Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskond Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ppetool

Ktlin Leokin

NAISTE FRISUUR 1930. AASTATE EESTIS HISKONNA PEEGLINA

Magistrit

Juhendaja: PhD Anu Kannike

Tallinn 2009

SISUKORD
SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. 1930. AASTAD: MUUTUSED ARGIKULTUURIS JA MTLEMISES. NAISTE EMANTSIPATSIOON ..................................................................................................7 2. MOODSAD FRISUURID .......................................................................................11 2.1. Juuksemood sotsiaalse nitajana.......................................................................12 2.2. Ajastu frisuurid .................................................................................................14 2.2.1. 1930. aastate esimene pool poisipea vidukik ......................................15 2.2.2. 1930. aastate teine pool naiselikkuse renessans juuksemoes..................17 2.2.3. Soengu olulised elemendid ........................................................................19 2.3. Elegantne mees .................................................................................................22 3. SENINGEMATU JUUKSEMOES.......................................................................25 3.1. Juuksetstuse tekkimine..................................................................................25 3.2. Moodne tehnoloogia vrvimine ja psilokid .................................................29 3.2.1. Vesilained ..................................................................................................29 3.2.2. Kodune lokitegemine .................................................................................30 3.2.3. Elektri(auru)lokid.......................................................................................32 3.2.4. Kestvus-aurulokid ......................................................................................36 3.2.5. Vrvimine ja pleegitamine.........................................................................38 3.3. Juukseravi .........................................................................................................43 4. MOE JA TRADITSIOONI SUHE ARGIELUS......................................................52 KOKKUVTE ............................................................................................................59 CONCLUSION............................................................................................................62 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS..............................................................65 JUUKSETERMINID ...................................................................................................69 LISAD..........................................................................................................................70 Lisa 1. Valik Eesti naiste fotosid 1930. aastatest.....................................................70 Lisa 2. Tallinna gmnaasiumipilased aastast 1934................................................73 Lisa 3. Valik moodsaid kbaraid .............................................................................75 Lisa 4. Juuksuri triistu..........................................................................................76 Lisa 5. Kodused abivahendid...................................................................................78 Lisa 6. Ksitliste ldine otsitus ametialade jrgi. ................................................79 Lisa 7. Juuksetstuse ja kntepuhastamise ttubade mrus.............................81 Lisa 8. Kestvad lokid ...............................................................................................82 Lisa 9. Valik reklaame .............................................................................................85 Lisa 10. Luuleread moodsast naisest .......................................................................88 NITUSEPROJEKT Juukses on Wgi .......................................................................90 1. Kontseptsioon ......................................................................................................90 2. Eksponaadid.........................................................................................................95 3. Fotomaterjalid ......................................................................................................95

SISSEJUHATUS
2007. aastal kaitsesin Tallinna likooli Ajaloo Instituudis bakalaureuset 1930. aastate eesti naiste juuksemood ja hooldus moodsa hiskonna vljendusena ning kesolev magistrit on jtk, edasiarendus mainitud bakalaureusetle. Magistrit eesmrk on helt poolt astuda esimene samm titmaks olulist lnka, peatkki eesti moeajaloos ja ka etnoloogias: kajastada juuksemoodi Eesti Vabariigis 1930. aastatel. Teisalt on t eesmrgiks vaadelda Eesti hiskonda mainitud kmnendil esmapilgul marginaalse ja isegi thisena niva elemendi juuksemood kaudu. 1930. aastad on Eesti Vabariigi ajaloos olnud murrangulise thendusega: see oli periood, mil kis iseseisva Eesti riigi lesehitust, ajastu mrksnadeks on ka poliitilised pinged, rahvusvaheliste suhete edendamine, rahanduskriis jne. Kultuurilises ning sotsiaalses mttes oli samuti tegemist huvitava ajajrguga: itses restoranikultuur, valiti esimesed Miss Estoniad, naiste roll hiskonnas ning nende aktiivsus hiskondlike otsuste tegemisel ja kaasarkimisel ajapikku kasvas. Sel ajajrgul aktiviseerus ka dialoog vlimuse ning ilu ksimuste le, samuti kommete lihvimine moodsa eurooplase tasemele. Magistrit temaatika juuksemood - kirjeldab hiskonda ning inimesi 1930. aastail argielu detailides uudse nurga alt ning esmapilgul oma thisuses enam kui senini arvanud vi melnud oleme. Eesti hiskonna moderniseerumine 20. sajandil, tpsemalt 1930. aastatel on oluline ksimus, mida on seni peamiselt vaadeldud poliitilise ja sotsiaalajaloo seisukohalt, vhem thelepanu on saanud inimeste argikitumise ja mentaliteedi tasand, kuid moodne hiskond ei oleks sndinud ilma muutusteta argikitumises ja mtlemises.1 Juuksemood ei olnud sel ajajrgul pelgalt
1

Muutused hiskonnas andsid ainest ka sule haaramiseks: A. Trilljrv kirjutas luuletuse Paula, sul on poisipea, mille viisistas P. Tammeveski ja esitas Ants Eskola. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivist oli suur nn leida seni avaldamata August Krupi poolt kirjutatud daamidele phendatud vrsiread 1927 aasta lpust,

juuksemood, vaid ktkes endas oluliselt rohkem. Juuksemood 1930. aastate thenduses ei ole vaid visuaalne fassaad, mida neme vanadelt fotodelt muuseumis, see sisaldab endas lisaks moetrendile ka tstuse, tehnoloogia arengu, vimaluste avardumise ja moodsa hiskonna aspekti. Juuksemood oli mrksnaks, mis vljendas naiste jaoks sotsiaalsel tasandil palju rohkemat. Magistrits vtan vaatluse alla tollase naiste soengumoe, uurin kust ja miks srane mood eesti naiseni judis, miks see nnda kiiresti nii maa- kui linnanaiste poolt omaks veti. Teisalt arutlen phjuste le, mis on srase juuksemoe tekkimise hiskondlikud ning sotsiaalsed phjused Eesti kontekstis ning laiemalt maailma kontekstis (lhike juuksemood oli samal perioodil valdav nii terves Lne- Euroopas kui ka Ameerika hendriikides). Magistrits esitan ksimuse ka moe, ideoloogia ja traditsiooni suhte kohta argielus. T on mtteliselt jaotatud kaheks osaks: esimene osa on n. teoreetiline arutelu ja teine osa sisaldab endas kunstiprojekti kirjeldust, milleks on magistrit osana korraldatud nitus Juukses on Wgi. Esimene osa on jaotatud neljaks peatkiks, milledes vaatlen muutusi argikultuuris ja naiste sotsiaalses kitumises 1930.aastatel, ksitlen juuksemoodi kmnendi esimesel ja teisel poolel. Kolmandas peatkis kirjeldan seningematut juuksemoes juuksetstuse tekkimist, uut moodsat tehnoloogiat psilokkide, juuste vrvimise ja juukseravi nol. Neljandas peatkis esitan ksimuse moe ja argielu traditsiooni kohta. T esimese osa juurde kuuluvad ka lisad, kuhu olen koondanud illustreerivat fotomaterjali nii soengute, soengute juurde kuuluvate populaarsemate kbaratpide kui ka juuksurimasinate kohta, kajastan mningast statistikat, olen lisanud hulga olulist reklaammaterjali, samuti juuksurite poolt avaldatatud teavet psilokkide tegemise kohta, juuksetstuse ttubade mruse ja nited mnede koduste abivahendite kohta. Teine osa, nagu eespool mainitud, sisaldab endas magistrit kunstiprojekti nituse Juukses on Wgi kirjeldust. Kirjutan lahti nituse kontseptsiooni, toon vlja nitusel kasutatava pildimaterjali ja rgin eksponaatidest.

milles ta krvutab vana ja moodsat hiskonda lbi naiste riide- ja juuksemoe. Vt. Lisa 10 Luuleread moodsast naisest, lk. 86.

Allikatena kasutan Eesti Rahva Muuseumi (edaspidi ERM) arhiivikogusid, tpsemalt ksimustelehtesid nr. 205, 1999 Puhtus ja mustus ning nr. 193, 1994 Argielu tavad ja reeglid. Olulise materjalina on kasutusel ka 1930. aastatel vlja antud moodsa elu manuaalid ning n. eneseabipikud, samuti vlismaised moekultuuri ja teooriaid hlmavad uurimused, eesti etnoloogilised ning kultuuriloolised artiklid ja uurimused. Perioodikavljaannetest kasutan 1930.aastate naisteajakirju Eesti Naine, Maret, Taluperenaine, Ajakiri Kigile, Tants, film ja mood ning valitud artikleid ajalehest Postimees. Vrtusliku allikana on kasutuses ka intervjuu eluaegse juuksuriga Keavast, Raplamaalt.2 Kasutatud fotomaterjalid prinevad Eesti Filmiarhiivist, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumist, Eesti Vabahumuuseumist ja paarist erakogust. T olulisusest. Soome ajaloolane Kalervo Hovi on vlja elnud he kesoleva t seisukohalt olulise mtte. Ta tleb, et ajalooteaduse phithelepanu on koondunud riiklikul tasemel suurele poliitikale, suurte parteide ja valitsuste sisepoliitikale, ksitletud on rahvusvahelise majanduse vi suurte firmade majandusajalugu, rahvahulkade ja hiskondlike struktuuride sotsiaalset ajalugu, suurte aadete ajalugu, krgete teaduste ja kunstide kultuuriajalugu, thtsate isikute isikuajalugu. Argielu ajalugu ehk marginaalajalugu on selle kige krval varju jnud.3 Magistrit temaatika on ks thtis kild eesti argielu ajaloost, marginaalajaloost. Temaatika on oluline ka eesti moeajaloo seisukohalt: meil on siiani puudu peatkk soengumoest, seni ei ole veel ilmunud levaadet eesti naise soengumoodidest, kttesaadavad on vaid vlismaised entsklopeedilised levaated leldisest maailma moeajaloost, milledes muuhulgas on ksitletud ka soengumoodi ning mned ksikud ksitlused soengumoe ajaloost ja olulisusest kultuurifenomenina4. Bakalaureusetna on
Juuksur Anna Heisla Raplamaalt, Keavast, snd. 1921. Autori arhiiv. Hovi, Kalervo. Kuld Lwi ja Kultase ajal. Talinn 2003, lk. 10. 4 Vlismaistest, ainult juuksemoodi ksitlevatest teostest nimetaksin siikohal nelja olulisemat, mis Tallinna raamatukogudes kttesaadavad on: Richard Carson Fashions in hair: the first five thousand year, London 2001. Teos hlmab juuksemoodi lbi erinevate ajastute tnapevani vlja. Raamat on peaasjalikult oluline moeajaloolastele, teatridisaineritele, juuksekunstnikele, illustraatoritele, kuid kahjuks kesoleva t seisukohalt pakub ta vhe, ksitledes 1920. ja 1930. aastaid vaid paaril lehekljel ja vga ldistatult, kuid ldise soengumoe arengu huvides on see kahtlemata oluline allikas. Steven Zdatny Hairstyles and fashion: a hairdresser's history of Paris, 1910-1920, Oxford 1999. Vga oluline ja phjalik teos helt poolt terve kmnendi, teisalt kogu ajastu soengumoe kujunemisest. Juuksemoe arengut vaadeldakse hooaegade kaupa Pariisi nitel. Caroline Cox ja Lee Widdows Hair and Fashion, London 2005. Autorid ksitlevad juuksemoe ajaloolist arengut koos selle thtsusega tnapeval, keskendudes vtmemomentidele 1920.aastate poisipeast 1960.ndate pikajuukselise hipisoenguni. Samuti vaadeldakse phjalikult juuksevrvimise traditsiooni tekkimist ja olulisust juuksemoes. Autorid avaldavad arvamust, et juukselikus ja juuksemood ei ole enam pelgalt pealetung juuste
3 2

ksitletud

juuksetstust

Tallinnas

20.

saj I poolel.5 2004. aastal Eesti

Humanitaarinstituudis kaitstud ts on antud levaade juuksetstuse olemusest Tallinnas 20. saj esimesel neljakmnel aastal. Ksitletud on ametiorganisatsiooni arengut ja tegevust, juuksurite vljapet, juuksuriridele kehtestatud sanitaar- ja tajanudeid. Kesolev magistrit on katse soengumoe osas tita olemasolevat lnka moeteaduses, etnoloogias ja marginaalajaloos, sisaldades endas uurimust kmnendi soengumoe taustast ja suundadest, andes levaate kasutatud ning praeguseks snagi unustusehlma vajunud vanadest tehnoloogiatest ja vtetest soengu kujundamisel. Magistrit temaatika on oluline ka seetttu, et vaatleb hiskonna moderniseerumisprotsesse ning pdeid, samuti ideoloogia, moe ja argipraktika vahekorda teistmoodi, uudse nurga alt. T teema on oluline oma interdistsiplinaarsuse poolest, olles osaks nii kunstiteadusest, sotsiaalajaloost, etnoloogiast kui varem mainitud moe- ja marginaalajaloost, samuti on ta allikas keemiateadusele, sisaldades endas tol perioodil propageeritud juukseravi vahendite keemilisi retsepte. Vhemthtis ei ole ka asjaolu, et magistrit nituseprojekti raames nnestus kokku koguda hulk juuksuri tvahendeid esimese vabariigi perioodist, mis vastasel korral oleksid tenoliselt leidnud oma kuulsusetu lpu ajaloo pgikastis.

taltsutamisele ja mugavusele, vaid kultuurikoodide ja thenduste hinemine koos vimalusega luua kellestki kndiv kunstiteos. Nauditav tekst on vrtsitatud ohtra pildimaterjaliga erinevate ajastute moeikoonidest. Victoria Sherrow, Encyclopedia of Hair: a cultural history, London 2005. Autor uurib juuksestiilide mju ja thendust erinevates kultuurides lbi ajaloo. Oma laiahaardelisuses sisaldab ta biograafilist informatsiooni (nt. Max Factor), rahvuseid ja riike, juuksestiile (nt. poisipea) ja muid juustega seotud valdkondi (nt. km, juukseehted). 5 Kelnik, Agnes. Juuksetstus Tallinnas 20. saj. I poolel. Eesti Humanitaarinstituut. Eesti kultuuriloo ppetool. Tallinn 2004.

1. 1930. AASTAD: MUUTUSED ARGIKULTUURIS JA MTLEMISES. NAISTE EMANTSIPATSIOON

Esimese maailmasja aegsel ja jrgsel perioodil saavutasid naised Lne-Euroopas suurema iseseisvuse ning hiskondlikul tasandil soovisid nad samuti saada ha suuremat ja mrgatavamat rolli, vrdsust meestega. Juba sja-aastatel kutsuti naisi les titma lnka pllul ja laskemoonatehaste tlistena, petajatena, samuti vtma le meeste tid, mis polnud tagalatga seotud. Tavatumatest erialadest titsid naised oma rolli luureteenistuses ja isegi spionaais.6 Eesti Vabariigis said naised phiseadusega poliitilised igused, mille eest sookaaslased mitmetes Euroopa riikides ning Ameerika hendriikides olid videlnud sada ja rohkem aastat. Suur muutus lnemaailma naiste elukorralduses Esimese maailmasja jrgselt oli see, et paljud keskklassi naised ei saanud vi ei soovinud majanduslikel phjustel enam olla vaid koduperenaised, tegeleda koduhoidmise ja laste kasvatamisega, vaid neil tekkis tahtmine vi vajadus teha palgatd. Ka osa eesti naiste jaoks oli palgatle minek rahamurede lahendamiseks praktiline valik, paljud noored kolisid tpuuduse tttu maalt linna vabrikutd tegema, haritumad noored naised suundusid prast keskkooli lppu niteks kontoritle. Naiste tleminekule ei vaadatud sageli siiski hea pilguga: Need nnetud naised pole sdi. Nad on selle kurva arengu esimesed ohvrid mis nuab naiste t. See sotsiaalne paise, mis riskib, kui ei veta tarvitusele abinusid, svitada meie tsivilisatsiooni perekonnaelu kadumisega, on feminismi progressi nime all tuntud liikumise paheklg. Moodsad kombed on naise igati vabastanud, teinud temast mehe teise vljaaande. /.../ Moodsate kommete ge evolutsioon sunnib naisi kigist keskkonnist kodanlusest ja tliskonnast valima endale mingisugune kutse, just samuti, kui seda nutakse mehilt. See feministide pdluste ootamatu vit vabastab naise tihti liig kitsarinnalisest meheikkest ja vimaldab talle rahulduse tiendada mehe palka, mis pole piisav.7

6 7

Mulvey, Kate ja Richards, Melissa. Meie sajandi iluideaalid: naiste imago 1890-1990. Tallinn 2000, lk. 83. Paldrock, Aleksander. Edu, tervis, ilu: moodsa seltskonnainimes manuaal. Tallinn 1932, lk. 295.

20. sajandi algust Eestis iseloomustab eelkige limumine modernse Euroopaga: toimus kiire leminek agraarselt talupojakultuurilt euroopalikule linnakultuurile. Majanduse kiire areng phjustas rahva elamaasumise maalt linna, sest klas ei jtkunud enam kigile td ning mindi linnadesse ja alevitesse vabrikuleiba teenima. Maarahvas oli kigele linlikule avatud ning linna argikultuuri ilmingud, alustades linnamoe ja -kommetega ning lpetades majasisustusega, pimusid seniste traditsiooniliste tavade ja arusaamadega. Areng linnakultuuri suunas phjustas ka muutusi hiskonna svastruktuurides nagu vrtushinnanguis, kitumises ja mentaliteedis, ksikisiku roll hiskonnas sai senise kollektiivse ning seisusliku kuuluvuse asemel peamiseks.8 Eesti Vabariigi aastaid iseloomustab enim miste moderniseerumine. Lne elukorralduses eristatakse modernsest hiskonnast rkimisel nelja tahku: tarbimismodernsus kttsaadav on hulk elu mugavaks tegevaid tooteid, seda toestab healoluriigi-diskursus, kuid ka kommertsiaalses meedias ning reklaamides kujutatav ideaalmaailm; majanduslik modernsus rielu korralduslikud phimtted, mis tunnustavad vaba ettevtlust ja toetuvad turumehhanismidele; institutsionaalne modernsus hiskonna ldiste asjade korraldamine lbipaistvalt, toetub inimiguste ning demokraatia phimtetele; vaimne modernsus teadusliku mtlemise ja mistusliku loogika domineerimine. 21. sajandil on modernsuse aspektid kll mnevrra kriitikatule alla sattunud,9 kuid eelpoolkirjeldatud modernsuse tahkudele tuginedes vastas Eesti Vabariik 1930. aastatel kigiti modernse riigi mistele. Ajastu mrksna moderniseerumine toimus igal hiskonna tasandil: vaimsel, moraalsel, kultuurilisel, majanduslikul. Euroopast kujunes 20. sajandi alguses noore eesti rahvuskultuuri peamine ihaldusobjekt ning igaklgsele elanikkonna mtte- ja eluviisi Lne-Euroopa riikide eeskujuni viimisele aitas kaasa riiklik propaganda. Eriti elavaks kujunes diskursus hgieeni, tervise, moodsa majapidamise, seltskondliku kitumise, moodsa vlimuse jmt. le. Vaimset moderniseerumist kiirendasid ja soodustasid arvukalt vlja antud eestikeelsed kirjandusvljaanded (ha populaaremaks said ilu- ja tervisealased raamatud ning manuaalid) ja regulaarselt ilmuvad ajakirjad10.

8 9

Prdi, Heiki. Argielu leminek agraarajastust moodsasse hiskonda. Eesti Rahvakultuur 2008, lk. 479. Raud, Rein. Modernsus ja tema teisikud. Essee ajakirjas Director 2/2002, lk. 46. 10 Naistele hakati regulaarselt vlja andama ajakirju Taluperenaine, Eesti Naine, Maret, Ajakiri Kigile, mis jagasid informatsiooni nii moodsa kodukujunduse, uute euroopalike roogade valmistamise, ksitnippide, moodsa vlimuse kujundamise jne osas.

Hoogustus seltsiliikumine ning histegevuse areng, mis vimaldas helt poolt seltskondlikku suhtlemist ja meelelahutust, teisalt mningast eneseteostust. Seltsitegevus mngis muuhulgas rolli ka hiskonnaelu korraldamisel. Seltsiliikumisel oli samuti rahvavalgustuslik ning ldhariv funktsioon, eesmrgiga levitada euroopalikku moodsust, vaimsust, tavasid. Laiahaardeliseks kujunes ka naisliikumine. Eesti naiste sotsiaalsete probleemidega (emade ja laste kaitse nrkus, ebavrdne ttasu, varaline diskrimineerimine jne) hakkas ndsest peale tegelema 1920. aastal asutatud Eesti Naisliit, 1940. aastaks oli nendega liitunud 91 erinevat naishendust (liikmeid kokku umbes 10 000). 1928. aastal asutati Eesti Maanaiste Keskselts, mis hendas 1939. aastaks 460 naisorganisatsiooni (liikmeid kokku 25 500) ja vastutas htlasi populaarse ajakirja Taluperenaine vljaandmise eest. Maanaiste seltside peamiseks eesmrgiks oli perenaiste kutseoskuste arendamine. Selleks korraldati nitusi ja erinevaid kursusi ksit, kodumajanduse, aianduse, kokanduse ja muu tarviliku ning praktilise petamiseks. Lisaks maanaiste seltsidele tegutses ka Naiste Karskusliit, nende hlekandjaks oli ajakiri Eesti Naine. 1925 loodi Naiskodukaitse Kaitseliidu abistamiseks, naisharitlasi hendas Akadeemiliste Naiste Selts. 1930. aastail kujunes naisseltside peaeesmrgiks naiste (eriti talu- ja perenaiste ning ka teenijate) kutseoskuste ja kodukultuuri arendamine.11 Naiste aktiivsus hiskondlike otsuste tegemisel ja kaasarkimisel ajapikku kasvas ning hes sellega ka nende iseteadvus. Lne-Euroopas ja Ameerika hendriikides hakkas levima arvamus, et lisaks vaimsetele vrtustele ja kasvavale rollile hiskonnas on ka vlimus vga thtis tegur isikliku edu ning heaolu saavutamisel. Vlimuse ja ilu rhutamine oli ks suuremaid muutusi, mis eesti hiskonna ja eelkige naisteni esmalt vhemal mral 1920. ja ha rohkem 1930. aastatel judis. Varem ei ole talurahvakultuuris naise ilu esmane kriteerium olnud, pigem on hoopis muud tegurid - tkus, tublidus, fsiline tervis, tugevus, varandus, pritolu jne olnud naisevtul mravad. 1934. aastal kirjutati avalikult, et elulaval peab iga inimene, kes ei taha loobuda edust, vlja ngema hea ja hoolitsetud ning kutseline tublidus ksinda edasi ei vii, seeprast aitabki kaasa hea vlimus, mis annab esinemises kindlust ja suurendab iseteadvust.12
11 12

Jansen, Ea. Kodanikuhiskonna kujunemine: seltsiliikumine. Eesti Rahvakultuur 2008, lk. 504-510. Leppik-Vehlmann, E. Ole Kaunis: kosmeetika aabits. Tallinn 1934, lk 3.

Moodsa elu manuaalid13 levitasid ka naiseliku kavaluse ideed ning neis rhutati, et eelkige hea ja hoolitsetud vlimusega on vimalik palju saavutada: olgugi, et elame asjalikus ajajrgus, kus kneldakse suuril snul soolisest vabanemisest ja vastastikusest rippumatusest, siiski jb tsiasjaks see, et hea vlimusega naisele prdakse erilist thelepanu. Teda imetellakse, talle jrgnetakse igal sammul, austades, jumaldades vi lihtsalt kui ilusast vaatepildist rahuldust tundes. /.../ Tal on elus edu, kui suudab esile tuua ka oma tublidust ja muid isiklikke vrtusi. Julgen koguni telda- ilus naine valitseb maailma! /.../ Seeprast tark on see naine, kes kingib kllalt suurt thelepanu oma riietusele, sellega oma vlimusele palju lisa tuues, sellega tuge vitluseks olemasolu eest pakkudes.14 Tuleb siiski tdeda, et vlimus ja naiseliku ilu ning kavaluse rhutamise ideed sobisid pigem linnade, eriti Tallinna naistele. Maal olid helt poolt naiste jaoks vimalused enda vlimuse kaunimaks ning moodsamaks muutmiseks palju piiratumad, teisalt ei olnud neil aega rohkete majapidamistde, loomade talitamise ja laste kantseldamise krvalt mahti soengut sttida vi endid ehtida. Kolmandaks tuleb mngu mentaliteedi vi avatuse ksimus: maainimesed on esialgu alati pigem skeptiliselt kiksugu moeveidrustesse suhtunud, ei ole julgenud teha midagi teistmoodi lejnud kogukonnast, kartes teiste halvakspanu vi klanarriks jmist. Seega vib elda, et esialgu oli suurem tung ja uudishimu moodsuse, uutmoodi mtlemise ning ilu jrele pigem linnanaistel. Maal oli uuenduste tutvustajaks peamiselt noor, alevis vi linnas hariduse saanud plvkond.

13

1920.-1930. aastatel anti vlja hulganisti tervise- ja ilumanuaale ning lbi nende judsid rahva sekka kige moodsamad arusaamad hgieenist, tervisest, kodustest arstimisvtetest jne. Liikvel oli ka terve raamamatusari pealkirjaga Moodsad Eluraamatud, mis ksitles erinevaid teemasid moest ja tervisest esinemispalavikuni, vib koguni elda, et tegemist oli ajastu eneseabiraamatutega. Kasutan terminit moodsa elu manuaalid, thistamaks kogu tolleaegset moodsat elu ja ilu propageerivaid ja kajastavaid raamatuid. 14 Suzanne, M-lle. Elegantne naine. Tallinn 1934, lk. 3.

10

2. MOODSAD FRISUURID
Miste mood hlmab endas tunduvalt rohkem kui esmapilgul sellest lihtsast snast vlja vib lugeda. Terminoloogiliselt defineeritakse seda hes ksitluses jrgmiselt: mood on mittesnaliste mrkide kogum, mis edastab teavet inimeste vi inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, pritolu, seksuaalse valmisoleku, jukuse ja muude kuuluvusnitajate kohta. Lisaks riietusele hlmab mood ka aksessuaare, ehteid, soenguid ja kehamaalinguid. See on nii vljendusviis kui ka vimalus teha kandja kohta kiireid ldistatuid jreldusi. Igapevases keeles thendab sna moodne teiste inimeste heakskiitu teatud kuuluvust teatud viisil vljendamises.15 Muutuste kaardistamine moe olemuses ja riietumisvalikute kriteeriumites on ks viis, kuidas mista erinevusi aegamisi kaduva ja esilekerkiva ajastu vi hiskonna vahel. hest kljest kehastavad moodsad riided he kindla ajastu ideaale ja vrtushinnanguid, teisest kljest eesmrgistavad riietumistavad viise, kuidas erinevatest hiskonnakihtidest prit sotsiaalsete gruppide liikmed tajuvad endid seoses kehtivate vrtustega.16 Riietumine kui mitteverbaalse, visuaalse kommunikatsiooni vorm on vimas vahend, et teha prdelisi sotsiaalseid avaldusi, kuigi need avaldused ei pruugi olla ilmtingimata konstrueeritavad vi vastuvetavad ratsionaalsel tasandil. Analsides, kuidas muutused moes ja riietumisvalikutes on seotud teiste sotsiaalsete ning kultuuriliste muutuste aspektidega, on vaja teoreetilist arutelu, sest neid kultuurilisi fenomene saab vaadata erinevate nurkade alt. 17 Eelnevaga on tmmatud moe ning riietumistava vahele vrdusmrk, kuid samavrra oluline kui riietumistavade muutuste sotsiaalsete ning kultuuriliste phjuste otsimine on ka juuksemoe muutuste phjuste kaardistamine ning nende muutuste phjuste
15 16

http://et.wikipedia.org/wiki/Mood Pring 1.02.2009 Vahekommentaarina vite selgituseks: niteks teatud subkultuuride liikmed riietuvad teatavate kriteeriumide jrgi, mille kaudu on nende vljangemisest jreldatav, millise subkulultuuri esindajaga on tegu. Nitena tooksin esile punkarid, kes on ldiselt riietatud musta nahktagisse, kuhu on kinnitatud haaknelu, neete, kette jne. Kaelas kantakse anarhiat vljendavaid mrke, juuksed on vrvitud kikvimalikesse vrvitoonidesse ning harjassoengusse seatud. Nii oma riietumisviisi, ldise vlimuse ning suhtumisega vljendatakse sallimatust vimude, poliitika ja kogu valitseva hiskonna suhtes tervikuna. 17 Craine, Diana. Fashion and its Social Agendas: class, gender, and identity in clothing. Chicago 2000, lk. 237.

11

vljaselgitamine. Kuna moeajaloo uurimused keskenduvad philiselt riidemoele ja vga vhe on juustemoe temaatikale phendunud teoreetilise uurimuse autoreid/allikaid, kannan ma ajastu riidemoe muutuste phjused le juuksemoele, sest moemuutuste tuultes ei j miski samaks. Millegi olulise ja marginaalse muutusel on kindel phjus ning see on leldine: kui muutuvad riietumistavad, muutuvad ka soengud, aksessuaaride valik jne. 20. sajandi kahekmnendad ja kolmekmnendad aastad on soengumoe kardinaalse muutumise tunnistajaks: tegemist oli ajastuga, mil nii Euroopas kui Ameerikas, Eesti puhul nii linnades kui maal muutus leldiseks naise juuksemoe mrksnaks poisipea18.

2.1. Juuksemood sotsiaalse nitajana

Eesti muistses talupojakultuuris ning agraarhiskonnas kandsid tdrukud pikki juukseid, abielludes ligati naistel juuksed ra vi kandsid nad neid punutult kuklas: juuksed olid naise sotsiaalse staatuse smbol. Samuti arvati olevat kehakarvadel, k.a. juustel, maagiline jud. Juuste maagiline jud ning vgi avaldus rohketes tabudes, keeldudes ja vanarahva tlemistes, mis on tnaseni meie folkloristilises aineses talletunud. Allpool mned nited: Naiste rahvaste juuksid ligatud lammaste raudega ja kui juuksed ligatud saanud siis korjatud maha ligatud tkid les ja pandud vassakuma jala kinga sisse ja viidud lammaste lauta snnikusse seeprast et hsti head juuksed kasvaks.(Vigala-Nlva)19 Vana rahvas arvas et inimestel les tusmise ajal kik asjad kes pidit olema. Kui juuksed ra tulid peast need topsid nad seina prao vahele et neid ktte saada kui taga noutakse [nutakse] . (Vndra)20 Ligatud juuksed topiti seinaprao vahele. Maha ei tohtinud juukseid visata. Tuul oleks need kes teab kuhu viinud, oleksid kurjade inimeste ktte sattunud ja need juuste

18 19

Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse terminit bobbed hair vi lhidalt bob. Eesti Kirjandusmuuseum (edaspidi EKM) E26049(52) 20 EKM EKS 81, 510(2)

12

endisele kandjale vinud kahju teha. Kelle kes kellegi juuksed, see vib, kui oskab, teisele palju kurja teha.(Raadi)21 20. sajandi algupoolel helt poolt linnastumise mjudel, teisalt piiride avardumise tttu hakkasid eesti naiseni ha enam judma Lne-Euroopa moemjutused22 ning moodsa mtlemise ideed. Naiste mentaliteedimuutust peegeldabki eriti hsti just mood: 1920.aastate naiseideaal oli linlik-euroopalik: sportlik ja sihvakas lhikesi kleite kandev poisilik ttarlaps.23 Avalikkuses arutleti koguni ksimuse le, kas poisipead vib leldse moeks pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et kski mood, kui ta ei ole eluline, ei psi kaua. Isegi tantsud ei psi moodis le poole aasta, rkimata tualetist jne. Poisipea iga vib aga arvata juba aastakmnete peale. Suurima tuke tema kasuks andis ilmasda. Naised kisti kaasa mitmesugustele aladele, mis sjaga seotud, ja seal ei olnud enam mahti hoolitseda pikkade juuste eest. Samuti on nitelava ammugi selgeks teinud oma tegelastele poisipea tarvilikkuse. Suur publikum vaatas esiotsa sarnaste naiste kui mingisuguste kesksugu olevuste peale ei ole mees ega ole ka naine. /.../ Nnda siis ei mingisuguse moe ega narruse prast, vaid lihtsalt praktilise lihtsuse seisukohalt vlja minnes on poisipea enestele naiste seas pris palju austajaid leidnud.24 Uus juuksestiil, poisipea, muutus esialgu khklevalt 1920. ja siis 1930. aastatel ha kindlamalt enesestmistetavaks. Lhikesed juuksed muutusid niivrd mugavaks, et usuti siiralt: naised ei loobu kunagi lhikeste juuste kandmisest, sest nad on meeldivad, nooruslikud, hgieenilised, kergesti hooldatavad, vimaldades naisele peale selle tiesti naiselikku, soovi jrgi varieeruvat ja tbile vastvat soengut.25 Moodsas Eesti Vabariigis ei nidanud enam juuste pikkus naise sotsiaalset staatust vi seisundit, vaid nd nitas seda soengu moodsus, eldi koguni, et tnapeval on juus
EKM E 89, 15(41), M.J Eisen Alates 19. sajandi lpust hakkas globaalkultuur levima keskusest remaale: meeste riidemood Londonist ja naiste rivamood Pariisist veti omaks teistes Euroopa maades ja Ameerikas. Craine, D 2000, lk. 237. 23 Kannike, Anu. Argielu ja tarbimiskultuuri muutused 20. sajandi esimesel poolel. Eesti Rahvakultuur 2008, lk. 535. 24 Ajakiri oli vlja antud Th. Luts kirjastuse poolt 1926.aastal. Tegemist oli ksiknumbriga, kus kajastati uudistantse koos ksikasjaliku petusega, lisaks phendati mned lehekljed kino- ja filmiteemadele, mda ei mindud ka moest (riide-, juukse-, kinga- ja kbaramood). Tants, film ja mood 1926, lk. 24. 25 Maret 2/1939. Kas teie soeng sobib teie tbile?, lk. 43.
22 21

13

enam ehteks kui kaitseks.26 Moodne soeng thendas lhikesi juukseid, vesilained, hiljem 1930. aastate teisest poolest elektri-, auru- ja poldilokke. Poisipead peeti nii praktiliseks kui moodsaks ning ametlikus poisipea propagandas eldi, et praktilistele nuetele peavad alistuma naised igast rahvusest, seisusest, vanusest jne. eldi koguni, et poisipeaga on igal naisel kergem elada: juukseid on kergem pesta, siluda ja temaga jvad ngemata need rasked mured, mis tuntakse soengu prast htul magama heites ja hommikul rgates. Lhikese juukse kasuks rhutati ka tema tervislikkust ning juuste ralikamine olevat mne naise juuksed suisa hvinemisest pstnud.27 Esialgu olid moodsamatele ja uutele juuksemoe suundadele vastuvtlikumad linnanaised, sest nende vimalused enda eest hoolitsemisel olid nii rahaliselt kui ka ilu- ja moeteenuste kttesaadavuselt mrksa paremad. Lhijuuste mood levis linnadest siiski sna kiiresti ka alevitesse ning sealt edasi kladesse.

2.2. Ajastu frisuurid

Ajakirjas Tants, film ja mood kirjutati, et poisipea algkoduks vib pidada Ameerikat: huvitaval kombel leidis poisipea suure menu praktilises Ameerikas. Ameerika naised ei ole vhem praktilised kui nende mehed ja poisipea suhtes on see hiilgavalt veel kord testatud: poisipea pris kodumaaks tulebki lugeda praegu Ameerikat.28 Richard Carson toob nite poisipea fenomenist New Yorgi eeskujul jrgnevalt: tosin meest ttab juuksuripoe avamisest sulgemiseni samal ajal kui naised ootavad jrjekorras, 3500 naise juuksed ligatakse igal ndalal, sajad saadetakse tagasi. Senjoor Raspanti29 snade kohaselt ei ole varsti enam lokke, mida ligata, sest 90 % noortest naistest ja 50 % vanematest on juba hinenud poisipea ridadega.30 New Yorgi ja Eesti vahele ei saa kll tmmata mingeid paralleele, kuid eelpoolkirjeldatud seik nitab poisipea fenomeni ulatust ja algust hest maailma moemetropolist. Ajastu soengud vib mtteliselt jagada kaheks: 1930. aastate esimeseks ja teiseks pooleks. Kmnendi esimese poole soengud olid poisilikumad ning lhemad, seevastu
Leppik-Vehlmann, E. Ole kaunis: kosmeetika aabits. Tallinn 1934, lk. 49. Tants, film ja mood 1926. lk. 24. 28 Ibid. 29 Senjoor Pierro Raspantit peetakse poisipea lempreestriks, ta vidab endal oleval au ligata maha esimesed lokid ja avada juuksuriris uus suund. Carson 2001, lk. 610. 30 Carson 2001, lk. 611.
27 26

14

teise poole soengutes hakkavad avalduma juba 1940. aastate jooned juuksed lhevad pikemaks ning soengud ja kogu naise olek pehmeneb, lheb poisilikust tagasi naiselikumaks.

2.2.1. 1930. aastate esimene pool poisipea vidukik

1932. aasta juunikuus kirjutati, et moodi ldiselt, sealhulgas juuksemoodi, iseloomustab mitmeklgsus ja variatsiooniderohkus: kantav ei olnud mitte ainult lhike juus lugematute friseerimisvimalustega31, vaid ka pikk juus, kui keegi sellest mingil phjusel loobuda polnud suutnud.32 Tegelikkuses see nii pris ei olnud hoolimata mainitud variatsiooniderohkusest vib pildimaterjali uurides elda, et pigem kanti sarnaseid, kui mitte elda hesuguseid, soenguid.33 Eesti juuksuritele heideti avalikkuses ette hetaolisust, vusserdamist, oskamatust ja suutmatust katsetada uusi soengustiile. Juuksurite liinitd kirjeldab jrgmine vljavte artiklist: Nii paljud nod kaotavad lokitud pdega oma iseloomuliku joone. pris vhe on juuksureid, kes testi oskavad onduleerida34 nii, et see ei tunduks kunstlikuna. Tihti saab aga ngu alles ilme ja muutub huvitavaks, niipea kui ta on raamitud siledast, hsti ligatud juustest. Hsti ligatud juukses peitub saladus. Ja ometi ligatakse uskumatult paljudel juhtudel halvasti. Meistrit asemel pakutakse sellikeste vusserdamist ja ablooni. Anda ple ta tabava likega ige ja sobiva vormi see on kunst. Juukselikurite keskel on vhe asjatundjaid, kes taipaksid ksiteldava p iget vormi kllaldaselt seks, et nha ette nnetut liget ja hoiduda sellest.35 Eesti naiste posipea oli harva lihsalt sirge ja sile soeng, enamus pildimaterjali testab, et rnad vesilained olid juustesse vormitud. Phjus, miks Eesti juuksuritele vusserdamist ja abloonliget ette heideti, vib peituda selles, et nad pidid oskama htviisi hsti anda juustele ngusat likust kui ka valdama lokkimise kunsti.

31 32

Vt. Juukseterminid, lk. 67. Eesti Naine (edaspidi EN) 6/1932, Soengumoodidest, lk 185 33 Vt. Lisa 1 Valik Eesti naiste fotosid 1930. aastatest, lk. 68 ja Lisa 2 Tallinna gmnaasiumipilased aastast 1934, lk. 71. 34 Vt. Juukseterminid, lk. 67. 35 EN 11/1932. Tee ilule, lk. 330.

15

Tulles tagasi kmnendi esimese poole juuksemoe juurde, siis 1932. aasta juunikuus olid pikad juuksed veel tiesti kantavad36: paljud daamid ja ttarlapsed kasvatasid oma juuksed poolpikaks ning kandsid neid rippuvalt kuni lgadeni, kuid hoiatati, et niisugune soeng sobib ainult siis kui juukseid iga pev seatakse ning ravitakse ja anti ka nu, kuidas pikematele juustele veetlevaid soenguid saab seada.37 Kige rohkem kantav oli ikkagi lhike paaisoeng enamjaolt koos vesilainega eelkige oma mugavuse ning lihtsate hooldusvtete poolest. Eelnev fakt nitab, et poisipea vaimustuse krghetk ei olnud selleks ajaks veel Eestisse judnud, kuid juba sama aasta novembrikuust hakkab see ha rohkem populaarsust koguma: nii nagu riietuses moenudeks on sale joon, nii ka soengute juures, mis on enam-vhem p ligi hoidvad. /.../ Pikad lokid on peaaegu kadunud, juus on vrdlemisi lhike, sagedasti osaliselt pris sile vi vga suurte lamedate lainetega ja nende krval kohe hulk lokke.38 1936. aasta Maretist saab kinnitust, et hoolimata kleidimoodide romantiliseks muutumisest silib mugav poisipea ning tema praktilisuse tttu ei suuda daamid temast loobuda. Rhutatakse, et isegi sile, sna lhike hrrade-lige silib ning see on eriti sobiv tl kivatele naistele. Vga thtsaks peeti seda, et kantaks hsti ligatud poisipead ja kukal pidi olema mmarguselt vi kolmnurkselt puhtaks raseeritud.39 Soengutele pandi ka lbusaid nimesid nagu Moana, mis tuli dssi mjutusel ja meeste mantlimoest tulnud Chesterfield.40 Eestis antud soengunimed kasutusel ei olnud, kuid meil oli mnda aega heks levinumaks likuseks nn. tuulehoo soeng (Windstoss, coup de vent)41 ehk teise nimega tuulefrisuur.42 Mainitakse, et antud soeng leidis eriti suurt jreletegemist pariislannade juures, sest nii moodsalt mtlev naine nagu pariislanna, helgi moeuudisel ei lase mduda ilma korduvalt katsetamata, kas see vahest mitte muudetulgi kujul kuidagi ei sobiks ja tema isikut huvitavalt teiste hulgast esile ei tstaks.43 Tuulefrisuur oli omal ajajrgul 1930. aastate alguses kantuim soeng, hiljem ei saanud elda, et teatud soeng valitseb moes nii kindlalt kui see.44 Tuulehoo soeng oli just seetttu eriti populaarne, et andis palju

36 37

EN 6/1932, Soengumoodidest, lk 185 Maret 1/1936, Moodsast soengust, lk 12-13. 38 EN 11/1932, Soengumoodidest, lk 345 39 Maret 1/1936, Moodsast soengust, lk 12. 40 Mulvey ja Richards 2000, lk 73. 41 EN 3/1932, Soengu moodidest, lk 89. 42 Suzanne 1934, lk.38. 43 EN 3/1932, Soengu moodidest, lk. 89. 44 Suzanne 1934, lk.38

16

mtteid ja kombineerimisvimalusi. Oma algkujul oli tegemist ettetmmatud juuksega, mis oli fiksatiivi45 abil likivaks ja kangeks tehtud, tuulehoo soengu ja sellest inspireeritud soengute juures oli tarvilik juuste effileerimine46 kride vi habemenoaga, sest soeng pidi paistma ebakorraprasena.47 Seega vib arvata, et tuulefrisuur oli just seetttu oluline, et hest likusest vis lokkide ja lahkude lisamisega endale seada erinevaid ja mitmeklgseid soenguid erinevateks puhkudeks.

2.2.2.

1930.

aastate

teine

pool

naiselikkuse

renessans

juuksemoes

1930. aastate teisest poolest alates on mrgatav mningane muutus, murrang moes siit alates hakkasid esile tusma 1940. aastate soengujooned, aastakmne esimese poole moe ldjooned kll silisid, kuid vormid pehmenesid ja muutusid rohkem naiselikumaks. Kmnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja hulisemaks, rivaste hrk sensuaalsus nudis uut joont ja juuksed lksid pisut pikemaks ning rohkem lokki.48

1936. aasta sgishooajal oli eesti naisteajakirjades avalikult juttu naiste soengute meeldivamaks ja naiselikumaks muutumisest: ngu ji avatuks ja vabaks, taga oli pris pikk juus, mis stiti rullidesse ning rullid visid alata juba krvade juurest.49 1937. aastal kirjutati juba ametlikult, et soengumood, juustekultuur, on teinud lbi suure arengu. Endiselt rhutati lokkimistehnika erinevaid kombintsioone, rullide kandmine oli oma kulminatsiooni tipul.50 Lokid olid endiselt populaarsed, neid tehti veelgi rohkem kui enne, kuid lokkide peamine erinevus seisnes selles, et kui kmnendi algupoolel olid nad peadligi hoidvad vesilained51 ja selle variatsioonid, siis nd muutusid nad kohevamaks, tstsid juust krgemale. Sellise muutuse ks phjusi
45 Konkreetselt mnd juuksevedelikku vi lakki ei kasutatud, kuid tarvitusel oli nt. lokkimisvesi, et soeng oleks vastupidavam. Lokkimisvee retsept: 50 gr. booraksit, 2 gr. araabikumi, liitrit vett, 20 gr. kamperipiiritust. Kangas, Elna. Iluravi. Tartu 1932, lk. 94. Vt. ka Juukseterminid, lk. 63. 46 Vt. Juukseterminid, lk. 67. 47 EN 3/1932, Soengu moodidest, lk 89-90 48 Mulvey ja Richards 2000, lk 91. 49 Maret 11/1931. Soengud muutuvad naiselikumaks, lk. 329. 50 Ajakiri Kigile 5/1937, lk. 277. 51 Vt. Juukseterminid, lk. 67.

17

on kindlasti see, et naised hakkasid juukseid pikemaks kasvatama ning pikemaid juukseid sai rohkem lokkida, kuid peamine phjus vib peituda selles, et Eesti juuksuritkodadesse judsid teadmised keemiliste lokkide tegemisest ning ka vastav aparatuur. Lahtised, ettepoole rullitud lokid mbritsesid pealage ja mnikord kogu peadki korrapratu diadeemina52. Kuklajuuste sttimiseks oli kaks vimalust: kas pikem juus laineteta sissepoole rullida vi veidi lhem juus lespoole suunduvaisse laineisse lokkida
53

. Pikkade juuste soengusse sttimiseks vis juuksed pealaelt ka

lihtsalt siledalt tagasi kammida, kergelt laineliseks lokkida ja taga heks suureks rulliks prata ning see neltega kinnitada.54 Juuste pikakskasvatamise kohta levis ka hoiatus: ettevaatust sellega, sest pikk juus vajab igapevast hoolitsust, ravi ja seadmist, kuid siiski annab neile vga veetlevaid soenguid seada.55 Lhikese juuksemoe eeliseks peeti kige muu hulgas ka tema tervislikkust juustele: hes suhtes vidab ndisaegne lhijuuste mood lekaalukalt kik eelmised, kui ka ilu vaatekoht jks thele panemata. See on nimelt hgieenilisem kui kski teine varemini valitsenud mood.56

Eesti naised olid eelkige paktilise meelega - kui lokid ei sobinud, ei pidanud ennast lokkimisega piinama, et ldise moejoonega kaasa kia - aga naised, kellele ei sobi lokid, ei tarvitse endale selle moega teha liiga. Nad vivad kanda juust siledana vi suuris pehmeis laineis seada taha ja juukse otsad lasta grupeerida ilusaiks laineiks. Siledat juust, mida kantakse enamasti kljelahuga, vib hoida tagasi rngaga, mida kantakse otsa pool vi enamasti taga, le peanuki57

Soengute naiselikumaks muutumisel mngis olulist rolli ka kbaramood. Esimest korda kneldi 1937. aastal soengumoe juures asjaolust, et juuksemood on seoses riva- ja kbaramoega ning kbarad ja soengud on teineteisest veel eriti sltuvad.58

52 53

Diadeem - naiste peaehe vikese lahtise krooni kujul. Maret 10/1937. Sgismoe panoraam, lk. 306. 54 Maret 11/1936. Soengud muutuvad naiselikumaks, lk. 329. 55 Maret 1/1936. Moodsast soengust, lk.13. 56 Kangas 1932, lk. 71. 57 Suzanne 1934, lk. 39. 58 Ajakiri Kigile 5/1937, lk. 277.

18

Kbarad olid enamasti madalad, baretilaadsed ning sellise kbaraga sobis kui juuksele oli antud naiselikum vorm lokkide abil. Kirjutati koguni, et moe omaprased jooned psevad eriti mjule vluvalt ngu mbritseva soengu ja kbarate hoo59 tttu.60

2.2.3. Soengu olulised elemendid

1930. aastate soengutel oli mitmeid n. kohustuslikke elemente, et ta vastaks igati hooaja moodidele ja kaunistaks oma kandjat ning muudaks soengu omaniku vimalikult isikupraseks. Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde. Lahu asukoha suhtes konkreetseid ettekirjutusi ei olnud, iga naine otsustas selle ise vastavalt oma no- ja peakujule. Paljud naised, kes harjunud kandma lahku keset pd, vaevalt loobuvad sellest. Vahelduse saamiseks pole seda tarviski. Lahk jgu keset pd, ainult eest umbes 5-7 sm kauguselt otsast antakse lahule viltunurk. Seejuures on muidugi kskik, kas nurk tmmatakse paremale vi pahemale poole.61 hel soengul vis olla ka kaks vi enam lahku. Uurides 1930. aastate naisteajakirju, rhutati neis korduvalt, et mood sltub siiski kandjast ehk kik ei pruugi kokku sobida keha- vi nokujuga, thtis on lhtuda endast ja oma vlimuse omaprast, seega on soovitatav ka soeng teha vastavalt oma nokujule ning lahk sinna, kuhu see kige paremini sobib. Meldes juuste tervishoiu peale, soovitati aeg-ajalt juukselahkude asukohta siiski vahetada: ei ole otstarbekohane sugeda juustesse joont alati hele ja samale kohale, mis kohal juuksed jvad lhemaks ja langevad kergemini vlja.62

Moes olid ka hukesed otsatukad, mis eraldati lahuga lejnud juustest. Otsatukki vis kanda siledana, kuid levinum oli siiski otsatuka khardatud variant.63

59

Kbarate hoo all peetakse allikas tenoliselt silmas kbarate laia levikut, sest kbarad andsid kogu naise siluetile uue joone, rhutasid naiselikkust ning oma he nurga lespoole suunatuse tttu ka naiselikku salapra. Vt. Lisa 3. Valik moodsaid kbaraid, lk. 73. 60 Maret 10/1937. Sgismoe panoraam, lk. 306. 61 EN 11/1932. Soengumoodidest, lk. 346. 62 Kornel, G ja Kask, M. Naha tervishoid ja iludusvead. Tartu 1935, lk 201. 63 Suzanne 1934, lk.38

19

Soengust endast pea kaunistamisel ji vheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid htusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana mber pea, millest osa meenutas isegi kbara rt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale kidetuna moodustas maitseka kaunistuse htusoengule.64 htusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid visid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunelad, diadeemid.65

Kige uuem moergatus oli aga vrviline juuksetriip - tumedajuukselised vrvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavrvi triibu ja blondid musta triibu. Vrvilise salgu eesmrgiks oli jtta muljet, nagu kantaks peas paela. Vrviline juuksetriip levis Londoni naiste hulgas sna judsalt.66 Julgen siiski arvata, et moepealinnade uued trendid veti kll teadmiseks kui hooaja soengumoe elemendid, kuid ksiku juuksetriibu tegemist ei esinenud. Juuste vrvimise kohta tunti suurt huvi, kuid vrvimisse suhtuti pigem konservaiivselt ja eelarvamustega67. Juuksekaunistusena kandsid eesti naised pigem ilunelu. Kammide ja ehteneltega hoiti leval oma rullikeeratud lokikesi ja naise profiil omandas seelbi uue, rmiselt naiseliku ja pikantse joone - eestpoolt pses mjule naise ngu ja ka tagant oli vaatepilt suureprane.68

Kbaraid vib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud kll kaitse, nagu rivastelgi,69 kuid oma arenguteel on peakatted vljendanud moe krval ka sotsiaalset snumit.70. 20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus ja murrang hiskonnas kbarast oli nd saanud tarbeese
Maret 11/1936. Soengud muutuvad naiselikumaks, lk. 329. EN 3/1932 . Soengu moodidest, lk. 90. Diadeem - naiste peaehe vikese lahtise krooni kujul. 66 EN 6/1932. Soengumoodidest, lk. 186. 67 Vt. Ptk. 3.2.5, lk. 38. 68 Suzanne 1934, lk. 38. 69 Kotsalainen, Kaire. Mis keerleb daami peas. Diivan talv/2001, lk. 58. 70 Niteks oli 19. sajandil Tallinna vi Prnu turul vimalik peakatte jrgi elda, kellega tegu: linnaprouadel olid peas kbarad, lihtrahva peakatteks olid tanud ja rtid. Kbarast kujunes eesmrk omaette linna teenima tulnud talutdruku unistuseks oli koguda raha kbara ostuks, et vlimuselt peenema rahva hulka kuuluda. Vljakujunenud arusaamade tttu pidi peakate avama ka kandja isikut: sellest sai vlja lugeda, kas naine on abielus vi mitte. Ka pulmakombestik testab eelnevat videt pulma ajal oli keskseks sndmuseks nn. tanutamine vi linutamine ehk pruudi peakatte asendamine naise peakattega. Prast seda ei vinud abielunaine enam katmata juustega kia. Samuti nuti, et lapsega tdrukud kannaksid naise peakatet, sest arvati, et snnitanud naine avaldab oma katmata juustega karjale ja rasedatele naistele kahjulikku mju. Ka leinakombestikus kasutati leina vljenduseks mitmesuguseid peakatteid, seda eriti Lne-Eestis. Piiri, Reet. Peakatted vanasti. Maakodu 1/2000, lk. 27.
65 64

20

ning moeelement, mida kandsid kik hoolimata nende seisusest vi klassist. 1930. aastatel mngis ta ka soengumoes erilist rolli: nende kuju andis kogu naise siluetile uue joone ja hoogsuse.71 Kbara kandmine oli htlasi kirjutamata reegel: Linnanaised, aga ka enamik alevinaisi kandsid kbaraid. Oli enesestmistetav, et kbar jeti phe ka klla, kohvikusse, nitusesaali minnes. Suvel paljapi kimine lks moodi alles vahetult enne sda, ja sedagi nooremate juures.72

Kahe ilmasja vahel omandasid kbarad kohati tugeva smboolse thenduse filmikangelannade kaudu. 1930. ja 1940. aastatel lid disainerid kbaramoodi rohkem filmidiivade isiksuse vljendamise kui filmi sndmustiku tarvis. Marlene Dietrichi silindrist ja mustadest sulgedest ning Greta Garbo pehmest slouch-kbarast said ajastu mrgid ning elegantsi ja mttesgavuse smbolid, mis valitsesid veel aastaid. Suure enamuse naiste jaoks jidki need maagilisteks smboliteks ja kauniteks unistusteks suurel ekraanil, sest srast pillavat elustiili said lubada endale vaid vga vhesed.73 Ka eestlannadele ji Hollywoodi glamuur vga kaugeks kultusobjektiks ajakirjade vahendusel. Eesti naised jid oma eelistustes pigem tagasihoidlikuks ja eelkige moekalt ning stiilselt praktiliseks: 1930. aastatel oli peamiselt kasutusel kolme eri sorti kbaraid. Esiteks berett ja alustassikesed74- kummulikallatud rtega kbar, mis kikus lokkidel. Servad olid tagant kas ldud krgele vi pressitud maha, tema varjutaoline serv oli otsaesisel. Antud kbaratp oli vga populaarne, sest sobis hsti tolleaegse moesiluetiga. Kolmas kbaratp oli kolmnurkse kujuga, valmistatud vildist vi sametist. Teda kanti harilikult teravikuga hel silmal ja vastavalt sellele, kuhu poole juus oli kammitud. Servale oli kinnitatud loor, mida vis kanda kas kbara all vi peal. Seega olid kbarad soengumoes eriti thtsad just seetttu, et neil oli pigem krooniv kui kaitsev efekt, ja seeprast nudis ta hoolitsetud frisuuri. Naistele koguni rhutati, et kbara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juuksele anda ilus vorm.75 Eesti kliimas titis kbar ka igati praktililist funktsiooni kaitses pead ja soengut klma ning tuule eest.

Maret 10/1937. Sgismoe panoraam, lk. 306. ERM KL 205 KV 941, lk. 78. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal, Juurus. 73 Kotsalainen 2001, lk. 59. 74 Alustassike muutus jrgmisel hooajal vaagnakeseks sama tegumoega, mis alustassike, kuid laiema rega. Suzanne 1934, lk. 35-36. Vt. Lisa 3. Valik moodsaid kbaraid, lk 73. 75 Suzanne 1934, lk 34-37.
72

71

21

2.3. Elegantne mees

Magistrit temaatikaks on kll naiste soengumood, kuid et soengumoest mehi mitte pris krvale jtta, vtan kesolevas alapeatkis vaatluse alla meeste moodsa 1930. aastate juukselikuse.

1934. aastal ilmus Moodsate Eluraamatute sarjas M.Andreeseni poolt toimetatud Elegantne mees, mis oli esimene ja ehk tollal ka ainuke meeste piibel: meestemoodi ja moeetiketti ksitlev mahukas teos. Raamatu ilmumise juures on huvitav fakt see, et algul plaaniti moealast koguteost meestele ja naistele, kuid piiratud mahu tttu otsustati siiski kaks eraldi raamatut vlja anda 1935. aastal ilmus Elegantne naine ja aasta varem Elegantne mees. Raamatu vljaandmise phjuseks eldakse sissejuhatuses jrgnevat: Loodetavasti ei panda meile pahaks, kui kesolevat ieti meestele mratud raamatut alustame mningate ridadega, mis on phendatud naistele. Ja just eesti naistele. Tallinna daamid on vluvad! Nende oskus vheste abinudega elegantselt mjuda on suureprane! Kui tihti oleme niisuguseid ja umbes-niisuguseid vljendusi kuulnud vlismaalaste suust, neiltki, kes kllaltki palju maailmas kinud ja kelle snade otsekohesuses pole phjust kahelda. Tepoolest, meie daamid eriti pealinnas on selle vrdlemisi lhikese ajavahemiku jooksul, mil meil ldse laialdasemalt on hakatud teadlikumalt suhtuma oma vlimuse korraldamisele, saavutanud ige nimetamisvrset. /.../ Kahjuks ei saa me nii palju kiitvat telda meeste suhtes. Siiski: siingi pole enam mrgata lisuuri vigu, nagu need aastate eest olid veel meie parimaiski ringides tavaliseks ja muidugi ka andestatavaks nhuks. Kuid vtame siiski sdame rindu telda, et looduse kuningad Eestis ei ole veel kllalt teadlikud selles, millele nad peavad prma thelepanu, et testi jtta elegantse mulje, nii nagu see kujunenud kindlaks misteks rahvusvahelises maailmas.76 Meenutades 1930. aastate meeste soengumoodi kirjutas ks ERMi kirjasaatja, et meeste juustemoel suured variatsioonid praktiliselt puudusid, kige ilmekamalt

76

Andreesen, M. Elegantne mees. Tallinn 1934, lk. 2-4.

22

iseloomustaks seda tollase populaarse Hollywoodi meesnitleja Clark Cable`i soeng: kaela kuklapoolne osa ja krvade mbrus ligati juukselikusmasinga lhikeseks, lejnud juuksed jeti pikemaks, kuid mitte oluliselt le 10 cm ja kammiti enamasti seitlisse, harvemini le pea. Kirjasaatja mainib veel, et tema ei mleta kedagi, kellel oleks olnud teistsugune soeng ning isegi boheemlike kalduvustega noored kunstnikud olevat sellele moele alistunud.77 Elegantses mehes aga soovitati: laske juuksed ka klgedelt ja tagant kasvada pikemaks(muidugi hoolitsetult!) ja te nete, kui palju te vlimuses vidate. Hukkamistvaim on aga komme lasta oma pea masinaga tiesti paljaks pgada vi koguni kohutav kll! habemenoaga paljaks ajada!78 Teine ERMi kirjasaatja meenutab maal elanud meeste soengumoodi jrgnevalt: Juuksemood meestel oli tavaline: lhikeseks ligatud ja le pea vi lahku kammitud. Isal ol viltu seitel. Tagant oli poisipea. Aga naabri Hansul olid tagant pisut pikemad, paistsid mtsi alt vlja ning olid natuke lokilised. Naabri Jussil ning Maasika Eedil olid hoopis number nulliga maha aetud. Nii et oli mitmesuguseid moode. Lpe Mihkel oli hoopis kiilakas.79 Peole minekul ei kulutanud enese sttimise peale aega mitte ainult neiud, vaid ka noormehed. Nimelt 1930. aastate teisel poolel lks edevamate keskkooli vanemate klasside noormeeste hulgas moodi soengusttimine: peole minnes vajutati briljantiini vi vaseliiniga juustesse vikesed lained sisse.80 Briljantiini kasutamine oli nooremate meeste hulgas sna populaarne. Tegemist oli salviga, mis hoidis meeste juuksed koos ning siledad. Seda mdi vikestes karbikestes ning lhnas imalmagusalt.81 Habe moes ei olnud, kll aga vikesed vuntsid nina all. Habemetkaga avalikkuse ette ilmumist peeti meldamatuks. Ka talumeeste hulgas oli habemikke vhe ja seda kandsid vanast harjumusest pris vanad mehed.82 Peas kandis korralik mees kaabut, ka sooja ilmaga. Maamehed kandsid pea eranditult sonimtsi, kaabut mletan vaid vallasekretril, kstril (tema kandis kaabut ka pldu estades) ja loomaarstil.83

77 78

ERM KL 205 KV 941, lk. 83. Tamm, Leelo, snd. 1927, Raplamaa, Juuru vald. Andreesen 1934, lk. 51. 79 ERM KL 205 KV 941, lk. 47. Tamvelius, Helve, snd. 1923, Kuusalu kihelkond. 80 ERM KL 205 KV 943, lk. 275. Vimmsaare Kuulo, snd. 1921 Tallinnas. 81 ERM KL 205 KV 941, lk. 298. Rooberg, Olinde, snd. 1922 Kuusalu vallas, Allika klas. 82 ERM KL 205 KV 941, lk. 115. Kits, Agnes, snd. 1922 Harjumaal talupidajate perekonnas. 83 ERM KL 205 KV 941, lk. 78. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal, Juurus.

23

Meeste juuksemood ei olnud kll nii variatsiooniderohke kui naiste soengud, kuid niisamuti nagu naiste frisuur kandis ajastu ilmet, oli eriline ka 1930. aastate meeste likus. Kogu perioodi iseloomustab korrektsus ja viisakus, seda nii kommetes, vljangemises, knes, meelsuses ja leldises vljapeetuses. Ma nimetaksin seda eestiaegseks elegantsuseks, mida kohtab sel ajajrgul sndinud vi noorusplve aastad veetnud inimeste hulga seniajani. Iga periood eesti ajaloos eestlase igapevaelu tahkude juures on isemoodi noga ja kneleb oma ajastu vrtushinnagutest, tekspidamistest ja mille vaimuse kandjaks jrgnevatele plvkondadele jvad mood ning miks mitte tagantjrele ka moeveidrused.

24

3. SENINGEMATU JUUKSEMOES
Sjaeelse Eesti Vabariigi aastad tid endaga igal tasandil kaasa hiskondlikud, moraalsed, materiaalsed muutused. Rkides muutustest juuksemoe vallas, oli helt poolt seningematu eelpoolmainitud naiste lhijuuste diktatuur ise, kuid teisalt saavutasid 1930. aastate keskpaigaks oma haripunkti veel mitmed ajastule ilme andnud juuksemoodi iseloomustavad tegurid.

3.1. Juuksetstuse tekkimine

1930. aastaid iseloomustab miste tstus kasutuselevtt laiatarbe fraasina84, alguse sai ka juuksetstus juuksuriride massilise tekke nol. Juuksuriri nimetamine eraldi tstusharuks oli samas igati phjendatud tema suuruse ning tju nudluse tttu, mis omakorda thendab seda, et klientuuri nudlus juuksuriteenuste vastu oli sna suur. 1937. aasta ksitstuse majandusloenduse statistilised andmed85 nitavad selgelt, et juukselikajatest86 oli suur puudus. Teenuste valdkonnas naiste hulgas oli puudus 1161 ja meeste hulgas 282 juukselikajast. Kogu teenuse valdkonnas oli just juukselikajatest suurim puudus. Juuksuriks oli vimalik ppida Tallinna Naiststuspilastekoolis. Kool kujunes Rahavlikooli Seltsi poolt tlistele korraldatud kursustest, mis 1924. aastal muudeti Rahvalikooli Seltsi poolt lalpeetavaks Tallinna Naiststuspilastekooliks. Kooli asutamise phjuseks oli soov anda kavakindlamat haridust tkodades ttavaile tlistele ja pilastele, et valmistada neid ette naisksit alal ppinud tlise kutse saamiseks. 1930. aastal lks ppeasutus linna lalpidamisele. Koolis oli kolm
84 1930. aastatel rgiti pealtnha igast t- vi tootmisvaldkonnast kui tstusharust. Mned nited: biskviiditstus, kaelasidemete tstus, karastusjookide ja mineraalvete tstus, kohvi ja siguri tstus, pildiraamimise tstus, puukivipranda tstus, seebitstus, trakside tstus jne. Tallinna kaubandus tstus aadressiraamat 1933, lk. 85-88. 85 Vt. Lisa 6 Ksitliste ldine otsitus ametialade jrgi, lk. 77. 86 Sna juukselikajad vib asendada tnapevase snaga juuksurid, sest juukselikajad tegid kike lokke, likasid, vrvisid, ajasid meestel habet jne.

25

pisuunda: tekstiili-, juukset- ja kodumajandusharu. Juuksetpilastest oli moodustatud kolm klassi: I, II ja III ppeaasta. ppet toimus kolm korda ndalas htuti 3 4 tundi jrjest, kuid juuksetride omanikud vimaldasid juuksetharu pilastel ka kaks korda ndalas hommikuti kell 8 12 koolis ametit omandamas kia. Koolis ppemaksu ei olnud, kuid ppematerjali kuludeks oli arvestatud 20 krooni aastas, millest pilased tasusid 2 krooni.87 Noorte juuksurite ldist toskust hinnati professionaalsete juukselikajate ja asjatundjate poolt krgeks, sest kutseeksamil oldi vga nudlik, mis tuli juuksetstusele vaid kasuks.88 1935. aastal toimus aga juuksurit petamise valdkonnas ning edasises kutsekvaliteedis suur edasiminek: anti vlja esimene ksiraamat juuksuriks ppijaile. Autoriks oli mitmeklgne Theodor Ussisoo89 ning oma Juuksetstuse ksiraamatu90 sissejuhatuses mrgib ta jrgmist: Kesoleva t autor on korduvalt pdnud virgutada selle ala eriteadlasi ja ka arste vastava ala ppekirjanduse loomisele, kuid kahjuks tagajrjeta. Seeprast ta, kuigi mitte eriteadlane, asus selle raskustega seotud lesande titmisele puht-tegeliku elu hoolimatust survest aetuna, sest toskuse ameti esimehena 3 aasta jooksul ta veendus selle pperaamatu hdavajalikkuses.91 Autori srase avalduse phjal vib oletada, et ametitstuskoolides, sh. juuksuri erialal oli suur vajakajmine srasest ppematerjalist, vib oletada, et olid olemas petajad, kes olid oma tegevusalaga juba pikka aega seotud olnud ning jagasid oma kogemustele tuginedes petust, kuid tehnoloogia ning arusaamad arenevad ja petamisse oli vaja tuua uut metoodikat ning kike lihtsalt, phjalikult ning arusaadavalt selgitada. Theodor Ussisoo vttis enda lule lisaks juuksealase ksiraamatu kirjutamisele ka geomeetria-, projekteerimise- ja puut-alaste pperaamatute koostamise. Juuksetstuse ksiraamatus vttis autor endale lesandeks selgitada neid ksimusi, milliseid see oskust seab ette igale
Kutseharidus Eestis. Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna vljaanne. Tallinn 1938, lk. 283-284. Postimees 1.11.1934, lk. 7. 89 Theodor Ussisoo oli vga vimekas ning tegev mitmel alal: 1898-1899 oli ta raudteel telegrafist, 1904-1912 Eestimaa kroonupalati laualem, 1911 omandas ta petaja kutse, 1913 ppis Leipzigi likoolis, omandades I jrgu puutmeistri diplomi ning sisearhitekti kutse. 1911-1921 oli petajaks Tallinna kesk- ja kutsekoolides, 1922 sai Riigi Tstuskooli juhtajaks. Oma mitmeklgsele karjrile lisaks on ta valmistanud ka Eesti Vabariigi esimeste rahade ja markade kavandid. Samuti tuntakse teda kui suureprast sportlast harrastas rattasitu, jooksimst, kimist, vrk- ja korvpalli, pikamaa suusatamist, on jalgrattal sitnud kogu Eestimaa lbi ning korraldanud jalgrattamatku ka vlismaale. Muuhulgas on ta ka Tallinna rattasiduseltsi Kalev asutaja ja uisutee ehitamise algataja. Spordibiograafiline leksikon 1937, lk. 233-234. 90 Juuksetstuse ksiraamat vga tnuvrseks allikaks, et mista juuksurit thendust ning thtsust 1930. aastatel. Kuna tegu oli ppematerjaliga, veti raamatu teoreetiline osa ka praktikasse kasutusse, mis omakorda annab hea levaate, milliseid vtteid ning keemilisi aineid lokkide tegemiseks vi vrvimiseks kasutati. 91 Ussisoo, Theodor. Juuksetstuse ksiraamat. Tallinn 1935, lk. 4.
88 87

26

juuksurile, nii meistrile kui ka tlisele, veel enam aga kutsetaotlejaleeksamineeritavale.92 Juuksuriks piti ka juuksuriris meistri ke all: Tallinnas Vana-Viru 3 oli sel ajal ri ja seal ppisin. Seal oli palju meeste juuksurisi. Naiste juuksurisi oli ainult ks. Naiste juuksur oli leval ja meesteosakond oli all. Ja kui ma ppisin, siis laupeva htuti eesti aeg ei tohtinud le kellaaja ttada93, aga iga laupeva htu ma sain siis omale teenida taskuraha. Panin ukse vljast kinni ja seest oli mehi tis. Ega niisugune aeg ei olnd nagu praegu: igaks teeb mis tahab ja igaks vtab, mis tahab.94 Ttuks jmist juuksurit eriala lpetanutel karta ei tulnud, sest 1934-1935. aasta Eesti Aadressiraamatus mrgitud ride phjal oli habemeajamis-, lokkimis- ja juukselikusrisid Tallinnas 51, Narvas 4, Nmmel 2, Paides 1, Prnus 2, Tartus 12 ja Viljandis 2.95 Juuksetstusrisid tekkis veelgi juurde: aadressraamat 1936-1937. aastast nitab juuksuriride arvu kasvu Tallinnas 66, Nmmel 3, Narvas 3, Prnus 2, Pltsamaal 1, Rakveres 1, Tartus 16, Valgas 1, Viljandis 4.96 Eelpoolnimetatud arvud nitavad
92 93

selgelt

juuksuriride

arvu

tusujoont97

ning

vime

oletada,

et

Ussisoo 1935, lk. 4, tagakaas. 19. juunil 1929 veti Tallinna linnavolikogu poolt vastu Juuksetstuse ja kntepuhastamise ttubade mrus, milles muuhulgas on reglementeeritud juuksuriride lahtiolekuajad. Vt. Lisa 7 Juuksetstuse ja kntepuhastamise ttubade mrus, lk. 79. Mruse jrgi ei tohtinud juukselikusrid phapeviti avatud olla, kuid seda reeglit rikuti pris palju. Tartu Juuksetsturite hingu seretr J.Tamm avaldab selles osas kriitikat: On rida juukselikamise risid, kes ignoreerivad maksvat sundmrust ja ttavad salamahti ka phapeviti. Mnel niisugusel ril on phapeviti koguni rohkem td kui ripeviti. Selleprast on ksimus les kerkinud et kas phapeviti mni tund ei peaks olema avatud kik juukselikamise rid, vi korda mda ksikud rid nagu apteegid korda mda valvet peavad. Sellega saaks vibolla phapevase salajase ttamise vastu.. Postimees 1.11.1934, lk. 7. Kahtlemata oli juuksuriride omavaheline konkurents vga suur, millest tingituna ka srased ettepanekud ning avaldused 1935. aasta sgise Juuksetsturite hingu koosolekul otsustati hakata salajase korterites ttamise ning phapevat keelu vastu eksijate vastu vitlema: moodustati 9-liikmeline kontrollkomisjon, kellele tehti lesandeks kontrollida sundmruse vastaselt kodus ja keelatud ajal rides tajaid. Otsustati paluda prefektilt ka politsei kaasabi. Postimees 1.10.1935, lk. 4. Phapeval ttajate vastu avaliku vitlemise saaga jtkus: 13.05.1935 toimus hingu referaatkoosolek, millest paluti osa vtta ka hingusse mittekuuluvad liikmed. Lbirkimiste juures kerkis les juuksurite ttasu ksimus ja phapevane ttamine. Ksimusi seluti pikalt ja laialt, kuid kindlatele ja koosklastatud seisukohtadele ei suudetud siiski juda. Otsustati prduda prefekti poole jrelprimisega, kas phapeval td teha laskja kunde saab samuti karistada sundmruse rikkumise eest nagu phapeval ttav juuksetsturgi. Mnede koosolijate arvates oleks see loomulik nhe. Postimees 14.05.1935, lk. 7. 94 Autori arhiiv. 95 Eesti Aadressraamat 1934-1935, lk. 848-849. 96 Eesti aadress-raamat 1936-1937, lk. 366-367. 97 Haapsalus viks kohata hel tnaval koguni mitmeid juuksetstuse risid. Mngu tnaval ttas alates 1931. aastast juukselikaja N. Sipelgas. 1931. aastast vtab aadressil Turuplats 4 kliente vastu juukselikaja A. Vilu (pr. Vilu ri olnud ks viksemaid omataoliste seas), kes juba jrgmisel 1932. aastal teatab linnarahvale, et ta uuel aadressil - Karja 6 - kestvaid lokke valmistab. Samal aadressil asus hiljemalt 1934. aastast linna suurim juuksuriri - Juuksetstus Ilo (omanik K. Riipulk). Riipulga ri olnud jlle ks suuremaid, suvel ttatud seal koguni kolmekesi. Karja tnaval oli veel teisigi juuksuririsid. 1930-ndate aastate alguses tegutses aadressil Karja

27

juuksuriteenused muutusid ha vajalikumaks, nutumaks, populaarsemaks eesti linnades, kuigi enamus juuksuriridest koondus Talinnasse ja seda nitab Tallinna juuksuriride hppeline kasv. Konkurents juukseride vahel oli suur, Tartu Juuksetsturite hingus arutati 1934. aastal isegi nende arvu piiramist, sest muidu kujuneb olukord niisuguseks, kus rid ksteist vastamisi surnuks vistlevad. Samas tunnistati, et piiramisksimus ei ole nii lihtne ja tuleb veel kaaluda, kuidas ning mis ulatuses seda teha. Juuksetstusrisid tegelikkuses ei piiratud, vastupidi, neid tekkis hoopis juurde, mille testuseks on ka eelpoolnimetatud arvud. Ametlikke juuksuririsid oli vga palju, konkurents suur, kuid tistuuridel ttas ka prandaalune juuksetstus. Tartu Juuksetsturite hingu sekretr J.Tamm kommenteerib talle ajakirjaniku poolt esitatud ksimust Mis seisab organiseeritd juuksuritel praegu tulipunktis? jrgnevalt: Jnesed vi meie keeles parasiidid. Nende all ei tule mista mitte kedagi muud kui katusekambris ttavaid ilma loata juuksureid. Neid on siginenud niivrd palju, et raske on nendega videlda. Eesktt ttavad niisugused katusekambri juuksurid lokkimise alal, kuid tehakse ka muid juuksuritid. Jrgnes ettepanek kutse ja loata juuksurite klientide karistamiseks, hing lubas prduda ka prefekti poole, et saada politseilt kaasabi loata ttajate likvideerimiseks.98 Maapiirkondades ligati juukseid veel endiselt kodus ise: Juuste- ja kntelikus toimus taludes iseteeninduse korras, ise oldi juuksurid ja manikrid. Mni tpsema silma ja osavama kega pereliige likas juuksed lhemaks nii lastel kui naistel. Poistel aeti pead juukselikusmasinaga nulli peale nudiks, sest nii nuti koolis. Noormehed ja mehed leidsid kla pealt mne osavama juukselikaja. Linna ei hakanud selleprast keegi minema.99

9 J. Ambermanni juuksetstus, hiljem kolis ta oma ri neli maja edasi - Karja 17. Minnes mda tnavat edasi vis tolleaegne Haapsalu linnaelanik vi klastaja peagi nha juba jrgmist juuksuriri silti. 1930-ndate algusest asus Posti 1 algul meeste, hiljem Daamide juuksetstus Agi (omanik R. Vhi). Kaks maja edasi - Posti 5 asus Joh. ja H. Saali juuksetstus. Julie Saalile kuulus samal tnaval (Posti 18) asunud juuksetstus. Arvestades tolleaegset linnaelanike arvu (~4500) ning lisades sellele veel kuurordi klastajad on selge, et tpuudust juuksuritel-habemeajajatel karta polnud, pigem vastupidi. Seetttu sai niteks krvuti majades lbi 1930-ndate aastate ttada nii H. Priegnitzi (asukohaga Kalda 1) kui M. Tammali juuksuriri (Kalda 3), kus reklaami jrgi otsustades kasutati juba ka elektriloki aparaati. Vare, Talis. Haapsalu juuksurid ja habemeajajad. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10873 Pring 19.04.2009. 98 Postimees 1.11.1934, lk. 7. 99 ERM KL 193 KV 727, lk. 333. Viljapuu, Leili, snd. 1926 Saaremaal.

28

3.2. Moodne tehnoloogia vrvimine ja psilokid

1930. aastate moodsad soengud nudsid ka moodsat tehnoloogiat: Juuste lokkimine on igivanaks vahendiks ilu tstmiseks. Aja jooksul on aga juukselokkimise tehnika niivrra edenenud, et ta tnapeval kujutab enesest tervet teadust. On abiks vetud elekter, aur ja vesi ning aparaadid, mis kiirendavad ja kergendavad seda vanasti nii aegaviitvat toimingut.100 Asjatu vaevangemine on praegusel poisipea-ajajrgul vastu rkida moele khardada juukseid tuliste kridega vi tulise auru abil, kuid peab tlema, et vana papiljottide-aeg oli juustele siiski soodsam.101 Tepoolest, n. papiljottidega102 kodus ise lokke teha oli mugav, kiire ja thus viis, kuid 1930. aastate mood nudis ja htaegu pakkus rohkem: juuksuririd pakkusid vesilokke, poldilokke, elektrilokke, alektriaurulokke, kestvus-aurulokke jne, juuste vrvimisest ning pleegitamisest lhemalt. rkimata. Jrgnevates alapeatkkides kirjutatakse erinevatest lokkimisvtetest, nende tehnoloogilistest iserasustest, erinevustest ja sarnasustest

3.2.1. Vesilained103
Vesilokid olid 1920.aastate teisest poolest alates vga populaarsed ning oma iseloomuliku vljangemisega on just see lokitp kogu ajastu juuksemoele oma no andnud. Esmakordselt paar aastat tagasi juuksemoe temaatikaga tgelema hakates prkusin kokku sna suure thimikuga: vesilainetest rgiti moealaselt vga palju, kuid nende tegemise tehnoloogia tundus mulle olevat kadunud ajaloo hmaratesse koridoridesse. Ka Juuksetstuse ksiraamatus, mida viks pidada tolle aja amtelikuks juuksuripikuks, on vesilainete olemusele phendatud vaid mned read ning tehnoloogilist poolt ei kirjeldata: Mida tehakse juustega prast pesemist? Enne juuste kuivamist tuleb teha vesilaineid. Misprast peab tegema vesilained? Ilma vesilaineteta ei ole kestvatel lokkidel tit vrtust. Ainult vesilainetega tuleb kaunis soeng. Kui tihti peab tegema kestvaid lokke? Nii tihti, kui juukse jrelkasv
100 101

Sirel 1936, lk. 59. Kirenberg, E. Tnapeva naine: koguteos igale naisele. Tallinn 1932, lk. 51. 102 Papiljottideks nimetati kodus tehtud lokirulli, mis kujutas endast paberitki sisse keeratud paela. 103 Vesilainete autoriks peetakse prantsuse juuksurit Marcel Grateau`d. Piras ja Raetzel 2003, lk. 34

29

seda nuab, kuna alt juurdekasvava juukse tvi on sirge.104 Tnaseks olen vesilainete mistatuse lahendanud ja siinkohal tstaksin saladuseloori nende valmistamise tehnoloogialt. Vesilaineid tehti ktega, st. lained tuli srmedega juustesse vajutada. Lokivedelikku ei tuntud, selle asemel niisutati juukseid isekeedetud linaseemne vedelikuga105 (kodustes tingimustes on kasutatud ka lut vi suhkruvett, kuigi viimane olevat krbseid mber pea tiirutama meelitanud106) ning vajutati lained juustesse. Vesilaineid tegi kas juuksur vi mnel neiul osavam sbranna, ise nende tegemine oli sna keeruline ettevtmine vi ei olnud hoopis vimalik.107 Laineid ei tehtud lokitud juustele, kuigi selleks, et neid oleks mnevrra lihtsam juustesse vajutada vi et nad lokkimata juustesse sisse jksid, koolutati juukseid peale pesu.108 Theodor Ussisoo Juuksetstuse ksiraamatu leheklgedelt on aga vimalik aru saada, et kestvuslokkide ks eesmrk oli see, et psiva lokiga juukseid oli lihtsam vesilaineisse sttida (vt. eelmine lk.). Nukogude ajal tulid kasutusele abivahendid vesilainete tegemiseks: Vene aeg tulid hed niisugused lksud, nendega said ise vajutuda, paned lkse hte kohta ja teise kohta, aga laine tuleb ikka nagu lained teha, niisugused ilusad.109 Vahemrkusena lisaksin juurde, et sarnaste juukselksudega teevad etenduste tarvis vesilained ka he Tallinna teatri grimmeerijad.

3.2.2. Kodune lokitegemine

Juukseid oli vimalik koduste vahenditega lokkida mitmel viisil. Esiteks oli vimalik teha endale rull-lokid vi papiljotid, mida paraku peeti vananenud ning igivanaks meetodiks: juustesse keerati enne magamaminekut vastava suurusega paberirullid, niisutati juukseid juukseveega ning hommikuks olid lokid valmis. Rullide tegemine
104 105

Ussisoo 1935, lk. 43. Autori arhiiv. 106 ERM KL 205 KV 941, lk. 387, 402-403. Tamvelius, Helle, snd. 1923 Kuusalu kihlkonnas. 107 ERM KL 205 KV 941, lk. 83. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaa, Juuru vald. 108 ERM KL 205 KV 941, lk. 387. Tamvelius, Helle, snd. 1923 Kuusalu kihlkonnas. 109 Autori arhiiv.

30

oli aga vga tlikas ja kunagi ei vinud teada, kas lokid saavad htlased. Teiseks oli vimalik teha endale raualokid: lokid vajutati juustesse kuumade tangide vi kridega110: nende tarvitamine muutus naiste lhikese juuksemoe ajal leldiseks, kuid nad tegid juustele tiheda kasutamisega suurt kahju.111 Juuste lokitangidega kuumutamise kuritarvitamise eest naisi ka hoiatati: Kuigi igal daamil peavad lokikrid alati keprast olema ning tualettlaua sisustusse kuuluma, siiski ei saa soovitada nende alalist kasutamist.112 Tangide puudumisel kasutati polte vi naelu. Kodudes kasutatud lokitange113 oli vimalik pliidiraual kuumutada vi spetsiaalses vutlaris elektriga soojendada.114 Kui aga phapeva htul peole mindi, veti appi lokitangid. See riistapuu oli igas peres, kus elas noori tdrukuid. Seda td tehti ikka vhemasti paarikesi kahasse ksi ei tulnud toime. Mletan, meil torkasid tdrukud lokitangid harusidpidi seitsmeliinise lambi klaasi otsast sisse. Kogu aeg polnud ju pliidi all hguvaid ssi! Paraja kuumuse juures keerati juuksesalgud tangide vahel rulli ja hoiti kuni jahtumiseni. Kes oskas, vis sel kombel pris kena soengu valmis meisterdada. Ega sellisesse kombesse taunivalt suhtunud keegi inimene on ju alati tahtnud ilus olla.115 ERMi kirjasaatjate poolt on saadetud vga vrvikaid kirjeldusi, mis tnasel peval on oluliseks informatsiooniallikaks, kuidas see kodune lokitegemine ikkagi vlja ngi. Saadetud kirjeldusi lugedes kerkib paratamatult muie suule, kuid patt oleks vrvikamad seigad edastamata jtta. Et lokilist pead saada, tuli kasutada lokitange. Vahest nimetati neid ka lokikrideks. Meil olid mingisugused algelised, teine kepide juba pooleldi plenud. Neid kuumutati hda korral lambi kohal, rohkem ikka pliidi all ste peal. Paber oli proovimiseks, et kui kuumad said. Siis oli suitsu ja krbehaisu kllaga. Vahest suitsesid juuksedki, kui de neid tangide mber keerutas. Ent kui juuksed olid sel kombel lbi krussitatud ja prast jahtumist lahti kammitud, oli ilus kll. Mida jmedamad olid lokitangid, seda lainelisemaks juuksed said. de sai niisuguseid tange kelleltki laenata. /.../ Niisugune juustega mngimine vis toimuda

110 111

Vt. Lisa 4 Juuksuri triistu, lk. 74. Kangas 1932, lk. 94. 112 Sirel 1936, lk. 60. 113 Vt. Lisa 4 Juuksuri triistu, lk. 74. 114 Nitus Paula, sul on poisipea! Naiste rivamood kahe ilmasja vahel Eesti Ajaloomuuseumis Maarjame lossis 8. juuni- 19. november 2007. 115 ERM KL 205 KV941, lk. 298-299. Rooberg, Olinde, snd. 1922 Kuusalu vallas, Allika klas.

31

vabameelses peres. Range reiim seda ei soosinud.116 Tragikoomikat koduse ilutegemise juures tuli kindlasti nii mnelgi korral igas peres ette, kuid siingi on omal kohal kibefraas ilu nuab ohvreid. 1930. aastatel tuli paraku lokimoe vaimustuse juures ohvriks tuua juuksed. Lokke vidi teha kodus ka jrgneval viisil: juuksed lahutati, onduleeriti117, lahutatud ossa tehti laine ja keerati otsad rulli, edasi seati lokk srmedega sobivaks ja kinnitati lokineltega pea klge.118 Iga pev soengut teha ning lokke juustesse vajutada oli suhteliselt tlikas, sest niiske ilm ja piisk vihma viis lokid kohe vlja. See oli ka peamiseks reklaamiargumendiks, miks kestvad lokid ha populaarsemaks juuksuriride teenusartikliks muutusid.119

3.2.3. Elektri(auru)lokid
Siledat juust hakati aurutamise teel vormima kestevkharaiks120 seetttu, et hstiravitud juust peeti nii naiste kui meeste jaoks ilusaimaks ehteks, vliseks visiitkaardiks ning eelkige lokkimise teel oli vimalik saavutada soeng, mis kestaks pevi ja ndalaid. Niipea kui kestevkhardatud juuksed mrjaks tehakse, tmbuvad nad ikka-jlle kiharaisse ja neid vib asetada soovijrele kas vesilaine- vi kharsoengusse - kuni umbes poole aasta prast jrkjrgult uued juuksed jrele on kasvanud, mida siis uuesti vib kestevkhardada. See khardamine snnib keevate aurude ja keemiliste preparaatide abil.121 Naisi hoiatati liiga tiheda juuste lokkimise eest: kui elektrilokke teha kord aastas, ei ole nad juuksekasvule kahjulikud, kuid liiga sagedane elektrilokkide tegemine mjub kahjustavalt.

ERM KL 205 KV 941, lk. 387. Tamvelius, Helve, snd. 1923 Kuusalu kihelkonnas. Vt. Juukseterminid, lk. 67. Vt. Lisa 5. Koduseid abivahendeid, lk. 76. 118 EN 3/1933, lk. 88. 119 EN 12/1931. Reklaam lk.365. Keemilised lokid leiutati juba 20. sajandi alguses, 1906. aastal Karl Ludwig Nessleri poolt. Ta niisutas juukseid leelise lahusega, rullis need siis mber metallpulgakeste ja kuumutas tugevasti kuumade tangidega. Kogu protseduur vltas umbes kuus tundi ning selle loomulikeks kaasnhtusteks olid pletused ja svitused. Hiljem asendas kuumutamist elektrivool, kuid sel moel asendus pletuse oht elektrilgiohuga. Piras, Claudia ja Raetzel, Bernhard. Daam: klassikalise naistemoe ksiraamat. Tallinn 2003, lk. 34. 120 Kestevkhardamine on 1930. aastate terminoloogia tnapeva psi- vi keemiliste lokkide kohta. 121 Kordes, E. Juuste kestevkhardamisest. (Eesti Kirj.-h.) Tallinn 1937.
117

116

32

Enne kestvuslokkide tegemist oli tarvis siiski kindlaks teha, kas juuksed psilokkide tegemisele hoopiski vastu peavad. 1933. aasta Eesti Naise septembrinumbris avaldati naistele koduseks proovimiseks ksikasjalik petus koos joonistega, kas nende juuksed elavad le psilokkide tegemise protseduuri vi halvimal juhul see hvitaks juukse lplikult, s.t. p jks paljaks.122 Siinkohal ma ksikasjalikult eelpoolnimetatud petusel ei peatu, sellega on vimalik tutvuda lisas.123 Kestvuslokke tehti juuksuri juures ja selleks kasutati kahte tpi aparaate: esiteks elektriga ttavad aparaadid: elektriloki ehk elektriauruloki aparaadid ja teiseks auruloki aparaadid, mis teevad psilokke ilma elektrita. Mlema aparaadi ttamisviis on sama, kuid vahe seisneb kestvuslokkide keemilises ja tehnilises saavutamises.124 Elektrilokke hakati tegema 1930. aastate teisest poolest, samal ajal hakksid nad ka maapiirkondades levima: 1936.-1937. aasta paiku hakkasid elektrilokid ka maal levima ning siis lpetati tangidega lokkimine ra. Isegi mned poisid lasid endale psilokid teha. Lokkidesse suhtuti kui tiesti normaalsesse nhtusesse kuna see levis nii kiiesti ja laialdaselt.125 Elektrilokid vitsid eesti naiste hulgas sna suure populaaruse, helt poolt peeti neid vga mugavaks ja teisalt arvati nende tegemisest kokkuhoidu majapidamise tarbeks: kui ks htu aparaadi all istutud, siis on kohe pooleks aastaks loomulikud kharad. Pese kuis tahad, ikka lvad nad sul oma kriukad sisse. Samas rhutati naistele, et elektrilokkide korrashoid ei ole nii lihtne ja ainult kanged lambalokid ei anna nole mingit raami, seeprast vajavadki juuksed prast pesemist vesilaineid.126 Vesilainete tegemisega vis nimelt ka halvasti tehtud lokke korralikumaks muuta.127 Elektri kestvusloki aparaadi leiutas esimesena ameeriklane Edward Nestle umbes aastal 1920.128 Prast seda on veel leiutatud elektriaurulokkide aparaate Wello, Satley, Fuwa jt. poolt.129
Eesti Naine 9/1933, lk. 278. Vt. Lisa 8 Kestvad lokid, lk. 80. 124 Maret 1/1935. Moodsaist Grieser kestvus-aurulokest, lk. 23. 125 ERM KL 205 KV 941, lk. 115. Kits, Agnes, snd. 1922 Harjumaal. 126 Suzanne 1934, lk. 39. 127 Maret 2/1939. Teie ksite, meie vastame, lk. 64. 128 Allikas eldakse, et aparaat leiutati umbes 15 aastat tagasi, kuid allikas prineb aastast 1935, seega vib arvata, et aparaat vib prineda 1920. aastatest. Maret 1/1935. Moodsaist Grieser kestvus- aurulokest, lk. 23. Ka Theodor Ussisoo vidab sama oma Juuksetstuse kairaamatus, ksiraamat prineb samuti aastast 1935. 129 Ussisoo 1935, lk. 47.
123 122

33

Elektriloki aparaadi tphimte seisnes selles, et lokid tehti tusva kuumusega, mis thendas, et elekter juhiti juukseid kuumutama vastava aparaadi lbi.130 Eluaegse juuksuri kirjeldus elektrilokkide tegemise tprotsessist ning aparaadi ehitusest131 kokkuvtlikult jrgnev: elektriloki rullidele keerati juuksed mber ja otstesse kinnitati juhtme otsad teine teisest harust. Aparaadil on neli haru ning hele rullile tuleb kinnitada juhtmed kahest harust, teine teisest harust. Pergamentpaberist tuli ligata nii laiad neljakandilised tkid, et ta rulli ra kataks. Edasi oli tarvis paber (paber hoidis hku) mber lokirulli keerata ning selle peale klamber kinnitada, et ta paberit kinni hoiaks. Elektriloki aparaadi peal on kell, see nitab minuteid. Kui kaua juukseid voolu all hoida, olenes juuksetbist (juukse paksus oli siinjuures vga oluline). Algul tuli hoida umbes seitse minutit ja siis juukseid kontrollida. Kakskmmend minutit oli kindlasti tarvis juukseid aparaadi all hoida. Elektrilokkide tegemiseks kasutati ka lokivedelikku: Elektriloki vedelik oli spetsiaalne. Vlismaa oma oli. Niikaua mu lokid olid kiidetud kui mul veel saksa vedelik oli. Testi olid ilusad.132 Olin juba koolilaps, kui de lasi teha endale elektrilokid. hutas emagi. Nii et umbes 1936. a. laskis emagi juuksed lhikeseks ligata ja ra krussitada. Kahjuks ji see temal esimeseks ja viimaseks korraks. Kui psilokid peas, oli nende hooldaminegi hlpsam. Kammi niiske kammiga lbi, rohkem polnud vajagi. Ja kui oli vaja pidulikumat pead, siis lokilisele alusele oli kerge vesilaineid vajutada. Mina olin oma elektrilokilise peaga paras padalis. Juukseid oli nii palju, et neid polnud kuidagi vimalik soengusse sttida. Keerutasin siis lihtsalt srme mber rulliks ja kinnitasin juukseneltega pealaele ja oimu kohta kinni. Sai maailmatukrge kuhi. nneks oli sja ajal niisugune mood.133 Elektri- ja aurulokkide tphimtete ning juustetervishoiualase ohtlikkuse/ohutuse le kis sna ge diskussioon. 1935. aasta jaanuarikuu Maretis ilmus eesti reklaamiajaloos ilmselt midagi seningematut: reklaamartikkel.134 Tartu J.Luksepa juuksetstusri omanik ja htlasi Tartu Juuksetsturite hingu juhatuse liige on

130 131

EN 8/1932. Kirjakast, lk. 238. Kirjedatavat elektriloki aparaati vt. Lisa 4 Juuksuri triistu, lk. 74. ja Nituseprojekti fotomaterjalid, lk. 95. 132 Intervjuu juuksuri Anna Heislaga, snd 1920. Autori valduses. 133 ERM KL 205 KV 941, lk. 51. Tamvelius, Helve. Snd 1923, Kuusalu kihelkond. 134 Vt. Lisa 8 Kestvad lokid, lk. 80.

34

Maretis avaldanud lehekljepikkuse arutelu elektri- ja aurulokkide aparaatide ehituse erinevuse, tviisi ning lokkide saavutamise tervislikuma protsessi kohta. Artiklis kiidab ta enda juukseris kasutusel olevat Grieser auruloki aparaati ning elektriloki aparaadi kohta tleb jrgnevat: Selle apar. ssteemi tundma ppides, leidsin tema nrgad kljed ja loobusin ostmast. Grieser ssteemi tundma ppides oli mul selge, et midagi paremt sellel alal vaevalt lhemas tulevikus vimata on leiutada. Reklaamartikkel on aga tnapeval oluliseks allikaks kestvus-aurulokkide tegemise tehnoloogiaga tutvumiseks. Tartus tegutsenud Tartu Juuksetsturite hingule valmistas 1934. aastal muret see, et ttase on tusnud, thinnad aga langenud: Omal ajal oli kll juuksuritel htlane hinnakiri, mis hingu poolt vlja ttatud, kuid nd ei peeta sellest kinni, igahel on oma hind. Ja hingul on raske siin midagi teha, sest 2/3 Tartu juuksuritest on organiseerimatud.135 1935. aasta oktoobris juti Tartus lpuks kauaoodatud kestvuslokkide hindade htlustamiseni.136 2. oktoobril 1935 oli Tsturite Keskhingu ruumidesse kokku kutsutud kestvuslokkide aparaatide omanike koosolek, millest vttis osa paarkmmend juuksetsturit. ksmeelele juti thindade htlustamise lepingu slmimises. Viimasel ajal on Tartus tekkinud olukord, et juuksetstused vitluse tttu suruvad kestvuslokkide tegemise hinnad ige madalale. Suuremates rides maksab lokkimine 5-6 krooni, viksed rid lubavad kuulutustes kestvuslokke teha isegi 1 kr. 50 s. eest. Sellise tasu eest on aga vimatu teha head td moodsate masinatega. Koosolekul otsustati, et le linna kestvuslokkide hinnaks oleks 5-6 kr. Avaldati ka mtteid, et linna res viks lokkimine olla krooni vrra odavam. See ettepanek ei leidnud aga koosolekul poolehoidu. Vesilainete hinnaks mrati 50-60 s. Senini veti mnes ris vesilainete tegemise eest rohkem, kuid oli ka kohti, kus vesilainete tegmine maksis kigest paarkmmend senti.137 1936. aasta veebruaris otsustati, et kestvuslokkide hinna alammraks saab 8 krooni.138 On teada, et elektrilokkide tegemise eest veti juuksuritkodades 1940. aastal 2-4 krooni.139

Postimees 1.11.1934, lk. 7. Tartu Juuksetsturite hing soovis htlustada teenuste hindu eesmrgiga parandada juuksurite majanduslikku seisukorda. Ametliku eesmrgi ja seisukoha taga oli kindlasti ka soov vhendada juuksetkodade konkurentsieeliseid hindade osas. 137 Postimees 3.10.1935, lk.7. 138 Postimees 7.02.1936, lk. 7. Hindade htlustamise leping justus 1. mrtsil 1936 ning sellele kirjutasid alla kik elektri-auruloki tegijad Tartus. Lepingus olid ette nhtud ka trahvimrad rikkujatele. Rikkumisi arutati hingu aukohtus. Postimees 3.03.1936, lk. 7.
136

135

35

3.2.4. Kestvus-aurulokid
Aurulokkide tegemise phimte on sama, mis elektrilokkide puhulgi, kuid vahe seisneb selles, et aurulokid valmivad ilma elektrita ja langeva kuumusega. Juuksed niisutatakse samuti eelnevalt kemikaalidega, mssitakse mber metallpoolide, kuid nd ei keta mhist enam elektriga, vaid on olemas poldid, mis ketakse enne vastavas ahjus kuumaks ja pannakse need enne hoolikalt (paberiga) kaitstud juukserullide peale. Sellisel viisil saavutatakse kohe jrsu kuumusega keemispunktile vastav temperatuur, kemikaalide aur keedab otsekohe loki valmis langeva kuumusega - alguses kui juus on kemikaaliga lbi immutatud, siis on maksimaalne temperatuur, aga kui kemikaal on juustest vlja auranud, siis langeb kuumus kuni haihtumiseni ehk sellisel viisil saavutataksegi lokk langeva kuumusega. J. Luksep vitis koguni, et kemikaali auruga juukseid lhikest aega keeta on isegi kasulik, sest keetmine auruga mjub juuste pigmendile, htlasi tervele juuksele karastavalt ning anna juustele kasvamiseks judu. Juuksed jvad elastseks, likivaks ja lokid saavad loomutruud ning kauase kestvusega.140 Aurulokke peeti niiske ilmaga vga vastupidavaiks ja arvati, et mida rohkem niiskust juuksed saavad, seda rohkem lokki nad tmbuvad. Aurulokkide psivus on sama, mis elektrilokkide puhulgi - kuus kuud kuni aasta ja vastavalt sellele kui kaua kellegi juus vlja kasvab.141 Auruloki aparaadid ei olnud nii laialt levinud kui elektriloki aparaadid. 1932. aasta Eesti Naisest selgub: Tallinnas on meie teada aurulokiaparaadid Granbergil ja veel hel teisel ril, Tarus seni vist ainult Luksepal. Kas teistes viksemates linnades neid aparaate on, ei ole meil teada.142 Aurulokkide tegemine maksis 5- 10 krooni, vastavalt sellele kui pikad ja paksud olid juuksed ning missuguses juuksuriris lokid tehti.143

Varasemalt reguleeriti kestvus-aurulokkide hinnad, kuid mais 1936 vaadati le ka teised thinnad. Videtavalt olid thinnad (niteks habemeajamisteenused) langenud konkurentsi tttu nii madalaks, et ei vimaldanud enam raelamist. Juti ksmeelele, et thinnad viiakse 1932-1933. aasta tasemele. Postimees 14.05.1936, lk. 7. Uus hinnakiri reguleeritud thindadega justus 11.juunist 1936. htlasti oli lepingu jrgi kigil juuksetstusridel kohustus panna nhtavale kohale hingu poolt trkitud ja pitsatiga kinnitatud hinnakiri. Postimees 10.06.1936, lk. 6. 139 Nitus Paula, sul on poisipea! 140 Maret 1/1935. Moodsaist Grieser kestvus-aurulokest, lk. 23. 141 EN 12/1932. Kirjakast, lk. 367. 142 EN 8/1932. Kirjakast, lk. 238. 143 EN 12/1932. Kirjakast, lk. 367.

36

Aurulokkide hooldamise kohta anti nu, et neid vib ise pesta, ei tohi ainult prast pesemist siledaks kammida, vaid peab vabalt kuivada laskma. Veel parem oli kui neid ise prast pesemist nii laintesse seada, nagu seatakse loomulike lokkidega juust.144 Kuna peamine kirjalik materjal nii elektriloki kui auruloki kohta145 on reklaamimaiguline, jb mulje, et aurulokki peeti tema uudses tehnoloogias vhem juust kahjustavamaks, paljudest vastavasisulistest Eesti Naise ja Mareti kirjakasti rubriigi vastustest vib vlja lugeda, et aurulokid on juuste tervishoiu seisukohalt paremad, sest nende tegemisel ei kasutata elektrit ning tehakse langeva, mitte tusva kuumusega.146 Samas meenutab ERMi kirjasaatja, et aurulokkide iga olnud lhike, sest tuline aur oli pid pletanud.147 Kestvad lokid tekitasid juuksuriride seas vga suurt konkurentsi, mida tendab reklaamide hulk ajakirjades. Kige suuremad rekaamiostjad olid J. Luksepa juuksuriri Tartus Kni tnaval148 ja A. Reitsniku juuksuriri Tartus Jul. Kuperjanovi tnaval.149 Viksema reklaamihulgaga leppisid Magda Niggoli juuksuritkoda Tartus Suurturu tnaval150, juuksetstus Soliid Tartus Aia tnaval, E. Rossi ri Tallinnas Prnu maanteel151. Phjus, miks ennast peamiselt Tartu juuksuririd reklaamisid, on ilmne: nii Mareti kui Eesti Naise toimetused olid Tartus ning kuna Tartu on viksem linn kui Tallinn, oli seal ka konkurents tihedam.

144 145

Ibid. Elektriloki puhul E.Kordese Juuste kestevkhardamisest (tundub, et tegu vib olla Henkel-aparaadi tutvustuse ja kasutuspetusega) ning auruloki puhul Tartu juuksetsturi J. Luksepa artikkel ajakirjas Maret, Maret 1/1935. Moodsaist Grieser kestvus-aurulokest, lk. 23. Vt. Lisa 8 Kestvad lokid, lk. 80. 146 EN 8/1932. Kirjakast, lk. 238 147 ERM KL 205 KV 941, lk 402. Tamvelius, Helve, snd. 1923 Kuusalu kihelkonnas. 148 EN 11/1931, lk. 321; EN 12/1931, lk. 365; EN 1/1932, tagakaas; EN 5/1932, lk. 161; Maret 3/1935, lk. 84; Maret 4/1935, lk. 105; Maret 6/1935, lk.167; Maret 8/1935, lk. 234; Maret 12/1935, lk. 375; Maret 3/1936, lk. 92; 149 Maret 1071935, lk. 296; Maret 3/1936, lk. 93; Maret 4/1936, lk. 126; Maret 5/1936, lk. 159; Maret 6/1936, lk. 179; Maret 7/1936, lk. 200; Maret 8/1936, lk. 256; Maret 9/1936, lk. 262; Maret 10/1936, lk 318; Maret 11/1938, lk. 350; Maret 12/1936, lk. 370. 150 Maret 10/1935, lk. 300. 151 Maret 6/1938, lk. 186.

37

3.2.5. Vrvimine ja pleegitamine152

1930. aastad oli aeg, mil tekkis blondi-fenomen: selle aastakmne moevrviks sai plaatinablond la Jean Harlow, kinolinadele judis 1931. aastal Hollywoodis valminud film Plaatinablond ning tuntuks sai lause Mehed eelistavad blondiine. 1938. aastal avaldas Ajakiri Kigile koguni artikli, milles selgitatakse meeste vaatevinklist, miks eelistatakse blondiine: Ta ei taha midagi teada viletsusest, ta tahab olla ilus, ravitud, lahkelt ja kuninglikult jalutada meie elu keskpevale vastu. Ta on isegi nus vastu naeratama meie elu htupoolikule, eeldades, et meil on 100-hobusejuline auto. Tumeda naise omamine teeb meid vibolla nnelikuks. Blondi naise omamine on tendus selle kohta, et oleme nnelikud.153 Plaatinablondi staatusega kaasnesid aga paratamatult lugematud juuksevaenulikud vesinikuprotseduurid.154 Blond, must vi pruun oli muutunud moe ja isikliku maitse ksimuseks, kuid just blond juuksevrvus oli soovituim, sest blondi peeti ilusaks ja vluvaks, ning tik, et loomulik blond muutus ha haruldasemaks, tegi selle juuksetooni aina ihaldusvrsemaks. Juuste vrvimise ning pleegitamise ehk blondeerimise kohta hakati naisteajakirjade kirjakasti rubriikides ajapikku ha suuremat huvi ilmutama.155 Taheti teada, kas on vimalik juuste vrvust loomulikul teel muuta, kuid vastuseks taolistele primistele toodi paraku ainsaks vimaluseks vrvimist, mida juuste tervishoiule meldes siiski eriti ei soovitatud.156 Ekspertide arvates oli loomulik looduse poolt antud juuksevrv alati kosklas naha ja silmade vrviga ja seeprast soovitati tungivalt enne juustevrvimist hoolikalt jrgi melda, sest vrvimis- ja pleekained visid mjuda erinevatele juuksetpidele omamoodi. Iialgi ei vinud olla kindel, kas uus juuksetoon oli ikka see, mida sooviti. Hoiatati, et vrvitud vi pleegitatud juuksed visid vlimuse tiesti ra rikkuda157

152 Pleegitamine = blondeerimine. Juuste heledaks muutmiseks kasutati vesinkilihapendit, mis oli (ja on siiani) pleegitamis- mitte vrvimisvahend, seega ei rgitudki juuste heledaks vrvimisest, vaid pleegitamisest. Kornel ja Kask 1935, lk. 173 153 Ajakiri kigile 3/1938, lk. 126. 154 Piras ja Raetzel 2003, lk. 34. 155 he phjusena oli suur huvi kindlasti moe suundade prast, teisalt oli huvi tingitud juukse vrvimuutuse vimalikkuse ja selle toimingu protsessi tttu, kuid uudishimust sooviti kike uut ka enda peal ra proovida. 156 Maret 8/1939. Teie ksite- meie vastame, lk. 256. 157 Kangas 1932, lk. 90-91.

38

Loodus on nii seadnud, et meile antud juuksevrvus sobib meile kige paremini, kuid siingi tahab inimene sageli looduse td parandada. Moesuund dikteerib siis muidugi ka juuksetooni, mis parajasti peab olema suursugune vi ilus. Et sealjuures harvemini esinev vrvus on armastatum, on enamvhem arusaadav.158 Naistele pandi sdamele, et nnda nagu iga soeng, mida mnel pildil vib kohata, nii ka blond juuksevrv, ei sobi igale naisele ja parem on jda enda loomuliku juuksetooni juurde. Endale lohutuseks lpetasid mitteblondid lause Mehed eelistavad blondiine thendusrikka jrellausega kuid abielluvad brnettidega.159 Juukseid oli vimalik heledamaks muuta keemilise pleegitamise teel. Parimaks vahendiks siinjuures peeti vesiniklihapendit, millele soovitati juurde lisada mned tilgad ammoniaagivedelikku.160 Kige sagedamini tarvitati 3-10 % vesiniku ja ammoniaagi segu. Pleegitamisel vidi kasutada veel nisujahu ja magneesiumipudru sellise segu tarvitamisel oli parem jlgida pleegitamise tagajrgi kui vedeliku puhul.161 Vesiniklihapend162 pleegitas ja tegi juuksed viimaks piimvalgeks, kuid seda vrvimist ei peetud vastupidavaks, sest tihedal tarvitamisel muutusid juuksed rabedaks ning kergesti murduvaiks.163 Blond juuksevrv oli ja on siiani paljudele naistele ideaaliks ja kuna htki teist kosmeetilist vahendit ei ole nii kurjasti kasutatud kui vesiniklihapendit, mille valesti tarvitamisel vib vga notu tulemuse saada, soovitati kindlasti asjatundja poole prduda.164 Juuste vrvimine on suur kunst. Seda peab tegema tiesti teadlik ja vilunud ksi.165 Juukseid sai htlaselt ja jrk-jrgult heledamaks muuta ka tiheda juuksepesuga kui pesuvette lisati sidrunimahla vi veiniklihpendit. Sobiv loputusvesi saadi he sidruni mahla vi kahe supilusikatie vesiniklihapendi segamisega he liitri kuuma veega,
158 159

Maret 10/1937. Juuste pleegitamisest ja vrvimisest, lk. 314. Maret 2/1939. Kas teie soeng sobib teie tbile?, lk. 43. 160 Ammoniaagi vedelik neutraliseerib osalislt vesiniku mju sarvainele. Ussisoo 1935, lk 39. 161 Magneesiumisoolasid on vga palju, kuid ainult magnesium-perhdrol annab veega segatult valge pudru. Ussisoo 1935, lk.39-41. 162 Vesiniklihapendit soovitati lisaks juuste pleegitamisele ka hammaste valgendamiseks: selleks vetakse puupulk ja mssitakse selle hte otsa veidi puuvilla. Nd kastetakse see vesiniklihapendisse. Sellejrele puhastatakse sellega hambaid les ja alla. Maret 3/1935. Iluravi igale naisele, lk. 72. Farmatseudid soovitasid vesinklihapendit pigem desinfitseeriva vahendina, 3 %-line lahus mjus verejooksu vaigistavalt ja mehaaniliselt puhastavalt. Hambaarstid tarvitasid teda antiseptikuna, desodeeriva vahendina ning suu- ja hambaveena (1-2 supilusikat 1-3 %-list lahust klaasile veele). Farmatsitiline ksiraamat, lk. 240. 163 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 56. 164 Maret 10/1937. Juuste pleegitamisest ja vrvimisest, lk. 314. 165 Iluravi. Dr. Fred Winter Wiin, Jean Caroll New York j.t. iluravi teoreetikue jrele (Jo Juli kirjastus). Tartu 1931, lk. 37. Autorit ei ole teosel mite kusagil mrgitud, edaspidi Iluravi 1931.

39

kuid sellega kaasnes hoiatus, et sidrunivesi ja vesiniklihapend on svitavad ained ja nad tuleb korralikult vlja loputada. Kui loomulikud blondid juuksed ajapikku tumedamaks muutusid, anti nu igapevaselt kasutada looduslikke vahendeid juuste heleda tooni hoidmiseks. Juuste tumenemine on loomulik nhtus- noorema ea heledad juuksed lhevad vananedes tumedamaks ning selle vltimiseks peaks juukseid pesema kummeliteega ja spetsiaalselt blondidele meldud ampooniga.166 Kes soovis juukseid phjalikult pleegitada, vis neid peale pesemist leotada selges 3-, 5- vi 10protsendises vesiniklihapendis kuni soovitud vrvitoon saavutati.167 Juukseid vrviti peamiselt mustaks vi pleegitati blondiks, sest neid juuksetoone oli kige lihtsam saavutada. Vahepealsete toonide saamiseks oli palju retsepte ja meetodeid, aga juustele nende toonide andmine nudis suurt vilumust ning oskust.168 heks kahjutumaks meetodiks arvati olevat hennaga169 vrvimine, kuid seda puhtalt tarvitades omandavad juuksed teadupraselt punaka like, seeprast peeti vajalikuks juurde lisada soovitud tooni saamiseks kas almagaami vi indigot170 vi teise taime vrvainet reng.171 Henna meetodiga vrvimist peeti sna keeruliseks: metallisoolade lisamisega vis hennat valmistada mitmes toonis heledaimast kollasest tumedaima mustani. Henna ja sobiva aine segust saadud pulbrist valmistati veega pudru, mis mriti puhastele juustele ja lasti paar tundi seista. Hiljem loputati juuksed veega puhtaks. Hennaga vrvimisel kaasnes alati hoiatus, et kui segu on valesti valmistatud, vtavad juuksed roheka tooni.172 Juuste roheliseksmuutumine oligi sagedaseim viga juuste vrvimisel.173 Vrvimist hennaga peeti ka seetttu paremaks, et ta oli psiv psis juustes umbes 5-6 kuud ja kannatas pesemist.174 Kige mrgisemaks peeti tinasoola175 sisaldavaid juuksevrve, mis vib peanaha kaudu organismi tungides esile kutsuda kroonilisi mrgistusi: Kuigi pole mrgata vast mnda aega nendesinaste vrvide tarvitamise halbu tagajrgi, ometi varem-hiljem
166 167

Maret 3/1937. Teie ksite- meie vastame, lk. 95. Kangas 1932, lk 91-92. 168 Iluravi 1931, lk 37. 169 Henna on okkaline psas, mis kasvab Aafrikas, Luna-Aasias ja Austraalias. Tema lehed ja varred sisaldavad vrvainet, mis annab punase tooni. Leppik-Vehlmann 1934, lk. 56. 170 EN 9/1932. iluravist, lk. 265. 171 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 56. 172 EN 10/1933. Kirjakast, lk. 302. 173 Iluravi 1931, lk.39. 174 Kangas 1932, lk. 93. 175 Tina (sh. seatina) sisaldavad juuksevrvid olid paljudes riikides keelatud tema ohtlikkuse prast tervisele. Ussisoo 1935, lk. 44. Kornel ja Kask 1935, lk. 172.

40

organism mrgistub, pnahka tabavad vljalmised vi juuksed hakkavad pragunema ja langema vlja (!).176 Enamik loendamatuist juuksevrvest, vabrikuproduktest, on kahjulikud. Parimalt-vrvivad juuksevrvid sisaldavad kahjulikku tina, hbedat, kroomhapu-kaaliumi, vasekloriiti, kadmiumi, progalli j.t.. (Nit. kuulsaimaist vlismaa j.-vrvest sisaldab Hair Restorativ- tina, HairTorigue- tina, Eau de Enthere- kloortina, Eau de Bahama- tinasuhkrut ja vvliit.).177 Kahjutumaks juuksevrviks peeti ka tnapeval tuntud juuksevrvi L`Oreal, mida oli vimalik kaubandusvrgust leida vhemalt kolmes vrvitoonis: kuldblond (koostises olid phklilehed, henna, sumach), helekastan ja pruun (nende koostises sumach, vhem phklilehti ja hennat, vaskoksyduul, vaskkloryyr, magneesiumoksyyd, katechu ja kartulitrklis). Kodumaa juuksevrvidest on nimetatud Rekordit, milline on vrdlemisi pysiv ja pesueht. Rekordit valmistati neljas vrvitoonis: atn, blond, pruun ja must. Kuigi temaga vrvimist peeti vrdlemisi lihtsaks, eldi, et see nuab siiski hoolikust ning teatud vilumust.178 Nii vlis- kui kodumaised juuksevrvid olid kaubandusvrgus levinud, kuid mil mral nad levinud vi kttesaadavad olid, on tnapeval raske hinnata, kuid kneainet tekitasid nad igal juhul. Tarvitati ka toonivaid ampoonipulbreid, kuid kusagil ei ole materjali vi testust selle kohta, kui levinult neid kasutati. Neis oli vrvaineks henna, mille vrviv mju oli juukses vike, tekitades vaid kullaka varjundi, kuid tema heaks omaduseks vrvimise krval peeti ka pehmendavat ning liget andvat mju juustele.179 Kige kahjutumateks juuksevrvideks peeti taimevrve, kuigi need ei olnud nii psivad. Enim soovitati vrvimiseks suurphkli vrskeid koori. Phkliekstrakt muudab juukse kollasest likiva tumepruunini, mustaks vrvis kummis ning roosivees sulatatud hiina tu.180 Juukse vrvimiseks vis valmistada ka ise looduslikest vahenditest jrgmist viet:

176 177

Vinkler, Reinhold. Juukserawi: modern meditsiini (kui ka oma uurimuste) kohaselt. Viljandi 1936, lk. 16-17. Vinkler 1936, lk. 16. 178 Iluravi 1931, lk. 39. 179 Ibid. 180 Vinkler 1936, lk. 17.

41

Retsept: Vrsked rohelised phklikoored ligatakse ribadeks ja lastakse tmmata 1-2 peva pimedas kohas 2 osa vee ja 1 osa salmiakvaimu segus. Leotis keedetakse siirupipaksuseks ja segatakse poole osa veega.181 Enne vrvimist pidid juuksed tiesti puhtad ja kuivad olema,182 samuti peanahk. Hoiatati, et kui peanahk on higine, toimub mrgitamine, sest siis on poorid laienenud ja mrk imbub organismi, kus ta kutsub esile ldisi keharikkeid ja vib olla isegi elukardetav.183 Kuna enamik vahendeid vrvis nahka, soovitati laup ja kael vaseliiniga katta, alles siis vis vrvimisega alustada. Mnevrra llatav on see, et juust vrviti pehme hambaharjaga otstest juurte poole184, mida peeti kaunis tlikaks, kuid sellise tehnikaga oli vimalik saavutada hid tulemusi.185 Juustelt vrvi mahavtmiseks soovitati kasutada sidrunimahla.186 Eesti naisi manitseti mistlikkusele ja hoiatati leliigse juuksevrvimise moe vaimustuse eest: hetkel moes olev toon ei pruugi igahe juustel ilus nida, sest peab arvestama ka enda isikupra ja nahatooniga, samuti peab juukevrv olema koosklas kulmude ja ripsmete vrviga. Juustevrvimine ti kaasa suure hoole ning alatise levrvimise mure.187 Lisaks sisaldasid juuksevrvid ka palju ohtlikku keemiat, millega sagedane kokkupuutumine vis tervisele suurt kahju teha. Eespool olen kirjeldanud juustevrvimise ja blondeerimisega seonduvat avaliku arutelu ja lugejate huvi phjal teemasse, kuid tegelik suhtumine juuste vrvimisse oli tunduvalt konservatiivsem. Maapiirkonnas ei vaadatud juuste vrvimisele hsti, seda seostati kerglaste kommete ning kahtlaste eluviisidega.188 Kooliajal linnas olles ngin vrvitud juustega daame, kes oma vanaduse varjamiseks ilmselt olid pead pigimustaks vbanud. Sellesse suhtuti vristavalt. Nad said endale nia oreooli. Tnapevani suhtun ma htlaselt sitikmustadesse juustesse negatiivselt.189 Maainimesed arvasid et igaks peab olema rahul seda tooni juustega, mis loodus on

181 182

Leppik-Vehlmann 1934, lk. 56. EN 9/1932. Iluravist, lk. 265. 183 Ussisoo 1935, lk. 44. 184 Tnapeval vrvitakse juukseid vastupidises suunas - juurtest otsteni. 185 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 56. 186 Vinkler 1936, lk. 17. 187 Maret 10/ 1937. Juuste pleegitamisest ja vrvimisest, lk.314. 188 ERM KL 205 KV 941, lk. 298-299. Rooberg, Olinde, snd. 1922 Kuusalu vallas, Allika klas. 189 ERM KL 205 KV 941, lk 389-390. Tamvelius, Helve, snd. 1923 Kuusalu kihelkonnas.

42

neile andnud, kuid kaasa tunti punapistele. nnetud olid need,kes olid sndinud punapistena. See ei olnud meeldiv vrv, vhemalt ei peetud seda selleks.190 Linnalise pritoluga naiste, eelkige Tallinna daamide suhtumine juuste vrvimisse oli hoopis tolerantsem: vrvimisse suhtuti neutraalselt ja tnaval vrvitud peadest vlja ei tehtud.191 Phjuse srasele suhtumisele vime leida niteks nende suuremas euroopaliku moodsuse jrgimise pdes, majanduslikus iseseisvuses (paljud naised kisid palgatl), hiskondlikus aktiivsuses jne. Juukseid blondeeriti vesiniklihapendiga ja kes ei osanud igesti hendit doseerida, kis ringi inetute, katkutud juustega. Juuste vrvimine hakkas rohkem levima 1940.aastatel. Selleks kasutati sibulakoori ja punast streptotsiidi.192

3.3. Juukseravi
1934. aastal arutleti ilu miste le: Ta ei olene ainult seltskondlik- majanduslikest tingimusist, vaid ka rassist, rahvusest, parteist (Venemaal) ja koguni indiviidist. Ilu on seega midagi relatiivset. /.../ Nii-siis - ilus on, mis meeldib. Ilus on, mis ei rgi vastu loodusseadusile. Ilus on, mis terve.193 See, mida me tnapeval juuksehoolduse all mistame pesemine, peanaha eest hoolitsemine, kammimine jne. oli 1930. aastate kirjandusele tuginedes juukseravi, ametlikult oli kibel ka fraas moodne keharavi, mille alla juukseravigi kuulus. Arvati, et juukse kasv olenes ainevahetusest ja naha verevarustusest ning seetttu kosmeetilised vahendid ksi ei aita.194 Juukseravi thtsamaks eelduseks peeti juuste juurte tervist, mis psib vaid siis, kui nad saavad piisavalt toitaineid ja kui veri ei sisalda kahjulikke hendeid. Selleprast soovitati hoolitseda kogu keha (eriti peanaha) eest puhastamise, pesemise ja harjamisega.195 Alljrgnevalt annan levaate peamistest moodsatest vtetest juuste eest hoolitsemisel, millega eesti elanikke lbi erinevate tervise- ja ilumanuaalide arvukate leheklgede valgustada pti.

190 191

ERM KL 205 KV 943, lk. 309. Marguste, Laimi, snd. 1925 Aegviidus. ERM KL 205 KV 943, lk. 15. Arder, Veronika, snd. 1923 Tallinnas. 192 ERM KL 205 KV 943, lk. 309. Marguste, Laimi, snd. 1925 Aegviidus. 193 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 4. 194 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 49. 195 Vinkler, R. Tervis, ilu, edu: hgieeni, koduse ravi, ilu ja edu manuaal. Tartu 1940, lk. 11.

43

Thtsaim juukse- hooldamisabind on ige pesemine. Peab pesema, et nahaaugud ei ummistuks higist, rasvast ega tolmust. Ja enne mistahes juukseravi saagu need alati avatud,196 mrgib R. Vinkler ra peamise vtte juuste eest hoolitsemisel. ieti on juuste peseminegi juuste ravi.197 Juuste pesemise sagedus kujunes aga suurimaks vaidlusi ja avalikku arutelu tekitanud ksimuseks. Siinkohal jagunesid tollased arvamused kaheks: juukseravi thtsaimaks tingimuseks peeti eelkige just juuste ja peanaha piinlikku puhtust. Ndalate viisi pesemata peanaha poorid ummistuvad rasva, tolmu ning mustusega, seega korralik nahategevus ja vereringvool saavad takistatud, mistttu on tagajrjeks juuksejuurte ldvenemine ning juuste vljalangemine:198 thtis oli juukseid tihedalt pesta. Teise arvamuse kohaselt peeti igapevast peapesemist kaheldamatult kahjulikuks nii tiskasvanuile kui lastele, sest see kuivatab liialt nahka, soodustab kma tekkimist, juuste tuhmiks ja rabedaks muutumist ning vljalangemist. ldiselt oldi seisukohal, et juust peab pesema vastavalt sellele, kas ta on rasune, normaalne vi kuivemapoolsem. Kui juus on liiga rasune, siis tuleks pesta tihedamini, kui ta on liiga kuiv, siis harvemini. Normaalse rasususega juust soovitati pesta 8-14 peva jrel,199 rasuseid le kahe ndala ja kuivi kord 3-4 ndala tagant. Leidus ka eksperte, kes tlesid, et tuleb suurt vahet teha pea- ja juuksepesemise vahel: juuste pesemisel piirdutakse ainult juustega, kuid pea pesemise all tuleb mista peanaha pesemist. Seeprast peaks juust pesema kuni kaks korda ndalas, kuid pead 3-4 korda kuus, sest liiga sagedane peanaha pesu rvib naha rasvained, mis omakorda vib phjustada juuste vljalangemist.200 Teiseks thtsaks ksimuseks juuksehooduse juures oli kuidas ning millega juukseid pesta. Juukseid soovitati pesta ainult sooja veega, klma vee tarvitamist peeti isegi keelatuks, sest usuti, et see soodustab rasu eritumist. Pesuvesi pidi olema pehme201 ja lubjavaene, eelistatumaks arvati vihma-, je- vi jrvevett. Karedale kaevuveele vis vette lisada kuivade juuste puhul nisukliisid ning rasuste puhul paar teelusikatit booraksit202 vi soodat.
196 197

Vinkler 1936, lk. 4. Sirel 1936, lk. 57. 198 Raudkats 1929, lk. 32. 199 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 50. 200 Iluravi, 1931, lk. 30. 201 Pehme vesi - vaba kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) sooladest. Ussisoo 1935, lk. 38. 202 Booraks esineb manuaalides avaldatud juuksehooldusretseptides kige tihedamini ja selgitan siinkohal vahemrkusena, millise ainega tpsemalt tegu on. Looduses esineb boor boorhappena (H3BO3) ja boorhappe sooladena, milledest tuntuim on booraks (Na2B4O710H2O), vljangemiselt on ta valget vrvi pulber vi kristallid. Booraks ehk naatrium tetraboraat lahustub vees ja gltseriinis, vesilahus on nrgalt leeliselise reaktsiooniga.

44

Pead pesti seebiga203 jrgmiselt: rasust trva-,204 vveltrva- vi kampriseebiga, aga ka vedela trvaseebipiirituse ja leelist sisaldavate ampoonidega, vhem rasuseid juukseid neutraalseebiga.205 Universaalset juuksepesuvahendit, mida kik spetsialistid soovitaksid, ei olnud. Niteks seep rritavat peanahka rasutekitamisele - mida sagedamini juukseid pesta, seda kiiremini muutub ta rasvaseks.206 Igasususte ampoonipulbrite ja vete tarvitamise puhul aga hoiatati, et nende alalisel kasutamisel vivad juuksed muutuda hapraks ning kaotada oma loomuliku like; samuti juhendati, et seepi ei tohi otse juustele mrida, vaid selle peaks vahustama enne vheses vees ja seejrel vahuga juukseid pesta.207 Vee ja seebiga, mitte seebivahuveega pesemise tagajrjeks peeti varajast kiilaspisust, sest peanaha rohke veega kokkupuutumine panevat juuksejuured tursuma, muudab nad hapraks, haraliseks ja peeneks.208 Videti ka, et alkaalilisandusega seepidest tuleb hoiduda ja eldi, et praktilisem on tarvitada valmisfabrikaate, ampoone vi vedelaid seepe209, kuid siingi oli thtis tingimus, et nad oleksid vabad sooladest ja alkaalisist lisandeist, vlja arvatud seebi valmistamiseks vajaline lehelis210. Juust ja peanahka hrutakse korduvalt
Erinevaid boori sisaldavaid hendeid kasutatakse muuhulgas klaasitstuses, tulekustutites, naha parkimise tstuses, kosmeetikatoodetes, fotomaterjalides, seepides ja puhastuslahustes ning krge kttevrtusega ktustes. Boraate (vees lahustuvad boorhappe soolad) sisaldavad ka prussakamrgid ja mned toiduainete silitusained. Boorhape ja boraadid on bakteriostaatilise toimega ja on leidnud kasutamist niteks suuvees. Nukogude ajal kasutati boori hendeid ka meditsiinis, niteks booraksgltseriinina. Boor satub keskkonda tstusest, samuti tema looduslikest allikatest ookeanist ja vulkaanipurskega geotermilistest aurudest. Vees esineb boor happena, kuid pole tpselt teada, kui kaua ta seal psib. Boor esineb hus, vees ja toidus, enamasti puu- ja juurviljades. Otseselt puutuvad boori toimega kokku boorhapet ja booraksit tootva tstuse tlised. Igapevaelus puutuvad boori produktidega kokku kosmeetika, puhastusvahendite vi mrkide (prussakad, vaaraosipelgad) kasutajad. Mju tervisele avaldub boori sisaldava vee enamasti pinnavee joomisel. Boori suurte koguste kasutamisel lhikese aja (kuni kahe ndala) jooksul kahjustuvad magu, soolestik, maks, neerud ja aju. Tpilised on mao-sooletrakti ja kesknrvissteemi rritusnhud kuni depressiooni kujunemiseni. Loomkatsetes on theldatud testiste atrofeerumist ja spermatogeneesi hirumist ning snnidefektide esinemist. Boori kantserogeenset toimet pole theldatud. Pikaajalise (aasta vi kauem) boorhappe vi booraksi toimel kujunevad isupuudus, iiveldus, oksendus ning depression. Siilak, Klliki. Keemilised riskitegurid (B, nitraadid, Pb, Ni, Fe, sulfaadid) vees, nende pritolu, mju tervisele. Kursuset keskkonnatervishoius (lhendatult). Tartu likooli arstiteaduskonna keskkonna- ja ttervishoiu ppetool. www.tervisekaitse.ee/documents/ve...kitegurid_vees_1.pdf Pring 2.05.2007. 203 Ravitsemis- ja kosmeetilisi seepe oli turul vga suurel arvul, tegelik vrtus arvati olevat neil kahtlane ja ainukesed tunnustatud liigid olid trva-, vvli ja kreoolseebid. Seebi mju seisnes selles, et ta sisaldab seebikivi (seebikivil oli omadus rasva lahustada). Ussisoo 1935, lk. 34-35. 204 Sja ajal oli tsiseid probleeme seebiga. Poes mdi mingit kivitki sarnast eset, mida nimetati trvaseebiks. See seep ei vahutanud ega suuremat ei puhastanud ka. Maal tegid inimesed enne sda ise seepi. Selleks pandi suurde katlasse nn. Ploomirasva, leelist, vist soodat ja veel midagi. Segu keedeti puumlaga segades, kuni tekkis kaks kihti. Pealmine kith jahtudes muutus kvaks, alla ji vedel ollu, mida nimetati soobaks. lemine, kva kiht oligi seep. See veti pajast vlja ja ligati kuubikukujulisteks tkkideks. Enne sda kasutati omatehtud seepi ainult pesupesemisel, sja ajal oldi sunnitud sellega ka ihu pesema. See seep lhnas ebameeldivalt, kuid sja lpupoole vis nnelik olla, et sedagi sai. ERM KL 205 KV 941, lk. 71. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal Juuru vallas. 205 Kornel ja Kask 1935, lk. 198-199. 206 EN 4/1930. Juustest, lk.109. 207 EN 2/1930. Mni sna no-, kte-, jalgde- ning juusteravist, lk. 43. 208 EN 9/1932. Iluravist, lk. 264. 209 Neljakmnendate aastate lpul tuli mgile vedel seep, mida mdi klaaspudelites ja mis olid ette nhtud juuste pesemiseks. ERM KL 205 KV 941, lk. 71. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal Juuru vallas. 210 Sna lehelis all mistetakse siinkohal leelist.

45

masseerides kuuma vee ja vahuga, loputatakse siis leige veega, kuni vesi selge, vahuosakesteta.211 Juuksepesuvahendi ksimus oli seetttu nii tuliseid vaidlusi ning lahkarvamusi tekitav probleem, sest tarvitatavat pesemisvahendit peeti juuste tervise seisukohalt vga thtsaks ning seeprast ei olnud sugugi kskik, millist seepi vi juuksepesupulbrit tarvitada. Kige kindlamaks ja ettevaatlikumaks peeti ise endale juuksepesemisvahend valmistada, sest siis oli vhemalt teada, mida tarvitatakse.212 Jrgnevalt mned nited, kuidas vedelat juuksepesuvahendit ise kodus teha oli vimalik213: Retsept 1. Juuste pesuks: valge seep lahustatud keevas vees, lisandatud veidi booraksit; lavarisool; sidrun; panamakoore- keedis (1 spl. keeda l veega pruunikuseni, pestes lahjendada sooja veega). Kuivad juuste pesul lisanda veele 2 spl. dikat vi sidrunimahla.214

Retsept 2. Peapesemispulber: booraksit 5 gr, sehapu- ammooniumi (ammooniumkarbonaati) 2 gr, pulbris liseepi 93 gr. Retsept 3. Vedel trvaseep: liq. carbon. deterg. 25 gr, petrooleetrit 25 gr, kaaliseebipiirituse lahundit 150 gr. Sellest 2 supilusikatit 120 gr kuumale veele. Tugevasti raputada.215

Leppik-Vehlmann 1934, lk. 50. Kangas 1932, lk. 77. 213 Retseptides esinevaid koostisosasid oli vimalik osta apteekidest, selle kohta oli vlja antud ka vastav mrus: leldse kikide ligatud, raiutud ja tugatud rohuainete mk /.../, samuti mitmesuguste arstirohtude kokkuseadmine ja valmistus, nii arstithtede jrgi kui leldse mgi tarvis, ja nende arstirohtude mk on ainult seaduslikul viisil sisseseatud apteekide pralt; materjalistidele ja rohuainetega kauplejatele, nii kui leldse vljaspool apteeki, on see aga keelatud, peale juhtumiste, kus see valitsuse poolt iseraliselt lubatud. Farmatsitiline ksiraamat, parag. 364 Arstirohtude valmistusest ja mgist, lk. 16 Vib arvata, et naised ostsid apteekidest retseptide jaoks vajalikud koostisosad ja segasid need ise valmis, sest proviisoritel oli vastav mrus, et nad vivad ksimgist aineid ma vaid igat ainet lahus, teistega segamata: Eraisikute nudmisel antakse, ilma arstithtedeta (ksimgis) vlja, esiteks, ainult lihtrohtusid, mis ei ole kangemjulised /.../ , kuid seal juures mitte teisiti kui igat ainet lahus, teistega segamata; teiseks, liitrohtudest (praeparata composita) ainult neid, mis on lbivaadatud ja heakskiidetud Tervishoiu Nukogu poolt. Farmatsitiline ksiraamat, parag. 376 Ksimgist, lk. 19. Retseptide ise kodus kokkusegamise poolt rgib ka 1936. aastal avaldatud iluravi manuaalis olev lik, milles avaldatud peapesemispulbri retsepti juures oli mrge, et tarbe korral on seda vimalik ise valmistada. Sirel 1936, lk. 57. 214 Vinkler 1936, lk. 11 215 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 50.
212

211

46

Eesti turule hakkasid aegamda ilmuma ka ampoonid, kuid vga raske on hinnata, millises ulatuses nad levisid, kui kttesaadavaks ning populaarseks nad naiste hulgas osutusid. 1930. aastate keskpaigast alates ilmub naisteajakirjadesse ha rohkem ampoonide reklaame, eriti saksa firma Schwarzkopf reklaame.216 Blondidele ja brnettidele pakkus Schwarzkopf erinevad juuksepesemisvahendid: rn blond juuks on eriti tundelik, seeprast peab selle eest erivahenditega hoolitsema. Vtke selleks seebita ja alkaalita shampoon - Schwarzkopf Ekstra blond. Teie juuksed omandavad kauni, heleda like ja kaotavad inetu lubjaseebikorra, mis juuksed halliks, tuhmiks ja inetuks teeb. Teie juuksed on peale pesemist puhtad ja likivad ja lasevad end kergesti ja psivalt korraldada! Juba esimene katse nitab Teile vahet! Juustepesuga seoses meenutab ks ERMi kirjasaatja tragikoomilist seika, kuidas ta tegutses juukseid pestes raamatus avaldatud petuse jrgi ning tulemus oli pehmelt eldes kole. Enamik puhtusenudeid jlgivad inimesed pesid pead kord ndalas, kuid mns ajakirjas soovitati juukseid pesta vaid kaks korda kuus. Mina selle petuse jrgi toimisin, mul olid plikaplves umbes vni ulatuvad patsid ja nende pesemine oli kaunis ebamugav. kskord juhtus mul peapesuga rumal pardus. Olin lugenud koguteosest Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm217 et meie kige kuulsamal lauljal on vga pikad ja ilusad likivad juuksed. Juurdelisatud fotod kinnitasid, et Aino Tamme peaaegu plvendlateni ulatuvad juuksed likisid tepoolest. Tekstist selgus, et lauljatar pesi juukseid toore munaga. Kloppsin toore muna peapesuvette ja pistsin juuksed kaussi. Oi jee, mis juhtus! Kalgendunud munavalge kleepus mu juuste klge ja pealegi veel nii tugevasti, et mitmekordne uuestipesemine ei aidanud sellest vabaneda. Kui ma igesti mletan, siis puudusin paar pva koolist ja muudkui loputasin juukseid. Alles hiljem taipasin, et Aino Kallas [kirjasaatja tleb oma meenutustes ekslikult siinkohal Aino Kallas, kuid peab tenoliselt siiski silmas Aino Tamme] pesi pead munakollasega. Kuid mul ei olnud tahtmist enam eksperimenteerida.218 Eelnev kirjeldus nitab vrvikalt, et trkis avaldatud npunidetesse ja petustesse suhtuti tsiselt ning neid katsetati. Juuste pesemise ja hooldamise juures olid levinumad siiski looduslikud ja rahvatarkusest teada-tuntud

216 217

Vt. Lisa 9 Valik reklaame, lk. 83. Kogutoes: Anna Haava. Miina Hermann. Aino Tamm: 70. a. snnipevaks. Tallinn 1934. 218 ERM KL 205 KV 941, lk. 70. Tamm, Leelo, smd. 1927 Raplamaal Juuru vallas.

47

meetmed: juukseid pesti tavaliselt vihmaveega, loputati kummeli vi kaselehe leotsisega, mis tegi juuksed kergeks ja lhnavaks.219 Nagu eespool eldud, kuulus juukseravigi moodsa keharavi hulka. Mitmesugustest ennetavatest abinudest hoolimata - vi hoopis nende tttu - tekkisid siiski nii mnedki seni kajastust mitte leidnud juukseprobleemid, millele ei osatud ise seletust ega lahendust otsida. Praegusaegne juuksemood ei kuhja asjatut juuksemassi pealaele, vaid lubab hule ja valgusele vaba psu kas vi juuksejuurteni ja hoiab juuksed ja peanaha terve. Kuid sellele vaatamata pole naine ka meie ajal vaba muredest, mida talle valmistavad juustehaigused, nende liigrasvasus vi kuivus, peakm, juuste vljalangemine vi halliksminek. Ja iseenesest ongi nii, et lhikesed juuksed nuavad vrdlemisi palju suuremat hoolitsemist kui endised kunstlikud soengud, mis peitsid ja varjasid seda, mis looduse poolest puudu oli.220 Uutele moodsatele juuksehdadele, nende ennetamisele ja ravile kulutati manuaalides pris palju lehekgi. Km (kmendus) oli ks probleemidest, millest kirjutati palju. Kma peeti nahahaiguseks221 ning selle puhul eristati kahte tpi kma: kuiv kmendus ehk pitriaas ja rasvane kmendus ehk seborra.222 Kma kaotamiseks soovitati ldiselt hoolitseda peanaha puhtuse eest: pead tuleb vhemalt kord iga kahe ndala jrel pesta trvaseebiga ja juukseid iga pev puhta harjaga jrjekindlalt harjata.223
ERM KL 193 KV 727, lk. 333. Viljapuu, Leili, snd. 1926 Saaremaal. ERM KL 205 KV 944, lk 117. Leuska, Maie, snd. 1929 Ida-Virumaal, Iisakul. 220 Kangas 1932, lk. 71-72. 221 Tnapeval ollakse kma puhul seisukohal, et tegemist on peanaha suurenenud ketendamisega, mis tervisele ohtlik ei ole, kuid vib viidata mnele nahahaigusele. Kma peetakse seotuks ka emotsionaalse pinge ja vaimse vsimusega. Selle ks tekkephjus vib olla nahas tavapraselt tegutseva seenorganismi vohamine vi lihtsalt peanaha liigne kuivus. Liiga kuiva, probleemse peanaha puhul on thtis vtta vaatluse alla ka kogu toit ja jook, mida tarbitakse, sest valed toitumisharjumused annavad endast kohe mrku naha, sh. peanaha ldises olukorras. Kma saab mrimisega leevendada, kuid otsustav muutus toimub siiski tasakaalustatud toitumise ja liikumise kaudu. Tervis Pluss 3/2001. Km- lohakus vi haigus, lk. 30. Kodutohter 7-8/ 2000. Ksi meilt, lk. 37. Usun, et phiseisukohad kma suhtes ei ole ajaga muutunud: tegu on nahahaigusega vi viitega sellele ning ravivimalus on olemas, kuid tnapeva tervishoiussteemis thtsustatakse (kohati isegi lethtsustatakse) iget toitumist. Seega tnapeva meditsiinis on haiguse tekkephjusena lisandunud seos toitumise ja kma tekke vahel. 222 Kuiva kmenduse he tekkephjusena arvati, et seda soodustavad kik haigused, mis kuivatavad nahka ja vlistegurid, millel on samuti nahka kuivendav mju: liiga kvad harjad ja kammid, ebaotstarbekohased juukseveed, halvad seebid, liiga sagedased peapesemised jne. Usuti, et seborra jrgneb sageli pitriaasile, asudes tema asemele vi krvale. Kma puhul soovitati lisaks mitmeid retsepte ja rhutati, et see tuleb igal juhul krvaldada, sest vib phjustada juuste vljalangemist. Kornel ja Kask 1935, lk. 187-196. Kuiva kma puhul soovitati organismile ka arseenikut sisaldavaid preperaate, rasvase ja liiga rikkaliku kma ning rohke juuste vljalangemise phjuseks arvati tavaliselt olevat soolte pletikku ja esmajoones maksa vigu, mille krvaldamiseks soovitati taaskord arsti poole prduda. EN 9/1932. Iluravist, lk. 265 Retsepti nide igasuguse kma puhul: Hispaaniakrbsetinktuuri 10 g, alkoholi 50 g, sinepipiiritust 0,5 g, mandlili 0,5 g, levendlili222 0,5 g, pomerantsili 0,3 g, roosili 0,3 g. Vinkler 1936, lk. 11. 223 EN 6/1932. Kirjakast, lk. 173.
219

ilu- ja tervise

48

Lisaks tervisemanuaalides avaldatud rohketele retseptidele oli kma vastu 1930. aastate II poolel mgil ka erinevaid preparaate: Feiwali kmaseep, Ephagi juuksepiiritus Aspasia, Odori Kmol, Viko kmaseep ja kmapumat jne.224 Igasuguse peanaha- vi juuksenakkushaiguse puhul soovitati alati nahahaiguste arsti poole prduda, sest rhutati, et need on raskestiarstitavad ning asjatundmatusel vidakse teha suurt kahju.225 Juuste hallinemine (hallumine) oli samuti mureks, mida lahati pris palju nii Mareti, Eesti Naise kui ilumanuaalide leheklgedel. Kui hakkame minema mullakslagunemisele lhemale, siis, raugaeas, ka juuste hallistumine on aiva loomulik. Kummatigi ent enne kuuekmnendat aastakmmet juuste hallistumine pole just loomulik, vaid seda phjustab kas privus, pigmendi-puudus vi teatavad keha haiguslised seisundid, nrvide rritus, paju pingutus, nrvissteemi- ja veretsirkulatsiooni-hirused.226 Hallide juuste vastu oli ka abinusid: peanahka hruda kord ndalas munaliga - hele munakollasele segada juurde paar grammi soola ja natuke roosivett, aeg-ajalt juukseid ka pikesekiiritada, sest pikesekiired pidavat thusasti mjuma vrvikehadele ja kutsub juukseis esile rohkem pigmenti.227 Samas rhutati, et hallid juuksed isegi pigem kaunistavad kandjat tema soliidses eas.228 Juuste vljalangemine229 oli veel heks moodsaks juuksealaseks peavaluks. Rahva hulgas liikusid jutud, et varane juuste vljalangemine oli phjustatud kergemeelsusest ehk uluelust, kuid sellele ei leitud teaduslikku kinnitust. Srane ekslik arvamus oli prit ajast, mil sageli mrgati juuste vljalangemist noortel sfilisehaigetel, kuid meditsiinidoktorid lkkasid sellise eksiarvamuse kohe mber: sfilise puhul langevat

Sirel 1936, lk. 56. Vinkler 1936, lk. 8. 226 Vinkler 1936, lk. 15. 227 Autor mainib oma teoses munali kohta: seda tarvitati juuste hallistumise vastu tagajrjega vanal targal Egiptuse itseajal, neljatuhande aasta eest. Vinkler 1936, lk. 15-16 228 Aga... kui juuksed on ometigi hallistunud? No siis uhkustatagu: etskae kui ilusad hbedased juuksed! Tjaa, igatahes hallide juuste prast ei tarvitse kll ealeski hbeneda, ka mitte nooremal inimesel! Hallid juuksed on ju sna ilusad, kuigi mitte loomulikud. Vinkler 1936, lk. 16. 229 Enamus 1930. aastatel vlja toodud juukse vljalangemise phjustest toovad paraku tnapeval kerge muige huulile, kuid tegelikult vis tegemist olla ka vga tsise haigusega. Kui juuksed hakkasid vlja langema srjalt vi ringikujuliselt, soovitati otsekohe arsti poole prduda. Haiguse phjust ei osatud tpselt elda peanaha juures ei mrgatud mingeid muudatusi - kiiresti tekkisid vikesed paljad ringid, mis suurenesid ndala jooksul. Arvati, et phjus vis olla nrvides, sest haigusega kisid kaasas peavalud ning nrvilisus, samuti arvati, et seda vis phjustada mni tundamatu seenhaigus. EN 4/1930. Juustest, lk. 109. Leppik-Vehlmann 1934, lk. 54.
225

224

49

juuksed vlja mitte laialdaselt ega ainult pealaelt, vaid ksikute salkudena kogu peanahalt. Siinjuures on tegemist pris osava kasvatusmetoodilise trikiga inimeste lbujanu ohjeldamisel. Kergemeelsuse vastu rkis asjatundjate arvates asjaolu, et kiilaspisus esines ka igati korralikel ja auvrsetel kodanikel. Juti jreldusele, et peamiseks kiilaspisuse phjuseks peab olema prilik kalduvus, mis harilikult kandub edasi isalt poegadele ja emadelt ttardele.230 Neile, kes soovisid iga hinna eest paljaspisusest hoiduda, pandi sdamele ka liigsest mttetst ning nrvilisusest hoidumine: Ka petlaste juures esineb see haigus [juuste vljalangemine, varane kiilaspisus] tihti. Vaimset td tuleks vtta seega pris kahjuliku tegurina. Ei tahaks kll keelda vaimse t tegemise, aga need inimesed peaksid enam panema rhku juukse silitamisele. Ka nrvilised mjud on thtsad juuste vljalangemisel. Iga rritus kutsub esile rikkeid juuksekasvus, mille mju kestab kaua. Vib-olla ongi paljaspisuse primine tegelikult temperamendi primine.231 Parim soovitus juuksehaigustest hoidumisel oli hoiatus, et on parem kui ei tarvitataks teiste juuksekamme ega harju ja ei proovitaks phe vraid kbaraid, sest mned juuksehaigused visid olla nakkavad.232 Lhikesed juuksed on oivaliselt lahedad, ja me, naised, ei lahku sellest moest nii kergesti. Kuid pea iga posipea omanik kurdab: Kui mu juuksed ei lheks ometi nii ruttu rasvaseks ja notuks!233 Rasvased juuksed tekitasid naistele pris palju vaeva ja arvati, et rasvase juukse, nagu ka kma ja rohke juuste vljalangemise, phjuseks oli soolte pletik ja esmajoones maksa vead, mille krvaldamiseks soovitati prduda arsti poole.234 Liiga rasune peanahk ning juuksed ei ole sugugi llatav, sest naised mrisid igal vimalikul juhul oma juukseid li vi rasvaga, niteks levis arvamus, et juuksed saavad eriti ilusa like kui neid eelmisel htul mrida mne tilga riitsinusliga, seejrel magada terve pheseotud rtikuga ja alles jrgmisel peval
Kornel ja Kask 1935, lk. 181-182 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 54. 232 EN 4/1930. Juustest, lk. 109. Juuste vljalangemise vastu soovitati ka mitmeid retsepte: Seene- li 20 g, alkoholi 120 g, kantaridiini 0,05 g, mirrili 1 tilk, rosmariinili 1 tilk. Dr. Leslie juuksevedelik. Vinkler 1936, lk.10. Juuksevesi, mis desinfitseerib peanahka ja ergutab juuksekasvu: Eukalptuseli 1,5 g, hispaaniakrbsetinktuuri 24 g, riitsinusli 1-3 g, 80 % piiritust ja klnivett `a 50 g. Erinevaid juuksvedelikke oli vga palju ja mitmesuguse koostisega, kohaseim juuksevesi soovitati leida arstil. Kornel ja Kask 1935, lk. 196. 233 Maret 9/1937. Iluravi mne minutiga, lk. 282. 234 EN 9/1932. Iluravist, lk. 265. Lisaks juuksetervislikule aspektile ei olnud rasused juuksed ka esteetilises mttes atraktiivsed ning mnusad ja kerged kanda: Poisipea nuab tugevatoimelisi juukserasva minetamise vahendeid, kuna ainult rasvatul juuksel kerge ja huline vlimus on. Ka juukse vrvimisel on tieline juukserasva eemaldamine peatingimus. Iluravi 1931, lk. 36.
231 230

50

pead pesta.235 Ka kammimiseks soovitati juust rasvatada, mrides li puhtale kammile, et harjamisega ilus lge saavutada.236 Juukseotste lhkemise phjuseks arvati olevat rasvapuudus ja siinkohal anti soovitus hargnenud otsad ra ligata ning juukseotsi rasvaga mrida.237 Kmendus, hallumine, juuste vljalangeminne ja rasvased juuksed olid avalikult anonmsed moodsa iluravi osad, mille kohta avaldati vga palju materjali. Mareti ja Eesti Naise kirjakasti rubriikides vastati lahkelt rohketele moodsaid juuksehdasid puudutavatele ksimustele. Tegelikkuses vaevas juukseid pris palju ka ks vanamoodne ja piinlik probleem: juuksetid. Tid oli teema, millest ei rgitud, see oli tabuteema, millest oli hbi knelda. Tide probleem on tegelikult kogu aeg eksisteerinud, rohkem muidugi lasteaia- ja koolilastel, ja lugedes ERMi kirjasaatjate meenutusi tiprobleemist, kumab tihbi neist selgelt lbi. Tidest isiklikus plaanis juttu teha on ebamugav, kuid ei taha salleski ksimuses midagi ilustada. Mul endal on olnud tid, ja koguni mitmel korral. Esimest korda siginesid tid mulle juba enne sda. // Ema kohkus hirmsasti. Tal oli nii hbi, et kskis mul sellest piinlikust avastusest vaikida, mida ma ka tegin. Vanaema vast siiski phendati asjasse ja vib arvata, et ka tdilastel olid loomad peas. Vaikival kokkuleppel asjast ei rgitud, apteegist, oletan, et linnast, sest vaevalt ema oleks julgenud Juurus, kus kik kiki tundsid, sabatillidikat osta.238

Maret 3/1935. Iluravi igale naisele, lk. 72. Leppik-Vehlmann 1934, lk. 51. 237 EN 4/1930. Juustest, lk. 109. Rasuse juukse vastu soovitati kodus jrgi proovida mitmeid retsepte: Retsept 1: Segada l vihmavette teelusikatis pesusoodat ja hruge sellega pevas kaks korda peanahka. Maret 9/1937. Iluravi mne minutiga, lk. 282. Retsept 2: Panna piiritusse vrskeid kasepungi, sibulaid, rosmariini vi ngesejuuri, ja las ta seista pikese kes mni ndal. Prast pesemist on soovitav hruda tugevndava [tugevdava] juukseveega: heledat juust: valget veini 1 osa, kummeliteed 1 osa; ja tumedamat juust: punast veini 1 osa; ngeseteed 1 osa. Vinkler 1936, lk. 12. Retsept 3: Juuste rasususe krvaldamiseks pese neid iga ndal vvelseebi vi seebiveega, kuhu lisandatud veidi mandlikliisid vi booraksit (1 spl. 1. l-le). Vi pese lavarisoolaga (5 g 125 g veele). Prast loputamist hsti kuivaks nhkida. Ja iga pev hru juukseid kuiva linase lapiga. Vinkler 1940, lk. 11. 238 ERM KL 205 KV 941, lk. 85. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal, Juuru vallas.
236

235

51

4. MOE JA TRADITSIOONI SUHE ARGIELUS

Peamine, mis 1930. aastate kttesaadavast kirjalikust materjalist silma hakkab, on see, et igapevaelu
239

tarbeesemetest

kneldi

koos
240

omadussnaga

moodne
241

(loe

euroopalik

): niteks moodne kodusisustus

, moodsad tapetid

, moodne

kristallklaas242, moodne lastetuba243, moodsad nahast kekotid244 jne. Kik moodne muutus limalt thtsaks ja tundlikuks ksimuseks nii kitumine, mbrus kui ka inimene ise pidid vljenduma kaasaegsust ja moodsust. Moodsa mtlemise esimeseks visuaalseks vljundiks oli inimeste ning mbruse vljangemine, eelkige kajastus uus moodsus loomulikult naiste vlimuses nii Eestis kui mujal maailmas: igapevamoe alal kujunesid 1930. aastatel praktilisus, lihtsus ja naiselikkus uuteks peamrksnadeks. Uue naisetbi kujundajaks, oluliseks mjutajaks ja levitajaks laias maailmas olid kindlasti kino ning filminitlejannad. Rahvas pgenes igapevaelu masenduse245 eest kinno, kust sai lohutust suurejooneline maailm hbeekraanil elas oma ilusat elu, filmid olid tis optimismi, laulu, tantsu ning nalja ja filmide nnelik lpp viis mtted muredelt eemale.246 Ka eestlastele oli kino kui meelelahutus kttesaadav. Tartu linnas tegutses niteks 1926. aastal viis kinoteatrit, ja kirjutati koguni, et kui sinna kskik, millisel htul sisse astuda, olevat seal rahvast rohkem kui Vanemuise teatris.247 Eestlannad elasid oma filmikangelannade igapevaelule kaasa eelkige naisteajakirjade Eesti Naine ja Maret vahendusel, Maretis oli eraldi filmirubriik, milles tutvustati uusi filme ning kajastati
239 Mistete moodne ja euroopalik vahele vib tmmata tingliku vrdusmrgi, sest kik euroopalik oli htlasi moodne, lneeuroopalikud kombed, vlimus, mood olid sihiks, mille poole peldi. 240 Eesti Naine (EN) 9/1932, lk. 276. 241 EN 6/1932, lk. 182. 242 EN 10/1930, lk. 306. 243 Maret 2/1935, lk 53. 244 Maret 12/1935, lk. 377. 245 Niteks Saksamaal valitses sel ajal sjajrgne majanduslik madalseis rahulepinguga peale pandud kohustuste tttu, lisaks rahvusvahelised poliitilised pinged. Ameerika Suur Depressioon ti prast 1929. aasta brsikrahhi rahalisi raskusi kigile ning muutis lhe rikaste ja vaeste vahel veelgi suuremaks. Inglismaal toimusid nljamarsid, ldine meeleheide, suured ttute abiraha jrjekorrad. Kikjal maailmas oli sarnane situatsioon. Mulvey ja Richards 2000, lk. 83. 246 Mulvey ja Richards 2000, lk. 83. 247 Tants, film ja mood 1926, lk. 23.

52

nitlejate igapevaelu muresid ja rme. Samuti kajastati tuntud Eesti nitlejannade ning laulajate igapevategemisi, teiste hulgas niteks nitlejannade Keete Tanilovi248, Elsa Maasiku249, lauljatari Miliza Korjuse250 jt. tegemisi ning toimetamisi. Filminitlejannadest iidolite vlimus, sh. nende juukselikused ja soengud, mngisid mrgatavat rolli tavalise naise vlimuse kujundamisel. Eesti naisi siiski hoiatati, et ptagu jda soenguga isiklikuks, enne uue juukselikamise viisi vi soengu juurde asumist. Mitte posipid ega filmithtede soenguid jrele aimata. Juuste seadeldis, mis sobib teie pea kujuga, on alati parim!251 Moodsus igapevaelu tahkude juures oli teatavaks ideaaliks, kuhu poole pelda ning uut moodsust propageeriti ajakirjades artiklite nol, tervise- ja ilumanuaalides, htlasi aitas kaasa hiskonnaeliidi ja nitlejannadest/lauljannadest iidolite tegemiste jlgmine seltskonna lehtede veergudel, trkav restorani- ja seltskonnatantsu kultuur jne. Uued moed levisid Eestis ka moeetenduste kaudu. Niteks 1929. aasta mrtsis korraldas kohvik Marcelle terve moendala, kus tutvustati Pariisi, Viini ja Londoni viimaseid moeuudiseid. Hiljem jrgnesid Estonia Valge Saal ja Punane Saal oma etendustega. 1931. aastal korraldas Dancing Palace Astoria reklaamihtu kodumaise tstuse saavutuste propageerimiseks. Moedemonstratsioonidel nidati kike uut ja moodsat naiste kostmidest aluspesuni, kbaratest jalatsiteni.252 Eelpoolkirjeldatut viks tegelikult tingilikult mitteametlikuks trendi-ja moepropagandaks nimetada. helt poolt oli inimestes suur janu meelelahutuse ja ilu jrele, teisalt kasutati ri tegemises hkamist uutmoodi mtlemise ning moodsuse jrele ra, mille kohta on vaikivaks tunnistajaks reklaamitstus. Reklaamiti kike: jalanudest tekstiilini, parfmeeriast sigarettideni, hambapastast ampoonini jne. Tnasel peval reklaamlauseid analsides tunduvad neist parimad ja enim ostjaid meelitavad sloganid peen (Memphis Derby sigaretid peenele suitsetajale253), kaunis (Kaunis oled kui tarvitad Isis puudrit. Snas Isis peitub kogu noilu saladus254), luksus, elegantne, moodne ( Elegantne daam suitsetab ainult uusi moodsaid luksus paberosse

248 249

Maret 6/1935, lk. 155. Maret 1/1936, lk. 9. 250 Maret 3/1939, lk. 75. 251 Ajakiri Maret 1/1936, Moodsast soengust, lk 12. 252 Hovi, Kalervo. Kuld Lwi ja Kultase ajal. Tallinn 2003, lk. 191-193. 253 Andreesen 1934, lk. 61. 254 Leppik-Vehlmann 1934, tagakaas.

53

Concordia. Need paberossid tstavad daamide vlu; neil on kummaline aroom ja hstivalitud maitse. Concordia on ainuke, mis vlimuselt sobib daami kekotti255). 1930.aastate reklaamitstus on eesti reklaaminduse ajaloos midagi harukordset.256 Ka juuksemoe ja -tstuse propaganda juures oli reklaamidel suur roll. Hulganisti ilmus juuksuriride reklaame, mis ksteisega visteldes kiitsid igaks oma ri moodsat tehnoloogiat, hid hindu ja korralikku td. Pris palju reklaamipinda vtsid nii naisteajakirjades kui moodsa elu manuaalides trkitud ampoonide, seepide, peapesupulbrite, kreemide jm. kosmeetikatstuse reklaamid.257 Moodsat igapeva propageeriti avalikult erinevatel viisidel ja mitmesuguste allikate kaudu, et noor Eesti riik ja eestlased saaksid osaks moodsast ja kaasaegsest euroopa kultuurrahvast. mbrusele, vlimusele ja ennekike tervisele prati vga suurt thelepanu, sest tervis thendas tollase arusaama kohaselt htlasi ilu. Eneseabi raamatutes ja moodsates eluraamatutes avaldati vga palju tervist puudutavat lektri, milles kige muu hulgas rgiti ja anti soovitusi oma vlimuse - naha, knte, juuste eest hoolitsemiseks. Vga palju kirjutati moodsast keharavist, mille hulka juukseravigi kuulus.258 1930. aastatel thendas tervis ilu ning et olla ilus, thendas olla terve. Esmane keharavi vte oli keha puhtus, hgieen ja regulaarne ihu pesemine.259 Pesemise ning puhtuse vajaduse kohta tegid naiste seas teavitustd peamiselt naisteajakirjad, mis selle teema koha pealt paberit ega trkitinti kokku ei hoidnud. Mulle endale aga vimalik, et ka emale ja tdidele avaldasid mju ajakirjas Taluperenaine avaldatud puhtust propageerivad artiklid. Eredalt on meelde jnud pilapiltidega illustreeritud artikkel, milles muu hulgas kirjeldati, kuidas perettar peseb sgikartuleid snnikuse jalaga. Sellekohane karikatuur on mul siiani silmade ees.

255 256

Iluravi 1931, tagakaas. Tallinna likooli Akadeemilise raamatukogu fuajees oli 17. veebruar - 31. mrts 2009 avatud nitus "Vike rnnak eestikeelsete reklaamide minevikku - perioodikas ilmunud huvitavamad kuulutused, reklaamid ja plakatid ning pisitrkised 1920- 1940 a." (koostaja Kersti Maar, baltika ja haruldaste raamatute osakond). Seinavitriinides paiknev nitus andis lhikese levaate I Eesti Vabariigi aegsetest reklaamidest ja reklaamtrkistest. 257 Vt. Lisa 9 Valik reklaame, lk. 83. 258 Raudkats, Anna. Tervis ja ilu. Tartu 1929, lk 32. 259 20. sajandil seostati puhtus patriotismi ning kodanikutundega: inimesi ja hiskondi, kes mistavad hgieeni thtsust, vis arvata tsiviliseeritute ja kultuursete hulka. Rahvus pidi koosnema puhastest, tugevatest ja tervetest inimestest. Prdi 2008, lk. 491-492.

54

Oli hea tunne, et meie majas midagi taolist kll juhtuda ei saanud.260 Ttarlastele jagas kehapuhtuse kohta peamisi npuniteid Koduttre ksiraamat261, ERMi kirjasaatja meenutab koguni, et nimelt Koduttre ksiraamatust.
262

alakeha pesemise vajalikkusest sai ta teada just Hoolimata rohketest pesemisalastest petustest, ei

linud Eestis tegelikkuses puhtusekultuuri juurutamine siiski kuigi libedalt ja eestlased, iseranis maarahvas, olid vaesevitu ning igapevaselt oli neil palju olulisemaid muresid kui enda hgieeni ja majapidamise puhtuse hoidmine. Teisalt, ka linnades oli puhtusehoidmine vaevaline, sest enamikes majapidmistes puudusid vannitoad ning 1939. aastaks kolmandikus linnadest saunad puudusid, korrapraselt kis saunas umbes 4% linlasi.263 Ngu ja ksi pesid inimesed iga pev 1930. aastail kgis kas pesujalale asetatud silmapesukausis vi kenale valgeks vrvitud kapplauale asetatud veekausis. Selle pesemiskoha lhedale oli asetatud pingikesele vi taburetile veember, aga seal lhedal oli ka solgimber, kuhu kallati pesuvesi (must vesi). Sellne silma- ja ktepesemisviis kestis peaaegu 60.a-ni. // Must vesi tuli pidevalt solgimbriga vlja kanda ja valada solgiauku (1930. aastail nuti, et selline oleks ues vi aiamaal ja valmistatud rentslitaolisest pealisega). avaldasid Ka selle olemasolu kontrollis politseinik Naise augulisest tsinkplekist antud piirkonnas.264 lks oma

Pesemisvimaluste piiratusele linnakorterites pakuti Eesti Naises lahendus: nad pesulaua tegemise petuse.265 Eesti pesulaud konstruktsioonilt ja vormilt kokku ERMi kirjasaatja kirjeldusega kapplauale asetatud veekausist, ta tegi kirjelduse juurde ka joonise266, mis samuti htib Eesti Naise pesulauaga. Ilualases kirjanduses ja naislugejaskonnale suunatud ajakirjades arutleti ka minkimisksimuse le: Nd huvitav ksimus, kas minkigu naised end vi mitte? Puudrid ja mingid kuuluvad juba dekoratiivsesse ilukultuuri. Minkimine on abinu muuta loodust, muuta naine maagiliseks ja liinimlikuks, et ta rataks imestust ja oleks tis ihaldust. Naine ehtigu end, et tsta lihtsat, loomulikku. Esteetilistele phjustele lisanduvad veel erootilised. Mees armastab naist siis, kui tal on

260 261

ERM KL 205 KV 941, lk. 55. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal, Juurus. Kalling-Kant, L. Koduttre ksiraamat. Tartu 1935. 262 ERM KL 205 KV 941, lk. 70. Tamm, Leelo, snd. 1927 Raplamaal, Juurus. 263 Prdi 2008, lk. 491-492. 264 ERM KL 205 KV 942, lk. 130-131. Julu, Kaleph, snd 1927 Rapla alevis. 265 Vt. Lisa 5 Kodused abivahendid, lk. 76. 266 ERM KL 205 KV 942, lk. 130-131. Julu, Kaleph, snd. 1927 Rapla alevis.

55

klgetmbavust, ja vastuvaidlematult suudab mink luua erutust. Kajastati ka vastasleeri argumente minkimine on moodsa kosmeetilise tstuse saagihimuline leiutis, mink rikub nahka jne kuid lppkokkuvttes toonitati siiski, et mink annab puudulikule nahale vlimuse, tstab selle esteetilist mju ning suurendab veetlevust vastassoo hulgas. Minkimisvtete hulka loeti ka kreemide kasutamine, sna palju kirjutati kortsudevastasest kreemist ning muudest kreemidest, mis viksid naha ilu veel rohkem hoida ja esile tsta. Lihtsaimaks mingiks peeti puuderdamist, peval oli tarvitusel puudrimink, htul ja kunstlikus valguses kreemimink. Rhutati, et minkimise laad sltub vanusest, nahast, noehitusest ja kogu naise vlimusest. No puuderdamisega soovitati kik no iludusvead peita.267 Hommikuti phjalikku noilustamist ei soovitatud: Alles htupoolikul tarvitsetakse minki ja puudrit rhutetumalt. Tiuslikkus saabub alles htuks. Kaubandusvrgus levinud minkidest soovitati Ephagi Isis-minki ja Remedia iludusminke, puudritest nimetati Feiwali ja Leodori puudreid, Ephag Isis- ja Fascinata, Odori Bukett-puudrit, Reginaja Pond`s puudrit, Viko Termol- ja Lily puudreid.268 Minkimise puhul peeti esmathtsaks punast suud ja tumedat silma. helt poolt rhutati, et ka huuled vajavad ravi ja hoolt paljude keskkonnategurite vastu nagu klm ja soe, pike ja tuul. Huulte arstimisvtted soovitati usaldada ainult arsti hoolde,269 sest ilu ning armastusvahendina omavad huuled naise juures peathtsust. Huuled on naise juures sama, mis lillel ielehed, sama ligitmbavad ja ihaldamisvrsed. Seeprast peab neid ka eriliselt hoidma ja ravima, et nad kaua siliksid vrsketena ning suudlemisvrilistena. Hoolimata sellest, et punane huulepulk on see, mis teeb huuled veetlevaks, ktkestavaks ja sensuaalseks, rhutati, et huulevrvi tuleks siiski kasutada vaid hda korral ehk kui sellest moenudel vi muudel, isiklikel phjustel (niteks huultele vormi andmiseks kui nad on liiga kitsad/tidlased vi kui suu vorm on ebaesteetiline270) mda ei pse. Miks mingivad daamid oma huuled punaseks? Sest et neb vrskem ja tervem vlja. Kas see ei ole aga ebaloomulik? Kas seelbi ei tehta huuled kasutusvimetuks nende tegelikele toiminguile? Ons smisel see kasuks,
267

Minkimisvahendid kuulusid kolme gruppi. Lihtsaim mink oli puuder, mis koosnes talkumist, vahel lisaks riisijahust. Kuna mineraalpuuder ei psi nahal hsti, lisati juurde rasvakreemi. Teise gruppi kuulusid nn. vedelad mingid, mis koosnesid lahustamatust pulbrist, mis ujub vees. Sinna lisatakse tihti gltseriini, alkohoolset vaigulahu ja lhnaainena klnivett. Kolmas grupp on rasvamink, mis koosnes peamiselt rasvast ja vahast. Kikidele minkidele anti soovitav vrv, punasele karmiini, mustale sepulbri abil. Leppik-Vehlmann 1934, lk. 30-34. 268 Iluravi 1931, lk. 55. 269 Leppik-Vehlmann 1934, lk. 30-34. 270 Sirel 1936, lk. 46-48.

56

kui huuled punased? Vi knelemisel? Ja kas suudlemisel puna lihtsalt ra ei sda? Aga kuninganna Mood kseb seda.271 Heaks tooniks ei peetud saamatut ja silmatorkavalt vljakutsuvat minkimist, sest liiga palju minki ja liiga vhe riiet arvati lootusetuse ja meeleheitlikkuse tunnusmrgiks.272 ERMi kirjasaatjate hulgas paistis minkisksimuses vlja halvustav toon: Minkimine oli samuti edevus ja seda tehti ldiselt vhe.273 Siit tuleb selgelt esile see, et tagasihoidlikkust peeti vooruseks ja vlimuse eksponeerimisele ei vaadatud hea pilguga, seda eriti maapiirkondades. Alevi- ja linnanaised minkisid end vlja minnes. Enne sda minkisid eestlannad end pris tagasihoidlikult. Igapevaselt tavaliselt ei mingitud, vhesed lasksid juuksuri juures ripsmeid ja kulme vrvida. Tagasihoidlikult mingiti siis, kui mindi vlja teatrisse, snnipevale, kohvikusse. Minu thelepanekute jrgi kasutati kige ldisemalt puudrit, ka minu emal oli puudrikarp, kust ta raputas puudrit puudritoosi. Ema puudritoos oli vike uushbedast karbike, mille kaane sisekljel oli vike peegel, svend puudri jaoks ja puudritups. Enne puuderdamist kreemitati ngu ja kaela, ema kasutas Nivea kreemi, mis oli vist ks odavamaid. Emal oli olemas ka kulmupulk, seda kasutas ta vaid korra. /.../ Huulepuka kasutas ema, samuti tema sbranna ja koorikaaslased ainult vlja minnes.274 Maal oli naistel minkimisvahendite vimalusi vhem, pski ja huuli vrviti punase krepp- vi siidpaberiga, musta pliiatsi vi pliidi alt vetud sega joonistati endale kulmud.275 Hoolimata moepropagandast oli tegelikkuses siiski ka eelarvamusi ja ehk isegi eestlaslikku ettevaatust, skeptilisust uuele ning moodsale. Avatuse ja skepsise vahekord tuleb selgelt esile kui krvutada linna- ja maanaisi. Vrreldes ERMi linnaja alevi/klataustaga kirjasaatjate mlestusi, tuleb selgelt vlja asjaolu, et suurte linnade, eelkige Tallinna naised olid avatumad, tolerantsemad. Sirvides ERMi arhiivis kirjasaatjate meenutusi, tuleb esile see, et nii mnelegi uuele moele ning moodsa elu manuaalis propageeritule vaadati maataustaga vastajate poolt viltu ning vraprasesse suhtuti kui priiskamisse, edvistamisse. Eriti teravalt paistis vastuolu silma juuksevrvimise juures: juuksevrvimine oli teema, millest avalikult kirjutati palju, linnanaised tundsid selle vastu huvi ning vrvitud peale ei pratud suurt

271 272

Leppik-Vehlmann 1934, lk. 48. Leppik-Vehlmann 1934, lk. 31. 273 ERM KL 205 KV 941, lk. 113. 274 KL 205 KV 941, lk. 87. 275 ERM KL 205 KV 941, lk. 113.

57

thelepanu. Seevastu maanaiste hulgas peeti vrvitud juukseid kerglase naise tunnuseks.276 Sarnane muster paistab silma ka minkimisksimuse juures. Phjus, miks pealinna naised janunesid euroopalike kommete ja vljangemise jrgi, vib peitude helt poolt selles, et 1920. ja 1930. aastad oli periood, mis oli restorani, kabaree, moderntantsu ja muu meelelahutuse tippaeg, kidi palju vljas lbutsemas ja see eeldas nii moodsat soengut, rivaid, lihvitud euroopalikke kombeid, peent kitumismudelit jne. Maanaiste igapevaseks lbuks oli pigem Taluperenaise vahendusel ppida moodsaid roogasid valmistama, hoidiseid tegema, moodsate ksitmustrite kaudu kodu kaunistama, peenraid tegema jne. Siin tstatub ksimus, mida naised erinevatest piirkondadest enda jaoks oluliseks pidasid. Meelevaldne oleks vita, et maanaisi ilu- ja moeksimused vlimuse osas ei huvitanud. Kahtlemata oli see nende jaoks uus ja huvitav teema, nitab ju lhikese juuksemoe, vesilainete ja kestvuslokkide omaksvtt ilmekalt seda, et ka maanaine pidas moodsast vlimusest ning soengust lugu. Seega vib elda, et moodsa elu propageerimise ja argipeva tegelikkuse vahel toimus mitteverbaalne dialoog, ning tnapeval on tagantjrele nende vahekorda pris raske hinnata, loodan, et oskame seda tnases pevas objektiivselt vaadata.

276

Vt. Peatkk 3.2.5 Vrvimine ja pleegitamine, lk. 38.

58

KOKKUVTE
Millest kneleb naiste poisipea? Poisipea on I maailmasjajrgne toode, mis kneleb naiste iseseisvusest, sotsiaalse rolli suurenemisest, suuremast kaasarkimisigusest hiskondlike otsuste tegemisel, pdest vabadusele, soolisele vrdiguslikkusele. Poisipea on ajastu mrk, tunnus, rekvisiit. Poisipea on lemaailmne juuksemood, kandes endas vaikivat visuaalset protesti vanamoodsa mtlemise vastu. Sellest kigest kneleb he ajastu moekultuuri osa. Usun, et naiste 1930. aastate frisuuri nimetamine ajastu peegliks ei ole liialdus. helt poolt kneles see Ameerikas ja Euroopas kigest sellest, mis eelnevas ligus nimetatud sai, ja noore Eesti Vabariigi esimesed kmnendid ei olnud siinkohal erandiks. 1930. aastateks oli hiskond Eestis judnud nn. moodsuse etappi. Esialgu oli kik uus pigem tajutav kui silmaga nhtav, kuid naised kogu maailmas 1920. aastatel oma bobbed hair`iga ning 1930. aastateks enamus eesti naistest uue poisipea likusega tegid vana maailma arusaamadest lesaamise ka visuaalselt nhtavaks. Uus frisuur 1930. aastate esimesel poolel thendas lhikest poisipead sirge like vi laineliste lokkidega. Aastakmne teise poole soeng pidi olema samuti lhike, kuid kindlasti koos psilokkidega: elektri- vi aurulokkidega. Juuksemoe levimiseks ja selle propageerimiseks massidele ei olnud vaja muud kui kasutada kolme sna moodne, mugav ja elegantne ning Lne-Euroopa moodsate naiste, filmi- ja teatrinitlejannade eeskujul, moemanuaalide ja moeetenduste kaudu saigi sellest masstoode ning jrgimisobjekt paljudele-paljudele Eesti naistele. Juuksemood ei olnud 1930. aastatel Eestis pelgalt liitsna vljenditest juuksed ja mood, vaid vljendas lbi enda uut arusaama ja mistet: moodne mtlemine moodne hiskond. Juuksemood nitab ka tju nudluse osas nihkumist vanade rasketstuse alade pealt uue moodsa tstusharu ilutstuse poole. Juuksed suutsid tekitada enda tstusharus nhtuse nimega konkurents. Uus mood nudis vilunud ktt, eesktt psilokkide ning juuste vrvimise teostamiseks. Kui varem pidi leppima looduse

59

loominguga, siis moodsal ajajrgul vis mustast juuksest valge saada. Konkurents juuksuritkodade vahel oli vga suur, mida tendavad arvukad reklaamid ajalehtedes-ajakirjades, juuksurjneste pdmise kampaaniad ja ka juukseteenuste hindade htlustamise katsed. Eestis arenes sel ajal judsalt naisliikumine ja naised teadvustasid endale, et mistuse krval on vga suurteks relvadeks enesekehtestamisel ilu ja naiselik kavalus. Varem vaadati naise juures pigem tema fsilist tugevust, tkust ja tublidust, kuid nd muutusid ilu ja tervis peamrksnadeks. Ilu, tervise ja vljapeetuse saavutamiseks trkiti suurel hulgal moodsa elu manuaale, mis andsid hva nu kitumiskommete kohta seltskonnas, npuniteid vlimusele viimase moodsa lihvi andmiseks, vahendasid teavet uute moodsate tervisehdade krvaldamiseks n. moodsuse infonljas naistele. Moodsates eluraamatutes oli thtis koht juuste iluravi vtetel. Uus lhike juuksemood ti endaga paratamatult kaasa ka moodsad juuksehdad. Peamisteks probleemideks juuste vallas olid kmendus, rasvased juuksed, juuste vljalangemine ja hallumine. Kik moodsad juuksehdad oli vaja uute vljapakutud retseptidega iga hinna eest kindlasti krvaldada, sest ilu thendas nd ka tervist. Uuena kerkis 1930. aastatel esile juuste vrvimise ja pleegitamise ksimus. 1930. aastatest alates vib rkida ka blondi fenomenist: kinolinale judis Plaatinablond koos Jean Harlow`ga, mis ti kasutusele lause Mehed eelistavad blondiine. Kui riidemood arenes edasi jrk-jrgult ja sltus palju hooaegadest, siis juuksemood muutus selleks ajajrguks drastiliselt, sest varem ei ole naised massiliselt teadlikult loobunud oma pikkadest juustest. Poisipea oli naiste jaoks lisaks visuaalsele moepildile ka tolleaegseks mtteviisiks ja enesevljendusvormiks. Juuksemood kneleb ka eestlase olemusest vga ilmekalt: eesti naine on pigem konservatiivne ja tagasihoidlik olnud ning kigele uuele kui edevale vaadanud. Prast mningaid dialooge ja khklemisi veti poisipea nii linnas kui maal leldiselt omaks, kuid sellal kui linnaprouad juba juukseid vrvisid, suhtuti juuste vrvimisse ja ka minkimisse maapiirkondades endiselt vristavalt. Ajal, mil moodsa elu manuaalides ja ajakirjades vaieldi juuksepesemise sageduse le, ei olnud enamikus linnakorterites vannituba ega korralikke pesemistingimusi. Ka kigest sellest kneleb poisipea ning seetttu vibki rkida 1930. aastate naiste soengumoest kui tolleaegse hiskonna peeglist. 60

T temaatika on perspektiivikas, vimaldades teema edasiarendust mitmes suunas. Kesolevas magistrits on teema rhuasetuse ja piiratud mahu tttu vhe thelepanu saanud juuksurite hingu tegevus, nende poolt korraldatud ritused, juuksurite kongressid jne, seega tegemist on olulise valdkonnaga, mis on seniajani suurema thelepanuta jnud. Bakalaureuset kontekstis on varasemalt ksitletud juuksetstust Tallinna linnas 20. sajandi algupoolel277, kuid ka Tartus tegutses vga juliselt juuksetsturite hing, mille materjalidega ei ole siinknelejale teadaolevalt tegeletud, pakkudes sellega teema edasiarenduse vimalust. Suuremat thelepanu ei ole plvinud ka ajastu ilutstus, moodsa elu manuaalides ksitleti nii naha tervishoiu ksimusi, hinge eest hoolitsemist pshholoogilises tekkimisest thenduses, ja rgiti toitumisharjumustest, minkimisest, kortsude mitmesugustest

iluprotseduuridest rkimata. Ka kik see kis moodsa euroopaliku elukvaliteedi suunas liikumise juurde ja kuulub argielu ajaloo valdkonda. Teemavaldkonnaga on samuti vimalik liikuda ajas tagasi, arhailise juukse ve juurde, mida pgusalt on ksitletud jrgnevas Juukses on Wgi nituseprojekti kontseptsiooni raames. Juuksemood ei ole (tenoliselt oma kiire muutumise tttu) seniajani olnud tsiseltvetavaks osaks argielu uurimustele, kuid vaieldamatult on ta vga oluline osa moejaloost, etnoloogiast, marginaalajaloost ning 1930. aastate naiste frisuur on kahtlemata oma omanolisuses nii visuaalselt kui temaga laiemas plaanis kaasnenult kogu ajastu peegliks.

Kelnik, Agnes. Juuksetstus Tallinnas 20. saj. I poolel. Eesti Humanitaarinstituut. Eesti kultuuriloo ppetool. Tallinn 2004.

277

61

CONCLUSION
This Masters thesis, Women`s coiffure in Estonia in the 1930s as a mirror of society to be defended at the Estonian Academy of Arts at the chair of Folk Art and Cultural Anthropology, speaks about hair fashion in the first Republic of Estonia, mainly in the 1930s. The main task of the thesis is firstly, to find out whether there was a connection between the hair fashion of the era and society (the way of thinking and living, the arising modernity) and secondly, to show that the two elements were indeed connected. And not only that: Estonian society of the 1930s witnessed the passing of some key moments and this thesis uses hair fashion to make the resulting changes visible. Caroline Cox, an authority on fashion history, has said that whatever style we choose to adopt will always disappear over time. Perhaps this is why haircuts have rarely been the subject of serious study and their full cultural meaning still remains to be figured out. Seen as a fashion accessory rather than an art form in its own right, hair still remains theoretically isolated while fashion is a burgeoning area of cultural studies. Hair has often led the way. A perfect example of this is the rule of the bob (the term describes a short womens haircut) in the whole world in the 1920s, which reflected the zeitgeist of a time when women became increasingly involved in cultural life and refused to accept the traditional roles of wife and mother without stopping to ask questions. What does the bob speak about? The bob as a so-called post-war product speaks about the independence of women, their increasing social role, their pursuit of freedom and gender equality. The bob is the symbol, attribute and favourite prop of the decade. The bob is a global hairstyle, which carries a silent visual protest against out-of-date beliefs. This is what the bob, a big part of the decades fashion culture, is all about. Speaking about Estonia, the new coiffure of the first part of the 1930s meant a short bob with a straight-line cut or wavy curls. The proper hairdo of the second part of the decade had to be short as well, but it also had to come with permanent curls. To advertise new haircuts among women, all one had to do was use three words: modern, comfortable and elegant. With the example of western European film actresses, local theatre actresses, fashion books and fashion shows, new coiffure of the decade became a mass product to be worshipped by many Estonian women. In the 1930s, hair

62

fashion was more than a mere combination of the words hair and fashion in Estonia; it was the expression of a new concept: modern thinking, modern society. A look into new hair fashion in Estonia also reveals a shift in the demand of the labour force from heavy industry towards a new and modern industrial sector the beauty business. Hair managed to create a novel phenomenon in their business sector, something never seen thus far: competition. The new coiffure required a skilled master, especially to give a perm and to dye or bleach hair. Competition between different hair salons was fierce a fact proved by numerous advertisements in newspapers and magazines, campaigns to catch illegal hairdressers and attempts to equalize the prices of hairdressing services. The feminist movement was blooming in Estonia at the time and women learned that besides intelligence, beauty and feminine slyness were also great tools to use to assert oneself. When in the past, the most important things to be looked for in a woman had been physical strength, industriousness and general efficiency, beauty and health now became the most important key words. Numerous manuals of modern life were published to give advice on how to behave in company, look healthy and beautiful. Issues of hair treatment became an important part of books on modern life. The new short hairstyles inevitably produced their very own set of modern problems. The most popular complaints included dandruff, greasy hair, hair loss and grey hair. And because now beauty also meant health, the new, modern problems needed to be cured. What is more, the dyeing and bleaching of hair also became an important issue for the first time in the period under discussion. Starting from the 1930s we can speak about the blonde phenomenon: Platinum Blonde with Jean Harlow reached the silver screen and the famous sentence Gentlemen prefer blondes conquered the whole world. While fashion in the clothes business developed step by step and depended greatly on the season, hair fashion had changed drastically by the 1930s. Never before had women voluntarily cut their hair into a bob, for long and beautiful hair had been an important social symbol for them. Besides being a visual fashion image, the bob represented something more a way of thinking and a form of self-expression. The new hairstyle of the 1930s also speak about the nature of Estonian women: Estonian women have always been rather conservative and reserved and have looked at 63

everything new as a display of vanity. After many discussions and some hesitation, the bob cut was finally adopted first in the cities and then in rural areas. Diana Craine, the author of Fashion and its social agendas: class, gender and society (Chicago, 2000), has said that tracing changes in the nature of fashion is one way of understanding the differences between the type of society that has been gradually disappearing and the one that is slowly emerging. On the one hand, fashion embodies the hegemonic ideals and values of a particular period. On the other hand, it objectifies the ways in which members of social groups at different social levels perceive themselves in relation to the dominant values. Fashion as a nonverbal, visual way of communication is a powerful means of making subversive social statements. I believe that naming the coiffure of the 1930s the mirror of the decade is not an exaggeration. They speak about everything mentioned above in the USA as well as in Europe and the first decades of the young Republic of Estonia were no exception. By the 1930s, Estonian society had reached the so-called phase of modernity. At first, everything new was perceptible rather than visible. However, women in the whole world with their bob cuts in the 1920s and most of the Estonian women by the end of the 1930s also made it visible that the old world was becoming history.

64

KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS

Arhiiviallikad Autori arhiiv Intervjuu eluaegse Keava juuksuri Anna Heislaga, snd. 1921. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu (EAA) EAM F19570/1 EAM F19570/2 EAM F19583 EAM F26905/1 Eesti Filmiarhiivi fotokogu (EFA) 3-8765 A-25-14 A-25-63 A-70-53 A-243-829 A-244-137 0-150219 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv EKS 81, 510 (2) E26049(52) E 89, 15(41) Eesti Rahva Muuseumi arhiiv KL 193 KV 727 Viljapuu Leili, snd. 1926 Saaremaal KL 205 KV 941, Tamvelius Helve, snd. 1923 Kuusalu kihelkonnas KL 205 KV 941, Rooberg Olinde, snd. 1922 Kuusalu vallas Allika klas KL 205 KV 941, Kits Agnes, snd. 1922 Harjumaal KL 205 KV 941, Tamm Leelo, snd. 1922 Raplamaal Juurus KL 205 KV 942, Julu, Kaleph, snd. 1927Rapla alevis. KL 205 KV 943, Vimmsaare Kuulo, snd. 1921 Tallinnas KL 205 KV 943, Marguste Laimi, snd. 1925 Aegviidus. KL 205 KV 943 Arder Veronika, snd. 1923 Tallinnas KL 205 KV 944, Leuska Maie, snd. 1925 Ida-Virumaal Iisakul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fotokogu (ETMM) 21-KL 35-KL 69-KL 88-KL 90-KL 123 177-KL 175-KL

65

3995-KL 4763-KL ETMM9486/T404-1/31-2 Eesti Vabahumuuseumi fotokogu (EVM) Parikase fotokogu Urve Haug fotode erakogu, Tallinnas, tema valduses 1920.-1930. aastate perioodika Ajakiri Kigile 1936-1940 Eesti Naine 1930-1939 Maret 1935-1939 Tants, film ja mood 1926 Taluperenaine 1927-1940 Postimees 1.11.1934, 13.05.1935, 14.05.1935, 1.10.1935, 3.10.1935, 1.02.1936, 3.03.1936, 14.05.1936, 10.06.1936. Allikad ja kirjandus 1930. aastatest Andreesen, M. Elegentne mees. Tallinn 1934. Eesti Aadressraamat 1934-1935 Eesti Aadressraamat 1936-1937 Farmatsitiline ksiraamat, 1931. Iluravi dr. Fred Winter Wiin ja Jean Caroll New York jt. iluravi teoreetikute jrele. Tartu 1931. Juukste eest hoolitsemine: kudas juukste eest hoolt kanda, pead paljaksminemise eest hoida ja kma kaotada omatehtud rohuga prof. Sabludowski jrele. Tallinn 1914. Kangas, Elna. Iluravi. Tartu 1932. Kirenberg, E. Tnapeva naine: koguteos igale naisele. Tallinn 1932. Kordes, E. Juuste kestevkherdamisest. Tallinn 1934. Kornel, G ja Kask, M. Naha tervishoid ja iludusvead. Tartu 1935. Kutseharidus Eestis. Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna vljaanne. Tallinn 1938. Leppik-Vehlmann, E. Ole kaunis: kosmeetika aabits. Tallinn 1934.

66

Paldrock, Aleksander. Edu, tervis, ilu: moodsa seltskonnainimese manuaal. Tallinn 1932. Raudkats, Anna. Tervis ja ilu. Tartu 1929. Sirel, Eha. Tervislik iluravi. Tartu 1936. Spordibiograafiline leksikon 1937 Tallinna kaubandus-tstus aadressiraamat 1933. Ussisoo, Theodor. Juuksetstuse ksiraamat. Tallinn 1935. Vinkler, Reinhold. Juukserawi: modern meditsiini (kui ka oma uurimuste) kohaselt. Viljandi 1936. Vinkler, Reinhold. Tervis, ilu, edu: hgieeni, koduse ravi, ilu ja edu manuaal. Tartu 1940. Artiklid Jansen, Ea. Kodanikuhiskonna kujunemine: seltsiliikumine. Eesti Rahvakultuur 2008. Kannike, Anu. Argielu ja tarbimiskultuuri muutused 20. sajandi esimesel poolel. Eesti Rahvakultuur 2008. Kotsalainen, Kaire. Mis toimub daami peas. Diivan talv/2001. Prdi, Heiki. Argielu leminek agraarajastust moodsasse hiskonda. Eesti Rahvakultuur 2008. Piiri, Reet. Peakatted vanasti. Maakodu 1/2000. Raud, Rein. Modernsus ja tema teisikud. Director 2/2002. Kirjandus Hovi, Kalervo. Kuld Lwi ja Kultase ajal. Tallinn 2003. Craine, Diana. Fashion and its social agendas: class, gender, and identity in clothing. Chicago 2000. Carson, Richard. Fashions in hair: the first five thousand year. London 2001. Cox Caroline ja Widdows Lee. Hair and Fashion. London 2005.

67

Mulvey, Kate ja Richards, Melissa. Meie sajandi iluideaalid: naiste imago 1890-1990. Tallinn 2000. Piraz, Claudia ja Raetzel, Bernhard. Daam: klassikalise naistemoe ksiraamat. Tallinn 2003. Sherrow Victoria. Encyclopedia of Hair: a cultural history. London 2005. Zdatny Steven. Hairstyles and fashion: a hairdresser's history of Paris, 1910-1920. Oxford 1999 Nitused Nitus Paula, sul on poisipea! Naiste rivamood kahe ilmasja vahel Eesti Ajaloomuuseumis Maarjame lossis 8.juuni-19.november 2007. Nitus "Vike rnnak eestikeelsete reklaamide minevikku - perioodikas ilmunud huvitavamad kuulutused, reklaamid ja plakatid ning pisitrkised 1920- 1940 a " Tallinna likooli Akadeemilises Raamatukogus 17.veebruar-31.mrts 2009.

Ksikirjad Kelnik, Agnes. Juuksetstus Tallinnas 20. saj. I poolel. Eesti Humanitaarinstituut. Eesti Kultuuriloo ppetool. Tallinn 2004. Leokin, Ktlin. 1930. aastate eesti naiste juuksemood ja hooldus moodsa hiskonna vljendusena. Tallinna likooli Ajaloo Instituut. Tallinn 2007. Internet www.tervisekaitse.ee/documents/ve...kitegurid_vees_1.pdf Siilak, Klliki. Keemilised riskitegurid (B, nitraadid, Pb, Ni, Fe, sulfaadid) vees, nende pritolu, mju tervisele. Kursuset keskkonnatervishoius (lhendatult). Tartu likooli arstiteaduskonna kekskkonna- ja ttervishoiu ppetool. Pring 2.05.2007. http://arielu.ee/est/?news=916561 Pring 11.04.2009 http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf Pring 11.04.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Mood Pring 1.02.2009 http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10873 Pring 20.04.2009

68

JUUKSETERMINID
Diadeem naiste peaehe vikese lahtise krooni kujul. 1930. aastate II poolel tulid moodi psilokid ning nende tegemine juustesse sai valdavaks, seeprast eldigi, et lokid mbritsevad kogu pead korrapratu diadeemina. Effileerimine juuste ebatasaselt hemaks likamine vastavate kride vi

habemenoaga, sest soeng pidi paistma ebakorraprasena, et temast oleks vimalik seada erinevaid soenguid. Fiksatiiv fiksatiivi all mistetakse ainet, mille abil juuksed psiksid neile antud vormis. Kige tavalisem fiksatiiv oli lokkimisvesi, mis koosnes tavaliselt vaikudest (nt. bensoe) vi taimeliimidest (Agar-Agar). Kasutamisel pritsiti lokkimsvett vhehaaval vrskelt keeratud rullidesse ja jeti seks juustesse. Fiksatiive vi lokkimisvett sai ka ise erinevate retseptide jrgi kodus valmistada. Friseerima (pr. k. friser) juukseid seadma, soengut tegema. Frisuur (pr. k. frisure) soeng. Frisr (pr. k. friser) juuksur. Kuumad krid kre meenutav metallist juukselokkimisvahend, mis aeti elektriga kuumaks ning seejrel vajutati lokid juustesse (Vt. Lisa 4 Juuksuri triistu, lk. 74). Onduleerimine (pr. k ondulation) juuste lokkimine, laineliste juuste tegemine.

69

LISAD
Lisa 1. Valik Eesti naiste fotosid 1930. aastatest

Aleksandra Lebedeva, pilt aastast 1920-1930. (EFA A-243-829)

Jelizaveta Kotova, pilt aastast 1920-1930. (EFA A-244-137)

Hilda Leetmaa-Hannik (EFA A-25-63)

Salme Koger, pilt aastatest 1930-1932 (EFA A-25-14)

70

Emma Lasberg, Riigi Statistika Keskbroo arst-statistik, 1934 (EFA A-70-53)

Kaia Siletskaja, foto umbes aastast 1934 (ETMM KL-3995)

Aino Talvi, nitleja 1936 (ETMM)

71

Ly Lasner, Eesti draamanitleja, pilt aastast 1938 (EFA 38765)

Milvi Laid, Estonia primadonna aastast 1936 (ETMM KL-69)

Milvi Laid 1939 (ETMM KL-90)

72

Lisa 2. Tallinna gmnaasiumipilased aastast 1934.

73

Fotod Urve Haugi erakogust

74

Lisa 3. Valik moodsaid kbaraid

75

Lisa 4. Juuksuri triistu

76

Pilt 1. Elektrilised lokitangid. Pilt 2 ja 3. Kuumad krid koos elektrilise soojendajaga. Pilt 4. Juuksurifn 1930.aastate II poolest. Firma elektrotehniline tstus Ed. Hansum. Tallinn, Narva mnt. 22. Pilt 5. Tagaplaanil elektriloki aparaat 1930. aastate II poolest. Firma Vega Stockholm.

Fotod nituselt Paula, sul on poisipea! Eesti Ajaloomuuseumis Maarjame lossis

77

Lisa 5. Kodused abivahendid

1. Juuste onduleerimise ehk lokkide tegemise petus. EN 3/1933 2. petus, kuidas koju pesulauda ehitada. EN 9/1933

78

Lisa 6. Ksitliste ldine otsitus ametialade jrgi.

79

Ksitstus 1937. aasta majandusloenduse andmed.

80

Lisa 7. Juuksetstuse ja kntepuhastamise ttubade mrus

Allikas: T. Ussisoo Juuksetstuse ksiraamat

81

Lisa 8. Kestvad lokid

Eesti Naine 9/1933

82

Maret 1/1935

83

Rahvusraamatukogu arhiiv S 3088:33

84

Lisa 9. Valik reklaame

85

86

Reklaamid ajakirjast Maret 1935-1938

87

Lisa 10. Luuleread moodsast naisest

PAULA, SUL ON POISIPEA... A.Trilljrv Kui Paula oli lapseeas, tal olid blondid juuksed peas, nii ilusad ja kharad, kui piksekuld, nii sravad. Siis koolis kies kandis ta, neid ikka pika patsina. Kuid kevadel, kui algas mai, ja Paula juba preiliks sai, siis hel peval tnaval ma ngin poisipea on tal. Paula, sul on poisipea, kuis meeldid mul, sa vist ei tea. Sa oled nagu kullerkupp, millel varre otsas ilus nupp. Ha...ha...ha... Paula, sul on poisipea ja see on selleks vga hea. Kui algab meie tantsutuur ei takista frisuur. Nd Paulal aastaid mdunud, kuid poisipea tal silinud. Et juustes tekkind hbedat, siis need tal vrvilt muutuvad. Ta heleblond on kevadel, ja ruugeks muutub sgisel. Ning talvekuu kui kes meil just, siis Paula pea on ssimust. kskik, kas nii vi teisiti, mul Paula meeldib alati! Allikas: M.Terras. Kui Kungla rahvas... I. Tallinn 1991, lk. 52-53.

88

ENNE JA ND Kupleed ainult daamidele 1. ks ainukene pahe on minu loomingul ja kustumatu tahe mul kainelt, joomingul, on tuua komplimente Mes dames, teil alati! ks ainus kord veel tahaks teil elda, mes demoiselles, et muudaksin teid vahaks, seks postamentidel!... 2. Mu nnis vanaema, veel olles demoiselle, ht kleiti kandis tema mis nis kui tornikell. Mu ndsal emal aga kis taga heinakott!... Nad kandsid keiti maani ja korsette nrituid ja tuhandet sorti kraami, kll npe, haake, luid... 3. Te kujutage ette, mis mte oli sel? Mis muud kui silmapete me vaestel isadel!... Ent siiski ajud segi neil ajas pitsivaht. Kes teab, mis oli seal peidus, mis varjas kik krinoliin? Siin kohas ehk kenadust leidus, kuid mis oli seal vi siin?!!!... 4. Kui vanaisa tahtis ka anda neiul suud, ta kaisutada tohtis vaid mnda kalaluud. ja ikka pihku juhtus tal mni traadiots!... Ja kui palju kordi ei kinud ta kohtamas neiukest, kuid ikkagi rohkem ei ninud kui kinganinakest! 5. Mu vanaisat kitis vaid krge neiurind, seeprast vatist titus korseti aluspind 89

ja kinninrit talje naist pani gama. Mu ema kandis frisuuri, mis tihtigi polnud eht ja neiuke patse nii suuri, mis hobuse jhvidest teht... 6. Nd neme paljaid plvi: ks sile, teisel lohk... Ja daami puusavlvi ei varja heinakott; ka vike jalakene sai kttesaadavaks... Sest ajaloo moodijournalis on pratud teine leht ja kik, mida nete siin saalis on vltsimata ja eht... 7. Nd daami rind on lame Ja vabalt hingab kops, Tal kerge kleidikene kib seljast lips ja lops: modrene kaisutusi ei sega krinoliin!... Ka kena sremarja ned tihti seal ja siin, ei enam seda varja see kade krinoliin ja rohkeid poisipeasid ei koorma valejuuks 8. Nd levalt lehvivad tukad vaid katavad metsikut pead, alt vlkuvad siidisukad mul lubavad mndagi head!... Nd igale mehele ammu on kergeks muutunud saak ja teatavat kaugemat sammu ei takista np ega haak! 9. Veel viimse paralleeli toon, daamid, teie jaoks, mis kidab meeste meeli ja mis vaid teie auks: mis vahe teie kleidil on teie mammiga: Te mammid pugesid nahast et kleiti nidata, kuid teie poete kleidist, et nahka nidata!... 30.12.1927 August Krupp Allikas: ETMM T93:1/30:1

NITUSEPROJEKT Juukses on Wgi

Magistrit teise poole moodustab nituseprojekt, selle kavandamine ja elluviimine. Nituseprojekt kannab pealkirja Juukses on Wgi. Nituse toimumisaeg ja -koht on 4.-30. mai 2009 Tallinnas Kadriorus Vilde muuseumi Kestellaanimaja galeriis aadressil Roheline aas 3. Allpool lhemalt projekti kontseptsioonist, eksponaatidest ja lisatud on ka nitusel kasutatavat fotomaterjali. Nituse teostamist toetab Eesti Kultuurkapital.

1. Kontseptsioon
Juuksed knelevad oma vaikival moel lugusid vanadest aegadest, kommetest ja uskumustest, millest mned on kandunud tnapeva, kuid paljud paraku vaid folklooriprimuses silinud. Juustega seotud traditsioone ja uskumusi lhemalt uurides on ilmne, et naise kiharad ning soengud on smboliks vabadusele, sotsiaalsele staatusele, perekonnaseisule, pritolule ja ja miks mitte ka seksuaalsusele. Juukseid on samuti peetud eluju, sltumatuse ja vaimsuse tunnusmrgiks. Niteks pea kiilaks ajamist on kasutatud elu- ja tahteju murdmiseks: sel moel allutatakse teine inimene oma tahtele. Juuksed aeti maha orjadel ja vangidel, tnapeval tehakse seda sjavkke vrvatute puhul, ks phjus on siinjuures kindlasti hgieenifaktor, kuid mitte ainult. Pikkadest juustest on pidanud loobuma ka abiellu astuvad naised, kes sel moel lhevad hest hiskondlikust staatusest teise. Vanad kombed on omal viisil judnud ka tnapeva, raske elda kas teadlikult vi mitte. Ebausklikud tudengid ei pese pead ega klasta juuksurit eksamisessiooni ajal, kartes kaotada omandatud teadmised. Naised, kes soovivad keerulise eluperioodi lpul vi uue etapi alguses juustest koos sinna talletunud halva energiaga vabaneda, klastavad juuksurisalongi. Seega, vanad kombed mjutavad meie tegutsemist mneti praegugi. Miks kannab nitus pealkirja Juukses on Wgi? Sna vgi ktkeb eesti keeles endas midagi tugevat, salaprast, tajutavalt tajumatut. Oskar Loorits vrdsustab elujudu 90

vega. Vge vib mista juna, energiana, mis avaldub kord htviisi, kord teistviisi, ja on erinev paikades, olendites, asjades. Vge saab edasi anda snaga: niteks raneedmine, aga ka heas snas on vim, mille abil antakse edasi energiat. Vgi teeb laulust loitsu ja vib ehk viia ka teisele teadvustasandile. Ka otsavaatamise lbi on vimalik midagi muuta. Silmas on vgi. Siiani niteks usutakse maapiirkondades, eriti Luna-Eesti kandis, kurja silma. Mnel asjal on rohkem vge kui teisel, ldlevinud arvamusena vib siin tuua juukseid ja ksi. Saaremaal usuti, et kned tuleb kokku korjata ja ra pletada, muidu kuri saab liikuda kntest tehtud laeval.278 Maagilise ve olemasolust ja sellesse uskumisest juustes annavad tunnistust laused meie folklooriprandis, mis on vormunud mitmeteks tabudeks-keeludeks ja ka ennustuste aineseks. Endal ei tohi juukseid ligata, muidu likad mistuse ra (likad nne ra) Kui juukse peale likamist lauta viiakse, siis on hea loomann Targad juuksed pgenevad rumala p juurest (kiilaspisus) Kui mees laseb oma juukseid naisel ligata, siis ta ramm kaob ra Kui juukseid saab leigatud, siis ue vaadata, ned lindu krges lendamas, siis kasvavad juuksed judsasti, on lindu madalas nha, siis pitkamisi Kellel on meelekohad juukstest vabad, see on tark inimene Kellel habe ja juuksed on punased, need on koidu ajal sndinud Abe ja juuksed on tollel punased, kes ao ajal muretsenud Juukseid ei tohi kiita langevad peast vlja Kui katkitmmatud juuksekarva otsad kokku ehk krssu tmbuvad, on juuksekarva omanik halb inimene; kui nad jvad aga sirgeks, on inimene hea Juuksed lhevad lapsel lokki, kui lapse pead alati prast pesemist siidiriidega kuivatada. See ei ole nidus, see on priselt niimoodi

278

Animatismi phivide, mis tleb, et kogu olemasolev on hingestatud impersonaalse leloomuliku ju poolt, vljendub tnapevalgi paljudes keeltes (mana Melaneesias, manitu Phja-Ameerika indiaanlastel, sila eskimotel, megbe pgmeedel, callpa ketuatel). Ei ole vimatu, et muinasgermaani hamingja on sama algupraga, samuti uurali hisajast prit vgi. Animatism kibis koos maagilise ja fetiistliku kitumisega totemismi kui rgusundi raames. Animatismi phiolemuseks vib nimetada leldist ebaisikliku ve olemasolu. Eesti keeles on lisaks lihtsnale vgi olemas niteks ka sellised misted nagu vgimees, vgijook, vgisna, vgisi, vetama, vgihein, vgikaigas. Eestlaste haldjad ja jumalad ehk olevused eesti mtoloogias, lk. 2-3. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf Pring 11.04.2009.

91

Juuste eriliselt suurest thtsusest annab kahtlemata tunnistust juuste ve sidumine loomannega, sest loomann meie agraarsete esivanemate juures oli kogu pere toimetuleku ning heaolu seisukohalt ks olulisemaid tegureid. Pealkiri Juukses on Wgi thendab helt poolt juuste arhailise maagia vge, ja teiselt poolt ilumaagia vge, mis kaunites ja tervetes juustes sisaldub. Juustele lisandus sjaeelse Eesti Vabariigi perioodil moodsa juukse iluvgi. Kik see kokku ongi oluline ja salaprane juukse vgi. Esimese Eesti Vabariigi aastatel, tpsemalt nituse poolt kajastataval 1930. aastatel, muutus juuste maagiline vgi juuste iluveks: juuksed muutusid ehteks naise peas ning salajane rituaal vi teadmine muutus keemiliseks koostiseks, ainult ige hooldamise ja sttimisega oli vimalik oma juuste kaunist vge veelgi hoida, veel rohkem thelepanu saavutada. 1930. aastad olid Eesti Vabariigi naiste seltskondliku elu krghetkedeks: naisseltside tegevus itses, korraldati iludusvistlusi, vljasite, seltskondlikke htuid jne. ning naiste jaoks oli suure thtsusega sna moodne. Moodsad pidid olema nii kitumismaneerid kui kodune mbel, kuid olulisim oli, et juuksed oleksid moodsalt lhikeseks ligatud. 1930.aastate puhul oli tegemist aastakmnega, mida iseloomustasid naiste vesilained, elektrilokid, aurulokid, juuste vrvimine. Kmnendi jooksul tekkis juuksurisalonge massiliselt juurde, mille heks vljundiks oli uus nhtus moetstuses: juuksuriride reklaamid ajakirjades-ajalehtedes. Eestisse judsid ka vlismaised ampoonid ning juuksehooldusvahendid, tuntuim on praegugi poelettidelt saadav Schwarzkopf. Td alustas ka kodumaine Orto. helt poolt oli oluline, et juuksed oleksid moodsalt ligatud-lokitud, kuid teiselt oli ka nende tervis vga thtis. Juuste eest hoolitsemisel andsid nu nii Mareti ja Eesti Naise kui ka Ajakiri Kigile lehekljed, samuti arvukad eneseabiraamatud ning Moodsate Eluraamatute sari. Nituse eesmrk ja olulisus. Nituse eesmrgiks on tuua tnapeva inimeseni meie esivanemate uskumuste ks oluline osa, usk juuksemaagiasse. Eesmrgiks on samuti nidata europaseerunud ja 92

linnastunud eestlasele, et meie esivanematele kallist ja pha tuleb teada, austada ja meeles pidada. Lisaks esivanemate uskumuste kajastamisele ja taaslavastamisele viib nitus klastaja ka Eesti riigi lhiminevikku, milles peituvad praeguse hiskonna olulise miste moodne alged. Nituse koht Vilde muuseumis ei ole juhuslik valik: kirjanik Eduard Vilde oluline loomeperiood jb esimese Eesti Vabariigi aastatesse ning elades ja ttades lhikest aega Berliinis ning Kopenhaagenis oli ta ks tolleaegseid moeikoone ja uuenduste toojaid Eestisse, kui nii vib elda. Nitus Juukses on Wgi on oluline ajaloo, kultuuriloo ja ldise moeajaloo valdkonna koha pealt, et vaadata ajas tagasi ning heita pilk nii meie esivanemate mttemaailma kui saada osa ka eesti rahva ning riigi lhiminevikust sjaeelse Vabariigi perioodi nitel. Sihtgrupp. Nitus on meldud kigile: vanadele ja noortele, meestele ja naistele. Nooremale plvkonnale, mistmaks, mida vanaemad, vanavanaemad enda ilu nimel on pidanud lbi tegema, milliseid tehnoloogiaid ning vtteid enda juuste sttimiseks kasutanud ja mrkaksid, et juuste ilul oli ka valus ja maagiline, mitte ainult vluv pool. Vanemale plvkonnale oleks Juukses on Wgi nituse nol tegemist nostalgilise tagasivaatega enda noorusaega ja lapseplve nii audentsete juuksurimasinate nol kui ka arhailiste mtete ja vtetega juuste hoolduse ning olulisuse taasesitamise lbi. Ttuba Punume patse. Nituse raames toimub klastajatele ka workshop, ttuba palmikute pimimisest juustesse. Patsipunumise traditsioon on vga vana ja lemaailme ning tdruku/naise juuksepatsil on sgav sotsiaalne snum. Patsipunumise traditsioone on erinevates kultuurides le maailma antud edasi plvest plve. Juuste pimimine kui kunstivorm sai alguse Egiptusest umbes 3500 aastat eKr. Juukseid pimisid nii mehed kui ka naised, nii asiaadid kui ka eurooplased. Patsikandajatena on alati kujutatud indiaanlasi, kelle juuksestiilid piirkonniti oluliselt erinesid. Kui indiaani naised kaunistasid oma patsikesi helmeste ja prlitega, siis asteegid punusid juustesse hulgaliselt vrvilisi riideribasid, milledel oli oma himusisene rituaalne thendus. hine oli vaid phimte, et mida pikemad olid 93

juuksed, seda enam oli inimene ninud ja ppinud ning seda rohkem oli tal mjuvimu. Punutiste meistreiks peetud aafriklastel nitasid erinevad tehnikad ja mustrid himukuuluvust ning hiskondlikku staatust. Tseremooniaks valmistatav patsisoeng vis nuda terve peva. Mustanahalistele naistele andis rituaal vimaluse suhelda ja see, kui veti vaevaks kellegi juustega jnnata, oli heasoovlik mrk sprusest ja lhedusest. Patsipunumine oli Aafrika erinevate himude juures sotsiaalne kunst. Eriti suur thendus patsipunumisel on slaavi kultuuriruumis. Vene pulmas palmitseti pruudi juuksed kahte patsi, vormiti neist vanik ja kaeti peakattega. Sel toimingul oli abielu seadustav jud prast rituaali oli pruut naine ja peakate kui dokument. Kui keegi naise peakatet tli vi riiu kigus kahjustas, oli lubatud kahjustaja kohtusse anda. Pulmalauda ilmudes itkes pruut oma stuse smbolite - ilu ja tahte - kaotusest. Lillede heit vallalistele thendas samuti, et loobuti oma tahtest. Pulmaprga ei visatud aga kunagi ra, see mmeldi pruudi padja sisse ja pandi hlli. 10.-15. sajandil vis naine oma juukseid nidata ainult abikaasale. Naise peakatte eemaldamisega haavati tema au ja selle eest tuli maksta kopsakat trahviraha. Arvatakse, et juuste kandmismoodus nitas naise kpsusastet ja stestas lubatud seksuaalse kitumise normid. Pulmarituaali ajal mdi pruut abikaasale ja tolle perekonnale ning ta pidi jtma oma kodu ja kla. Rituaalina ms ta oma patsi uuele kaasale ja teda hinnati selle paksuse jrgi smboolselt kingiti naise seksuaalsus ja autonoomia mehele. Kui vallaline tdruk kaotas stuse, pidi ta kandma peakatet nagu abielunaine ja vahel ligati karistuseks ja hbiks ra tema juuksed. Seos seksuaalse kitumise ja juuste vahel oli ilmne.279 Ka eesti arhailises traditsioonis oli abielunaise peakatteks tanu, ilma milleta ta vlja ei tohtinud minna. Seevastu noored tdrukud kandsid oma pikki juukseid patsides vi lahtiselt, kaunistades neid lilleprja vi vrviliste lintidega. Tnapeval on palmikutel eelkige ilusnum, ttoa eesmrgiks on professionaalse juuksuri juhendamisel petada, kuidas lihtsa vaevaga juustesse erinevaid palmikuid

279

Taruste, Tea. Palmiku snumid. http://arielu.ee/est/?news=916561 Pring 11.04.2009.

94

saab pimida. Ttoa tulemusena saavad osavtjad juustesse kaunid palmiksoengud ja praktilise palmikupimimise oskuse vrra rikkamaks.

2. Eksponaadid.
Nituse idee sai alguse eksperimendist Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ppetoolis 2008. aasta kevadel. Eksperimendi tulemusena kogunes hulk originaalseid juuksuritriistu esimese Eesti Vabariigi perioodist: suured juuksurifnid, elektrilokiaparaat, kuumad krid, meeste elektrilised juukselikurid, lokirullid, manuaalsed juukselikurid, meeste habemenoad, habemeajamispintslid jne. Need esemed moodustavad phiosa eksponaatidest. Lisaks on nitusel vljas ka hulk moodsa elu manuaale ja mned naisteajakirjad. Eksponaatide hulka olen lisanud ka mned kodused soengutegmisvahendid hilisemast perioodist nukogude ajast mis samuti eelpoolmainitud eksperimendi tulemusena kogusse judsid. Esemetele taustaillustratsiooniks on fotomaterjalid Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Eesti Filmiarhiivist ning Eesti Vabahumuuseumist.

3. Fotomaterjalid

Elektrilokiaparaat Indola

95

Juuksurifnid

96

Kuumad krid, juuksekoolutaja, juukse efileerija, elekriloki aparaadi lokirullid.

Meeste manuaalsed juukselikurid.

97

Meeste elektrilised juukselikurid.

Meeste habemeajamistarbed.

98

Lokirulle erinevatest ajastutest.

Elektriga soojendatavad lokirullid ja juuksekoolutajad Nukogude perioodist.

99

Seinakollaa juukse snamaagiast.

100

Juuksuritkoda Esnas. Eesti Vabahumuuseum.

Juuksur lapsega. Kunda alevi juuksuritkoda. Eesti Filmiarhiiv 0-150219

Naiste juuksur P. Lumiste tl Paula Lumiste juuksuritkojas Vndras end. Martinsoni majas V.Kingissepa t. 56. Pildistamise aeg 31.mrts 1938. Eesti Ajaloomuuseum EAM_F19570_1

101

Paula Lumiste juuksuritkojas Tallinnas Prnu mnt.-l Lutheri vabriku vastas. Pildistamise aeg 9.aprill 1934. Eesti Ajaloomuuseum EAM_F19570_2.

Juuksuripreili Alice Osolin juuksuritkojas habet ajamas 1930, Vndras. Eesti Ajaloomuuseum EAM_F19583

102

Tallina Dunkri tn. juuksuritkoja sisevaade. Pildistamise aeg 1920. aastad. Eesti Ajaloomuuseum EAM_F26905_1.

103