi lbi uute
asuniketalude prisomandiks kuulutamise. Endistele misnikele maksti vrandatud
maade eest tasu ja meil vimaldati osa oma maast silitada. Asundustalude suuruseks
kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust.
Vabadussjast osavtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad
autasukorras.
Teisekserakordsekssaavutuseksolikultuurautonoomiakehtestaminevhemusrahvustele.
Seadus kehtestati juba 1925. aastal , mis vimaldas luua oma kultuuromavalitsused ja
omakeelsed koolid, samuti saadi riiklikku toetust. Eestis kehtinud kultuurautonoomia on
vljastpooltEestitpaljukiitasaanud.
1.detsembril1924pdsidkommunistidEestistaasvimuhaaratavgivaldseriigiprde

abil.hekspeamiseksmssujuhiksolevatkunagineEestiTrahvakommuunijuhtJaan
Anvelt,kesolimndaaegaEestisnnprandaalltegutsenud.Pealeasjaebannestumist
pses ta terve nahaga Venemaale tagasi. Pisut hiljem leidis aga oma surma: ta hukati
Stalini poolt puhastusaktsiooni korras. 1. detsembri oluliseks tagajrjeks oli valvsuse
suurendamine.TaastatiKaitseliit,milletegevusolipealevabadussjalppusuikunud.
Kultuurielu, hariduselu ja kunstielu areng peale iseseisvuse kehtestamist oli uudne ja
mitmepalgeline.
Kuigi Tartu likool oli ks vanemaid terves IdaEuroopas, oli Eestis asuva likooli
ppekeeleks saksa keel ja venestusajal vene keel, aga teadlasteks valdavas enamuses
sakslased. Nd pti kik muuta eestipraseks. Eesti Vabariigi lpupeviks oli loodud
igatikrgetasemegaeestikeelnelikoolTartusjaTehnikalikoolTallinnas.
Iseseisvuse ajal ilmus paarikmne aastaga rohkem alguprast ja omaprast ilukirjandust
kui kunagi varem. Eesti kige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton
HansenTammsaare.TemasuurimakstksonviiekitelineTdejaigus.Tammsaare
omapraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan Prguphja uus
vanapagan. Tammsaare krval oli heks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit.
GailitikigekpsemakstksvikspidadasaareromaaniKargemeri,agakaromaane
Isade maa ja Nipernaadi. Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus
eestikeelsetromaanijaneistkiosapaguluses.Tallinnatriloogia:Tulijaraud,Rohtaed
jaigemehekoda.TeineromaanisariKik,miskunagiolijaEijuhtunudmidagi.
ViimaneromaanoliHingede.
IseseisvusajapopulaarseimnitekirjanikoliHugoRaudsepp(Vedelvorst,Prunudaju
nnistus, Roosad prillid. Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mlk
rannaromaanidega itsev meri, Taeva palge all ja Hea sadam. Novellisti ja
kriitikunaolituntukssaanudFriedebertTuglas,keskirjutasmlestusaineliseteoseVike
Illimar. Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud Kevadele rea kaalukaid
lugusid.AlbertKivikasetippsaavutuseksoliteosNimedmarmortahvlil.
Eestis oli uuenduslik kuueaastane ldharidus. Kuueklassilise algkooli lpetanud Eesti
Vabariigi kodanik oli ige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku ldharidust
ksteistaastat.Iseseisvuselpuaastailmuudetissteemi:neliaastatalgkooli+viisaastat
progmnaasiumi+kolmaastatgmnaasiumi.
Suurimaksmurekspolnudmitteharidusepuudus,vaidlekllus,eritilikoolilpetanute
osas. Nii tekkisid likooliharidusega taksojuhid ja sjakooli haridusega reisirongide
konduktorid.HaritlaseksollaoliEestiVabariigisauasi.Vibkinnitada,etiseseisvaEesti
hariduslik tase oli ks krgemaid Euroopas ja seega terves maailmas. Haridusest peeti
paljudepooltlugukuikrgemastvrtusest,kuikigeigemasteestedu,tunnustamiseja
jukusesuunas.
19231924. aastate majanduskriis nitas, et tstuse eelisarendamine ei vasta maa
majanduslikele vimalustele. Edaspidi asetaski valitsus rhu pllumajanduse
edendamisele. Asutati uusi meiereisid, arenes talude varustamise (Eesti
Tarvitajatehisuste Keskhisus) ja pllumajandussaaduste vljaveo koopereerimine
(Pllumajanduskeskhisus Estonia). Kasvas vi ja peekoni vljavedu Suurbritanniasse
jaSaksamaale.
Aastal1929luuaksepoliitilistetaotlustegaVabadussjalasteKeskliit.Vetivastuotsus,et
Eestiphiseadustpeabmuutma.Rhutati,etnnlehmakaupleminepolevatigeviisriiki
valitseda. Kui LneEuroopa rmuslastel oli tavaks kanda kas musti vi pruune srke,
siisvapsidpiirdusidmustadebarettidega.LiikumiseeesotsasolipdurerukindralAndres

Larka,agategelikuksjuhiksnooradvokaatArturSink.1932.aastalliitusidTerakondja
JaanTnissoniRahvaerakondhiseksRahvuslikuksKeskerakonnaks.
24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus phiseadus. Kuigi K. Pts oli riigivanema
kohusetitjana edasi, rhutasid vabadussdalased, et vaja on tiesti uut hiskondlikku
korda.NiirkisidkarahvussotsialistidSaksamaal.Enneveel,kuiriigivanemavalimistele
saadi asuda, astus K. Pts kindral Laidoneri kaasabil 12. mrtsil 1934 vga drastilise
sammu.Paljudehinnanguloliseevgasarnaneriigiprdelee.corpdetatle.Konstantin
Pts kui riigivanema kohusetitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri
sjavelemjuhatajaks,sulgesvabadussdalasteorganisatsioonidningarreteerisnelisada
vabadussdalaste juhti. Laidoneri aktiivse abita poleks Pts olnud vimeline mingit
prdelist sammu lbi viima. Laidoner ngi suurimat ohtu vapside poolt tehtavas
nestusts sjavelaste hulgas. See tegi temast antud oludes Ptsi liitlase. Laidoner
pooldasnningliseorientatsiooni,seevastuvapsidsakslasejuhiprintsiipi.
Detsembris 1935 pdsid vapsid lbi viia vgivaldse riigiprde, mis neil aga ei
nnestunud. Mssuliste le misteti kohut ja paljud said rngad vanglakaristused. Juba
aastal1938antiagakikideleamnestia.
Riigikogulaialisaatmisegajavapsidevaigistamisegaalgasvaikivolek.SedaonkaPtsi
diktatuuriks nimetatud, sest tegelikult valitses riigivanem mitu aastat ilma
rahvaesinduseta.
Opositsioon vaikiva oleku vastu tuli kahest suunast. Esiteks vapside poolt, teiseks
opositsiooniks olid libraaldemokraadid, kelle keskuseks oli Tartu ja liikumist tuntakse
Tartu vaimu nime all. Tartu vaimu hingedeks olid Jaan Tnisson ja ajalooprofessor
HansKruus.
Veebruaris 1936, peale vapside ebannestunud riigiprdekatset, leidis riigivanema
otsuselasetrahvahletusphiseadusejrjekordseksmuutmiseks.Riigivanemaettepanek
veti rahva poolt vastu suure hlteenamusega. Aasta hiljem tuli kokku kahekojaline
Rahvuskogu uue phiseaduse vljattamiseks. 1938. aasta jaanuaris kehtestati uus
phiseadus, sama aasta aprillis valiti K. Pts presidendiks. Tegevusse asus Teine
vabariik.
1938. aastal kehtestatud phiseadus on Eesti riigis praegugi kehtiv philine alus. Eestis
valitsesiseseisvuseajalseaduslikkord.Vastavaltajanuetelevibphiseadustjrkjrgult
tiendada.
16. 1939.a.23.augustilMolotovRibbentropipakt.1939.a.28.septembril
VastastikuseabistamiselepingEestijaVenemaavahel

1939. aasta 23. augustil slmitakse MolotovRibbentropi pakt, mis jagab IdaEuroopa
huvipiirkondadeks Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla
Vastastikuse abistamise lepingule Eesti Vabariigi ja Nukogude Liidu vahel venelaste
ultimatiivselnudmisel.JriUluotsmoodustaskoalitsioonivalitsuse.
01.septembril1939puhkebIImaailmasda.SaksamaajaVenemaavallutavadjajagavad
omavahelraPoola.EestiannabNukogudeLiiduleiguseomadasjalisibaasesaartelja
Paldiskilinnasrendiigusealusel.Edasinudsidvenelasedveosadepaigutamistleterve
maa:Paidesse,Valka,Haapsallujamujale.KuivenetankidlepiiriEestisseveeresid,oli
palju neid kes tundsid, et kes on meie hvitamine. Eesti kaitsevime oli surmavalt

halvatud(rahvaarvvrreldesN.Liidugaviksemkui1:100).Pealepaktislmimistastus
Eenpalu valitsus tagasi. Uue valitsuse moodustas presidendi ettepanekul Jri Uluots.
Hilissgisel puhkes Talvesda Venemaa ja Soome vahel. Eestile oli esitatud selge
ultimaatum:N.LiitvajabvljapsuBaltimerele.
17. Okupatsioon.VenevedtungivadEestisse

21. juunil 1940 esitab Johannes VaresBarbarus presidendile venelaste poolt koostatud
uuevalitsusenimekirja.SamalpevalluuakseEestiNSV,6.augustilliidetakseENSVN.
Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale
saatmine. Juulis arreteeriti K. Pts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid)
Teemant ja Kukk. Neile jrgnesid Jaan Tnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. ha
suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti istele
lekuulamisteleNKVDjulgeolekusse.
Esimenesuurmassikditamineleidisasetlvastu14.juunit1941.Nimekirjadesoli11
000inimest,agakunaosaneistpolnudkodus,saadiktteumbes10000ohvrit.
21. juunil puhkes sda N. Liidu ja Saksamaa vahel. Peale sja puhkemist viidi eesti
veosad Venemaale. Osa mehi, kes olid saanud mobilisatsioonist krvale hiilida, osa
reservohvitsere, osa kditamisest psenuid, kes juhuslikult kodus ei olnud (ka
allakirjutanu kuulub nende hulka), pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse
suuredkogumidpgenikkemetsavennad.
Esimesenukoguseaastainimkaotusedolidumbkaudujrgmised:
*mobiliseeritud33000
*kditatud(14.06)10000
*arreteeritud9000
*raviidudsdurid6000
*raviidudametnikud2000
Kuivenelasedlinudolid,kirjutasMarieUnder1941.aastajuludeksluuletuse:
Ndmlestadesseiskempstipi:
misvetimeiltmeenutagem,jamismeileji.
Astunvaikseltjululumistrada
lekannatanukodumaa.
Igallveltahakskummardada:
kskikodupoleleinata.
18. Saksaokupatsioon


28.augustil1941judsidsaksavedTallinna.Omavalitsuseetteotsasaidr.HjalmarMe,
vaps, kes putikatse eest Eesti Vabariigi ajal oli mitu aastat vangis istunud. Tegelikuks
vimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rnnakuosakond) mundrit kandev Karl
SiegmundLitzmann.heltpooltsoovitikllbaltlasteltkaastdbolevikevastu,teiselt
poolt aga anti mista, et nad on siiski teisejrgulised, kui mitte just alavrtuslikud
inimesed. Saksa seadused keelasid mittesakslastel sjavkke astumast, aga igasugu
varjunimedeallkujunesideestiksustestometirindeveosad.Kuigisakslasedolidsuured
bolevismivastased,eiantudtagalasvenelastepooltsundvrandatudvarandusijatalusid
tagasi.Omanikudttasidkllomataludesedasi,kuidnormidolidkrged.Siiskisuudeti
neidtita.lejgidjidtaluperedessejaniiabistatikalinnainimesitoiduainetega.
Talvaastal1941/42olierakordseltvalijasakslasternnakudtervelidarindeltakerdusid.
1942.aastasgiselalgaskikjalsuurlasaamine.EestisasutiloomaEestiLeegioni,mis
erinevalt senistest ksustest pidi kuuluma eliitveosade hulka. Algul pidi leegioni
astumine olema vabatahtlik. Endine Eesti sjave kolonel Johannes Soodla lasi end
sakslaste poolt eesti ksuste kindralinspektoriks nimetada. Soodla sihiks oli Eesti
Leegioni sildi all luua rindeksusi, mida kunagi saaks kasutada uues vabadussjas.
Oktoobris 1943 kuulutati vlja esimene sundmobilisatsioon Eesti Leegioni, mis eesti
seaduste alusel oli sama seadusevastane kui venelaste mobilisatsioon paar aastat varem.
Suur osa meestest pgenes paatidega pimedatel sgishtutel Soome. Detsembris 1943
loodi Soomes eestlastest koosnev vabatahtlik rgement nr. 200, mille lemaks mrati
kolonelleitnantEinoKuusela.Soomepoisidolideestisdurid,kesavalikulttlesid,etnad
sdivadvabadusejademokraatlikukorraeest.
Veebruaris1944varisessakslastephjarinnekokku.VenelasedmurdsidvljaLeningradi
piiramisrngastjaasusidsuurrnnakuleeestipiiridesuunas.OlukordEestisolimuutunud
kriitiliseks, lahingud toimusid Sinimgedes, Tartu all. Augustis 1944 tuli soomepoiste
rgement tagasi kodumaale appi. Loodeti, et olukord pole veel lootusetu. Ehkki
lneliitlased olid juba Teherani konverentsil 1943. aasta novembris andnud venelastele
IdaEuroopas peaaegu vabad ked, keelduti seda uskumast. Pika Hermanni torni heisati
sinimustvalgeriigilipp.TallinnasorganiseerisomalkelvastupanuvanaadmiralPitka,
kes kakskmmend aastat tagasi oli organiseerinud Eesti sjalaevastikku ja ehitanud
soomusronge. Soomest oli tagasi tulnud ka kapten Talbak, et teha kik, mis vimalik.
SamalajalmoodustaspresidendikohusetitjaJriUluotssalajavabariigivalitsuseja18.
septembril 1944 avaldati Riigi Teatajas valitsuse koosseis: peaminister Otto Tief,
sjavgede lemjuhataja kolonel Maide, vlisminister August Rei, kes oli juba Rootsis.
Paljud kaasmaalased ei teagi, et enne venelaste tulekut kehtestati korrakski jlle Eesti
valitsus.
Imet ei juhtunud. Lneriigid ei hoolinud ei Eestist ega teistest IdaEuroopa maadest.
Veebruaris 1945 peeti Jaltas konverents kolme suure vahel (Stalin, Churchill ja
Roosevelt),kustunnustativenelastevallutusiIdaEuroopasdefacto.
Algassuurpgenemine.Kmnedtuhandedpagesidvlismaalekskik,mishinnaeest,
kskik, kuhu. Phjus massipgenemiseks oli eelnev kogemus 19401941, kui inimesi
tuhandeteviisiarreteeritiningkmnetetuhandetekaupakditati.
19. Jllebolevikevalitsus

22. septembril 1944 judsid punave motoriseeritud osad koos Eesti Laskurkorpuse

ksustega Tallinnasse. Eesti Laskurkorpus moodustati talvel 1941/42 Teljabinski linna

ligidal Venemaale sundvrbamise teel saadetud meestest, kes ttasid tlaagrites, kus
elamistingimusedolidrngad.Umbeskolmandiksurialatoitlusejahaigustetagajrjel.Ka
korpusessuridtuhandednlgajaskorbuuti.
Algasjllegiuusajajrk.ProfessorUluotsapooltmoodustatudvalitsuseliikmedvahistati,
kolonel Maide misteti surma ja hukati. Peaminister Tief sai kmme ja teised kaheksa
aastatsunnitd.VimuletuliuuestikommunistlikparteiEKP.EsimenesekretrNikolai
Karotamm, valitsuse juht (rahvakomissaride nukogu esimees) Arnold Veimer,
lemnukogu presiidiumi esimeheks ji esialgu edasi Johannes VaresBarbarus. Ta suri
novembris 1946, tenoliselt enesetapu tagajrjel. Varese jrglane oli Venemaa eestlane
EduardPll.
Algullubasmaareformtaludesuuruseks30hektarit,lejnudosasundvrandati.1949.
aasta mrtsikuus leidis aset umbes 60 000 eestlase kditamine kulakute likvideerimise
sildi all. Uueks Eesti kompartei peameheks tuli Venemaalt vrsunud parteimees Ivan
Kbin. Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja kditamisega algas ka venelaste ja teiste
muulastesissevoolEestisse.aastaks1985olieestlastearvlangenud60%ligidaletnu
IvanKbinipoliitikale.
Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajrk, mida
sageli on sulaks nimetatud. Staliniaegseid vangilaagreid vhendati, kditatud ja
poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks
juhikskujunesNikitaHrutov,kesparteikongressil1956kuulutasStalinikuritegelikuks
ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse judis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus,
kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavaprase
parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused
asendatihoopisjisemajapuisemabrokraatiaga.
1974. aastal judis ROsse Eestis 1972. aastal koostatud mrgukiri Eesti igusliku
olukorra kohta. 1975. aastal mrgukirja koostajaid karistati viie kuni kuueasstase
sunnitga.1980.aastalkoostasidEestiharitlasedmrgukirjaN.Liiduasutusteleseoses
eestiprasesilitamisevajadusega.
20. EestiVabariigitaasiseseisvumine

Iseseisvusliikumise survel vttis ENSV lemnukogu 16. novembril 1988 vastu

suvernsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees
lemuslikuks. Sellel otsusel oli suur thtsus kogu N. Liidu ulatuses: ahelreaktsioonina
vallandusid
teiste
liiduvabariikide
ja
ka
autonoomsete
vabariikide
suvernsusdeklaratsioonid.30.mrtsil1990kuulutaslemnukoguvljaeestiVabariigi
taastamiseleviivaleminekuperioodining8.mailennistasriiginime,vapijalipu.19.ja
20.augustil1991toimusidhisednupidamisedEestiKomiteejaviimaselemnukogu
juhtkonna vahel. Moskvas oli alanud riigiprdekatse. Vaatamata erimeelsustele
konkreetsetes poliitilistes ksimustes judsid tolleaegsed poliitilised jud ksmeelele ja
tegid otsuse: 20 augustil 1991 kuulutati vlja Eesti taasiseseisvumine. See otsus sai
vimalikuks eelkige rahvamasside toetuse tttu. Pealinlastele abiks olid Tallinna
koondunudjudkoguEestist,kakaitseliitlasedjakodukaitsjad.Eestimeelsedisamaalised
judvitsid.
Ltikuulutasendtaasiseseisvunukspevhiljem.Leeduoliiseseisvumisevljakuulutanud
jubavarem.(22.augustil1988toimusBaltiKett,kuslbikolmeBaltiriigiTallinnRiia

Vilnius hendasid kaks miljonit inimest oma ked elava ketina protestiks Nukogude
Liiduvastu).
KolmeBaltiriigiiseseisvusavaldustelejrgnesidjrkjrgultmaailmariikidetunnustused.
17.septembril1991vetiEestiVabariikROliikmeks.
1991. aasta augustis moodustasid Eesti Komitee ja viimase lemnukogu juhtkond
Phiseaduse Assamblee, kes koostas uue phiseaduse eelnu. 28. juunil 1992 toimunud
rahvahletuselvttisrahvassuurehlteenamusegavastuEestiVabariigiphiseaduseja
selle rakendamise seaduse. Eesti Vabariigi lemnukogu ja Eesti Kongressi volitused
lppesidRiigikoguvalimistulemustevljakuulutamisega.
Kuni kesoleva ajani on phiseadus olnud aluseks taasiseseisvunud Eesti riigi
lesehitamisel, on olnud kaitseks sisemisele ja vlimisele rahule. Eesti rahvas peab
pingutama,etsuudaksimekindlustadajaarendadariiki,mispeabtagamaeestirahvuseja
kultuurisilivuselbikoguaegade.
21. Esivanemateprandus

ThtsamaadsndmusedkodumaaajaloostjaajalookikonlhikokkuvteEestiajaloost.
Lugesid, millised hvingud, rstamised ja katkud on le eestlaste maa kinud nii, et
eestlastejalajlgepolnudkmnetepenikoormateulatusesleida.Kmneidkordionmaad
rstatud,elanikkondtapetudjakodudpletatud,agaEestipolejnudinimthjaks.Ikka
jajlleonrahvastusnudjaehitanudmaaelamisvrseks.
Eestimaa on meie oma maa. See on aare, mida plvest plve kaugetelt esivanematelt
lastelastelejanendelasteleedasionprandatud.NiioledSinagiprinudEestimaa,mida
kord pead edasi andma oma lastele. T, vitlus ja visadus kuulub selle prandi juurde
jubaiidsestajastkunitnapevani.

Koostaja:
ValveReginaLiivar
TALLINN
2004