>* "

rr&Ar

l/V/M

CCF

195

EESTI NSV RIIKLIK K U N S T I I N S T I T U U T

di J

innus

TIKAND
EESTI
RA H V/V
KUNSTIS
l
P H 3 A - E E S T I

SAARED

Cesti hiktik
TALLINN

Dcj astus
1 9 5 5

Kunstiliselt

kujundanud

HILDA LINNUS

S A A T E K S
Mineviku kultuuri, sealhulgas rahvakunsti tundmappimine soodustab
sotsialistliku kultuuri rikastamist ja arendamist. Kunstiprandi omandamine on vimalik vaid tema teadusliku uurimise ja mtestamise teel. Marksistlik-leninlik metodoloogia nuab faktide konkreetset ksitamist ajaloolistes tingimustes, arenemises, nende sisemises seoses ja vastastikuses
mjus. Ainult neil tingimustel on vimalik nende ajaloolise ja kunstilise
thtsuse tielik tunnetamine.
Meie rahvas avaldab elavat huvi mdunud aegade rahvakunsti vastu,
armastab ja hindab seda, mis on silinud meie ajani rahvakunsti suureprastes nidistes, millised on kogutud muuseumide fondidesse, kuid kahjuks
mitte alati ei ole kttesaadavad laiematele hulkadele.
H. Linnuse teadusliku t Tikand eesti rahvakunstis vljaandmise
sihiks on anda ettekujutust eesti naise ksitst XIX sajandil, mis phjeneb
paljude plvkondade vanaaegsetel traditsioonidel. Vrvilistes tabelites
nitab autor lugejale kigepealt seda tikandit, tema ornamenti ja tehnikat,
sstematiseerib tikandeid ornamendi ja tehnika tpiliste eriomaduste alusel ning lpuks analsib ornamendi kompositsiooni seadusi ja traditsioone.
Antud t aluseks on autori poolt kogutud materjalid ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseumi fondid.
Antud lesande lahendamisele valmistus autor H. Linnus erakordselt
sgavalt ja tsiselt. Ta vaatas thelepanelikult lbi tuhanded Nukogude
Eesti riiklikes muuseumides leiduvad rahvakunsti nidised, uuris ksikasjaliselt eesti tikandi parimaid nidiseid rahvakunsti varasalve, mis on eesti
rahva uhkuseks; uuris rahvarivaid ja tikandeid mitte ainult rahva olustiku
nidiste jrgi muuseumides, vaid ka vanaaegsete jooniste, kirjanduslike
teoste ja arhiividokumentide jrgi.
Rahvatikandi vrvilised reproduktsioonid on H. Linnuse poolt teostatud
erakordse tpsuse ja vljendusrikkusega. Tabelites on edasi antud originaalkanga vrvi ja struktuuri peenimad varjundid. Nende jrgi saab lugeja
ammendava ettekujutuse eesti naisksitliste loomingu tpilistest eriomadustest,

Kesolevas vljaandes, mis moodustab selle t esimese osa, on vrvilistes tabelites antud Phja-Eesti ja saarte grupi Saaremaa, Muhu ja
Hiiu tikandi ornamendid.
Kesoleva vljaande ilmumine on thelepanuvrseks panuseks Nukogude Eesti kultuuri. IT. Linnuse raamat vimaldab nukogude rahva laialdastel hulkadel tutvuda eesti rahvakunsti loominguga ja muuseumide fondides leiduvate tikanditega rahvakunsti aaretega.
Erilist poolehoidu leiavad meie rahva hulgas Phja-Eesti ja suuremate
saarte taimornamendid. Neid ornamente kasutatakse kesoleval ajal kige
rohkem eesti tarbekunsti mitmesugustel aladel.
Konsultatsioonidega abistas autorit Eesti NSV Teaduste Akadeemia
Ajaloo Instituudi teaduslik ttaja sm. A. Moora.
Redigeerimise juures abistas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Etnograafia Instituudi teaduslik ttaja sm. B. Gerkovit.
Tallinn, oktoober 1955. a.
Professor

F. Leht,

Eesti NSV teeneline kunstitegelane,

Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi
direktor

S I S S E J U H A T U S
Kige krgemaks kunstiliigiks, kige andekamaks, kige geniaalsemaks on rahvakunst, s. o. see, mis on rahva poolt jdvustatud, silitatud,
mida rahvas on kandnud lbi sajandite, tles M. I. Kalinin
Rahvakunst
on terve ja tisvereline kunst. Rahvakunsti uurimine ja tundma ppimine
on vajalik, seda tundes vivad kunstnikud luua tiuslikke, sisult sotsialistlikke ja vormilt rahvuslikke teoseid.
Eesti rahvakunstiprandi ulatuslikumaks osaks on mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemed. Eesti rahvakunsti omaprasus ilmneb
eriti rahvarivais, mida ohtrasti kaunistati tikandiga. Teisi tekstiilesemeid ei
tikitud, vlja arvatud vaibad ja vhesed muud esemed (niteks pulmaohjad). Nagu rahvarivas, nii on rahvusliku tikandi ornamentki omaprane.
Selles on kll kasutatud motiive, mis esinevad paljudes teiste rahvaste
rahvusornamentides, nende rakendamine eesti ornamendis aga omab
erinevusi nii kompositsioonis kui ka koloriidis ning on seetttu eraldatav kigist teistest rahvustikanditest.
Rikkaliku ornamendi omaprane ilu, vrvirmsus ja tehniline peenus
teevad tikandi eesti rahvaloomingus heks huvitavamaks alaks. See ornament on ka tnapeval ammendamatuks allikaks kaasaaegsete kunstiteoste,
eriti tarbekunsti esemete loomisel.
Rahvustikandis nagu kogu rahvakunstiski kajastusid rahva eluolulised
traditsioonid ja muutused ttajate hiskondlik-majanduslikus seisundis.
Nii rahvarivas kui ka tikand muutus pidevalt koos hiskondlik-majandusliku arenemisega vastavalt ajaloo perioodidele.
Eesti naine prandas rahvale rikka kogu rahvakunsti, pealegi rasketes
feodaalse ekspluateerimise tingimustes, mille all gas kogu rahvas, eriti
aga eesti naine. Kige kujukama pildi naiste rngast tst ja raskest
sotsiaalsest seisundist annavad nende endi loodud rahvalaulud. Hoolimata
mningaist kurbadest toonidest, millega eesti rahvalaul kneleb ebainimlikest elutingimustest, on rahva suuline traditsioon philiselt optimistlik.
Rahva optimism ja loomistarve leidis vljendusvimalusi kunstis nii
poeetilises loomingus kui ka esemelise kultuuri aladel. Vaatamata suurele
tkoormusele leidsid eesti naised aega ksitks enda tarvis. Rivast, seda

sageli ainust omandit, nad kaunistasid. Ei ole teada, kui palju unetuid id
see tegijale maksis, kuid rahvalaulgi snab:
Enne ma une unetan,
maha jtan magamise,
kui ep ma ilu unusta, ,
rmu kallista kaota. 2
Eesti neiu tosavusest ksit alal, suurest hoolest ning tkusest oma
rivaste valmistamisel kneldakse meie rahvaeeposes Kalevipoeg:
Need on ttred teinud tda,
kaua kangasta kudunud,
luendida lksutanud;
need on toimesta tagunud,
poogalista paugutanud,
siidisukki vikeldanud,
heitnud heledad lngad,
kaunistanud kallid kangad,
ei ole suikund suitsu aega
ega tukkund tda tehes. 3
Tikandid esinevad peamiselt rahvariva kaunistusena, kuid varasemast
ajast on neid vhe silinud, kuna nad kulusid koos rivaga. Rahvakunsti
kogumisele asuti alles XIX sajandi lpul, kui rahvariva ja koduse ksit
krvale ilmus vastav vabrikutoode ja linnalik rivastus. Selletttu on muuseumide kogudes talletatud ainult mningad XVIII sajandil valmistatud
tikandid; enamik neist prineb XIX sajandist.
Andmeid rahvariva ilustamisest tikandiga vi muul viisil enne XIX saj.
ei ole palju. Vhesed silinud nited on kas arheoloogilised, rikulised vi
piltmaterjalid. XXIII sajandini tunneme pronksspiraalidega vi, nagu
rahvas neid nimetas, vaselistega ilustamist. 4 XIII sajandist on leitud ka
kootud, vrvilistest lngadest kirju, tikandi kohta aga puuduvad andmed.
Vaseliste krvale tulevad tinailustused tinast ristikesed, nn. tinulised. 5 Silinud riku andmete phjal oli tinulisi hele rivaosale asetatud
vga palju. 6 Jrgnevail sajandeil vaselised ja tinulised taanduvad jrk-jrgult, kuigi mningaid andmeid ja niteid metalliga kaunistamisest leidub
ka XIX sajandi esimesest poolest. 7 Vanade mbrikute allre ilustamiseks
kasutati helmeid; kige varasemad teated sellisest ilustamise viisist on XVII
sajandist. 8 XVIII sajandi lpul kanti end. Jrva- ja Tartumaal kudrustaridega mbrikuid. Kudrustarideks nimetati helmestikandeid mbriku allres, milleks vahel mmeldi alla punasest kalevist vt. Kudrustarid olid

sageli vga rasked helmeste rohkusest. 9 EM kogudes on silinud niteid nii

geomeetrilise kui ka taimornamendiga kudrustaridest. 10
Kige vanemad andmed lngaga tikkimisest kuuluvad XVII XVIII
sajandisse. 11 Tenoliselt on lngaga tikkimine pronkstraat-tehnika edasine
areng: pronkstraat asendati lngaga. 12 Seega tikandid, mis sarnanevad mlemalt poolt, on vanimad. 13 Lngaga tikkimine oli XVIII sajandil ldiselt
levinud ning jtkus ja arenes veel XIX sajandi esimesel poolel.
XIX sajandi teisel poolel, seoses kapitalistliku suhete arenemisega, toimus klas leminek naturaalmajapidamiselt kapitalistlikule vormile. henduses sellega muutusid tikandiga ilustamise traditsioonid ja tulid kasutamisele uued, vhem aega nudvad tehnikad (vana niplispits niteks asendati
tehniliselt lihtsamaga heegelpitsiga). Osa kodusest ksitst lks le
vabrikutks. Poekaubad (paelad, pitsid jne.) asendasid osaliselt tikandeid.
Samal ajal algas klas rahvariva taganemine linnamoelise riva ees. XX
sajandi alguseks oli rahvarivas ldisest tarvitamisest juba enamvhem
kadunud.
Eesti rahvarivas ja koos sellega ka tikand ei ole sugugi nii htlane,
nagu seda viks oodata sellise vikese territooriumi histes ajaloolistes
tingimustes. Rahvustikand on paiguti vga eriilmeline, kuid ornamendi iseloomu jrgi jaguneb ta peajoontes kahte suurde rhma geomeetrilise ja
taimornamendiga tikandiks. Luna-Eestis kaunistati rahvarivaid geomeetrilise tikandiga kuni rahvariva kadumiseni (Muhu ja Setu vanema generatsiooni naised kandsid rahvarivaid XX sajandi algul, kuna Kihnus kannavad neid praegu veel kik). Seevastu sai Phja-Eestis XVIII ja XIX sajandil ldiseks rahvariva ilustamine taimornamendiga. Maa lneosas ja
saartel esines geomeetriline ornament taimornamendiga paralleelselt.
Eesti vanem ornament on geomeetriline ja tal oli minevikus nii esteetiline kui maagiline thendus. XIX sajandil ja XX sajandi algul kasutatud
geomeetrilises ornamendis on silinud mningaid selle vana ornamendi
elemente, milledel on kunagi olnud ka maagiline thendus (sri, risti, silmusnelinurga, kaheksaharulise the jt. kujundid). Eriti rohkesti esineb
sri kujund, millesse sageli paigutati rist, kaksikrist, thekujund, rosett
jne. 14 Olenevalt ilustamise tehnikast muundus sr vahel ruuduks vi rombiks. Niteks pvisilmtikandis teostatud rombi nimetatakse sageli rummuks vi pitstehnikas rombe ja riste tsri ja risti. 15
Vanade sbade otsi kaunistas nurgakirjaga tikand, nn. silmusnelinurgad, s. o. kombinatsioon hesuurusest ruutude kontuurist, ldpildina vrdliaarne tisnurkne kolmnurk, mille hpotenuusi moodustavad ruutude astmestik ning nende tippudele kinnituvad silmused. 16 Tarvastu ja Paistu sukeste
vaselistest allreilustusi 17 kujundavad kahekordne silmustega rombide rida

ja kahekordne silmustega siksak. Neid traditsioonilisi motiivide rakendusviise kompositsioonis vahelduvat rombi ja diagonaalset risti, rombide
rida, siksakki, piist- ja diagonaalruudulisi vrke vib jlgida ka eesti
hilisemas geomeetrilises ornamendis. 18
Uks vanemaid elemente ornamentikas on ka kaheksaharuline thekujund. See motiiv esineb Lnemere soome himude ja Baltimaade ornamentikas ning on iseloomulik Ida-Euroopa rahvastele. Selle motiivi vana levikuala on olnud Aasia. 19 Peale kaunistuse kasutati seda Eestis uemrgina 20,
ta esineb ka hrjaiketel. Tenoliselt omistati minevikus kaheksaharulisele
thekujundile maagiline thendus. 21
htlasi on huvitav thele panna, et rahvalauludes kige kaunimaid kirju
nimetatakse taevakehade nimetustega kirjadeks, nagu pevakiri, kuukiri
jne. 22
Muistsed maagilised elemendid ornamentikas tegid lbi seadusprase
arenemise ja muutusid ajajooksul puht dekoratiivseteks kirjadeks, nagu vidab K. Marx: Igasugune mtoloogia vidab, allutab ja kujundab loodusjude kujutluses ja kujutluse abil; ta kaob jrelikult telise valitsemisega
nende loodusjudude le. 23
Suur osa hilisemaid elemente geomeetrilistes kirjades on vetud reaalsest tegelikkusest ja esinevad konkreetsete vormide kujutistena, millele viitavad ka paljud nende nimetused, nagu: mnnakiri, tornid, selaphjalised
jne. Neme, et rahva loomingu ornamentikas esinevad kujundid on tihedas
seoses loodusega, eluga. Sellest kneleb ka rahvalaul Ladvad lindudele,
mis kujutab kirjade tekkimist. Selles laulus soovitatakse neidudele, et nad
suvisteks terveid puid ei laastaks, vaid sstaksid ladvad lindudele. Linnud
aga kukuvad kirjad kivile:
Kgu l ra siita maalta,
kukk ta kirja kivi ple,
kukk ta mrgi mtteesse,
armi aiateibesse.
Tublid ksittegijad saavad sealt kirjaproove:
Vts ta kirja kivi plta,
vts ta mrgi mtteesta,
armi aiateibesta,
kudas kirja kindeesse,
suure kirja sukesiile,
armi ai ta ammeesse,
paksu pallapoolikusse,
liia kirja linikusse. 24

10

Taimornament on eesti rahvustikandi ornamentikas hilisem nhtus. Ta

ti tikandi kirja uusi elemente ning rikastas seda tunduvalt. Uute elementidega, motiividega kaasnesid ka uued kompositsioonilised vtted, ning see
andis tikandile oma spetsiifilise ilme.
Tenoliselt trjus taimornament Phja-Eestist vanema, s. o. geomeetrilise ornamendi enam-vhem vlja. Muuseumi fondides silib ksikuid
phja-eesti geomeetriliste kirjadega kiseid (vt. lk. 23), meeste srke ja
palju kiste ktiste ja lakute lihtsaid pvisilmtikandeid. Viimased on
levinud lemaaliselt. Taimornamenti Saaremaal mjustas paiguti vga
tugevasti kohalik geomeetriline kiri, mida soodustas ka tikandi tehniline
traditsioon. Taimemotiivid, ha enam geometriseerudes, iihtusid lpuks
ammust ajast olemasolevate geomeetriliste motiividega.
Nagu iga rahvakunst on teataval mral mjustatud teiste rahvaste
rahvakunstist, samuti rikastus ka eesti rahvakunst kokkupuutes naaberrahvaste rahvakunstiga. Seda soodustas rahvaste kestev naabrus ja sbralik lbikimine. Sellest seisukohast plvivad mainimist idanaabri
suure vene rahva kunsti mjud eesti rahvustikandile ja phjamaade rahvakunsti mjud rannaelanike kaudu.
Eesti rahvustikandi ornament oli mnel mral vastuvtlik linnakultuuri
mjudele, mis levis mustriraamatute kaudu ka eesti talurahva keskel. Kesoleva teose lesandeks ei ole nende mjude kindlakstegemine, vaid peamiselt tikandi, selle ornamendi tutvustamine ja ornamentaalse kompositsiooni anals.
*

Eesti rahvustikandiga kaunistatud rahvarivaosad valmistati peamiselt

linasest riidest, aga ka villasest, puuvillasest riidest (osaliselt kumaguriidest 2 5 ). Linased ja villased kangad 2 6 valmistati naturaalmajanduse
tingimustes kodus. Tenoliselt juba XVI sajandi algul mdi linnas
mingisugust linast riiet, s. o. luendit, mis toodi Hollandist. Nimetus
luend prineb sellest ajast, tuletatuna alamsaksa snast Louwent.
Nendele materjalidele tikiti vrvilise villase lngaga, valge linasega
(viimane oli vahel punaseks vi siniseks vrvitud), vrviliste siididega,
maagelngaga 2 7 , kuld- ja hbekarraga, kusjuures vahel kinnitati tikandeile
ka litreid. Litreid kasutati peamiselt taimornamendiga kirjadel, s. o. PhjaEestis ja maa lneosas. Saaremaal paigutati litreid ka mningaile geomeetrilistele kirjadele. Siidist tikkimismaterjal ja maagelng, milliseid
tarvitati tikkimiseks juba XVIII sajandil, olid sissetoodud kaubad. Samuti
osteti ka kardmaterjal ja litrid,

11

XIX sajandi teisel poolel tuleb tarvitusele kodukootud linase riide asemele vabrikutoode puuvillriie. Sellel perioodil tekib talurahval juba teataval mral ostuvimalusi. Suureneb nudmine vabrikukaupadele ja moeartiklitele. Tikandeid tiendati kudrustega, smp- ja vinkpaeltega-sakpaeltega jne. Neid materjale osteti laatadelt vi harjuskitelt. Harjusk, vene
rahvusest rndkaupmees, ms vene ksit- ja manufaktuurtooteid 2 8 vi
vahetas neid harjaste vastu, millest nhtavasti on tekkinudki mja nimetus.

Eesti rahvustikandite tehnika on vga mitmekesine. Vanemaid tikandeid teostati loetud kudelngade 2 9 jrgi: mhk-, madal-, rist-, poolrist(le sirge niidi), pvisilm- ja kastpistes. Neis tehnikais valmistati geomeetrilise iseloomuga kirju. Taimornamenti tikiti kirja jrgi, kudelngu
arvestamata, kasutades sealjuures mitmesuguseid tehnilisi vtteid, nende
hulgas ka vrguliste pistete kombinatsioone.
Tikandeid pti teha kige viksema tikkimismaterjali kuluga kigil
neil esemeil, kus tikandi pahem pool ji nhtamatuks, nagu tanudel ja
kistel. Tikkimislnga on nha tikandi pahemal kljel ainult niipalju, kuipalju lheb tarvis piste kinnitamiseks, tikandi paremal kljel on pind tihedalt kaetud. See on eriti mrgatav madal-, pvisilmpiste ja vrguliste
pistetega katmisel. Tikandeil, mis olid nhtavad mlemalt poolelt, on sama
kiri mlemal poolel. Sellised kirjad esinevad setu liniku otstel, mis on
tikitud mhk- ja kastpistes, ning pimpistes tikitud Luna-Eesti lalinikuil.

Rahvarivas paistab silma juba oma vrvirohke materjali tttu. Vrvirikkale riidematerjalile lisandub vrviline tikand koos muude ilustustega.
Veel praegugi vime imetleda vanasti kasutatud riidevrvide vrskust ja
toonide mahedust. Suur hulk vrvitoone on psinud aastakmneid luiturnata ja kaotamata oma esialgset sra.
Phivrvustest nivad vanimatena valge, must, hahk, kollane, roheline,
pruun ja mningal mral madarapunane. Neid vrve leidub ka otse looduses, nagu pleegitatud lina, lambamust ja lambapruun. Musta saadi villa
vi riide soovees hoidmise teel 30 , samuti taimedega vrvimisel. Sinise tooni
saamiseks oli vhe kodumaisi taimi ja needki vhesed ei olnud kuigi
levinud. Sinine vrv tuli sagedamini kasutamisele XIX sajandi algul, kui
hakati sisse tooma sinikivi. Sinikivi oli lisaaineks nn. potisinise vrvimisel.
Sinist vrvust saadi ka sinipuuga vrvimisel. Sini- ehk kampeipuu

12

(Haernatoxilon campechianum) llipuit sissetoodav kaubaartikkel

andis vrvimisel nn. puusinise vrvuse (murdeti nimetati seda vrvust
viiulisinine, traavlivrv jne.). Vrvaineid saadi ka veel sissetoodavast
punapuust ehk fernambukipuust (Caesalpina echinata) ja orleanipuust
(Bixa orellana). Punapuuga vrviti puupunast, orleanipuuga ordianikollast, viimast kasutati Hiius linase vrvimiseks.
Taimedega vrvimise oskus prandati plvest plve. Katsetamised,
proovimised ja kordamised svendasid vilumust ja meisterlikkust vrvainete ksitsemisel. Paremad vrvijad oskasid eraldada peeni vrvitoone,
mida nimetati vrvimisel kasutatavate taimede jrgi. Sellistest toonidest
esinesid kige sagedamini jrgmised: p u n a n e rnadarapunane,
maranapunane, tedremadarapunane, punejapunane, unapuupunane, paburitskipunane, kasekoorepunane, puupunane; p r u u n paakspuupruun,
pohlavarrepruun, kivisamblapruun, mnnikbipruun; r o h e l i n e orasroheline, sammalroheline, kanarbikuroheline, koerputkeroheline;
koll a n e kaselehekollane, karikakrakollane, lepakaskollane; s i n i n e
rukkilillesinine, puusinine; m u s t maakemust jne.
Peale taimevrvide kasutati vrvimisel silmakivi (vasevitriol) sinise
vrvuse saamiseks ja kbaramusta (rauavitriol) musta vrvimiseks. Rohelise lngaliga (vvelhappega) vrviti rohelist ning mnedes maakohtades
tarvitati neiblusinist vrvitooni, mida saadi erilisest vrvi pulbrist (HarjuJaanis, Hiius).
Veel XIX sajandi keskel vrviti Eestis lngu ja kangaid taimevrvidega,
kuna keemilisi vrve kas ei tuntud vi need ei olnud hinnalt kttesaadavad.
Sajandi teisel poolel taganevad taimevrvid keemiliste vrvide ees. Puhtad
kollased, oranid, rohelised, roosad, vaarikapunased ja lillad toonid erinevad taimevrvidega vrvitud pehmetest toonidest. Terav roosa, vaarikapunane ja lilla puudusid vanemates rivastes ning tikandites tiesti.
Vabrikuvrvide kasutusele tulekuga muutus rahvarivas ja tikand kirevaks.

XVIII sajandi lpul ja XIX sajandi algul kestis eesti klas naturaalne
majapidamine, kuigi ilmnesid samal ajal ka kapitalismi alged. Eesti talunaine tegi muu t krval ise ka kik vajalikud ksitd kudus kangaid,
mbles ja tikkis rivaid.
Kige lihtsamaid tikandi tehnilisi vtteid pilutamist, tikete ja tagide
tegemist oskas iga naine, kuid kiste- ja tanutikandeid, s. o. keerukamaid kirju, iga naine ei olnud vimeline tikkima ja kasutas vilunud tikkija
abi.31 Etnograafia muuseumi teatmematerjalides leiame andmeid selle

13

kohta, et talurahva hulgas leidus ksitala spetsialiste hid rahvakunsti meistreid. Juba XVIII sajandi lpul loodi rahvakunstiesemeid sellekohaste vimete ja oskustega inimeste poolt. Pruut kasutas pulmahamede
mblemisel vastava ksitoskusega naise abi, kes teadis palju kirju ja
tegi ilusa t.32 Tarvastus on peartid ja tanud enamasti teha lastud vi
laatadelt ostetud. 33
Vastavalt suurenevatele nudmistele kasvas XIX sajandi keskel ksitmeistrite arv. Sellel ajal eraldus klas ha enam kla ladvik taluomanikud ja rentnikud , kes ekspluateeris kla elanike vaesemat kihti.
Kehviku naine oli sunnitud mma oma tjudu lisateenistuse saamiseks.
Tingituna lisateenistuse leidmise vajadusest ongi vabadikud ja saunikud
moodustanud kasvava ksitliste kihi. Etnograafia muuseumi teatmematerjalides leiame andmeid paljude ksittegijate sotsiaalse pritolu kohta.
Rhuv enamus neist naistest kuulub klakehvikute hulka. Tarvastus (Viljandi rajoon) niteks tegid rnoonakanaised tikandeid oma naabritele ja ka
vljaspoole oma kla piire. 34 Tstamaal (Prnu rajoon) ja Setumaal
(Pihkva rajoon) tikkisid karjatdrukud karja hoides srke ja muid esemeid, 35 Hiiumaal on invaliid teeninud endale ksitga lalpidamist, 36
Muhus vabadikunaine valmistanud tellijaile rivailustusi. 37 Rahvalauludes
kneldakse vaestest kui headest ksittegijatest, kuna perettred ei tule
tga sageli toime. Nii eldakse vaeslapse kohta, keda rahvalaulus soovitatakse noormehel kosida:
See teeb kirjad kinnastesse,
kalasilmad kapukasse,
lohesilmad luendisse,
ristid-rstid rtikusse. 38
Hiiu saarel on tragimad naised olnud tanutegijaiks. 39 Veel XX sajandil
elasid Lnemaal mbruskonnale hsti tuntud andekad tikkijad. 40 Seega
neme, et aeganudvamaid ja keerukamaid tid tegid ksikud spetsialiseerunud ksitlised, kes erinesid teistest neile omaste vimete poolest ja
kuulusid peamiselt saunikute ja vabadike hulka. 41
Ksit tellijaiks olid peamiselt perettred ja perenaised. 42 Ka teised
naised kla kehvikud kaunistasid oma rivaid ksitga, kuigi
materjal oli halvem ja aega selle tegemiseks vhe. Perettre veimevakka
valmistati sageli kollektiivselt, kuna vaenelaps valmistas selle ise ja muu
t krval. Rahvalaul rgib neist tingimustest jrgmist:
rgu ia haugutelgu,
et pole hida andeida.
Kuidas tegi vakka vaenelapsi?

14

Kivi res tegi kirjakorra,

vare res kudus v a r d u k e s t . . .
noodarannas nopsid silmad. 43
Osa silinud tikandeist on valmistatud vhema tehnilise vilumusega
isikute poolt. Sageli on siidtikandi kiri tikitud musta jmeda koduvillase
lngaga vi linase niidiga, 44 mis nitab eesti naise suurt tungi kaunistada
oma rivaid ka kitsaste majanduslike vimaluste juures, hoolimata tehnikale ebasobivatest materjalidest. Eesti rahvustikandis orjaaegse naise
ja rahvakunstimeistri ktes kujunenud tdes kajastub paljude suguplvede looming.

15

P J - S I I N D
Phja-Eesti alal (end. Harju-, Viru- ja Jrvamaal) on rahvariva ilustamine juba XVIII sajandil toimunud tikandiga, mille kirjaks on kasutatud
iselaadi taimornamenti, nn. lillkirja.
Kuigi, geomeetriline ornament on eesti rahvustikandis plisem, vallutas
taimornament suure osa Eesti territooriumist. Taimornamenti viljeldi peale
nimetatud rajoonide ka maa lnepoolsetel aladel, nimelt Lihula, PrnuJaagupi ja Prnu rajoonis, ning kasutati siin peamiselt tnukirjadena
(Kihnus ka kistel). Enamik lnerajoonide taimornamentidest on paikliku
eriilmega ning eraldatav Phja-Eesti taimornamendist.
Phja-Eesti naine (fotod 1, 2) kaunistas tikandiga kiseid, tanusid,
linukaid, lartte ja hiljem ka plli. Mnel mral tikkis ta ka meeste srke,
kuid geomeetrilise ornamendiga. Naiste srke ei ilustatud, kuna need jid
kaetuks, ja ilustamisel polnud seetttu mtet.
Kised olid Phja-Eesti naisel likonna omapraseks osaks. Neid kanti
Phja-Eestis kikjal peale lnepoolse osa Keila ja Rapla rajoonide
(Hageri, Nissi, Harju-Madise). Kised mmeldi sama likega nagu naiste
srgi piht, pikad lakud langesid kmblalaiuselt le lanuki. Kiste kurdvarrukad olid pikad ja laiad, vahel aga ulatusid ainult le knarnuki.
Kiste piht kattis vaevalt vni ulatudes rinda ja selga. Krae oli tavaliselt
maha knatud ja tikandita, vi selle nurki kaunistas rosetikujuline motiiv.
Kiste allrt ilustas lillkirjaline bordr, nn. plank ja niplispits. Vahel
oli ka rinnaesise lhendiku rel ja lakuil sobiv tikand (foto 1), kuid
sagedamini esines lakuil pvisilmpisteid ja tikkeridu, s. o. tikkpisteid.
Ktised ehk riimped tehti kitsad ja ristati tagidega.
Samasuguse iseloomuga kirjad tikiti ka tanudele, mis vrvuselt pidid
sobima kisekirjadega. Neid tavalisi tanusid esines kaht liiki. Piist- ehk
torntanu (foto 7) oli pikema sopiga pstiseisev tanu, mille res punasel
paelal asetses kardpits. Sama tanu kardtikandiga nimetati laantanuks
(foto 1). Kikktanu ehk kikkmts (foto 8) oli vike sopita tanu, mille r
mmeldi le villasest lngast ristidega. Viimase tanu levikualaks oli
Phja-Eesti idaosa ja Peipsi phjarand Alutaguse. Piisttanu kanti
Phja-Eesti keskosas, endisel Viru- ja Jrvamaal.

16

Taimornamendiga tikand kaunistas ka Vike-Maarja rajoonist prinevat

otsiktanu (foto 9). Etnograafia muuseumi teatmematerjalide jrgi kandsid
noored naised seda tanu veel 1865. aastal. 45 Otsiktanu valmistati riiderest, mis oskuslikult mmeldi kokku miitsitaoliseks sabaga peakatteks.
Tanu saba kaeti kardpaelaga ning saba otsas rippusid pikad tihedad siidnarmad.
Eriliik vanemaid tanusid linuk ehk sabaga tanu kuulus piduriva
komplekti (foto 10). Selle tanu kandmisest Vigalast kuni Alutaguseni on
teateid XVIII sajandi lpust kuni XIX sajandi keskpaigani ja isegi veel
hiljem. Eriti rohkesti on andmeid linuka kandmise kohta Paide, Tri,
Suure-Jaani ja Pltsamaa rajoonides. 46 Linuk valmistati nelinurksest riidest piklikuks tanuks, mille seljal rippuvat osa ilustas tikand. Tikandi
kohal oli riie kahekordne ja tavaliselt nii kokku mmeldud, et mblus ji
tikandiga ilustatud poole keskele, mblus peideti kardpaela alla, mlemal
pool kardpaela kordus sama kiri. Kui linuka saba keskel ei olnud mblust,
siis puudus ka tanu saba poolitav kardpael ning tikand esines kogu pinnal
suurema ristklikuna. Tanu saba lppes kardpaela ja tihedate vrviliste
siidnarmastega.
Viru-Jaagupi nelinurkse linase pearti 4 7 nurgad ilustati samuti mitmevrvilise lillkirjaga slmitavad nurgad kitsamalt ja seljapealne nurk
laiemalt. Neljandat nurka, mis kandmisel ji kaetuks, ei kirjatud.
Phja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vti, sageli vga lopsakate
ite, lehtede ja pungadega. Kompositsioonilt on tikandi kiri enamikus horisontaalne rkiri ehk bordr.
Selline kompositsioon on vastav kaunistatava eseme likele. Bordiir ehk rkiri koosneb motiividest, mis
on koondatud bordri teljele. Vike protsent kirjadest on suurema
pinna kompositsioone ja on kujundatud tavaliselt ristklikutena. PhjaEesti lillkiri on les ehitatud smmeetriale rajatud traditsioonilistele
printsiipidele. ks osa rkirju koosneb suurest peakirjast ja selle
kohal asuvast kitsast lakirjast, teisel osal bordridest ei ole seda
kitsast lakirja. 48
Suurkiri esitab vart voogava lainelise joonena (sinosoidina) temast
hargnevate ite, lehtede, pungade ja vrsetega. ied ning teised varre
harud ja vsundid vahel katavad varre, vahel aga hargnevad varrest lahus.
Vars vib olla kogu rkirja ulatuses pidev, sel juhul asub igas lainelise
joone kveras ismotiiv, lemises tavaliselt kellukese- ja alumises rosetikujuline (tb. XII, 33; XV, 45). Mnel juhul vars lhtub kas kesk- vi mnest teisest motiivist (tb. IV, 11; XVI, 47; XX, 65). Kige sagedamini esinevad kirjad, milledes ied katkestavad varre, mille laineline iseloom aga
psib (tb. I, 2; III, 6 jt.).

17

ied, lehed ja teised lisandid on detailides sageli omavahel tiesti erinevad ning annavad tieliku smmeetria ldmuljes. Sel juhul peegeldub
rkirjas ainult vastaspool ning kirja teljelise vi rosetikujulise keskmotiivi vertikaalne telg on jagaja (tb. I, 2; II, 4; III, 68; V, 12 jt.).
Esineb tikandeid, kus kirja algmotiivi vdi osa oma mitmesuguste
detailidega nihutatakse lainelist joont silitades kogu re ulatuses
(tb. III, 5; XIII, 35).
Mnedes kirjades moodustab vars teravaharjalise lainelise joone, mille
harjadel asetseb ismotiiv ning mille phjast tusevad pstloodis oksad
(tb. XIII, 38).
On kirju, milledel puudub vars ldse, kuid silib motiividevaheline optiline side ja isegi laineline liikumine, mis saavutatakse lehtede vastava asetuse abil (tb. XI, 29; XVI, 51; XVII, 52). Osas rkirjades ei ole seda
tunda, sellistes kirjades nihutatakse tavaliselt kaht motiivi mda bordiitiri
telge (tb. IX, 23; XIX, 64).
Bordri suurkirja kohal asetsevate kitsaste lakirjade laius on 15 cm.
Nende kompositsioon on lihtsam suurkirja omast. Osa lakirjadest kujuneb
eraldiseisvatest ja asmmeetrilistest (tb. III, 7; XIV, 41; XV, 42, 43) vi
teljelistest motiividest (tb. IV, 11; XVII, 52), samuti ka mlemate motiivide koosnihutamisest (tb. V, 13; VIII, 20). Suur osa lakirju on ehitatud
voogavale lainelisele joonele ehk ka siksakile kas asmmeetrilistest
(tb. IV, 10) vi teljelistest (tb. VIII, 19; XI, 28, 29) motiividest. Esineb
ka mlemate nimetatud tpi motiivide kombinatsioone (tb. XIV, 39;
XX, 65). Nihutamisel on kasutatud ka libiseva peegelduse vtet (asmmeetriline motiiv tb. IV, 9; XVI, 47, 48; teljeline motiiv tb. XI, 30).
Suures osas lakirjades on kujutatud vars teravaharjalise lainelise joonena, mille harjadel asub motiiv (tb. II, 4; V, 14 jt.), sealjuures sageli
esineb lainelise joone phjas veel teine motiiv (tb. VI; XIV, 40 jt.).
On ka lakirju, milles voogavale lainelisele joonele ehitatud kirja kik
detailid omavahel erinevad ja peegelduvad ainult vastaspooles, s. t. kirja
keskmotiivi vertikaalne telg poolitab kaunistuse (tb. I, 2; X, 26; XIII, 36).
Loetletud phiskeemid esinevad ornamendi moodustamisel niihsti
kiste- kui ka tnukirjades, samuti rikkalikkudel peorivastel ja tagasihoidlikkudel koduskantavatel tanudel ja kistel ning on kigile rahvarivaid ilustavaile taimkirjadele aluseks.
rkirjadest erineb linuka sabakiri, mille tikandi kompositsioon on
suletud kas hte vi kahte ristklikusse. Need kirjad on teljelised vi
kaheteljelised, selge lesehitusega. Enamasti asub selle kompositsiooni
keskel teistest suurem peamotiiv, tavaliselt rosett, mis on keskuses ka sel
juhul, kui see motiiv ei ole liikumise lhtepunktiks (tb. I, 1; II, 3; VII, 17).

18

Phja-Eesti tikandi lillkirja ainestiku moodustab rikkalik valik taimi,

milledes figureerivad tpilistena kaks motiivi, need on is klgvaates ja
is pealtvaates. Esimene motiiv on enamikus kellukesekujuline ja teine
rosetikujuline ning seetttu nimetame neid kellukeseks ja rosetiks. Nimetatud kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi.
Kellukesi esines uuritud kirjades kuni 80%. Siinjuures tuleb mrkida,
et kellukese asend on enamasti pstloodis, kuid leidub neid ka kaldasendis.
Roseti lehtede arv kigub 48 piirides; harvem omab rosett ka enam
lehti.
Erilist thelepanu vrib neljaleheline rosett, s. o. is kroonlehtede
vahelt nhtavale tulevate tupplehtedega, mida on meelsasti kasutatud
(tb. IV, 9; XI, 28; XVI, 48; XIX, 61; XX, 67).
Peale nimetatud motiivide leidub rahvustikandi rikkalikus taimornarnendis motiive, mis meenutavad roosielisi (tb. V, 13; X, 26), nelkielisi
(tb. V, 14), liblikielisi (tb. XII, 32; XVIII, 59) ja palju fantaseeritud iskujusid.
Roosilaadilist motiivi on kasutatud tikandi kirjades kikjal PhjaEestis. Nelgikujuline esines peamiselt Phja-Eesti idapoolses osas, endisel
Viru- ja Jrvamaal. Phja-Eesti lneosas, endise Harjumaa piirides,
on tarvitatud nelgimotiivi vhem. Liblikieliste motiive leidub ainult
Paide rajooni ja kohati Vike-Maarja ning Tapa rajooni, s. o. Virumaa tikandites.
Bordri suurkirjas on motiivid omavahel hendatud tihedalt tikitud
tugeva varre abil. Paljudes kirjades Rakverest ida pool asendub vars peene
graafilise joonega (tb. XIV, 39 jt.). Vartest kasvavad vlja lehed, mis on
kas suuresmbulised (tb. V, 12) vi lihtsad piklikud (tb. I, 1 2; II, 34).
Rtmiliselt korduvate ite vahelist pinda tidavad lehed, vikesed ied,
pungad ja peened vdid.
lare kiri koosneb peamiselt looklevast vdist ja sellest hargnevatest vikestest kellukestest, pungadest ja lehtedest, harvem ka taimeosadest
ilma vdita. Sageli kujuneb lakiri kolmnurga nihutamisest piki kirja
vi moodustab selle mingi pistega tikitud rida (tb. X, 24; XII, 33; XXI).
Phja-Eesti tikandis kasutatud lillornament on ldiselt vga vaheldusrikas, ainult mninga maakoha kirjad omavad vljakujunenud, paikset eriilmet. hed sellised on niteks Lganuses levinud tihedalt tikitud musta
siidi ja hbedaga tikanditel (tb. VI). Nende kiri on kujundatud lespidi
kasvavast, tugevasti stiliseeritud kellukesest ja rosetist. Esimesel puudub
kellukese tavaline painduvus ja ta on eriti kompaktne. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks on selles kellukese sdames kaks vertikaalset joont, mis
meenutavad juba ra jnud keskmist peent kroonlchte. Selle bordri la-

19

kirja moodustab vt teravaharjalise lainelise joonena, mille harjadel

asuvad vahelduvalt kellukese ja kolmiklehe motiivid. Lainelise joone phjast tuseb leht. Lganuse tanukirja lakirja heks eriliseks tunnuseks on
veel see, et mlema suurkirja roseti kohal asuv kelluke on teistest lakirja
kellukestest suurem, sageli pooleteisekordselt. See tunnus psib hilisemates
seda liiki kirjades, kui suurkirja esialgne keskmine is kompaktne kelluke asendus tavalise kellukesega, mille sdamikus aga silisid kaks
vertikaalset joont. Sama lakirja kasutati Lganuses meelsasti ka vrvilistes tikandites (tb. XIV, 40; XIX, 63).
Vaivaras (Auvere kn.) ja selle mbruses esinev tikandi kiri on kujundatud kellukese ja roseti vi mne teise motiivi kordamisest voogaval
lainelisel joonel. Kirja lbiv vt on kas tugev vi peen. Vdist kasvavad
kolmiklehegrupid (tb. XV, 43) vi karvakesed, s. o. ksikud pisted, mis
vahel koonduvad kolmik-gruppideks (tb. XVII, 55). Lpuks muutub Vaivara kiri kitsaks, ilma tilakirjata hredaks ja kergeks tanude ja kiste
kaunistuseks (tb. XVII, 55; XVIII, 5658).
Haljala, Rakvere (Rakvere rajoonis) ja nende lhema mbruse tikandite suurkirjas esinev kelluke on eriilmeline. Selle motiivi laius letab
34 korda tema krguse. Kirja peentest vtidest ja lehtede servadest
kasvavad paariviisi karvakesed. Kui sellises kirjas esineb rosett, siis ta on
ovaalne (tb. XV, 44; XX, 68).
Osa Harju tikandeid erineb idapoolseist oma lopsakama joonistusega
(tb. V, 12; XIII, 36). Sedasama vib leida ka Rapla ja Tri kirjades
(tb. VII, 17; X, 25; XII, 3233), kuid viimasel on aga enam hiseid jooni
Paide rajooni tikanditega. Erinevad ka Risti (Keila rajoon) tikandite
kirjad lopsakama joone, motiivi kompaktsuse ja tiheduse poolest (tb. VIII,
X, 26, 27).
Vaivara (Auvere kn.) kuld- ja hbekarras sdelev, vrvilise siidtikandiga tnukiri (tb. IX, 22) esineb seitsmel Etnograafia muuseumi kogus
silitataval tanul. Selle kirja keskmotiiv on is klgvaates, mis aga ei sarnane kellukesele. Mlemal pool keskmotiivi asuvad poolrosetikujulised
ied, millised kik on omavahel hendatud tugeva varrega. Kirjas esinevatest peentest vtidest hargnevad karvakeste grupid ja vrsed.
Lillkirjad tikiti valgele linasele riidele. Vanemad tikandid on teostatud
siidiga vi valge linase niidiga. Lisamaterjaliks tikkimissiidile oli kuldja hbekard. Ka puuvillast ehk maagelnga on kasutatud tikkimiseks, kuid
kige kttesaadavamaks materjaliks oli kodune vrviline villane lng.
Lillkirjad sdelevad rohkeist vaskseist vi hbedasist tikandile kinnitatud
litreist. Mningate silinud vanemate tikandite jrgi vib arvata, et litrite
kinnitamisel kehtis teatav traditsioon
nimelt kinnitati litrid mustale

20

tikandile punase ja valgele tikandile sinise niidiga. Litrite asetamisel ksutati kindlat ssteemi kas paigutust vahelduvate ridadena vi motiivi jlgivat asetust.
Lillornamendi teostamisel kasutati paljusid tikandi tehnilisi vtteid, neist
rohkem madal- ja mhkpistet, harvemini varspistet. Tikkimisel teostati
kirja kontuur peamiselt hes eelnimetatud pistetehnikas. Kirja motiivide
titeina esines palju lisavtteid ja pistete kombinatsioone, mis moodustavad
rikkaliku vrguliste pistete pinnatidete valiku. Kui geomeetriliste kirjade
tikkimisel arvestati kudelngu, siis lillkirja tikiti joonise jrgi kudelngu
arvestamata. On vimalik, et sltumatus kudelngadest vimaldaski nii
suure hulga tehnikate kasutamist lilltikandeis, mis nitab htlasi ka tikkija
kunstiliste tvtete tundmist ja hid tehnilisi vimeid.
Phja-Eesti alalt silib ka mningaid geomeetrilisi kirju kistel, suurttidel ja meeste srkidel (fotod 111.3). Nendel madalpistete, pvisilmtikandis ja tiketega teostatud kirjadel olid oma rahvaprased erinimetused. 49
Siid tanu- ja kiste kirjade tikkimiseks osteti juba vrvitult, kuid villane
tikkimislng kedrati ja vrviti peamiselt kodus. Linast lnga tarvitati
enamasti valgena, kuid teda vrviti ka punaseks ja siniseks. 50% uuritud
phja-eesti tikandeist on hevrvilised, kas mustad, valged vi .sinised,
10% on kahevrvilised, must beeiga vi punane sinisega ja lejnud
40% on mitmevrvilised. Punast tikkimismaterjali koos sinisega kasutati
enamasti Phja-Eesti idaosas.
Phja-Eesti vrviliste tikandite ldkoloriit ei ole htlane, s. t. ei esine
ht valitsevat vrvitooni. Tikand on toonidelt kll vrvikllane ja sillerdav,
kunagi aga mitte terav. Selles esineb vrvuste rikkalikke koosklasid, mis
on kllalt peened ja valitud. Igas tikandis on kll oma domineeriv vrvus,
mis mrab tikandi phitooni, kuid sellele lisandub rikkalikult nansse ja
variante. Tuleb mrkida, et alati ei olene vrvuste kooskla ainult heast
maitsest, vaid mnel mral ka tehniliste tvtete kasutamisest (nagu
vrguliste pindade mitmevrvilised kombinatsioonid jne.).
Rahvustikandi stiil ei avaldu ainult ornamendis ja selle kujunemise
omaprasuses, vaid ka materjali kasutamises, millel on suur osathtsus
tikandi ldilmes. Phja-Eesti tikandiline rahvakunstilooming koosneb siidtikandeist, linastest, vill- ja puuvilltikandeist.
Siidtikandid on vanimad lillkirjalised tikandid, nende kirjade motiivistik
on komplitseerituim (tb. IIX). Tikkimissiidi lisamaterjalina kasutati
karda. Kuldsete ja hbedaste kard-tikkimismaterjalidega tikitud kirjad on
osaliselt reljeefsed. Alumine pind, mis tideti jmeda linasega, kaeti karraga, kinnitisniidi pingutamisel tekkiski soovitud reljeefsus (tb. VI; VII;

21

VIII, 1520; IX, 21, 22). Siidiga tikiti kas madal- vi pinnatitepisteis
ja kasutati sealjuures rohkesti vrguliste pistete kombinatsioone (tb. V, 12).
Kui siidiga tikkimisel kasutati ka karda, esines tikandis vrguliselt tidetud
pindu vhem vi ei esinenud neid ldse.
Siidtikandite hulgas on osa tikanditest hevrvilised kas mustad vi
mustjaspruunid. Viimaseid nimetas rahvas tulitanud tikandeiks (tb. I, II;
Iil, 6- -8; IV, 10, 11). hed vanimad tikitud kirjadega kised (tb. II, 4)
on prit Jelhtmest ja Etnograafia muuseumi kataloogi andmete jrgi valmistatud XVIII sajandi lpus.
Tanu ja kiste tikandite t omaduse ja tegumoe jrgi vib hinnata
teostaja talast vilumust. Siidtikandite suure osa puhul lubab t tehnika
ja kvaliteet oletada, et nende teostajateks on olnud vilunud elukutselised
tikkijad, kes titsid tellimusi. EM kataloogis leidub mrkus, et tanu 17532
on klambleja tikitud. Kuid teine osa tikandeist on teostatud vhese
vilumusega valmistajate poolt, kes neile tuntud kiste- ja tanukirjade eeskujul on kujundanud omalaadse lihtsama kirja oma kistele ja tanudele.
Meisterlikke tikkijaid (vt. niteks tikandit, mis on kujutatud tabelil III, 6)
leidub ka nende hulgas, kes polnud elukutselised.
Muuseumi kollektsioonides silivad mned kiste tikandid, millised on
valmistanud Mai Vingu ja Leenu Mikita Viru-Jaagupist mdunud sajandi
teisel veerandil. 50 Et nende tikkijate tdest on silinud enam kui ks, siis
vib oletada, et nad on tikkinud ka teistele. Tabelil V, 13 esitatud tikand
on nhtavasti tellimise peale valmistatud. Sellest kirjast on EM-is veel
tpne teisend.
Valged linased tikandid (tb. XXI, XII, 3233) on kompositsioonilt
lhedased siidtikandeile. Nende kirjade motiivistik on enamikus samuti
komplitseeritud kui eelmiselgi liigil. Valgetikand erineb teistest tikanditest
tehnilise peenuse, pistete ja erisuguste pinnatidete rikkuse poolest. Rikkalik tehniliste vtete valik ja tehniline viimistlus lubab oletada, et ka
valgetikand on sageli oskustliste-meistrite t. Kuid on silinud ka iseendale valmistatud tikandeid. ks niisugustest on nidatud tb. XI, 31.
Paljud selle liigi tikandid kuuluvad vanimate tikandite hulka.
Villtikandite kirjades (tb. XIII XVIII) esinevad teiste motiivide krval
peamiselt kelluke ja rosett. Need tikandid on teostatud enamasti madalpistes, kusjuures leidub ka vrguliste pistete lihtsamaid kombinatsioone.
Koduse villase lnga tttu on need vlimuselt tihti jmedakoelised. Villtikandite hulgas leidub ka peene villase lngaga teostatud tikandeid, milles
esineb rikkalikult vrvitoone. Selle tikandiliigi eeliseks oli see, et villane
lng oli laiematele hulkadele kttesaadavam kui tikkimissiid. ldiselt on
villtikand vhema vilumusega tikkijate t, kuid ka neid on teinud elukutse-

22

lised ksitlised, nagu niteks teada olev misambleja tikand

tb. XVIII, 59.
Tabelid XIXXXI kujutavad vrvitud linaste ja puuvillaste materjalidega tikitud kirju. Linased lngad vrviti kodus, kuna puuvill- ehk maagelng osteti vrvitult. See grupp tikandeid oli levinud Phja-Eesti aladel
Rakverest ida pool. Linase ja puuvillase materjaliga tikiti kohalikke
kirju madalpistes koos vrguliste pistetega. Vrvilise linase ja maagelngaga tikandite kirjad teostati kahes vrvitoonis, punases ja sinises.
Phja-Eestis leiduvad peale lillkirjaliste tikanditega kiste ka mned geomeetrilise ornamendiga kised. Need prinevad Viru-Nigulast (Rakvere
rajoonist), Jhvist, Kuusalust ja Harju-Jaanist (Harju rajoonist). 5 1 Nitena kiste geomeetrilisest ornamendist Phja-Eestis esitame Viru-Nigula
kistekirja (tb. XII, 34). Kigi phja-eesti kiste geomeetriliste kirjade
lesehitamise aluseks on rombide rida vi siksak ning rombi motiivi ainestikuks kaheksaharuline thekujund. Kiri on teostatud madalpistes tiketega. Simuna (V. Maarja rajoon) kistekirja 5 2 (foto 14) phiskeemiks on
vahelduv romb ja diagonaalne rist, mille lemiste ja alumiste harude vahe
on tis tikitud ning kirja mnes rombis esineb ebatpsest tikkimisest tingitud muutusi. Kisekiri on teostatud pimpistes.
Phja-eesti geomeetrilise iseloomuga tikandid kordavad vanu traditsioonilisi kirju. ksikud lihtsad geomeetrilised elemendid lillkirjaliste tikanditega kiste ktistel ja lakuil esinevad kikjal Phja-Eestis, sest varem
oli geomeetrilise kirja levik ldine, kuni taimornament saavutas XVIII
sajandi lpuks phja-eesti tikandites esikoha. Ka kaasajal rakendatakse
phja-eesti taimornamenti eriti rohkesti kikidel tarbekunsti aladel.

23

S A A R E M A A

T I K A N D

Suurim Eesti saar - Saaremaa Orissaare ja Kingissepa rajoonidega

on ks nendest paljudest piirkondadest Eesti NSV territooriumil, mille
rahvustikand suurel mral erineb kikide teiste vabariigi rajoonide
tikandeist.
Pline Saaremaa tikandi ornament oli geomeetriline ornament, mis oma
ehituses ja elementides silitas arhailisi jooni. Hiljem tekkinud taimornament oli vrmjude tulemus: aegamisi kohanedes lokaalsete tingimustega, omandas ta kohaliku omaprase laadi ning, rikastudes geomeetriliste
elementidega, muutus Saaremaale iseloomulikuks ornamendiks. Vga dekoratiivselt mjuvad suured tanutikandid, millede ornamendi koosseisu kuuluvad tihedalt tikitud motiivid, mis katavad suurema osa kaunistatavast
pinnast. Saaremaa tanude ornamendis vib jlgida lokaalse iseloomuga
erinevusi, kusjuures tuleb mrkida, et kohaliku tikandi traditsioonid silivad vga visalt. Seda vib eesktt telda just geomeetrilise ornamendi
kohta. Viimane on nii stabiilne, et tungib taimornamenti ja alistab taimemotiivid, mis kujunevad enam vi vhem vanade geomeetriliste kujundite
suunas.
Saaremaa rahvarivastest ilustati tikandiga naiste ja meeste srke,
lahtkraesid, plli, tanusid ja lahttaskuid.
Saaremaa
naiselikonnas
(foto 3 mustjala naiselikond) oli tanutikand kige kaunim, jttes varju
kik teised selle rahvariva tikandid.
Saaremaa srgid ehk kised, nagu neid kohati nimetati, mmeldi pikkade varrukatega, niplispitsiga restatud mahapratava vi pstkraega
(foto 15). Krae otsad, pstkrae kogu ulatuses, srgi lakud ja ktised
ilustati tikandiga. Varrukatega lerivaid kandes ei olnud kaunistatud srk
oluline, kll aga oli vajalik ilus krae, sest rinnaesine oli rivastel lahtine,
mispuhul kasutati lahtkraesid. Lahtkrae valmistati srgi mahapratava
krae like jrgi ja krae otsad, nagu srgilgi, ilustati tikandiga (foto 16).
Plli kandsid ainult abielunaised. Plle tikand kis rkirjana mda
plle alart.
Saaremaa naise peolikonda kuulub tikandiga ianu, millele annab kuju
tanu pappvooder. Ida- ja lnepoolsed tanud erinevad oma kujult esi-

24

mesed on tunduvalt madalamad saare lnepoolsetest krgetest tanudest.

Karja, pide ja pha tanud sarnanevad kujult valjala tanuga (foto 17
valjala valge tanu). Mustjala suuremtmelised tanud eralduvad kikidest
saaremaa tanudest. Nende la- ja allserva pikkuse suhe on 2: 1. Vanimad
tanud Mustjalast kannavad nelatanu nimetust (need on tikitud ristpistes, mille rahvaprane termin on nelatagant piste). Kige hilisemaid
mustjala tanusid nimetatakse raamtanudeks. Raamtanud sarnanevad
kujult eelnimetatud tanudega, kuid erinevad aga kaunistuselt. Kihelkonna
tanu (foto 18) la- ja allserva vahe ei ole nii suur kui mustjala tanul
(foto 19); kaarma tanu kuju on tiesti silindriline (foto 20). Jmaja tanu
(foto 21) profiil kaardub vljapoole, mida phjustab alarest kirja vahelt
sissevetud riideosa, mis kahaneb ja lpeb leval. Kik saaremaa tanud
psivad kujult samasugustena, arengut vib jlgida mnedes nende
kirjades.
Lahttaskuid kanti puusal v klge kinnitatult. Neis hoiti raha, vtmeid, liigendnuga, mblemistarbeid ja muid vajalikke pisiesemeid. Need
nelinurksed voodriga kotikesed, paeltega mlemas lemises nurgas, on
rikkalikult ilustatud.
Saaremaa tikandite kirjade analsimisel eralduvad kaks suuremat
tikandite gruppi. Ornamendi iseloomult moodustavad hise grupi srkide,
lahtkraede ja pllede tikandid. Teise gruppi kuuluvad tanutikandid, mis
pakuvad kige mitmekesisema ja rikkalikuma valiku kirju Saaremaa tikandite ornamentikas.
Geomeetrilise iseloomuga srgi, lahtkraede ja pllede rkirjade
lesehitus on mitmesugune. Ainestikuna neis kirjades esinevad: sirgjoon, siksak, ristlevad ja paralleeljooned ning lihtsad geomeetrilised
pinnad.
Osal srgikirjadest on skeemiks siksak (tb. XXII, 71, 74, 79, 80, 84),
kik need krae ja ktiste kirjad on les ehitatud libiseva peegelduse printsiibil. Osal kirjadel piirab suurkirja ka iilakiri tb. XXII, 73, 74 vi alakiri
tb. XXII, 79. rkirjad 80 ja 84 samal tabelil on jaotatud mnede pistete
vi tikete ridadega viiebordiiriliseks kaunistuseks.
Tabelil XXII, 72, 73, 75, 8183 esitatud mustjala, karja ja jaani lahtkraekirjad, jaani srgi laku- ja ktisekirjad, samuti pide-jaani ktisekirjad
baseeruvad rombiderea skeemil. Neist osal esinevad ainult lakirjad
(tb. XXII, 73), osal aga la- ja alakirjad (tb. XXII, 75). Mustjala lahtkrae kirja (tb. XXII, 72) moodustab kahe erineva rombimotiivi vaheldumine. Rombidevahelisi kolmnurkseid thimikke tidavad eri nurgamotiivid.
Jaani srgi lakukirja (tb. XXII, 82) rombimotiive tiendavad rikkalikud
siksaki ja paralleeljoonte kombinatsioonid ning sama srgi ktisekirja

25

(tb. XXII, 81) kujundab rombi ja diagonaalse ristikujundi vahelduv kordumine. Kik rombimotiivid on kaheteljelised.
Tunduvalt erinevad teistest srgikirjadest pide lahtkraekirjad tabelil
XXII, 76, 77. Mlemaid kirju ristavad kitsad alakirjad. Suurkirjades
korduvad kaks erinevat motiivi, mis kannavad taimesugemete tunnuseid.
Nende motiivide prototbiks on tenoliselt olnud kelluke ja rosett. Pidejaani srgi kraekirja tb. XXII, 78 piiravad la- ja alakirjad ning bordri
suurkirja moodustab he motiivi nihutamine mda rkirja telge. Selle
kirja motiivis vib tunda kaheksaharulist thte vheste lisanditega. Kirjad
7378 tabelil XXII on mitmevrvilised ning tikitud madal- ja ristpistes.
Tanutikandite ornament jaguneb ldiseloomult kahte rhma: geomeetrilisse ja taimelisse. Saare idapoolse osa tanutikandite kirjad on geomeetrilised, lnepoolsed taimelised. Karjas ja Valjalas esineb mlema
rhma kirju. Osas pide ja mustjala tnukirjades on taimornament muutunud peaaegu geomeetriliseks, seetttu on saanud neist nn. iileminekukirjad taimelistest geomeetrilisteks.
Tanude geomeetrilised kirjad on vrdlemisi tihedad tikandid, mistttu
phja nendes jb vhem vabaks. Idapoolsed geomeetrilised tanukirjad on
mtmeilt viksemad taimelistest tnukirjadest ja pealegi esineb nende
hulgas palju rnonokroomseid.
Tanude geomeetriliste! rkirjadel puuduvad kitsad la- ja alakirjad,
selle asemel piiravad neid katkestatud ristpiste jooned. Erandi moodustavad mustjala tanukirjad, mis kuuluvad tegelikult leminekukirjade hulka.
Mustjala tanude suurkirja piiravad lal ja all kitsamad rkirjad.
Geomeetrilise tanukirja kujundus on toimunud kahe erineva ristklikulise motiivi nihutamise teel. Kaheteljelise ristkliku kummaski erinevas
motiivis esineb diagonaalse risti kujund. ldiselt on paljude geomeetriliste
rkirjade peaskeemiks ristide rida, mille vahel kujunevad rombid vi ruudud (tb. XXIIIXXIV).
Tanude taimornamendi moodustab ismotiivide rida. Suuremtmelised
ied katavad tihedalt kaunistuspinna, jttes minimaalse vaba ala. ismotiivide vahedes on sageli kontrastiks vikesi ite ja lehtedega taimeoksi
vi nende ksikosi, mis tidavad veel jnud vhese vaba pinna.
Taimelise rkirja suurkirjas korduvad vahelduvalt kaks erimotiivi, mis
on kas he- vi kaheteljelised. Sageli kordub jrgnev kahe motiivi kombinatsioon ks on keskmotiiviks ja teine ismotiiv kordub mlemal pool
keskmotiivi. Kitsad lakirjad moodustuvad kas he motiivi nihutamisest
vi kahe erineva motiivi koosnihutarnisest.
Taimornamendi ainestikuks on kellukesed, rosetid, nelkielised, palmett jne. Saaremaa tnukirjades esinev kelluke erineb Phja-Eesti taim-

26

ornamendi kellukesest; saaremaa kellukesemotiiv ei ole nii plastiline ja tal

on vhem kroonlehti. Vhem painduv on ka rosett, mis koosneb neljast
vi kaheksast suurepinnalisest lehest ja vikesest marast sdamest.
Kaarma tanukirja esimese tbi peamotiiviks on poolsris kujundatud
motiiv nelkielise taime aineil. Saaremaa tnukirjades puuduvad mandri
kirjadele iseloomulikud tsedad vdid, neid asendavad peened varred.
Stiililt ranget geomeetrilist saaremaa ornamenti rikastab taimemotiivistik. Tanutikandeis vib jlgida, kuidas taimesugemed jrk-jrgult kujunevad vormideks, mis vastavad saaremaa geomeetriliste kirjade vanadele
traditsioonidele. Saaremaa tanutikandid jagunevad lokaalsete kirjatpide
jrgi territoriaalseteks erigruppideks. Need on silitanud endiste halduslike hikute kihelkondade nimetused: Valjala, Karja, Pide, Pha,
Mustjala, Kihelkonna, Kaarma ja Jmaja. Kolme viimati nimetatud grupi
tnukirjadele on iseloomulikud taimelemendid. Kigis teistes gruppides on
lekaalus geomeetriline kiri, paralleelselt esineb neis ka taimornament vi
moodustavad neist mned leminekukirju.
Iseloomustame Saaremaa territoriaalsete tanukirjade gruppe.
V a l j a l a ja K a r j a (tb. XXIII; XXIV, 89, 90) geomeetrilised tnukirjad on sarnased. Ristklikulistes motiivides diagonaalse risti kujund
koosneb sna vikestest geomeetrilistest kujunditest ning jagab ristkliku
kolmnurkadeks. Ristklikud asetsevad tihedalt ksteise krval ning seetttu kujuneb diagonaalsete ristikujundite vahel kahest eri motiivi kuuluvast kolmnurgast romb. Rombi omapra seisab selles, et ks pool temast,
s. o. ks kolmnurk on tiheda- ja teine hredakirjaline. Need tanukirjad on
osalt hevrvilised, osalt mitmevrvilised ristpistetikandid.
P i d e geomeetrilised tanukirjad on kompositsiooni phiskeemilt
samasugused kui valjala tanu geomeetrilised kirjad (tb. XXIV, 91).
Mnede pide tanukirjade ainestikuna esineb ka taim (tb. XXV, 92, 93).
Taimevormid on siin aga nii tugevasti stiliseeritud, et nad on muutunud
geomeetrilisteks. Geometriseerumise protsessi soodustas tikkimise tehnika ristpiste, mida teostati kudelngade jrgi. Taimkirja kompositsioon on siin philiselt sama mis saaremaa tanude taimornamendi suurkirjadeski. ldse on pide tanu taimelise kirja motiivid sugenenud kellukesest ja rosetist. Taimemotiivides kujunevad jrk-jrgult geomeetrilise
kirja philised traditsioonid (tb. XXV, 94). Keskmises ismotiivis on
kadunud kellukese kuju ja rosetis on kujunenud selgemaks diagonaalristi
motiiv. Pide tanukirja keskmotiiv lheneb ldkujult ha enam kuusnurgale ja rombile. Seega sarnaneb kiri oma phiskeemilt valjala geomeetrilisele kirjale. Taimeline element on siin mitmekesistanud vga rangeid ja korrapraseid geomeetrilisi kirju ning vhendanud ksluisust.

27

P h a tanukirjad (tb. XXVI, 9597) erinevad saaremaa tanukirjade

geomeetrilise ornamendi rhmast. Pha tnukiri erineb eelkirjeldatud rkirjadest esiteks selle poolest, et ta ei esine pideva rkirjana, vaid kaunistab tanu rt ksikute motiividena, mille vahel on kllalt suur vahemaa.
Tanu rel korduvad vaheldumisi kolm suuremat ja kaks viksemat vertikaalteljelist motiivi. See kirjatp ei ole moodustatud saaremaa geomeetrilise kirja phiskeemi kohaselt, kll aga esineb selle motiivides nii rombi
kui ka diagonaalse risti sugemeid. Motiivi keskosa romb on tihe, vahel
on sellesse tikitud kaheksaharuline thekujund. Rombi mber ja lemisel tipul asetsevad hredamad kirjaosad. Iseloomulik on kikide
tanukirjade motiivi latipu kirjaosa, s. o. vljapoole kalduvad murtud
jooned.
M u s t j a l a tanud (XXVIIXXX) on eriti suuremtmelised ja neid
kaunistava tikandi laius knib kuni 25 cm-ni. Selle tikandi kiri on leminekukiri, sest ta silitab eneses nii taime- kui ka geomeetrilisi elemente.
Et selle kirja aluseks on olnud taimekujundid, ilmneb vanimast silinud
nelatanu kirjast (tb. XXVII, 98), milles neme taimemotiivi geometriseeritud kujundeid. Ornament ja selle kompositsioon on philiselt sarnased
neile, mis esinevad taimemotiividest koostatud tnukirjades. Mustjala tanutikandi kirjal on la- ja alakiri. Kikide mustjala nelatanude lakirjad
on hesugused ja kujunevad diagonaalse risti ning rombi kombinatsioonist.
Veidi erineb aga raamtanu lakiri eelkirjeldatud lakirjade ldskeemist.
Alakirja moodustab kolmnurkade rida.
Mustjala esimese tanu suurkirja (tb. XXVII, 98) kujundab kahe motiivi
vahelduv kordumine, need motiivid on kelluke ja rosett. Motiivide all on
murtud joonena mrgitud vt, mis hendab ismotiive.
Mustjala teise tanu (tb. XXVIII, 99) ornamendi suurkirjas on kellukese
motiiv ra jnud; seda asendab kaheksanurk, milles asub kaheksaharuline
tht. Mlemad motiivid on kaheteljelised. Varre rudimendid silivad all
ja nad on paigutatud ka lemisse thja kolmnurka.
Mustjala kolmandal tanukirjal (tb. XXIX, 100) on ra jnud ka neljaleheline rosett. Peakiri tekib kaheksanurkse motiivi nihutamisest. Nende
vahel tekkivates kolmnurkades lal ja all on nurgakujundid (mis esinesid
ka eelmistes kirjades) omavahel hinenud. Tekkinud kujundil on mningal
mral diagonaalse risti kuju.
Mustjala raamtanu kirjas (tb. XXX, 101) esineb kaheksanurga asemel
aplitseeritud punasest kalevist ovaal. Ovaali keskele on tikitud motiiv, mis
vaevaliselt matkib kaheksaharulist thte. Vahepealseid murdjoonelisi
kujundeid asendab sr kolme lehega.
Kik jrgnevad tanukirja tbid on kujundatud taimelementidest.

28

K a a r m a tnukiri koosneb suurtest ja sna vikestest ismotiividest.

Tanu suurkirjana esineb kolm vertikaalse teljega it, millede vahel on oks
vikeste itega. Suurte motiivide vahelised oksad vikeste itega on painduvamad ja neid on realistlikumalt ksitletud. Kaarma tanu kirjadel on
peale lakirja ka alakiri. lakiri kujuneb kellukese ja palmeti nihutamisest. Palmett on moodustatud lalt munaja ja alt peeneneva lehe seitsmekordsel pramisel nii, et see kujuneb poolrosetiks. Alakiri on, nagu kik
teisedki alakirjad, rida kolmnurki, mis on vrguliselt teostatud. Kaarma
tanudel esineb kaks kirjatpi.
Esimese kirjatbi peamotiiviks on kaarjalt lestikku asetatud murdjoonelised pinnad, mis on jaotatud viieks ieleheks. Nende nn. kukeharjade vahelised ied on oksaga kellukesed (tb. XXXI, 102).
Teise kirjatbi peamotiiviks on kelluke. Kolmest kellukesest on keskmine individuaalse kujundusega. Nende peamotiivide vahel on ks oks
nelkielise ja kahe kellukese motiiviga ning teine oks ainult he nelkielise
motiiviga. Kirja hredaid kohti tidavad lehed ja vrsed ning kaksikristpisted. Tikand on madal- ja varspiste tihe kiri (tb. XXXII, 103).
K i h e l k o n n a tnukiri (tb. XXXIII, 104) on kolme suurepinnalise
ismotiiviga. Keskmotiivist kellukesest kummalgi pool kordub rosett.
Kiri lpeb mlemal otsal pooliku kellukesega, mis tanu kokkumblemisel
peaaegu hinevad. Tanu phe pannes jb see motiiv kuklale. Keskmise
kellukese all asuv sride rida kujutab nhtavasti vart. ismotiivid on nii
tihedalt ksteise krvale asetatud, et vaba pinda peaaegu ei jgi. Kirja
keskmotiiv kelluke on vga erinev kikidest kellukese motiividest ja
on tpiline just kihelkonna tanukirjale. Kellukese lehed haaravad hoburauana ie sdant ja ei paindu vljapoole, vaid suunduvad sirgelt les.
lal kaarduvad tolmukad spiraalideks. Roseti kaheksa lehte on tihedalt
liitunud ning neil asetsevad srid mrgitsevad tolmukaid. Geomeetriline
lakiri kujuneb kahe diagonaalse ristiga sarnaneva motiivi vahelduvast
kordumisest. ks neist motiividest omab psiva kuju, le selle ristub horisontaalselt veel kolmas lhem haru. Kihelkonna tanutikandi suurkirja
keskmotiiv muutub. hes sellega muutub ka iilare teine motiiv.
Teise tanutikandi (foto 18) suurkirja keskmotiivi
kellukese lehed
lhenevad. ie sda vheneb, tolmukad aga vtavad kodaratega ratta
kuju. lakirja teise motiivi asemele tuleb neljaleheline ismotiiv, vahel aga
kodaratega ratta kuju.
Kihelkonna tanukirja kolmandas variandis (tb. XXXIV, 105) on
nn. ratta kodarate arv vhenenud neljani ja rosett muutunud ristklikuks.
Erivrvilised ja vahel ainult kontuuriga eraldatud pinnad kujutavad ieosasid. lare teine motiiv on ovaalne.

29

J m a j a tnukiri (tb. XXXV, 106) koosneb hest kellukesekujulisest

motiivist ja selle mlemal pool korduvast rosetist. Kiri lpeb pooliku kellukesega. Peakirja keskmotiivi kellukese lehed on kolmnurksed
ja kalduvad veidi vljapoole. Roseti suurel lamedal pinnal koonduvad
lehed jmedaharulise risti kujundina vikese mmarguse iesiidame mber.
Risti harusid rhutab erivrviline poolsriline pind, mis tikitud ainult
tumedat vrvitooni lngaga. Suurkirja keskmise ismotiivi all on Saaremaa taimornamendile iseloomulikud nrgad varred, lehekesed ja pungad.
lakirja kujundab kolmnurkade rida, ning kolmnurgad on piiratud kontuuriga, mis le he eraldub vrsena. Kolmteist keskmist kolmnurka on
sinised, lejnud mustad. Vrsed ja kontuur on keskmistel kolmnurkadel
punased, rmistel sinised. ldiselt domineerib jamaja nagu kigis saaremaa tanude taimkirjades punane vrvus.
Kiri tabelil XXXVI, 107 on saaremaa taimeliste tanukirjade traditsioonide kohaselt kihelkonna ja jmaja kirja aineil loodud kiri.
K a r j a taimelise tanukirja lesehituses valitseb kahe motiivi vaheldumine. lakiri koosneb vljapoole painduvate kaatetitega kolmnurkade
reast, mis on tikitud vrguliselt ja madalpistes vahelduvalt. Murdeti
nimetatakse neid kolmnurki selaphjalisteks ja tornideks. Karja
tanude taimkirjade algtbiks nib olevat kiri, mis on esitatud tabelil
XXXVI, 108. Selle algvariandi tnukiri kujutab peent taimevti viie
iega, milledest kolm on kellukesed. Kellukesed sarnanevad meile tuntud
phja-eesti lillkirjas esinevate kellukestega. Teised selle kirja tuletised on
palju huvitavamad ja tiuslikumad, neid on rahvakunstnikud arendanud
ja kohandanud kohalikele traditsioonidele.
Karja tanukirja teises variandis (tb. XXXVII, 109) kellukesed silivad,
kuna nendest kahest vahepealsest ismotiivist on saanud rosett nelja
lehega, mis vahelduvad nelja suurema tupplehega ja kellukese pikenenud
lehed painduvad poolkaarena allapoole. Vdist on jnud vaid osad vi
katkendid, millest eralduvad tilgakujulised lehed.
Karja tanu kolmandas kirjas (tb. XXXVIII, 111) on rosett tielikult
muutunud. Kroon- ja tupplehed on kujunenud mitmesugusteks sirgjooneliste klgedega geomeetrilisteks pindadeks.
V a l j a l a tanu taimeline kiri on valgetikand (foto 17). Kiri koosneb
samuti nagu karja tnukiri kolmest kellukesest ja kahest rosetist ning
peenest lainelisest varrest kasvavad tilgakujulised lehed. Ka lakiri sarnaneb karja taimelise tanukirja lakirjale. Saare idapoolsete tanude kuju
rhutab must villasest lngast ristpistes tikitud katkendlik joon la- ja
allrel. See valjala tnukiri on phja-eesti lillkirjadega sarnane nii ldmuljelt kui ka ornamendilt ja tehnikalt.

30

Peale tanu ja srkide ilustati tikandiga ka lahttaskuid, mida kanti

Saaremaal mdunud sajandi keskel, samal ajal kui pikitriipudega seelikuid, nn. ktitkuubi. Taskuid ilustavad tikandid on saaremaa naiste hilisemaid ksitid, milliste kirjad ei oma geneetilist sidet hegi saaremaa
tikandi ornamendiga. Nendest tabelil XXXVII, 110 esitatud krla lahttasku on tikitud aplikatsiooni ja kudrustega. Mnda ansekla taskut ilustab
peamiselt aplikatsioon, milleks kasutati brokaatpaela, posamente, vrvilisi
kalevitkke ja litreid. Antud nidis tabelil XXXVIII, 112 on leinaajal kandmiseks mratud tasku, seetttu puudub selle kaunistuses punane vrvus.
Saaremaa rahvarivaid valmistati kodus. Riided kooti ja mmeldi ise,
kuid nn. leikaja kis perest perre ja tegi mblemiseks vajalikke ettevalmistustid. 53 Veel XIX saj. keskel piisas saarlasele rivasteks kodus
valmistatud materjalidest ja ta ei ostnud midagi lisaks peale metallehete.
Saaremaa srgid on linasest riidest, vahel jtkuga, s. o. srgi alumine
osa on jmedamast riidest. sna jmedast karedast takusest riidest srke
kandsid ige kehvad saarlased, kellel polnud vimalusi paremate muretsemiseks. 54 Lahtkrae valmistati peenest linasest riidest, kuna krae alumine
osa tehti tihti jmedamast materjalist. Mdunud sajandi teisel poolel
lahtkraed mmeldi ka poeriidest, s. o. puuvillasest. Samuti tikiti tnukirju
esialgu ainult linasele riidele, hiljem ka puuvillasele.
Kikide loetletud Saaremaa rivaosade tikkimisel kasutati peamiselt
villast lnga, kuid ka linast ja puuvillmaterjali. Viimaseid aga tanutikandeis peaaegu ei esine (vlja arvatud ksikud nited saare idaosast). Tuleb
mrkida, et siidi Saaremaal tikkimiseks ei kasutatud. Mustjala raamtanule
aplikeeriti punase kalevi tkke. Like-efekti saavutamiseks mmeldi mningaile Saaremaa tanudele ja srgitikandeile litreid Poides, Karjas, kardniite Jmajas, brokaatpaela Poides. Ka helmed kuulusid Saaremaa
tikkimismaterjali hulka.
Tikandi tehnika ja ornament on vastastikku sltuvad. Tehnika mjustab joonistuse iseloomu, tal on oma osathtsus ornamendi kujunemisel.
Ornament omakorda mjustas tehnikat ja soodustas selle muutusi. Saaremaa geomeetriline ornament tikiti ristpistes (nelatagant pistes) kudelngu lugedes. Mustjala srgi- ja plletikandid on kik ristpistetikandid
ja nende hulgas on sageli vga peenelt tikitud tid. Srgi kirjade ristpistetikandeid tiendati teiste kaunistusvtetega, nagu slmed, tikked,
tagid, kahe-, kolmekordsed ahelpiste read ja kadrid. Mitmekordsete ahelpisteridadega ja pimpiluga koos tikiti srgikraesid ja ktiseid Srve poolsaarel ning ksikult selle mbruskonnas. Kadrid on vrguliselt tikitud
pind, milles niitide ristlemiskohad on kinnitatud slmekestega ja mida
pikisuunas lbivad ja piiravad kolmekordsed ahelpistete read. Niisugused

31

kadrid ilustavad kihelkonna meestesrgi pstkraed (foto 22). Karja, valjala, pide ja jaani srgikrae otsad on ilustatud vrvilise ristpistetikandiga koos madalpistega. Nendes piirkondades tikiti srgi lakuile ja ktistele hevrviline ristpistekiri, kas must vi tumesinine, ja harva esineb
neis ka vhe punast lnga.
Saaremaa idapoolse ala tanud (vheste eranditega) tikiti ristpistes.
Need vrdlemisi tihedad ristpistetikandid ei ole nii suured nagu saare
lnepoolsetel tanudel, kus ei esine ristpisted, vaid mitmesugused teised
tehnikad. Erandi moodustab mustjala tanutikand, mis oma sisult ja mtmeilt kuulub lne tanugruppide hulka, kuid on tikitud ristpistes. Mustjala
tanukirja ristpistemotiivid vi selle osad on restatud kas sama vrvi vi
erivrvilise varspistete kontuuriga.
Saaremaa lnepoolsete piirkondade Kihelkonna, Kaarma, J m a j a
tanuornament on tikitud joonistuse jrgi, arvestamata riide kudelngu.
Suurepinnaline tihe tnukiri teostati pikkade madalpistetega, milliseid
kinnitavad piste keskelt lekivad side- ja varspisted. Kirja motiive piirab
varspiste-kontuur, mis on kas sama vrvi vi erivrviline. Mustjala raamtanu suurkirja ei tehtud ristpistes, vaid aplikatsiooniga, millele kiri tikiti
tite-, madal- ja varspistes.
Tekstiilmaterjale vrviti taimevrvidega. Alles mdunud sajandi keskel
on Saaremaal hakatud kasutama esimesi poevrve. 55 Vrvuselt on Saaremaa tikandid kllaltki eredad, mis ilmneb eriti lnepoolsetes tanude tikandites. Saaremaa srkide ilustamisel on ka lekaalus vrviline tikand, kuna
valgetikandit neme mustjala ja teiste lnepoolsete rajoonide srkidel ja
plledel. Saare idapoolsete, s. o. karja, valjala ja pide srkide krae otsakirjad on tikitud mitmevrviliste lngadega, kusjuures punane, sinine ja
roheline esineb kikides kirjades. Srgi lakutele ja ktistele tikiti musta
vi tumesinise villase lngaga, millele lisati vhe punast ja sinist.
Seetttu, et Saaremaa idapoolsed tanud on kujult viksemad lnepoolseist, on nende kiri viksem ja motiivistik detailiderikkam, mida
soodustas tikandi tehnika ristpiste. Hoolimata kllaltki intensiivsetest
vrvustest ei saavuta need tihedad vikesed vrvilised pinnad seda mju,
mis on omane lne tanudele nende suurte motiividega kirja tttu.
Punaste, siniste, helesiniste, roheliste ja mustade toonidega karja,
valjala, pide ja pha tanutikandid mjuvad tuhmidena lnepoolsete
krval. Osa idapoolseist tanutikandeist on hevrvilised mustad vi
tumesinised.
Vrvuselt suure mjukusega on lnepoolsete tanude Mustjala, Kihelkonna, Kaarma, Jmaja taimornamendiga tanutikandid. Tugevate
vrvustega suurepinnalised taimornamendid mjuvad pidulikult, ning

32

nendes domineerib punane vrvitoon (nagu Kihelkonnas, J m a j a s jt.).

ksikuid motiive ja selle detaile piirab kas sama- vi teisevrviline kontuur. ismotiivide detailid killustatakse punase-sinisega, punase-rohelisega,
punase-pruuniga jne. Sageli need vrvilised pinnad kujundavad ismotiivi
pinnajaotuse, mis vaevalt sarnaneb iele koos tema detailidega.
Mustjala tanukirjas oli peamiseks vrvitooniks punane. Leinarivaste
tikandeis ei kasutatud punast vrvust (vt. tb. XXVIII, 99; XXVI, 97).
Nagu ornamendi joonistuses, nii on ka vrvuste kasutamisel kehtinud
kohalikud traditsioonid, millest on kujukaks niteks jmaja tanu lakiri,
kus keskmiste siniste kolmnurkade kontuurid on kindlasti punased ja
rmiste mustade omad sinised.
Saaremaa ornament on ks konservatiivsemaid eesti rahvustikandis,
temas ktkevaid traditsioone on rahvaloomingus prandatud plvest plve.
Taimelemendid on rikastanud tikandi ornamenti ja muutnud selle saaremaa
tanudel eriti dekoratiivseks. Oma kauniduse ja vrvierksuse tttu esineb
saaremaa, eriti mustjala likond rohkesti rahvapidudel.

MUHU

TIKAND

Muhu tikandid eralduvad teravalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii

ornamendilt kui ka vrvuselt. Nad on omaprased ja vga iseloomulikud
Muhu saare elanikele. See muhu tikandite ornamendi ja vrvuste omaprane kooskla ongi ks rahvakunsti ammendamatuid allikaid.
Muhu tikand koos rahvarivaga on lbi teinud mitmed arenguperioodid.
Fotol 4 ja 5 nidatud naiselikonnad on prit varasemast ja ka kige
hilisemast perioodist.
Nagu kogu Eestis, nii ka Muhus oli laialdaselt levinud rahvarivaste
kaunistamine tikandiga. Selleks mjusid kaasa ka kohalikud kosja- ja
pulmatavad. 56 Muhu naine armastas oma rivaid tikandiga ehtida ja
kasutas iga judehetke ksitks.
Varemal ajal kuulusid tikkimisele srgid, tanud, plled ja seelikud.
Hiljem tikiti ka sukki, kindaid, ptte (riidest tuhvleid), vaipu ja lahttaskuid.
Esimeses jrjekorras ilustati peorivaid, siis ka t juures kantavaid takuseid srke. Tikitud olid ka abielunaiste igapevased tanud, nn. argitanud.
Eriti aga XX sajandi algul olid muhu rahvarivad rikkalikult tikitud
peaehetest kuni jalatsiteni.
Vanem naise srk valmistati linasest riidest, kogu pikkuses hest
tkist, ilma pikimbluseta (foto 23). Selle srgi mahaknatav krae,
lakud ja ktised olid tikitud peene mnnakirjaga. Vanemate srkide all -

33

rt ilustas kirivtehnikas kootud ai ehk pook. See asjaolu ja samuti

rahvalaulu andmed tendavad, et ka eestlastel, nagu volga-soomesugu
rahvastel ja paljudel teistelgi, srk oli minevikus htlasi ka pealisriideks. 57
Hilisemad srgid ei erine varasematest likelt, kuigi srgi ilustuses
tikandis on mningaid muutusi. htlasi on srgi ilustatavad osad
krae, lakud ja ktised mmeldud linnast ostetud peenemast puuvillasest
riidest. Kuid kige uuema lhikese srgi ehk kiste likes ning ka ornamendis vib jlgida vene rahvariva ja ornamendi mjusid (foto 24).
Vanem muhu naise seelik, nn. mbrik tuletab oma nimetuselt ja
tbilt meelde saaremaa mbrikku. Muhu mbrik on mustaphjaline, allres smmeetriliselt asetatud vrviliste ristitriipudega. Triibustiku vrvustes domineerib punane, kuid esinevad ka kollane, roheline, sinine ja
teisedki vrvused. mbrik on peenelt plisseeritud ehk kurrutatud ja lhem
Saaremaal kantavast, ning ta alumisel laiemal punasel triibul asetseb
tikand.
mbriku krvale tekkis umbes XIX sajandi viimasel veerandil laiema
pikitriibustikuga oran seelik, mida nimetataksegi seelikuks. Selle orani
pinda lbivad ksikud rohelised, sinised, roosad, valged ja teistsugused
triibud. Seeliku allrde kinnitati kladega kootud rispael ehk ai. Seeliku
phivrvus muutus vhehaaval heledamaks - - kuni pris kollaseni. Pikitriibuline seelik ilustati taimornamendiga; tikiti peamiselt ai, kuid ka
mningad pikitriipude vahed.
Muhu abielunaise igapevane peakate oli nn. argitanu (foto 25), mida
ta kandis kikjal ja millest ei loobunud tavakohaselt kunagi. See tanu
nib kujult vga omaprane ja erinev teistest tanudest, kuid tegelikult on
tal palju hist hiiu tanuga. Varem oli see tanu suurem, hiljem vhenes
ning lpuks kattis vaevalt pealage. Koos tanu kuju muutumisega muutus
ka seda kaunistav tikand.
Muhu naiselikonda ilustasid ja tiendasid plled. Vanima seelikuga,
s. o. mbrikuga, mille phivrvuseks oli must, kanti villast joonikplle
(foto 26). Selle triibustik sobis enam-vhem mbriku risttriipude vrvustega. Pikitriibulise plle allserva mmeldud hevrvilisel kalevist vi
flanellist rel asus tikand ja mitmesugused dekoratiivsed paelad (nagu
vink jt.). Hilisema, s. o. kollase seelikuga kanti plle, mis enamasti oli
valmistatud sinisest poeriidest. Plle allrel nn. alasel silis kll
tikand, kuid sellele tulid tiendavate ilustustena juurde vrviline heegelpits, dekoratiivsed tekstiil- ja teised vabrikutooted. Muhu lipuline ehk
pulmapll erineb teistest plledest selle poolest, et ta on leni hevrvilisest materjalist kas punasest vi oranist ja kogu plle pind on
rikkalikult kaunistatud (foto 27).

34

Tikandiga ilustati veel ht tanutpi, nimelt pulmatanu. Muhu pruudi

pulmatanu, nn. harjutanu, sarnaneb kujult mningal mral saaremaa
tanudega ning on samuti pappalusel. Teda ilustavas tikandis esineb nii
geomeetriline kui ka taimornament. Geomeetriliste kirjadega ilustatud
harjutanud olid madalamad, lillkirjadega krgemad (tb. XLIX, 160-163;
tb. L, 164). Harjutanusid kaunistas valge tikand ja pruut kandis seda tanu
tavaliselt pulma esimesel peval. Pulmatanuks oli ka nn. kiri- ehk pevatanu, mida kandis noor naine pulma teisel peval. Hiljem tarvitati neid
tanusid kirikus kimise tanudeks, teiste andmete jrgi kanti neid suvitanudena.
Peale juba nimetatud esemete tikiti ka lahttaskuid ja mnevrra lambanahkseid kasukaid. Taskud, mis kuulusid muhu naise rahvariva juurde,
olid mitmesuguselt ilustatud, muuseas ka helmeste ja kudrustega.
Muhu tikandite ornamenti vib tema kujunemise phjal liigitada kahte
rhma: muhu omaprane ornament, mis on lbi teinud mitmed arenguastmed, ja muhu pulmatanude harjutanude tikandite ornament.
Muhu tikandite omaprane ornament jaguneb omakorda kahte suurde
gruppi geomeetrilisse ja taimelisse. Geomeetriline ornament on vanem
ning asendub hiljem mnedel rivaosadel taimornamendiga.
Muhu geomeetriline ornament ei tundu nii rangena kui saaremaa oma
ja ei ole ka nii tihe. rkirjade kompositsiooni aluseks on kaheteljelise
motiivi nihutamine vi kahe sellise ehitusega erineva motiivi vahelduv
kordumine. Niisugune motiivide rakendamine esineb peaaegu kigis muhu
tikandite geomeetrilistes rkirjades. Neist moodustavad erandi kige
hilisemad argitanude geomeetrilised kirjad, kus esineb enam kui kaks erinevat motiivi. rkirjade piiramiseks kasutati ohtrasti la- ja alakirju.
Neid ei esinenud ainult plle- ja mbrikukirjadel.
Muhu geomeetrilise kirja arenguperioodidest eraldame ldjoontes kahte:
muhu mnnakirja ja leminekukirja.
Kige tpilisem, kige enam tarvitatud ja vanim muhu geomeetrilise
kirja motiiv on suletud korraprasesse kaheksanurka, milles esinevad
kaheksaharulised thed, ristid, diagonaalsed ristid ja teised kujundid. Neid
kaheksanurki nimetatakse muhu mnnaks, ka kaheksakannaks.
Muhu mnda kasutati tikandina srkidel, argitanudel, plledel ja mbrikutel. Neil erinevatel esemetel olevatel mndadel on hiseid jooni, milledest on lekaalus kaheksanurk ja kaheksaharuline tht.
Hiljem vhenes muhu mndade omavaheline sarnasus ning nad
muutusid esemete jrgi erinevaiks. Seeprast tulebki neid vaadelda eraldi
rivaosade jrgi, kus neid kasutati.
Hilisem srkide mnnamotiiv, mis on tikitud juba puuvillastele srki-

35

dele, ei ole enam suletud kaheksanurka, kuid silitab enamasti kaheksanurkse ldkuju. Selle motiivi detailid on sageli korrastatud diagonaalse
risti kujuliselt ning mrgivad kaudselt ikka veel kaheksaharulist thte.
Suurkirja piiravad rkirjad, mis on eraldatud ksteisest rist-, tikk- ja
aedpisteridadega.
Seega tekib esialgu kolme-, siis viiebordiiriline
kaunistus, kusjuures viimase, s. o. viiebordrilise la- ja alakirjade rmine paar koosneb tihedalt siksakist.
Siinjuures, vib esile tsta mningate vanemate srkide kirju, mis on
kujundatud joontest, siksakist, kolmnurkadest
(mille riidediagonaali
pidi kivad kljed on astmeliselt kudelngade jrgi tikitud) ja vikestest
ristkliku ridadest (tb. XXXIX, 113, 116). Muhu srkide pilude, nn. trkmete asemel on kasutatud siin neid tikandeid, mis vahel jljendasid pilu.
Trkmeid on kasutatud ka hilisemate srgikraede mnnakirjades vahekirjana (tb. XL, 127).
Muhu mbriku rkiri koosneb kahest vahelduvate skemaatiliste mndade vi teiste kujundite reast (tb. XLI, 132134), mis tikiti selleks otstarbeks laiemaks kootud punasele triibule. Mnel juhul on saadud mbriku
kaunistus ka he mnnamotiivi nihutamisega (tb. XLI, 131). Need lihtsael,
kuid regulaarselt korduvad motiivid tiendavad musta mbriku kootud
ristitriibulise allre kaunistust. Neid mbrikule tikitud kirju nimetas
Muhu saare elanik kirjutatud silmadeks.
Argitanude kirjamisel olid kujunenud kindlad tavad (tb. XLII). Kolme
kuni nelja sentimeetri krgune rekaunistus jagunes (alt lespoole) jrgmiste nimetustega kirjakordadeks: loodus, laikord, pakud, laikord, suurkiri, vahekord ja nukupeacl. Suurkirja ja kitsa alakirja, nn. pakkude eraldajateks ja piirajateks olid lai- ja vahekorrad, mis moodustusid punastest
ja valgetest ahelpistete ridadest. Vanema linase argitanu suurkiri on
tpiline muhu innnakiri, mille motiivid eranditult on kaheksanurksed,
kuna pakud koosnevad vikestest ruutudest ja H-kujulistest kujunditest.
Nende kahe kirja mtmeline vahekord muutus pidevalt koos argitanu tbi
arenemisega (foto 25). Seejuures silitas argitanu rkiri kik kirjakorrad.
Hilisemates argitanude kirjades suurenevad pakud suurkirja arvel, muutudes esiteks vrdseiks, siis suuremaiks, kuni suurkiri ji tiesti ra
(tb. XLII, 145). Samal ajal vib jlgida argitanu mnnakirja lagunemise
tendentsi ja taimelemendi sissetungimist. Vaatamata toimunud muutustele
silib suurkirjas muhu geomeetrilise kirja traditsiooniline printsiip kahe
motiivi vahelduv kordumine. Seoses pakkude laienemisega suureneb selle
kirjakorra motiivide arv mrksa (tb. XLII, 142, 143), kiri kordub veel vaid
mlemal pool rkirja keskmotiivi. Neid erinevaid motiive esineb kuni
heksa, milledest mned on pris tpilised mnnamotiivid, teised on diago-

36

naalse risti ja muud kujundid. Kige hilisemates argitanude geomeetrilistes kirjades mnnamotiiv enam ei esine. Kiri muutub joonelisemaks,
sellele liituvad taimsed ja figuraalsed sugemed. Seega kiri, segunedes
taimsete elementidega, kujuneb leminekukirjaks (tb. XLII, 144, 145).
Ilusad mnnakirjad esinevad joonikpllede alaseil, s. o. hevrvilisel
villriidetriibul, mis on mmeldud plle allrde (tb. XLIII, 146148).
Need motiivid korduvad paariviisi ning nendevahelistesse thikutesse on
mahutatud kolmnurksed motiivid. Hilisemates pllekirjades muutub mnnakiri peenemaks ja rikkalikumaks, seega ldmuljelt kribulisemaks. Kige
uuemate kretongpllede oranidel ja kollastel alastel on kiri muutunud
vga peeneks ning neil leiduvad motiivid on tienenud taimesugemetega
ja linnumotiividega (tb. XLIV, 149, 150).
Muhu lipuline ehk pulmapll valmistati hest riidetkist - kas punasest vi oranist. Selle plle nn. alaseks on sama riide allr, eraldatud
sakkpaela ja ripatsite reaga (foto 27).58 Alase kirjas silib kll geomeetrilise kirja rtm, kuid tegelikult on kirjaks smmeetriliselt asetatud
piiprellid, nbid ning muud klaas- ja metallilustused, mis kaunistavad ka
kogu plle. Plle priskirju, s. o. kirju lalpool alast, nimetatakse ratasteks.
Need on sri asetatud kaheksaharulise the kujundid vi muud sellesarnased motiivid, mis meenutavad mnda. Neist on ks nimelt suurem
ja asetseb keskel ning neli viksemal nurkades. See papile tmmatud
kurinatega, peeglitkkide ja mitmesuguste paeltega ilustatud pll oli liiga
kallis, et seda endale muretseda ainult hekordseks tarvitamiseks pulmapeval. See laenutati neilt, kes seda omasid.
Osa geomeetrilisi kirju kujutab leminekukirju geomeetrilisest taimornamendiks (tb. XL, 128130). Selle grupi tikandite rkirjade lesehitamisel enamasti silib geomeetrilise ornamendi peamine traditsioon
ksikute motiivide reastamise phimte. Siin psib ldiselt motiivi geomeetriline iseloom, kuigi ainestikus esineb taime- ja teisigi sugemeid
loodusest. Sellised kirjad on kige hilisematel srkidel, pllealaseil
(tb. XLIV, 149, 150), sukkadel, kinnastel, pttidel ja vaipadel (tb. XLV,
153156).
Selle liigi kirjades on mnevrra mrgata vene rahvusornamendi
mjustusi. Mju avaldub niteks kige hilisemates naiste srkide ehk
kiste ornamendis ja idanaabri rahvariva iseloomulikku joont vib jlgida
ka likes (foto 24; tb. XL, 128130). Srgil on peale lakutikandi ka
rinnaesise kiri. Need mlemad kaunistused katavad hilisemal srgil varasemaga vrreldes hoopis suurema pindala. Tikandi kiri koosneb kahest
suuremast, omavahel erinevast thekujundist. Vahel on neisse thekujundeisse ja nende vahedesse liidetud inim-, linnu- ja loomakujundeid. Peale

37

nimetatud lisandite on paigutatud ornamendi vahele nimethti ja thtpevade puhul ka aastaarve. Srkidel esinevad kaunistused on kolmest
kljest piiratud rkirjaga.
Muhu naise sukasrel neme sageli lindude paari vahel asuva taimega
rkirja, milliseid on rohkesti viljeldud Muhu saarel (tb. XLV, 153).
Selliseid kompositsioone, kus on kujutatud elupuud mlemale poole asetatud linnukujutustega, esineb ka vene rahvakunstis, volga-soome ja teiste
rahvaste rahvaloomingus. Paljude esemete, nagu pti, kinda (tb. XLV,
154, 156) ja vaiba kaunistused (foto 28) ei ole rkirjad, vaid on loodud
vastavalt eseme kujule.
Kesoleva sajandi algul tikiti ristpistes (murdeti kirjutati) hevrvilisele phjale nn. kirjutatud vaipu. Nende vaipade kirjades figureerivad stiliseeritud taimed, linnud ja esemete kujundid, nagu ankrud,
sdamed jne. Srastes kirjades on tunda linnakultuuri ning ka tollel ajal
kibel olnud mustriraamatute mjustusi.
Teine suurem grupp muhu rahvusliku tikandite esimese rhma kirju
on taimelised. Tuleb mrkida, et need taimelised kirjad erinevad phjaeesti tpilisest lillkirjast. Muhu omaprane lillkiri on harva pidev taimevt, nagu see on iseloomulik phja-eesti HUkirjale. Muhu selle grupi
kirjades esinevad taimed sellistena, nagu nad looduses eksisteerivad, ja
sealjuures on kiri vrdlemisi primitiivne taimede, jljendamine. Mdunud
sajandi lpul hakati muhu lillkirja tikkima geomeetrilise kirja asemele argitanudele, pikitriipudega seelikutele, sukkadele, pttidele ja vaipadele.
Osa lillkirjaliste tikandite kompositsioone on rkirjad, kuna teise osa,
nagu argitanude phja, sukkade, kinnaste, pttide ja vaipade kaunistused
loodi vastavalt eseme kujule.
Muhu lillkirjad, mida rakendati rkirjadena, silitavad teatavas mttes
geomeetrilise kirja traditsiooni, selle ksikute motiivide reastamise phimtte. Motiivid on mitmesugused ja nad asuvad teatud vahemaa jrel
eraldi. Nendeks motiivideks on kas taimeoksad vi lillekimbud ja nad on
ehituselt asmmeetrilised (tb. XLI, 137), teljelised (tb. XLI, 135) vi
kombineeritud (tb. XLI, 136). Pinnakaunistused, mis ei oma rkirja iseloomu ja on kohandatud vastavalt eseme kujule, kujutavad tavaliselt taimeoksi vi lillekimpe. Kui neid on rohkem kui ks, siis on nad paigutatud
kaunistatavale pinnale teatud ssteemi jrgi.
Selle ornamendirhma ainestikuks on, nagu eespool nimetatud, taim.
Tuke muhu lillkirja tekkimisele andsid kohapealsete suuliste andmete
jrgi sissetoodud villased ja siidrtid. Esialgu kopeerisid muhu naised
rttidel leiduvaid kirju ja kohandasid neid orna vajadustele ning maitsele.
Hilj em tiendas Muhu loodus lillkirja.de ainestikku ning sai eeskujuks ja

38

allikaks. Seda tendavad kirjades esinevad maasikaite, -lehtede ja

marjade motiivid, samuti lumikellukesed, meelespealilled, kullerkupud,
murtudsdamed jne. Need taimed ei ole nii detailiseeritud ja viimistletud,
nagu Phja-Eesti ornamendis, kll on aga taimevorme lihtsustatud ja
tehtud seda sageli vga algeliselt. Muhu lillkirjades on eriti tuntav
mustriraamatuis esinevate tikandite mju.
Muhu seeliku lillkirjaline kaunistus koosneb samuti lillekimbukestest.
Need lillkirja grupid on regulaarselt paigutatud selleks otstarbeks kootud
seeliku laiematele pikitriipudele ja seeliku allrde kinnitatud kootud aile
(tb. XLI, 135137). Ai oli vrvuselt kas oran, kollane, helesinine vi
must. Seejuures on kik lillekimbud asetatud pikitriipudele hesuunaliselt,
vastavalt taimede kasvusuunale tegelikkuses.
Argitanude rkirjades on keskmotiiv peegelpildiline, kuna sellest
kahele poole on asetatud ksikud eraldatud asmmeetrilised motiivid vi
lillekimbud (tb. XLIV, 152). Pideva taimevdina esineb lilleline rkiri
harvem (tb. XLIV, 151). Kirjad on tikitud valge tanu allre klge
mmeldud vrvilisele rele. See r on oranist vi kollasest villasest
riidest. Siin ei esine enam geomeetrilise kirjaga tanude traditsioonilisi
kirjakordi, nende rajmist on nha juba mnede geomeetriliste kirjade
gruppi kuuluvate tanude juures. Lilleline dekoor asub ka tanu lagipealsel
ning selle tikandi kompositsioon on teljeline.
Muhu kinnaste, pttide, vaipade ja muude esemete ilustamisel kasutati
samasugustest motiividest niisuguseid kompositsioone, mis vastasid eseme
kujule. Kesoleva sajandi teisel aastakmnel on tikitud he- ja mitmevrvilisele phjale nn. roositud vaipu, mille kirjadeks olid suureieliste
lillede, lehtede, okste ja viljapeade kimbud, mis paigutati teatava smmeetria kohaselt nurkadesse, rtele ja keskele (foto 29, tb. XLVI, 157).
Lillkirju mmeldi ka sukkadele, mis seks otstarbeks kooti kas leni mustad
vi mitut vrvitooni, nagu helesinised ja kollased (XLVII, 158; XLVIII,
159). Need he- vi kahevrvilised
sukasred
kaeti madalpistes
villase lngaga tikitud lilledega. Veel tnapevalgi on muhu lillkirjal
kohapeal arenguperspektiive. Neid tikitakse kll kinnastele, pttidele,
kampsunitele ja muudele rivaesemetele.
Muhu tikandite teise rhma moodustab pulmatanu, nn. harjutanu
tikand. H a j | u t a n u d e tikandite ornament on eriliik kirju, millel ei ole sidet
eespool kirjeldatud muhu ornamendiga. On andmeid, et neid kirju on
viljeldud ka XVIII sajandi lpul 59 ja nad on psinud sellistena ka
XIX sajandil. Harjutanude ornament jaguneb samuti, nagu eelkirjeldatud
ornamendi rhmaski, geomeetriliste ja taimeliste kirjade grupiks.
Harjutanude geomeetrilised kirjad on kuni 15 cm laiad (tb. XLIX,

39

160162). Nad on ehitatud rombiderea phiskeemile. Suurepinnalised

rombid on jaotatud paralleelsete sirgjoonte kombinatsioonidega viksemateks pindadeks, milledesse on mahutatud kaheksaharulised thekujundid,
erilised kolmnurgad ja ruudud ning nende kombinatsioonid. rkirjas
tekkinud kolmnurksetesse thikutesse on paigutatud sama kirja aineil eri
nurgakiri. lakiri koosneb sirgjoontest ja siksakist vi hest lihtsast korduvast motiivist. Alakiri esineb harva. Peale kirjeldatud valgetikandi on tanu
allrel tume ja tihe villtikand (tb. XLIX, 160, 161, 163). Villtikandi
skeem meenutab saaremaa geomeetrilise tikandi phiskeemi, s. o. rombi
ja diagonaalse risti vahelduvat kordumist.
Samuti nagu harjutanude geomeetriline ornament on erinev muhu
mnnakirjast, nii ei ole ka selle tanu taimornamendil midagi hist muhu
tavalise lillkirjaga (tb. L, 164). See ornament on nii tehnikalt kui ka ornamendi laadilt sarnane phja-eesti lillkirjadega. Niteks mnede harjutanude 6 0 kirjadel on teataval mral hiseid jooni Ristis ja Kihnus kantud
tanu valgetikandi lillkirja iseloomu ja tehnikaga. 61
Taimeline tanu ornament on ehitatud voogavale lainelisele joonele,
milleks on kas tugev vt, peen oks vikeste lehekestega vi ainult suured
piklikud lehed. Motiividena esineb peamiselt rosett vahelduvalt nelja mara
ja nelja teravaotsalise lehega. Tugevaks allreks ei ole sellel kirjal tihe
villtikand, nagu geomeetrilisel kirjal, vaid tanu rele mmeldud villasest
riidest must, tumesinine vi tumeroheline r, millele tikiti valge, punase
ja rohelise lngaga hre mnnakiri. Selles avaldub tendents asendada
aeganudvam ilustus lihtsamaga. Esitame nitena harjutanu lillkirjalise
peene valgetikandi, millele on hiljem eri kirja jrgi litrid peale mmeldud
(tb. L, 164) ,62
Harjutanusid kanti ainult abiellumise peval, seetttu silisid nad
kaua. Tanu valge tikandi geomeetriline kiri ei ole muutunud. Selle tbi
kirjadel on hiseid jooni Phja-Eestis silinud geomeetriliste kistekirjadega (tb. XII, 34), mis samuti on les ehitatud rombiderea skeemile ja
mille rombimotiiv on kujundatud samadest elementidest.
Teise pulmatanu kiritanu ehtimiseks kasutati punast pael- ja flanell- ning brokaataplikatsiooni, piiprelle, litreid ning muid lisandeid. Sageli kaeti valge ja peen linane tikand selle jmeda ilustusega, seega sai
endisest harjutanust kiritanu. Maitsekas ja tagasihoidlik tikand asendus
vhemvrtusliku, kuid efektselt mjuva materjaliga. Nii saavutati viksema ajakuluga silmatorkavam ilustus, mis on areneva kapitalistliku
tstuse ajajrgule iseloomulik.
Muhu tikandid teostati linasele ja villasele riidele, puuvillane riie oli
rahvariva esemete, jrelikult ka neid ilustava tikandi hilisemaks mater-

40

jaliks. Paralleelselt linaste ja villaste lngadega kasutati tikkimiseks ka

maagelnga.
Muhu lillkirja alusmaterjalina kasutati ainult villast ja puuvillast
riiet, millele tikiti peamiselt villase lngaga, kuid mned taimornamendiga
argitanud on tikitud isegi siidiga ja ilustatud prlitega.
Muhu naine oli osav tikkija, pealegi tikkis ta sageli ette joonistamata
ja kavandamata. Geomeetrilised tikandid tehti kudelngu lugedes. Srgi
ja harjutanu, s. o. vanemate tikitud esemete geomeetrilisi kirju teostati
madalpistes, millele lisandusid rist-, tikk- ja ahelpisted. Puuvillaste srkide
kirjades on tienenud tehniliste tvtete arv. edpistete read jaotavad
siin srgi kaunistusi kitsamateks rkirjadeks. Srgi ktised ristati
tagidega. Srgitikand puuvillasel riidel ha peenenes vastavalt riide koele,
mis on tihedam kui linasel riidel. Suure osa tikandite tehnikaks on kas
ristpiste vi poolristid le sirge niidi. Poolristidega teostati osa mbriku-,
argitanu- ja pllekirju. Ka kige uuemad puuvillased srgid on tikitud
ristpistes.
Vanemate argitanude kirjad on rist-, poolrist- ja ahelpistetikandid.
Hiljem tikiti pakkude kiri ja kirja phi madalpistes, mida nimetati roosimiseks. Kige uuemad geomeetrilised kirjad mningail esemeil, nagu
kistel ja argitanudel, tehti tikkpistes (vahel seotult ristpistega). Kui kiri
vimaldas, mmeldi tikkpiste masinal. Muhu lillkirja teostati peamiselt
madal-, tite- ja varspistes, kusjuures pistete suuna dikteeris joonistus.
Sedaliiki tikandites esineb ka palju algupraseid tikandi tehnilisi vtteid.
Harjutanude taimkirjad on valgetikandid ja tehniliselt vga vaheldusrikkad. Samasuguseid tehnilisi vtteid kasutati paljudes phja-eesti
valgetikandeis, eriti aga Haapsalu ja Paide rajoonis ning Kihnu
saarel.
Muhu tikandid on teostatud valgel vi vrvilisel foonil. Kontuure peale
vheste erandjuhtude ei tikitud. Mdunud sajandi teisel poolel kasutati
vrvimiseks vanamusta, silmakivi, sinikivi ja kahjatud musta, s. o. lepakoore pruun vrviti le poemustaga. Oranivrvilisi seelikuid nimetati
punasteks, kuna see vrv saadi eriliste vrvainete segust kigepealt
punasest vrvist, mis oli teraline ja mida osteti kaaluga. Terad jahvatati
kohvimasinas peeneks ja lisati sellele nn. valge pasta, mida saadi mitmete nd unustatud ainete segamisest. Sellel oranil, muhulaste poolt
punaseks nimetatud phjal kasutati erkroosat (muhu roosa) ja veel palju
teisi sna teravaid toone. Peale keemiliste vrvidega vrvitud kodulngade tarvitati tikkimiseks ka poest ostetud vga erksavrvilisi lngu. Seetttu muutusid kirjad elavamaks ja teravamaks ning andsid muhu tikandile omase erilise harmoonia.

41

Linase srgi valgesse tikandisse tuli lisaks punane materjal, kusjuures

lakutel kasutati valget ja ktistel punast. Puuvillasest riidest srkidel
tiendati tikandi vrvusi roosa- ja mustatoonilise lngaga.
Kige vanemate argitanude rkiri tikiti samuti valgele linasele riidele.
Neis tikandeis on vrvusi mrksa rohkem. Argitanudel kaeti nii rkirja
kiri kui ka phi ja tikkimine toimus niivrd tihedalt, s. t. piste piste'krvale, et valget vaba pinda ei jnudki. Phjaks oli punane, must, tumesinine vi hiljem oran toon. Peale nimetatud vrvuste esineb vanemates
kirjades ka roheline.
Vanemais geomeetrilise kirjaga tikandeis villasel riidel, nimelt pllede
ja mbrikute alaseil, oli algul tarvitusel kolmevrviline kombinatsioon
kas punane ja valge mustal phjal vi must ja valge punasel phjal.
Hiljem vrvuste arv ha suurenes, eelmistele lisandusid sinine, roheline
ja oran.
Kige hilisemates lillkirjalistes tikandites kasutati kiki eelnimetatud
vrvusi ja neile lisati veel teisigi. Silmatorkavalt rohkesti esineb intensiivne roosa vaarikapunane paljudes heledusastmetes. Nimetatud lngadega tikiti pealegi vrvilisele riidele (oranile, kollasele ja helesinisele).
Vahel on lillekimbukeste ied edasi antud teravalt loodust jlgivais vrvustes, kuid sageli esineb tikandeid, milles vrvuste kombinatsioon annab
tunnistust tikkija rikkast fantaasiast. Tihti lisati rahulikule vrvikoosklale
ootamatult ja julgelt ks ere vrvus, nit. sinine vi vga terav roheline
(tb. XLIV, 151, 152 ). Imeteldav on muhu naise julgus vga teravate
puhaste vrvuste kasutamisel, mille kombinatsioonid on pris meeldivad ja
rmsad. Selle niteks on tikitud vaip (tb. XLVI).
Muhu rahvalooming rahvustikand annab saare vikesele rahvaarvule vaatamata suhteliselt kllaltki suure ja vrtusliku lisa eesti rahvakunsti varasalve.
H I I U

T I K A N D

Hiiu saare elanikud hiidlased kandsid rahvarivaid veel mdunud sajandi lpul, kuigi siis eelistati juba linnariideid. 63
Foto 6 kujutab hiiu naise varasemat likonda. Selle rahvariva komplekti kuuluvad kised ja tanu on ilustatud tikandiga. Mdunud sajandi kolmandal veerandil hakkas tikand tanu ja kiste ilustusena asenduma lihtsama
ksitga ja sellekohaste vabrikutoodete pealemblemisega.
Tanudele
mmeldi mitmesuguseid ilustusvahendeid sageli nii, et see kujunes
kurioosumiks. Et aga hiidlane loomult maitsetu ei olnud, seda nitavad

42

silinud tikandid ja ka Krdla riidevabriku meistrite tunnustus hiiu rahvuskirjadele, milliseid nad kogusid rahva kest suurrttide kudumiseks. 64
Tikand on hiiu rahvariva kauneim ilustus, selles peegeldub hiidlase
teline ja loomuprane maitse. Meieni silinud tikandid tunnistavad, et
hiiu naine oskas teha vga peent td. 65
Tikandit on hiiu rahvariva ilustamisel vhem kasutatud kui seni
kirjeldatud rahvarivaste juures. Hiius leidub tikandeid ainult kistel,
lahtkraedel ja tanudel. Hiiu naiste kistel on tagasiknatav pstkrae, mille
klge kinnitati teine pstr, nndanimetatud liigkrae. Kiste krae, liigkrae, lakud ja ktised on tikitud, kuna allservas puudub igasugune ilustus (foto 30).
Hiiu naiste tanusid on kujult mitut tpi. Kik tanud mmeldi hest
riidetkist. Emmaste nelinurksed tanud on kas lapiti- vi pst-tanud (foto
31-a) seda mrab tanu kandmise viis. Fotol neme hiiu naisel peas
sama tanu piisttanuna (vt. foto 6). Erinevam hiiu tanudest on raagtanu,
mille kaar on peaaegu srikujuline (foto 31-b). Tanude allr ja nndanimetatud murtus ilustati tikandiga. Murtus on r tanu otsmikul, mille
alla kinnitati lagipealne. Selle nimetuse all mistetakse aga ka tanu
otsmikku, s. o. kogu pinda murtusest allpool.
Mehed Hiiu saarel kandsid vahel srgi asemel vatilt alla mmeldud
valgest linasest riidest lahtkraed ja varrukasuudesse mmeldud varrukaotsi. Lahtkrae mahaknatav krae ja lahtvarruka ktised on tikitud.
Kikidel Eesti suurematel saartel kasutati tikandeis rbiti geomeetrilise
ornamendiga ka taimornamenti, kuid hiiu tikandikirjad on eranditult geomeetrilised ja omavad nii ornamendilt kui ka vrvuselt kohalikku eriilmet.
Hiiu rahvarivaste tagasihoidlikkude tikitud rkirjade laius on 1,55 cm,
nende peamiseks kompositsiooni vtteks on he kaheteljelise motiivi
nihutamine mda rkirja telge. See phialus on kehtiv kikides rkirjades, millest erandi moodustavad ainult reigi tanukirjad. ldjoontes erimtmelised vahekorrad ei mjusta ega muuda kirja samasugust lesehitust.
Lihtsamad kirjad, s. o. kiste krae kitsad rkirjad, kujunevad sirgjoontest ja siksakist vi sirgjoonte vahele asetatud rombikeste reast
(tb. LI, 173, 174). Liigkrae kirjad on samuti he, kuid suurema motiivi
kordamine (LI, 172). Meeste lahtkraede ja varrukaktiste ilustused sarnanevad naiste kiste kraede tikandeile, kuna aga meeste mahaknatavad
lahtkraed on pindalalt suuremad, siis sellest sltuvalt esineb neil jooni,
siksakki ja teiste motiivide ridu rohkem.
Hiiu tikandeist on tanu rkirjad huvitavamad: nad on mtmeilt suuremad, vormidelt rikkamad ja vrvuselt mitmekesisemad. Kaht liiki rkirju

43

on kujundatud he kaheteljelise motiivi kordamisest, millest ks rkiri

on kaheksaharuliste thekujundite rida (tb. LI, 165, 167) ja teine mitmesuguste jaotustega rombide rida (tb. LI, 166, 168, 169, 170).
Enamikus kirjades tekivad eespoolnimetatud motiivide vahedes erilised
kujundid, mida kohalikud elanikud nimetasid lhtriteks (tb. LI, 165; 167,
170). Teise liigi kirjades, mis kujutavad rombide rida, esineb lhtreid
vhem. Need kujundid esinevad sagedamini Emmaste tnukirjades. Lluvitav on siinjuures, et esimese liigi kiri, s. o. kaheksaharulise the kujund
koos lhtri kujundiga, on esinenud ka Novgorodi oblastis ja VNFSV
teistes oblastites tikandi ja kudumi kirjana. 66 Kina ja phalepa tanude
kirjad koosnevad samadest elementidest, vheste erinevustega. Tiesti erikujulised on aga reigi tanukirjad nii lesehituselt kui ka ainestikult (tb.
LI, 171). Reigi tanukirja kujunduse alust kolmnurkset teljelist motiivi on ksitatud libiseva peegelduse printsiibil. Selle kirja ainestikus vib
tunda taimesugemeid.
Hiiu tanude kirja piirab lakiri. Selle moodustab tavaliselt siksak vi
kahe siksaki piming, mida rahvas nimetas vngiks.
Tikandid teostati peamiselt luendile. Emmaste ja kina kised mmeldi
jmedast toimsest linasest riidest, millele tikiti vrvilise villase lngaga.
Mningate srkide ja tanu murtuste tikandid on tehtud linase niidiga. Ka
maagelng on levinud hiiu tikandeis, peamiselt Emmaste mbruses. Suurtstuse arenemisega suurenes tekstiil- ja teiste vabrikutoodete valik ning
sajandi lpul valmistatigi kised juba puuvillasest riidest. Mnede kiste
allr ilustati tikandiga, kuid neil ei ole enam hist endiste hiiu kiste
ega tanutikanditega ei kirjalt ega tehnikalt. Rivaste ilustamisvahenditena
kasutati ka selliseid vabrikutooteid, mis vhendasid kaunistatava eseme
kunstilist vrtust, nagu sitsiribasid, npe, peeglitkikesi jne.
Kiri tikiti kohe riidele kudelngade jrgi. Hiiu tikandite teostamine ei
nita niisugust tpsust, nagu esines muhu tikandeil. Pstkraede ja ktiste
kirjade vikesed punaste-siniste rombikeste ja iekeste read tikiti rist- ja
kastpisteis siniste rist- ja tikkpistes joonte vahele. Neid ilustusi tiendati slmtagidega ja npaugupistes servale tikitud sinisest linasest
vi puuvillasest niidist kohnnurktippudega, milliseid hiidlane nimetas
aasikuteks.
Tanu otsmikul ehk murtusel on nn. kalarood, s. o. aedpisteread.
Murtuse ilustamiseks kasutati veel pvisilmpisteid, ristpiste- ja tikkpistejooni. Murtus ise, s. o. serv, on varustatud ka kolmnurksete tippudega.
Reigi tanude murtused on rikkalikumate ilustustega ja erinevad ka tikandi
tehnikalt.

44

Hiiu tikandeis on keemilisi vrve vhe kasutatud, enamik tikkimislngu

vrviti taimevrvidega. Taimedega vrvimisest rgib hiiu naiselt kuuldud
laul:
Tuse, armas tsmeke (karikakar),
mustast mullast lesse;
pllesse sind korjame,
lngu kirjuks vrvime.
Peale kodumaiste taimevrvide tarvitati ka vlismaisi taimevrve.
Kiste tikandid olid tehtud punase ja sinise lngaga, samuti ka tanu
murtuse kirjad (erandiks on reigi tanu, mille murtuse tikand on valge,
tb. LI, 171). Liigkrae ja lahtkrae kirjad on rikkamad kollase ja rohelise vrvuse vrra. Kik need phivrvused punane, sinine, kollane, roheline
olid tavaliselt kasutatavad, nende tooninansid olenesid sellest, millise
taime vi ainega vrviti lng. Tnukirjades on kasutatud suuremas valikus
vrvusi, neis domineerivad tavaliselt juba nimetatud toonid. Vrvuste
rakendamine tikandi ornamendi krval oli omaette probleemiks, sest kirjade joonistuse smmeetria ei ole mrav vrvuste paigutamisel. Lihtsat
motiivi elustas selle pindade vrvuste vaheldus (tb. LI, 156) vi jrgmises samasuguses motiivis samadel pindadel on eri vrvuste lahendus
(tb. LI, 166, 169, 170). ldiselt on hiiu tikandite vrviskaala mahe ja
soojatooniline.
Vaadeldud tikandid esinevad ainult varasematel kistel ja tanudel,
mida mdunud sajandi lpul enam ei valmistatud. Tikitud kiseid kanti
siis juba harva ja nende kandmine silis ainult pulmariietuses. Tavalisemaks kiste ja pllede kaunistuseks oli sajandi lpul heegelpits. Heegelpitsi kasutati eriti rohkesti pllede ilustamiseks ning vahepitsi ridu oli
plles seda rohkem, mida jukam oli plle kandja.
*

Kesoleva tga tutvustasime lugejat eesti rahvustikandiga, mis on

kasutamist leidnud vabariigi phjapoolses osas. Sellesse ossa kuuluvad
territooriumi etnograafilise jaotuse jrgi Phja-Eesti ja Lne-Eesti
phjaosa tikandid. Teose teise osa levaates ksitletakse etnograafilise
territooriumi Lne-Eesti lunapoolseid ja Luna-Eesti tikandeid, mis
samuti on vga erinevad ja annavad tunnistust rikkast ning omaprasest
eesti rahvustikandist.

45

MRKUSED
1. M. . . , 1936, , 1937, . 212213.
2. . Laugaste, Valimik eesti rahvalaule, Tallinn, 1948. a. lk. 25 (laul 8).
3. Kalevipoeg, VIII ptk.
4. Viira klas Muhu saarel 1872. a. on leitud vanaaegne riidetkk pronksspiraal-ilustusega, mis kujutab geomeetrilist kirja. (Vt. . M. Tallgren, Saaremaa ja Muhu muinasjnused, Tartu 1924, lk. 134).
5. 1917. a. Pariselja rabas Prnu-Jaagupi rajoonis leiti naise umbkuub, mis on silinud
umbes XIV sajandist. Kaelaaugu, varrukaaukude ja rinnaesise lhendiku red olid
ilustatud tinathekestega.
6. 1670. aasta O. Sperling-noorema ksikirjas Saaremaa rivastest videtakse, et naiste
pealiskuued on tina ja seatinaristikestega nii koormatud, et umbes 28 naela ja rohkem on he kuue peale kulutatud.
7. Otsustades muuseumi kollektsioonide jrgi (sukeste ilustused Tarvastust
EM 7 739 ja Paistust 9 231) vaselised sellel ajal olid peenikese pronks- vi vasktraadi tihe mhis mber jmeda lnga vi jhvkeerutise, millest on moodustatud kahekordne rombide rida silmustega lal ja all nurkades.
Sukese klade tinuliste valamiseks olid sellekohased vormid. Valukirjalised naastud vi klad mmeldi riidele ksteise krvale naastude all olevaid kandu- vi aasupidi (vt. sukese ilustused Viljandist EM 4 243).
8. A. Olearius, Persianischer Rosenthal, Schlesswig, 1654, lk. 107.
9. A. W. Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. II. Riga, 1777,
lk. 179.
10. Kudrustarid Muhust EM 8 129, 291:531; Viru-Jaagupist 4 636.
11. Vt. J. G. Georgi, Beschreibung aller Nationen des Russischen Reichs I, Petersburg,
1776; samuti ka A. W. Hupel, tst. t. Esimeses teoses tb. 79 on kujutatud PhjaEesti naine ja neiu taimkirjalise tikandiga kistel ja tanudel. Teise nimetatud teose
tb. I esitab Pltsamaa elanikke rahvarivais, kelle hulgas peorivais naise linuk ja
mbriku allr on ka tikitud taimkirjalise tikandiga.
Riiklik Vene Muuseum, rahvakunsti osakond, Leningrad, 2 579.
12. . . Heikel, Die Stickmuster der Tscheremissen. Hels., 19101915, lk. 5456,
joon. 710.
13. . . , , ., 1872, lk. VI.
14. Vanade tikandite ornamendi anals nitab, et seda laadi kirjad esinesid ka pronkstraadist spiraalidega ilustamisel. Niteks Paistu sba tikandis on ristikujund roseti
keskuseks. Sama iseloomuga tikandid esinevad ka Tarvastu puusaplledel.
15. EM kataloogi andmeid Ruge-Haanjast 7 148 ja Paistust 13 761. Sri muundumist
vt. ka teoses JI. . , . , .-.,
1936, . 56.

46

16. Vt. tikandit Plvast EM 151:18, ja ka A. W. Hupel, tst. t.

samaa elanikke rahvarivais, nende hulgas he naise ktel
on ilustatud silmusnelinurkadega.
17. EM 7 739 ja 9 231.
18. Niisuguseid traditsioonilisi motiivide rakendusviise esineb
(Vt. , . , .-.,
19. . . , tst. t. lk. XIII.
20. Vt. EA 16, lk. 426.
21. . . ,
22. Vt. niteks rahvalaul:

tb. 1, mis kujutab Plton sba, mille nurgad

ka vene rahvakunstis.
1951, lk. 468, 475477

., 1951, lk. 102 ja 103.

Kui ma saa mehe meelelise. . .

sis ma kua siidikirja,
ple kua pevkirj,
ala mina kua kuukirj
keskeelle aokirja.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.

32.
33.
34.
35.
36.
37.
38.
39.
40.

KM H II 42, 785/6 (5).

, , , 1950, lk. 225.
II, 23, 434/6 (11).
P u n a n e puuvillriie, mille nimetus on tulnud venekeelsest snast kumat.
Nimetati vatmal (vatman).
Punane puuvillane lng.
Vene rndkaupmehed on mnud igasuguseid siid-, linaseid ja villaseid kangaid, ilusaid moskva rtikuid jne. (vt. A. W. Hupel, tst. t. lk. 340).
Kudelngade all on meldud lime ja koelngu.
KM H IV, 7, 495/6.
EA 6, lk. 191; KM H II 41, 531.
Kodus mmeldud esemetele on ka linnas lastud kirjad peale tikkida
(vt. EM 15 872 ja ka A. W. Hupel tst. t. lk. 179).
EM 15 798.
EM 3 589, 3 598.
EM 7 721.
EA I, lk. 249; EM 10 851, 10 860.
EA 18, lk. 66.
EA 10, lk. 335.
EA 16, lk. 407.
EA 51, lk. 4.
Uks neist on Liisu Jaaniks (Kirbla kn.), sauniku ttar, kes tuntud mbruskonnas
Moraski Liisu nime all. Abielludes sai ta vabadikunaiseks. Oma noores eas tikkis
Liisu Jaaniks ise ja petas ka teisi ksithuvilisi. Ta mbles srkidele punaseid
ja valgeid kirju ning tikkis ka muid esemeid. Kahekmne viie aastasena (s. o.
XX sajandi algul) hakkas ta tikkima lillkirjadega vaipu. Selleks innustas teda he
sellise vaiba ngemine Lihula laadal. Mustrid on ta teinud peast tema oma tluse kohaselt: Kuidas sda on tundnud ja silm ninud, nnda ksi ka teinud. Ta on ttanud perettardele. Tellimisi on olnud ka Muhust (vt. EA 49, lk. 487497).

41. On silinud he setu naise mrkus: kel kvemp p, tu iks sai tett, a, kel khn
p, tu vta es les (vt. EM 10 852).
42. KM H IV 9, 291/2.
43. KM E STK. 38 (19).

47

44.
45.
46.
47.
43.

49.
50.
51.
52.
53.
54.
55.
56.

57.
58.
59.
60.
61.
62.
63.

64.
65.

66.

EA 8, lk. 68.
EM 291:439.
J. Manninen, Eesti rahvariiete ajalugu, Tartu, 1927, lk. 68.
EM 10 4-10.
Uuritud tikandite enamik kuulub esimesse gruppi (umb. 85/o). Teise grupi rkirjade
hulgas on osa vanemaid suure meisterlikkusega valmistatud siidtikandeid (tb. III, 8;
V, 12; X, 25) ja Phja-Eesti idaosast grupp hilisemaid villtikandeid, millede kiri on
redutseerunud kitsaks hredaks rkirjaks (tb. XVIII, 5658).
Neid nimetati: lihtsad klad, loogelised klad, kahejalgsed, pilud, ristpilud jne. Srgi
rinnaesise lhendiku pilutikandit nimetati kirburedeliks (vt. KM H IV 9, 231/42).
Tabelil III, 8 on nidatud tulitanud tikand, mille on valmistanud Mai Vingu.
Kised Viru-Nigulast EM 12 612, 12 674; Jhvist 17 272; Kuusalust 5 102;
Harju-Jaanist 19 252.
EM 291:468.
EA 2, lk. 35/7.
EA 12, lk. 261.
EA 2, lk. 37.
Kosjakomme nudis, et kohe prast kosilase kimist saadetakse mmale kingiks argitanu. Muhu pruudi veimevakk sisaldas peale silmkoeliste esemete ka tikandeid. Seetttu oskasid muhu noored tdrukud tikkida tanu- ja srgikirju, kuigi vallalised tanu
ei kandnud.
KM H II 41, 531.
Muhu pulmapllel on ripatsite hulgas medaljong Lev Tolstoi pildiga.
EM 290:352.
EM 7886, 7976.
EM 3475, 9549.
Selle tikandiga h a r j u t a n u kuulub vabadiku naisele.
Aastal 1890 ti ks meremees esimese kleidiriide linnast Emmastesse. Misnikele ei
olnud see vastuvetav, et talupoeg riietus linnapraselt, ning nad nudsid oma alluvailt rahvariva kandmist, tehes ise selle soodustamiseks kinke (vt. EA 18, lk. 436).
EA 18, lk. 30.
Etnograafia Arhiivi teatmematerjalides on mrge sellest, et talunaine on kedranud misale vga peent lnga, mida oli tarvis veel mitu korda kokku korrutada, et saada
niiti (vt. EA 18, lk. 434).
. . , tst. t. tb. III, orn. 16.

FT D E
l.
2.

3.
4.
5.
6.

7.
8.

9.
10.

11.
12.

13.
14.
15.
16.

17.
18.

19.
20.
21.

22.
23.
24.
25.

26.

27.
28.

29.
30.
31.

LOETELU

Vike-maarja naiseliknd
Ambla naiseliknd
Mustjala naiseliknd
Muhu naiseliknd
Muhu naiseliknd
Hiiu naiseliknd
Vaivara
EM 15527
Vaivara
EM 1558
V.-Maarja
EM 13167
Vigala
EM 17402
Harju-Jaani
EM 12778
Jri
EM 11762
Hageri
EM 19410
Simuna
EM 291:468
Mustjala
EM 12157
Pide
EM 10199
Valjala
EM 291:319
Kihelkonna
EM 13395
Mustjala
EM 12220
Kaarma
EM 290:307
Jmaja
EM 316:81
Kihelkonna
EM 291:392
Muhu
EM 291:165
Muhu
EM 328:4
Muhu
EM 506:104
EM 316:96
EM
18924-
EM 264:5
EM 522:17
EM
18772
EM 345:12
EM 308:9
Emmaste
EM
18609
Emmaste
EM 406:16
Kina
EM
4910

49

Phja-Eesti

Saaremaa
varasem
hilisem

tanu

otsiktanu
linuk
kiste lak
srgi lak
suurtik
kised
n. srk
lahtkrae
tanu
tanu
tanu
tanu
tanu
srgi krae
srk
kised
argitanu

TABELITE

SISUKORD

Tabelitel leiduvate kirjade kohta on antud: kirja pritolu, originaali asukoht

vastava muuseumi inventarinumbriga ja rahvariva osa, millel kirja kasutati.

I
1. Tri
2. Vaivara (Auvere kn.)

JM E 85
EM 13453

linuk
kised

J M E 86
EM 293:208

linuk
kised

EM
EM
EM
EM

kised

II
3. Tri
4. Jelhtme (Harju r.)
III
5.

6. Jelhtme (Harju r.)

7. Jhvi
8. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) .

V/a 39/1044
4725
17274
10383

IV
9. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) . . .
10. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) . . .
11. Risti (Keila r.)

EM 293:261
EM 293:263
EM 9418

tanu

EM 12649
EM 766
EM 10388

kised

EM 17703
EM 17675

tanu

J M E 88
EM 503/1

linuk
kised

V
12. Jelhtme (Harju r.)
13. Phja-Eesti
14. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) .

VI
15. Lganuse (Kivili r.)
16. Lganuse (Kivili r.)
VII
17. Tri
18. Phja-Eesti

50

hes

VIII
19. Risti (Keila r.)
20. Phja-Eesti

EM 9505
EM 483:8

tanu

EM nr.-ta
EM 15569
EM 291:439

tanu

EM
EM
EM
EM

15798
15123
9554
9555

kised

EM 10397
EM 9553
EM 16327

kised
tanu
kised

IX
21. Phja-Eesti
22. Vaivara (Auvere kn.)
23. Simuna (V.-Maarja r.)

. . . .

- otsiktanu

X
24.
25.
26.
27.

Juuru (Rapla r.)

Rapla
Risti (Keila r.)
Risti (Keila r.)

tanu

XI
28. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) .
29. Risti (Keila r. )
30. Kadrina (Tapa r.)
31

- Rakvere

EM 18168
XII

32

- Tri
33
' Tri
34. Viru-Nigula

(Rakvere r.)

JM E 49
JM E 48
EM 12612

kised

EM
EM
EM
EM

15754
4672
15521
17300

kised

EM 17778
EM 17564
EM 15527

kised
tanu

EM
EM
EM
EM
EM

XIII
35.
36.
37.
38.

Juuru (Rapla r.)

Jelhtme (Harju r.)
Vaivara (Auvere kn.) . . . . .
Jhvi

XIV
39. Lganuse (Kivili)
40. Lganuse (Kivili)
41. Vaivara (Auvere kn.)

42.
43.
44.
45.
46.

XV
Vaivara (Auvere kn.)
Vaivara (Auvere kn.)
Rakvere
Jrva-Jaani (Paide r.) . . . .
Vaivara (Auvere kn.) . . . . .

15523
15568
k/r 1508/48
k/r 1603/15
19338

tanu
kised
tanu
kised
tanu

XVI
47. Jhvi
48. Jhvi
49. Lganuse (Kivili r.)

EM 17299
EM 1283
EM 14377

51

kised

50. Lganuse (Kivili r.)

51. Jhvi

EM 17667
EM 17292

kised
tanu

EM
EM
EM
EM

14964
17247
55
15531

EM
EM
EM
EM
EM

293:48
14375/5
17538
V/a 39/3805
139

EM
EM
EM
EM

10398
15529
930
11218/6

EM
EM
EM
EM

15530
293:236
18159
12915

XVII
52.
53.
54.
55.

Jrva-Anna (Paide r.)

. . .
Jhvi
Viru-Jaagupi (Rakvere r.) . .
Vaivara (Auvere kn.)
. . . .

.
.

kised

XVIII
56.
57.
58.
59.
60.

Lganuse (Kivili r.)

. . . .
Lganuse (Kivili r.) . . . .
Lganuse (Kivili r.)
. . . .
Ambla
Iisaku (Jhvi r.)

.
.
.

tanu

kised

XIX
61. Viru-Jaagupi (Rakvere r.) . .
62. Vaivara (Auvere kn.)
. . . .
63.
64. Rakvere

tanu
kised

tanu

kised

XX
65.
66.
67.
68.

Vaivara (Auvere kn.)

Vike-Maarja
Vike-Maarja
Vike-Maarja

. . . .

n
tanu

XXI
69. Risti (Keila r.)
70. Jelhtme (Harju r.) .

EM 293:98
EM 4713

tanu
kised

EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM

naiste srgikrae

XXII
71.
72.
73.
74.
75.
76.
77.
78.
79.
80.
81.
82.
83.
84,

Mustjala
Mustjala
Kadja (Orissaare r.) .
Pide (Orissaare r.) .
Jaani (Orissaare r.) .
Pide (Orissaare r.) .
Pide (Orissaare r.) .
Pide-Jaani (Orissaare
Saaremaa
Saaremaa
Jaani (Orissaare r.) .
Jaani (Orissaare r.) .
Pide-Jaani (Orissaare
Pide-Jaani (Orissaare

.
.
.
.
.
r.)

.
.
r.)
r.)

.
.
.
.
.
.

.
.
.
.
.
.

. .
. .
. .
. .

.
.

.
,

16621
12157
17069
290:598
10085
10178
10099
291:268
8031
8031
290:426
290:426
291:268
291:268

meeste srgikrae
srgikrae
lahtkrae

naiste srgikrae
srgiktis
srgilak
ktis
lak
ktis
lak

XXIII
85.
86.
87.
88.

Valjala
Valjala
Valjala
Valjala

(Orissaare
(Orissaare
(Orissaare
(Orissaare

r.)
r.)
r.)
r.)

EM
EM
EM
EM

292:75
11449
14372
290:326

tanu

EM 506:103
EM 290:318
EM 316:85

tanu

EM 10280
EM 10262
EM 10137

tanu

EM 291:234
EM 290:309
EM 290:311

tanu

EM

tanu

XXIV
89. Valjala (Orissaare r.)
90. Pide (Orissaare r.)
91. Pide (Orissaare r.)

XXV
92. Pide (Orissaare r.)
93. Pide (Orissaare r.)
94. Pide (Orissaare r.)
XXVI
95. Pha
96. Pha
97. Pha

(Orissaare r.)
(Orissaare r.)
(Orissaare r.)
XXVII

98. Mustjala

12220

XXVIII
99. Mustjala

EM 506:102
XXIX

100. Mustjala

EM 316:77

tanu

XXX
101. Mustjala

EM 290:286
XXXI

102. Kaarma

EM 290:304
XXXII

103. Kaarma

EM 290:306

XXXIII
104. Kihelkonna

EM

16499

EM

16505

XXXIV
105. Kihelkonna

tanu

XXXV
106. Jmaja

. . , , . . . . , . .

EM V/a 39/1371

,53

tanu

XXXVI
107. Kihelkonna
108. Karja (Orissaare r.)

EM 447:296
EM 17033

tanu

XXXVII
109. Karja (Orissaare r.)
. Krla

EM
16829
EM V/a 39/4935

tanu
- lahttasku

EM 249:14
EM 291:463

tanu
lahttasku

EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM
EM

XXXVIII
111. Karja (Orissaare r.)
112. Ansekla
XXXIX
113. Muhu
114.
115.
116.
117.
118.
119.
120.
121.
122
123.
124.
125.
126.

'

290:424
290:424
316:188
291:165
291:165
291:165
290:425
290:425
8064
316:190
316:190
291:166
8064
291:166

srgilak
srgiktis

srgikrae
srgilak
srgiktis
'
srgilak
srgikrae
srgiktis
srgilak
srgikrae
srgilak

XL
127. Muhu
128.
129.
130.

RKI
RKI 2757
RKI 2757
E M A 328:4

srgikrae
kiste rinnaesine
_ k i S t e lak
_

XLI
131. Muhu
132.

133^
"
134.
"
135.
136
137.

^
'

'

EM
EM
EM
' . EM
EM
EM
EM

316:60
316:61
316:49
483:233
459:54
459:54
459:54

mbrik
_
_ mbrik
_ seeliku ai
_

XLII
138. Muhu
139.
140.
141.

EM
8004
EM 290:347
EM 474:5
EM 290:377

54

argitanu

142. Muhu
143
144.
145.

EM
EM
EM
EM

292:73
527:30
18772/5
395:95

argitanu

XLIII
146. Muhu
147
148.

EM 253:23
EM 18917
EM 459:56

pllealane
"
..

EM
EM
EM
EM

V/a 39/2120
V/a 39/2131
282:134
282:150

~
~
~
~

Pllealane

argitanu

EM V/a 39/2198

sukk

XLIV
149. Muhu
150
151.
'52
XLV
153. Muhu

154
155.
156

RKI

uptt

eraomand
EM 18919/a

~
~

EM 298:26

sukk

RKI

sukk

EM 308:9

EM
EM
EM
EM

8026
8119
290:352
7878

harjutanu

..

EM

7960

harjutanu

EM
EM
EM
EM

290:334
5419
5701
5697

kinnas

XLVI
157. Muhu
XLVII
158. Muhu
XLVIII
159. Muhu

vai

XLIX
160. Muhu
161.
162.

163.

L
164. Muhu
LI
165.
166.
167.
168.

Emmaste
Emmaste
Phalepa
Phalepa

15

tanu
-

169.
170.
J
71.
172.
173.
174.

Kina
Phalepa
Reigi
Hiiu
Emmaste
Emmaste

EM
EM
EM
EM
EM
EM

4896
5696
4618
18609
'
291:194
K/r 1599/644

tanu

kiste liigkrae

krae

"
liigkrae

Lhendused:
EA
EM
JM
KM
RKI

ENSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseumi Etnograafiline Arhiiv

ENSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum
Jrvamaa Muuseum
ENSV Teaduste Akadeemia Kirjandusmuuseum
ENSV Riikliku Kunstiinstituudi kogu

56


, , . . - , , .
.
, - , , , ,
.
X. XIX ,
.
, , , .
,
.
, X. ,
.
,
, , ;
, ,
.
, ,
X. .

.57

 .
.
, ,
, .

. X.

.
.
- .

. .


. . . .
. , 1955 .

. ,

d C C
.
.

58


, , , . . , ,
, , . . ,
, . , ,
.
, . , . (
, , ).
,
.
,

, ,
.
, .

.
, , - , .
,
, , -

59

 , . , . ,
, . - ,
, , .
.
, ,
.
.

:
,
,
,
2.
,
:
,
,
,
,
,
,
!
,
3.
,
, .
XIX ,

.

60

 XVIII ,
XIX .
(
) XIX .
, . , XXIII . , (vaselised)'.
,
XIII , .

, (tinulised) 5 . XVII ,
6 . ,
XIX 7.
.
XVII 8 .
XVIII . ,
.
, , (kudrustarid).
- , ,
9 .
10.
XVIIXVIII .11

:
12. ,
, 13. XVIII
.
XIX .
XIX ,
,
. : (, ,
).
.

61

,
.
, .
XX .
, , , , . ,

.
( .
XX , . ).
XVIII XIX . .
, .
, , .
, XIX
XX ., , ( , ,
, .).
, ,
, , . . 14
, . , , (rummud, . . ), ,
(pvisilm)
,
(tsri risti ) 15.
(sba)
, ,
, , 16.

62

 (suke) 17,
, , (vaselised),
.

, , ,
18 . , , ; .
19.
, 20 , .

21 .
,
: ,
. . 2 2 .

. : ,
; ,
, 23.
, : (mnnakiri mnd
); (tornid ); (selaphjalised ) . . , . (Ladvad lindudele ), .
, , :
, ,
,
,
.

63

 ,
:
,
,

.
,
,
,
,
24.
.
. , .
,
.
(kised); (. . 95),
, , . .
, , , . .

.
.
. ,
, .
, .
;

64

 .
*

, , , ( ).
2 5
. XVI
.

(
), - ,
, . , . -
. . .
, XVIII , , .
XIX .
, , .
, , . ,
-,
2 6 .

(harjas), .

. ;
, , ,
(), .
. , . , .

65

 , (, , .).
, ,
. ,
. , , , .
(linik)
- .

. . .
.
, ,
, , ( ), , , ,
, . , , , , , .
27 , . , . XIX
. .
, . . (Haematoxilon campechianum), - ; - . (Caesalpinia echinata) (Bixa orellana) .
, . .
.

. . , -

66

 . :
, , , , ,
; , ,
(), ; ,
, , ;
, , ; , ;
.
()
() .
( ). (neiblu)
( -, . ).
XIX
, , . ,
, , , ,
, . ,
.
.

XVIII XIX , ,
, , , ,

, .
,
,
,

28. .
XVIII , .

67

- , '
, 29.
30.
XIX
.
( ), .
-
.
,

. ,
.
. , ,
, , 31 . , , 32. .
33; . 34.
,
.
,
.
,
,
,
35.
.
3 6 . .
XX ,
37.
,
-, , 38.

68

 39.
, ,
, . (veimevakk) , ,
, .
:
,
,

.

?

,
, . ..

. . . 4 0 .
, .
,
41,
, .
.

69

. . ,
XVIII ; , . (lillkiri) .
,
, .
,
, -
.
, (kised).

.
( 12)
(kised), (tanu) (linuk),
, . . ,
.
, .
, , , .
:
. ;
.
, ,
. , ,
.
, (plank)

70

.
( 1),

.
(tagid).

(tanu), .
. 7 , - - (psttanu torntanu -). ,
. , , - (laantanu .
1). 8 ,
- (kikktanu);
, ,
. -

, -
, .

, -
- (otsiktanu . 9).
- 1865 42 .
,
,
. .
- (linuk) (sabaga tanu
10). XVIII XIX
.
, , , - 43. ,
. .
, .
,

7/

 . ,
, .
.
- 4 4
, .
, .
, ,
.
- , , .
. . () , . ,
.
.
;
45 .

() , ,
.
, .
. ,
,
(. XII, 33; XV, 45).
- (. IV, 11; XVI, 47; XX, 65 . .).
,
, (. I, 2;
III, 6 .).
,
. : (. 1,2; , 4;
III, V, 12 .).

 ,

,
(. III, 5; XIII, 35).
, ; (. XIII, 38).
, , , (. XI, 29; XVI, 5i; XVII, 52). ; . (. IX, 23; XIX, 64).
, ,
1 5 . .
(. III,
7; XIV, 41; XV, 42, 43), (. IV, 11; XVII, 52),
(. V, 13; VIII,
20). , (. VIII, 19; XI, 28, 29),
(. IV, 10).
(. XIV, 39; XX, 65). (. XVI, 47,
48 ; . XI, 30 ).

, (. II, 4;
V, 14 .);
(. XIV, 40 .).
,
, , (. 1, 2; X, 26; XIII, 36).


, ,
.
(sabakiri ),
,

LA

73

 . , , ;
, ,
. ,
(. I, 1; II, 3; VII, 17).

,
, .
, ,
.
.
80% . ,
, , .
4 8; .
,
,
(. IV, 9; XI, 28; XVI, 48;
XIX, 61; XX, 67).
, (. V, 13; X, 26), (. V, 14) ) . XII, 32; XVIII, 59), .
.

( );
(. ) .

- ( . ) .

. , . , (. XIV, 39
.). , (. V, 12)
(. I, 1; II, 3, 4). , , .
,

7-f

, , , .
. .
- (. X, 24; XII,
33; XXI).
; ,
. , , ,
(. VI). . , - .
,
. ,
,
.
.
, ,
, , ,
,
. ,
, , , . (. XIV, 40;
XIX, 63).
( )
, ,
. , ,
, . (. XV, 43), , (. XVII, 55).
.
, , (. XVIII, 56, 58).
, , .
34 .

75

 , (. XV, 44;
XX, 66, 68).

(. V, 12; XIII, 36).
(. VII, 17; X, 25; XII, 32, 33),
, ,
. , ,
, (. VIII; X, 26, 27).

( ). ,
: ,
( ) ,
.
,
(. IX, 22).
. . .
.

. , . ,
,
,
.
: , .

: ,
. ,
,
. ,
,
. ,

. -

 , .
,
,
( 11 13). , .
46.
, .
,
. 50%
, ;
10% , ;
40% . .
,
. . .
, ,
, ,
. ,
, . ,
, (, .).

, :
. , ,
.

, (. IIX). . , ( ) .

, . , , (. VI, VII, VIII, 1520; IX, 2 1 - 2 2 ) . , . -

77

 (. V, 12).
.
-. (tlitanud) (- I; II; III, 68; IV, 10, 11).
XVIII (. II, 4).

, ,
. , .
, ,
, 17532 .
, , ,
, (. , ,
. III, 6).

, - 47.
, , , .
, , V, 13. .
(. X; XI; XII, 32, 33)
: .
, , . , - . ,
. . XI, 31. .
(- XIII- XVIII)
, . , , , -

78

 , . ,
. ,
, . ,
,
(, , , , .
XVIII, 59, ).
. XIXXXI , . ,
.

, . .
. .
,
, , . - , , - 4 8 .

- (. XII, 34). ,
.
. -
4 9 ( 14) ,
;
.
.
,
,
.
. , , . , XIX
.
.

7.9

. (. )
,
. , . ; , , ,
.
,
, .
, ,
. . ,
, , , .
. , , , . (. 3
)
, , , ,
.
- ,
, ( 15).
, ,
. , ;

80

 ,
. ,
;
( 16).
.
, .

, .
.

. ,
(. 17
).
. 2 : 1 . (nelatanu, . . ).
,
(nelatagant
),
(raamtanu - ).
,
. ( 18) , ( 19);
( 20).
( 21) . ,
;
. , .
, , ,
, , ,
, .
, . .

. ,
,
,
.

81

 ,
. :
, ,
.

(. XXII, 71, 74, 79, 80, 84). , , . (.
XXII, 73, 74) (. XXII, 79). 80 84 XXII

, .
. XXII, 72, 73, 75, 8183 , , , 1-
.
(. XXII, 73), (. XXII, 75).
(. XXII, 72)
, , , .
(. XXII, 82) . (. XXII,
81) .
.
(. XXII, 76, 77).
. , . .
- (. XXII, 78) .
. , . XXII,
7378, .

. ,
.
. .
.
, -

82

 . . .

;
.
, , ,
.
.
, .
. , (. XXIIIXXIV).
, ,
.

(, ), .

, .
, .
:
, .
.
: , , , . . - . , . ,
, , -. , .

; .
. , -

83

 , , , .
,

, , , , ,
, , .
.
, .
:

(. XXIII, XXIV, 8990) .
,
.
,
.
, , .
, , .

(. XXIV, 91). (. XXV, 92, 93).
, ,
.
, .
,
. . (. XXV, 94).
, .
, . XXV, 94,
. ,
.

84

 , , .
(. XXVI, 9597)
.
,
, ,
.
. , ,
. ,
. ,
, .

.

(. XXVIIXXX)
23 . , , . .

(nelatanud), (. XXVII, 98).
,
, .
.
. (raamtanu) .
.
(. XXVII, 89) .
,
.
(. XXVIII, 99) ,
. .
.

85

 (. XXIX, 100) . : ,
, ( ) ,
.
.
(. XXX, 101) . , .
,
.

.

. ,
.
. .
. ,
, .
, ,
, .
:

, .
(kukeharjad )

(. . XXXI, 102).
. , ,
.
. . - . ; (. . XXXII, 103).
(. XXXIII, 104)
; .
-

86

, ;
.
.
,
.

.
, , . . .
. , .
:
.

. .
( 18) - , . ,
.
, .
(. XXXIV,
105) .
.

. .
(. XXXV, 106)
,
.
. ,
. .
, .
, . . ;
.

87

 , .
, ,
, .
.
. XXXVI, 107 ,
.
. ,
. (tornid, selaphjalised
).

, XXXVI, 108.
,
. , .

. ,
.
(. XXXVII, 109) , .
,
, . . ,
.
(. XXXVIII, 111)
. .

( 17). , ,
; .
,
. , . ,
.

S8

 . ,
(ktkuub).
. , ,

. (. XXXVII, 110) .
(., , . XXXVIII, 112) . ,
. .
.

.
, , ,

(leikaja ), 50. XIX , ,
. ,
, . ,
- , ,
5 1 .
.
.
. .
, ;
( ). ,
. .
. , , ( , ),
(), ().
.

12

89

 . , 1 .
, . '
. ;
. : , , -
(kadrid).
, -. ,
. (
) - .
( 22). , ,
.

.
. ,
, .
, , ,
, , .
,
, .
, ,
.
( , , ) , . , , .
,
. , , .
.
.

90

 52 .
, ,
. . .
. , , ; ,
, , . ;
.
,
, , 1,
.
,
.
, ,
- .
, ,
, , - .
.
,
, , .
-.
(, , .).
. ,
, . , ,

.
.
(. , . XXVI, 97; XXVIII, 99). , . , , ,
.

91


;
, .
. , ,
, .

. (. )
, .
. .

.

. 4 5
.
. .
, 5 3 . .
,
, . , , , .
, ,
.
, (argitanu).
XX .,
.
, ( 23). ,
(muhumnd).
(ai) (). . , , ,

92

 , 54.
;
. , .
- ;

( 24).
,
(mbrik - - ) .
,
. ;
, , .
;
. , .
XIX , ; (seelik ).
, , , . (ai),
(klad).
.
; , .
(argitanu ) ( 25).
. , .
( , . , ).
- ,
,
. .
. . ,
, .

93

 ( 26).
.
,
, (vink).
, , . , .
, .
, . ,
( 27).

. , (harjutanu),
. ,
. ,
(. XLIX, 160163; . L, 164).
,
. , (kiritanu,
pevatanu) ,
.
; .
, . ,
,
, .
.

, ; .

-

94

 .
;
.
,
, . . .
, ,
.
. .

(mnnakiri). .
,
, , , . (muhu mnd),
(kaheksakand kaheksa ).
, , .
;
.
, , .
, .
, , , , .
,
.
,
, . ,
; , ,

.
, , , -

95

 , (. XXXIX, 113, 116).

(trkmed) , .
(. XL, 127).
, .
(. XLI, 132134). (XLI, 131).
, , . ,
, . (kirjutatud silmad ).

(. XLII). ( ) , : (loodus ); (laikord );
(pakud ); , (suurkiri
); (vahekord ) (nukupead ). , . .

, .
, ; LI- .

( 25).
.
( ),
, (. XLII, 145).
. ,
.

96

(. XLII, 142, 143);

. ,
, .
.
, . ,
(. XLII,
144, 145).
, , (. XLIII, 146, 148).
,
.
, .
, (. XLIV, 149, 150).
.
( 27 ) 55. , ,
; . , , , (rattad ). ,
, . ,
, ,
. , ,
, ,
, .
, , (. XL, 128,130).
.
,

13

97

 ,
. ,
(. XLIV, 149150), , ,
, (. XLV, 153156).

. , ,
( 24, . XL, 128130),
. ,
, . , .

.
, .
, ,
. , ,
.

; . (. . XLV, 153). , ,
,
, . ,
(. XLV, 154, 156), ( 28), ;
.
XX .

, (,
, . .). , .

. ,
,
.
, .
, ,
.

98

 XIX , , ,
.
,
, , , , .
, ,
, ,
. .
(. XLI, 137), (. XLI, 135) (. XLI, 136).
, , .
,
.
, .
, , .
, . , .
, , , ,
, . .
, - ;
, , , . .

.
, , (.
XLI, 135337). , ,
.
, .

99

 ,
,
(. XLIV, 152). (. XLIV, 151). ,
.
.
.
, .
, ,
, , . XX . (roositud vaibad, ),
, , , ,
( 29, . XLVI, 157). , , , (, ) (. XLVII, 158; XLVIII, 159).
.
, , .

(harjutanu). ,
. XVIII 5 6 ,
XIX .
.
15' . (.
XLIX, 160162). :

, , , , , . , , , . - -

100

 . . ,
(. XLIX, 160 161, 163).
, . . .
,
(. L, 164).
, . 5 7
58 .
,
, . ,
,
.
, ,
,
, , , ,
.
,

(. L, 164 ) 59.
, , .
, , .
(. XII, 34),
, .

, , , , . . , : .
, .

101

, , , ,
.
;
, , .
.
.
.
, .


.
. , , ; ,
. .
,
. , .
,
, .
.
,
. .
, .
, (roosimine
). , , ,
, , ( ). ,
, .
, .
.
, . -

102


, , . .
. , , .
, , .
,
.
,
, , .

, , .
( )
, . , .
, .
, ,
, ,
.
.
.
. , ,
, ,
. , , , , . ,
.
,
,
. .,

. ,
, .

, . -

103

 ()
.
(, ).
,
;
,
. ,
,
(. XLIV, 151 152). , , .
, . XLVI, 157.
, . , .

. (. )
,
60.

( 6).
70- XIX
,
.
, . , , .
, ,
,
,
61.
.
,
, .
,
6 2 .
. , . , .

104

 , , (liigkrae
). , ,
, ( 30).
.
.
( 31-),
(lapititanu) (pstitanu).
, (. 6). (raagtanu), . ( 31-6).
(murtus , , , ,
).
.
,
(vatt ).

.
, ,
,
. . . . 1,5
5 .
, ( ).
, , ,
.
, ,

, (. LI, 173,
174). ,
(. LI, 172).

,
. ,

14

105

,
.
: , .
:
(. LI, 165, 167), (. LI, 166, 168- 170).

,
(lhtrid ) (. LI, 165, 167, 170).
, (. LI, 166, 168,
169). . , ,
,
, 6 3 .
, , , .
, , (. LI, 171); . .
,
, (vnk).
.
, .
. .
.

,
.
, .
,
(,
, . .).
, . ,
. ,

100

 , ^;
.
, .
(aasik ).
(kalarood
), . ,
' . .
.
. ,
. ,
:
, ,
, !
,


.

; ,
(. LI, 171).

. , . . , ,
. .
, .
:
.
.
.
.
;

107

 .
;
. .
, ,
.
*

, . .
, ,

.

108


1. . . . , 1936, . 212213. , 1937.
2. . Laugaste Valimik eesti rahvalaule, Tallinn,
1948, . 25.
3.
4.

5.

6.

7.

8.
9.

. . .
VIII. , 1950, . 122.
. 1872 . , (. . Tallgren Saaremaa
ja Muhu mumasjnused, Tartu, 1924, . 134).
1917 . - , XIV . ,
.
1670 . - ,
, 28 .
( _ 7739 9231)

;
.
, ,
.
, (. 4243).
. Olearius Persianischer Rosenthal, Schlesvig, 1654, . 107.
A. W. Hupel Topographische Nachrichten von Licf- und Ehstland, II, Riga,

1777, . 179.
10. . 8129 291 : 531; - 4636.
11. . J. G. Georgi Beschreibung aller Nationen des Russischen Reichs I, Petersburg, 1776, A. W. Hupel . .
. 79,
(kised) , .
, . 1,
; (linuk), , ,
.
, ,
2579.
12. . . Iieikel Die Stickmuster der Tscheremissen, Hels. 19101915, . 5456,
. 710.

109

13. . . , ., 1872, . VI.

14. , . , , (sba) . .
15. . 7148 13761.
. . . , .
, -., 1936, . 56.
16. . 151 : 18, . W. Hupel . . . I,
;
, (sba),
.
17. 7739 9231.
18.
(. , II, ,
.-., 1951, . 468, 475477).
19.
20.
21.
22.

. . . . ., . XIII.
. 16, . 426.
. . . , ., 1951, . 102 103.
., , :
,
:
,
,
.
. . 42,785/6(5). . . .

23.
24.
25.
26.
27.
28.

29.
30.
31.
32.
33.
34.
35.
36.
37.

. . . 1950, . 225.
23, 434/6 (11). . . .
(valmal vatman).
- , , . . (. . W. Hupel . ., / II, . 340).
. . IV 7, 495/6.
6, . 191; . . 41, 531.
, (. 15872).
15798.
3589, 3598.
7721.
1, . 249, 10851, 10860.
18, . 66.
10, . 335.
16, . 407. . . .
51, . 4.
, ( ), ,
. .
. , . -

38.

39.
40.
41.
42.
43.
44.

25- (. . XX )
. , . :
, . . (. 43,
. 487497).
:
, , ,
(. 10852).
. . . IV 9 . 291/2.
. . . stk 38(19) . . .
8, . 68.
291 : 439.
J. Manninen Eesti rahvariiete ajalugu, Tartu, 1927, . 68.
10410.

45. ,
( 85%). , (. III, 8; V, 12;
X, 25) , ,
(. XVII, 55; XVIII, 5658).
46. . . IV 9, 231/42.
: (lihtsad klad ); (loogelised klad ); (kahejalgsed
); (pilud ); (ristpilud ) . . (kirburedel ).
47. III, 8, ,
.
48. - 12612, 12674; 17272; 5102;,
- 19252.
49. 291 : 468.
50. 2, . 35/7.
51. 12 . 261.
52. 2, . 37.
53. ,
.

.
.

(veimevakk)
, .
, , -

54. . . . , 41, 531.

55. ( 27)
. . .
56. 290 : 352.
57. 7886 : 7976.
58. 3475, 9549.
59. .

///

60. 1890 .
, , ,
, , (. 18, . 435).
61. 18, . 30.
62. ,
,
(. 18, . 434).
63. . . . . III, . . 16.
64. . . .

112


1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.

,,

,,

,,

26. .
27.

28.

29.

30.
31.

.14

-


.
.
.
15527
1558
13167
17402
12778
11762
19410
291 : 468
12157
10199
291 :319
13395
12220
2S0 : 307
316: 81
291 : 392
291 : 165
328 : 4
506: 104
316 : 96
18924-
264 : 5
522: 17
18772
345: 12
3 0 8 : 9
18609
406 : 16
4910

113

 JI
: ; ;
, .

1.
2. (/ )

85
13453

3.

. . ,
4. (- )

86 293 : 208

5.

(- )
7.
8. - (- )

6.

9. -

(- )

v/a 39/1044
4725
17274
10383

293 : 261
293 : 263
9418

12.

(- ) , . .
13.
14. - (- ) .

12649
766
10388

15. (- )

17703
17675

88
503/1

10.
11.

(- )

16.

17.
18.

114

ii

viii
9505
483 : 8

19. (pi- )
20. .

IX
21.
. . . .
22. (/ ) . . .
23. (- -)

15569
291 : 439

X
15798
15123
9554
9555

. .
. . .

- (- )
(- )
. . .
(- ) . . .

10397
9553
16327
18168

24. (/ )
25.
26. (- )
27.

. . . .
.

XI
28.
2.
30.
31.

XII
32.

33
34. -

(- )

49
48
12612

XIII
35.
36.
37.
38.

(- )
. . .
(- ) .
(/ ) . .

15754
4672
15521
17300

XIV
39. (- ) .
40.
41. (/ )
. .

17778
17564
15527

XV
42.
43.
44.
45.
46.

(/ )

- (- )
(/ )

. .
. .

15523
15568
/ 1508/48
/ 1603/15
19338

115

XVI
47.
48.
49.
50.
51-

17299
1283
14377
17667
17292

14964
17247
55
15531

.
.

56. (- ) . .
57.

. .
58.

. .
59.
60. (- ) . . . .

293 : 48
14375/5
17538
v/a 39/3805
139

10398
15529
930
11218/6

(- )

. .
. .

"

XVII
52.
53.
54.
55.

- (- )
.

- (- )
(/ ) . .

XVIII

XIX
61.
62.
63.
64.

- (- )
(/ )
. .

.
.

XX
65. (/ )
66. -

15530
1 2 : 236

<

18159
12915

293 : 98
4713

. . .
. . .
. . .
. . .
. . .

. . .

291 :268

68

XXI

69. (- )
70. (- )

XXII
71.
73.
74.
75
76.
77.

72

(- )

78. -

16621
12157
17069
290: 598
10085
10178
10099

116

-
-

"

79. .
80.

81. (- )
82.

83. -

84.

. . .
. . .
. . .
. . .

8031
8031
290: 426
290:426
291 :268
291 :268

292:75
11449
14372
290:326

XXIII
85.
86.

87.

88.

(- )

.
.

.
.

(- )

. .
. .
. .

XXIV
8.
90.
91.

506: 103
2 9 0 : 3 1 8
3 1 6 : 8 5

XXV
92.
93.

94.

(- )

. . .
. . .
. . .

10280
10262
10137

. . .
. . .
. . .

291 :234
2 9 0 : 3 0 9
2 9 0 : 3 1 1

XXVI
95.
96.

97.

(- )

,.

XXVII
98.

12220

XXVIII
99.

506: 102

XXIX
100.

3 1 6 : 7 7 ,

XXX
101.

2 9 0 : 2 8 6

XXXI
102.

290: 304

XXXII
103.

290 : 306

117

XXXIII
104.

16499

XXXIV
105.

16505

XXXV
106.

v/a 39/1371
XXXVI

107.
108. (- )

447: 296
17033

. . .
. . .

16829
v/a 39/4935

249: 14
2 9 1 : 4 6 3

XXXVII
109.
110.

(- )

XXXVIII

111. (- )
112.

XXXIX
113. .
114
115.

116
117.

11 8
11 9
120.
121.

122
123.

124.
,,
125.
,,
126

290:424
290:424
316: 188
291 : 165
291: 165
291 : 165
230:425
290 : 425
8064
316: 190
316: 190
291 : 166
8064
291 : 166

XL
127. .
128.
129.

130

2757
2757
328 : 4

3 1 6 : 6 0
3 1 6 : 6 !

XLI
131. .
132,

, , . , , . .

133.
134
135.

316 : 49
483 : 233
459 : 54

136.
137.

-
-,

4 5 9 : 5 4
4 5 9 : 5 4
XLII

138. .
139
140.

141.

142.
143.

144.

145

8004
290 : 347
474 : 5
290: 377
292 : 73
527:30
18772/5
395 : 95

XL11I
146. .
147.

148.

253: 23
18917
459 : 56

XLIV
149. .
150
151.

. . . .
152.

. . . .

v/a 39/2120
v/a 39/2131
282: 134
2 8 2 : 150

XLV
153. .
154.

155.

v / a 39/2198

18919-

156
XLVI
157. .

298: 26

3 0 8 : 9

XLVII
158. .
XLVIII
159. .

119

XLIX
160. .

8026

16 1
16 2
16 3

8119
290 : 352
7878

L
164. .

7960
L1

165.
166
167.
168.
169.
170.
171.
172.

173.
174.

290 : 334
5419
5701
5697
4896
5696
4618
18609

291 : 194
/ 1599/644

( ) <

( ) .

.
.
.
.
.

120

FOTOD

ii

12

17

18

21

24

TABELID
!

350

mm

III

300 mm

270

mm

370

mm

VI

245

mm

YII

17

355

mm

18

330

mm

VIII

mm

IX

23

250

mm

250

mm,

XI

31

350

mm

XII

34

495

mm

XIII

"*"

38

345

XIV

357

mm

XVII

:t55

mm

XVIII

59

350

mm

XIX

260 mm

XX

6 5

)^("1 ~ ~ " "~~~ ~~ X

''

392 m m

XXI

70

420 mm

XXII

AMMUWAVANVMV,V;\W..V,W.N
m l i n u n i . ,.......

m/n

__ _
mm

.
160

mm

XXIII
H R M M

mx

JRK X K

M M M M

* X X

HM

M M M M

8 5

.MM M M M

280

m m m mm

1
280

350

XXIV

280

91

mm

280

mm

280

mm

xxxv

380

mm

XXVI

XXVII

7184

xxxv

XXXI

XXXII

XXXIII

XXXIV

xxxv
e

8'

XXXVI

XXXVII

380

mm

XXXVIII

XXXIX

XL

XLI

133

135

137

137

mm

132

137

mm

137

mm

134

137

mm

280

mm

280

mm

280

mm

XLII

138

122 m m

122 m m

139

MMM

IIIHIIHI
122 m m

145

122 m m

250 m m

XLIII
.KfUKKU,

Pt

IwMi
2S mm

xliv

280

mm

XLV

XLVI

VII

XLVIII

159

300

mm

xlix

163

280

LI

171

**-. /
174

/25 mm

SISUKORD
Saateks

Sissejuhatus
Phja-Eesti tikand
Saaremaa tikand
Muhu tikand
Hiiu tikand
Mrkused
Fotode loetelu
Tabelite loetelu
Fotod
Tabelid

7
16
24
33
42
46
49
50
.

121
139

57

59
70

80

. .

92
104
109
113

114

121

139

I

X.

, 10
Toimetajad R. M g i ja . V a s s i l j e v
Kunstiline toimetaja H. V i t s u r
Tehniline toimetaja H. V e b e r
Korrektorid
S. K i v , E. V I d n a ja V. M i h h a i l o v s k l
Ladumisele a n t u d 24. V 1955. Trkkimisele a n t u d
1. XII 1955. P a b e r 60:92, . Trkipoognaid 24,5.
A r v u t u s p o o g n a i d 17,79. T r k i a r v 7000. MB-19049.
Tellimise nr. 1958. Trkikoda hiselu, Tallinn, Pikk
t n a v 40/42. Vrvilised tabelid, eesleht ja kaitsembris t r k i t u d t r k i k o j a s Oktoober, Tallinn. Tartu
m a a n t e e 49.
Hind rbl. 29.70
77

tw . w

44