.EESTI KLVIABINUD JA KLVISAMM.

Vanemal ajal on piluvilj ade klvamine toimunud meil erandi-

t ult ksitsi, samuti ka naaberrahvasteL Ksitsi klvat es osutub
vajalikuks mingisugune abinu, millega klvaja kannab kaasas vil-
Eestis on tunt ud kaks moodust: 1) klvivakast kl vamine
ja 2) klvipllest ki.ilYalllinc. Eesti klvivakk ja klvipll tulevadki
jrgnevas lhemale vaatlusele. henduses klvi vakaga ksitletakse
ka kl vivaka kandmeid. Lisana esitatakse levaade kl visammust
Kesole\ t phineb peamiselt ksikirjalisel ainesti kul, mis lei-
dub Eesti Rahva Muuseumis ja on kogutud aastail 1931-1940.
Rahvateaduslikud ksimuskavad V (ilmunud a. 1931), milles p. 1
sisaldab ksimusi klvi abinude ja klvisammu kohta, saadeli laiali
kigile koolidele ja ti petajate kaasabil kokku vga palju va>' tus-
materj ali. Selle phjal valmis uuri mus esialgsel kujul juba 1933. a.
kevadeks. Et aga senine materjal osutus siiski pealiskaudseks j a
mittekl! aldaseks, koostas autor sel:ekohase spetsiaalse ksimus-
iehe 1, mis ilmus a. 1934 ning saadeti ERM-i korrespondentidele.
Sellele on saabunud 87 vastust (aa. 1934-1940), mis sisaldavad roh-
kesti ksikasju. Sama ksimuslehte on kasut anud ka paljud ERM-i
stipendiaadid, kelle kirjeldused leiduvad seeri as EA (Etnograafilin<:
Arhiiv). Autor on ka isiklikult teinud sel teemal thelepanekuid ja
k" rjeldusi mitmelt poolt. Raskenelav asjaolu on olnud see, et
ERM-is peaaegu t iesti puudub siiakuuluv esematerjaL
Seni on etnograafilises kirjanduses klviabinusid ksitletud
vga harva ja ldse vga puudulikult. Kuigi ka kesoleva t alu-
seks olev Eestist kogutud ainestik ei ole tiesti puudusteta, on see
siiski rahva enda poolt lemaaliseit kokku kantud, on sisult usalda-
t av ja kllalt rikkalik selleks, et selle kokkuvtlik esitus viks v-
rida laiematki the!epanu. Etnograafiline ajaj rk kuulub meilgi
1 ERM. Ksimusleht nr. 7, 1934. - Ksimusi klviabinudest ja klvi-
samm ust.
6
82
R. VIIDALEPP.
juba minevikku. Nukogude korra ajal areneb ka pllunduslik toot -
mistehni ka suurte sammudega; kl vi osas thendab see ksitsiklvi
asendumist masinklviga, mis ongi juba tusnud domineerivale
kohale. Selletttu on olnud vimali k veel nagu vii masel etapil \al -
gustada valit ud ksimust mitte ainult pinnaliselt, vli seid fakte kons-
tateerides, vaid neid ka sisuliselt kommenteerides. Autor pole tead-
likult piirdunud ainult etnograafiliste esemete kui niisugustega, pole
vaadelnud asju omaette, elust eraldatuna, nagu seda tavalses teha
kodanlik etnograafia ka meil Eestis, vaid on arvestanud asjade mit-
meklgset seost tegeliku rahvaeluga. Esemeid ksitledes on ikka
silmas peetud nende mitmesuguseid funktsioone, on arvestatud ese-
melega seotud vanu rahvakombeid ja usundilisi kujutelmi. See-
tttu on osutunud vajalikuks puhteinograafilise materjali krval
hoolikalt thele panna ka klvi vahenditega seotud folkloorset aines-
tikku.
K 1 v i va kk.
ldtuntud eesti klvinu kuulub painutatud kerega
(vakkade) liiki. See vib olla kohe eriti selleks otstarbeks valmista-
tud vi muretsetud ning seisabki selle jaoks, aga vga laialdaselt
on l<lvivakana kasut atud ka seda anumat, mis muul ajal oli tarvi-
tusel viljamduna. Peale painutatud puust anumate on olnud
ka puukoorest, puujuurtest, igedest ja isegi plekist klvivakkasid.
Erinev on ka klvivaka vline kuju - neid on mmargusi, ovaal-
seid ja kandilisi - ning erinevalt on neid klvaja kaasas kandnud.
Alljrgnevas levaates on autor jaganud klvinud jrgmistesse
rhmadesse: 1) primitiivsemad klvivakad (puukoorest, puu juur-
test, igedest jne. valmistatud, normaalselt koduksit saadusi),
2) puust (hukesest lauast) painutamise teel valmistatud klviva-
kad (enamasti laadak'aup), 3) plekist klvinud, 4) mitmesugused
juhuslikud klvinud.
Puu koo re st kl vivakkade kohta on saadud ligemale paar-
kmmend teadet. Enamasti: kivad need kll mineviku kohta, kuid
mnes ksikus paigas on selliseid esinenud veel sna hiljuti, nit.
Hallistes 2. Harmkult on niisugustel anumatel ainua kere puukoo-
rest, phi aga hukeseot lauast, mnikord ka riidest 3. Kere mater-
2 KV 20, 93 (1934); KV 9, 91 1 ja 987.
3 EA 24, 39/ 40 Rannu.
Eest i klviabinud ja klvi samm.
83
jalina on kige sagedami ni kasutatud prnakoort, harvemini
koort ehk nn. koske. Val mi stamisel on koor mnikord enne ra kee-
detud; otsad on kokku mmeldud hanisul gedega, tugeva niinega
vi toore nahkrihmaga 4. Mnikord kuuleme, et klvivaka kere
olnud niinekoorest punutud ja phi lauast :>. Lhmusekoorest kl-
vivakkasid on hinnatud ilusaks, kergeks ja va-s tupidavaks 6 . K a s e-
to hu s t klvivakkadest on ksikuid sporaadi li si teateid. Setu-
deit on tohust klvi vaka joonis, mill est nhtub, et vakk on pimitud
tohuribadest ning kanne kinnitatakse selle klge (joon. I). Teisal
on ainult nu kere olnud tohust, phi aga puust ning phja all pull<,
J o o n. J. kiilvi \'akk. Setumaa. ERM, KV Il , 1251 (korresp. joo-
nise jrgi).
mflle ot.ste klge on kinnitatud kanne 7. Vahel on kasetahust klvi-
vaka kere - nhtavasti tugevdamise mttes - tominga vi paiu
vitstega lbi mmeldud
Arvukamalt on teateid p u u j u u rt e s t punutud klvivakkade
kohta. Need on veel praegugi tarvitusel niisugustel krvaliste.} ala-
dd, nagu Narva je rsetes valdades (6 teadet), setudel (6 t.) ja
Lne-Saaremaal (4 t.); viimasest kohast on meil kasut ada ka paar
fotot a. 1935 ja 1940 (t ahvel III, 3). Mlestusteateid selliste klvi-
vakkade kohta on Valgamaa lunarajalt ja Vrts-
jrve mbru.sest. Juurtest punutud kl vivakka tarvitavad ka Lti E
llzene vall as elavad eestl ased (tahvel 111, 2). Niipalju kui teada, on
4 KV 10, 889 Viljandi; KV 20, 93 Halli ste; KV 20, 11 3 Suure-J aani.
6 KV 20, 439 Kullarnaa.
11 EA 24, 39/40 Rannu.
7 EA 24, 435 Vnnu.
8 KV 20, 441 Kullarnaa.
84
R. VIIDALEPP.
juurtest kl vivakad punutud harilikult kas kuuse- vi mnnijuur-
test; kujult on neid olnud mmargusi ja ovaalseid. Need kas val-
mis tati kodus vi lasti punuda mnel korvimeistril (Helme) . Saare-
maal Torgu vallas on niisuguseid valmistanud keegi metsavaht, ke"
olnud maa poolt prit. Tegemise eest vtnud ta sama vaka tie
rukkeid \'i kalu !
1
. Oksikuid teateid siiski leidub ka ~ l e koht a, et
puujuurtest punutud kl\ivakkasid olevat omandatud os tu teelgi
1
0.
Joo n. 2. KiYi\ak a materjal: I - puu koor; 2 - puujuured; 3 - ied; 4 -
pa ju vitsad.
Vga haruldased on v i1 ts t es t (resp. pajuvitstest) klvinud
11
.
Saaremaal ning he teate jrgi Lnemaalgi on tuntud 1 g e-
d e s t kl via numaid. Need olnud mmargused, umbes 12-13-tol-
iise lbimdu ja 7 - 8-tollise servakrgusega. Neile olnud v klge
seotud ega ole neid muuks otstarbeks kasutatud 12. Punudes on
9 EA 30, 474.
10 I(V 20, 65 Hargla; I(V 20, 37 Valjala. - I(ord kuuleme ka ckivu
tohusb klvianumale kohta, et neid ostetud laatadelt, Avinurme meestelt: EA
19, 261 Vnnu.
11 K:V Il, 961 Ruge.
12 KV 20, 323 I(arja.
Eesti klviabinud ja klvi samm.
85
------
lenrid lbi pimitud hukeseks ligatud pajuvitstega. Selliste
vakkade valmistamine nudnud erilist osavust Lauknas osanud
neid viimati punuda keegi saunamees ja saanud 25 kopikat tki st.
Kuid need hal(a nud kaduma juba mitukmmend aastat tagasi 13. Neid
pole osatud enam valmistada ja seetttu olevatki nad tarvituselt
ra jnud 14. Palju hlpsam ja mugavam olnud osta laatadel t
puust klimatte 1;; .
Nagu eeleldust selgub. on meil nende prirnitiivsemaks arvatud
klvivakkade kohta teateid kogusummas vrdlemisi vhe ning tie-
likkuse mttes jtavad needki palju soovida. Samuti ei leidu Eesti
Rahva Muuseumi kogudes htki kl vivakka siinkirjeldatud liiki-
dest Seetttu puudub meiJ vimalus tungida detailidesse. Kui hei-
dame pilgu levikukaardile (joon. 2), neme, et primitiivsemad kl-
vmud on kige kauemini silinud perifeersete! aladel, kus maa-
rahva elus ka muidu on alal hoidunud algelisi vorme ja nhtusi, mis
mujal kuuluvad juba minevikku. Idapoolsetelt piiri maadeit (nn. Nar-
vatagune, Setumaa) saadud teated on osalt venela.stelt; ja seal nib
puujuurtest kl vivakk olevat eriti omane. Nii puukoortest, -juur-
test kui ka igedest kl vivakad on domineeri valt koduse (vi koha-
pealse) ksit saadusi. Naturaalmajapidamise ajajrgul on selli-
sed klvi vakad kahtlemata olnud ldi semalt tarvitusel, sest nad on
siiski hlpsamini kodus valmistatavad kui painut atud kerega puu-
nud, mis nd laialt levinud laadakaubana on suutnud tungida isegi
krvali sematesse maak_olgastesse. Mill al siin murrang toimus , selle
mramiseks on andmeid vhevitu. Mne mlestusteate jrgi
Phja-Viljandimaalt olevat seal puukoortest ja tohust mati d
kadunud juba 65-70 a. eest t 6, teisal (Lnemaal) on puust kli -
matid laadakaubana levima hakanud alles 40-50 a. t agasi
17
.
Kahtlemata ei toimunudki see muutus jrsult ega igal pool he-
aegselt.
P u ust k I v i v a k k on Eestis kige ldisemalt tarvituseL
See on valmistatud hukesest lauast, mis on painutatud kas mmar-
guseks vi ovaalseks ja siis otstest kokku mmeldud kas tamme
13 KV 20, 439 Kullamaa.
14 KV 20, 21; KV 20, 321.
15 KV 20, 439.
u ; KV 20, 11 3 Suure-Jaani.
1 7 KV 20. 439 Kullamaa.
86
R. VII DALEPP.
pinnaga IS, vahtra pinnag
1
D, lhestatud mnnijuurtega vol
mne muu sobiva vahendiga. Laudadest phi kinnitati sellele alla
puupulkadega ja anum oligi valmis (tahvel III: 1; joon. 5). Harve-
mini on esinenud kandilisi, kastikujulisi klvinusid.
Painutatud klvi vaka kere on normaalselt valmistatud haava-
puust (ca 200 teadet), mida on eel istat ud kerguse ja hea paindu-
vuse tttu. Har vemini on see olnud prnast (20 t.) vi kasest
(15 t.). Kl vivaka phi on harilikult ikka hukestest kuuse- vi
mnnilaudadest. Teisiti on aga lugu Valga- ja Vrumaal. Seal pan-
nakse puust painuta-tud klvivaka kerele (sageli vetakse selleks
vana sela kere) riid e st phi, nimelt kodukootud linasest vi
takusest riidest. Riidest phi on kere klge kinnitatud kas mblemise
teel::
1
vi erilise puust vitsa abil (arvatavasti naeltega) 22. Riidest
phjaga klvivakael on tavalised Sangastes, kuid on tuntud ka Karu-
las. Harglas, Kanepis, Plvas, Ruges ja Vastseliioas ning iiksik-
juhtuclena veel lai emaltki.
Riidest phja on hakatud eelistama praktilistel pohjustel: sellelt
Dievat kega parem seemet vtta kui puuphjalt
2
il, niisugune nu
ei olevat valus ja vi.imase kui seemnetera saavat hsti
kiitt-e 24. Tundub usuta vana, et srane klvinu tp on vinud
hlpsasti tekkida ja levida alal, kus puust klvivakk ja klvipll
esinevad paralleelselt. Nii ongi seisukord Valga- ja Vrumaal.
Nhtavasti on mned plle tarvitamisel kogetud paremuseel kantud
le ka vakale sel teel , et talle pandi riidest phi.
Tartumaal on paaris kohas tuntud ka nahk s e phjaga klvi-
vakka. Nahknegi phi on sekundaarne: kui puust phi lks katki.
tehti uus nahast (vasikanahast), sest see olevat kergem ja kele
pehmem 2;; ning vihmahoo puhul oleYat selline anum viljakatile
heaks kaitseks 26.
18 KV 8, 17 Hageri.
19 KV I 0, 983 Avinurme.
20 KV 8, 1459 Viru-Jaagupi.
21 EA 19, 181/3 Kambja.
22 KV 20, 115 Kanepi; EA 24. 39/41 Rannu.
23 KV Il, 235 Sangaste.
24 KV 20, 125 Ka-rksi.
25 EA 27, 508 Puhja.
26 EA 27, 39/ 41 Rannu.
Eesti klYiabinud ja klvi samm.
87
Puust klvivakkade phja kuju jrgi saame need nud jagada
kolme rhma: mmargused, ovaalsed ja kandilised. Nende-st on
kahel esimesel oma kindlad levikualad, kolmas aga esineb j uhusli-
kult siin-seal ega ole selge, millal on tegemist just kandilisena val-
mistatud ki.ilvivakaga, millal aga juhuslikult (parema puuduse!) tar-
vitatcd kastiga.
Kaa rdile 3) on mrnarguste ja ovaalsete klvi-
Yakkade esinemine iga kihelkonna hol! :a he mrgiga . Sellest
0 1
-2
Joo n. 3. Puust k:vivaka kuju: l - mmargune; 2 - ov;Jalne.
kaareli st ilmneb, kui,vrd domineeriva! kohal on Eestis mmargune
klvivakk. See esineb htlaselt kogu Eesti mandril ja juhuslikult
isegi saartel. Seevastu ovaalne klvivakk domineerib saartel ning
esineb sporaadiliselt veel mandri lneosas. P eale htlaselt ovaalse
on Saaremaal Anseklast kord kirjeldatud puus t klivakka,
millel vastu khtu olev klg on sisse mul jutud 27 , e t seda veel
eriliselt muga ndada klvaja keha vastu kandmiseks.
Tavali selt on painutatud kerega kl vivakkas id ostetud laatadelt
_ia rnda vailt riistakaupmeesteiL . Harvem on neid kodus valmista-
27 EA 30, 307/ 8 Ansekla.
_,
88
R. VIIDALEPP.
tud, vlja arvatud mned eri rajoonid, kus kodune puutstus on
enam arenenud. Ainult sellega on ka seletatav puust klvivakkade
vormivaesus, nende harukordne hetaalisus kujus ja vatmistamis-
tehnikas. Nagu kogutud andmetest selgub, tuleb mandril ldkasu-
tatavaks saanud mm argu s e puust klvivaka levitamine pannh
Avinurme riistakaupmeeste arvele: nemad need on, kes igasugu-
seid puuanumaid (nende hulgas ka painutatud kerega vakkasid) mas-
J oo n. 4. Puust klvivaka kaks va:mis!amis- ja levitamiskeskust: I - avaaine
kiilvivakk (Hiiumaa); 2 - iimmargu'le kiilvivakk (Avinurme).
siliselt tooda vad ja kivad neid mtamas lhedal ja kaugel; nemad
need on, kes mvad oma tooteid kigil laatade[ ning pakuvad rnd-
kaupmeestena neid klades ja taludeski. Vastates ksimuse.Je, kas
klvinu on kodus tehtud vi ostetud, vasta vad korrespondendid
sageli, et see on ostetud laadalt ja nimelt A vinunne riistakaupmees -
teiL Mrkides need vastused kaardile (joon. 4), n ~ e m e et avinurmi-
kute kaubareisid ulatuvad kigisse maa-kondadesse, vlja anatud
ainult saared. Et need reisid on kestnud juba aastakmneid, siis on
see laadakaup tiesti ootuspraselt tunginud iga,Je poole, trjudes kr-
vale vanemad ja primitiivsemad koha peal valmistatud klvivakkade
vormid.
90
R. VII DALEPP.
Puust kl vinude iseloomus tamiseks viks veel li6ada, et nad
ldiselt on ilma vrvimata ja ilma orneerimata, kuigi andmete puu-
dus siin vib olla tingitud ka asj aolus t, et korrespondentidele pole
selle kohta esitatud otseseid ksimusi. Isiklikult on autor kord ni-
nud kasut at avat koilaseks vrvitud kl vivakka Paide vallas , ja see
,,
-
-
."\


0



..
e
Joo n. 5. Pletuskirjaga kauni5tatud kli matt (arvata\' asti endine veimevakk)
(ERM A 426:2761; saadud Ridala st , kuid valmistatud Muhus): a - ld vaade;
b - phja kinnitamise detai: ; e - phi seestvaates; d - ornamendi detail ;
-e - orneerimisel kas ul1111 ud kir jar auad.
ei -tarvitse olla just ainuke selline juhtum. roeerimise kohta on
i.:or respondentide vastus te hulgas silma puutunud ainult ks erand-
lik ja lakooniline teade: Klimatt on ilustatud ornamentidega
(KV 7, 155 Karj a). Lisaks sellele leidub aga Eesti Rahva Muuseumi
kogudes ks pletuskirj adega ilus tatud klvivakk ( klimatt -
vilja seemet maha tegemiseks) (joon. 5). See on muuseumisse
Eesti klviabinud ja klvisamm.
91
saadud Ridala khk. Me v. Panga klast a. 1920, kuid valmistatud
on ese Muhu s aarel. Selle kljelaud on haavast, phi aga kuu-
sepuust Phja kuju on ovaalne, mde pikuti 38,5 cm ja laiuti
23 cm. Kljelaud on kokku mmeldud hendatud puujuurega
(2 mblust) ning phi on olnud alla kinnitat ud 6 puupulgaga (augud
on pletatud tulise oraga) , hiljem on pulgad osalt vlja langenud j a
phi veel tiendavalt kinnitat ud raudnacltega. Phil auale on rt
mda pooles paksuses sisse ligat ud nar (kinnitamise detail ni-
datud joon. 5b). Anuma krgus on 15,8 cm. Anuma klje vlispind
on kaetud huvi tava ja hool ikalt tehtud pletuskirjaga. Kirja
miseks on kasut atud kahte erisugust kirjarauda, millest ks on seits-
11charulise roseti kujuline, teine aga koosneb nelj akandilistcst punk-
tidest, mis ridamisi paigutaluna jagavad kaunislatava pinna palju-
deks sektoriteks. Sell e anuma puhul on siiski ksitav, kas see on
otse klvivakaks valmistatud vi alles vananenuna (vakk on tei selt
kljelt, mis joonisel pole nht av, paigatud plekist lapiga) selleks
kasutusele vetud. Viimane vimalus on usutavam, ses t kl vivaka
ni i hoolikas kaunistarnine ei ole hsti motivceritav, kll aga oleks
see tiesti arusaadav \eimevaka vi ehtekarbi puhul. Ka on kik
muud orneeritud vakad ERM-i kogudes il\lka kaanega, mitte ilma
kaaneta, nagu knealune.
Klvi vaka phja all a on mnikord ligatud per e m r k
(omanikumrk), nagu selgub hest kihelkonnas teht ud t he
lcpanckust (EA 30, 47315). Teisal on aga anuma phja alla liga-
tud v i i e nu rga l i n e ri s t (viisnurk), et kuri vaim ei saaks
vilja hvitada (KV 20, 233 Karula). Teatavasti on viisnurk maa-
gilise mrgina eesti rahvatraditsioonis ldiselt tuntud ja vanas ti on
seda just kaitseks niduse vastu vga laialdaselt kasutatud 30a.
Eelkirjeldatud orneeritud klvivaka phja sisekljele on kirj ami s-
mrkidest moodustatud risti kujund (j oon. 5c).
Klvivakkade kige uuemaks tbiks osutuvad p 1 e k i s t klvi-
nud. Nende esinemise kohta on arvukamaici teateid Hallistest ja
Karksist, ka Saardest. Juhuslikumalt on neist teat at ud Helmest,
Pilistverest, Martnast ja Merime vaHast. Kujult on need nud
ovaalscd, kuid kehapoolne klg on sissepoole kume.rdatud; mne
visandilisc joonise jrgi otsustades on otsad mni kord ka terav-
30a J. K u r fe I d !- H a n k o, Niamrkides!. Eesti Kirjandus 1938, lk.
365 jj.
92
R. VIIDALEPP.
nurksed <li. Klgmistes servades on neil harilikult rngad, mille
klge seot akse kandme (rihma vi v) otsad. Niiviisi kinnitatuna
psib nu kaelas tiesti vabalt, il ma et vajaks kega toetami st.
Kord on registreeritud ka plekis t klvinu mtmed: 54 x 27X 16 cm.
htl asi on mrgitud, et selline anum On ainult klvamiseks, mui du
seisab 3
2
. Plekist klvinus id valmist avad plekksepad ja neid oste-
takse kustki linnast vi alevikust 33.
Vanuselt nib plekist kl vinu osutuvat suhtelise lt hiliseks ning
on jrgnenud puust klvivakale, millega vrreldes esimene omas
mningaid eeliseid (sobivam kuju, paremini kantav, suurem vastu-
pidavus). Kolmekmnendail aastail on plekist klvinud olnud Hal -
listes j a Karksis e namuses, j a mletati, et nad on tarvitusele tl}lnud
20-30 a. t agasi 3
4
Pi:ist verre on plekist klvinu ilmunud
a. 1928
35
. Helme Patklas on teda esimesena t hele pandud hel
lti pritoluga renlnikul 3li; s eal kaldutakse teda pidama ka mne
rikkama pllumehe luksuseks::. 37. Iseloomulik on siiskt s ee, et ple-
kis t klvinu esineb peamiselt Lti piiri lhedal, keskkohaga Hal-
li ste - Karksi. Kui vrd ta Ltis on kasut usel, selle kohta puudU\ad
andmed.
Lhidalt tuleb peatuda veel ju h u s I i k e I klvinudeL On
mnevrra igust neil korrespondentidel, kes on vastanud, et kl-
vamiseks eririista ei ole as, sest eriti puust klvivakk on sageli kas u-
tusel ka vil j amduna, jahununa jne. Kui aga majapidamises
ldse puudub k1vivakka meenutav nu, aetakse lbi veelgi lihtsa-
malt: klvatakse pesukausis t, mbrist, vannist , piimaptist ehk
veel mnest muus t nust , millele kapla manu panna saab 39. Mit-
meid sporaadilisi teate id on nit. mbri, pesukausi vi lihts a nelj a-
kandilise kasti kasutamise kohta klvivaka asemel. Sagel i on nit.
kunstvetist klvatud pesukausist
4
0.
3 t KV 9, 1516 Saarde.
32 EA 32, 55/7 Hallisk
33 Halliste!>t ja Karksist on teadaolevate ostukohtadena mrgitud nit. _
Abja, Viljandi ja Karksi-Nuia.
34 EA 32, 55/7 Halliste; 379 Karksi.
35 KV 20, 13.
36 KV 20, 107.
37 KV 20, 243.
38 KV 8, 2603 Vaivara; KV 7, 1897 Noarootsi.
30 KV 9, 1139 Karksi.
40 Autori poolt isik!lilkult nhtud Kambjas ja Paide vallas.
Eesti klviabinud ja klvisamm.
93
Mned juhuslikud klvianumad on olnud tarvitusel ilmsesti maa-
gi li se thendusega, nagu selgub rahvaluulekogudest leitud and-
mcil -1 1. Eriti just lina on vana.sti klvatud raud pa j a s t , sest on
usut ud, et lina siis kasvab hsti, ei karda puda ega pikest ega
t ul e talle trva plekkisid pea!e; muud vilja aga on pajast klvatud
selle mttega, et siis vili ei lhe tahma 42. Kuid tei.sal on lina kl\'a-
1
ot.
J oo n. 6. Maagi:isi klvinus id: - pada (raudne nu); 2 - savi(kivi)nu.
tud \arastalucl ki\'i vi savi anumast ning Joodetud sellest linalc
pikkust ja headust 4 3.
Kui me kik siiakuuluvad teated mrgime kaardile (joon. 6).
neme, et on tegemist isegi eri rajoonidega, kus on eelistatud kas
pada vi savinusid. Esimese keskus nib olevat Mulgimaal, teisel
aga Vrumaal. Vilj ade kl vamisega seotud uskumusi ja t raditsi-
41 Kir japanekurl on aastaist 1889- 1895.
-1 2 RKM RO, H II 56, 187 Torma; H I 2, 344 Tarvast u; E 1455 Tarvast u;
H IIl 25, 230 Viljandi; H Il 48, 329 Karksi; H IIl 5, 652 Tori. - Peamiselt
Prnu ja Vil jandimaalt on mitmeid teateid ka selle kohta, et linu klvates
pandi klvianuma::.se mingi metallese (roostene hobuseraud, rauatkk, raudnael.
hberubla). et lina o!eks kaitstud niduse ja sgisese rooste vastu.
43 RKM RO, H lii 26. 485 Vastseliina.
94
R. VIIDALEPP.
oone on haruldaseit palju nii me il kui teistel rahvastel 44, mis aga
siin jvad lhemalt ksitlemata. Siin puudutati ainult klvinude
valiku ksimust. Mis on otseselt seoses klviv vi klvipllega,
seda ksitleme vastavates peatkkides.
Mis puutub klvivaka n im e d e s s e, s iis on neid ige mitu.
Kige populaarsema.ks osutub klimit, mis on tuntud nii mandri)
kui ka saartel. Kirde-Eestis on laial alal selle rahvakeel-
seks esinemiskujuks kilimit, Lne-Eestis kli.m, Luna-
Eestis kliimit - klmt. Esineb ka lokaalsen1.aid murdekujusid,
nagu kilmit (Jhvi), klmit (Risti, Emmaste), kltu (Ris ti), kiilmut
(Kihelkonna) , klm (Karksi, Sangaste) jt. 45_
Nimetus kiilimit on vga vana ja plvneb mthiku nimetusena
esiajaloolisest ajast 4
1
;. See esineb ka balti-saksa keeles 47 ning on
laenatud naaberrahvaste keeltesse, esinedes Ltis juba vanades
rikutes 48 , aga ka lti kirjakeeles
4
n, liivi keeles ja soome keeles '50.
Phja-Eesti keskosas on klvivaka nimetuseks keh'tk, Lne-
Eestis paiguti peks klvipeks ,..._, piks (Kihnu), Saaremaal aga
painand painard (An&ekla). Sporaadiliselt esinevad
nimetused klimatt - klmatt kiz.imatt, ka klb-
vakk, 7colmandik, nel'landik, kuuendik; Junaeestilisi nimetusi on
klnu, klviannum klvannom. Noteeritud terminite hulgas
osutuvad haruldusieks ridalik (Avinurme, Viru-Jaagupi) 51, pool-
sikk (Peetri) 52 ja vetik (Kuressaare) 53. Vormsi rootslastel oli kl-
vinu nimetuseks sdvakkan ja kilmit, Petserimaa venelastel
44 A. V. Ra nt a s aI o, Der Ackcrbau im der Finnen
und mit ents.prechenden Gebruchcn der Germanen verglichen II, (FF Com-
munication :--Jr. 31) Soriavala, 1919.
45 ERM, l(k. V. l\1. 7 ja EA materjalide phja' .
46 Eesti majandusajalugu I, Tartu, 1937, lk. 537; Eesti Ajalugu II,
Tartu. 1937, lk. 334.
47 A. W. Hu peI, Neue Nordische Miscellaneen XI-XII, Riga, 1795,
lk. 131.
4:s Latvijas Universitatis Raksti X, Riga, lk. 201.
4!l Eesti Kirjandus 1933, lk. 381.
50 L. I( e ttune n. Livisches Wrlerbuch, Helsinki, 1938, lk. 127; Eesli
!(ir ja.ndus 1933, !k. 374.
51 EA 25, 113/ 4; l(V 20, 305 ja 355.
;::.2 EA 22, 955.
l(V 20, 21.
Eesti klviabi nud ja kiilvisamm. 95-
ceeHH, ja Nar va je rse ala venelastel .IJ,_yKoun,;o,.
Nina k. yenelastel ka eestiprane .llamug54.
Sageli esineb krvuti mitu nimetust. Nit. on Hallistest noteeri-
tud samas kirjutuses: klinu- klnu, klivakk, klim, kolman-
dik .. nellndik 55, Juurust klimit ja kehik 56, Avinurmest klimit ja
1idalik 57, Mustjalast klivakk ja klipaina.nd 58 jne. Need nimetu-
sed pole muidugi katt uvad, ei olene ka anuma kujust ega funktsroo-
nidest, vaid thistavad peamiselt erineva suurusega (mahuga) anu-
maid. Kuid samanimelistegi anumale maht on paiguti vga erir.ev.
Nii on niteks klimitu suurus korrespondentide teateil Jelhtmes,
Kosel , Jrva-Jaanis ja Koerus 12 toopi, Juurus 10-12 !oopi, Trit
12-14 toopi, Avinurmes 20 toopi jne. Wiedemanni snaraamat
tunneb nimeliseltki mitmesuguseid klimitte, nagu kuni:ngaklimit
(= 1/ 6 riia vakka), linnaklimit (= 12 !oopi), prnu klimit ( = 1/ 4
rii a vakka), tallinna klimit '( = 12 toopi), riia kiilimit ( = 9
toopi) jt.
3
9. Kehiku suuruseks - korrespondentide teateil - on
18 !oopi (Jrva-Jaanis) vi 22 !oopi (Avinurmes), ridalik = 1/4
vakka (Avinurmes), kiilipainand = 10 toopi (Karja), kolmandik.
nelJandik ja kuendik mrgi vad mahtu vrreldes rii a vakaga. Anu-
male maht vis mnevrra oleneda ka sellest, kas mdeti triiki
vi kuhjaga. Mduriistade kohatine vga erinev suurus on juba
vanasti'gi phjust anud palju tlisid ja arusaamatusi. Rahvas on
ldse suhtunud sakste mtudesse umbusu ja kirumisega, pida-
des neid liiga suurteks ja lekohtusteks, nagu sellest on jnud
mningaid mlestusi rahvatraditsioonigi. Juba Wiedemann on
noteerinud vanasna papi klimit , koti sopp ja prgu haud e; saa
ial tis 59a. ks Virumaa muistseist rahvalauJi.kuist on oma mee-
lekibeduse snastanud koguni vrssidesse:
5-t RKM RO, ERA Vene 2, 257.
55 EA 32, 55/7.
511 EA 34, 483.
57 KV 20, 305.
58 EA 30, 533 jj.
59 F. J. W i e d ema n n, Eesti-saksa snaraamat. Tart u. 1923. sub
'klimet'.
59a F. J. W i e d ema n n, Aus dem inneren und usseren Leben der
Ehs-ten, St. Petersburg, 1876, lk. 144.
'96 R. VIIDALEPP.
Sest on meie maad madalad.
o:gi katused kadalad,
Roogu rstaad
Et on misinad klassa,
va:la sjad vainiulla:
Vah k o:i viie valla s uurus.
Kilimt kiriku suurus . ..
(Jrgneb Sakste sa jatus.) (RKM RO. E 39 286 Kadrina )
Klvivaka peatki lpetuseks olgu veel lis atud mned teated
selle eseme kasutamise kohta kosja- ja pulmakommetes. Esimene
kirj eldus on Hageri kihelkonnast ja sell e on saatnud ERM-i kor-
respondent H . . Mesikpp. Esitame selle hes kigi keelekona-
rustega:
K!vi mai li vi kti mitu ja kehiikud tarvitati mitme asja peale, ni vorsti
kki hoi ju paikaks phade valleaegas ja mitme. Kige thtsam oli veel se, kui
.esimene perepoeg akkas naist vtma. Enne 'kui ta kosja sitis. siis toodi matt
ehk kl\'i nu ja p;mdi .ta senna peale istuma. Siis vanemad pidasid knet ehk
noomitus(t) . Isa nnistas teda ja andis omad soo,id kaasa. Ja lpuks lauldi :
Ist u nid ai li mat ti peale.
Atti matti phja peale.
Eidil nd peasiil poi si meele,
Pane nd phe peiju meele,
Peiju oidu(?) odsa ette,
Kahe ja:a ta vahe!e!>>
(KV 20. 157)
Teisal on peigmehe ehtimine>> toimunud enne laulalusele sitmist. Peigmees
istunud klimitre>> phja peal, tema mber kinud ringis nais-
sugulased (vanad eided) ning laulnud vastavat laulu :
Ehi, ehi, peiukene.
Peiukene, poisikene.
Ehi mind ali mati pea:.
Ali mati phja peal. J ne.
(RKM RO. E 3942/ 3 Ambla).
Et siin just kl vianum on valitud selleks nnistustoiminguks,
s eda on arvatavasti phjustanud sigivusmaagia taotlus. Aga tht-
sust viks olla selgi asjaolu!, et klvianum on olnud eranditult
peremehe triist ning esimese poja kosjaminek thendab ht-
lasi lema peatset peremeheks saamist. Kllap samalaadilised kuju-
telmad on phjaks jrgmisetegi 1kombele: Kui pruuti [prast hom-
mikuski] hakatakse ra viima, pannakse klimatt keset tuba kum-
muli, peigmees istub phja peale. Siis valmistatakse peigmehe peas
TAHVEL 111
I. Puust klvivakk (cnel'landik), mi!lel on 5ervades augud, kuhu kinnitatakse
kanne. Paisl u, Holstre v. Lepiku t. Autori foto 1935.
2. Puujuurtest ck!ianum:.. Lti NSV,
llzene vald, Paikna (Paikeni ) kla
K. Petersoni talu. Pildist. 1936.
<:'<!

...... ..
._..J . ,.
J-t; . .-(.. . 'J:_. ' ,
; ., .. : ., t!J .
l ,'_ ' ' ,._ ........ :\ I'
.._:-jo lf, . '...,, ...
. . :.(It; . . :. J ; ..l; \
t I' t ,'
' I . ' ,!
: : . ! . ' /. .,.
. ' - . ' - ... _
, .. . .. l* , ... ;,:-==
.
.. _ .. ."
... t . .. ' ..
...... -
>: . ' ' .!.
- Jt
. ... ..... ,.:. t .
..-.-... , .......
' ... - )
.. _,.,. . I I,
: ' J ,.
It .. -
. I.
........... '
........, r .,1.
. ... \ ,
. '' -
3. Vanamees puujuurtest klvivakaga.
Kaarma, Hakjala kla Muri talu.
I 935,
TAHVEL I V
I. Klvivaka titmine k:vamisel.
Puhja, Kavilda v. Vihavu k. Pntska t.
Autori foto 1934.
3. Rukkiklvaja. 1-llllliste, Ahj<J v.
Suka t. Autori foto 1934.
2. Klvaja nisu k:vamas. Klvinu
kandmeks sedelgav. Puhja, Kavilda v.
Vihavu k. Pntska t. Autori foto
1934.
4. Kliivamine kiilvipllcst (rukkikii1-
vaja). Rpina. Foto Kalamees 1932.
Eesli klviabinud ja klvisamm.
97
pruudi jaoks uju. Selle jrele viiakse pruut rehe alla kirstu otsa
juure tooli peale ist uma. (RKM RO, EVR 3, 93 Tstamaa; sama
tci:-kordselt: ERA II 207, 581).
Leidub teateid ka selle kohta, et pulma aj al lahjad [kingitused]
tuua:..:sc kilmituga lauale (RKM RO, H II 8, 787 Lganuse) -
arnllavasti spetsiaalse veimevaka puudumisel.
Peipsirsete venelaste pulmakommetest on teada, et kui noor-
paar lheb ma jja, siis i ja mm (meheisa ja meheema) vtavad
d.i hivaka ( .Mmlltll.;- .11_\' tW tllh'O) ning viskavad noorte peale peoga
!eri - et nende elu oleks ri kkali k ( 6o1-amo :JKtllllb ) (RKM RO.
ERA Vene 2, 2f>7 Nina le).
K I \' i V.
Et 1-: haj a saaks klvamise juures seemnenu kaasas kanda,
se:lcks on vajalik mingisugune kaodmisvahend ehk kanne, mis -
ntsad kokku seotud - kib kl vajal le la vi kaelataguse ja
mi llele omakorda toetub kl vivakk. Nagu nht ub kasutada olevaist
111 a ter jalidest, on \'iimaseil aastail kige ldisem ak s ja ta
klvivaka kandmeks rihm, harvemini kasutatakse selleks vd,
paela, nri vi ktertti 6o.
Kuigi mnikord on vastustes tar vitatud terminit kl virihm, ei
ni harilikult sii ski tegemist olevat mingis uguse spetsiaalse rih-
maga, vaid klvivaka kandmeks t arvitatakse pris tavalist eedelga-
rihma. Ri hm res p. sedelgarihm on klvinu kandmena domineeri-
va[ kohal tervel Phja-Ees ti alal, peale selle ka Prnumaal ja Tartu-
maal. Vhe tarvitatav on rihm Saaremaal ja Kagu-Eestis.
Rihm kl vinu kandmena nib olevat hilisem ja tnapevasem,
nagu see selgub paljudest korrespondentide vast ustest; vanemaks
ka ndmeks osutub aga v , murdeliseit nimetatud kliv, kiUive
(Viru-Jaagupi), kli-ke (Viljandi, Karksi), kli (Ansekla,
Kihelkonna), klipaal (Emmaste) jne. Nagu nhtub kaardilt
(j oon. 7), on klviv esinemise kohta teateid sna laialt alalt.
Teiste kandmetega vrreldes esineb v lekaalukalt Saaremaal,
60 429 va3tuse phjal on ksikute kandmete esinemissagedus jrgmine
rihm - 179 korda, v ja rihm - 92, v (pael) - 94, v ja nr - 3,
nr - 13, nr ja rihm - 20, ktertt - 19, ktertt ja rihm - 5, ktertt
ja nr - 4.
7
98
R. VII DALEPP.
Viljandimaal, Prnumaal ja ValgamaaL Haruldane on voo Harju-
maal, Tartumaal ja Vrumaal. Kuid leidub teateid, et varem on
sealgi klvianumat kantud vga, mitte rihmaga.
Meid huvitab ksimus, milline see klviv on olnud nii mat er-
jaH, tehnika kui ka muude omaduste poolest. Nhtavasti on selleks
kasutatud vanemaid villaseid vid, kuid kl viv on siiski olnud ka
spetsiaalne v, selleks eriti kootud kas leni vill asest lngast
1
0 2

=alt
) oo n. 7. Klvivaka kandmeid: I - klviv, harilik; 2 - klvi v,
3 - ktertt, harilik; 4 - ktertt, haruldane.
(ilma niidita) Gt, mustast ja si nisest viHasest lngast 62, sageda-
mini aga ta kusest vi linasest materjalist: pehmest takusest ln-
gast, 3 tolli lai 63; valmistati takusest lngast, laiem ja ilma erilise
kirjata 64 jne. Klviv oli klvi1 jauks tehtud, klvivga ei teh-
tud muud, kui ainult klvati 65 . Vanemal ajal oli vaka hoidmi
seks eriline kliv, s . o. kirju v, narmad otsas. Harilikult oli
61 KV 20, 205 Kolga-Jaani.
62 KV 20, 309 Valjala.
63 KV 20, 395 Haljala.
64 KV 20, 379 Hroliste.
65 KV 20. 25 Lganuse.
Eesti klviabinud ja klvisamm.
99
voo punase ja sinise kirju GG. Ennemall kinnitati' kilimit kaela
kliv abil. See oli eriline v. Harilikkudest vdest erines ta
seepoolest, et oli lihtne ja hevrviline>>
67
Klimise v seisis
ainult klimise jaoks ja et ta mitte ei kao(ks), siis oli slmatud aeda
krendapuu [aida riidepuu J klge 68 . Vahel nimetatakse klviv
erijoonena veel, et keskelt oli lai punutud, kuna otstes olid
rihmad li!l , vi oli see kootud sedelgav taoliselt, tugev, ots as
panna! ' " Haruldane on teade: Klvivl olid sees vilja pead, see
nit as, et on kl viv 71 . Nagu juba neistki va:!itud tsitaatidest
nhtub, pandi klviv valmistamisel rhku sellele, et ta saaks
pehme, et ta kasut amisel valusasti lga ei sooniks, ja tehti sel ph-
jusel t avalistest vdest enamasti laiem, muidu aga vastupidavast,
kuigi: lihtsamast materjalist.
Erilist thelepanu teenivad veel niisugused teated, millest selgub.
et klvinu kandmeks oli n a i s t e v : Punast naislevd (pik-
kus 280 cm, laius 6,5 cm) tarvitati klipaelaks. Erilist muud vd
pole tarvitatud <2. Muhus on kl viv vetud naiste poogast
( = vst) 73, Jhvi Metaguse! tehtud musta-punasetriibuline klvi-
v naiste vanust seelikuisf 74. Vana naistevd klvinu kand-
tneks on kasutatud ka Hallistes ; r; , Karksis 7 6, Tarvastus 76&, Vn-
nus 77, Anseklas 78, Noarootsis 79, Vormsis 8o, Harju-Madise)81 jm.
VaheT on silinud teateid vanemast ajast: vanaisa, kes elanud
Rpina kihelkonnas, on tarvitanud kl vamiseks naiste vd:.
82
.
66 EA 20, 391 Karja.
67 EA 25, 114/5 Viru-Jaagupi.
68 KV 20, 205 Kdlga-Jaani.
69 KV 20, 411 Kodavere.
70 KV 20, 208 Ambla.
71 KV 20, 145/ 7 Audru. - Arvatavasti on siin tegemist viljakusmaagiaga.
72 EA 30, 524/ 5 MUSitjala; KV 7. 409 Must jala.
73 KV 7, 629 Muhu.
74 KV 20, 89.
75 EA 32, 59.
76 ibid., 381.
76a KV 10, 657.
77 EA 24, 437.
78 EA 30, 309.
79 KV 20, 191.
80 EA 34, 299.
81 EA 29, 539.
82 EA 19, 183/ 5 Kambja.
100 R. Vl!PALEPP.
-----
poleks selles midagi erakorralist, et just naistevid
on kasutatud klvinu kandmeks, sest naistevd on ka ldiselt ri-
vastusosana kauemini tarvitusel psinud kui meestevd, kuid the-
lepandav on see, et nai stev kasutamist on motiveeritud eba-
usuga: .... et pld h s ti sigineks83, et vili sigineks ja
oleks niisa(ma) vast upidav kui naisterahvach 84_ Sealsamas on kl-
viv olnud ilusate kirjade ja pikkade narmastega, et vili kasvaks
pikk ja ilus ja annaks palju saaki . Veel ksikasjalisem siiakuuluv
teade on Viru-Jaagupist: Naistevl kandmena pidi tervekstegeY
vgi olema, tarvitati kompressina-mhisena roosi (elitinga), veni-
tus e. jooksva, luumurdmise juures jne. 1912. a. pakkus vana-
varakorjaja kellelegi vanale talumehele vana nais te v eest, mis
tema t:usc jrel e ter ve eluaja kl vikandrnena t arvitanud ja
isalt prinud, :i rbl., knid vanamees vastanud, et ka lOO rbl. eest ei
anna, sest .s i i s kaduvat ma ja nn s;; _ Siin on omistatud
s uurt maagilist thtsust pritud klvivle, mis on aastakmneid
kasutusel olnud. Uskumus , et mned pritud esemed nagu aitaksid
hoida majas heakekigu s tabiilsust vi nne, on ra hvatradits ioo-
nis laiemaltki tuntud 86_
Millal klviv on hakanud harulduseks muutuma ja kasutuseit
ra jma, selle kohta on andmed vga lahkumirnevad. Mne teate
kohaselt on murdeaastaks juba 1870 86, teisal on ta 50 a. eest veel
ta rvitusel olnud 8i, vi 40 88 vi 30 a. eest kaduma hakanud
8
9, vi
ka 20 a. eest oo. On aga kllalt kohti, kus klviv esineb veel prae-
gugi muude kandmete krval 91_ Tema kasutamise harvenemine j a
harulduseks muutumine on tingitud peamiselt sellest, et henduses
83 KV 10, 621 Tarvaslu.
84 KV 20. 231 Karula.
85 KV 20, 41. - Niisugune uskumus on vinud olla heks phjuseks,
miks ERM-i rikkalikku vd-ekollekl3iooni pole suudetud hankida htegi k!vi-
vd.
86 KV 20. 137 Jna- Jaani; RKM RO, H II 23, 224 Karksi (prandatav
klvikepp).
87 KV 5. 33 Kpu.
88 KV 20, 305 Avinurme; EA 25, 114/5 Viru-Jaagupi; KV 20, 213 Lga
nuse; KV 20, 161 Ambla.
<BD EA 24, 437 Vnnu.
90 KV 20. 205 Kolga-Jaani.
91 KV 20, 25 Lganuse; KV 20, 411 Kodavere; EA 28, 49 Harg!a; KV
20, 208 Amb!a; EA 32, 59 Ha!liste; EA 30, 309 Anse'kla jm.
Eesti klviabinud j klvisamm.
101
rahvarivaste kandmise lppemisega on lppenud ka vde kasuta-
mine ja ununenud nende kudumi se oskuski n:1. Kui v riietusese-
rnena muutus rarit eediks, siis juhtus sedagi, et ka narmasotsaline
klviv kujunes rohlkem uhkusasjaks n::.
Kl viv harvenemisel ja kadumise! astusid tema asemele muud
kandmisvahendid. Neist on saanud kige ldisemaks rihm (resp.
sedelgarihm), mida on ksitlet ud juba eespool. Rihma krval esi-
i lCO siin-seal juhusliku kandmena n r (mu rdeti ner, kabel).
Joo n. 8. KlYaja. !\aarma. Joonis teht ud 0 . Kalda folo jrgi a-st 189-t.
Alati pole selge, mis selle all just on meldud; vahel rgitakse
pehmest nrist 04, linadest palmikusb> na jne. Setudel dominee-
rib klvinu kandmena k t e r t t, esinedes ksikjuhtudena ka
Helmes, Karulas, Rpinas, Kodaveres, Narvatagusel, Vaivaras jm.
(joon. 7). Ktertt on kandmeks sobinud nhtavasti oma pehmuse
tttu. Kuid mnikord on valikul olnud mduandvad ka maagilised
92 KV 20, 321 Karja; KV 20, 379 HaHisle.
93 KV 20, 305 A
04 KV 8. 2169 Narvatagune.
95 KV Il. 589 Pl va.
102
R. VJIDALEPP.
phjused: linu kl vates on klvivaka kandmena kasut atud pikka,
valgeks pleegitatud ktertti, et linad kasvaks pikad ja valged 96.
K a n d me r ak e n d u s e s t. Suures lekaalus on meil niisu-
gune moodus, et klvivakk kantakse ka ndmel tiesti lahtisel!, Hma
et :.;anne oleks ki nnitat ud anuma klge. Seejuures on kandme otsad
kokku slmitud. Reeglipraselt kib kanne klvajal le pahema
(harvemi:ni le parema) la, le piha ja parema kaenla alt lbi ning
k l vivakk hoitakse sell el tasakaalus pahema kega toetades.
Kandme slm jb harilikult vaka phja alla 97 , nagu see on nh-
tav ka mnel fotol (joon. 8). Mitmete teadet e jrg i kl viv seisiski
viijaaidas kokkuslmiluna parajas pikkuses, et vajaduse korral
oleks kohe vtta !Js. Vanasti on v slmes seismisele omistatud
isegi eri list thendust
99
. Mnikord on anuma alumi stesse serva-
desse li gatud vastav nar, et teda seega kindlamini kandrnel paigal
hoida
100
. Klvivaka kandmine ilma kinnitamata on teatavas mt-
tes hlbustanud vaka titmist: vakk asetati maha vi hoiti vastu
kotti, tideti seemneviljaga ja tsteti siis jlle v peale (tahv. IV, l).
Kui aga kanne oli vaka kljes, oli seda tlikas le pea tsta.
Siiski on Eestis tuntud ka niisugust kandmisviisi, kus v on kin-
nitatud anuma klge. Seda on nimetatud juba eespool primiti ivse-
mate klvivakkade puhul, seda esineb mnevrra puust klvivakka-
del, aga t iest i normaalseks .kinnitamisviisi!ks on see plekist klvi-
Yakkadel, mis on harilikult varustatud sellekohase rnga vi san-
gaga kummasid otsas. Et ka puust klvivakai oli kandme kinnita-
miseks kaks vastasklgedesse moodustatud auku, aasa vi krva,
selle kohta on mningaid peamiselt Luna-Eestist 101. Anse-
klas on v otsad seotud anuma kljes olevale nride klge, ks
umbslme, teine aga vetslme, et vajaduse korral hlpsamini lahti
tmmata t o:.>. Mnikord on olnud klvivakai kaks sanga, vl aga
D6 KV 20, 231/ 3 Kamla.
!)7 EA 20, 391 Karja.
9S EA 19, 183/ 5 Kambj-a ; KV 20, 77 KV 20, 333 Vndra; 'KV 20,
137 Jrva-Jaani.
99 Ka olla klvamisele sellest palju tulu: kui klvi v slm aasta otsa
lahti tegemata s eieta. Tema isa pidanud se!lest suurt lugu : RKM RO, H I 2,
420 (3) Laiuse 1888. (Kontekstist ei selgu, kelle isa siin on meldud.)
1 oo KV 20, 232 Karu la. .
t 01 Harglast, Urvastest. Sangastest, Karksist, Saarde!>t, Kambjast.
Vnnust, ka Saaremaal!.
1 n 2 EA 30, 309.
/
Eesti klviabinud ja klvisamm.
103
teises otsas konks, et nu mahapanek ja kaelavtmine (prast
seemnega titmist) oleks hlpus tos. Niisugune kandmisviis, kus
klvivakka pole enam tarvis kega kinni hoida, tuleb muidugi
lugeda edenenumaks, kuid see muutub vajalikuks ka siis, kui
klvatakse kahe kega. Obligatoorne see siiski pole: hel fotol
(pildist Tormas a. 1932; ERM, Pd. 633:60) neme kahe kega klva-
mist, kuid klvikast toetub kaela tagant ja (arvatavasti) mber kl-
va ja keha seotud rihmadele. ldisemalt on meil kl vatud he,
nimelt parema kega seemet visates.
Mis puutub kandme asendisse klvamise!, siis kib see sageda-
mini le pahema, harvemini le parema la. Eriti Kesk-Eestis nib
domineerivat kandme asend le pahema la. Niisugl!sel juhul aset-
seb klvivakk vas tu klvaj a khtu (eldakse khu ees, khu
peal , rinna ees). Kui aga vakka hoitakse enam ees pahemai vi
koguni vastu pahemat klge (joon. 8), nagu nib olevat tavaks
saartel ja paiguti Lne-Eestis, kib v le parema la. Kui v
kib kaela tagant ja on kinnitatud nu klge, siis ka klvinu ripub
ees, toetudes kl vajale vastu rindu vi khtu (tahv. III, 3; IV, 2).
K!Yivaka asendiga on seoses veel ks eriline motii v: anuma jt-
kukoht (mblusekoht) pannakse rinna ette (s. t. vastu rindu)
selle thendusega, et siis seeme heaste kasvama lheks ja et vilja
jtk ikka kes seisaks 104 . Niisugu-se hoidmisviisi kohta on teateid
mujaltki 1os, kuigi eeltoodud phjendust veel ainult harukorr al
mletatakse Jor.. Kuid ks teine sama motiivi puudulav vanarahva
ksusna on tuntud paljudes teisendites: le ktimit u mbluse
(s. t. jtkukoha) ei tohi teri kaliata (vlja anda), siis kaob vilja tulu
lsageli eldakse jtk] ra 101. Siin on tegemist maagilise kuju-
telmaga, mis phineb lihtsalt snalisele sarnasusele: klvinu j t k
(u1wht) - vilja j tk vi tulu (meldakse vil ja jtkuvust, vilja-
kust ldse). le j tku klvamine thendaks selle jrgi vilja jtkust
ilma jmist.
103 KV 11, 1803 Satserina.
,", RKM RO, H I I, 551 (I) Ridala 1888.
105 KV 20, 233 Karula; EA 30, 307/ 8 Ansekla.
1 OG EA 19, 185/6 Kambja.
1 o; RKM RO. H III 20, 410 (20) Viljandi.
104
R. VIIDALEPP.
Kl v iplL
Klvivaka krval, mis peaaegu kogu Eestis, esineb
piiratumal alal (peaasjaHkult Vrumaal) veel teine klviseemne
kandmise vahend - klviplL Teated selle eseme kohta on kll
e nnem puudulikud kui kllaldased. Rohkem on meil ldisi andmeid,
e t klvamine s nnib pUest , aga miHine see pll just on, sellest on
vhe tpseid kirj eldusi. Onneks leidub ks klvipll ka Eesti Rahva
Muuseumi kogudes, niillest algamegi.
J oo n. 9. Klvip:J. Pl va. ERM A 369: 1.
ERM-is s ilitatav klvipll (ERMA 369: I) (joon. 9), mis a. 1932
on saadud Plva kihelkonnast Mammaste klas t, on valmi statud
tihedast kodukootud linasest (labasest) riidest. Laiuseks on vetud
kanga laius (84 cm), pikkuseks 90 cm; pikkus s idumiskohas t aJumise
servani on 67 cm. Rinnaesine kits am os a on moodus tatud sel teel ,
et plle lemised nurgad on keeratud sissepoole kahekorra ja kinni
mmeldud. Kaela tagant kib lbi 3 cm laiune, s amast rii d:::st
ommeldud pael, kuna vkohast kidetakse pll mbe r keha kahe
linase nriga niimoodi, et slm tuleb ette. Pll on tehtud masina-
rnblustega. Vanus on korjajal jnud mrkimata, kuid ese ise nib
oleval pris u11s ega ole \"ist ldse tar vitusel olnud.
Eesti klviabinud ja kh-isamm.
10&
Lisaks sellele on klviplledes t olemas veel vikesi visandilisr
jooniseid korrespondentide vastustes, mis mnel har va! juhul on
varustatud ka mtudega. Neis on kirjeldatud ja nidatud sama-
kaelpllesid nagu knealune muus eumiesegi . Ainult rinna-
esine on vahel moodustatud teis it i, kas on lemised nurgad kaarjalt
ra ligatud vi on rinnaesise katteks jetud ainult vike nelja-
kandiline riidetkk 1os. Plle laius, mis kig ub 80 j a 87 cm vahel,
on htl <1 ne ja oleneb nhtavasti kanga laiusest, plle allosa on aga
sageli pi kem kui eelkirjeldatud muuseumi-eksempl ari! (kuni 90 cm)
1 0
n
Pll on ikka valmi statud linasest vitakusest kodukoot ud riidest, rah-
vaomaselt nimetatud kUl'vipl' l (Urvaste) ja klir (Hallis te).
Mnikord oli see meeste tavaline tpll, mida ka muidu t juures
kant i 1
10
. Kohati on aga klvamiseks kasut at ud n a i s t e p 11 e.
kuigi kl vamine oli eranditult meeste t
110
. hes vastuses on
mrgitud nue, et kl vipll peab olema lumi valge , nht avasti siis
pleegitatud riidest 111
Ttamise juures on plle rakendus nht avasti nii sugune, et
selle al umine ots vetakse kokkupigis tatult vasemasse ktte vi -
nagu nha hel fotol (t ahv. IV, 4) - keerat akse mber vasema ke
s rmede, mis hoidmis t arvatavasti hlbustab. Seejuures langeb
plle keskos a koti sarnaselt alla ja ongi vga s obi v klviseemne
kandmiseks. Plle tit mine seemnega on toimunud nii viisi, et kl-
vaja plvitas seemnekoti krvale ja tmbas koti st seemne vilj a laia
lilaotatud plle peale vi - krgema koti puhul - pandi kotis uu
plle sisse ja parema kega tmmati vili plle. Kord on nimetatud,
et pll el olevat hank nurgas (hank = konks), miHega ta titmise
ajaks kinniiatavat koti klge 1 t !!.
KlvipUe esinemist geograafiliselt nit ab vastav kaart (joon. 10).
Ala, kus klvipll esineb normaalsena j a enamasti ka ainsa klviabi-
nuna, on Vrumaa. Valgamaal nib oievat tegemist par alleelse
esindusega (pll j a nu krvuti). Tartumaale pole pll tunginud kuigi
mrgatavalt ning setude juures on ka klvi vakk ilmses lekaalus.
l OS KV 20, 237 Karula; KV 20, 119 Kanepi; KV 20, 251 Kanepi.
109 KV 20, 119 Kanepi; KV 20, 251 Kanepi; KV 20, 289 Ruge.
;1.110 EA 24, 42/ 3 Rannu.
noa KV 20, 91 J hvi; EA 32, 63 Halli ste.
111 KV 20. 11 9 Kanepi.
11 :! KV 20. 1:12
106
R. VIIDALEPP.
Mujal esioeh kl vipll enamasti juhusiiku vi erij uhulise klviabi-
nuna. Erijuhud oleksid korrespondentide vastuste phjal jrgmi
seci. Pllest on klvatud (--... klvatak5e): l) heina- ja linaseemet,
2) kunst vetist, 3) Yikesi siilusid ja nurki masinaklvi juures ja
4) kui puudub klvivakk. Viimane asj aolu viiakse hendusse aine-
li se kehvusega: vaesemad inimesed klvasid pUest, kuna neil puu-
dus klimit
11
3 . Mnede teadete jrgi on pllest klvamine olnud
1
02
Joo n. 10. Pllest klvamine: I - ncrmaa!ne; 2 - haruldane.
vanasti praktiseeritav misates 114. ldiselt aga ei, anna 'ka vanema
aja koht a k ~ i v d mlestusteated alust oletamiseks, nagu oleks pl-
l est klvamine olnud Eestis kunagi varemgi laiemalt levinud.
Mis puutub sellesse, et paiguti on lina klvatud pllest (mitte
klvivakast), siis siin on ehk vinud kaasa mjuda ka mned rah-
vausundilised phjendused. Linakl vaja rivastuse kohta on tuntud
kahesuguseid nudeid: I) lina peab klvama alasti, siis jumal neb,
et sa paljas oled ja laseb lina hsti kasvada
1
15; 2) linaklvajal pea-
11 3 KV 10, 1501 Tartu-Maar ja.
tt-t KV 7. 473 Pide; KV 7, 665 Muhu.
tt 5 V. Rant asal o. op. eit., lk. 126/7.
Eesti klviabinud ja klvisamm. 107
------ --------
vad olema puhtad rivad, valge linane pll ees ja valged linased
jalartid jalas, siis saavad ka uued linad peenikese ja valge
kiuga
116
. On meldav, et valge pll kuulus ennem ainult linakl-
vaja traditsioonilise rivastuse juurde, kuid klvati siiski klviva-
kast, hiljem aga hakati li n_u kl vama sestsamast valgest pllest.
Meil tuleb \"astat a ksimus ka kl viplle suhtelisest vanusest ta
peamisel esinemisalal - Vrumaal. Kas peetakse seal pllest kl-
vamist pliselt vanaks vi uuelseks nhtuseks? On huvitav, et pea-
aegu kigist Vrumaa kihelkondadest on teateid, mis kinnit avad, et
sealgi on vanemal ajal klvatud klvivakast ja et pll on sellega vr-
reldes no o r e m klviabinu 117, olles paiguti lekaalu saanud alles
vii masel ajal
11
8. Kui vaatleme Valgamaalt saadud andmeid, siis
selgub neistki ldiselt samasugune olukord: vakast klvamist pee-
takse vanemaks, pllest klvamist aga nooremaks, uueaegsemaks 11n .
Tartumaalt on klviplle esinemise kohta kindlamaid teateid ainult
ning sinnagi olevat see plle-mood tulnud all es uuemal
aeal
1
:!
0
, all es 30 a. tagasi 121_ Mujal on tegemist ainult ksikute
juhi udega, millele ei saa anda eri list thtsust.
Seega osutub kl vipll Eestis - klvivakaga vrreldes - noo-
remaks ja ainult sna kitsal alal esinevaks nhtuseks. Pll on
mningate kl vitde juures, nagu heinaseemet ja kunst veti st kl-
vates, olnud otstarbekohasem, kuna siis on klvalav seeme vi aine
tuule eest v;ujatud. Thtsusetu pole ka see, et pll oli hlpsasti
kodus valmistatav, anum aga tuli raha eest osta. Linu pllest kl va-
tes yis kaasa mjuda ka ebausuline kaalutlus. Siiski on raske
elda, kas need tegurid olid ainuthtsad ja kllaldased selleks, et
kl vipll piiratud alal tusis esikohale. Kahjuks puudub siingi lti-
poolne vrdlusmaterjaL
Peale pris klviplle on kasutatud veel mningaid pllelaadi-
li si klviabi nusid - on klvatud kotist, rpest ja srgisabast.
Vanavarakogudest on leitud teade, et viljakotist klvates on loetud
116 RKM RO. H II 8, 48 Jhvi; E 62 201 Ruge; H III 15. 512/3 Rpina.
1 1 KV 20, 'n2 Ruge; KV 20, 251 Kanepi; KV 11, 601 Plva; KV 20,
420 Rpina jt.
11 s KV 11, 961 Ruge.
11 9 KV 20, 237 Karula.
120 KV 10, 1801 Otep.
121 KV 20, 47 Otep, Pidla.
108
R. VIIDALEPP.
snu: Hppa kotti, karga vakka! 1
22
. Siin on kotile kui klviabi-
nuJe omistatud teatavat maagilist thendust klvi kohta, nagu ni-
tav?d seejuures loe tud snad. Nhtavasti on usutud sel olevat min-
git mju saagi suurendamise vi kindlus tamise mttes. Ka Pidel
on vanasti vahel klvatud poolevakasest kotist t23 , Pilistvereski
mnikord ka kotist
124
ning Koselt kirjeldatakse kotist klvamist
kui ksikut kurioosumit: ks peremees, kes Krimmis sndinud ja
kasvanud, klvavat hariliku viljakoti seest, mis sellekohaselt on
kaela seotud nurkapidi
12
5. Nendes teadetes pole selge, kuidas kott
keha klge kinnitati; vimalik oleks kl vamine nii plletaoliselt seo-
tud, kui ka . kaelakotilaadilisest kotist. Plletaoliselt ette seotud
kotist on klvatud ka Hall istes 1
2
6. Harglas on palajas seotud
ht otsa pidi le la ning kasutatud klviplle na 121_
Lisaks neile teateile on puutunud silma veel ks tiesti fantastiline 6eik
pisuhnna-juttudest, mis sisuliselt kuu:uks siia. Seal kirjeldatakse, et peremees
on valvanud pisuhnda, kes kinud aida5t vi I ja j tk u varasta.mas. Saanud
ta lpuks ktte ja vtnud ra tema koti, mille kohta eldakse, et see on olnud
vrg une koll. Ja edasi: Hoiab [peremees] seda kotti laskus. nitab vana-
mehele. See t:eb: see on pisuanna koti, s l ~ koliga peab vilja klima. sts
kasvab h vili. Peremees klinu :;el'le koliga vilja ja kasunu \'ga h
vili 128. Olgu see fanlastiline juiu,katke heks li salendiks, et vanasti teata-
vaist maagilistest ja salaprastest esemetest klvates on Joodetud 5aavutada
pllu \'ilj<tkusc suurendamist. Pisuhnna koti, millega vilja jt ku var-astati,
pidi seda jtku s i-is ka eriti p-alju sisaldama, miG se1lest ki.idvales oleks le
kandunud kogu klvatavale viljale (nn. lekande-maagia).
Hagerist prineb teade, et vanasti naised klvasid rpest, mitte
pllest 129, nhtavasti siis seeliku rpest. Srgisabast klvamist
mletatakse mitmes paigas. Mnikord seatakse see hendusse vae-
susega: Vanasti olnud klimitte ainult rikkamatel talupidaja tel.
Vaesematel ei ole klvi jaoks pllegi1 olnud, need klvanuvad siis
srgisabast, sest ennevanast olnud meestel pikad srgid. Klvi
ajaks jetud srk vi arne (Tartu murrakus) pkste ple, kust siis
12:? RKM RO, 1-1. Wiedemann 2, 127. Oleskirjutamiskoht teadmata.
123 KV 7, 473.
1 :!4 KV 10, 395.
1:!3 KV 8, 569.
126 KV 20, 379 Misakla .
127 Isiklikult hangitud teated.
1:.!8 RKM RO, H III 10, 465/6 (1) Rngu 1889.
l:!!J KV 5. 516.
Eesti klviabinud ja k:visamm.
109
-----------------
teri pllule 'klvati t ao. Ksitav on siiski, kas see just vaesuses t oli
tingitud. Srgisabast (hamerpest, hamesabas t) kl vamist mleta-
takse ka Hallistes, Kanepis ja Harglas 131. Veel vanemast mles-
tusteatest leiame phjendusegi, miks nii peab tegema: Nisu klva
ilma pii ks ata, srgi (hame) saba seest, siis kas vavad ilusad nis ud
ega lhe iungeljasse 1 :.:2 . Srgisabast kl vamine on koguni laie-
malt tuntud kaitsenidus, millele leiame paralleele tei steltki r ahvas-
telt 1
3
3. Iisakus mii le tatakse, nagu oleks linakl vi jaoks vanasti
olnud eriline pikk linakl vi kuub, et linad kasvaksid pi kad 134;
.a rvatavasti on siingi meldud mingis ugust srgitaolist umbkuube.
K Iv i s amm.
Kl viabinude kohta andmeid kog udes on ksitletud teateid ka
klvisammu kohta. Kuigi saadud kirjeldused ei ole alati kllalt
tpsed ega ksikasjali sed, annavad nad sellest ksimusest siis ki
mingis uguse leYaate, mis olgu lisatud kesoleYa kirjutuse lppu.
Kuna klvilt nutakse, et ta peab olema htl ane, hesuguse tihe-
dusega, siis valitseb harilikult kindel traditsioon selles, kuidas iga
laiali visatav seemnepeotis peab olema seoses klvaja sammuga,
edasias tumisega. Eestist on teateid kolmest e rinevast klvisam-
must: 1) kl vaja ~ t u b parem jalg ees; 2) kl vaja astub
pahem j alg ees; 3) kl vaja astub tavali se kig usammuga.
Laiemas mttes saaks kll knelda ainult nagu kahest erine-
vast klvisammust - kas k.s jalg ees vi tavaline kigus amm.
Kuid nagu vastustest selgub, pole see siiski mitte juhuslik, kumma
j alaga ees astutakse, vaid rajooniti on tegemis t kindla traditsioo-
niga, kas klvatakse vasem jalg ees vi parem j alg ees. Seettt u
on meil siin phjust knelda ka kolmest erinevast klvisammust
Klvisamm parem jalg ees thendab seda, et klvajal on te-
poolest kogu aeg parem jalg ees, et edasiastumine snnib ainult
parema jalaga: a) paremaga astutakse samm edasi, b) vasem jalg
tstetakse paremale juurde (krvale); paremaga astutakse edasi -
130 KV 20, 159 TartuMaar ja.
131 EA 32, 65; EA 27, 57; EA 28, 55.
132 RK.M RO, H II 49, 872 Pltsamaa 1894.
133 V. Ra nt as aI o, op. eit., lk. 121/ 2.
134 RKM RO. ERA II 166, 284/ 5.
Il 0
R. VIIDALEPP.
vasem tstetakse juurde jne. Iga parema jala sammu ajal visa-
takse peotis seemet.
Nagu nitab sellekohane kaart (joon. Il}, ei piirdu erinevate
esinemine kindlasti piiritletud erirajoonidega, kll
aga vime thele panna viksemaid htlasema traditsiooniga ala-
si d. Nii nih Phja-Jrvamaal ja selle naaberkihelkondades Viru-
maal (Jrva-Madise, Ambla, Kadrina, Rakvere, Vike-Maarja) ole-
1.
02.
Joo n. Il. Klvisamm: - edasia3tumine parema jalaga; 2 - edasiastumine
pahema jalaga.
vat ldisemaks klvisammuks astumine parem jalg ees. Selle t ra-
ditsiooni silrnapaistvamat esinemist neme veel idapoolsel V alga-
maal (Hargla, Karula, Sangaste), paiguti ka Tartumaal (Otep,
Kambja, No) ja Vrumaal (Kanepi, Ruge), mnevrra esineb
seda ka Prnu lahe mbruses.
On veel teateid sellest, et just vanemal ajal on klvatud astudes
parem jalg ees (Peetri, Koeru, Jri) 135 ja et ndki vanemad ini-
mesed klvavat niisuguse s ammuga 136. See tundub olevat usutav
185 KV 9, 351 Koeru; KV 20, 492 Peetri; KV 8, 387 Jri.
'136 KV 8. 1861 Lganuse.
Eesti klviabinud ja klvisamm.
IIl
---
ja teprane. Seevastu osutuvad arvatavasti ekslikeks mnede kor-
respondentide vastused, et kui parema kega klvatavat, siis astu-
tavat alati parem jalg ees 137. Parema kega klvamine on ju
tiesti normaalne (pahema kega klvamine aga erandlik ja harul-
dane), kuid astumine parem jalg ees on ldiselt siiski; juba harul-
dane ja minevikku kalduv nhtus. On muidugi vimalik, et selle esi-
nemine on kunagi olnud la ialdasem, kui nitavad praegused andmed.
he teate jrgi olevat astumine parem jalg ees vanem, astumine
pahem jalg ees aga uueaegsem 137a.
Leidub ka selliseid teateid, et kl vami st a I us t a t a k s e l<ll
parema jalaga (esimene samm tehakse paremaga), kuid selle
jrele astutakse s iiski vaheldumisi, tavalis te kigusammudega (tea-
teid Hallistest, Plvast, Sangastest, Pilistverest, Kullamaalt ja Kar u-
selt) 13S. Klvit alustamine paremalt jalalt on a rvatavasti tingi-
tud igivanast ebausklikust arusaamast, et inimese ks kehapool on
ige, tugev, hea ja puhas, teine aga halb, nrk, paha, ebapuhas,
kura
1
:!
9
. Parema jalaga klvi alustades usuti, et siis kasvab vili
tugev ja hea, aga vastasel korral vtab vanakuri s aagi Ho. Astu-
mine vasem jalg ees on kardetud edendavat ka umbrohukasvu: Kes
vasakut jalga ette pannes klvab, sellel astub vanapoiss (vanakuri}
taga ja klvab umbrohtu 14a. Et ka klvisamm parem jalg ees
(mitte ainult kl vi alustamine) viks olla tingitud ebausust, see pole
siiski usutav. Kahjuks puuduvad selle kohta paralleelid teistelt rah-
vastelt. Ainult hest klassilise muinasteaduse entsklopeediast
leiame jrgmise huvitava mrkuse: iget klvamist peeti kunstiks.
Klvaja ksil pidi parema jala sammuga takti pidama 14
1
. Et seemet
visati ainult parema jala sammu ajal, siis vastaks see eesti klvisam-
mule parem jalg ees.
Arvuliselt peaaegu samapalju kui eelksiteldud klvisammu koht a
on teateid teisestki klvisammust (pahem jalg ees): a) klvaja astub
,137 K.V 8, 2070 VikeMaarja; K.V 10, 475 Polt samaa; K.V Il, 235 San-
gaste.
137a K.V 20, 54 Saarde.
138 K.V 9, 859; K.V Il , 267; K.V 11 , 601; K.V 20, 15, 163, 223.
139 0. Loorits, Liivi rahva usund Il , Tartu, 1927, lk. 231-241.
140 K.V 20, 15 Pilistvere.
14Qa K.V 11, 927 P:va.
1411 Pau I y- Wi s so w a, Real-Encyclopdie der classischen Altertums-
wissenschaft, kide 13, Stuttgart, 1910, veerg 1343.
112 R. VIIDALEPP.
-edasi pallema jalaga, b) parem jalg tstetakse pahemale juurde jne.
Seemet visatakse pahema jala sammu ajal. Sellist kl visammu on
:kige sagedami ni teatatud Kesk-Harjumaalt (eriti Hagerist ja Juu-
rust), kus see esineb peaaegu ainulisena. Selle koht a on andmeid veel
paljudest koht adest, peaaegu lcmaaliselt, kuid sporaadiliselt , ilma et
see mooduslaks Olllaetle rajoone (vt. joon. Il ).
Vastustes on veel teateid, et just vanemad mehed astuvat klvates
reeglipraselt pallema jalaga 142 vi et vanasti olevat klvat ud nii-
s uguse sammuga ua. Kes klvab pahema kega, see astuvat ka
pahem jalg ees
1
H. Mnikord olevat klvivakast klvates vi isiks
a luda pahem jalg ees, pllest klvates aga vaheldumisi mlema
jalaga 1 4 5.
Huvirat avad on teated, et pahem jalg ees astut aval siis, kui
klvatakse he-ke-pidi (Kolga-J aani), he eega (Kuusalu), he
rindega (Jelhtme) vi he itsmega (Kolga-Jaani) HG. Mne
kirjelduse jrgi toimuvat see niiviisi, et klvaja knnib ise klvi-
Tinde vlimise! serval ja viskab kogu aja seemet ainult pahemale
(harilikult, s. o. kahe eega_ vi kahele. poole. kl vates, knnib klvaja
klvirinde keskel ning viskab he peotie seemet pahemale, teise
paremale); seejuures vedavat kl va ja ise parema jalaga its el
( kl viri nde joont) tH. See teade, et klvaja ise klvates ka hitset
veab, on haruldane. Normaalselt veetakse hitsmed pllule enne
kl vamist, uuemal aj al koguni sellekohase konksuga vi nn. hits-
meadraga, vi kui veabki klvaja ise, siis thjalt (kui rinne kl-
vatud) tagasi minnes. Hitsmejoon veetakse kll parema jala ninaga,
kuid tavalise kigusammuga edasi astudes
14
8. Erilist rahvatradit-
sioonilist moti veeringut, miks kl vates peab astuma just pahem jalg
ees, pole teada. K<Drd on ainult eldud, et see olevat vanapere-
,meeste saladuseks 149.
Kolmas klvisamm - klvamine tavali se kigusammuga (astu-
1akse vaheldumisi parema ja vasema jalaga ja iga sammu puhul
142 KV 8, 1751 Kadrina; KV 8. 2297 Vi r u-Nigula; KV 8. 259 Jelhtme.
143 KV 20, 11 3 Suure-J aani; KV 20, 50 Kodavere.
144 KV 9. 729 Tri; KV 20. 163 Ambla.
145 KV Il. 1803 Satseri v.
146 KV 20, 59, 170, 181.
147 KV 20, 59 Kolga-J aani.
148 Nii on autor seda ise thele pannud J r vamaal Paide vallas.
149 KV 20, 501 Kodavere.
...
Eesti klviabinud ja k:visamm.
113
visatakse peotis seemet), see on tuntud lil emaaliselt, ja kui mnest
paigast puuduvadki teated, ei tarvitse see veel tendada , et see vii:o
oleks seal hoopis tundmatu. Sellekohaste teacete geograafilise:;
paiknemises paistab silma nende tihedus eriti Prnu- ja Viljandimaal
ning suur htlus saartel. Nii niteks ka Muhus turi n: statakse kl-
\'amisel he jalaga ees astumist suureks harulduseks: Astutakse
valteldamisi. ks vanem mees Raegna k(las) 60-a(astane), kiilvab
ks jalg ees, teised aga peavad seda pll u pilkamiseks, j a nii pole
judus klvata l Gll. Samuti on teada, et kahe kega kl vates astu-
takse ta valise kigusammuga ~ ~ ~
Kahtlemata on ka rahvaomane kl vitehnika teinud lbi pika
arengu. he rindega kl v on rnuidugi vanem ja a:gelisem kui kahe
rinJega, samuti tul eh lugeda vanemaks ka kl\aja edasiastumine
ks jaig ees. Ni isugune klvamisviis, kus kl vaja sammub ks jalg
ees ning khab ainult he-ke-pidi ja he ja:a pealt, on kl va -
jale kll kergem, kuid vga aegaviitev, ebajudus. Vanemad mehed
ei olevat aga mlema jala pealt osanud seemet visata 15
2
Kas
on klvatud parem vi pahem jalg ees, sel nht avast i mingit olu!i -
se:nat thtsust vi phjendust pole olnud, vaid see olenes kohalikust
traditsioonist. Et tavalise kigusammuga klvamine osutub arf'ne-
numaks ja uueaegsemaks, sellele viitavad oma vastustes b pa!jud
korrespondendid HiS. Kige kiirem ja judsam a te k:' sitsik!vi teh-
ni kas on veel kahe kega klvamine, mis on Eestis ka tuntud. Kti!\'i-
samm vis olla veel pikem vi lhem, nagu keegi oli harj unud, kuid
ki\i tiheelust pole sii ski reguleerit ud sammuga, \aid vhema \ .;-i
suurema seemnepeotiega.
K o k k u v t e.
Plluvilj3de klvamise vahendina on Eestis ldiselt kasutata\
nagu eelolevast selgunud - mingisugune anum, kl vivakk, mida
murdeliseit nimetatakse leilimit - klimet, peks, paionand, klb-
vakk jne. Selle vanemaks vormiks on puukoorest vi -juurtest, ka
lgeelest kodusel teel valmistat ud vakad; mis kujult olid mmargu-
'so KV 7. 665 Muhu.
151 KV 20. 101 Vastselii na.
152 KV 20, 492 Peetri.
153 KV 20, 492 Peet ri; KV 20, 43 Viru-Jaagupi; KV 20, 11 3 Suure-Jaani;
KV 20, 283 Karja jt.
R
114 R. VIIDALEPP.
sed vi ovaalsed, mnikord klgekinnitatud kandmega varustatud
ning seisidki ainult klvamise jaoks. Nii sugused primitiivsemad kl-
vinud on aga juba jnud vrdlemisi haruldaseks ning eksisteeri-
vad veel ainult perifeersete! piirimaadel , nimelt Ida-, !(agu- ja Luna-
Eestis ning Lne-Saaremaal. Mujal aga domineerib haavapuust
valmistatud painutatud kNega klvi vakk, mille phi on kuusepuust,
LJJna-Ees tis paiguti (seh:undaarsclt) ka riidest vi harukorr al isegi
nahast. Vormilt on puust klvi vakael kas mmarguseel (mandri-
Eestis) vi ovaalsed (saartel), harva kandiliscd. Nad valmistatakse
sullremates koduse puutst use keskustes - mmarguseel A vinur-
mes, ovaalsed Hiiumaal - ning vga levinud laada- ja rndvahe-
luskaubana ongi ldiselt vl ja trjunud vanemad ja alguprasemacl.
kodus valmistatud spetsiaalsemad klvivakad. Puust klimitud on
nimelt kasutusel ka viljamtuclena. !(ige moodsamad klvivakael
on plekist, kujult ovaalsecl, teine klg sissepoole koolutatud, san-
gade ja kandmega varustatud, levinud peamiselt Hallistes ja l(ark-
sis. Juhuslikest klvinudest on raudpaela ja varastatud sa\'ianumat
!<asutatud neile omistatud maagiliste omadus te prast.
Kl vivaka kandmeks on normaalselt olnud eriline klvi\, tavn-
kootud vdest laiem ja pehmem, aga sageli on selleks kasu-
tatud vanu viir vilisi naistevid. Viimasel ajal on spetsiaalne klvi-
v muutunu' d jub a kuna teda vga laialdaselt asen
:.latakse sedelgarihmaga, paiguH ka nriga jm. K:itsal alal !(agu-
Eestis on klvinu kandmeks ktertt. Klviv kib harilikult kl-
vajal iile la ja piha, otsad on kokku slmitud ja k-lvivak,k hoi-
takse vl lahtiselL Vhem on levinud kandme kinnitamine klvi-
vaka klge, mis on tuntud kohati Luna-Eestis ja saartel, rohkem
tohust ja juurtest, eriti aga plekist :klvinu puhul. Kanne kib
klvajal :<as le pahema vi le parema la vi kaela tagant, ole-
nevalt sellest , :<as klvivakka kantakse ees vi pahemai kljel, nagu
on tavaks saartel.
l(lvipllest kl vamine esineb Eestis suhteliselt vikesel alal,
nimelt Vru- ia. Valgamaal, ning on noorem kui klvamine klvi-
vakat;t. Pll on meeste kaelpll, valmistatud kodukootud linasest
vi takusest riidest. Mnikord on klvatud ka naistepllest K:lva-
tes hoi,takse plle alumist serva pahema ke vahel. Klvamine vil-
jakotist ja srgisabast on algselt nhtavasti henduses olnud maagi-
li ste kujutelmadega, nagu ldse klvivahenditega ja klvamisega
Eesti klYiabinud ja k.\"isamm.
115
on seoses palj u ebausku, eriti aga Luna-Ees tis. Ka plle tus domi-
neerivaks kl vivahendiks piir atud alal viks oll a osalt mj uta tud
sellest.
Eriti iseloomulik on, et kl viabinudeks on kasutat ud naist e-
vid, kohati naistepllegi, vi klvas naine ise seelikurpest. Sel-
ielc vime veel lisada, et naine on meil mnikord vtnud nagu sis-
sej uhatavalt osa ka kevadise klvit alustamisest, visates pllule
esimesed seemne.peotied jne.
1
53 a ). Sellised ksitused ja kombed
on henduses viljakusmaagiaga ja nende aluseks on kujutelmad
naisest kui snnitajast, eluandjast. Arusaadavalt saab niisugune t l-
gendus ksimusse tulla ainult va nemate teadete puhul. Alates pai-
guti juba esimesest Maailmasjast, eriti aga henduses Suure Isa-
maasjaga, on Eestis narne sna ldiselt ka klvitde teostamisel
vtnud le meeste kohustused ega ole selles enam midagi eba-
tavalist.
Nagu klviabinudes, nii on vidud arengut konstateerida ka
ldrses ksitsiklvi tehnikas: varem on klvatud helt jalalt, astudes
kogu aeg ks jalg ees, hiljem on saanud ldiseks ta valise kigusam-
muga kl vamine; mnede mlestusteadete jrgi on vanasti klvatud
ainult hepoolse klvirindega, hi ljem aga ldiselt kahepoolse klvi -
rindega ning harukordadel isegi mlema kega.
Lpuks mni sna naaberr ahvaste klviabinudest Ltist on
Bielensteini jrgi 154 et seal klvamine snnib ikka selleko-
hasest anumast (setawa = klvikorv), mis harilikult on punutud
sarapuukoore ribadest, ha rvemini prnakoorest, vanemal ajal ka
kuusej uurtest Kujult on nu ovaalne ja mlemas otsas on tal aas,
mille klge kinnitatakse nr, v vi rihm, mis klvajal kib lbi
153a Must jalas on naine pidanud kndima ees, kui pllule klvama mindi,
ja vis-kama he peotie vi'lja> !e pahema Juna poole; a!lcs prast seda
hakanud peremees ise klvama (RKM RO, E 84023). Ka '.Joarootsis on pere
naine - enne kui peremees klvama hakkas - pidanud vi skama kolm peotit
seemet , et siis edeneb vili easti:. (RKM RO. ERA II 189, 600). Kord on hen-
duses linaklviga noteeritud nue: noor tdruk peab olema seemne kttekand-
jaks, linad seisvat kaua toored ega minevat plekiliseks (RKM RO. H III 20,
115 He:me). cl(ui linna klma nakatas. sis visatas edimane peutis naisterahva
perst vasta, &is ei pia mitt e hukka minema (RKM RO. H II 31. 250 Ote-
p).
154 A. B i e I e n s t e i n, Die Holzbaut en und Holzgerte der Let ten I-11,
St. Petersburg- Petrograd, 1907- 191 8, lk . 354 ja 494.
116
R. VIIDALEPP.
kaela tagant. Prnakoorest klvinu on kantud ka le la kival
vl. Pllest klvamisest ei tea Bielenstein, kelle andmed teadagi
on vananenud, midagi. Meie idanaabrite - venelaste - kohta on
ldiselt ka teada, et nende klvinud on valmistatud prnakoorest,
puujuurtest, igedest jne. 1;;;:;. Peipsit agused venelased on klva-
nud enamasti prnakoorest ja kasetahust klvinudest (lukosko) ,
kuid ka pllest ja moningaist juhuslikumaist vahendeist l5G. Valge-
venelaste klvivakk (ci>BOKb) on vallriistatud kas prnakoorest vi
igedest ja on kujult piklik; kahes kitsamas servas on tal krvake-
sed, k'uhu kinnitatakse v
1
5
7
. Leningr adi oblasti vepslased klva-
vad pllest, mille alumised nurgad kinnitatakse les kotil aadili-
selt His. Eesti rootslaste klvinud ei erinenud naabruses elavate
eestlaste omist. Soome rootslaste sssvackan on kujult ovaalne,
hukesest haavalauast painutatud nu, kuusest phjaga. Nul on
hel kljel kepide, teisel raudne konks. T juures hoitakse anu-
mat kepidemest vaserna kega, kuna konks toetub rihmale, mi s
kib klvajal kukla tagant l bi . Kui kepide puudub, kantakse kl-
vivCJkka ka ndmel lahtiselt, hoitakse vasemai klj el t5f
1
Samasuguse
konstrukts iooniga klvivakk on tuntud ka Rootsi s, kuigi seal esine,b
veel mitmeid teisigi tpe, nagu ovaalseid sisse poole kumerelatud
kljega, kolmnurkseid jne. Pllest klvamist tuntakse Luna-
Rootsi idaosas tGo. Soomes klvatakse kl vivakast
(kylvvakka vi. kylvkoppa) , mis on kas hukesest haavalauast
painutatud vi kasetohust, laudne on vahel ka kepidemega, kuna
pllest klvamist tuntakse hilise nhtusena Ida-Soomes. Kandmeks
on soomlaste] kylvivy, mis kib k: vajal enamasti !e vasaku la.
Anumat kantakse vl kas lahtiselt vi kinnitatakse v selle klge.
Peale selle esineb soomlaste! - nagu Soome rootslastelgi - san-
155 D. Z e i e n i n, RUJSSAische (ostslaviiScbe) Volkskunde, Berlin u. Leipzig,
1927. lk. 109.
156 KV 20, 502.
157 A. K. e ep )f( ny T 0 B e K i A, 3eMne}l1;nb'!eCKlH opyJliH tnopyccKaro
tnoni;chH (Marepianhl no 3Tuorpa(jliH PocciH I, C.- n eTepyp!D, 1910), lk. 56- 57.
158 ERM, Pildikogu 609:40.
159 Fo:kloristi&ka och etnografiska s-tudier II. Helsingfors, E!l7, lk. 179.
160 Oi. G. Gr an b e r g i ja Uppsa!a Landsmlsarkivet' i andmeil.
#
Eesti klviabinud ja k:visamm.
117
gaga klvikorve, mida kantakse sangapidi ke otsas t Gt . Taanis ja
Saksamaal on klvatud pllest 1G2.
Need vhesed teated, mis siin teiste rahvaste klviabinude
t<ohta on vidud esitada, on muidugi puuduli kud paralleelide tmba
miseks. Kige rohkem hist viks ehk siiski leiela Eesti ja Soome
klvivahendeis, kuigi Soomes on ka palju-rootsiprast (kepidemega
klvivakk, klvikor v). Et Eesti saarte klvivakk on nii htlaselt
ovaalne, srllcks on vinud kaasa mjuda vliseeskujud, mille tp
semaks mratl emiseks aga puuduvad andmed. Idapiiri: lheduses
k terti esinemine klvivaka kandmena on arvatavasti le vetud
venelastelL nagu on osutatud juba eespool. ldiselt tuleks veel
mrkida seda, et einograafilised levaateteosed lhevad haril ikult
vga lhidalt le klviabinudest JGH. Eesti materjali vaatius on aga
nidanud, et rahvas ise omistab kl viabinudele ja klvile koguni eri-
list thts ust ja thelepanu. See on ka arusaadav, sest plluneius on
meil Eestis olnud juba nooremast rauaajast peale kige thtsamaks
tootmis- ja elatusalaks.
Praegu on Nukogude Eestis ksitsi klvamine igal pool harve-
nemas ja masinklvi eest taganemas, tnu laialdasele masin-trakto-
rijaamade vrgule, mis valitsuse poolt on organiseeritud pllutde
soodustamiseks. henduses sellega taanduvad lpiikult minevikku
ka rahvaomased klviabinud ja kl vikombed.
R. Viidalepp.
161 A. V. Ra nt as aI o. op. ei t., lk. 68/ 9; Kansankulttuuria ja kansan-
kielt (Sanakirjastin Toimi! uksia Il , He:singiss, 1931), Lk. 70 ja 112;
A. Ry 1 k n e n, Savupirttien Porvoo, 1931, lk. 77.
162 A. V. Ra nta s al o, op. eit., lk. 76.
,163 Nii poo:a einograaf K. Mo s z y fl sk i Kultura ludowa
slowian I, Krakow, 1929, lk. 189: Kiilvaja kannab seemet korvis. pl!es jne.
Klvamise viisid aga on mberkaudu vga lihtsad ja hetaolised; seeprast ei
tmba nad endil e ei nograafide lhe:epanu ja meil on neist vhe teateid.
Saateks. S . Hikas
llpe ;l,IJCJIOIIIIC. e. Puuac .
Lhendid ... . .... .
SISUKORD.
Etnograafia ja ndisaeg. S. P. Tolstov
Eesti etnograafia nukoguliku} lesehitamisel. H. Moora
J
. Ratsutamine - vana rahvaprane Iiiklusviis. A. Viires .
Eesti klviabinud ja klvisamm. R. Viidalepp . . . . . .
Ligetega unkalaudadest eesti taluehitistel. I. Kaidmaa
Hbeheimed ja eesti soost e htemeistrid. H. prus . .
Vanade kaartide abi muistsete kultusepaikade kindlakstegemisel.
G. Vilbaste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Talupoegade peremrke XVII sajandi lpult allkirjadena kaebusele
Phalepa pastori vastu. P. Ariste . . . . . . . . . . . . . .
Etnograafilise korjamist lesandeid Nukogude Eestis . A. Vassar .
NSVL Teaduste Akadeemia Etnograafiainstituudi tst Suure Isamaa-
sja aastail . . . . . . . . . . .
Eesti Rahva Muuseum a. 1940- 1945 .
CTaTC
Summaries ... ..... ... .
Vastutav toimetaja S. Rikas.
Tehniline toimetaja A. Pill.
Lk
5
7
10
11
24
36
8 1
118
138
157
162
166
175
186
199
213
Ladumlsele antud 23. XI 1946. Trkkimlsele antud Il. III 1947. Pabe.rl kaust
66 X 94. Ifta. Trkipoognald 14/2 + tahvlid tz. Autoripoognald 15,47. Arvestus-
poognaid 17,26. MB 01682. Laotihedus trpg. 50 3()9. Tiraa:i 2500. Trkikoja telilmus
nr. 2446. Trkikoda Ta1tu Kommunist, Tartu, likooli tn. 21/23.
EJKero.aHHK 3croHcKoro HapOJlHOro MyseR I (XV).
Ha 3CTOHCKOM R3b1Ke. 3 roCHJ.aar .HaytHaR Jlureparypa ', Tapry.

EESTI NSV TEADUSTE AKADEEMIA
K ~ E M ~ ~ HAYK 3CTOHCKOH CCP
EESTI RAHVA MUUSEUMI
AASTARAAMAT
E}t{ E fO.D,H VtK
3CTOHCKOfO HAPO.D,HOfO MY3Eff
UUS SARI - HOBMI CEPI-151
I
(XV)
,,RK TEADUSLIK Kl RJ ANDUS"
TARTU, 1947
'